[EKS] Eesti keele sõnaraamat

KasutajaleLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

arutu1
M
adj
1 ilma (selge) mõistuseta toimuv
Ma ei poolda arutut kihutamist.
Praegune süsteem õhutab arutut tarbimist.
See on inetu ja arutu tegu.
2 kõnekeelne väga suur
= jubetu1 (2. täh), ilmatu1, ilmatuma2, maailmatu2, maailmatuma2
Paberdokumentide sorteerimine tähendas arutut hulka käsitsitööd.
arutu2adv
kõnekeelne väga, tohutult
= ilmatu2, ilmatuma1, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, maru3, meeletu2, määratu2, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
Igas inimeses on arutu palju kurja.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur