Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Reeglipäratud asesõnad

Mõningate sageli esinevate asesõnade vormistus on nii reeglipäratu, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi tüübi juures isegi eranditena mitte. Asesõnade `see, `too, `kes, `mis, mina, sina, tema vormistikus esineb paralleelseid lühivorme, mida tavaliselt kasutatakse lauserõhutus positsioonis, kus nad kaotavad oma välte (vt O 10). Järgnevates näidisparadigmades on kõik vormid, mis rõhulises asendis häälduksid kolmandavältelisena, varustatud siiski kolmanda välte märgiga (`su/l).

Näitavad asesõnad `see, `too kasutavad osas ainsuse vormidest tüvekuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee, noo ja nen, non. Osas ainsuse vormidest esineb neil paralleelselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme. Näiteks sõna `see vormistik:

	ainsus	mitmus
Nimetav	`see	`nee/d
Omastav	selle	nen/de
Osastav	se/da	`ne/id
Sisseütlev	selle/sse ~ `se/sse	nen/desse ~ `ne/isse
Seesütlev	selle/s ~ `se/s	nen/des ~ `ne/is
Seestütlev	selle/st ~ `se/st	nen/dest ~ `ne/ist
Alaleütlev	selle/le	nen/dele ~ `ne/ile
Alalütlev	selle/l ~ `se/l	nen/del ~ `ne/il
Alaltütlev	selle/lt ~ `se/lt	nen/delt ~ `ne/ilt
Saav	selle/ks ~ `se/ks	nen/deks ~`ne/iks
Rajav	selle/ni	nen/deni
Olev	selle/na	nen/dena
Ilmaütlev	selle/ta	nen/deta
Kaasaütlev	selle/ga ~ `see/ga	nen/dega

Küsivad-siduvad asesõnad `kes, `mis kasutavad enamikus vormidest tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes esineb neil lühema tüvevariandiga paralleelvorm. Nimetavas ja osastavas käändes puudub neil mitmuse vorm. Teistes käänetes on mitmuse vorm olemas, kuid seda võib peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm. Näiteks sõna `kes vormistik:

	ainsus	mitmus
Nimetav	`kes
Omastav	kelle	kelle/de
Osastav	ke/da
Sisseütlev	kelle/sse	kelle/desse
Seesütlev	kelle/s	kelle/des
Seestütlev	kelle/st	kelle/dest
Alaleütelv	kelle/le	kelle/dele
Alalütlev	kelle/l ~ `ke/l	kelle/del
Alaltütlev	kelle/lt	kelle/delt
Saav	kelle/ks	kelle/deks
Rajav	kelle/ni	kelle/deni
Olev	kelle/na	kelle/dena
Ilmaütlev	kelle/ta	kelle/deta
Kaasaütlev	kelle/ga	kelle/dega

Sama moodi muutuvad ka umbmäärased asesõnad `keegi, `miski, kusjuures rõhuliide gi/ki jääb alati sõnavormi lõppu: `keegi : kellegi : kedagi : kellessegi jne, mitte *kellegisse, *kellegile jne.

Isikulised asesõnad mina, sina alluvad ainsuses lõpumuutusele a → u. Osas ainsuse vormidest esinevad lühikese tüvevariandiga paralleelvormid. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie; osas vormidest kasutatakse lühemat tüvevarianti me, te kas ainuvõimalikult või paralleelvormis. Näiteks asesõna mina vormistik:

	ainsus	mitmus
Nimetav	mina ~ `ma	meie ~ `me
Omastav	minu ~ `mu	meie ~ `me
Osastav	`min/d	`me/id
Sisseütlev	minu/sse ~` mu/sse	`me/isse
Seesütlev	minu/s ~ `mu/s	`me/is
Seestütlev	minu/st ~ `mu/st	`me/ist
Alaleütlev	minu/le ~ `mu/lle	`me/ile
Alalütlev	minu/l ~ `mu/l	`me/il
Alaltütlev	minu/lt ~ `mu/lt	`me/ilt
Saav	minu/ks	meie/ks ~ `me/iks
Rajav	minu/ni	meie/ni
Olev	minu/na	meie/na
Ilmaütlev	minu/ta	meie/ta
Kaasaütlev	minu/ga ~ `mu/ga	meie/ga

Isikuline asesõna tema kasutab mitmes ainsuse vormis paralleelselt lühikest tüvevarianti ta, ainsuse osastav on aga hoopis erandlik. Mitmuses on sel asesõnal mitu tüvekuju, kusjuures alates omastavast käändest kattuvad vormid asesõna see mitmuse vormidega.

	ainsus	mitmus
Nimetav	tema ~ `ta	nema/d ~ `na/d
Omastav	tema ~ `ta	nen/de
Osastav	te/da`ne/id
Sisseütlev	tema/sse ~ `ta/sse	nen/desse ~ `ne/isse
Seesütlev	tema/s ~ `ta/s	nen/des ~ `ne/is
Seestütlev	tema/st ~ `ta/st	nen/dest ~ `ne/ist
Alaleütlev	tema/le ~ `ta/lle	nen/dele ~ `ne/ile
Alalütlev	tema/l ~ `ta/l	nen/del ~ `ne/il
Alaltütlev	tema/lt ~ `ta/lt	nen/delt ~ `ne/ilt
Saav	tema/ks	nen/deks ~ `ne/iks
Rajav	tema/ni	nen/deni
Olev	tema/na	nen/dena
Ilmaütlev	tema/ta	nen/deta
Kaasaütlev	tema/ga ~ `ta/ga	nen/dega

Määratlev asesõna ise kasutab kõigis vormides peale algvormi tüvekujusid enese, `enda. Tüvevariant enese käitub vormides nagu V käändkonna sõnade muutetüvi (vrd soolase). Mitmuses esinevat tüvevarianti `endi võib käsitleda tüvekuju `enda mitmuse vormitüvena. Enamikus vormides on mõlemad tüvevariandid paralleelselt võimalikud. Nimetavas käändes mitmuse vorm puudub.

	ainsus	mitmus
Nimetav	ise
Omastav	enese ~ `enda	enes/te ~ `endi
Osastav	ennas/t ~ `en/d	`endid
Sisseütlev	enese/sse ~ `enda/sse	enes/tesse ~ `endisse
Seesütlev	enese/s ~ `enda/s	enes/tes ~ `endis
Seestütlev	enese/st ~ `enda/st	enes/test ~ `endist
Alaleütlev	enese/le ~ `enda/le	enes/tele ~ `endile
Alalütlev	enese/l ~ `enda/l	enes/tel ~ `endil
Alaltütlev	enese/lt ~ `enda/lt	enes/telt ~ `endilt
Saav	enese/ks ~ `enda/ks	enes/teks ~ `endiks
Rajav	enese/ni ~ `enda/ni	enes/teni ~ `endini
Olev	enese/na ~ `enda/na	enes/tena ~ `endina
Ilmaütlev	enese/ta ~ `enda/ta	enes/teta ~ `endita
Kaasaütlev	enese/ga ~ `enda/ga	enes/tega ~ `endiga

Sama moodi muutuvad ka algvormita liitasesõnad iseenese, omaenese.

Umbmäärane asesõna `kumbki muutub nagu küsiv-siduv asesõna `kumb VI käändkonna siil-tüübi järgi. Tähele tuleb panna, et rõhuliide ki/gi jääb alati sõnavormi lõppu: `kumb/ki : kumma/gi : `kumba/gi : kumma/ssegi : kumma/ski jne, kumma/dki : `kumba/degi : `kumbi/gi : `kumba/dessegi jne, mitte *`kumbagisse või *kummagisse jne.