Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Astmemuutus

Laadimuutus on niisugune astmemuutus, mille korral eri astmes tüvevariandid erinevad teineteisest sulghääliku või s-i esinemise või puudumise poolest. Nõrgeneva astmemuutuse korral tugevas astmes esinev sulghäälik või s asendub või assimileerub või kaob, nt pada : paja, `kuld : kulla, `saag : `sae, käsi : `käe. Tugevneva astmemuutuse korral asendub heliline konsonant (poolvokaal) sulghäälikuga või asendub pikk heliline konsonant sama konsonandi ja sulghääliku ühendiga või lisandub sulghäälik lihtsalt olemasolevatele sisehäälikutele, nt joove : `joobe, kolle : `kolde, ohe : `ohke. Tugevnevas laadimuutuses s ei osale.

Laadimuutuslikke sõnu on umbes 890 (neist umbes 180 käändsõna allub tugevnevale laadimuutusele).

Laadimuutuses osalev sulghäälik on tavaliselt lühike ja märgitakse g, b, d-ga (`org, `halb, sadu), kuid helitus ümbruses esindab fonoloogiliselt lühikest sulghäälikut kirjapildis k, p, t (`lohk, `luht; laadivahelduslik lühike /p/ helitus ümbruses ei esine). Seitsmes pöördsõnas allub laadivaheldusele fonoloogiliselt pikk sulghäälik, mida kirjapildis märgib (konsonantühendis) samuti ühekordne k, p, t, nt `ütle/ma : `öel/da, `mõtle/ma : `mõel/da.

Olenevalt sellest, mis sulghääliku või s-iga astmemuutuse käigus juhtub, eristatakse kolme laadimuutuse alaliiki.

Nõrgeneva laadimuutuse alaliigid on assimilatsioon, asendumine ja kadu. Assimilatsiooni korral samastub sulghäälik või s eelneva helilise konsonandiga, nt `tund : tunni, `kumb : kumma, `vars : varre. Asendumise korral tuleb sulghääliku või s-i asemele poolvokaal või n, nt `pärg : pärja, tõbi : tõve, `kaas : kaane. Kao korral tugevas astmes esinev sulghäälik või s lihtsalt kaob, nt `saag : `sae, `kuub : kuue, `uus : uue. Assimilatsiooni korral kaasneb laadimuutusega tavaline vältemuutus, asendumise ning kao korral võivad vältesuhted olla rikutud.

assimilatsioon:	(III) nd→(II) nn	`tund : tunni
	(III) rd→(II) rr	`kord : korra
	(III) ld→(II) ll	`kuld : kulla
	(III) mb→(II) mm	`tõmba/ma : tõmma/ta
	(III) rs→(II) rr	`kõrs : kõrre
asendumine:	b→v	tõbi : tõve
	d→j	sada/ma : saja/b
	g→j	`pärg : pärja
	s→n	`kaas : kaane
kadu:	g (~ k)→0	`saag : `sae, `sohk : sohi
	b→0	`kuub : kuue
	d (~ t)→0	`luud : luua,
		`koht : koha
	t→0	`mõtle/ma : `mõel/nud
	s→0	käsi : `käe

Kui sulghäälik või s kaob vokaalide vahelt, siis võib tüvi alluda lisaks veel vokaaliteisendustele. Olulisimad neist on pika mittekõrge vokaali lühenemine, nt `roog : `roa, `need/ma : `nea/n (pikk kõrge vokaal säilib: `siig : siia) ja kõrge vokaali madaldumine, nt süsi : `söe, nuga : `noa.

Tugevneva laadimuutuse alaliigid on dissimilatsioon, asendumine ja lisandumine. Dissimilatsiooni korral eraldub sulghäälik pikast helilisest konsonandist, nt tunne : `tunde, komme : `kombe. Asenduse korral asendub algvormis esinev heliline konsonant sulghäälikuga, nt varvas : `varba. Lisandumise korral lisandub tüvesse lühike sulghäälik, nt oie : `oige. Dissimilatsiooni ja asendumisega kaasneb tavaline vältemuutus, lisandumise korral võivad vältesuhted olla rikutud.

dissimilatsioon:	(II) nn→ (III) nd	tunne : `tunde
	(II) rr→ (III) rd	murre : `murde
	(II) ll→ (III) ld	kolle : `kolde
	(II) mm→ (III) mb	komme : `kombe
asendumine:	(II) v→ (III) b	varvas : `varba
	(II) j→ (III) g	hüljes : `hülge
lisandumine:	0 → g (~ k)	oie : `oige, ohe : `ohke
	0 → d (~ t)	roie : `roide,
		juhe : `juhtme

Kui on teada, et sõna allub laadimuutusele, on laadimuutuse täpsem liik enamasti reeglistatav, kuid reeglid on väga keerulised ning üksikasjalikud. Laadimuutus tervikuna on ainult kindlalt piiratud tüvesid haarav nähtus, mis ei laiene ühelegi uuele laensõnale.