Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
PöördsõnaKõneviis
Möönev kõneviis
Möönev kõneviis on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönva kõneviisi vormid võivad väljendada allika poolest kaudset (st kelleltki kolmandalt lähtuvat) käsku, nt Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Ah mina tehku päev läbi palehigis tööd! Kuid nime on möönvale kõneviisile andnud võimalus kasutada seda ka möönvas tähenduses, nt Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata.
Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial.
Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, nt ela/ta/gu, haka/ta/gu.
| gu | kui da-tegevusnimes da või a, |
| nt ela/da → ela/gu, `juu/a → joo/gu | |
| ku | kui da-tegevusnimes ta, |
| nt haka/ta → haka/ku |