[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

ahel1 ahel uus VNg, hajusalt S, Mär Tõs Khn Hää HaLo Juu Trm Plt KJn Krk/g -e/ Har, ahel|as Mär Kse Tõs Tor Kos Koe, ahil R LNg Rid Kul Kir VJg Iis Kod Nõo Võn Kam Krl/g -õ/, ahil|as Mar Plv/-a|ss/, g -a; hahhil g hahila Se Lut; pl ahelad Vig Mih PJg Amb JMd Tür Sim Lai, ahilaʔ Kan Plv Vas Räp hrl pl kett kinnitamiseks, köitmiseks; ka raudvarras nüüd on vana pagan ahilust `lahti (kuri lahti) Kuu; `päitse ahil, sie käib obosel pääs Lüg; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; peab koera ahelasse panema Jäm; vaŋŋid on ahelus `kinni Vll; `lühter - - ripub ahelate `otsas Pöi; kahed ahelad `ollid õrre `külges `kinni, kahe `katla ase `olli Muh; katel olli aheldega kerepuu `külges Phl; kui tiiväd `pandi ahiladega `kinni, siis tuulig jähi `seisma. `õhtu `pandi `seisma, omigu võttis tiiväd `jälle ahilast `lahti Mar; Adra ahela külje ravad `siotassõ adra vardõ `külge Khn; `saŕve taha olid [härjarakendil] ahelad `pandud PJg; ahel `aeti soojaks ja `pańdi õlle `lähkresse (külmal ajal reisil olles) HMd; koer on ahelas Juu; jalad ahelas `kinni JMd; paneme lehmad ahilasse VJg; `tiisli õtsa küljen õlid ahilad vai köied [ikkel]; pada õli ahilite õtsan Kod; nüüd om ket́tlõa, ahele, vanast es jole ahelit; maad mõõdeti aheltege Krk; obene `panti ahildega `mõtsa `sü̬ü̬mä; peni `olli ahilist `valla `pääsenu Nõo; tu vana`saadan olevat jo `põrgun `kinni `säitsme ahilaga Kam; eläje ommaʔ ahiliin Krl; ahela omma süvä kao manh, minga vett kistass; saina kellä ahela omma lühükeseʔ Har; piibo `vandu̬u̬ś, sääl ahilaʔ küleh; treńgiʔ oma äglil vai vedrol, ahilaʔ, mis `äkle küleh omaʔ Räp; pini `pańti hahilihe; pada oĺl üless pant hahilidõgaʔ Se || piltl (abiellumisest) siud `enda ahila `õtsa - - sa ei õle enamb `ninda vaba nagu õlid Lüg; ar õks paniʔ sa˽ka `hińdä hahildõ `otsa; tuu miiśs ka jo hahildõ otsah Se Vrd ahilik

haraline arali|ne Sa Rei L K M(-lin Krk) T(g -tse), arale|ne Sa L K, g -se; haralinõ g -dsõ, -tsõ Se, pl -tseʔ Kan a. = haruline1 me kutsume [orasheina] sii sörgrohuks, suur aralene pea on `otses Vll; uśsil on kahearaline keel suus Kul; aralene ja saŕviline känd Mär; mõni oo aralese koonega (lõua otsas on lohuke) Mih; kevadine lammas on araline (lahja, kondine) PJg; jõgi läks kahe araleseks Vän; Lõõg `oĺli kahearaline Hää; ma tegin neid (kootud tekke) igate `moodi, aralesi `roosisi ja Juu; `juukse otsad on aralised VJg; kahearalene ang oli, kolmas aru oli päkk Äks; araliste `kirjege `üüke Trv; kate araline puu ja `kangest `oksline Krk; [piibu] `vanduss `olli serände araline, piip `olli tõõse aru otsan ja vaŕs `olli tõõse aru otsan Nõo; ku lina om õrre, siss om ta aaraline, sis om tal paĺlu kugarid otsan Ote; põdrasarvõ haralitsõʔ Se || piltl tige, õel enne `vihma siis oo [kirbud] kõik naa aralised - - amustabad Mih b. subst üks araline (konn) oli `mõrdas, ei muud põlnd `ühti euf Kul; kas sul täna `ü̬ü̬ssi aralest (meesterahvast) käis ka KJn Vrd aarakline, haaraline, haragliganõ, arakline, haralik, haralikanõ, harglik, arglikanõ, hargline, hargõline, arkiline, arklik, arkline, harklikanõ, harõlikanõ, harõline

kirr1 kirr Mar Hää Saa Trm Kod on hääl(itsus)est `küindlad põlesid ikka kirr-kirr-kirr Mar; `Juure lähed, kana kiirub kohe, ti̬i̬b `seukest irmust äält kirr-kirr Hää; kirri laskma (kuke, kana häälitsusest) kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siss vanakurat jooseb laudas, `vaatab mis `kurja teha saab; kana laseb ka `kirri, kui `auduma akkab; kukk laśsi `kirri, kui `kuĺli nägi Saa || egä laps ei tõhi kirriss (kisajaks) `minnä Kod || (põllutöömasin) – Trm

kuht kuht g kuhti Iis Pst Hel; kuh́t g kuhti Sim MMg Plt Hls Võn San V, `kuhti Hls, kuhi Trv; n, g kuhti VJg I KJn Pst Nõo Ote, `kuhti IisR Krj Muh IisK Iis Hel Nõo Kam Ote, `kuhtsi Hel; `kuhtin g -i Ran
1. naiste jakk, pluus Pane `kuhti `selga, `lapsel on külm IisR; `enne `üiti `kuhtid naiste jäkid VJg; ma lasin omale uue kuhti õmmelda, sie oli `lahtine jakk Sim; õlen seda kuhtida jo kaks `oasta kand Trm; kuhtid õlid naesse jakid Kod; sit́si jäḱk oli jälle kuhti Nõo; `kuhti sõna `kaotedi ärä, sis `tuĺli jaki Kam; vanast olliva `kampsuni, nüid om kuhti; seo `kuhti om väegä õrre, paśtuss läbi `vasta `valget Ote; vanast oĺliʔ kõ̭igil kuhtiʔ nii naisil ku mehil, meeste `kuhti `ülti iks `rohkõmb säŕgiss; mõ̭nõl oĺl tsitsi kuhtõlõ trihiʔ ala tettü; villadsõlõ kuhtilõ tetti iks pael `vi̬i̬rde Kan; Vällä minnäʔ panti villane kuht ammõ pääle; Mis tu̬u̬ vihmapisu kuhtilõ tege Urv; vanast ummõĺdi kuhtiʔ, `keśkest kitsass; `kuhtil oĺliʔ nöpsiʔ i̬i̬hn, `käüse˽pikäʔ Rõu; vanast oĺl naistõl sääne jaḱk, kutsuti kuh́t Vas; kuh́t pandass `hammõ pääle Se
2. kleit; seelik lastel `puhtad kuhtid seĺjas MMg; si̬i̬ om ää kuh́t küll latsel Trv; lastel aetse kuhti või kuht `selga, si̬i̬ olli laste kuub või leit Pst; Latsel tetti uus kuh́t Hls; Ma `tõie linnast eilä latsele uvve kuhti Hel; kuhtide `vi̬i̬rde `panti pitsen pael Ote
3. palitu, kuub `kuhti oli ka köige pääl Krj; nüid om ülejaki, vanast olliva kuhtise Ote; paks kuht, pu̬u̬mvillaʔ all Kan; vanast oĺli siin meeste`rahva kuhtiʔ ja säŕgiʔ Plv; kuh́ti ańd poisi `üskä Se
Vrd kohvta

kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil

küünla|raud (küünlaalus) `küinla ravad `pandi õrre `külge, aas `olli ammaste taga; `küinla rava torude sihes `ollid `küinlad; `küinla ravad `ollid `pulmas - - `küinlad `pandi sõnna põlema, kumb (kas peigmehe või nooriku) küenal enne ää põles, see `surri enne ää Muh

lehma- lehma- `lehma`eina `saime kodund, aga obuse `eina sis tuli `väljast tiha Kuu; `lehmä laut õli ise, sia laut ise Lüg; Tiumehele ja kuumehele tuli märss `panna iga `ommiku, aga `lehma`karjatsele ja `lamba`karjatsele ja sia`karjatsele, `neile tuli `panna `arvemast, näväd `käisivad `kõrda, `mitme külä `päälä õli `palgatud Jõh; aeab lehma `lautast sönnigud `välja Khk; Pael oli `umbest kut ligund lehma änd Kaa; Nendel `olla lehma einad juba `otsas; Ta äi soa `päeva `tulla, toal on `päeva lehma lüps; `Tallesi lakutati ikka lehma piimaga Pöi; lehma lüpsi aeg oo vist kää juba Mär; kevade‿pole magasime lehma `lautas. lehmad said rõiale `viidud ja siis tüdrukud kolisid `sõnna lehma `lauta `eńdid Kos; lehmakarjane sai iga lehma pialt `küindra linast riiet Amb; ket́id lehmil küĺjen, lehmä ket́id Kod; pane sa lehmälaada uks `kińni Vil; meil om lehmä`lauta kanadele õrre üless `säetu Hel; palanut kah lehmä sitaga määriti Ran; `oĺli ta‿ss pühäpäiv vai `oĺli äripäiv, ikke tu lehmäaena `ot́smine ja avvutamine; kes lehmäkarjan käis, tollele `anti lehmä pääld kubu `linnu ja külimit rükki; lehmä kell `oĺli nisuke nellä nukeline, nigu vase `karva; emä nisa ei ole ta (laps) `tilkagi saanu, lehmäpiimäga `kasvi; vanast kupusarve olliva kõ̭ik lehmä sarve Nõo; tu̬u̬ karjamaa `oĺle kitsass nigu lehmä ki̬i̬ĺ Võn; lehmäaiaʔ ja `kapstaaiaʔ, kõ̭iḱ oĺli˽rohelidse aiaʔ ehk rohtaiaʔ Vas

lina|nuut linanuust lina nuut seisab varna `otsas Jaa; Päele `ropsimist ja sugemist `keerti kümme püu kogu, see oli lina nuut; Lina nuudid `siuti ikka kaks kogu ja `pandi `aita õrre `peale Pöi

nets net́s g net́si Hää Saa JMd Sim IPõ Pal Ksi Plt Ote, netsi Nõo Kam Krl Plv; nets g netsi Phl Aud Kod(-t́-) Hel, `netsi R; n, g `netsi VNg, netse PJg (naiste peakate:) pitstanu, võrkmüts; ka juuksevõrk nets - - sie on verk, `oiab `juukseid `kinni Jõe; `eidel one `präigu `netsi, sie on suur, `pitsine VNg; `netsid õlid `villasest `lõŋŋast, `juukside `ümber Jõh; emal `olle nets, harva pεε`laega Phl; netsed olid tagant nagu kala võrk PJg; net́sid ollid kirikus `käia Hää; net́si põhi oli must ja kesk`paika olid kirjud kudruksed õmmeldud JMd; nets - - õege `listne kübär, plettide `piäle tõmmati Kod; rät́t `pańdi net́sile `piale, rät́i alt näha ilusad lilled Lai; net́s oli ümmargune just kui veike müt́s - - `tehti `riidest Plt; kes nigu suuremb nõ̭na `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga Nõo; net́s - - sinna `oĺliva lilli `pääle `aetu, takan must klaar, särände õrre Kam; kiä [tanu] `osta es jovvaʔ, pańd netsi Krl; `uhkõʔ naasõʔ, netsiʔ pääh Plv

nina|õrs ninaselg Ninaõrre `pihta saad, oh si̬i̬ on valus Hää; nina õrre lei katik Hls; `siĺme vahelt lohu kotuss, säält akkass nina õŕs; kun sa nina õrre är olet löönu, nina õŕs puha sinine Krk

nuut1 nuut́ g nuudi Mär Hää Saa Ris Juu Sim Plt KJn Trv San Krl Har Rõu Plv Vas Se; nuut g nuudi Sa Muh Vig Tõs Khn Tor Iis Trm Kod Hls Ran Puh, `nuudi Kuu, `nuuda Lüg; `nuuti g `nuudi Vai; p `nuuti PJg Krk Hel

1. (punutud) piits obuselle `andand `nuuti, [hakanud] `neljä menemä obusega Kuu; `karjatsed tegiväd `endale `nuudad Lüg; nuudib nuudiga läbi Mär; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; nuudiga aavad `ratsanikud obesid Saa; elo‿al oli nuudiga peksetud Juu; tien ühe kuera nuudi Iis; nuut one nahass - - nuudigä lü̬ü̬b - - nõnna et nahk `lõhki Kod; soorast tehässe nuudid KJn; küll teil lastass `nuuti `seĺgä tõmmate Krk; `mõisa tingi pääl käesive, sääl olli `nuuti saanu Hel; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; `tõmba obõsõlõ `nuuti, küll ta siss lätt Krl; säärätse nuudiʔ, viiś `vitsa kokku paĺmitu; ku `mustlanõ nuudi `väĺlä võt́t, siss `oĺli `lätläse `kaonu Har; vi̬i̬ leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl Se

2. kokkukeeratud kimp, kahl, tuust a. lina- või kanepisõõre linad, kanebid pannasse `nuuti Khk; `söörded olid veel lahti ning `nuuti `keermata, `nuutis vöis mütu sööret `olla Krj; too aidast poar `nuuti linu Jaa; Lina nuudid `siuti ikka kaks kogu ja `pandi `aita õrre `piale Pöi; kanepid keerdasse `nuuti Muh b. õlenuust `joulu`ehtul, siis `tehti olest `nuudid, `millega siis `jälle `lapsed `juoksid ja löid `jälle ühele `toisele `nuudiga `selga Kuu; nuudipää, noored mihed kεisid õlist nuut oli seläs Mus; lapsed tegid `nääri `nuutisi - - nee palistati ölest Krj; Nääri poistel olid nuudid käe - - õlest palmitsetud nuudid Pöi c. juuksekrunn tüdär`lapsi pää on `nuudis Vai; Kui tüdrugad olid juba leeris keind, siis keisid keik juuste nuut kuklas Khk; pikad `juused, keerutad ää, `pöörad `ruĺli, `öetasse `juused `nuutis PJg; `juused tehasse `nuuti, pestasse pia ää, veanatasse `juused otsa `piale kokku Plt d. (muu nutsak) rätik on `nuutis pεεs Ans; obuste ännad olid `nuuti `siutud; adra `kurku pannasse nuut `sisse, kui vesi vagusid `aetasse - - kadagatest ning `okstest, millest `juhtub Khk; Naised keivad rätikud nuutis ümber pεε Kaa; vörgul päŕss sees, kalad olid püsut `päŕssi `keerand, kala `sölmis ta nuudiks kokku Pha; Kui leiba sõtkuti, pandi ikka rätik nuuti piha Pöi; `enne kui `kaugemale `mindi, eenad `pandi `nuuti. nuut nigu suur köis keerutati `valmis, siis tuul ei viind ree pialt ää mette Tõs

paistuma1 `paistuma Sim Kam, (ta) paistub Khk Iis Trm/pae-/, `paistub Kuu RId(-maie Lüg; `paistu Vai), paistuss V(paaśtuss Räp); `paistume, (ta) paistuss Krk(-m) San(-mõ); `paissuma, (ta) paessub Kod; (ta) paistuss Hel, paśtuss Ote

1. a. valgust ja/või soojust kiirgama Kui `talvel `paistub päiv läbi `pilvije `jüskü punane kerä, `üellä - - et päiv `paistub `august Kuu; täemp ei ole `päevä `paistunugi Krk; ommugu koit paistuss Hel; ahakõnõ nakass `paistuma Urv; ku tennispäävä päiv paistuss, siss saavaʔ teräväʔ rüäʔ Vas; kuu paistuss `aknõst `siśse Se b. helendama, kumama aga tuli oli `paistund siald, sial kedagi ei eland Kuu; tuli paistub ahjust, jo tä sojudab ka Khk; tule `paistuve nõndagu säräve Krk; susi tulõ, siĺm paistuss joʔ Kan; sääl om suur tulekah́o - - suur tulõ õhõ paistuss Räp

2. soojendama mis sa ennast sεεl tule ees paistud, tule vahel ää ka; Meite ema paistus aiget kohta ahju ees Khk

3. küpsema kalad `onvad `paistumas; pani `leiväd `ahju `paistumaie Lüg; suured kalad ümmer `patsa (kividest ajutine küpsetuskoht järvejääl) `pańti `paissuma Kod

4. näha, nähtav olema `Suome maad `paistusid Kuu; ku enämb `silmägä ei `paistund vett, siis akkasimo menemä [üle jää] Vai; maja paestub `seia ära Trm; muko metsäsalk paessusse ärä Kod; nii `paĺlass aa mõni, et õkka liha paistuss (sulgivatest kanadest) San; Ku˽läbi mõtsa `saiõ, `naksi liina torni˽jo˽`paistuma Har; hauǵ tulõ nii madalahe, et säĺg paistuss Räp

5. näima, tunduma kui `hülged olid siin `ranna ligidel - - `üöldi, et pohi tuult tuleb siis ja samate `paistus olema ka; `Kätküve `täüdü ärä `värvidä, siis `paistub `jusku uus kohe Kuu; kõdarad õlid tämäl vist puust, `niisikesed jämädad `paistusid õlema, `sellel `autul Jõh; `Lehmal `paistus sõim täis olema, `lammastele vähä `viskasin lisa IisR; paistuss nii, et `täämbä teemi `rüäle lõpu pääle San

6. läbi paistuma läbipaistev olema; millegi läbi nähtav olema seo `kuhti om väegä õrre, paśtuss läbi `vasta `valgõt Ote; mis sa läät taha `valgõ ette, ega [sa] läbi ei paistuʔ Plv; silma paistuma nähtav, märgatav olema vanainimese olliv tüdruklastel `kuntsi pidänu, et sõ̭ss egäl ütel paistuss `siĺmä Krk; tu̬u̬ `paistu mullõ `siĺmä, et timä om `haigõ Har; välja paistuma 1. esile, välja ulatuma alumane `ündruk nakass `väĺla `paistuma Rõu 2. näha olema `põlle alune on juo tugev, `paistub igäle `puole `vällä (rasedast) Lüg; [värvimisel] ku `äste `vällä es paistuʔ, üteldi tinne Har

Vrd paistma

paksembide paksembide Ote, paksõ- Räp paksemalt, tihedamini õrre ain [vaalutatakse] paksembide Ote; kikass jo paksõmbide kiŕg Räp

pesu1 pesu, peso R eP uus Hls Krk Ran Nõo San Plv

1. pesemine `Mustembie `riiete pesule `panna ka `suopa `viele sise Kuu; sie õli ikke kole nahatäis küll, sie `küögi põranda peso Lüg; suurt peso ei old - - kääd ja `silmäd `tembasimo `külmä `viegä (surnust) Vai; pεε tahaks pesu, `juused `paakas puhas; äga `laupa `öhta oli kihade pesu, siis küiriti `puhtaks keik puu kihad Khk; mustad aśjad soavad ää `pestud, `lihtvad pesuse Vll; see vani oo pesu jaoks Muh; Kui sa vöi`kirnu pesed, ära `uurdeid mitte sandi pesuga jäta Rei; `kanga pesu `juure kutsudi veel `naabrist ka abi Phl; see ei kannata peso Mar; tulingi `mõisa pesusse - - selle sui ma olin siis pesus (pesunaisetööst) Mär; `Villa ei tohe pesus `õeruda, vanub ära, ainult pitsita vi̬i̬st läbi Hää; säŕgid `lähtvad pesusse Ris; sie (potisinine) oli ise põline värv, sie ei kartnd pesu ega kartnd `pääva KuuK; sie tüdruk `ańti `mulle pesusse (appi pesema) JJn; `lauba oli se suur püt́i pesu Tür; vanakuu pesu pidi `valgemb olema ja vähemb `kerpu sigima VMr; ilma kurikata nüid mõni peso, si̬i̬p ei lähä `väĺjä ja leheline Kod || sain kaks tuhat, mis sest kasu sain, läks kõik pesusse (tühja) Jür

2. pestavad või äsja pestud riideesemed kaik pesu one `musta, nie `tahtuvata `pessa kaik VNg; mis `pienemb peso, sedä kurikaga ei saa, aga mis linane peso, sedä on kurikaga pali `kergemb `pessä Lüg; [on selline, kes] teiste musta pesu laiali `puistab (räägib ebameeldivaid asju) piltl Khk; jäme pesu oli vanast, sai rudjutud, nüid peenem pesu, pole rudjumist taris änam Jaa; must pesu `pandi `saunas õrre `peale Muh; vii pesu `kuivama Rei; pesu vaalidakse vaali `kaika ja kurikaga Phl; ta peseb ikke ilusa `valge pesu Mär; `viska pesu udja `piäle Var; pesu kolgitse pesu nuiaga, sitsi pesu triigitse Tõs; pesu kõik must, taks `pestä Juu; vanal kuul pesta pesu Rak; tuul tahendab pesu ää VJg; suur pada, kellega peso aaduti kuagu õtsan Kod; eks sial olnd siis pesud `pesta ja kõik tiha Ksi; pesed pesu ärä ja - - loputad küĺmä `vi̬i̬gä Vil; kiḱk pesu nuiats ja riigits Krk; kae kos onde `tüt́rik, paneb `endä pesu minu pesu `sisse `ki̬i̬mä Nõo

3. alusrõivad, ihupesu; ka voodiriided jms on peso pääl, kui muud `riidi ei õle `seljäs Jõh; linad, padja`püirid, keik on pesu Jäm; `laupa saab `puhta pesu `seĺga Khk; elos `valge peso, [aga] rooste plekid peal Mar; peab `puhtama pesu ka panema vahel; Ostetu sai ju küll pesu jaoks, `seuke `pehme riie `oĺli Hää; inimesel on ikka pesu muu riiete all Hag; ära selle vana pesuga `linna mine JMd; minnässe `vihtlemä, ikki [puhas] pesu ligi KJn

rinnakil rinnuli mia olli rinnakil sängi õrre nõal Krk