[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

arutu1
M
‹adj›
1 ilma (selge) mõistuseta toimuv
▫ Ma ei poolda arutut kihutamist.
▫ Praegune süsteem õhutab arutut tarbimist.
▫ See on inetu ja arutu tegu.
2 kõnekeelne väga suur
= jubetu1 (2. täh), ilmatu1, ilmatuma2, maailmatu2, maailmatuma2
▫ Paberdokumentide sorteerimine tähendas arutut hulka käsitsitööd.
arutu2 ‹adv›
kõnekeelne väga, tohutult
= ilmatu2, ilmatuma1, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, maru3, meeletu2, määratu2, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
▫ Igas inimeses on arutu palju kurja.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur