[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ilusalt ‹adv›
kaunilt, korralikult, ilusasti
▫ Ilusalt alanud nädal lõppes õnnetult.
▫ Meie võistkonna jaoks ilusalt kulgenud turniir.

pingsalt ‹adv› keskendunult, väga tähelepanelikult; intensiivselt, suure (vaimse) pingega
▫ Keegi vanem naisterahvas jälgib meid pingsalt.
▫ Mõtlesin pingsalt, kuidas vastata.
▫ Kaks kuud peeti pingsalt läbirääkimisi.

valus ‹adj› 1 selline, milles on kehaliselt tunda valu (nt liikumisel, puudutamisel); kehalist valu põhjustav
▫ Hommikul tõustes oli selg valus.
▫ Põletikus hamba puurimine on väga valus.
▫ Noored naised käivad perefoorumis uurimas, kas sünnitamine on ka valus.
2 hingelist kannatust valmistav, hingeliselt haiget tegev; seda väljendav
▫ Valus on vaadata, kuida neil elu allamäge veereb.
▫ Vallandamine oli talle valus hoop.
■ raskustega seotud; muret ja raskusi põhjustav
▫ Tulin sulle oma valusat saatust kurtma.
▫ Tuli lahendada mitmed valusad küsimused.
3 (intensiivsuselt:) kõva, äge, väga tugev
= kange (3. täh)
▫ Halud põlesid valusa leegiga.
■ tubli mingil alal
▫ Ema on valus kuduja.
– SEOTUD SÕNAD: valusalt ‹adv›, valusasti ‹adv›

valvas ‹adj› tähelepanelik, millegi või kellegi suhtes valvel olev
▫ Libedaga sõites tuleb väga valvas olla.
▫ Lapsed sõid kasvataja valvsa pilgu all taldrikud tühjaks.
– SEOTUD SÕNAD: valvsalt ‹adv›, valvsus ‹s›

vilets 1 ‹adj› omadustelt, kõlblikkuselt või tasemelt ebarahuldav, vähene või puudulik, seetõttu sobimatu (kasutamiseks, tegevuseks vms)
= kehv (1. täh), nigel, niru (1. täh)
▫ Vilets raamat keiser Napoleonist.
▫ Vilets keeleoskus.
▫ Oh, tütreke, elu on nii vilets.
▫ Koondise tänavused tulemused on viletsad.
▫ Maja on suur, aga viletsas seisukorras.
▫ Mööbel tubades oli vana ja vilets.
▫ Toit oli vilets.
▫ Kondid kipuvad viletsate ilmade aegu valutama.
▫ Ülivilets.
■ (kehalise oleku, tervise, meelte kohta:) mitte päris terve, haiglane, vormist väljas
= kehv (1. täh), niru (1. täh)
▫ Vilets enesetunne püsis mitu päeva.
▫ Ta oli jäänud nõrgaks ja viletsaks.
2 ‹adj› (millegi koguse, hulga kohta:) ebapiisav või ebarahuldav
= niru (2. täh), vaevane (2. täh)
▫ Palk on väga vilets.
– SEOTUD SÕNAD: viletsalt ‹adv›, viletsasti ‹adv›

vilgas ‹adj› erksa meelega, kiiresti, kärmelt reageeriv
= elav
▫ Väga vilgas vanahärra.
■ kiire liikumisega või liigutustega toimuv, kiiresti (edasi-tagasi) liikuv
= elav
▫ Vilkad põõsalinnud.
▫ Vilka liiklusega piirkond.
■ erksalt, teotahteliselt tegutsev või toimiv, teotahet, tarmukust väljendav
= aktiivne1 (1. täh), elav (3. täh), energiline
▫ Vilgas seltsielu.
▫ Vilgas kauplemine.
– SEOTUD SÕNAD: vilkalt ‹adv›

virk ‹adj› tööd hoolega tegev, innuga tegutsev, usin; kärmas midagi tegema
▫ Tubl ja virk rahvas.
▫ Kanad on virgad siblima.
▫ Laiskadel on küllalt aega, et naeruvääristada virku.
– SEOTUD SÕNAD: virgalt ‹adv›, virgasti ‹adv›, virkus ‹s›

visa ‹adj› vaimujõult, iseloomult tugev, raskustele vastupanev, mitte (kergelt) allaandev
= sitke (2. täh), vintske (2. täh)
▫ Ajapikku õppis visa hingega poiss taas kõndima.
▫ Visa rahvas.
■ (taimede kohta:) selline, mis kehvades tingimustes hästi vastu peab või mis kergesti ei hävine
■ (nähtuse, tegevuse vm kohta:) raugematu; järelejätmatu, järjekindel
▫ Leping sündis visa töö tulemusena.
■ ‹mida tegema› (ajalistes suhetes:) vaevaline, aeglane
▫ Kuulujutud olid visad kaduma.
– SEOTUD SÕNAD: visadus ‹s›, visalt ‹adv›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline', liivi vizā 'kõva, tugev; visa, kangekaelne'

õilis ‹adj› 1 kõrgemaid väärtusi, aateid, ideaale vms hindav või taotlev, neid (tegutsedes, elus) järgiv, hrl suuremeelne ja omakasupüüdmatu
= üllas
▫ Näiliselt õilis eesmärk.
▫ Budismi neli õilsat tõde kannatustest vabanemiseks.
▫ Elu ei ole muinasjutt ja õilsaid printse ei ole päriselus olemas.
▫ Vanaema, õilis hing, poetas tütrepojale mõnikord 25 krooni.
2 (kvaliteedilt, tasemelt) kõrgelt hinnatud, hrl hinnalt kallis; (päritolult) suursugune
▫ Õilis konjak.
▫ Õilis sugupuu.
– SEOTUD SÕNAD: õilsalt ‹adv›, õilsus ‹s›
◊ tehissõna
‣ August Annist, Johannes Aavik 1921