[EKS] Eesti keele sõnaraamat

meeletu1 ‹adj› 1 ilma aruta; pöörane, ohjeldamatu
▫ Olin vihast ja valust meeletu.
▫ Naersime mõlemad kui meeletud.
▫ Meeletu pidu.
2 väga suur, tohutu, määratu
▫ Tal on meeletu tahtejõud.
▫ Kulutas meeletul hulgal raha.
▫ Aasta on möödunud meeletu kiirusega.
– SEOTUD SÕNAD: meeletult ‹adv›

meeletu2 ‹adv›
kõnekeelne väga, tohutult
= arutu2, ilmatu2, ilmatuma1, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, maru3, määratu1, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
▫ Meeletu kallis ravim oli.