[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pugema ‹poen 42›

1. end mahutades, väiksemaks tehes (näit. kummardudes, külg ees minnes, roomates, loogeldes) kitsamasse kohta, sellest läbi v. välja minema. Tüdrukud pugesid läbi sirelipõõsaste, okastraadi vahelt läbi, aiamulgu kaudu koplist välja. Kass on kaugele kapi taha pugenud. Matkajad pugesid magamiskottidesse. Ükshaaval poeti autosse. Laps poeb bussis ema ja isa vahele istuma. Haned mahtusid aiaaugust läbi pugema. Siit ei poe hiir ka läbi. Tuleb langenud puu alt läbi pugeda, kui üle ronida ei saa. Jüri ja Mart poevad kitsukesest käigust, ahtast vahest läbi. Laps puges vaevaga rahvahulgast läbi. Poeb madalast ukseavast kummardudes, küürakil sisse. Aknast sisse, läbi, välja pugema. Liblikas poeb tupest välja. Paksuke poeb ähkides leti tagant välja. Taksikoer puges urust tagurpidi välja. Käed on sul jälle püksitaskusse pugenud. Sõrmed poevad teki alt välja. Tema on nii osav sell, et poeb ka nõelasilmast läbi. | piltl. Laev poeb läbi Gibraltari kitsuse. Teerada puges kasesallu. Jõgi poeb silla alt läbi. Järved on jääkaane alla pugenud. Käänu taga poeb raudtee maa alla. *Mõtle end tema asemele, kehastu ümber. Näitleja töö ongi pugeda väljamõeldud tegelase sisse. J. Põldma. || millessegi tungima, kaevuma. Mõned kalad poevad mudasse talvituma. Jaanalind pugevat peadpidi liiva sisse. *Tüdruk on peadpidi patja pugenud ja müksib nagu kits. H. Rajandi (tlk). || ka piltl (rõivastumisega ühenduses). Poen palitusse, riietesse, vammustesse. Kargas üles ja puges kibekähku pükstesse. Karla poeb nagu tigu oma suure kasuka sisse. Nende peres on naine mehe pükstesse pugenud 'võim on naise käes'. Tänapäeva noormehed ei kipu mundrisse pugema 'sõjaväeteenistusse astuma'. Talveks poeb jänes valgesse kasukasse. *Ja Pontus vaatas kentsaka imestusega, kuidas tema vennaraasuke äkki tõsiselt ja süvenenult varrukatest välja puges. T. Kallas. || (väljendites voodisse- ja magamamineku, harvem ka voodist ülestuleku kohta). Mann puges varakult voodisse, aga uni ei tulnud. Sa poe ära sängi, homme vaja vara tõusta. Koikusse, asemele, teki, vaiba, sõba alla, linade vahele pugema. Poisid pugesid puhkama, magama, unehõlma. Pugege oma pehmetest pesadest välja, unekotid! *Kohe, kui ta kõige hädavajalikumad toimetused lõpetas, heitis ta kas diivanile või puges voodisse. A. Jakobson. *Aga pärast õhtueinet hange / paksus põdranahast kotis poen. V. Sõelsepp. || piltl (suremise, surnud olemise kohta). Vend puges mul varakult mulla alla. Vanemad on kalmukünka alla pugenud. *Nüüd võin silmad kinni panna ja mulda pugeda. H. Laipaik. *Minu vana hea onu Narvas on neil päevil mätta alla pugenud.. E. Vilde.
2. hiljukesi, märkamatult minema, hiilima, lipsama; tükkima, kippuma, ronima. Hilineja poeb ukse vahelt sisse. Lea puges Leho järel klassist välja. Puges vaikselt kui varas oma tuppa. Ta puges sünnipäevalt märkamatult minema. Pugege kohtumispaigast ükshaaval laiali! Ott puges lipsti rivvi tagasi. Poiss puges salaja tüdruku juurde. Mehe käsi poeb naise pluusi alla, piha ümber. Prussakas poeb prakku. Rebane on lauta, kanakuuti pugenud. Kärbsed kipuvad vägisi suhu pugema. *.. ta pidi teiste seast ära minema ja kõrvale pugema, kus oleks võimalik kas või suure häälega nutta. A. H. Tammsaare. | piltl. Lumi poeb saapasse. Peen liiv poeb ninasõõrmetesse. Juuksed tikuvad pearäti alt välja pugema. Pisar kippus silma pugema. Jäine tuul poeb läbi kasuka, krae vahelt sisse. Niiskus, soojus puges läbi riiete. Külm poeb põue. Uni, rammestus poeb liikmetesse, väsimus poeb kontidesse. Hall hommik, aovalgus puges aknast sisse. Tume videvik poeb nurkadest lagedale. Päikesepaiste poeb läbi kastaniokste. Hämarus poeb metsa alla. Öövarjud poevad nurmedele. Ukse vahelt puges sisse kärsahaisu. Magus koogilõhn poeb ninna. Naeratus poeb suu-, silmanurkadesse. Vabandus puges kuidagi üle huulte. Nälg poeb ligi. Kadedus, kartus, ebakindlus pugesid põue. Pisut lootust poeb rinda, hinge. Südamesse on pugenud süngus, rahutus, pettumus, kahtlus, tume aimus. Rahutud mõtted pugesid pähe. Terane mõttesähvatus puges ajusopist esile. Hirm on naha vahele pugenud. Mis sinusse küll pugenud on? Korralagedus on kõikjale pugenud. *Vanamehel puges jänesenahk põue: mis nüüd teha? E. Särgava. *Esialgsest ilusast üksmeelest ja leplikult vaimust puges jonnijuga läbi. A. H. Tammsaare. || piltl salaja ja soovimatult kellegi hulka, kuhugi tulema. Koosolekule on nuhk pugenud. Ta oli kuidagi märkamatult meie sõpruskonda pugenud. Abikaasade vahele olevat keegi kolmas pugenud.
3. (end mahutades) varjulisse paika, peidukohta minema, varjuma, peituma. Tüdrukutirts poeb hirmunult voodi alla, ahju taha. Peksasaanud koer puges kuuti. Poeti põõsaste taha lahti riietuma. Reisijad pugesid külma tuule eest laevaruumi. Vastamise asemel poeb isa ajalehe taha. Ärimees on võlad maksmata jätnud ja pakku pugenud. Mehed pugesid haarangu eest metsa peitu, sõja eest rettu, redusse. Eit on lastega lakka pelgu, varjule pugenud. Kasski on tüli tõttu nurka pugenud. Loomad poevad vilusse. *Ei tahaks sugugi inimeste juurde minna, meelsamini poeksin oma tuppa.. V. Helde (tlk). | piltl. Aknad on tumedate kardinate varju pugenud. Ta poeb minevikku pakku. Tavatseb oma suurte tulevikuplaanide taha pugeda. Ära poe nurka, kui tõsine töö on ees. Oma mõtete eest peitu ei poe. Püüab iseenda eest varjule pugeda. Headuse maski taha pugenud ükskõiksus. Et oma arvamust mitte välja öelda, poeb ta fraaside taha. *Koerusi teeb igaüks, kuid ainult mõni teeb neid nii nagu teie – süütu ja õnnetu näo taha pugedes... T. Vint.
4. kellelegi väga ligi minema, kellegi lähedusse hoiduma, end kellegi vastu suruma. Unesoe laps poeb memme põue, sülle, kaissu. Magades poeti üksteisele hästi lähedale. Pisike Mari puges minu vastu. Poe ligemale! Kaarel puges Andresele rinna alla. Kassipoeg puges peaga perenaise lõua alla. Küll poiss on igal pool sabas, poeb kas või hõlma alla. *Noormees oli tüdruku õlad pintsakuhõlma alla surunud.. „Ära sa nii väga poe!” keelas tüdruk leebelt. T. Lehtmets.
5. kellelegi meeldida püüdma, lipitsema. Poeb direktorile, direktori ees. Ta ei oskagi pugeda. Isegi ta kõnnak on pugev. *.. mulle poeti. Igaüks puges mulle ja eriti onu Mama, kes lausa sulas minu ees. O. Ojamaa (tlk).

[kelle(le)gi] hõlma alla pugema vt hõlm

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema vt nahk

[kelle(le)gi] krae vahele pugema vt krae

[kelle(le)gi] külje alla pugema vt külg

maa alla ~ maa põhja pugema vt maa

[kellegi] nahka ~ naha sisse pugema vt nahk

[kellelegi] pers(s)e pugema vt perse

põhku pugema vt põhk

põõsasse pugema vt põõsas

[kelle(le)gi] vesti alla ~ vahele pugema vt vest [1]