[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jalule aitama vt jalg

jalgu seinale ajama vt jalg

jalule ajama vt jalg

aju1 ‹11› ‹s›

1. kihutamine, tormamine; hoog, rutt. Jooksis, tormas, kihutas, sõitis hirmsa, tulise, kange, täie, suure ajuga. Pistis igavese ajuga jooksma. Ratsanikud kihutasid metsikul ajul. *Ent mida pöörasemaks läks aju, seda südimalt keerutas poiss ohjapärasid .. R. Sirge.
2. ajujaht; ulukite (taga)ajamine; ajujahil sissepiiratud ala. Jahimehed korraldasid hundi tabamiseks aju. Hunt pääses ajust välja. Koerad haukusid, aju lähenes. Kümnest ajust lasti ainult kuus jänest. *Teeme ühe aju, kui [metssiga] läbi lipsab, jälitama ei hakka. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: hundiaju.
3. tagantkihutamine, sund. Jääpangad tulevad tuule ajul randa. Paat liikus lainete ajul. *Jalg tippab jala ette harjumuse ajul. A. H. Tammsaare. *.. talitas noorik aga ülemate vägede ajul, siis oli teda õletada seda ülekohtusem, et Tõnu oli säärast aju neilt vägedelt ise ju palunud. E. Vilde.
4. hrv triivimine; triivpüük. Kalurid läksid ajule.

ala|jäse
anat alumine jäse, jalg. Alajäsemete veenilaiendid.

jalgu alla saama, jalgu alla panema vt jalg

jalgu alla tegema vt jalg

jalgu alla võtma vt jalg

[kellelgi, millelgi] on jalad all vt jalg

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

jalgu alt lööma vt jalg

altpoolt

1. ‹adv› millegi v. kellegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes madalamalt; alumiselt küljelt; ant. ülaltpoolt, pealtpoolt. Kusagilt altpoolt tõusis suitsu. Altpoolt ulatati talle vajalikke riistu kätte. *Mirdipärg andis [kogule] ülalt veelgi pikkust juurde, kingad tõstsid altpoolt. H. Sergo. | piltl. Altpoolt tulev kriitika. *Ja see [= maade jagamine] peab sündima ranges korras, nii kehvikute kontrolli all altpoolt kui ametiasutuste kontrolli all ülaltpoolt. R. Sirge. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Nägu on altpoolt kitsam. Pilv oli altpoolt hästi tume. Saanitekk on altpoolt karvane.
2. ‹prep› [part] (millestki) madalamalt. Jalg amputeeriti altpoolt põlve. Haav algas altpoolt meelekohta ja ulatus juuksepiirini.

alus|põhi

1. aluseks, põhjaks olev kiht vms. *Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Siin-seal tungib looma jalg läbi mädanenud aluspõhja pehmesse mudasse .. A. H. Tammsaare.
2. geol teat. piirkonnas maapõue moodustavad magma-, moonde- ja kõvastunud settekivimid. Eesti aluspõhja alus- ja pealiskord. Aluspõhi ja pinnakate.

amputeerima ‹42›
med jäset v. elundit täielikult v. osaliselt operatsiooni teel kõrvaldama. Jalg, rinnanääre tuli amputeerida. | piltl. Riimi pärast ei tohi sõnu amputeerida.

järele andma

1. mitte ettenähtud olekus püsima, lõdvemale v. lahti tulema v. minema; murduma, varisema. Naelad, kruvid andsid järele ning lauad tulid lahti. Püüti ust lahti murda, kuid lukk, riiv ei andnud järele. Köis, nöör andis järele. Jalg vääratas, käed andsid järele ning poiss kukkuski puu otsast alla. Pehkinud talad võivad järele anda ning lagi kaela langeda. *Tihedaks ja kollaseks tambitud külatee andis ajuti hobusekabjale järele, jalg sumas läbi .. E. Tennov.
2. lõdvemale laskma, järele laskma. Kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele anda. Anna nööri järele, ämber ei ole veel põhjas.
3. kellegi v. millegi mõjustusel mööndusi tegema, oma seisukohast, kavatsusest, otsusest jne. (osaliselt v. täielikult) loobuma. Kellegi tahtmisele, palvele, soovidele, tujudele järele andma. Ahvatlusele, kiusatusele järele andma. Juhtkond oli sunnitud töötajate nõudmistele järele andma. Ei maksa lastele kõiges järele anda. Algul punnis vastu küll, lõpuks andis ikka järele. Targem annab järele.
4. nõrgenema, vaibuma, raugema. Õhtu eel andis kuumus, palavus, külm, pakane pisut järele. Torm, maru, tuisk, sadu hakkab järele andma. Viha, närvipinge, erutus annab pikkamööda järele. Haigus, köha, palavik andis järele.
5. (näit. kellestki v. millestki millegi poolest) maha jääma, alla jääma, alla andma (2. täh.) Kasvult on poiss juba isa pikkune, ja ega tüseduseltki palju järele anna.

arabesk ‹-i 21› ‹s›

1. kunst keerukalt põimunud stiliseeritud lehe- ja väänlamotiividega taimornament. Arabeskidega kaunistatud lagi, laegas, raamatuselg.
2. (balletis:) seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud
3. muus sädelev, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala. Debussy arabeskid.

ast ‹-u 21› ‹s›
luulek astumine; samm. *Ei seisnud ast, ei püsind ist ... / Jalg tantsus osav. Käsi kerge. J. Sütiste. *Kuulda on väikeste jalgade ast, / mööduda tahab siit / sadakond last. E. Niit (tlk).

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

atitüüd ‹-i 21› ‹s›
ilmekas kunstipärane kehahoid || (balletis:) seis ühel jalal, teine jalg põlvest kõverdatuna kõrgele taha tõstetud

eba|jalg
folkl tuulispea, pahaks vaimuks v. olevuseks arvatud tuulekeere. *Kuid... mis kummaline oli leid: / ebajalaks käinud küla kauneim neid! M. Under.

jalad ees vt jalg

ees|jalg
zool eesmine jalg (hrl. neljajalgsel loomal); ant. tagajalg. Hobuse eesjalad.

ehmuma ‹37›
järsku, ootamatult hirmuma, kohkuma. Ehmus hirmsasti, koledal kombel. Ehmus nii, et ei saanud sõna suust. Ehmus nagu kuriteolt tabatu. Vaatas mulle ehmunud näoga, ehmunud silmil otsa. Ehmus ootamatust helist. Lind ehmus põõsalt lendu. Teekäija ehmus paigale. *Pille ehmub seisma, üks jalg õhus. L. Hainsalu.

esi|jalg
eesmine jalg, eesjalg; ant. tagajalg. Hobune lonkas paremat esijalga. Tooli esi- ja tagajalad.

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

jalga ette panema vt jalg

haard|jalg
zool haaramiseks ja kinnihoidmiseks kohastunud jalg (näit. mõnedel lindudel)

haige ‹1›

1. ‹adj› mingit haigust põdev; halvas tervislikus seisundis olev, mitteterve vrd haige (2. täh.) Haige inimene. Ta on raskesti, väga haige. Ma ei ole sugugi haige. Vihastas, ehmatas end päris haigeks. Jäi päev-päevalt haigemaks. Haige käsi, jalg, süda, maks, hammas. Kopsud on haiged. Lapsel on kõht haige. Haige koer, lehm. Põõsaste noorendamiseks tuleb aeg-ajalt välja lõigata kuivanud ja haiged oksad. | piltl. Haige aeg. Haige kirjandus, kunst. || valus, valutav. Selg jääb kummardamisest haigeks, on kummardamisest haige. Eilsest pidutsemisest oli tal pea haige. *.. maatöö oli teinud ta kondid kangeks, lihased haigeks. P. Vallak. || murelik, kurb, nukker. *Udusse upuvad sihid kõik eel / haige on süda ja väsinud meel. G. Suits. *Mida lähemale jõudis päev, kus teised pidid Vana-Võhmale tagasi sõitma, seda haigemaks muutus Olevi meel. V. Saar.
▷ Liitsõnad: pool|haige, puru|haige, surma|haige, ülihaige.
2. ‹s› mingit haigust põdev, mitteterve inimene. Haigete vastuvõtt. Haigete külastamise kellaajad. Lamav haige. Kergete, raskete haigete palat. Haige vajab rahu, on meelemärkuseta, suremas. Haige paranes hästi. Haige eest hoolitses tema õde. Haiget põetama, ravima, talitama. Arst kuulas, opereeris haiget. Haigele tehti vereülekanne.
▷ Liitsõnad: astma|haige, difteeria|haige, düsenteeria|haige, gripi|haige, hüpertoonia|haige, jooksva|haige, jooma|haige, katku|haige, koolera|haige, kopsu|haige, leepra|haige, leetri|haige, maksa|haige, mao|haige, mere|haige, mumpsi|haige, nakkus|haige, neeru|haige, närvi|haige, podagra|haige, rahhiidi|haige, reuma|haige, roosi|haige, rõuge|haige, sarlaki|haige, sugu|haige, suhkru|haige, südame|haige, tiisikus|haige, tuberkuloosi|haige, tüüfus|haige, vaimu|haige, vähihaige; haigla|haige, operatsiooni|haige, palaviku|haige, voodihaige; mees|haige, naishaige; ebahaige; surmahaige.
3. ‹s› ‹sg. partitiivis seoses verbidega saama, tegema› valu, häda, viga; hingevalu. Põlv teeb haiget. Poiss sai puu otsa ronides haiget. Tegi oma käitumisega emale haiget. Mida kõrgemalt kukud, seda rohkem haiget saad. *Vabandage, kui tegin teile sõnadega haiget. J. Mändmets.
4. ‹adj s› piltl midagi kirglikult harrastav; ‹hrl. liitsõna järelosana› midagi kirglikult harrastav isik. Ta on lihtsalt haige raamatute, seiklusfilmide järele.
▷ Liitsõnad: jalgpalli|haige, kaardimängu|haige, kino|haige, korvpalli|haige, male|haige, margi|haige, moe|haige, raamatu|haige, spordi|haige, tantsu|haige, teatri|haige, televiisori|haige, tennisehaige.

hakk|jalg
hakk [2]. *See oli juba teisel sügisel, kui põldudel hakkjalad pikkades ridades seisid .. J. Mändmets.

halvama ‹halvata 48›

1. ‹hrl. impers.› halvatust tekitama, paralüseerima. Jalgadest ja kätest halvatud. Selgroovigastuse tõttu oli kogu allkeha halvatud. Möödunud aastal halvati ta parem käsi ja parem jalg. Alles hiljuti halvati ära ta ema. Halvatud inimene.
2. piltl tegutsemisvõimet v. -võimalust takistama, pidurdama. Tihe udu halvas liikluse. Sõja tõttu oli väliskaubandus halvatud. Opositsioonil ei õnnestunud halvata parlamendi tööd. Masendus halvab töötahet. *Ja ma vaatasin seda tegevust pealt, halvatud hirmust, suutmata end liigutada. J. Kärner.

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

hark|jalg
hark millegi jalana, toena. Metallist harkjalg. Pada keeb harkjalal. Arkebuus toetus tulistamisel harkjalale.

haru ‹11› ‹s›

1. mingist tervikust hargnev suhteliselt iseseisev osa. Maantee vasak haru. Teerada lahkneb siin kahte harru, mitmeks haruks. Igaüks läks ise harru. Emajõgi suubub Peipsi järve kolme haruna. Soome-ugri keelkonna ugri haru. Linnupesa oli puu harude vahel. Kahvli, ankru, ahingu, harpuuni harud. Küünlajala harud. Nelja haruga hang. Sõnnikuhark oli peente teravate harudega. Püksid olid harude vahelt lõhki. || ‹hrl. pl.› kõnek jalg, reis. Seisab harud laiali. Tuiskas nii, et hanged olid harudeni. *Tartumaal kästakse seda, kes luupainajat tahab näha, end kummargile lasta ja läbi harude vaadata.. M. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: kõrval|haru, külg|haru, lisa|haru, pea|haru, põhi|haru, välisharu; hangu|haru, hargi|haru, juure|haru, jõe|haru, nooda|haru, ohja|haru, oksa|haru, püksi|haru, raudtee|haru, sirkli|haru, sugu|haru, suudme|haru, tangi|haru, tee|haru, võraharu.
2. mingi tegevuspiirkonna, teadusala, organisatsiooni jne. eri osa. Kergetööstuse harud. Keeleteaduse, matemaatika harud. Psühhiaatria on arstiteaduse haru. Loomakasvatus on üks põllumajanduse tähtsamaid harusid.
▷ Liitsõnad: elatus|haru, eri|haru, kaubandus|haru, kunsti|haru, käsitöö|haru, loomakasvatus|haru, maaviljelus|haru, majandus|haru, rahvamajandus|haru, spordi|haru, taimekasvatus|haru, teadus|haru, teenindus|haru, tegevus|haru, tootmis|haru, tööstusharu; humanitaar|haru, klassika|haru, kommerts|haru, reaalharu.

ühe ~ teise jalaga hauas, üks jalg hauas, teine haua äärel, üks ~ teine jalg hauas
(kellegi kohta, kes on surmale lähedal). Temast pole enam tegijat, ta juba ühe jalaga hauas. *Ära mõnita vanainimest! Mul juba üks jalg hauas, teine haua äärel. O. Luts.

hea|klassiline
heasse klassi kuuluv. Heaklassiline jalg-, korvpall. Heaklassiline mäng, hüppetehnika.

hilp ‹hilbu 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› kulunud, vähenõudlik riietusese. Kehvad, vanad, viletsad, katkenud hilbud seljas. Käib kodus päris, lausa hilpudes ringi. Hilpude asemel olid tal nüüd korralikud rõivad. *Piinlikkust süvendas asjaolu, et Ott.. kandis ümber ihu viimaseid hilpe, mis õitsesid ja lilletasid igast äärest.. R. Sirge.
2. ‹hrl. pl.› (tihti üleolevalt ja põlastavalt:) hrl. naiste kergem riietusese. Peened hilbud ümber. Tüdruk armastab kalleid, ilusaid, kirevaid hilpe. Tõmba külaliste auks mõni uuem, parem, puhtam hilp selga. Kiskus end viimse hilbuni paljaks. Kulutab oma raha hilpude peale. Tal polnud kleidi all ainsatki hilpu. Naine ajas läbi odavate hilpudega. Ära ehi end võõraste hilpudega! Kuidas ise, nõnda hilbud. *Sul ikka on mõni teine hilp ka kaasas peale nende pükste. H. Kross.
▷ Liitsõnad: kleidi|hilp, linna|hilp, pesu|hilp, riidehilp.
3. riidelapp, riideräbal. Haige jalg oli mähitud määrdunud hilpudesse. *Siis tõmbab piibu ja kirjutest hilpudest tehtud tubakakoti.. E. Vilde.

hilpama ‹hilbata 48›
kergelt hüpeldes jooksma v. kõndima, lippama. Lapsed hilpavad omapead ringi. Hilpab poolpaljalt, püksata ringi. Kelle jalg hilpab, selle keel nälpab. *Hilpab oma sinises, kenasti keha vastu liibuvas dressis vagunist vagunisse.. A. Siig.

hoo|jalg
sport (hüppel) hoogu andev, hoogsalt ette, kõrvale v. taha tõstetav jalg

hunt|jalg
murd kaera- vm. suviviljavihkude hakk. *Järjest uusi ja uusi huntjalgade ridu tekkis nõgudesse ja nõlvale. E. Krusten.

hõõrduma ‹37›
liikudes teise keha pinda puutuma. Üksteise vastu hõõrduma. Peeneks, puruks hõõrduma. Läikima hõõrduma. Sandaalide nahktallad olid libedaks hõõrdunud. Pliiatsikiri hõõrdub kergesti tuhmiks. Kohvri nurgad on katki, ära hõõrdunud. Jaht hõõrdus vastu kaid. *Kingad olid kauasest kandmisest halliks hõõrdunud.. O. Tooming. || (mõne kehaosa kohta:) hõõrumise tagajärjel hellaks, valulikuks, põletikuliseks muutuma. Jalg on (ära) hõõrdunud. Hõõrdunud koht, kand, varvas. Peopesad on hellaks, punaseks, rakku, villi hõõrdunud. *Tuleb armetu jalaväevoor vahule aetud ja ebasobivaist rakmeist verele hõõrdunud hobustega. J. Peegel.

häda|side [-me]
haavale asetatud ajutine side. Hädasidemes jalg, käsi.

hüppe|jalg
zool hüppamiseks kohastunud jalg, näit. putukatel

iga ‹part iga e. igat 11 ‹ainult ainsuses›› ‹pron›
hrl. omadussõnaliselt esinev määratlev asesõna
1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Tööstustoodang riigi iga elaniku kohta. Pudel iga kahe mehe peale. Igas peres on omad kombed. Eestlasi leidub igas ilmakaares. Iga sõrme jaoks tüdruk. Iga juuksekarva otsas tilk. Iga asi olgu omal kohal. Iga triip on ise värvi. Iga punkt ja koma pidi paigas olema. Iga kord enne magama heitmist. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Käin seal iga(l) hommik(ul), laupäev(al), aasta(l). Iga päev sajab. Iga öösi, igal öö(se)l kell kaks. Kord igas kvartalis. Ta võib iga hetk, minut, silmapilk tulla. Iga natukese aja tagant, järel, pärast. Puumaju jääb iga aastaga vähemaks. Iga sammuga jõudis ta eesmärgile lähemale. Iga jalatäis maad. Iga paarisaja meetri järel. Iga kilomeeter alla kolme minuti. Kaalusime asja igat kanti, iga kandi pealt. Igal pool 'kõikjal' on lumi sulanud. Teda jätkub igale poole 'kõikjale'. Lapsi otsiti igalt poolt 'kõikjalt'. Iga kolmas (üliõpilane), igal viiendal aastal. Igal parajal juhul tuletati seda talle meelde. Iga niisugune mõte oli talle võõras. Iga viimane (kui) sõna kostis meieni. Iga väiksem (kui) raskus oli väljakannatamatu. Koer jälgis iga mu liigutust. Kes jõuaks igat su soovi täita! Võpatas iga krabina peale. Igale niisugusele ei tasu tähelepanu pöörata. Iga jalg teeb ise jälgi. Igal oinal on oma mihklipäev.
2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. Igat masti sulisid. Igat värvi ja mõõtu padjad. Iga ilmaga olid mehed väljas. Topsi on kasutatud igaks otstarbeks. Nõustus igal tingimusel. Igas suhtes kõva mees, kasulik ettepanek. Igas mõttes ilmetu kuju. Igal kombel, viisil, moel püüdsin tülitajast vabaneda. Proovisin igat moodi, küll kuuma veega, küll bensiiniga, aga plekk välja ei tulnud. Ta on meister iga asja peale. Iga tühja asja pärast ei maksa veel meelt heita. Iga vastupanu oli mõttetu. Arno oli iga lootuse Teele peale kaotanud. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
3. ‹substantiivselt› igaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas. *..[jõuluvana] annab üle kolm pakki. Seal on igas paar villaseid sokke, tükk seepi ja paar raamatut. R. Sirge.

inetult ‹adv›
(< inetu). a. Ajab suu inetult pärani. Jalg läks inetult paiste. b. Nad käitusid inetult. Asi kukkus inetult välja. Kuidas ta võib nii inetult mõelda! *„Ema, sa räägid inetult!” – „Inetutest asjadest ei saa ilusti rääkida.” L. Hainsalu.

Inglise indekl, inglise indekl
Inglismaale v. inglastele omane; inglastelt pärinev, inglaslik. Oskab inglise keelt. Inglise kirjandus, kunst, kultuur. Inglise huumor. Inglise setter, traavel. Inglise nael, toll, jalg, miil. Inglise haigus van rahhiit. Inglise park 'vaba loodusliku kujundusega park'. Inglise lõikega 'rangelõikeline' kostüüm, mantel. Inglise sarv 'oboetaoline madala kõlaga puupill'. Inglise sool van magneesiumsulfaat. Inglise valss 'aeglane valss, valsielemente sisaldav tants 3/4-taktis'. Inglise võti 'tellitav mutrivõti, universaalvõti'.

inim|jalg
inimese jalg; inimene. Tänavakivid on inimjalgadest lihvitud. Sinna paika pole inimjalg iial astunud.

istmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
kehaosa, millel istutakse, tagumik. Lai, paks, pehme, kondine istmik. Istus rahutult, istmikku kehitades. Tõmbas jalad istmiku alla. Istub, üks jalg istmiku all. Laps ukerdas, istmik püsti. Sai laksu vastu istmikku. Isa tegi poisi istmiku tuliseks. Libistasin end istmikul kaldast alla. || pükste istmikukoht. Püksid olid veel üsna uued, kuid istmik oli juba läikima hakanud.

jalake(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem jalg). *Mina isiklikult tooksin niisugusele naisele kuu ja tähed taevast alla ja paneksin need ilusasti tema jalakeste ette maha. L. Promet.

jalane ‹-se 4› ‹adj›
üks jalg pikk, lai, kõrge v. sügav

jalg ‹jala pl. gen jalgade e. ‹koos postpositsiooniga ka› jalge 23› ‹s›

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

jalg|-jalalt ‹adv›
aeglaselt, sammu, jalga teise ette tõstes. Hobune läks jalg-jalalt, sest tee oli halb. Jalg-jalalt tõusti üles mäkke.

jalg jala ette
aeglaselt, ruttamata (käimise kohta). Aega oli küllalt, läksime jalg jala ette.

jalg|kivi
‹hrl. pl.› kivi niiskest kohast v. ojast läbipääsemiseks

jalg|masin
jalaga käitatav masin (eriti õmblusmasina kohta). Õmbleb jalgmasinaga.

jalg|noot [-nooda]
väike rannanoot

[kuhugi] oma jalga tooma ~ tõstma ~ viima
kuhugi minema v. tulema. Mitte kunagi ei vii ma sellesse majasse oma jalga. Sai siia ka oma jalg tõstetud! Ta pole oma jalga enam meile toonud. Kes sinna talvel ikka oma jalga tõstab?

jalg|ots [-a]
jaluts. Voodi, haua jalgots.

jalg|pall
sport
1. pallimäng, milles kumbki meeskond püüab palli jalaga (v. peaga) lüües vastaspoole väravasse saata. Poisid mängisid, lõid, tagusid jalgpalli. Lähen staadionile jalgpalli vaatama. Eesti võitis jalgpallis Armeeniat 3:1. Ameerika jalgpall 'Ameerikas mängitav ragbile lähedane pallimäng'.
2. pall jalgpallimänguks. Poisile kingiti sünnipäevaks jalgpall.

jalg|pallur
jalgpallimängija

jalg|pidur
jalaga käitatav pidur. Auto jalgpidur.

jalg|punkt
astr seniidi vastaspunkt, nadiir

jalg|puu
murd
1. purre. Üle oja viis jalgpuu.
2. tallalaud (vokil, kangastelgedel jm.)

jalg|rada
rada, inimeste v. loomade tallatud kitsas tee. Läbi heinamaa viis jalgrada. Sammus mööda rohtunud jalgrada metsa poole.

jalg|ratas
jalgade abil liikuma pandav kahe-, harva kolmerattaline sõiduk. Abimootoriga jalgratas. Jalgrattaga, jalgrattal sõitma. Mees istus, hüppas jalgrattale, tuli jalgrattalt maha, ajas jalgratast käekõrval.
▷ Liitsõnad: koormus|jalgratas, laste|jalgratas, maastiku|jalgratas, meeste|jalgratas, mootor|jalgratas, naiste|jalgratas, nooruki|jalgratas, turismi|jalgratas, võidusõidu|jalgratas, võistlusjalgratas.

jalg|rattur
jalgrattaga sõitja; jalgrattasportlane

jalg|raud
van jalus

jalg|tee
tee jalgsi käimiseks (näit. pargis, aias); teerada, jalgrada. Kitsas, looklev jalgtee. Kruusatatud jalgtee viib sissekäigu juurest tänavale.

jalg|tekk
van põrandavaip. *..pehmed jalgtekid ja marmorist lauad igal pool. E. Bornhöhe.

jalg|värav
värav jalakäijatele. Ema astus jalgväravast sisse. Läks läbi jalgvärava tänavale.

jalg|õmblusmasin
jalaga sõtkumisel töötav õmblusmasin

ühe ~ teise jalaga hauas, üks jalg hauas, teine haua äärel, üks ~ teine jalg hauas vt haud

jalul, jalule vt jalg

jooksu|jalg
zool jooksmiseks kohastunud jalg. Putuka, linnu jooksujalad.

jõude|jalg
ka kunst jalg, millele ei toetu keha raskus. Seisab, jõudejalg põlvest lõnksus.

jämenema ‹37›
jämeda(ma)ks muutuma. Sõrmeotsad, liigesed on jämenenud. Karikal on allapoole jämenev jalg. Vihm, sadu jämeneb.

jänese|jalg
hrv argpüks, pelgur. *„Või teie värisete siis iseenda ja meie elu eest, teie jänesejalg..” E. Vilde.

jalgu järele vedama vt jalg

jalgu järel vedama vt jalg

jäse ‹-me 3› ‹s›
üks põhiliselt liikumiselundeina talitlevatest looma keha külgmistest paarilistest jätketest; inimesel: käsi, jalg. Pikad, lühikesed jäsemed. Jäsemete luud. Koera tagumised jäsemed. Konnal on kaks paari hästi arenenud jäsemeid. Sirutas, hõõrus valutavaid jäsemeid. *Ma ütlesin käele: „Ära värise, neetud jäse!” J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ala|jäse, ees|jäse, taga|jäse, vaba|jäse, ülajäse.

kaap|jalg
kraapjalg. *Teeb härra Hoppele viisaka kaapjala. Sedasama teen minagi .. O. Luts.

kaebaja ‹1›

1. ‹s› (< tgn kaebama). Kurtjaid ja kaebajaid oli palju. *.. kutsub kohe kohtu ette / kaebaja ühes kostjaga. Jak. Tamm.
▷ Liitsõnad: peale|kaebaja, sala|kaebaja, valekaebaja.
2. ‹adj› kaebav. Jalg valutab küll, aga ma pole kaebaja inimene. *Ja et [korrapidajad] olid niisugused kaebajad tüdrukud, siis tuli sõna kuulata. V. Alttoa.

jalgu kaenlasse võtma vt jalg

kaeve|jalg
zool kaevamiseks kohastunud jalg (näit. mõningatel putukatel)

kaheksa|jalg
zool kaheksa haarmega kotjas peajalgne (Octopus)

kaksiti ‹adv›

1. isteasendis(se) millegi peal(e), nii et üks jalg on ühel(e), teine teisel(e) pool(e) (rippumas), kaksiratsa, kaksiratsi, kaksiraksi. Kargas kaksiti hobuse selga. Poiss istub kaksiti puutüvel. Istus kaksiti pingile. Isa võttis poisi endale kaksiti turjale.
2. kaksipidi (1. täh.) *Ta loogika oli lihtne ega tekitanud kaksiti mõtlemist. A. Uustulnd.

kahe jalaga vt jalg

kana|jalg
Onnike, majake, tare kanajalgadel 'kana jalgu meenutavatel tugedel seisev nõiamajake (hrl. vene muinasjuttudes)'.

kuidas ~ nagu ~ mis jalad kannavad vt jalg

kand|pöid
med pöiaviga, kus pöid on ülespoole pöördunud ning jalg toetub maapinnale ainult kannaga (pes calcaneus)

kannus|jalg
piltl (hrl. kuke kohta). *Kuskil kaugel kires kukk ja talle tõttasid appi teised, lähedased ja kauged kannusjalad. A. Randalu (tlk).

kant|jalg
van kuupjalg

kapuk|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *Möödus kapukjalg. Enesekindel, välimuselt inetum, tumepruuni karva hobune. T. Hallap (tlk).

kaputt ‹adv›
kõnek katki, mokas; omadega läbi, otsas. Ratas kaputt ja koorem kraavis. *Jalg on kaputt. Ja oligi õnneasi, et ta ainult jalga riivas, see kuuli risu ... A. Jakobson. *.. ta sokutas küll poisi kooli, aga minu raha oli kaputt ... J. Bedia (tlk).

kark|jalg
hästi pikk jalg (lindudel). *Flamingod seisid oma karkjalgadel madalas vees .. L. Poots.

karplauhti ‹adv interj›
karplauh. Kummipall läks karplauhti lõhki. *.. libises siis jalg tal siuhti – / põrandale mees karplauhti! L. Nurkse (tlk).

katma ‹katta, katan; kaetakse, kaetud 47›

1. mingi aine v. esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v. varjama; mingit kaitsvat v. varjavat kihti v. eset peale paigutama. Tänav kaeti asfaldiga, põrand linoleumiga, seinad plaatidega, tapeediga. See pind kaetakse värviga, lakiga, glasuuriga. Riidega kaetud poolkasukas. Plüüsiga kaetud diivan. Kattis augu pealt okstega (kinni). Koorem kaeti presendiga. Katab voodi, magava lapse tekiga. Haige tuleb soojalt kinni katta. Katmata pea, keha, käsivarred, sääred. Tüdruk kattis poisil selja tagant kätega silmad (kinni). Nägu oli kaetud looriga. Aken on katmata, kaetud. Katust katma 'katust lööma v. tegema'. Kattis lehekülje lehekülje järel tiheda kirjaga. Pilved katsid sinise taeva. Suits ähvardas katta päikese. | piltl. Puudusi, vigu kinni katma. || riietust, kehakatet muretsema v. sellega varustama. Tal oli suur pere toita ja katta. Mees toitis ja kattis ennast kalapüügiga, metsatööga. *Katab, koolitab, teeb neist [= lastest] korralikud inimesed .. A. Jakobson. || söömiseks ja joomiseks vajalikku (ka toidunõusid) lauale paigutama; kedagi söögi ja joogiga võõrustama. Laud kaeti rõdule, saali. Ema katab söögitoas lauda. Seekord tuli katta viiele. *Nata ema .. vaatleb mõttes külalisi. Tean, ta loeb nüüd võõraid, et kõigile kaetaks. B. Alver.
2. varjavaks v. kaitsvaks kihiks, katteks olema, millelgi (sellisena) laiuma v. lasuma, paiknema vms. Paks lumi, kaste, hall katab maad. Suurt osa Gröönimaast katab igijää. Paene tasandik on kaetud õhukese rähkmullaga. Lompe, vett katab õlikord. Ookean katab üle 70 % Maa pinnast. Seinu katavad värvirõõmsad tapeedid. Põrandat katab paks vaip. Käsivarsi katsid küünarnukkideni ulatuvad kindad. Päikese eest kattis nägu lai kübar. Lauda katab lumivalge lina. Kingad olid kaetud paksu tolmukorraga. | piltl. Hämarus, öine pimedus kattis maad. Kõike katab kord unustus. || kusagil, millegi pinnal (tihedalt) kasvama v. suurel hulgal esinema. Põlde kattis tihe oras. Rannikut katab männimets. Rand on kividega kaetud. Taime lehed on karvakestega kaetud. Linnumuna oli pruunide tähnidega kaetud. Nägu katsid punased täpid ja laigud, tedretähed. Tihe must habe kattis põski.
3. vajadusi, nõudmisi rahuldama; millelegi täielikult vastama. Terasetoodang kattis täielikult oma maa vajadused. Eestis katab elanikkond suurema osa C-vitamiini tarvidusest kartuli söömisega. Tehas suutis katta vaid poole, kolmandiku nõudmisest. Metsa juurdekasv ei suutnud raiet katta. || tasuma, korvama, hüvitama. Seltsi kulud kaetakse liikmemaksudest. Katame räimede vajaku teise kalaga. Saadud summa katab ainult osa võlast.
4. mingit tegevust, liikumist toetama v. soodustama. a. sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumist vm. liikumist julgestama. Lennukid katsid maavägede operatsioone õhust. Ainsa kuulipildujaga katavad nad oma väeosa taandumist. b. sport vastasvõistkonna mängijate liikumist, sööte, pealeviskeid vms. takistama (näit. jalg-, korv- ja veepallis). Vastasmängijaid kaeti hoolega üle platsi. Vasakkaitsja peab katma vastaspoole paremäärt. Vastasmeeskond ei suutnud meie mängijaid alati katta.
5. üle kostma, summutama, matma. Aplaus katab kõneleja viimased sõnad. Orkester kippus solisti katma. Kohati ähvardavad vask- ja löökpillid orkestris keelpille katta. *.. nad [= veoautod] katsid ju oma põrinaga puutelgedega vankrite kauni klõbina. L. Kibuvits.
6. teat. vahemaad läbima. Sprinter kattis distantsi 10,2 sekundiga. See vahemaa loodetakse katta paari päevaga. Lennuk katab selle maa paari-kolme tunniga.

jalga keerutama vt jalg

keha|viga
Tal oli üks jalg pisut lühem ja see kehaviga häiris teda tublisti.

kenkama ‹kengata 48›
murd
1. (haiget jalga) lonkama, lompama. *.. kenkab meilt mööda Silbe Tõnis, kepp käes, kark kaenla all ja naine järel. O. Luts. *.. põdes kodus oma hargi otsa astutud jalga ning pidi alles toas kenkama. R. Sirge.
2. (ühe jala peal, ühelt jalalt teisele) hüppama. *Mängijal köidetakse jalg kõverasse ja ta peab ühel jalal „kengates” (hüpates) maiustust suuga kinni haarama. A. Kalamees.

kepp|jalg
peenike kepjas jalg. Tüdrukul olid peenikesed keppjalad. Keppjalgadega televiisor.

kepsutama ‹37›
kepslema, kepsu lööma. Tallekesed, kitsed, varsad kepsutavad. Lapsed kepsutasid toast õue. Muusika kiskus mu jalad vägisi kepsutama. *.. soputades tantsul halle / kergeid salle, / kepsutavad nõtked, pikad / haldjaplikad. B. Alver. *.. nad kepsutasid ajuti ringi, keksides nagu lapsed. R. Roht. | ‹ka objektiga›. Talleke kepsutas mõned tiirud ümber ema. Tüdrukud kepsutasid polkat. Ta jalg hakkas valsitakti kaasa kepsutama. Poisid ja tüdrukud kepsutasid tantsida.

kerge ‹1› ‹adj›

1. vähe kaaluv, väikese kaaluga; ant. raske. Kerge kohver, pakk, koorem. Soe õhk on külmast kergem. Oma kogu kohta on ta haruldaselt kerge. Kergemate meeste all jää ei murdunud. Kergemad kehakaalud (raskejõustikus). Kerge äke, purjekas. Kerge relvastus. Kerge ratsavägi 'kerge relvastusega, kiiresti liikuv ratsavägi'. Kerge kui udusulg. | piltl. Kerged vigurid 'oda ja ratsu (males)'. Ta on vaetud ja leitud kerge 'kõlbmatu, kehv' olevat. Mu rahakott on kerge 'mul on vähe raha'. Olgu muld sulle kerge! (järelehüüd surnule).
▷ Liitsõnad: ehmes|kerge, ime|kerge, sulg|kerge, vaht|kerge, õhkkerge.
2. vähese vaevaga, hõlpsasti sooritatav, saavutatav, talutav vms., vähest vaeva nõudev, hõlpus; lihtsasti toimuv, lihtne; ant. raske. Kerge amet, teenistus. Otsis kergemaid teenimisvõimalusi. Kerge sünnitus, poegimine, operatsioon. Kerge võit, saak. Töö läks kergemaks. Seda on kerge mõista, käsitseda, tõestada. Sellele küsimusele on kerge vastata. Ülesanne oli kerge lahendada. Jõe ületamine polnud eriti kerge. Sul on kerge ütelda! Kerge ja huvitav õppeaine. Kerge ja meeldiv teekond. Täna oli tööl üpris kerge päev. Teise teenija pole kerge olla. Ujus kerge vaevaga üle jõe. Palus endale kergemat karistust. Kergemal juhul 'väiksema üleastumise korral' karistati rahatrahviga, raskemal vangistusega. Kerget elu otsima. Pole kerget põlve näinud. Tal polnud kerged päevad. Ega joodiku mehega kerge ole. Ei ole kerge kellelgi. Laen on kerge anda, aga raske tagasi saada. Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. || (õhu kohta:) puhas, värske, hingamist hõlbustav. Mägedes on kerge õhk. *Hommikune kerge õhk mõjus tervendavalt. J. Mändmets. || ‹hrl. ma-infinitiiviga› (millegi toimumise kohta). Klaasesemed on kerged purunema. Uni oli kerge tulema. Hoiatus oli kerge meelest minema. Ta käsi on kerge tõusma (löömiseks). Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. *Noor veri on kerge armastama ja kerge – unustama! A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: imekerge.
3. muredest, raskustest vaba, millestki rõhuvast vabanemise tõttu lahe, muretu; ant. raske. Meel oli imeliselt kerge, läks palju kergemaks. Südamel hakkas hulga kergem. Ma ei teinud seda otsust kerge südamega, kergel meelel. Temaga on hea ja kerge olla. Püüdis rääkida kerge ja rahuliku tooniga. *Mõtted olid nii kerged, nii õnneõhulised .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: imekerge.
4. mitte eriti tõsise sisu v. laadiga; üksnes meelelahutust v. ajaviidet pakkuv. Kerge muusika 'levimuusika'. Kerge jant. Maalavadel mängiti üksnes kergeid tükke. Loeksin midagi kerget. Mängis viiulil kergeid lookesi. Kerge repertuaar, eeskava. Kerges laadis kirjutatud jutustus. Otsis kerget ajaviidet. Kerge vestlus, flirt, vahekord. Vestlus käis kerges naljatoonis. Viskas kerget nalja.
5. (olemuselt, käitumiselt, väärtuselt) mitte täit mõõtu väljaandev, kerglane. Oli oma käitumiselt, iseloomult natuke kerge. Rätsepaid peeti ennevanasti veidi kergeteks. Ta paistis olevat kerge aruga, aga tööd tegi korralikult. Ta loob igasuguseid kergeid suhteid. Kergete (elu)kommetega, eluviisidega naine. Naistel pikad juuksed, kerge meel.
6. mitte eriti tugev; vähe märgatav v. tajutav, vähese mõjuga, vähene. Kerge maavärin, lainetus, tuuleõhk, vihmasadu. Sadas kerget lund. Maad kattis kerge lumekord. Kerge härmatis. Kerged öökülmad. Kerge uduvine, hämarus. Kerge suitsulõhn. Ta andis kerge hoobi, laksu, vopsu. Kerge puudutus. Tervitas kerge kummardusega, peanoogutusega. Vastuseks oli kerge õlakehitus. Märkasin tema suhtumises kerget muutust. Mustadel õnnestus saavutada kuningatiival kerge surve. Ta räägib saksa keelt kerge aktsendiga. Hobused lasksid kerget sörki. Kerge krabin, sahin, koputus, võpatus, võbin, värin. Kõrvus oli kerge kohin. Kerge ohe. Näkku tõusis kerge puna, õhetus. Kerge naeratus libises üle näo. Näol oli kerge pettumusvari. Kerge erutus, üllatus, etteheide, pettumus, nukrus, ärevus, rahulolematus. Kerge pilge, iroonia, nüke. Kerge kohmetus. Tekkis kerge arusaamatus. Kalad pandi kergesse soola 'kalu soolati kergelt'. || mitteohtlik (terviserikke puhul). Kerge verekaotus, mürgitus, palavik. Kerge haav. Kerge nohu ja köha. Tema vigastused olid kerged. Haigus esines seekord kergemal kujul. Haige psüühikas oli kergeid häireid. Kergemad 'kergema terviserikkega' haiged käivad ülal. || (une kohta:) mittesügav. Vanamees on kerge unega. Mu uni oli nii kerge, et ärkasin iga krõpsatuse peale. Tegin kerge uinaku. || mitte eriti rohke, rammus, tugev v. kange. Kerge eine, suupiste. Lõunaooteks tuleb süüa midagi kergemat. Võeti kerget õhtuoodet. Tooge mingi kergem vein. Olin kaua kergel toidul.
7. kärmas, nobe; sujuvalt, raskuseta toimuv. Noorel lapsel jalg kerge. Astus kergel sammul. Kerge kõnnak. Kerge hüppega olin üle kraavi. Kergete liigutustega korraldas ta asju laual. Ukse taga kostsid kerged sammud. Kerge keelega eit. Kerge jooksuga kelk. *.. kui kerge aste – nagu ei puutuks jalad maa külgegi. Juh. Liiv.
8. õhukesest materjalist, hrl. (suvel) soojaga kantav. Kerge riietus, jakk, kleit, kostüüm. Kerged suvekingad. Pane endale midagi kergemat selga! Tal oli kerge linasest riidest kuub seljas.
9. (hrl. ehitiste, rajatiste kohta:) ehituselt, konstruktsioonilt mitte väga tugev, vastupidav ega massiivne. Kerge laudehitis. Kerge aiamajake, suvemaja. Kerge kaitselagi. Hundiaugule pandi kerge okstest kate.
10. (pinnase, mulla kohta:) liivakas, liivasegune. Sibullilled kasvavad paremini kergematel muldadel. Pinnas on siin kerge, liivane.
11. (värvuste, värvitoonide kohta:) õrn, mitteintensiivne. Kerge roheline toon, pruunikas varjund.

keri|jalg
kerilaudade jalg

kes ‹kelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel e. kel, kellelt e. hrv kelt, kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega pl kes, kelle e. kellede, keda, kellesse e. kelledesse›
I. küsiv-siduv pron
1. ‹otsese küsisõnana hrl. substantiivselt› kasut. isikute vm. elusolendite kohta. Kes seal on? Kes need mehed on? Kes nõnda ütles? Keda sa nendest tunned? Kellega sa lähed sinna? Kelle ülesandel sa seda teed? Kellele see on mõeldud? Kellelt sa seda kuulsid? Kelleks sa tahaksid saada? Kellena ta praegu töötab? Kes pagan seda tegi? Ah, et kes meil kohal on? Kes ei saanud tänaseks õppida? Kellest on juttu? Kas ma räägin sulle või kellele?! Kes seal sööb, kas Kirjak? Kes seal põõsas krabistab? Kes see veel tuli? Kes need täna tulevad? Küllap otsid mind, keda teist sul vaja? || kõnek hrv mis. *".. Peremees tapab tööga, sina...” – „Kellega mina?” küsis Mari kärsitult. A. H. Tammsaare.
2. esineb eituse v. jaatuse suhtes vastupidist väidet sisaldava emotsionaalse värvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt›. Kes teid seal ikka ootab! Kes oleks võinud seda arvata! Kes siis sellepärast nutma hakkab! Kes sinna nii väga minna tahab! Kellel siis selleks aega on! Kes seda enam mäletab, kuidas see kõik algas! Ma ei taha, aga kes sellest küsib! Kes sulle niisama ikka annab. Kes ta muu on kui Toots. Kes kurat sind käskis seda teha! Kes siis seda ei teaks! Kes see julges minemata jätta! Kellel see aega lugeda oli! *Kui on läinud vanker, kes hakkab kodaraid taga leinama. H. Angervaks. b. ‹adjektiivselt› (tunderõhulisena umbkaudu täh.:) missugune. Kes võõras seda teadis võtta! Kes teine selleks veel paremini sobib kui tema! Kellel muul veel rohkem aega oleks! Kes see muu seda tegi! *„Kes ilus neiu niisugust lolli ometi peaks endale meheks himustama!” mõtlesid vanemad vennad. J. Kunder. *.. ja ta süda oli aimanud, et kes see muu kui tema vanamees võis olla. A. Valton.
3. seob kaudset küsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb (v. on juurdemõeldav) enamasti mingi korrelatiivne sõna. a. (kasut. inimeste v. muude elusolendite kohta). Ütle, kelleks sa tahad saada. Kes otsib, see leiab. Tulid need, keda ei oodatud. Tulgu kõik, kes soovivad. Mul pole kedagi, kellega nõu pidada. Kes ta on, seda ma ei tea. Teadku, kellega tal on tegemist! Kel janu, sel jalad. Ta on üks nendest, kes pidi seda tegema. Ta on seltsinud sellega, kellest kõik eemale hoiavad. Mina olin see, kes pidi lahkuma. Tema on säärane, kes kärbselegi kurja ei tee. Ta on inimene, kes kõigega lepib. Ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud. Leidus üksikuid, kes tema juttu veel uskusid. Ta pelgab koera, kes on ukse ees ketis. Ta on kui kala, kes sattunud kuivale. „Ole vait!” ütles Jaan, kelle kannatus katkes. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. *Otsekui polekski see tuul, kes seal väljas vingub, vaid kodutu koer. T. Kallas. b. (kasut. ka organisatsioonide, asutuste kohta, kui need on tegija funktsioonis). Kus oleks veel majand, kes hoolitseks paremini oma liikmete eest! *Proovis agendileiba äri juures, kes kauples kirjutus- ja muude büroomasinatega. P. Kuusberg. c. van (asjade, esemete vms. kohta, kus tänapäeval esineb mis). *Rutuga oli ta ühe suure vasara kottu kätte saanud, kellega ta Peetri ette astus .. J. V. Jannsen. *Aiast enesest käivad teed läbi, kelle ääres pingid jalutajat puhkama kutsuvad. M. J. Eisen.
II. ‹pron› (mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites) a. ‹koos teadma-verbi ains. 3. pöördega› esineb mitmesugustes ebaselgust, teadmataolu väljendavates ühendites. Nad on juba kes teab kus. Ma loen seda raamatut juba kes teab mitmendat korda. Sadu võib kesta veel kes teab kui kaua. Ta on väga haige inimene, kes teab kui kauaks tal enam elupäevi jätkub. Neid polnudki kes teab kui palju. Kes teab millal see juhtus. Selle asjaga pole kes teab mis 'mitte mingisugust' kiiret. Ta käitub, nagu oleks ta kes teab mis 'mingisugune' tähtis isand. Ma pole kes teab kui suur 'mitte eriti suur' suitsetaja. Ta polnudki kes teab kui tugev 'mitte eriti tugev'. Kes teab missugune asjamees temast veel tuleb! Nii võib pagan teab kes tulla. Peab mind jumal teab kelleks. Kes teab, kas temast enam töötegijat tuleb. Kes teab, vahest on nõnda paremgi. „Ega mujalgi parem ole.” – „Kes teab.”. b. ‹eriti ühenduses sõnadega tahes, ükskõik› märgib isikut, kelle kohta pole midagi täpsemat teada. Olgu ta kes tahes, vastu võtame ikka. Uuel inimesel tuleb sellega palju vaeva näha, kes ta ka ei oleks. Tulgu ükskõik kes. *.. olen valmis hakkama ükspuha kelleks, mis talle meele järgi oleks, kas või omnibussikutsariks. A. Kurfeldt (tlk). c. ‹esineb ühendites› kes kuhu(gi), kes kuidas, kes kusagil jne. Kõik pugesid peitu, kes kuhu. Valmistuti teeleminekuks, kes kuidas. Nad on kõik, kes kusagil. Igaüks püüdis haarata, kes mida sai. d. ‹korduvana› mitme lähemalt täpsustamata isiku vm. elusolendi korral. Kes tõi raha, kes toidupoolist. Kes tuli jala, kes hobusega, kes autoga. Mehed olid kohal, kes istus, kes tammus rahutult edasi-tagasi. *.. viin ja õlu oleksid nagu läbi purenud pidurdavad lukud ning riivid, viies kelle pisarateni, kelle uhkeldava praalimiseni, kelle sõjaka riiakuseni. O. Tooming.

kibedasti ‹adv›

1. toimekalt ja kiiresti; usinasti, hoolega. Kõik töötasid kibedasti. Nad olid millegagi kibedasti ametis. Naised õmblesid kibedasti. Mida nad seal nii kibedasti teevad? Marjakorjajate käed olid kibedasti tegevuses. Valmistuti kibedasti pulmadeks. Tuleb kibedasti astuda, et õigeks ajaks pärale jõuda. Kuhu sa nii kibedasti tõttad? *.. korjab selleks ettevõtteks [= sõiduks] kibedasti raha. L. Tigane.
2. ägedalt, kõvasti, kangesti, väga. Jalg hakkas kibedasti valutama. Tüdruk hakkas kibedasti nutma. Ta tõmbas kibedasti suitsu. Tal oli kibedasti tegemist, et õhtuks tööd lõpetada. Ehitustööd on kibedasti käimas. Kahetseb seda kibedasti. Pettus peagi kibedasti. Poiss sai teiste käest kibedasti võtta 'teised kritiseerisid teda ägedalt'. || hädasti, ilmtingimata. Mul on kibedasti raha vaja. Sind on siin kibedasti tarvis. Heinaajal on kibedasti tarvis kuiva ilma.

kiip|jalg

1. viltujalgne inimene, lonkur
2. kraapjalg. *.. [esinemise] algul ja lõpul tuleb poistel kummardada ja kiipjalga teha, tüdrukutel aga kniksu. V. Alttoa.

kilp|jalg
bot kuivades metsades ja raiesmikel kasvav suurte kolmnurksete sulgjate rõhtsalt asetsevate lehelabadega sõnajalgtaim (Pteridium aquilinum)

kinder|kont
kõnek (inimesel:) kederluu; (loomal:) tagumise jala koodiots. Sai nuudiga vastu kinderkonti. *.. ma märkasin ka, et looma jalg oli kinderkondi pealt katki .. E. Maasik.

kips ‹-i 21› ‹s›

1. mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat, mis looduses esineb hrl. valkja, lisanditega settekivimina. Kips on kergesti lahustuv kivim. Looduslik kips. Kipsi kaevandamine.
2. sellest kivimist kuumutamisel saadav hall v. valge jahujas aine, mis veega taignaks segatuna ruttu tardub. Kipsist kujud, ornamendid.
▷ Liitsõnad: ehitus|kips, krohvi|kips, vormimiskips.
3. kipslahas. Jalga, kätt kipsi panema. Haavatul oli jalg puusani kipsis.

kiskuma ‹kisun impers kistakse, kistud 42›

1. tõmbama, tirima, sikutama. Haaras tüdrukul käest ja kiskus ta tantsima. Poiss kiskus end kinnihoidjate käest lahti. Püüdis portfelli minu käest ära kiskuda. Keegi kiskus teda mantlihõlmast tagasi. Mehed kiskusid köit täiest jõust enda poole. Kiskusin uppuja paati. Palgid kisti jõest kaldale. Ta kiskus nöörist, ohjadest. Kiskus suure vaevaga jala porist. See niit ei lähe kiskudeski katki. Kiskus teist juustest, karvust, habemest. Kiskus magajal teki pealt. Kiskusin ukse jõuga lahti. Kiskus endal pintsaku, särgi seljast, säärikud jalast. Kisub kindad käest, kätte. Kiskus endal maski eest. Kiskusin kiiresti püksid, säärikud jalga, tööriided selga. Kiskus end pesuväele, alasti, endal viimase kui katte ült. Hakkas jahe ja ta kiskus hõlmad koomale. Poisil oli soni silmadele kistud. Kiskus mõõga tupest. Kiskus taskust pungil rahakoti. Laps kiskus endale riiulilt raamatud kaela. Tuul kiskus puud looka, rebis ja kiskus riideid. Vool kiskus paadi keerisesse. | piltl. Raske on koos tegutseda, kui igaüks kisub ise kanti. On kogu võimu enda kätte kiskunud. Rahvad kisti sõtta. Teda kisti tahtmatult sekeldustesse. Kisud oma jutuga endale õnnetust, pahandusi kaela. Ta kisub kõiges enda poole 'on omakasupüüdlik'. Tema naer, vaimukus oli pisut kistud 'tehtud, kunstlik'. *Aegamisi kiskus sügisene hommik merelt pimeduse. A. Mälk. || tugevasti v. hooga midagi kusagilt küljest v. seest ära rebima; kitkuma, katkuma. Kisub tangidega lauajuppidest naelu. Miinikild kiskus käe otsast. Kiskus haava sidumiseks särgihõlmast tüki. Ma ei räägi midagi, kistagu või keel suust. Kiskus plangust paar lauda lahti. Kiskusin pudelil korgi pealt. Peerge kisti kuivast lõmmust. Kaskedelt kisti tohtu, pärnadelt niint. Torm kiskus puid juurtega maast. Laps kiskus liblikal tiivad ära. Lehm kiskus keti katki. Kiskus kirja puruks, pisikesteks tükkideks. Ta riided olid lõhki kistud. Torm kiskus purjed räbalaiks. Käed-jalad nii tööd täis, et kisu ennast või tükkideks. Iga sõna otsekui kisu tal suust (vähese jutuga inimese kohta). Kisu jänestele tee äärest rohtu. Metsa alt kisti sammalt. Kiskus peast paar juuksekarva. Tuul kisub puudelt lehti. || tõmmates tugevasti, energiliselt midagi tegema. Mees kiskus kõigest väest sõuda. Hobused kiskusid koormat vedada. *.. kisub [Kaarli] pilli, nii et maailm mürab, ja laulab vägevast kõrist Kaasa .. R. Roht. || kõnek (tugevasti sisse tõmmates) suitsetama. Piipu, paberossi, sigaretti, sigarit kiskuma. Mehed kiskusid pläru, plotskit, suitsu, mahorkat, „Priimat”. || (tugeva tuuletõmbuse, tõmbetuule kohta). *Leidsid sina ka endale koha – siin kisub hullemini kui korstnas. O. Tooming.
2. (märgib millegi asendi v. olukorra muutmist); tõmbama. a. (aluseks tegija, sooritaja). End kõverasse, küüru, kössi, kühmu, kägarasse, vimma kiskuma. Kiskusin käe rusikase. Mees kiskus pea õlgade vahele ja pani jooksu. Tüdruk kiskus huuled prunti. Poiss kiskus näo mossi, viltu, virilaks, naerule. Kiskusime imestusest silmad pärani. Siil kiskus end kerra. Koer kiskus saba jalgade vahele. Kass kiskus küüru selga. b. (aluseks põhjustaja). Valu kiskus mehe liigendnoana kõverasse. Tal kiskus kramp näo viltu. Jooksvast konksu kistud sõrmed. Ere valgus kisub silmad kissi. Tuul, lahkumiskurbus kiskus vägisi silmad vesiseks. *.. nüüd olid aastad ta kokkupoole kiskunud, ent praegugi oli tal veel pikkust küllalt. A. Hint.
3. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist); tõmbuma. Lauad kiskusid kuivamisel kaardu. Uks on kiiva kiskunud. Kasetoht kisub põledes krussi. Mehe turi kisub juba kühmu. Parem jalg kiskus krampi. Sõrmed hakkasid tööga kronksu kiskuma. Seda nähes kiskusid mul käed rusikasse. Nahk on kätel kipra kiskunud. Ta nägu, suu kiskus muigele. Kulmud kiskusid pahaselt kortsu. Laup kiskus murekortsudesse. Mehe nägu kiskus pilve, murelikuks, vihast tumepunaseks. Silmad kiskusid valguse käes kissi.
4. kippuma mingis suunas arenema, muutuma v. minema; mingile olukorrale lähenema. Taevas kisub pilve. Ilm kisub vihmale, sajule. Hommikutaevas kisub juba heledamaks. Päev kisub juba õhtusse, õhtule. Väljas kisub hämaraks, pimedaks, videvikuks, videvikule, valgeks. Ilmad hakkavad juba kevadele, kevadesse kiskuma. Tänavu kisub varakult külmale. Tuul hakkas loodesse kiskuma. Aeg, suvi kisub sügisesse, sügise poole. Rukkipead hakkasid juba valkjaks kiskuma. Paat kiskus vägisi kaldasse. Lennuk kiskus tugevasti suunast kõrvale. Jutt kisub vägisi poliitika peale. Asi hakkab viltu, kiiva, halva poole kiskuma. Tal kisuvad juuksed varakult halliks. Nende huvid kiskusid lahku. Toredasti alanud päeva lõpp kiskus kurvaks. Aastaid kisub tal juba 60 ligi. Tütarlapse süda kisub noore meremehe poole.
5. vastupandamatult, tugevasti kuhugi v. midagi tegema meelitama, tõmbama. Meri kisub noorukeid vastupandamatu jõuga. Raamat kisub lugema. Valsihelid lausa kisuvad tantsima. Kaunid roosid kiskusid pilgu ligi. Jahimehekirg kiskus teda püssiga metsa. Uudishimu kiskus last tänavale. Süda kisub laste, perekonna, sõprade juurde. Veri kiskus noorukit näitemängu tegema. | ‹impers.› Sellisel kaunil kevadpäeval kisub maale, loodusesse. Tundis, kuidas teda kiskus selle tüdruku poole. Meest kisub vägisi kõrtsi poole. Sain vaevalt mõne päeva linnas olla, kui tundsin, et kisub koju tagasi. Teised läksid suvilasse, kuid mind ei kisu sinna. Tüdrukut kisub hullama.
6. kestvamalt mingis olukorras v. tundes püsima v. vastavat olukorda saavutada püüdma. Mees solvus ja hakkas minu vastu vimma kiskuma. Vanamees kiskus endamisi naeru, naerda. Tüdruk hakkas tasakesi nuttu kiskuma 'nutma'. Hakkas purjuspäi riidu, tüli kiskuma. Pole ma öelnud talle midagi, kisub niisama kiusu. *Pidite ju hirmsat viha kiskuma, üksteisest kauges kaares mööda käima. J. Rannap.
7. kaklema, kisklema, tülitsema. Koerad kiskusid, nii et karvatutid lendasid. Poisid läksid omavahel kiskuma. Väimees kisub äia ja ämmaga. Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad. *Omavahel ei saa need pisiorganisatsioonid millegipärast läbi ja kisuvad. H. Sergo.
8. katki rebides hammustama, hammaste v. küüntega rebima. Koer kiskus käe, sääre veriseks, püksisääre lõhki. Sai kurja koera käest kiskuda. Hunt, karu kiskus mullikat. Kulli kistud kanast ei saanud enam asja.
9. midagi v. kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma v. käperdama. Lapsed kipuvad kõiki asju kiskuma. Ära kisu, lase olla! *.. ta tõrjus kärsitult kobavad käed tagasi, öeldes: „Anna mulle rahu, ära kisu mind!” A. H. Tammsaare.
10. mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema. Kuub, kleit kisub kaenla alt. Mantel kisub tagant. Püksid on muidu parajad, ainult värvli kohalt kisub veidi.
11. hrv uudismaad algeliste vahenditega rajama. *See oli Koltse Ebe, Koltse metsas uudsepõlde kiskuva lasterikka mehe tütar. A. Mälk. *Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde? A. Kitzberg.

kitse|jalg
kõnek lehterjas, piibukujuline plotski. *Veski keeras endale ette samasuguse tohutu kitsejala, nagu seda suitsetas keskealine jefreitor .. P. Kuusberg.

kivi|jalg
(ehitise) kivialus. Pukktuuliku kivijalg.

kodar ‹-a 2› ‹s›

1. rummu ja pöida ühendav pulga- v. varvataoline ratta osa. Vankri(ratta), voki(ratta) kodarad. Jalgrattal vahetati kaks kodarat. Sooteedel tuli suurtükki kodaratest lükata. || (laiemalt:) radiaalselt kulgev ühendusosa. Sõle kodarad. Kodaratega raha.
▷ Liitsõnad: puu|kodar, rattakodar.
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel v. kelgul. Ree kodarad.
3. ‹hrl. pl.› kõnek jalg. Nüüd nii kiiresti, kui kodarad võtavad! Vaata kui võtan malaka ja virutan sulle vastu kodaraid! *„Korista oma kondid!” karjus Jürka nüüd ja ta hääletoon pani Malle kodarad käima. A. H. Tammsaare.

koib ‹koiva 22› ‹s›
jalg. a. (loomal). Jänesel on pikad koivad. Koer lakub oma haavatud koiba. Kaks toonekurge jalutas oma pikkadel punastel koibadel ringi. Sööb praetud kana, hane koiba. Konna tagumised koivad. Pikkade koibadega sääsk. Hõberebase, karakulli koibadest 'koibade nahast' kasukas. b. kõnek (inimesel). Mees sirutas oma koivad laua all välja. Ta loivas oma pikkadel koibadel muudkui edasi. Veab nikastanud koiba järel. Poisil olid väledad koivad.
▷ Liitsõnad: hane|koib, kana|koib, konnakoib; esi|koib, tagakoib.

koketselt ‹adv›
(< koketne). Koketselt naeratama. Istus, jalg koketselt välja sirutatud. Kübar on koketselt ühele kõrvale lükatud.

koli|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *.. ees niisamasugune hobusekont nagu meiegi oma, ainult mitte kolijalg, vaid kõrb. H. Sergo.

kolm|jalg
kolme jalaga ese. a. ovaalne pesunõu, (pesu)pali. Naine pesi kolmjalas pesu. b. endisaegne alus hrl. vabas looduses keetmiseks. Pada oli kolmjalal. Keetis toitu õues kolmjalal. Süütas kolmjala all lõkke. c. statiiv, järi v. mingi muu ese. Fotograaf, operaator seadis kaamera kolmjalale. *Pakkusin talle istet puust kolmjalal. G. Helbemäe. *.. ja siis tulid kaks meest joostes välja, ühel kaasas kergekuulipilduja, kolmjalg heidetud üle õla.. E. Soosaar (tlk).

komp|jalg

1. komppöid
2. kõnek hobune

komp|pöid
med sissepoole pöördunud tallaga püsti hoiduv pöid, nii et kõndimisel jalg toetub pöia välisservale

kont|jalg
pulmapeo kontvõõras

koot ‹koodi 21› ‹s›

1. etn pikast varrest ja selle külge liikuvalt kinnitatud nuiast (kolgist) koosnev endisaegne rehepeksuriist, pint [pinda]. Koodi vars, kolk, nui. Rehealusest kostis kootide matsumist, kolksumist. Veab oma pikki jalgu nagu koote järel.
2. looma sääre- v. küünarvarre piirkond (ka lihakeha vastav osa). Loom vajus koodist saadik mudasse. Virtsa oli lehmadele poolde kooti. Keetis kootidest sülti. || kõnek inimese (harvemini looma) jalg, koib. *Pilk langes Jaani säärtele. Ropult karvased koodid paganal! V. Lattik. *..kalpsas tuppa tagasi, püksid kootidel, suutmata neid enam kinni nööpida. V. Krimm (tlk).

kopsak ‹-u 2› ‹s›
kops [2], kopsakas. *..ühe [peidikust] väljaulatuv jalg, teise käsi said oma kopsaku siiski ära... R. Parve.

korstna|jalg
korstna alumine, küttekolde lähedane massiivsem osa. Valgeks lubjatud korstnajalg. Korstnajalg oli nõge täis.

koss ‹-i 21› ‹s›
kõnek
1. jalg. *On mul kossid kõverad või vaatab silm kõõrdi? L. Promet. *Põmm ja ... ja elukas sirakile, kossid taeva poole! H. Pukk.
2. (suur) jalats, kott [kota]. Kossid on katki. Viis oma kossid kingsepale parandada. *Teisel päeval istus [kingsepp] Traatjalg .. vanal toolilogul ja klopsis kiiresti kossidele rupsikuid alla. E. Männik.
▷ Liitsõnad: kinga|koss, saapakoss.
3. kossimäng; selles tarvitatav münt v. luu. Kossi mängima.

kraak|jalg
kõnek
1. kraakleja, tülinorija. *Saatana kraakjalg... Oleks teine koht, siis ma oleksin talle veidi kõriorelit teinud.. H. Lepik (tlk).
2. ‹pl.› kritseldus, varesejalad. Veab paberile mingid kraakjalad. *.. tekib teinekord kuri kahtlus, et ta jäi loengul tukkuma, nii hirmsad kraakjalad vahivad mõnelt [konspekti] leheküljelt vastu. O. Tooming.

kraap|jalg
poiste sügav kummardus (tervitamisel, tänamisel), kusjuures parem jalg kraapsates teise kõrvale tõmmatakse. Poiss tegi teretamisel kraapjalga.

kraaps|jalg
kõnek kraapjalg. Poisid tegid õpetajat teretades kraapsjalga.

kraasiline ‹-se 5› ‹s›
murd kraaside vahel kohestatud villarull, kraasitäis. *Parem jalg sõtkus [ketramisel] tallalauda, sõrmed keerasid kraasilisi.. L. Kahas.

krabe ‹-da 2› ‹adj›
kräbe, käbe, kraps. Krabeda olemisega eit. *Taat veelgi sirge on ja krabe, / käib kaheksandat kümmet jalg. M. Nurme.

krampi ‹adv›
krampides kokku (lihaste kohta); tugevasti pingule. Jalg, käsi, keha kisub krampi. *Klassijuhataja oli esimene inimene, kelle vastas seistes ma nagu krampi tõmbusin, ei osanud end välja vabandada ega üldse midagi öelda. L. Tungal.

krillis ‹adv›
kõnek
1. pahuksis, tülis, riius, vimmas. Ta on alatasa kõikidega, kellegagi krillis. *Ja ma ei usalda sugugi Arnot. Ta on just minu peale krillis. B. Kangro.
2. (kergelt) purjus, vintis. Mehed olid juba mõne pitsi järel veidike krillis. Ta ei mäletanud, mis krillis peaga kokku räägitud. || (purjusolekust, ka pahameelest tingitud silmavaate kohta). Silmad viinast, joomisest krillis. Jõllitab teistele krillis silmadega otsa. Mehel oli baarist tulles jalg tönts ja silm krillis. *Mina ootan all, et silm krillis, tema [= õpipoiss] lööb siin luuslanki. M. Traat.

kube ‹-me 3› ‹s›
kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond. Vesi ulatus kubemeni. Kaluril olid jalas kubemeni kummisaapad. Valu lõi kubemesse. Virutas vastasele jalaga kubemesse. Invaliidil on vasak jalg kubemest saadik ära. Sooled käivad kubemesse 'kellelgi on kubemesong'. || (loomadel:) kõhu külgmise piirkonna ja põlvepiirkonna vaheline ala. Vajutas, surus kannused ratsule kubemeisse. Hobuse kubemed tõmbusid kihutamisest niiskeks.

kummik1 ‹-u 2› ‹s›
kummisäärik. Pikkade, poolpikkade säärtega kummikud. Kõrged, madalad kummikud. Tõmbas, pani kummikud jalga. Porisel ajal käiakse maal kummikutega. Jalg hakkab kummiku sees higistama.
▷ Liitsõnad: jahimehe|kummik, kalamehekummik.

kunst|jalg
tehisjalg, jalaprotees. *..istujal puudus vasak jalg ja selle asemel oli tal kunstjalg. R. Roht.

kuradi ‹adv›
‹adjektiivi ja adverbi laiendina› kõnek väga, kangesti, pagana, kuradima vrd kurat Kuradi mõistlik, kange, tore mees. Kuradi hea, et sa tulid. Ta on kuradi kaval, taibukas sell. Kuradi naljakas, eks ole! Kõik on õige, kuradi õige! Kuradi halb lugu. Väljas on läinud kuradi külmaks. Jalg on kuradi valus. Tööd on kuradi palju, raha kuradi vähe. Tema käes käis kõik kuradi kähku. Ta oli ära kuradi kaua.

kurat ‹kuradi, kuradit 2› ‹s›

1. religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan, vanakuri, vanaõelus, sarvik. Kurat eksitab, kiusab, püüab hingi. Kurat saatis ta kiusatusse. Lubab, annab oma hinge kuradile. Joobnu nägi lambikuplil kuradeid tantsimas. Kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse. Anna kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe. *Ja kust võetakse, et nõiarohud ja nõiasõnad kuradist tulevad – miks ei või nad taevaarmust tulla? K. Rumor. *..teist väljapääsu pole. Kurat pidi hädaga kärbseidki sööma. A. Liives. | (võrdlustes, ka koos värvikust lisava täiendiga). Must, porine kui kurat. Võitleb nagu kurat. Kardab hunti nagu kurat välku. Poisid olid päikesest pruunid, päevitanud nagu noored kuradid. Naine on tal lausa, püsti, elus kurat. *Värdi pistis jooksu, nagu oleks teda tuhat kuradit taga ajanud. R. Lahi.
▷ Liitsõnad: pea|kurat, vanakurat.
2. üks kõige tavalisemaid, levinumaid ning tugevamaid vandumis- ja kirumissõnu (harjumuspärases kõnepruugis ka nõrgenenult, peaaegu täitesõnana). a. ‹hrl. sg. nom. interjektsioonilaadselt› kasut. hrl. tugeva negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks, ka vandumisvormelite osa. Kurat, kes siin pillub kividega? Ole vait, kurat, mis sa õiendad! Ptüi, kurat, küll ajab jama! „Kurat!” vandus mees tulist kurja. „Mis kurat!” protesteeris ta. „Võluv tüdruk, kurat!” sõnas Enn. Milline õnn, kurat, et see nii läks. Oh sa, oi sa kurat, see on ju peaaegu uus kell. Mis, kurat, me peame tegema? Kurat, kuhu sa kadusid? Tohoo kurat, või nii on lood! Sa tuline kurat, küll jalg valutab! Kuradi kurat, mis loba sa ajad! Kurat ja põrgu, mis nüüd ette võtta! Kurat, habe ka pikk! No kurat, seda me veel vaatame! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, see on alles mõte! No nüüd on kurat lahti 'asjad hullusti'. Ära, kuradi päralt, nii kõvasti karju! Kuradi päralt, kuradi pihta, on see alles auto! Ah, käi, kasi kuradile, kus kurat oma jutuga! || (vandumissõna kurat lausumise kohta). Ta ei võtnud kuradit kordagi suhu. Laskis pahameelega lendu mitu kõva kuradit. *Kurat on kodune sõna. Vanaisa sünnipäeval lendasid kuradid ja joodi viina. I. Jaks. b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi, harvemini millegi kohta, ligikaudu täh.: 'saatan, põrguline, pagan vms.'. Keda sa, kurat, teotad. Vanamees, kurat, on jälle purjus. Kes kurat seal kolistab? Seda poleks küll keegi kurat arvata osanud. Kurat sinust aru saab, räägid sa tõtt või valetad. Küll on kuradid, vaata mis tegid! Mis te, kuradid, seal laisklete! Mis see sinu kuradi asi on, kus ma käin. „Ma löön ta kuradi maha!” ähvardas vanamees. Vaata, kae kuradit, läkski minema! Küll ma talle kuradile veel näitan! Kellele kuradile seda pahandust tarvis on! Koera kurat haukus öö läbi. Sääsed, kuradid, ei andnud rahu. *Mida kuradit see rahvas peaks iga päev sõitma. A. Valton. c. kuradi ‹substantiivi laiendina› (halvustavalt, pahandavalt, taunivalt, harva ka tunnustavalt:) kuradima, pagana, saatana, sunniku vms. Kuradi ihnuskoi, põikpea! Kuradi lontrus, raisk, raibe! Kuradi vanamees, vaat kuidas meid ninapidi vedas. Neid kuradi naisi küll oma vatramisega. Kuradi kassinäru on piima ära solkinud. Mis kuradi kord siin on! Küll on kuradi elu! Käsi kipitab kuradi kombel. Selle kuradi ilmaga pole väljas midagi teha.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› millelegi, midagi tegema ahvatlev v. õhutav vastupandamatu vägi, tahe kelleski. *Ja järele andes auahnuse kuradile oli ta läinud tütarlastekooli tunniandjaks. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ahnuse|kurat, edevuse|kurat, kadeduse|kurat, mängu|kurat, naeru|kurat, teatri|kurat, uhkuse|kurat, trükivea|kurat, viinakurat.
vrd kuradi
vrd kuradim
vrd kuradima

kure|jalg
‹hrl. pl.› kõnek pikk peenike jalg. Peenikeste kurejalgadega poiss, plikatirts.

kuup|jalg
endisaegne ruumimõõt, u. 28 dm³

kuuse|jalg
jõulu- v. näärikuuse jalg

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

jalad kõhu alt välja vt jalg

kõnni|jalg
zool kõndimiseks kohastunud jalg

kõvasti ‹adv›

1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti, püsivalt. Ankrul oli punn kõvasti ees. Topi augud kõvasti kinni! Kotisuu on kõvasti kinni. Sidus paki kõvasti kinni. Uks on kõvasti kinni. Tõmba köis kõvasti koormale ümber. Õng jäi puujuurika taha kõvasti kinni.
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti. Pigistas minu kätt nii kõvasti, et hakkas valus. Sikutas kõvasti, kõigest jõust. Ta hoidis vastasest kõvasti kinni. Tõukas, lõi nii kõvasti, et teine kukkus maha. Tal olid huuled kõvasti kokku litsutud. *Juhan viskas värava nii kõvasti enese järel kinni, et mõned varvad langesid maha. M. Metsanurk.
3. järeleandmatult, kindlalt, kõigest väest; visalt. Talupojad seisid kõvasti oma õiguste eest. Vaenlane pani kõvasti vastu. Lepingust, tavadest peeti kõvasti kinni. Seda pidage kõvasti meeles. *Niiviisi nägin siis ise ka ära, kui kõvasti need igandid veel inimesel sees võivad istuda. L. Kerge.
4. rangelt, karmilt. Suitsetamine oli kõvasti keelatud. Teda noomiti, ähvardati kõvasti. Karjapoiss sai kõvasti pragada. Põrutas tülitsejaile kõvasti peale. *..ja kui neid [= tüdrukuid] nähti noormeestega tänaval rääkimas, siis võeti nad kõvasti käsile.. H. Sepamaa (tlk).
5. kõnek valjusti, valju häälega, kõva häälega. Hõikas, huikas, hüüdis kõvasti. Keegi karjus kõvasti appi. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad! Laps puhkes kõvasti nutma. Mees hakkas kõvasti norskama. Raadio mängis kõvasti. *Ta tõmbas säärikud jalga ja käis nendega nõnda kõvasti, et õedki ärkasid tagakambris.. M. Metsanurk.
6. kõnek palju, rohkesti. Loomi on siinkandis kõvasti. Tänavu on kõvasti seeni. Paatkond sai kõvasti kala. Vesi jões on kõvasti tõusnud. Toitu tuleb kõvasti kaasa võtta. Põld vajab kõvasti sõnnikut. Selle tööga teenib kõvasti. Rahvast tuli kõvasti kokku. Raske töö puhul peab kõvasti sööma. Mehed olid kõvasti (viina) võtnud. Aega on kõvasti mööda läinud. Kella seitsmeni on veel kõvasti aega. Öösel on kõvasti vihma sadanud. Puulehtedes on juba kõvasti kollast. Tal on kõvasti tööd. Ta on külmaga väga kõvasti riides.
7. kõnek (üldse intensiivsust väljendav sõna:) väga, suurel määral, tugevasti, kangesti. a. (tunde- ja tahteavaldustes). Ma kartsin, ehmusin kõvasti. Ta oli kõvasti väsinud. Poisid olid kõvasti hirmul, ärevil. Mehel oli hing kõvasti täis. Ma kahtlen selles kõvasti. Daamid olid temast kõvasti sisse võetud. See asi on kõvasti südamel. Seda pandi talle kõvasti pahaks. Algul punnis kõvasti vastu, aga hiljem andis järele. Ta jäi kõvasti mõttesse. Ta sai kõvasti kiita. b. (seisundi kohta). Ta hingeldab, lõõtsutab kõvasti. Süda peksleb, pulss taob kõvasti. Ta higistas öösel kõvasti. Sain kõvasti külmetada. Jalg on kõvasti paistes, paistetanud. Pea valutas kõvasti. Olin päris kõvasti haige. Käsi on kõvasti valus. Mees oli kõvasti habemesse kasvanud. Nägu punetas kõvasti, oli kõvasti verine. Laev lekib kõvasti. Mehed olid väga kõvasti purjus. Ta sai kõvasti klobida. Ta magas nii kõvasti, et ei ärganud koputuse peale. Rong oli rahvast kõvasti täis. Päike sulatas kõvasti. Tee on kõvasti tuisanud, hanges. Kõht on kõvasti täis. Tuli põleb kõvasti. Seep lõhnab kõvasti. Poeg on kõvasti isasse. || vähemalt, mitte vähem kui. Tal on oma nelikümmend kõvasti turjal. See maksab oma kümme krooni kõvasti. Poiss on kõvasti kaheksateist. Maanteed mööda saab sinna kõvasti viisteist kilomeetrit. c. (füüsilise v. vaimse tegevuse kohta). Põrandat tuleb kõvasti pesta. Turul kaubeldi kõvasti. Ta oli kõvasti tegevuses, ametis. Tehti kõvasti tööd. Majand ehitab kõvasti. Perenaine toimetab, askeldab kõvasti köögis. Poisid lõid tüdrukule kõvasti külge. Tüdruk kurameerinud kõvasti. Mees plaanitseb midagi kõvasti. Räägitakse kõvasti, et ta minevat meilt ära. *Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga üle. E. Rängel.

kõverduma ‹37›

1. kõveraks, kõverasse tõmbuma; kõveraks muutuma. Puuoksad kõverduvad lumekoorma all. Puude lehed kõverdusid kuumusest, röövikute kahjustuse tõttu. Selg kõverdus kummardumisel. Haige kõverdus valu käes, valust. Käsi kõverdus haardeks. Vanamehe sõrmed on konksus ja kõverdunud. Põlvest kõverdunud jalg. *Ema jäi aga haigeks ja kõverdus paadipõhjale. A. Mälk. || (näoga ühenduses). Naeratamisel kõverdus ta huul pisut ülespoole. Lapse suu kõverdus nutule, nutuks. Tüdruku suu kõverdus põlglikult. Nägu kõverdus kergest naeratusest, naeruks, naerule, virilale muigele, virilaks muigeks. Huuled kõverduvad grimassiks. *.. kahvatunud näole oli kõverdunud valugrimass.. H. Väli. | piltl. *Jaa – ons aega Issandal tulla õgvendama teevahi kõverdunud elu.. L. Kibuvits.
2. kõveras, kössis, kägaras olema. *.. kõik nägid korraga, et saani põhjas kõverdus täies alastuses vana Venima karvane kehakolask. R. Sirge.
3. kõverana, kõveriti kulgema. Asula kohal kõverdub tee paremale. *.. vestitaskust vestitaskusse kõverdus jäme kuldkett.. A. Jakobson.

kädisema ‹37›

1. kädistama. a. (lindude, loomade kohta). *.. niipea kui jalg puutus sõredat ja krabisevat kevadist lund metsa ääres, tõusis kädisev harakapaar puude latvadesse.. A. H. Tammsaare. b. (rääkimise kohta). *".. Ähvardab minna, aga siin sööb ja seletab!...” kädises võõrasema nagu kuulipilduja. A. Mälk.
2. murd kägisema. Kädisev kaevukook. *.. nagu oleksid reejalased kädisenud vastu jäätanud teekonarusi. A. Jakobson.

käim ‹-a 23› ‹s›

1. käimine. *Kui on käidud kauged käimad, / verre jäetud vaenuväljad.. A. Mälk. *.. siis kobrutanud [meri] nagu randlase õllekeha käima ajal.. H. Jõgisalu.
2. ‹hrl. pl.› nlj jalg; jalanõu. *„Ise liigutab vaevalt käimasid, aga näe, siia kooberdas!” pahandab keegi.. H. Luik. *Elmar läks Ainu tuppa ja tillutas seal lakksaapaid: „Kihvtid käimad,” kiitis ta. L. Vaher.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käima|jalg
zool käimiseks kohandunud jalg (näit. putukal)

ühte jalga käima vt jalg

kärme ‹18 või 1› ‹adj›
nobe, väle liikuma v. midagi tegema, kärmas. Käbe ja kärme eit, taat. Jaan on kärme ja reibas. Me peame kärmed olema, sest meid oodatakse. Ta oli vastasest kärmem. Kärmed hobused lausa lendasid saani ees. Jänes on kole erk ja kärme. Kärmed liigutused. Kärme jooks, lend, askeldus. Kuuldus kärmeid samme. Kärme jooksma, kõndima. Kärme lahkuma, käsku täitma. Leena hingeldas kärmest käimisest. Tööd tehti kärmel käel, kärme käega. Eidel keel kärme. Poiss on kärme taibuga. Kärmemad said ülesandega peagi hakkama. Laps noorem, jalg kärmem. *Kõravad nüüd igal nurmel / kärmed niidumasinad.. K. Merilaas. *Võsa on sama kärme ja visa nagu umbrohi: unustad mõne põllunurga, ja juba ta tärkab seal tihedana nagu oras. O. Tooming. || kiire ja põgus, lühike. Vahetasime kärme pilgu.

käru ‹11› ‹s›

1. hrl. veetav v. eeslükatav ühe v. mitme rattaga väike vankrike. Ühe, kahe, kolme, nelja rattaga käru. Kummiratastega käru. Pane pakid kärule, käru peale! Lükkab, ajab käru enda ees. Vedasime käruga liiva. Toob kohvrid käruga jaama. *..nägi invaliidi, kes väntas oma käruga mööda tänavat. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: aia|käru, elektri|käru, invaliidi|käru, järel|käru, kauba|käru, käsi|käru, lapse|käru, mootor|käru, pagasi|käru, pära|käru, sõnniku|käru, sööda|käru, traktorikäru.
2. kõnek (sõidu)auto, (vahel ka jalg- v. mootorratta kohta). *Miilitsaleitnant: Kustkohast te selle auto varastasite? Superboy: See oli Jaanuse isa käru. E. Rannet.
3. võimlemises liikumine toenglamangus, kus kaaslane hoiab jalgadest

käsk|jalg
isik, kelle ülesandeks on kellegi käske, korraldusi, teateid, kirju vms. kellelegi vahetult edasi toimetada; käsu- v. sõnumitooja. Asutuse, toimetuse, trükikoja käskjalg. Valla käskjalg. Kuninga käskjalad kihutasid mööda maad ringi. Käskjalg käib majast majja, perest peresse. Käskjalgadega kutsuti meid keskusesse kokku. Saatis mulle käskjalaga kutse.
▷ Liitsõnad: kiir|käskjalg, ratsakäskjalg.

käär|toeng
sport toeng kääris, üks jalg on toengujoonest ees-, teine tagapool. Käärtoeng paremaga, vasakuga.

köndistuma ‹37›
köndiks (1. täh.) muutuma. Köndistunud käsi, jalg, sõrm.

könt|jalg
kõnek lonkav, vigase jalaga inimene v. loom. *..peremeheks on Sass, see lombak, keda üleaedne sõimab köntjalaks. A. H. Tammsaare.

kümme tuult jalg(ad)e all vt jalg

küünla|jalg
a. jalaga küünlalühter. Vanaaegne, pronksist, nikeldatud, hõbedane, sepistatud küünlajalg. Kolme-, nelja-, mitmeharulised küünlajalad. Puusärgi ümber asetatud küünlajalgades põlesid küünlad. b. ese küünla kuuseoksale paigutamiseks. Ehtis jõulukuuske ning kinnitas okstele küünlajalad küünaldega.

laatsatama ‹37›
kõnek laatsakile kukkuma, heitma v. viskuma. Eit laatsatas väsinult istuma. Jalg libises ja mees laatsatas täies pikkuses maha. *„Nüüd!” heitis [tüdruk] end laatsatades vette. R. Sirge.

laba|jalg
(hrl. inimesel:) pöid (ja varbad). Reis, säär ja labajalg. Pori üle labajala. Pardi laiad labajalad. || kõnek labajalavalss. *.. nendega [= teiste poistega] vihtus ta polkat ja labajalga .. A. H. Tammsaare.

lahas ‹-e 4› ‹s›
med luumurru v. luu- ja liigesehaiguste korral kasutatav mähisetoestik. Luumurru korral tehakse lahas. Murdunud luuga käsi, jalg on lahases. Käsi, jalg pandi lahasesse.
▷ Liitsõnad: kipslahas.

laialt ‹adv›

1. laial alal, kaugele ulatuvalt. See mees on laialt reisinud, laialt ringi liikunud. Tema teed käivad laialt. Luusisime laialt metsi mööda. Jõgi on luha laiemalt üle ujutanud kui möödunud aastal. Paise ümbrus punetas laialt. Jalg on laialt paistes, marraskil. Suu laialt, kõrvuni naerul. Tõmbas suu laialt naerule. *Leegid lainetasid juba laialt ja suur oli häda ning möll. F. Tuglas (tlk). || ulatuslikult, laialdaselt. Uusi tooteid reklaamitakse laialt. See meetod on laialt kasutusel. Laialt tuntud laulja, näitleja. Luts on laialt loetav kirjanik. Selline arvamus on millegipärast laialt levinud. Ei taha, et asjast laiemalt teataks, räägitaks. Seletas, põhjendas, jutustas pikalt ja laialt 'põhjalikult'. || laiana avatud v. avatuks. Võttis, tõmbas hõlmad laialt lahti. Uksed, väravad avati laialt. Mõni aken oli paokil, mõni laialt pärani. Jalad laialt harkis. Hoia kotisuu laiemalt lahti! *Nüüd lõi Mait oma suured tumesinised silmad laialt ja paluvalt saksa otsa. E. Vilde. || valjuhäälselt. Joobnud lällutasid aina laiemalt. Hüüab laialt ohoo. *Hakkas kohe laialt lõõpima, lubas kõigil oma vaenlasil mao maha lasta. J. Kärner.
2. hrl kõnek suurel hulgal, õige palju, külluses, ränka moodi; suureliselt, priiskavalt. Raha on neil laialt. Toidukraami oli laialt käes. Sõja ajal oli puskarit laialt liikvel. Õunu on sel sügisel laialt. Siis oli lusti, rõõmu, nalja laialt. Suures majas oli ruumi laialt. Bussi minekuni on aega laialt. Jõusööta oli juba laiemalt (käes). Peavad pidusid ning elavad laialt. *Sinna [= hukkamist vaatama] koguneb laialt vahtijaid. J. Kross.

lall2 ‹-i 21› ‹s›
lastek jalg. Lapsel on lallid väsinud.

lambi|jalg
lambi alusosa, millele lamp toetub. Vaskne, nikerdustega, kõrge lambijalg.

lamp|jalg
lamppöid. Tal on lampjalad.

laps ‹lapse, last, lapsesse, laste, lapsi, lastesse e. lapsisse 35› ‹s›

1. inimene sündimisest sugulise küpsemise alguseni. Vastsündinud laps. Ilus, priske, terve laps. Hea, paha, jonnakas, vallatu laps. Kodutud, vanemateta lapsed. Laps roomab, õpib käima, rääkima. Lapsed käivad lasteaias, koolis. 1. septembril lähevad lapsed kooli. I klassi lapsed. Väiksemad, nooremad, suuremad, vanemad lapsed. Ta on alles laps. Lapsed mängivad, hullavad, kisavad. Seal sai lapsest peast, lapsena joostud ja mängitud. Ta on lapsest saadik, lapsest peale väga hoolas. Seda taipab iga lapski. Lapsel ikka lapse aru. Lapse asi, muud ei ole kui aina mäng. Selles asjas olen süütu kui sündinud laps. Heal lapsel mitu nime. Laps noor, jalg kerge. || piltl (naiivse, lapse mõtte- ja hingelaadiga inimese kohta). Eluvõõras inimene on suur laps. Vanainimene muutub tihti lausa lapseks. Ära ole nii laps, et teda usud! *Võõramaa pinnal on meist igaüks laps, – küsib ka seda, mis polegi sünnis .. A. Kaal. *Sinu põlvkond on palju sallivam, vabam ja lapsem, kui meie olime. A. Biin. || (meelitus- v. kõnetlussõnana täiskasvanud inimese kohta). *„Kuhu siis .. mu kallis laps?” päris vana parun .. „Linna, linna!” nuttis proua .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aia|laps, heit|laps, hälli|laps, ime|laps, inimese|laps, inim|laps, jõulu|laps, karja|laps, kodu|laps, kooli|laps, kosti|laps, lasteaia|laps, lastekodu|laps, laulu|laps, leeri|laps, leid|laps, linna|laps, maa|laps, mure|laps, pai|laps, poeg|laps, poiss|laps, päikese|laps, pühapäeva|laps, rinna|laps, sõime|laps, süle|laps, sünnipäeva|laps, tüdruk|laps, tütar|laps, valu|laps, väikelaps.
2. kellegi järglane, poeg v. tütar (oma vanemate suhtes). Noorik ootab, kannab last 'on rase'. Tal sündis laps. Sünnitas, sai lapse. Tõi priske lapse ilmale. Mari sai Jaaniga, Jaanilt lapse, Maril oli Jaaniga laps. Jaan oli Marile lapse teinud. Aga kui meil laps tuleb 'sünnib'? Ema imetab last, annab lapsele rinda, toidab last rinnaga. Neil, perekonnas on kolm last. Vanemate ainuke laps. Lasteta abielupaar. Ta ei saa lapsi. Nad ei tahagi lapsi muretseda. Poeg on nende lihane laps, tütar kasulaps. Isa hülgas oma naise ja lapsed. Neil on lapsed juba suureks kasvatatud, neil on juba täisealised lapsed. Lapsed on vanemate seadusjärgsed pärijad. Lapsega tüdruk 'vallasema'. Rikkal leiba, vaesel lapsi. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Lapsel valutab sõrm, emal süda. || hrl lastek (linnu- ja loomapoegade kohta). *Lapsi on [karul] kaks-kolm ja sündides kaaluvad nad ainult pool kilo. F. Jüssi. *.. ütles, et sellel emakotkal on lapsed .. H. Sepamaa (tlk). || piltl teat. ajajärgule tüüpilise vaimu- ja mõttelaadiga inimene; teat. ajajärgule tüüpiline nähtus. Kõik me oleme nii või teisiti oma aja lapsed. *.. [Eesti ajakirjandus on] sündiva kapitalismi ning feodalismi kriisi laps. J. Peegel. || piltl teat. rahvusest, paikkonnast v. keskkonnast pärit inimene. Andide asukad on kõrgmägede lapsed. Karm põhjala pole oma lapsi hellitanud. Iisraeli lapsed '(Vanas Testamendis Jaakobi poegadest põlvnevate hõimude kohta)'. *.. ja väikse mehe väike mure / mind vaevab, oma rahva last. A. Sang. || piltl hrv (millegi millestki tuleneva v. tekkiva kohta). *Need on sügislilled, udude ja raske kaste lapsed .. K. Põldmaa. *.. taevasta / pilvede lapsed, / kanged sügisevihmad / kurvanäolise oja / lainte pääle maha on / tuleman .. K. J. Peterson. || piltl (millegi omaks v. meelevalda sattumise kohta). *Kes meisse puutub, on surma laps. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esik|laps, kasu|laps, lapse|laps, poja|laps, päris|laps, risti|laps, sohi|laps, tüdruku|laps, tütre|laps, vaene|laps, vaes|laps, vallas|laps, venna|laps, võõras|laps, õelaps; ilma|laps, jumala|laps, loodus|laps, maailmalaps; surma|laps, õnnelaps.

jalga laskma vt jalg

lesta|jalg
lestjalg

lest|jalg
ujulestaga jalg. Veelindude, kopra, saarma lestjalad.

libastama ‹37›
järsku, korraks libisema. Jalg libastas lumel. Naine libastas ja kukkus. || piltl vääratama. *Aeg nõuab, et inimene oleks väike entsüklopeedia. Ei või ometi seltskonnas libastada .. P. Vallak.

libastuma ‹37›
libastama. Jalg libastus märjal rohul.

libisema ‹37›

1. (raskustungi v. inertsi mõjul) mööda siledat, libedat v. veerjat pinda liikuma. Korralikult määritud suusad libisevad hästi. Kaubapakid libisevad kaldpinda mööda keldrikorruse lattu. Koorem libises teepervelt kraavi. Pidurdamisel libiseb auto veel tüki maad edasi. Märg seep libises peost maha. Traksid kippusid üle õlgade alla libisema. Palgivirn libises laiali. Jalg libises ning olingi pikali. Juuksed kipuvad silmadele, silmade ette libisema.
2. kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma. Libises märkamatult uksest välja, ühe põõsa tagant teise taha. Vari libiseb üle õue – vaatan: suur kull lendab. Hääletult libiseb paat kalda poole. Vaevalt uimi liigutades libiseb haug kõrkjate vahel. Käsi libises taskusse, ümber tüdruku piha, paitades üle lapse juuste. Parketil libisevad tantsupaarid. Sulg libiseb kergelt paberil, üle paberi. Põllud ja metsad libisevad vaguniaknast mööda. Laseb silmadel üle kirjaridade libiseda. Naeruvine libises haige näole. Lapsepõlvemälestused libisesid vaimusilma eest mööda. | piltl. Suust, üle huulte, keelelt libises tahtmatu vandesõna, oie, küsimus. Jutt libises poliitikale, ühelt teemalt teisele. Mees kipub vildakale teele libisema. Ärge laske head võimalust mööda libiseda. *Sõdade ning rahutuste ajal libises ka veski Kadri käest võõrale. A. Gailit.

liibakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
murd liipav, lombakas. *Ühel on käsi kõver, teisel jalg liibakas .. A. Jakobson.

liikuma ‹liigun 42›

1. (üks kord v. korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema. Kangutame kivi, aga see ei mõtlegi liikuda. Tuul on nõrk, puulehed vaevalt liiguvad. Rohi lõi tuulehoost liikuma. Sulg kübaral liikus sammude taktis. Tiigis on kalu nii palju, et vesi lausa liigub. Ma ei saa närida, hammas liigub. Kõrisõlm liigub neelatamisel üles-alla. Ükski lihas ta näos ei liikunud. Nuhutava koera sõõrmed liiguvad. Kellaosutid liiguvad päripäeva, pendel liigub edasi-tagasi. Ratas liigub ümber telje. Aken, uks liigub hingedel. Jalg on kange, ei anna põlvest liikuma. Huuled liiguvad, aga häält ei tule. Hingates rindkere liigub. Istusime, lamasime liikumata. Ta silmad liikusid vastust oodates ühe pealt teise peale. Kala seisab paigal, ainult uimed liiguvad. Sukavardad liiguvad vanaema sõrmede vahel.
2. (üks kord v. korduvalt) oma asukohta muutma, paigast teise siirduma, kulgema (1. täh.) Rong nõksatas liikuma. Laev liikus aeglaselt jääsupis. Bussid liiguvad liinidel korrapäraselt. Pilverünkad liiguvad üle taeva. Jõgedel jää juba liigub. Atlandilt liigub Baltimaadele tsüklon. Laavavool liikus mööda mäekülge alla. Kevadel hakkavad puudes mahlad liikuma. Lusikas liigub kausi ja suu vahet. Rongkäik liigub läbi linna. Väledalt liiguvad sõrmed klaveriklahvidel. | piltl. Kaupa, raha liigub, aga vähe. Gripp olevat jälle liikumas. Juhtumi kohta on liikunud mitmeid jutte. Ta luuletused liikusid käsikirjana käest kätte. Vestlus liikus poliitika ümber. Bioonika liigub bioloogia ja tehnika piirimail. Õpetaja oskas laste mõtted, fantaasia liikuma panna. Aasta liigub lõpu poole.
3. käima, kõndima; minema. Madu liigub roomates, konn hüpates, lind lennates. Hobune liikus sammu, galoppi, sörki. Keegi vist liikus esikus. Haige pidi lamama, ei tohtinud liikuda. Toas ta ikka liigub, välja minna veel ei või. Noored liikusid tänavail rühmiti. Ei julge öösel linnas üksi liikuda. Perenaine liigub päev läbi köögis, õues, lauda vahet. Ega midagi, hakkame kodu poole liikuma. Mina ei liigu siit kuhugi, sammugi. || rändama, matkama; hulkuma. Mis viga autoga liikuda! Väikeste laste juurest ei pääse kuhugi kaugemale liikuma. Ta on palju Aafrikat mööda, maailmas liikunud. Metsas liikudes võib tihti põtru näha. Siin liikuvat öösiti hunte. Jaamas liigub igasugust kahtlast rahvast. || (suheldes, milleski osaledes) tihti käima v. viibima. Oli nooruses liikunud kunstiringkondades, lahkusuliste hulgas, hipide seas. Tädi oli rohkesti seltskonnas liikunud ja tundis kombeid.
4. oma seisundit v. olekut muutma, teisenema, arenema (1. täh.) Tervis liigub paremuse poole. Ta meeleolu liigub ühest äärmusest teise. Elu on kõvasti edasi liikunud. Ta luule liigub lihtsuse suunas. *Kevad tuli ja kõik hakkas liikuma. Veed tõttasid, võrsed tungisid mullast .. H. Mänd.

liip|jalg
hlv (jalga liipava, lonkava inimese kohta). *Ja kõige rohkem riivas teda see, et perenaine nimetas teda liipjalaks. E. Niit (tlk).

limp|jalg
lonkur

linnu|jalg

1. linnu jalg
2. bot serradell. Väike linnujalg.
▷ Liitsõnad: põld-linnujalg.

liugastama ‹37›
kõnek (korraks) libisema. Hobune tuleb talverauda panna, muidu liugastab igal sammul. Jalg liugastas ja käntsasin maha. *.. ülemine tool liugastas alumise pealt ära. A. Vanapa.

liuskama ‹liusata 48›
murd libisema, liuguma. *Jalg löödi jala taha [mustlast maadeldes], aga need liuskasid teineteise tagant ära .. A. H. Tammsaare. *.. regesid tühjalt ja koormaga liuskas mööda ja tuli vastu .. L. Promet.

logisema ‹37›

1. piiratult liikuda, lõnkuda, loksuda andma. Laua üks jalg logiseb. Pole ühtki korralikku tooli, kõik logisevad. Hammas on logisema hakanud. Kruvid on lõdvale läinud, riiv logiseb. *Kõik logises justkui halvasti liimitud laud tappides. E. Männik. *.. ta liigutusedki on isesugused, logisevad ja kobavad. M. Traat. || piltl korrast ära olema, lonkama. Kord, distsipliin logiseb. Vanal inimesel kipub tervis logisema. Luuletuse rütm, romaani kompositsioon logiseb. Teisel poolajal hakkas meie naiskonna mäng logisema. *Kui tihti eksib ta [= kirjanik] mõõtude leidmises, nii et aine võõra vormi raames logiseb. F. Tuglas.
2. loginat (2. täh.) kuuldavale laskma, loginal liikuma. Vankrid logisevad külavaheteel. Sõitsime logisevas loomavagunis. Masin logiseb käia. *.. vurab raudteerong. Rattad logisevad, poldid kolisevad, aeg-ajalt kostab muudegi metallosade tilinat. R. Roht. *Pärast seda hakkasid hobused liikuma ja vanker logises minema. A. H. Tammsaare.

loksuma ‹42›

1. (vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma. Toidukotis loksub kohvitermos kuuma joogiga. Koor on pudelis piimaga segi loksunud. Lained loksuvad vastu kaldakive, kalda all, rannale, randa, paadi ümber. Kuula, kuidas vesi loksub. Õlu loksub kõhus, kõht loksub (õllest). Suppi on üle taldriku ääre lauale loksunud. Täis pangest loksus vett tooja jala peale. *Võtan ühe [kookospähkli] kätte, raputan – sees loksub selge kookospiim! V. Beekman. || lainetuses v. üldse veekogul sõitma v. liikuma. See kuunar on loksunud kõikidel meredel. Tühi paat loksus lainetel randa. Purjelaeval andis üle Atlandi loksuda. Aastakümneid merd loksunud vana pootsman. | piltl. *.. redutavad vargad, mõrtsukad ja muu odav inimpraht, kes loksub elulainetel sinna-tänna .. M. Traat.
2. liiga avarana v. lõdval olevana edasi-tagasi liikuda andma v. liikuma. Suured kingad, tuhvlid loksuvad (jalas). Ukse riiv, käepide loksub. Ratas annab kahele poole loksuma. Lõdvalt keeratud kruvid loksuvad. Toolil on üks jalg liimist lahti ja loksub. Kui sõrmus loksub, võib ta sõrmest ära kaduda. Andis kangutada, enne kui kivi loksuma hakkas ja müürist välja tuli. Lasksin loksuva hamba välja tõmmata. *.. liiga väikesesse kasti instrument ei mahtunud, suures jäi loksuma. A. Valton.
3. kõnek (tervise kohta:) logisema, korrast ära olema; põdema, põdur olema. Vana inimese tervis loksub, kipub loksuma. Loksusin mis loksusin, aga suvesoojaga sain terveks. *Kuu aega vaevles ta .. linnas haiglas, teise kuu ta loksus kodus jala peal. P. Vallak.
4. (aeglaselt ja) loginal, kolinal sõitma; (kulununa v. mitte päris korras olevana) töötama. Troll sõidab vaikse sahinaga, tramm loksub, eriti käänakul. Vagunirattad loksuvad rütmiliselt. Rong loksus ida poole (veereda). Vladivostokki annab (ikka) loksuda! Vankrid loksuvad auklikul külavaheteel. Loksusime autokastis põllule. Pump, mootor loksub käia. *.. ta oleks nõus ülepäeviti loksuma neid kahtsada kilomeetrit Tartu .. J. Kello. *Ainult vana lopergune lauakell loksus seal tiksuda kummutiserval. E. Kippel.
5. (kuke v. hauduja kana kutsuva häälitsemise kohta). Kukk loksub kanu kutsudes. Kana loksub ja kipub hauduma. Kanaema kõnnib tibupoegadega õues ja loksub. *.. munenud teine [= kana] kogu aasta, hauduma pole kippunud, loksuma pole hakanud. A. H. Tammsaare.

lollisti ‹adv›

1. rumalasti, arutult, narristi. Lollisti tegin, et ära läksin. Kas ütlesin midagi lollisti? Kuidas sa küll nii lollisti küsid! Lollisti kukkus välja see nali.
2. kõnek väga, rängalt, kõvasti. Jalg läks lollisti paistesse, paistetas lollisti üles. *.. ja lollisti vastutusrikas värk, kui Snyder peaks kohal olema .. J. Kross.

lombakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
lonkav, jalgadele ebavõrdselt toetuv. Lombakas mees, naine. Üks jalg on terve, teine lombakas. Vana hobune jäi lombakaks. Lombaka jalaga on raske käia. Lõi koera tagumisest jalast lombakaks. Lombakale lauale tuleb midagi jala alla panna. | ‹substantiivselt›. Mari oli ühele lombakale naiseks läinud.

lomp|jalg
hrl hlv lombak, lonkur. *Ei viitsi sulle isegi kere peale anda, sihukesele lompjalale! E. Niit (tlk).

loogerdama ‹37›
murd looklema, loogeldes liikuma. *.. aga noor mees loogerdas [jalg]rattal, uhiuus frakk seljas .. Ü. Tuulik. *.. viib mind kodune, sõbralik loogerdav tee. V. Ridala.

lume|koorik
külmunud, jäätunud kiht lume pinnal. Lumekoorik on tugev, hanged kannavad peal. Jalg vajus lumekoorikust läbi.

lupsama ‹lupsata 48›
lupsu tegema v. lööma; kiiresti ning kergelt (kuhugi sisse, kusagilt välja v. ära) minema, lipsama. Aeg-ajalt lupsab mõni kala roostikus. Auru survel lupsab kork termospudelilt ära. Jalg vääratas ja lupsas porri. Kuldnokk lupsab puuri avast sisse ja välja. *„Mingisugune prunt on kuskil paadipõhjast eest ära lupsanud,” arvas Jüri .. R. Tiitus. *.. ja sikutas [hõbeketist] seni, kuni välja lupsas suur vanaaegne samast metallist uur. H. Sergo.

lupsti ‹adv interj›

1. lupsuga (1. täh.), lupsu tehes. Jalg läks lupsti porri, saapasse. Tõmbas lupsti pudelil korgi pealt. Laseb ploomikivi lupsti suust välja.
2. kiiresti ning kergesti. *.. tõstis selle [= vaadi] lupsti tühjale kohale ülemisel riiulil. J. Kross. *Ruun pingutab veidi, ja vanker ongi lupsti kraavist väljas. O. Luts.

lurtsama ‹lurtsata 48›
lurts(ti) tegema; lurtsuga liikuma v. liigutama, lurtsatama. Jalg vääratas ja lurtsas porri. Varvaste vahelt lurtsas vett üles. Lurtsab nuusata, sülitada. *Mehed .. lurtsavad kalaluud üle kausiääre kongi põrandale süljata. H. Kiik.

luu|peks ‹-e 22› ‹s›
pahkluu. Jalg luupeksest paistetanud. Jalad vajusid luupekse(de)ni, üle luupekse porisse. *.. kõrs ja kivid torgivad külmetavaid luupeksi. D. Vaarandi.

lõnksus ‹adv›
lõdvalt konksus, nõtkus. Jalg põlvest lõnksus. *.. ja Suuru maavillased lohistasid, põlved lõnksus, inglise valssi. E. Tegova.

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

lämp|jalg

1. jalg, mis ei lase korralikult käia (näit. sisse- v. väljapöördumise tõttu); lampjalg. *Pani laudaukse kinni ja ruttu, kuis võtsid haiged lämpjalad, tõttas toa poole .. F. Selg.
2. hlv sellise jalaga inimene, lonkur. Astu kiiremini, lämpjalg!

lääp|jalg
hlv lämpjalg. a. Mul on lääpjalad. b. Temasugusest lääpjalast ei ole tantsumeest.

lörtsatama ‹37›
korraks lörtsuma, lörts(ti) tegema; lortsatama. Nohune nina lörtsatas. Jalg läks lörtsatades purde pealt porri. *Torupill lörtsatas ehmunult ja jäi vait. R. Saluri.

jalgu alt lööma vt jalg

jalgu seinale lööma vt jalg

külge lööma

1. löökidega külge kinnitama. Kast on valmis, lööme sangad ka külge.
2. (tähelepanu äratamiseks) müksama. *Jäänud juba magama, kui Kusta löönud naisele külge, et kuule, keegi on üleval. L. Tigane.
3. külge hakkama, lisaks tulema. *Paari päeva pärast on jalg terve, kui teile vahepeal mõnda uut häda külge ei löö. O. Luts.
4. flirtivalt lähenema. Poisid löövad tüdrukutele, tüdrukud poistele külge.

maa|jalg
bot neerjate lehtede ning roomavate võsunditega huulõieline rohttaim (Glechoma)

maas ‹adv›

1. (lamamas, lebamas) maapinnal vm. aluspinnal. Lamas pikali, selili, sirakil, maoli, kõhuli maas. Ära rooma maas, määrid rõivad ära! Nuttis lausa kummuli maas. Palus põlvili maas andestust. Langenuid ja haavatuid oli loogu maas. Jalg libiseb, ja oledki käpuli maas. Aed, tara on risakil maas. Oksi, risu, tuulest murtud puid vedeleb maas. Paks rukis on kohati maas 'lamandunud'. Kuiv loog on maas. Hommikul oli paks lumi maas. Uus vaip on suures toas maas. Poiss on juba katuselt maas. *Hommikul, kui ahe on maas, viib ta poisi rehe alla .. M. Traat. || kõnek (haigena pikali). Olin haigena, haigevoodis maas. Poiss on palavikuga, palavikus, kopsupõletikuga maas. Murdis jalaluu, oli mitu nädalat maas. *Üks väike kriimustus [= haav], ja mees on maas mitmeks nädalaks. E. Krusten.
2. (põllu- ja aiakultuuride kohta:) maha tehtud, kasvamas. Kevadised põllutööd on tehtud ja vili maas. Kas teil on kartulid, oder juba maas? Kapsad istutasime maha, nüüd on aedvili kõik maas. Neil oli tänavu paar vakamaad lina maas. *Suur põld oli juba maas, juunikuu käes, ja orastel ei võinud ometi roomiktraktoriga tallata .. M. Traat.
3. langetatud, allapoole suunatud; alla lastud, alla tõmmatud vms. Koer jookseb lõhna ajades, nina maas. Pea püsti, ära käi, pea maas! Poisid seisid noruspäi, pilk, silmad maas. Mõnel on kasuka krae üles tõmmatud, mõnel maas. Läkiläki kõrvad maas. *Ka Priit on rahutu. Hoiab nina maas .. H. Pukk. *Teistel koertel on sabaots ikka püsti, aga hullul koeral ei ole, hullul koeral on saba maas, sedasi sorus. J. Parijõgi.
4. kõnek pealt v. küljest ära; katki, lõhki jne. See maja lammutatakse ära, katus ongi juba maas. Võta mantel maha, mul on juba pintsakki maas. Seinalt oli värv, krohv laiguti maas. Mees tundub palju noorem, kui habe on maas. Noorsõduritel on pead paljaks aetud, kõigil juuksed maas. Jälle on jalgrattal kett maas. Sokkidel on kannad maas 'läbi kulunud'. Sukal on silm maas 'hargnenud'. Peopesad veritsesid, nahk oli maas. *Tea sa looma südant sisse! Kui sähvab sarvega – teisel [lehmal] kõht maas! A. Mälk.
5. kõnek taga, järel, maha jäänud. Oleme graafikust maas. Ta on praegu teisel kohal, poole punkti võrra liidrist maas. Meie suusataja on juhtijast praegu kolm sekundit maas. *.. Kaarel on oma isast nii kehalt kui sisult nigelam, poeg Kalle omakorda temast mõtlemiselt maas, poisil pole mõistust ollagi .. H. Kiik.
6. kõnek ära, langenud, maha võetud. Ta on nüüd sale poiss, rasv maas, liigsed kilod maas. Poistel oli kohe minekuõhin paar pügalat maas. *Suur mure oli ta südamelt maas. Laps oli saanud omale nime. A. Mälk.

maa|viha ‹s›
folkl maapinnas peituvad vaenulikud jõud; nende läkitatud (naha)haigus. *Hommikuks oli jalg paistes nagu puupakk. Küllap läks soos sumades maaviha sisse. L. Kahas.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

masa|jalg
lühike jäme, töntsakas jalg. *Ta [= politseinik] pöördus ümber ja tegi oma lühikestel masajalgadel minekut. H. Lepik (tlk).

matsuma ‹42›
matse (2. täh.) kuuldavale laskma. Märg maapind, muld matsus jalge all. Vihtlejad ähivad, vihad matsuvad. Söövad nii et suud matsuvad. Rehalas matsusid koodid. Kivi langes matsudes maha. Hobuste kabjad, sammud matsuvad pehmel teel. Matsuv suudlus, musi. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. || sellist heli tekitades langema, kukkuma. Kähmluses matsusid hoobid. *Rigi-ragises, mütsus, / mullale kask kui matsus .. H. Visnapuu.

metsa|kolgas
metsase paikkonna kolgas, metsanurk. Elab kusagil metsakolkas, kuhu ei pääse autoga juurde. Sinna kaugesse metsakolkasse polnud see uudis veel jõudnud. *Meil pesitsevad hundid kaugetel soosaartel ja kõrvalistes metsakolgastes, kuhu harva astub inimese jalg. F. Jüssi.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

mitmepäeva|sõit
hrl sport jalg- ja mootorratturite ning autosportlaste mitu päeva kestev võistlus. Jalgratturite mitmepäevasõit. Autosportlaste meistrivõistlused mitmepäevasõidus.

mitu tuult jalg(ad)e all vt jalg

muda|auk
poriauk. Jalg vajus mudaauku.

muidu ‹adv›

1. muul v. vastasel juhul, vastasel tingimusel. Hakake kohe minema, muidu jääte hiljaks. Räägi õige kõvasti, muidu ta ei kuule. Olge libedal teel ettevaatlikud, muidu võite kraavi sõita. Sa vali sõnu, või muidu ma vihastun. Poissi peab karistama, muidu läheb päris ulakaks. Ütle, kuidas asi oli, või muidu ... – Mis muidu? Tee suitsu ka, mis mees sa muidu oled! *Katsu, Mart, temaga kannatlikum olla, muidu läheb teie elu õige raisku ... Chr. Rutoff. || muul ajal, muul puhul. Toiduraha andis ta igal palgapäeval, aga ka muidu, kui tal ainult oli. Ma ei näe teda muidu, kui ainult pühapäeviti. Tuleb siis, kui tal asja on, muidu mitte. Korterist ei saa muidu välja tõsta, kui ainult kohtuotsuse põhjal. *Seda laeva ei saanud näha muidu, kui ainult pühade ajal. V. Luik.
2. tavaliselt, harilikult. Muidu nii rahulik mees oli täna ärritatud ja vihane. Muidu on ta jutukas, aga nüüd ei saa sõnagi suust. Suurem, teistmoodi, kaugemal kui muidu. Sel aastal on sääski, taimekahjureid rohkem kui muidu. Seekord venis lõunatund pikemaks kui muidu. Lase jalga! Rutem kui muidu! (ka tähenduses: otsekohe, silmapilk). *Uisu krahv ei olnud nimelt sel määral uhke nagu temasugused härrased muidu. E. Vilde.
3. teisiti, muul viisil. Koopasse ei pääse muidu kui köiega. Ega me muidu toime tule, kui kutsume teised appi. Tööd tuleb teha, kuidas sa muidu elad, kust sa muidu raha saad! Kogu aeg rahmeldab ja askeldab – lihtsalt ei saa muidu. Ta võib jala ära nikastada või kuidagi muidu viga saada. *Nüüd ei saanud Kaarel kuidagi muidu, kui pidi teisepere peremehel ka püksivärvlist kinni võtma .. A. H. Tammsaare. *„Tasu ka ikka saab?” – „Noh natuke ikka. Kuidas muidu.” V. Gross.
4. muus osas, muus suhtes; üldiselt. On ta muidu, mis ta on, aga oma ala ta tunneb. Jaan on mu koolivend ja ka muidu hea sõber. Muidu on ta terve, ainult see vigane jalg. On muidu endine, ainult pea on halliks läinud. Üksikud puud ja võsatutid, muidu kõik lage maa. Põrand on veel värvida, muidu on tuba remonditud. Raskeid koormaid ta vedada ei jaksanud, aga muidu oli Miira hea hobune. Tööga oled sa siis rahul, aga kuidas muidu elu läheb, mis sa muidu (ka) teed? *Muidu nii raskemeelses regivärsis moodustavad laulud laulust ja laulikust erakordselt helge ja päikesepaistelise värsipõimiku. Ü. Tedre.
5. tasuta, ilma. Ega ma muidu ei taha, ma maksan. Selliseid kingi ei tahaks muidu ka. Sai korraliku maja päris, peaaegu muidu kätte. Kas ostsid või said muidu? Ikka tuleb maksta, muidu ei anta midagi.
▷ Liitsõnad: jumala|muidu, poolmuidu.
6. niisama, lihtsalt; (ilma)asjata, asjatult. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, muidu naljaks ütlesin. See olgu muidu suusoojaks rääkida. Ma ei lähe kuhugi, muidu jalutan. Töö ootab, pole aega muidu vahtida. Mis sa muidu istud, koori parem kartuleid! Raiskasin terve päeva muidu ära. Ega sa muidu tulnud, ju sul ikka asja ka oli? Ju selle taga ikka midagi on, ega rahvas muidu räägi. See on sul küll muidu kartus. *On sinu sõnade taga ka midagi või tahad sa mind muidu hirmutada? A. H. Tammsaare.

mõõt ‹mõõdu 21› ‹s›

1. ka füüs mõõtevahend, rahvakeeles ennekõike mahu mõõtevahend, samuti sellele vastav kogus. Liitrine, toobine, vakane, tündrine mõõt. Perenaisel on kõige käepärasemad mõõdud teeklaas ja supi- või teelusikas. Jätsime esimese saetud halu järgmistele mõõduks. Ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgi. Kaaluviht on massi mõõt, mõõtekolb ruumala mõõt. Mõõt herneid, rukist, jahu. Ühe mõõdu soola vastu tuli anda kolm mõõtu rukist; talupojad oleksid küll tahtnud mõõt mõõdu vastu. *Kõrtsmik laskis aeglase rahuga suurest ankrust vaskseisse mõõtudesse halvasti puhastatud alkoholi. E. Vilde. | piltl. Ära peta teist inimest – sulle tasutakse sama mõõduga. Küll ma tasun sulle kätte mõõt mõõdu vastu. *.. ja kurjad sõnad tulid keelele. Et Katrina oli sõnakas inimene, valas ta alati täis mõõduga. L. Vaher.
2. mõõtühik. Toll, jalg, küünar, süld, penikoorem, vakamaa, külimit, toop, tünder, nael, säilitis jt. endisaegsed mõõdud. Meetermõõdustiku mõõdud. Riia, Tallinna, kohalikud mõõdud. Vene, inglise mõõdud. Ülesandes oli mõõduks antud miil, aga vastus tuli arvutada kilomeetrites. || piltl mõõdupuu. Inimene on kõigi asjade mõõt. Armastus olevat täiuse mõõt. Raha, palk pole ainus eluväärtuste mõõt. Suu on südame mõõt. *Perenaise tööl oli ainult üks mõõt: tegi, kuni voki taha magama jäi. A. H. Tammsaare.
3. mõõde v. mõõtmed. Ülikonna, kleidi, mantli mõõdud. Rätsep hakkas mõõtu võtma. Käisin ateljees ülikonna mõõtu andmas. Seinakappe, riiuleid valmistatakse mõõtude järgi. Mõõda mitu korda üle, et iga mõõt täpselt klapiks. Kaart mõõdus 'mõõdusuhtes, mõõtkavas' 1 : 20 000 000. Siin on igas mõõdus, iga mõõtu kaste, karpe. Mis su mõõdud on, mis number ülikonda sa kannad? Osa laudu olid üle mõõdu, need tuli mõõtu saagida. Täpses mõõdus palgid, lauad. Alla mõõdu vähid lasti vette tagasi. See oli asunikukoht, talu mõõtu ta välja ei andnud. Ta on endale päris häärberi mõõtu maja ehitanud. Suur poiss küll, aga mehe mõõtu veel välja ei anna. | piltl. Ega iga kirjamees veel kirjaniku mõõtu välja anna. Ta annab õige härrasmehe mõõdu välja. See on tähtis tegelane, ministri mõõtu mees. *Oma parimates saavutustes on Laur tõusnud suure näitleja mõõtudeni. V. Panso.
4. määr, jagu; paras määr, piir. Vihma tuli parajal mõõdul. Jultumust on tal suurel, rohkel mõõdul. Tunnustust ei tulnud sel mõõdul, kui ta oli lootnud. Teab, tunneb mõõtu. Ei osanud joomisega, joomisel mõõtu pidada. Joodi ning söödi mõõduta. Igavesti nii jätkuda ei või, igal asjal peab ikka mõõt ka olema. Kel viinast mõõt täis, see jäi magama. Ma ei kannatanud seda enam välja, minu mõõt sai täis. *.. kas ka Silvia Raag ei olnud imeväärselt kena tüdruk ja temasse, Karl Kaasikusse, mõõduta armunud? P. Viiding.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|mõõt, mahu|mõõt, pikkus|mõõt, pinna|mõõt, ruut|mõõt, vilja|mõõt, õõnesmõõt; arv|mõõt, joon|mõõt, kriips|mõõt, nurga|mõõt, põikmõõt; alam|mõõt, läbi|mõõt, normaal|mõõt, rinna|mõõt, rinnas|mõõt, ümbermõõt; meeter|mõõt, silmamõõt; takti|mõõt, värsimõõt; püksimõõt

mäda ‹11›

1. ‹s› mädapõletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik. Verine, veresegune mäda. Kõrv hakkas mäda jooksma. Laskis paisest mäda välja. Haav oli kaua aega mäda välja ajanud. Haavaside oli mädaga koos.
2. ‹s› pehme, tüma, mäda (4. täh.) koht pinnases. Vanker vajub rummuni mädasse. Hädas nagu mustlane mädas. *Et niisugusele [raba]saarele saada, tuli muidugi mehemoodi mädas sumbata. J. Rannap.
3. ‹adj› mingi lagunemisprotsessiga iseloomustuv. a. riknenud; mädanikust haaratud. Muna on pesas mädaks läinud. Pooleldi mäda kartul, õun. b. pehkinud, pehastanud; pude, rabe. Loog jäi vee alla, läks mustaks ja mädaks. Mädad aknaraamid. Seinapalgid, aiapostid on mädad. Mädaks vettinud köis, kalavõrk. Kehvast linast tuleb mäda lõng. c. piltl mitte niisugune, nagu olema peaks, ebaõige, ebakindel. See pole õige asi, siin on miski mäda. Teie plaanides on üks mäda koht. Väliselt on nagu kõik korras, aga tegelikult on nende abielu mäda. Üdini, läbini mäda riigivõim. Ei jõua ära kiruda, mis kõik mäda on. *Mida mädam riigivärk, seda vägevam kiidukisa. L. Promet.
4. ‹adj› (maapinna kohta:) pehme, tüma. Mäda koht soos, heinamaal. Mäda maa, soonik. Mädade kallastega, mäda põhjaga järv. Põld on harimiseks veel mäda. Vihmad on metsateed jumala mädaks teinud. *Siin-seal tungib looma jalg läbi mäda aluspõhja pehmesse mudasse .. A. H. Tammsaare.
5. ‹adj› murd (töö kohta:) selline, millest üle ollakse, mis laabub, läheb. *.. töö oleks mäda meie käes, kui Tõnni asemel oleks mõni noorem poiss võetud! P. Vallak.

mäe|jalg
mäejalam. *Esimese [tornikella] löögi järel avanes mäejalal lossi salatee. J. Vahtra.

mähis ‹-e 4› ‹s›

1. miski ümbermähitu; ka med side. Vanasti mähiti säärte ümber pikad kitsad mähised ehk rasud. Kui kurk oli haige, mähiti villane sall või muu soe mähis ümber kaela. Kuivad, niisked, soojendavad, jahutavad mähised. Mähised vaigistavad valu, leevendavad põletikku, palavikku. Tehke kummelitee mähiseid, mähiseid Burow' vedelikuga. Käsi, jalg, pea mähises. Esmaabikursustel õpetatakse mähiste ja sidemete tegemist.
▷ Liitsõnad: kips|mähis, kompress|mähis, lahas|mähis, rõhkmähis; kummeli|mähis, muda|mähis, sinepi|mähis, õlimähis; sääremähis.
2. el mingit ruumi- v. seadmeosa ümbritsev juht v. juhtide kogum. Südamikule keritud mähis. Elektrikütteseadmete mähised.
▷ Liitsõnad: ergutus|mähis, jada|mähis, magneetimis|mähis, primaar|mähis, sekundaar|mähis, takistusmähis.

märk ‹märgu 21› ‹s›

1. märguanne, signaal. Annab käega, käeviipega, peaga, noogutusega, pilguga, silmadega märku. Anti märku, et ta vaikiks, aga ta ei saanud vist märgust aru. Huvilistel palutakse endast märku anda Noortemajja. Ta ei andnud poole sõnagagi märku, et on raskustes, hädas. Haige jalg hakkas endast pakitsemisega märku andma. Roheline sammal katusel andis märku hoonete vanusest. *Antud märgu peale hüüatasid mehed korraga ja kuulatasid. A. Mälk.
2. van mõistus, aru. *Aga kuule, Tõnis, nüüd hakkab mul märk pähe tõusma. J. V. Jannsen.

müüri|jalg
müürijalam

nelja jalaga vt jalg

nihestuma ‹37›
liigeses paigast ära väänduma. Jalg nihestus pöialiigesest. Nihestunud luuots tuleb võimalikult kiiresti paigaldada. | piltl. Nihestunud eluhoiak, väärtushinnangud, inimsuhted. *Nihestunud on kogu ajaloojärk; ta [= Hamlet] neab saatust, et just tema on sündinud seda paigale seadma. G. Meri.

nihkuma ‹37›
aeglaselt, vähehaaval (edasi) liikuma. Aeg venib, kellaosuti nihkub vaevumärgatavalt. Vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt. Lükkasime, ent kapp ei nihkunud tolligi paigast. Rätt oli laubale nihkunud. Püüdsin talle (sammhaaval) lähemale, temast eemale nihkuda. Tigu nihkub millimeetrihaaval edasi. Jalg nihkus pisut paigast. Päike nihkub õhtusse, läänekaarde. Varjud venivad ja nihkuvad ida poole. Madalrõhulohk nihkub Skandinaaviast Läänemerele. Kitsas seelik kipub kõndimisel üles nihkuma. Linn nihkub mäekülgi mööda ülespoole. *Tema selja tagant nihkus väikest kasvu tüdruk areldi nähtavale .. A. Beekman. || (ajaliselt). Tähtaeg, tunni lõpp nihkub lähemale. *Aeg oli edasi nihkunud – juba juuli keskpaik .. A. Kaal. *Pulmad võivad siis nihkuda lehekuuni ja kui just mõrsjal pole pakki, kas või sügiseni. M. Metsanurk. | piltl. Tähelepanu keskpunkti, tulipunkti nihkuma. Käisin küll ametiasutusi mööda, kuid asi ei nihkunud paigast. *Õppimine nihkub visalt, kuid nihkub siiski. O. Luts. *.. ka huvialad on nihkunud. Siis olid esikohal humanitaarteadused, nüüd täppisteadused. J. Semper.

nikastama ‹37›
ülemäärase sirutamise v. painutamise tagajärjel liigesekihnu ja -sidemeid venitama v. osaliselt rebestama (nõnda, et liigest moodustavad luuotsad ei nihku paigalt). Nikastas hüpates jalga, jala (ära). Nikastas pesu pestes kätt, nikastas käe randmest ära. Lonkab nikastatud jalga. || nikastuma. *Ükskõik, kas käed saavad häda, jalg nikastab või läheb katki .. U. Masing. || piltl arust ära minema, peast põruma. *Või nikastas ta telefoniposti otsast kukkudes tõesti oma mõistuse? E. Krusten. *„Kuule, nikastanud oled või?” puuris Thea näpuga laupa. L. Promet.

ninakil ‹adv›
hrv ninali (asendis). Jalg libises ja olingi ninakil maas.

ninali ‹adv›

1. näo, nina peale (maha); näo, nina peal (maas). Kukkus, lendas, käis ninali. Jalg libises ning olingi ninali maas, poris, lumes. *Mis Vana juures mulle meeldib, on muidugi see, et ta ennast kunagi ninali ei võta. J. Tuulik.
2. hrv ninapidi. *Olen ju [rühmaülemana] alati ohvitseridega ninali koos. A. Jakobson. *Seal [= lahes] lükati nad [= paadid] ninali kaldavette, kinnitati üksteise ja .. postide külge .. A. Mälk.

noor ‹-e, -t 34›

1. ‹adj› suhteliselt alles lühikese eaga, suhteliselt lühikest aega eksisteerinud. a. (inimese kohta:) suhteliselt lühikest aega elanud, mitte veel elatanud; alles lühikest aega teat. alal tegutsenud, teat. seisundis olnud. Noored inimesed, poisid, mehed, tüdrukud, naised. Olin siis veel õige, päris noor. Noor seitsmeteistkümneaastane neiu. Meie jääme vanaks, noor põlvkond kasvab peale. Küll on inimene noorena, noorest peast rumal. Keegi ei jää igavesti nooreks. Tal on noored vanemad. Väga noor vanaema, vaevalt neljakümnene. Sa oled minust aasta noorem. Jaan on meist kõige noorem, ta oli meie klassis noorim. Noor õpetaja, esimest aastat tööl. Noore näitleja esimene peaosa. Noor abielumees, alles kuu aega tagasi võttis naise. Karl Burman noorem 'juunior'. Noores eas õpitud amet. Noorem ja keskmine kooli-iga. Noores põlves olime kõvad laulumehed. Inimene on seni noor, kuni ta süda, hing on noor. Vana mees, aga nii noore näoga. Vaata sina, sul noored terased silmad. Las tema jookseb, tal noor kerge jalg. Noor veri mängib, vemmeldab. *Kas sellest veel küllalt ei ole, kui ma oma noore elu siia [tallu] matan?! T. Lehtmets. b. (looma kohta). Noored kuked proovivad juba laulda. Noor koer tahab mängida, hullata. Mehel on rammu nagu noorel karul. Müüa noor lüpsmatulev lehm. c. (taimede jms. kohta). Noored viljapuud, marjapõõsad. Noor mets, männik, kaasik. Noortest käbidest punetav kuuselatv. Pähklid on korjamiseks alles liiga noored. Hiirekõrvul või noores lehes kased. Männi noored võrsed. Maikuu noor haljus, rohelus. Lehmad lasti noore rohu peale. d. (alkohoolse joogi kohta:) värske v. laagerdamata. Noor õlu. *See vein on küll pisut noor. Aga vanemad aastakäigud on keldrisse müüritud. H. Raudsepp. e. (loodusobjektide, -vormide, -nähtuste kohta:) suhteliselt hiljuti tekkinud; uus, värske; (aasta-aja, ööpäeva mingi järgu, aga ka muude loodusnähtuste jms. kohta:) varane, algav, puhkev, kujunemisjärgus olev. Noor kurdmäestik. Nooremad ja vanemad ladestud, ladejärgud, ladestikud. Nooremad kivisöekihid. Muhu on noor saar. Galaktika nooremad tähed. Kas praegu on noor või vana kuu? Sügisel noore jää aegu. Jänese jäljed noorel lumel. Asusime juba hommikul noore valgega teele. Noore koidu õrn puna. Pühapäeval võis põõnata noore lõunani. Kevadest sai noor suvi. Atlandilt saabub meile noor tsüklon. Öösel tõusis tuul, hommikul oli juba noor torm. *Oli juba noor öö ja ma ei teadnud, kuhupoole minna. O. Tooming. *Kui kohale jõudsime, oli Viireküla poe juures noor laat. H. Sergo. f. (objektide, rajatiste, institutsioonide, tegevusalade, millegi ajaliste järkude jms. kohta). Noor linn, spordibaas, haljasala, park. Noored Aafrika riigid. Noored instituudid, uurimiskeskused. Raadioastronoomia on noor teadus. Vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. *Peatee pole lai autopromenaad, nagu neid kohtab noorematel kalmistutel .. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: igi|noor, puru|noor, tuli|noor, verinoor.
2. ‹s› ‹hrl. pl.› noor inimene; nooruk. Noorte ja vanade vahekord. Lapsed ja noored. Puberteediealised, murde-eas noored. Õppivad, töötavad noored. Kesk-, kõrgharidusega noored. Noortel on omad harrastused, huvid. Noorte maailmameistrivõistlused jäähokis. Küla noored tulid kiigele kokku. Vanad vaatasid noorte lusti pealt. Parem vana habeme all kui noore piitsa all. Noorel nugise, vanal varese silmad.
▷ Liitsõnad: kooli|noor, küla|noor, linna|noor, maa|noor, töölisnoor.

nott1 ‹noti 21› ‹s›
hrl. ümmargune puupakk, puutomp, ront. Jõe põhja vajunud vettinud notid. Poolpõlenud söestunud notid tuleasemel. Notte siin on, aga mul oleks paari pikka palki tarvis. Metsa alla pehkima jäänud notid. Leidis kuiva rooviku, raius selle nottideks. Varsti on puu laasitud ja nottideks saetud. Vineeri- ja tikutööstus kasutab lühikesi (alla 3 m) tüvelõikeid – notte. Magab kui nott. Jalg on paistes nagu nott. Ta oli vait kui nott. Veekandmisest olid käed tuimad nagu notid. *Valdek püüdiski ennast jalgadele upitada, aga langes nagu nott tagasi .. L. Vaher. *Te notid, kivid, hullemad kui tuimad! / Oh, südametud, kalgid roomlased .. G. Meri (tlk).
▷ Liitsõnad: palgi|nott, puunott.

nuijas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
nuiakujuline. Nuijas õisik. Kivipuravikul on nuijas jalg. Mõnel sipelgal on nuijad tundlad.

nukk ‹nuki 21› ‹s›

1. millegi väljaulatuv kõrgem v. eenduv osa (kühm, ots, nurk vms.). Teravate nukkidega kivi. Müüri, varemete kõrgemad nukid. Künnimulla nukid on kahutanud. Puu juured ulatuvad nukkidena maa seest välja. Jalg otsis ronides nukke, millele toetuda. *Õige, Kivimäe tagumiselt nukilt versta poolteist või kaks üle raba minnes algavad oma jooksu uued seljandikud .. A. H. Tammsaare. || maanina, (väike) neem, neeme tipp. Ruusna neeme nukk. Tahkuna nukk. *Mina istusin üksipäini, vahtisin neemi ja nukke, mis silma puutusid. A. Kaal. || pätsi ots, kannikas. Lõikab leivapätsi otsast krõbeda nuki. Kuivanud nukkidest saab leivasuppi. | piltl. *Endiselt on selle tüdruku hing nii hästi ära peidetud, et ükski nukk välja ei paista. H. Sergo. *Laevas nühitakse nukid kiiresti maha. Kollektiiv pole siin tühi sõnakõlks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: jää|nukk, kalju|nukk, kivi|nukk, mäe|nukk, müüri|nukk, neemenukk; leiva|nukk, saianukk.
2. keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm. luumoodustis. Sõrmede, varvaste nukid. Pingutusest valgete nukkidega käed on klammerdunud käsipuu ümber. Hõõrub pöidla nukiga otsaesist. Jalapöia nukid. Põseluu nukid tungivad kõhnunud näos teravalt esile. *Igal rusikal on viis nukki, aga ajukurdusid juba üle ei loe ... E. Raud. || (vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus. Puunõude tegijad arvestasid nõude mõõte vaksades, nukkides ja kämmaldes.
▷ Liitsõnad: jala|nukk, küünar|nukk, pale|nukk, puusa|nukk, põlve|nukk, põse|nukk, pöidla|nukk, randme|nukk, sarve|nukk, sõrme|nukk, tiiva|nukk, õlanukk.
3. murd koon, nina. Koer pistab oma külma märja nuki mulle pihku, tonksab mind nukiga. Kutsikas ujub, nukk vee peal. Hundil on pikk nukk. *Ta [= siil] ei näita nukki pea sugugi, surub keha nõnda vastu maad, et jalgu näha ei ole ja ajab kõik okkad laiali. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: peninukk.
4. tehn nukkmehhanismi muutuva kõverusega kinemaatilist elementi omav lüli. Nukkidega võll võimaldab seadmel vastavalt nukkide profiilile sooritada tsükliliselt mitmesuguseid operatsioone. Sisepõlemismootori jaotusvõlli nukid.
▷ Liitsõnad: ketas|nukk, liugurnukk.
5. ‹pl.› kõnek kasteet. Nukid on ohtlik külmrelv. *Rusikakangelasi, tõsi küll, imetletakse, kui nad detektiivfilmist õpitud liigutusega nukid kätte suruvad ja kinda peale tõmbavad .. K. Saaber.

nõja|jalg
jalg, millele toetutakse. Nõjajalg ja jõudejalg.

nälpama ‹nälbata 48›
limpsama; (limpsates) ahmama. Nälpab toitu oodates keelt. Nälpab keelega üle huulte, higi huultelt. Hobune püüab tee äärest rohtu nälbata. Kelle jalg hilpab, selle keel nälpab. *Põdramullikas liikus pikkamisi, aeg-ajalt mõnelt pajupõõsalt latvu nälbates .. O. Tooming. | piltl. Tulekeeled nälpavad seinapalke. Teine mees oli ta eest pruudi endale nälbanud. *Ja üks maa-alustest [kividest] nälpaski viimaks [harkadra] rauapuul teise haru ära. A. H. Tammsaare.

nüri ‹11› ‹adj›

1. (lõiketera, -pinna v. teraviku kohta:) halvasti lõikav, halvasti sisse v. läbi tungiv. Nüri nuga, saag, kirves, vikat, labidas, kõblas. Nüri naaskel, süstlanõel, puuritera, õngekonks. Käärid on nüriks läinud, nürid. Sa ei oska lambaraudu teritada, teed nad veelgi nürimaks. Nüsib nüri noaga liha lõigata. Vanal loomal on hambad nüriks kulunud, nürid. Hobune on nüris rauas, sellepärast libisebki. || piltl vaimukuseta, (soovitud) mõjuta. Nüri pilge, satiir. Su naljad on nürid, ei aja kedagi naerma. *.. see [= lorilaul] jäi nüriks ega valmistanud kellelegi lõbu. P. Kuusberg.
2. tömp, tömbi otsaga. Nüri ninaots, lõug. Nüri otsaga käärid. On oma kikkhabeme nüriks püganud, vuntsidki nürimaks lõiganud. Nüri koonuga buldog. Teravad või nürid kinganinad. *Või hankige tuusik kõrgmäestikku, jalutage nüridel tippudel .. A. Valton. *Nüri rohukonts oli nõnda tume, nagu oleks siin tõrva maha valatud. M. Raud. || piltl tuhm, kajatu. Nüri rusikahoop. *Kuid vaikus oli liiga paljuütlev, .. et seda rikkuda nüri püssipauguga. L. Meri.
3. hrl piltl (meelte, aistingute, (vaimsete) võimete v. tundeelu kohta). a. tönts. Inimese haistmine on nürim kui koeral. Silm(ad), kõrv(ad), kuulmine, nägemine on nüriks jäänud. Vanainimese nüri jalg komistab kergesti. Mu pea on praegu tühi ja vaim nüri. *.. kompis ta vanamehelikult nüril sammul trepist üles. O. Jõgi (tlk). b. tuim. Nüri valu, uimasus peas. Vananedes muutume nürimaks, kaotame huvid ja tundeerksuse. Väsimus teeb inimese kõige vastu nüriks. Suhtub kõigesse nüri ükskõiksusega. Hingelt nüri inimene. Ilme, pilk on osavõtmatult nüri. Nüri viha, armukadedus. Nüri töö, treening, elu. *.. talupoja nüri hing ei taipa [proua arvates] ju midagi looduse ilust. J. Peegel. *Helistas ju niisuguse nüri püsivusega, nagu sooviks mind surnust üles äratada. E. Raud. c. juhm. Ütlemata nüri aru, mõistus, aju. Nüri rahulolu, eneseimetlus. Nägu purjutamisest nüri. *.. ja kui mehel enne palju peaaju ei olnud, siis läks ta nüüd ikka nürimaks. L. Koidula.

jalul olema vt jalg

[kellelgi, millelgi] on jalad all vt jalg

pole jalagagi ~ jalga(gi) [kuhugi] saanud vt jalg

[kuhugi] oma jalga tooma ~ tõstma ~ viima vt jalg

omale jalale, omile jalule vt jalg

omal jalal, omil jalul vt jalg

ots ‹-a pl. part otsi e. otsasid 29 või -a 22› ‹s›

1. tipmine osa. Ahju otsa peal kuivasid pirrupuud. Jänese pikad tumedamate otstega kõrvad. Skaala osuti ots. Okste peenikesed otsad. Õis on valge, aga tolmukate otsad kollased. Ülespidi otsaga nina. Juuste otsad on haralised, murdunud, katkenud. Sõrmedel on jämedad, tömbid, peenenevad otsad. Suure varba ots oli villi hõõrdunud. Kummist, metallist otsaga kepp. Mõõga, noole, noa terav ots. Sirge, kõvera otsaga käärid, naaskel. Pliiatsi ots on nüriks kulunud. Need kudumisvardad on paraja otsaga, ei torgi sõrme. Hakkan kinda otsa kahandama, kokku võtma. Sõrmkübaraid on otsaga ja otsata. || piltl juhtpositsioon. Tahab igal pool, igas asjas otsa enda kätte haarata.
▷ Liitsõnad: keele|ots, kepi|ots, lõua|ots, nina|ots, noa|ots, noole|ots, näpu|ots, oda|ots, piitsa|ots, põlve|ots, saba|ots, sarve|ots, sõrme|ots, tiiva|ots, täägi|ots, varbaots.
2. (ristküliku- v. risttahukakujulise) eseme lühem v. väiksema pindalaga külg. Liniku otstes olid narmad. Vanaaegne kõrgete otstega voodi. Puuriida otste tugipuud. Võtsime pingi otstest kinni ja tõstsime ta teise kohta. Söögi ajal oli pereisa koht laua otsas. Riidekirstu otstes olid kandmiseks sangad. Vaadi otsad. Sissekäik on maja otsast. Laut on otsaga tee poole. Elamu otsas 'otsaseinas' on suur aken. Maja otsas 'otsa juures' kasvab suur kask. Niitis sauna otsast 'otsa juurest' nõgesed maha.
▷ Liitsõnad: jalg|ots, pea|ots, peatsiots.
3. algus v. eesosa. Esimene, eesmine ots. Niidi ots ei mahtunud nõelasilmast läbi. See jutt on otsast lõpuni vale. Hakkas mitu korda otsast peale. Kui saaks elu uuesti otsast alustada! Võttis laulu otsa üles 'alustas laulu'. Pööras otsa ümber ja läks tuldud teed tagasi. Oleme rohimise otsaga juba tee ääres väljas. Praelõhn ulatus köögist otsaga tuppagi. Aitas poegade elu, pojad otsa peale 'järjele'.
▷ Liitsõnad: algus|ots, eesots.
4. algus ja/või lõpp(osa), eesosa ja/või tagaosa, ülemine ja alumine v. eesmine ja tagumine pool. Tee, tänava ots. Kas teil on kohad rea keskel või otsa peal? Sõlmis lõnga katkenud otsad kokku. Kandiliseks tahutud otstega palgid. Muna tömp ja terav ots. Palgi tüvepoolne ja ladvapoolne ots. Maja toapoolne ots oli palkidest, laudaosa kivist. Eesmine, tagumine, alumine, ülemine ots. Kust otsast ma peale hakkan? Nad polevat asjaajamisega õigest otsast alustanud. Kumba otsa pidi see riistapuu pihku võtta? Küla ühes otsas on apteek, teises pood. Otsast otsani täis kirjutatud paber. Jutt on otsast otsa(ni) 'läbini, täielikult' vale. Maja laguneb igast otsast 'üleni, igalt poolt'. See jutt on mõnda otsa pidi 'mõneti' kahtlane, pole kuskilt otsast 'üldse mitte' õige. Me pidavat mingit otsa pidi, kuskilt otsast sugulased olema. | piltl. Arutelul jäid mitmed otsad lahtiseks, jäi lahtisi otsi. Autor pole näidendi lõpus osanud kõiki otsi kokku viia, kokku vedada. Kõne hakkab lõppema, esineja võtab juba otsi kokku.
▷ Liitsõnad: tee|ots, trepi|ots, tänava|ots, vaoots.
5. lõpp(osa). Järjekorra ots ulatus poest tänavale. Tema järel läheksin kas või maailma otsa. Tulvaveel ei paistnud otsa olevat. Nüüd on ootamisel ots. Talvel nagu ei tulekski otsa. Naiste tööl ei ole otsa. Ülekohtule peab ots tulema. Igaühe kannatusel on ükskord ots peal. Räägiti viimsestpäevast ja maailma otsast. Aidad olid otsani 'täielikult' vilja täis. Olen selle asja otsani 'täiesti, lõplikult' unustanud. || surm, hukk, elu lõpp. Tahtis endale, oma elule otsa teha. Justkui nägi, aimas oma otsa ette. Tundis, et ta ots on lähedal. Tema ots oli hirmus, õnnetu. Viimasel otsal, viimases otsas 'elu lõpul' oli ta halvatud. || kõnek (paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites). Kus selle söögi ots, mis pulmadeks tehti! Kus nende õunte ots tänavu! Kus selle häbi ots! Kus see kahju ots, kui minemata jätad.
▷ Liitsõnad: lõpu|ots, patsi|ots, pära|ots, taga|ots, vuntsiots; eluots.
6. ‹liitsõna järelosana›. a. väike (järelejäänud) osa millestki, jupp, näit. niidiots b. nlj väikest kasvu olend, näit. poisiots
▷ Liitsõnad: niidi|ots, paku|ots, resti|ots, sigareti|ots, suitsu|ots, tikuots; poisi|ots, seaots.
7. teekond, teelõik kahe punkti vahel. Laev jõudis pikalt otsalt kodusadamasse. Kaugemad otsad jäid noorematele bussijuhtidele. Järgmine ots tuleb Tallinnast Riiga. See praam on kogu aeg Rohuküla ja Heltermaa vahelist otsa sõitnud. Sõitsime trammiga mitu otsa lihtsalt sõidulõbust. Vedada on kaugele, rohkem kui kaks otsa päevas ei jõua. Poodi on kaugevõitu käia: 5 kilomeetrit ots. Autojuht tegi lisateenistuseks musti 'ebaseaduslikke' otsi.
▷ Liitsõnad: jooksu|ots, reisi|ots, veoots.
8. kõnek teenistus, töö(võimalus). Käib sadamas ja raudteejaamas juhuslikke otsi tegemas. Raskeks läheb, peab hakkama mõne kergema otsa peale. Juhata mulle üks tasuv ots. Mul on praegu priima ots käes. Kas sul mingit paremat otsa ei paista? Tahtis linna mõne peenema otsa peale.
▷ Liitsõnad: era|ots, laadimis|ots, töö|ots, äriots.
9. (hrl. meremeeste kõnepruugis:) laeva kinnitusköis. Laev valmistus otsi andma. Laev hakkab kohe otsi sisse võtma. Laev andis otsad (lahti) ja reis algas. Otsad päästeti kai küljest ja laev hakkas aeglaselt eemalduma. Otsad tehti klaariks ja jaht liugles merele. Varsti kinnitame otsad Tallinnas. Laevast anti otsad kaile. Paadist hüüti, et kaldal olijad otsa vastu võtaksid. | kõnek. Vanamees olevat hiljaaegu otsad andnud 'surnud'.
▷ Liitsõnad: kinnitusots.
10. otsmik, laup. Kõrge, madal, kumer, lai ots. Lükkas juuksed otsa eest, otsalt tagasi. Istus, ots käele toetatud. Rätik, müts on sügavalt otsa peale, otsale tõmmatud. Hirmuhigi tuli otsale. Töötas nii, et ots higist leemetas. Laksas endale peoga otsa ette, vastu otsa. Üle otsa käis neiul juukseid hoidev pael. Lehmal, hobusel oli lauk otsa ees. *Arno pall tabas Lauri just otsa ette.. O. Luts.

pagana|jalg
kõnek (kirumissõna, hrl. inimese kohta). Aega tal paganajalal küll, võiks midagi kasulikku teha. *Kui ma teada sain, et see sinu temp oli, oleksin ma sulle, paganajalale, ka seekord virutanud. E. Krusten.

pahem ‹-a 2› ‹adj›

1. (< komp paha) (ka kõige-superlatiivi osana) vt paha
2. vasak; ant. parem. Pahem käsi, jalg, silm, põsk, külg. Jõe pahem kallas. Istub peremehe pahemal käel. Pahemat kätt teine voodi. Kollase maja juurest pöörake pahemat kätt. Vaatas kord pahemale, kord paremale poole, enne kui üle tee läks. Kirja alumisel pahemal nurgal ilutses tempel. Ulatas käe, aga mitte parema, vaid pahema. Etteheiteid tuli küll pahemalt, küll paremalt poolt. *.. laskis laastuga mööda [vikati]lehte, ikka paremalt ja pahemalt poolt: „Sihka-sahka, sihka-sahka!” F. Tuglas. || (kanga, mustri vms. kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv. Vahel ei ole hästi aru saada, kumb on riidel parem, kumb pahem pool. Tikandi pahem pool jääb nähtamatuks. Jätkatud lõnga sõlmed tuleb tõmmata kudumi pahemale poolele.
3. poliitiliselt vasakpoolne. Sotsialistide pahem tiib.

pahk|luu
ülemise hüppeliigese külgedel olev(ad) luukühm(ud); jala vastav piirkond; sün. kederluu, luupeks. Sisemine, välimine pahkluu. Vasak jalg on pahkluu kohalt paistes. Põlve alt või pahkluu(de) kohalt kinni seotud pastlad. Pahkluu(de)ni ulatuv seelik. Vajus pahkluu(de)ni, pahkluu(de)st saadik, üle pahkluu porri. Vett oli ojas ainult pahkluuni. Kihnu sukakiri algab pahkluust natuke kõrgemalt. Kas su sõrmed ulatavad mu pahkluu ümbert kinni võtma?

painduma ‹37›

1. (jõu, surve mõjul) esialgsest asendist v. kujust kõrvale kalduma, paindesse minema, paindu tõmbuma; kõverduma, kaarduma (2. täh.), koolduma (1. täh.); elastne olema, vetruma. Kasevibalik, pilliroog paindus tuule käes looka. Oja kohale paindunud paju. Põõsad on paindunud maani, vastu maad. Raskest lumekoormast maadligi painduvad oksad. Vibu paindus sirgeks. Sooja käes on küünal kõveraks paindunud. Saeleht, fiiberteivas annab hästi painduma. Iga otstest toetatud tala paindub mingil määral. Jää ainult paindus kergelt, aga ei murdunud. Laud otse paindus roogade külluse all. *..hea mõõk võis painduda rõngaks ja jälle sirgeks vetruda. L. Meri. || (elusolendiga ühenduses). Ettepoole paindunud keha. Sissepoole paindunud pöid. Jalg ei anna põlvest painduma. Vanamees paindub vaevalt kummardama. Selg paindus nõgusaks nagu kassil. Paindub istudes ette. Paindus löögi eest alla, kõrvale, tahapoole. Kael ei andnud enam põrmugi painduma. Ta sõrmed painduvad juba asju pihku võtma. Nii kaua, kui selg veel kummardama paindus, võis ta ise briketti tuua. | piltl. *Tema hing oli olnud haige. Ta oli maani paindunud oma sügava alanduse all. M. Pedajas (tlk). || (kummardamist, alandlikkust, aupaklikkust vms. väljendavates ühendites). Ta pea, selg ei paindu andeks paluma. *.. see saksa varganägu! Ei paindu [kütet paluma] temataolise ees ei minu seljaroots ega minu põlvekont. A. Jakobson. || kaart, kõverust moodustama, kaarduma (1. täh.) Jooned painduvad ühte punkti. Ornament paindus sümmeetriliselt mõlemale poole. *Kiriku tagapõhjast tõusevad määratu suurtena üles akende piidad ja painduvad lae all kokku teravkaarteks. J. Semper. || sirgjoonelisest liikumisest kõrvale kalduma, difraktsioonile alluma. Pikad raadiolained painduvad eriti tugevasti. Valguskiir paindub taevakehast möödudes.
2. piltl kellegi v. millegi survele järele andma, millegagi sunnitult leppima v. nõustuma. See mees pigem murdub kui paindub. Pidime nende tahte, võimu alla painduma. Tema sõna paneb kõige kangekaelsemagi painduma. Liiga kergesti paindus ta oma mehe tahte, tujude järgi. Moe mõju alla painduvad isegi lapsed. Need juhtumid ei paindu üldse reegli alla. Kunstnikud ei taha ju painduda tavaliste elunormide alla. *Hans ei paindunud, ta jäi oma otsuses kindlaks. A. H. Tammsaare. *Uhke olen ja ei mõtlegi kedagi paluda, kellegi ees painduda! B. Alver.

paiste2 ‹18› ‹s›
‹hrl. illatiivis ja inessiivis› paistetus. Käsi läks, kerkis mesilase nõelamisest pätsina paiste(sse). Lehma udar lõi paiste(sse). Jalg oli rästikuhammustusest paistes. Mõtlesin pea paiste, nii et pea paistes 'pingsalt, pingutatult'. *..nende [= taimede] mürk ajas paistele näo, põletikku silmad.. U. Masing.

üles paistetama
(tugevasti) paistetama. Rästikuhammustusest paistetas jalg üles nagu pakk. Käsi oli nii üles paistetanud, et sõrmi kõverdada ei saanud.

pakk|jalg
pakutaoliselt jäme jalg. Pakkjalgadega laud, naisterahvas.

paljalt ‹adv›

1. paljana. a. alasti, riieteta. Lapsed sulistasid paljalt soojas vees. Võttis paljalt päikest. *.. ühes jalas hall sokk, teine jalg paljalt põrandal. H. Kross. *Jooksis kööki niisama paljalt, nagu ta kakskümmend kaks aastat tagasi oli ilmale tulnud. H. Sergo. || kõnek kergelt riides, ilma pealis- või soojade rõivasteta. Nii paljalt ei tohi välja minna, pane mantel selga. Lapsed jooksid paljalt õues, nüüd on köha ja nohu käes. b. ilma katteta, pakendita jms. Pani leivad paljalt kandekotti. Kingad paljalt näpu otsas. c. naturaalselt, lisanditeta; lahjendamata. Lapsed armastavad moosi, mett, suhkrut paljalt süüa. Värske maaleib on paljaltki hea. Marjamahla võib juua paljalt või lahjendatuna. d. (puru)paljana, vaesena. *Onuga rääkisin, tema lubas aidata [rahaliselt], ja ega siis sinagi, isa, mind lase päris paljalt minna. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: purupaljalt.
2. kõnek ainult, üksnes, vaid. Paljalt sõnadest on vähe, tuleb midagi ka teha. Need on paljalt kaunid unistused. Tarvitseb paljalt nimetada, ja kohe on see tehtud. Luuletusi on ta kirjutanud paljalt enda lõbuks. Kogu nende elu on paljalt virelemine olnud. Majal on paljalt üks uks. Paljalt see mõtegi on ebameeldiv. Operatsioon kestis paljalt veerand tundi. Paljalt mõni üksik, paljalt meie kolmekesi. *Oli ka neid, kes näppasid paljalt tüki valget mõisaleiba, et tühja kõhtu täita. E. Vilde.

pall1 ‹-i 21› ‹s›

1. ümmargune põrkav ese. a. (mänguasi). Kummist, plastmassist, kaltsudest pall. Kõvasti täispumbatud pall. Täispuhutud, tühjakslastud pall. Pehme, kõva, kerge, raske, suur, väike pall. Palli viskama, püüdma. Pall hüppas, põrkas kõrgele. Laps mängib palliga, veeretab palli mööda põrandat. Viskas teist palliga. Põrgatab palli vastu maad. Lõi palli üle aia. Loobin palli vastu seina. Pall lendas aknast mööda. Pall tabas täpselt märki. Palli järel jooksma, palli taga ajama. | piltl. *Üle metsatee veeres väikesi, karvaseid palle: eks jänesepoegadel oli just pesast väljatuleku pühapäev! L. Kibuvits. b. mänguvahend (võistkondlikes) pallimängudes. Palli mängima. Lõi palli võrku, üle võrgu, väravasse. Söötis palli kaasmängijale. Viskas palli korvi. Saatis palli üle otsajoone. Vastasvõistkond pani palli mängu. Lahtilöögist kandus pall vastaste väljakupoolele. Palli lööma, taguma, loopima 'palli mängima'. || (palli liikumistee iseloomu ja löögijõu kohta). Tugev, nõrk pall. Kõrge, madal, pikk, lühike pall. Vindiga pall. Kõige lihtsamaidki palle ei suutnud ta tõrjuda. Väravavahil oli tegemist kergetegi pallide püüdmisega. c. ‹liitsõna järelosana› esineb pallimängude nimetustes, näit. jalgpall
▷ Liitsõnad: kummi|pall, nahk|pall, piloot|pall, pirn|pall, poksi|pall, sond|pall, topis|pall, õhupall; jalg|pall, korv|pall, kroketi|pall, lauatennise|pall, moto|pall, pesa|pall, sulg|pall, tennise|pall, vee|pall, võrkpall; geim|pall, kaar|pall, küünal|pall, lend|pall, matš|pall, sett|pall, tagalaua|pall, tilkpall; kuker|pall, uperpall; jalg|pall, korv|pall, käsi|pall, moto|pall, pesa|pall, rahvaste|pall, sulg|pall, võrkpall.
2. pallitaoline moodustis. Sulalume pall. Võttis peotäie lund ja mätserdas selle palliks. Veeretasin lumest suure palli. Tainas surutakse palliks ja jäetakse jahedasse seisma. Hakklihast vormitakse väikesed pallid. Istiku juurte ümber jäetakse suur pall kasvukoha mulda.
▷ Liitsõnad: juure|pall, lume|pall, mullapall; kala|pall, lihapall.

palli|mäng
(sport)mäng, milles vahendiks on pall. Võrkpall, tennis jt. pallimängud. Pallimängus oli ta teistest parem.
▷ Liitsõnad: jalg|pallimäng, korv|pallimäng, käsi|pallimäng, vee|pallimäng, võrkpallimäng.

pallur ‹-i, -it 2› ‹s›
‹hrl. liitsõna järelosana› pallimängija. Pallureid näeb Käärikul harvemini kui kergejõustiklasi. Vutikoondisse pääses kaks uut pallurit.
▷ Liitsõnad: jalg|pallur, korv|pallur, käsi|pallur, moto|pallur, pesa|pallur, sulg|pallur, vee|pallur, võrkpallur.

jalga ette ~ taha panema vt jalg

jalgu alla panema vt jalg

jalgu seinale panema vt jalg

paranema ‹37›

1. paremaks muutuma. Toodangu kvaliteet on paranenud. Uuel kohal ta teenistus, põli paranes. Arst ütles, et aja jooksul mu nägemine paraneb. Homseks pidavat ilm paranema. Olukord, elutingimused pole nimetamisväärselt paranenud. Mis teha, et su tuju, enesetunne paraneks? Mu arvamine temast pole paranenud. Kui asi ei parane, tuleb midagi ette võtta. Naabrite suhted on viimasel ajal paranenud. Ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene.
2. (haigusest) terve(ma)ks saama, tervenema. Ta on juba paranemas. Haige jalg, lapse kõht hakkas paranema. Raskesti paranev põletik. Haav, lööve paranes kiiresti, väga visalt. Sellest haigusest on ta täielikult paranenud. Paranevad haiged paigutati eraldi palatisse. Külmakahjustusi saanud põõsas paranes hästi.

parem ‹-a 2›

1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.