[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ema ema R eP(ε- Khk Mih) TMr MMgT Lei; emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ, M T; jema Aud Lei, -ä Kra; imä Võn V; äma- Mih
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a.  (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b.  (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c.  (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a.  perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b.  vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a.  kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b.  kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c.  tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a.  emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b.  emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c.  emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a.  ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b.  esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c.  (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a.  kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b.  (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c.  roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a.  (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b.  (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c.  tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d.  [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a.  veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b.  auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR

ema|puu
1. (paadi) kiil – spor R S LäLo, Var Khn Aud Hää Ris nüüd `üütä emä puuks, `ranna kiel oli `pohja puu Kuu; kui venet üless `vieta ja telasi all ei õle, siis võttab emapuu `liiva ehk `kruusi `sisse Jõh; Paadi emabu tehti tammepuust Jäm; kaarte otsad keivad emabu `külge. emabu oo `kaltsoni all Mus; paadi emabu pannasse kõige enne `paika, pukkade vahele, siis akatasse sõnna `külge `laudu panema Muh; paadi emapuu ~ kiilupuu Käi; emapuu `külges oo tald ehk looskiil või liigpuu Rid; Kõõgõ enne tehässe emäpuu `vaĺmis Khn; emapuu, alumene puu kus kaared `külge pannaks, ega seda leigata `tohtin [otsiti kõver juurpuu]; emapuu `küĺge lüiakse esimesed lauad, emapuu oiab `triivimise eest Ris
2. tuuliku püstvõll Emapuu on `tuule`veski püst võll Jõh; Tuulika emapuu oli ikka jäme ning tugev tamm vei siis mänd Kaa; emapuu pusi käib `söömri `sisse, selle `ümber emapuu keerab ja `terve tuuling keerab Krj; tuule `veski - - emabu see kannab kõik seda `värki LNg; piĺlpakk oo `veske emä puu all Tõs; (tuulõ) `veśke emä puu Khn; `Veskes `oĺli pää võĺl või emapuu – piḱk paĺk `püśti, alt üles sõnigu katussani Vil
3. voki osa a.  pink Vokki emäpuu sies on vokkisüda, emäpuul om kruuv `õtsas, saab `tellidä; Kolm `jalga emäpuul all; `aisad on emäbu `küljes, vanad inimised `ütliväd `peŋŋi `küljes Lüg b.  rindpuu (oki) emapuu ~ ike Mih c.  takuhark emapuu on kui takku `ketratasse Vai
4. kuhjavarras moned `ütlevad emapuu. emapuu ehk pia`varras; `kuhja emäpuu Vai
5. (millegi) alus, alge kadagas oo metsä emäpuu Vig; emapuu – neli [mesilas]peret `pieta kust peret ei `võeta VJg || fig see oo emapuu kes palju `lapsi saab Muh

idu1 idu g idu R hv Mus Muh, spor L, KPõ I, Nõo TMr V(ido), eo (eu, io, iu) Vän Hää Juu spor VlPõ, Trv Hls T(n ido) Kan Urv Krl Rõu
1. idu (kartulil, teral) rugi idude `otsas on `kaste `tilgad VNg; iu auk Vän; linnastel juba pikad idud Tor; `lueti et idu pidi olema pool odra tera pikk, siis on kõige paremad [linnased]; pienikestel [kartulitel] on vähä idu`aukusi JJn; `kartuli idusid ei tohi luomale `anda, sie on `mürki täis VMr; maa sies on `valge idu, tuleb `välja, siis on ta roheline IisK; idu juur ~ pia juur, suur juur, õtse maa `sisse Trm; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi Kod; noorel poisil oli titeabe - - pisikene alles, `juśtku idu aeab Plt; `ernil eo väĺlän Trv; [viljateral] jala takan, kui idu otsa tulõva Kam; olgu rüä vai kaaraʔ, ua vai `herne, kanõbi vai âpsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ Har; `kartolil aaśe ido˽`perrä Plv || (kohakäänetes) idanemas, idanenud, idanema (minema, panema) `kartulid on idul; rukki on idul jo, `õtsad `näivad Lüg; [kui linnased] ilusti idus on, jahvatakse ära Pee; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama, tulevad idud `väĺja Trm; juba õter idul; teräd lähväd idoje Kod; mul üte˽kuŕgi˽`hapnasõʔ, tõõsõ˽panõ, kolmada umma iduh Rõu; `si̬i̬mnit miʔ panõ `turbahe ittu Se; tühäʔ teräʔ lää‿i ittu Lut Vrd ida2, ide1, idre, hidõmõsõ
2. (millegi) alge, algusjärk; pisik [õllel] kopr tõuseb ülesse - - riisub köema idud ärä Vig; need `aigused on väĺlämaalt `sisse `toodud. saab `toodud idu `sisse ja Vän; võib-`olla et sie ruum on juba tõmmand seda aĺlituse idu `sisse JJn; [kui poiss tahtis saada talle meeldinud tüdrukut] Siis pidi poiss kana muna seest selle kuke idu võtma ja kudagi moodi katsuma selle idu tüdrukule sisse andma; juba mäda idu on seena‿ses Trm; inimese idu või seeme (spermast) Krk || fig juba sel idu `perses (rasedast) Trm; idu tulõ `persest (lapse sünnist) Vas

juur1 juur g juur|e eP eL(juuŕ M V; g -õ V; d́[j]ouŕ, pl d́[j]ourõʔ, d́uurõʔ; jouŕ g jourõ Lei), g `juure R
1. (taimel, puul) a.  maa-alune osa, mille abil taim kinnitub ja toitub; seda meenutav maa-alune vars (taimel) `tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta Lüg; Kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust Jõh; vörgu ainis - - sedine suur köve aas, juuriga `ümber ära kujutud; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud; tuul kisub puud juurile üles Jäm; palgi `töstmisel [naljatatakse] juured on all, nii `raske `tösta Mus; ia oras on `ästi `kändas juurtega Kad; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi; `keskmine juur puul oo `perse˛alune juur. selle piäl tämä issub kõhe Kod; palderjaani juured, neist keedetässe ti̬i̬d KJn; keśu oo juurini päid täis (öeld hästi võrsunud viljast); ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; kui `kartlit `äestät, kae et `juuri üless ei kaku Kam; `maarja sõnajala juuŕ tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; seene juurõ pääle kauss vaŕs, varrõ `otsa küpäŕ Räp; ta om juurõpiirak, juurist (aedviljast) koŕät kokko Se b.  kapsajuurikas kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paĺlas juur jääb Vai; `Kapstapäil `võeti väidsega tu̬u̬ juuŕ õ̭nnõ `vällä Rõu; `kapsta juuŕ – maa śeh ni maa päl Se c. fig (laisast, inertsest, paiksest inimesest) ma saa siit kohald εε küll, ega mul pole `juuri all end Emm; Juured `alla kasunu, si̬i̬ on laisk, kaua ühe koha pääl paigal Hää; ma õlen `lahtine inimene, egä mul `juuri all ei õle, võin alate ärä `minnä Kod; no kas sul juure all om, et sa‿i saa paegast ärä `liiku Nõo; tel omma pikäledse juurõʔ (aeglasest inimesest) Krl; Kos ma siist inäp lää, mul jo siin juurõ˽mullan Rõu || põle minul kedagi juurt ega võsu (s.t pole lapsi) Plt; Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme (ebaasjalikust tühisest lobisemisest) Trv; tõmmaśs tävvelt `sisse üte juurõgaʔ (s.t ütles vandesõna) Se Vrd jalg
2. a. hamba kinnitusnäsa lõualuus; hv hambatüügas Mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada Lüg; `amba juure all pole koo `kuiva `kohta änam Jäm; `ambal on juur ehk töngas Sim; `amba juure vai kandsu Puh; tõmmass `amba kõ̭gõ juurega `väĺlä Nõo; purimitsõl `hambal omma suurõ juurõʔ Har b.  (ihu)karva naha sees asetsev osa; habemetüügas abene kundsu, abene juure, ku är pöets Krk; kakuti sia turja pääld arjasse, kel äste kõva juure olliva Nõo; ei ole säänest juurt tol [hane] pudsa˛eal Kam; timäl ei olõ habõna `juurtki vi̬i̬l (öeld õige noorest mehest) Har; Ma kaku su karvaʔ `kõ̭ike juurdõga `vällä (ähvardus) Räp c. `Kiskusi konnasilma `välja, juur oli kut kädam all Emm d.  (silma)närv ütte`puhku vahi `sinna `sissi, silmä juure väsiss ärä Krk
3. millegi alumine (jämedam v kandev) osa; millegagi vahetult liituv osa Nenäjuur on kahe `kulmu `vahel Lüg; laeva masti juur Trm; võta nina juure mant `kinni, siss `nuuska; sarve juuŕ (sarve osa pea ligi); juurest o jämme sõrme, sõrmuss ei lää `juurte; päiel periss juurest valuts; `päidle juure man om [kindal] viga sehen Krk; lina tõmmati arjaste `sisse `alla `sinna `juurde (st peaharja põhja külge) Nõo; [vurrkannil] niit́ mähitäss `juurdõ rulliḱõsõ `ümbre Kan || kõrva osa vastu pead; kõrvatagune ma teen sul kuradil kõrva juured kuumast Trm; kes lehm joosnu om, sel om kõrva `kinni juurest. kes aher om, sellel om kõrva juurest `valla; sia `põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl [juudavaiku], et siapõrs ka `kerge ärä kahete Krk; ku laits `kurja tegi, siss tututedi kõrva juurest Rõn; anna telle kõrva `juurdõ üt́s hää lops, küll ta siss `kullõss Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ – sula saa Vas
4. a. = (leiva)juuretis; leivanõu külge kuivanud tainas, kerkimis- v hapnemisprotsessi soodustav aine `taigina juur `anda `leiväle paha magu Vai; juur jäi ju natuke `lõime `külge ka veel PJg; juśku juure mekk küĺjen leeväl Kod; emapäŕm on see, kellest juur `võetasse, akatus akkab Plt; õdagu pańni juure `sisse [peenleivale], siss apass ärä Kam; leib tet́ti nii `saatõ iks, `pańti hapnõmma kohetuss ja, juurt ka `sisse ja Plv b.  segatud, kerkinud v hapnenud, veel sõtkumata tainas, eeltainas `õhtu segatse leib ää - - kui apu oo, siis o juur Muh; Kui oo vedel ja apu juur, piab pailu `sõtkid olema Han; juurel sõtkutse jahu `sisse, siis `lastase viil natuke `aega `olla, et leib üles `kerkib Var; akkame leiva juurt panema Kei; leevä juur vaja ärä segädä Kod; teenepäe `pańti juur, teenepäe küpsetedi Vil; saia juurt paneme pärmige - - kui ärä kastet, sis ütelds sai Hls; vanast tetti peenikest `leibä, rüä `püidli juur `panti, ja mustemb nisu `püidli kasteti `sisse; ku‿sa kile juurd paned, siss pane `peoga rüäjahu ehk `püidlit, kaarajahu om jo ütsindä `väega vesine Nõo; ku tahat kolmõ päävä juurt, sõ̭ss panõt keevä vi̬i̬ `sisse Räp || [piiritusetegemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe [hrl lämmi] vesi, preśspäŕm jäteti nikagu tõõsõss pääväss, siss lät́s `käümä tu̬u̬ `oĺlegi juur Võn || fig Juur on `mõhke `pantu (raseduse algusest) Hää
5. fig alge, tekitaja, põhjus; komme, kalduvus raha imu on kõige kurja aśja juur Jõe; kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose; senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski Lüg; `aiguse juured oo siden, ei õle terve; kui inimene on vassaline, tülitsäb, `ütled et, tigeduse juur on lähnud südäme Kod; sul latsest saadik `uhkuse juur sehen Puh
Vrd juurikas1

juuretis juuretis g -e Khk/-dis/ Vll Vig Amb Kad Trm Lai Trv/-ss/; -tes HJn Hel, g -tse Juu, -tese Pee Plt Puh käärimis-, hapnemis- jm protsessi kiirendav alge: leivanõu kaabetest toores tainapätsike, mis jäetakse järgmiseks leivateoks; kuivanud tainas leivanõu küljes vahel pannasse levale juuredist sega, siis kut taa‿p lehe muidu `apnema Khk; kui leiva vesi `pańdi, `tehti [`kroape kakk] `kat́ki, siis oli apu juuretes sies HJn; kui `leiba `tehti, jäi tainast `aśtna `külge, `kuivas `sinna ära. juuretis `ańti `loomade kätte. aga mis `värske `taina ära kraabid, sellest teed juure kakku Lai; kui apatass `leibä sis pandas anumade juuretest `alla Puh || tükike vana võid (võitegemisel) `pańdi koore `ulka võid. apu piim `pańdi rõesa `ulka. see on siis juuretese panemine Pee; Vrd juur1, juurets, juuretus, juuritus, juurutus

lest1 lest Räp, g lest|a eP Hls Krk(-u) San, -ä Tõs Khn Trv Hls, `lesta R(-e Lüg); n, g `lest|a VNg, -e Lüg Jõh; pl lestaʔ Rõu; leśt g lesti Ran; ppl `leśti Lei
1. ujulest; veelinnu jalg Kääd olid `kinnaste sies ka punased neh `jusku hane `lestad Kuu; nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad on Lüg; anel oo lestad, kellega ta keib, kanal oo `varvad Mar; ane jala lest Iis || loib `ülge `lested, `lestedega ujub Jõh
2. a. noor kaun kui kukkest `vällä lähäb, siis on `lested, kui ivad sies, siis on ikke palud Lüg; `Erned on juba `lestas, pisiksed lestad on peal Pöi; õite järel tulevad lestad ja siis kaunad Kse; ual oo vahest `lesti paelu; kaunad, mis ilises jäävad, oo `lestadega `paĺlalt Tor; `erne lest on, kui ta alles pisike, kui ibikest sees ei ole Juu; lestad on `ernel, `piale `õilemist, siis on lestad Sim; siad süövad ia mielega `lestasi IisK; ual on ka `enne lestad, siis kasvab tera `sisse, aab jämedast Trm; noore lesta sees on `veiksed täpid või märgid, kus `kohta erne tuleb Lai; `erne ja ua lestä, kus teri veel sehen ei ole Hls; ärä kõdritsedu `ernist jääse lesta `järgi San b. tera- või kaunvilja alge `kaura `lested on tuttude sies Lüg; Ubadel olid ka juba pisiksed lestad sihes Pöi
3. a. õhuke lai asi, liistakas puu `lestad `panna `pliita VNg; [ämber] Jähi siia kivide `alla `jälle, nüid on naagu lest Pöi; ma tagusin teda üsna lestaks Ris; `lõika üits lest `leiba mul Hls; [raua] tagumisega tuleb `leśte Ran b. kest kurgi `seemle tuim oĺli ära `söödud, `paĺlad lestad oĺlid maas Saac. kesi need, mes nüüd tuulatasse, nisuksed `pissed, põle sees kedägid üht - - `öötasse va lestad Mar
Vrd lese, lessem, lessum
4. a. ankru kisk `ankrul on aru ja lest otsas arul Jõe; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm b. võrgu käba Lestavõrk `lasti äärest `kaugele merese, võrgu lestad olid kenad öhesugused Pöi; sälüse külehn oĺliʔ lestaʔ, [mis hoidsid] ülevahn vi̬i̬ pääl, all oĺli˽kivikeseʔ Rõu
Vrd leht
5. koorikuta leiva külg leevad `lestasi täis mõnikord, kui [küpsetamisel] sedasi üks teese `küĺge jääb Juu
6. vankri küljelaud sõńniku vedul on ka lest, `vankril Äks
7. lesta viskama ~ lööma lamedat kivi mööda vee pinda viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi. et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes; `nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet Lüg; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta iga üks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `veskad `lesta, kivi käib neli viis `korda öles Phl; vee `aukude `peale vesatasse kiba, vesi `kargab teisele, `öötasse, lesta `veskamene Mar; `Viskasid `lesta, päris suured mehed `viskasid vahel võidu pääl Hää

loodus2 `loodus S(-os Käi) spor Lä(-os Mar), PäPõ spor Ha(-uo- Ris Jür), loodus Jäm Pöi Rei Kse Aud Plt, `lu̬u̬dus Hää Kod, g -e; looduss Hel, g -e Kam; luodu|s JMd Koe, g -kse Amb; `luõdus g -õ Khn
1. a. alge `tuhlitel on `loodus all; ernes kut on `öitsend, [siis on] `erne `loodused sihes Jäm; saand rugi öitsend, siis `üigel juba `loodus sees Khk; See pole taimes veel midagid, see on `umbest `taime `loodus Kaa; `öitsed pudinevad ära, öuna `loodus alles Pha; [pähklil] pole tumme `loodustkid Vll; viis tuhlist ja `loodusi `olli vel küll Muh; loodust on [kapsal] vähe Rei; `pissed `loodosed oo juba [vilja]`peade sees Mar; `loodus on ülal juba (köömneterad küljes) Aud; veki `luodus [kartulil] all Ris; terä `lu̬u̬dus, ta akkab põhjass `kasma, ku terä on juba ärä luanud Kod b. loode, embrüo munal juba `loodus sehes, poja `loodus Khk; kahekuise vassika `loodus Vll; `lambal oli üsna `väike `loodus alles Kse || [lambal on] pisigeised körva `loodused Khk
2. kudumis- jms töö algusa. kinda või suka alustus, ka randme- või sääreosa tervikuna `kinda `looduse kord, esimene `umbest, mis varrest `loodud Jäm; mool põle veel suka `loodustkid ülal; `kinda `loodus akkab ää laguma Muh; Pika sa selle `looduse ikka teed Rei; kui suka `loodos `valmis, siis akatasse sukka ise tegema Mar; kinnastel saab `looduse seest lõngad läbi pistetud ja sis kokku keerutud Mär; `kindal oo ko looduses öödid; `kinda vaŕs o `kinda `loodus Kse; Ema lõi suka ja `kinda `loodused üles ja kudus paar `korda Han; minu veime `kindad, sel oo koa `seoksed väänilised `loodused Mih; `kinda `loodust `tehti kaks parempidi, kaks pahempidi Tõs; `Lu̬u̬dused `mitmed `mu̬u̬di, nägu sakilesed nii sika-saka ja ki̬i̬rd`silmadega; akatuse `lu̬u̬dus ja lõpetuse `lu̬u̬dus Hää; suka `luodus on ära kulon Ris; `kinda `loodus ja soki `loodus, iga öhöl oma `loodus Juu; `ühte `karva lõngast luodus Amb; tien alles `kinda luodust Koe b. võrgu alustus vörgu `altus εhk loodus, kut vörk saab üles `loodud Jäm; vörgu `loodus pöimitasse pulga `kaela Khk; `Loodus on ölal, ju siis öhe korra `valmis koa soab, kui ma ikka teda koju Pöi; see oo võrgo `loodos, kui kõlasi `peale `estest kujotasse, üks või kaks `korda Mar; Panõ sia `luõdus üles, mia‿mte mõesta nda `jästi Khn c. (muud juhud) Rind nööriga viiakse `kanga ots, loodus, karu pea poomi `küĺge Pöi; all `olli `loodus (esimene pistete rida), siis akati `laiu `kordi tegema (tanust) Muh; sinise lõngast `luõdusõd, uusastõ `luõdusõd Khn; korvi - - `loodus saab võrude `külge pandud [ja] põrgad saab `looduse `külge `pandud; kui `niisa teeme, siis teeme niie varvade `ümmer `seokse `looduse Aud
Vrd loomus2
3. pesamuna jätä kanal looduss ka `pessä Hel; kanale `pańti looduss ala, kui munele läits Kam Vrd loodik
Vrd loode2, lootus1, lootuss

lootuss `lu̬u̬tu|ss (-uu-) g -sõ Se Lei Lut
1. pesamuna `lu̬u̬tuss jätetäs `peśsä, muido kana õi nakka inäp `lu̬u̬ma `tuuhhu `peśsä; jätä `luutusõst ka muna Se; kanalõ pandass `pessä muna, tuu um `luutuss Lut
2. alge üt́s `väikene kuŕgi `lu̬u̬tuss ka jo om all Se
Vrd loodus2

luondane `luonda|ne g -se VNg(-tai|ne) Lüg Jõh
1. (suka, kinda) alustus, loomus [sukk] `kieras `krussera, kui `luondast ei old; `kinda `luondane oli `vikliline ja `kinnas oli labane. kui akkasid `kirja `luoma, siis `kasvadetti `luondaselle `silmi `juure VNg; sukka `luondane `seisab kudumatta Lüg; `luondane on sie serv, kui `varraste `pääle on üks kõrd `tehtud Jõh Vrd luonus
2. loode, alge kabusta `taimed, pisikesed `jusku `luondased, `alles luond vai `sündind; `õuna pabalad, pisikesed `luondased vast Lüg Vrd luonostane