[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
ilmatuma1 ‹adv›
kõnekeelne väga, tohutult
= arutu2, ilmatu2, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, maru3, meeletu2, määratu2, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
▫ Reedene tööpäev oli ilmatuma pikk.
kõnekeelne väga, tohutult
= arutu2, ilmatu2, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, maru3, meeletu2, määratu2, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
▫ Reedene tööpäev oli ilmatuma pikk.
ilmatuma2 ‹adj ainsuse nimetav puudub›
kõnekeelne väga suur
= arutu1 (2. täh), ilmatu1, jubetu1 (2. täh), maailmatu2, maailmatuma2
▫ Mehel oli kõris ilmatuma haav.
▫ Nad oskavad kirjutada ilmatumaid projekte, ikka enda kasusaamise huvides.
kõnekeelne väga suur
= arutu1 (2. täh), ilmatu1, jubetu1 (2. täh), maailmatu2, maailmatuma2
▫ Mehel oli kõris ilmatuma haav.
▫ Nad oskavad kirjutada ilmatumaid projekte, ikka enda kasusaamise huvides.
