Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- M 113
- M 114
- M 115
- Käändkonnad
M 116 - Käändkonnad
I käändkond: avatud tüüp koi–idee
M 117 - Käändkonnad
II käändkond
M 118 - Käändkonnad
ema–pesa-tüüp
M 119 - Käändkonnad
seminar-tüüp
M 120 - Käändkonnad
nimi-tüüp
M 121 - Käändkonnad
tuli-tüüp
M 122 - Käändkonnad
Erandid
M 123 - Käändkonnad
III käändkond
M 124 - Käändkonnad
IV käändkond
M 125 - Käändkonnad
aasta-tüüp
M 126 - Käändkonnad
redel–kringel-tüüpi
M 127 - Käändkonnad
kole-tüüp
M 128 - Käändkonnad
habe-tüüpi
M 129 - Käändkonnad
õel-tüüpi
M 130 - Käändkonnad
magas-tüüp
M 131 - Käändkonnad
Erandid
M 132 - Käändkonnad
V käändkond
M 133 - Käändkonnad
soolane-tüüp
M 134 - Käändkonnad
oluline-tüüp
M 135 - Käändkonnad
jõuline-tüüp
M 136 - Käändkonnad
juus-tüüp
M 137 - Käändkonnad
Erandid
M 138 - Käändkonnad
VI käändkond
M 139 - Käändkonnad
siil-tüüp
M 140 - Käändkonnad
õnnelik-tüüp
M 141 - Käändkonnad
jõud-tüüp
M 141a - Käändkonnad
sai-tüüp
M 142 - Käändkonnad
nali–sõber-tüüp
M 143 - Käändkonnad
pada–sõda-tüüp
M 144 - Käändkonnad
lagi-tüüp
M 145 - Käändkonnad
koer-tüüp
M 146 - Käändkonnad
suur-tüüp
M 147 - Käändkonnad
uus–küüs-tüüp
M 148 - Käändkonnad
käsi-tüüp
M 149 - Käändkonnad
Erandid
M 150 - Käändkonnad
VII käändkond
M 151 - Käändkonnad
mõte-tüüp
M 152 - Käändkonnad
pääse-tüüp
M 153 - Käändkonnad
küünal-tüüp
M 154 - Käändkonnad
ratas-tüüp
M 155 - Käändkonnad
armas-tüüp
M 156 - Käändkonnad
manner-tüüp
M 157 - Käändkonnad
Erandid
M 158 - Käändkonnad
Reeglipäratud asesõnad
M 159 - Käändkonnad
Liitarvsõnade käänamisest
M 160 - Käändkonnad
Nimede käänamine
M 161 - Käändkonnad
Nimede käänamine
M 161a - Pöördkonnad
M 162 - Pöördkonnad
I pöördkond
M 163 - Pöördkonnad
treima-tüüp
M 164 - Pöördkonnad
võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp
M 165 - Pöördkonnad
II pöördkond
M 166 - Pöördkonnad
elama-tüüp
M 167 - Pöördkonnad
esitlema-tüüp
M 168 - Pöördkonnad
kõnelema-tüüp
M 169 - Pöördkonnad
jälgima-tüüpi
M 170 - Pöördkonnad
tulema-tüüp
M 171 - Pöördkonnad
pesema-tüüp
M 172 - Pöördkonnad
Erandid
M 173 - Pöördkonnad
III pöördkond
M 174 - Pöördkonnad
õppima-tüüp
M 175 - Pöördkonnad
saatma-tüüp
M 176 - Pöördkonnad
jätma-tüüp
M 177 - Pöördkonnad
laulma-tüüp
M 178 - Pöördkonnad
tõusma-tüüp
M 179 - Pöördkonnad
murdma-tüüp
M 180 - Pöördkonnad
mõskma-tüüp
M 181 - Pöördkonnad
lugema-tüüp
M 182 - Pöördkonnad
tegema-tüüp
M 183 - Pöördkonnad
käskima-tüüp
M 184 - Pöördkonnad
maitsma ~ maitsema-tüüp
M 185 - Pöördkonnad
Erandid
M 186 - Pöördkonnad
IV pöördkond
M 187 - Pöördkonnad
hüppama-tüüp
M 188 - Pöördkonnad
vestlema-tüüp
M 189 - Pöördkonnad
mõtlema-tüüp
M 190
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MUUTTÜÜBID
Pöördkonnad
saatma-tüüp
saatma-tüüpi (ÕS 58. ja 59. tüüp) kuuluvad /1 t, p/-sõnad, nagu `heit/ma, `suut/ma, `tap/ma, `paist/ma, `taht/ma. Niisuguseid sõnu on umbes 60, kuid viis neist kuuluvad `jätma-tüüpi (vt M 177). Sõnad on lõpuvahelduslikud; da-tegevusnimi moodustatakse lähtetüve põhjal formatiiviga a, kindla kõneviisi olevikuvorm ja umbisikulise tegumoe olevikuvorm moodustatakse muutetüve põhjal.
NB! Umbisikulise tegumoe vormide tüvelõpuline e (pro a) ei kuulu lõpumuutuse alla, vaid on tingitud järgneva formatiivi mõjust: saada + takse → saade/takse (vt M 36).
Olenevalt algvormi struktuurist alluvad sõnad kas välte- või pikkusmuutusele, vrd `ost/ma : osta/b, `võit/ma : võida/b. Kolm sõna on laadimuutuslikud: `taht/ma, `aht/ma, `uht/ma. Tavaline lõpumuutuse liik on 0 → a, ühes sõnas esineb ka lõpumuutus 0 → e: `lõp/ma : lõpe/b.
Lihtmineviku formatiivi s liitumisel lisandub tüve ja tunnuse vahele i, nt `saat/ma : `saat/is.