Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
KäändsõnaVokaalmitmus
Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust.
Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tagajärjel on tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt `siil (: siili) : `siile, maja : maju, `kurk (: kurgi) : `kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse tüvemitmuseks.
Vokaalmitmuse liigi valik sõltub sõnatüübist.
| i-mitmus | I kk-st | i`de/i/d |
| IV kk | `aasta/i/d, redele/i/d, `kringle/i/d | |
| koleda/i/d, habeme/i/d, | ||
| `õela/i/d, magase/i/d | ||
| V kk-st | soolase/i/d, `juukse/i/d | |
| VII kk | `mõtte/i/d, `pääsme/i/d, | |
| `küünla/i/d | ||
| `ratta/i/d, `armsa/i/d, `mandre/i/d | ||
| tüvemitmus | II kk-st | pesi, seminare |
| V kk-st | olulisi | |
| VI kk-st | `siile, `saiu, `nalju, `sõpru, | |
| sõdu, `koeri, `suuri, `uusi, | ||
| `küüsi, käsi, õnne`likke | ||
| tüve- ~ i-mitmus | V kk-st | `jõulisi ~ `jõulise/i/d |
| puudub | I kk-st | koi-tüüp |
| II kk-st | ema-, nimi-, tuli-tüüp | |
| III kk | ratsu-tüüp | |
| VI kk-st | pada-, lagi-tüüp |
Kui sõna kasutab i-mitmust, esinevad vokaalmitmuse vormid (peale osastava käände) veel (paralleelselt te-mitmuse vormidega) kohakäänetes ja saavas käändes, nt `aasta : `aasta/te/sse ~ `aasta/i/sse, `aasta/te/s ~ `aasta/i/s, `aasta/te/st ~ `aasta/i/st, `aasta/te/le ~ `aasta/i/le, `aasta/te/l ~ `aasta/i/l, `aasta/te/lt ~ `aasta/i/lt, `aasta/te/ks ~ `aasta/i/ks.
Teatud juhtudel toob i liitumine kaasa teisendusi tüve lõpuvokaalis.
1. Kui i liitub i-lõpulisele tüvevariandile, toimub tüve lõpus teisendus i → e, nt `voodi : `voode/i/d, kanal : kanali : kanale/i/d.
2. Kui i liitub pika vokaaliga lõppevale tüvevariandile, siis pikk vokaal lüheneb, nt `maa : `ma/i/d, i`dee : i`de/i/d.
Kui sõna kasutab tüvemitmust, on vokaalmitmuse vormide esinemus tüübiti erinev. VI käändkonna sõnadel (v.a õnnelik-tüüp) ja pesa-tüübis piirdub tüvemitmuse kasutus tavaliselt osastava käändega, nt `siil : `siile, pesa : pesi. Teistes käänetes esineb tüvemitmus nende sõnade korral vaid fraseologismides ja liitsõnades, nt `jalg : `jalgu, jalu/s (olema), käsi : käsi, käsi/le (võtma), `jälg : `jälgi, jäli/le (jõudma), `täht : tähti, tähis(taevas), muna : mune, munele (hakkama). Luulekeeles võib tüvemitmus nendes sõnatüüpides esineda ka väljaspool kivistunud väljendeid, nt Neil harvul hetkil mina jälle mina. õnnelik-tüübis on tüvemitmus täiesti tavaline kõigis käänetes, v.a nimetav, paralleelselt de-mitmusega: õnne`lik : õnne`likku/de ~ õnnelike, õnne`likku/de/sse ~ õnnelike/sse, õnne`likku/de/s ~ õnnelike/s, õnne`likku/de/st ~ õnnelike/st, õnne`likku/de/le ~ õnnelike/le, õnne`likku/de/l ~ õnnelike/l, õnne`likku/de/lt ~ õnnelike/lt, õnne`likku/de/ks ~ õnnelike/ks, õnne`likku/de/ni ~ õnnelike/ni, õnne`likku/de/na ~ õnnelike/na, õnne`likku/de/ta ~ õnnelike/ta, õnne`likku/de/ga ~ õnnelike/ga. Ka seminar-tüübis ja V käändkonnas (jõuline- ning oluline-tüübis) on tüvemitmus väljaspool osastavat käänet tavalisem kui VI käändkonnas ning pesa-tüübis.