[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kapp1 kapp g kappa R(g kaba Kuu; n, g kappa IisR Vai), g kapa eP M
1. a. ümmarguse põhjaga laudnõu, kapp otta vett kappaga VNg; joi kappa täis olut `vällä Vai; souna, sia, lüpsi, taari kapp Jäm; nee kapad olid `mitmes arus, toobist viie toobini; kappade sihest `joodi ning `pesti Khk; kappu igamees tegi omale ise Mus; kapaga visati `leili Pha; kapal o kirjad peal; piipkannuga `väεti õlut kappade `sisse (pulmas) Muh; kapal oli üks körv pεεs, kus sa `kεεga `kenni akad Käi; vanad söid `piima kapast, lapsed puu kibust Rei; piim oo kappe sees Vig; koera lake oo kappas, eks ta söö sealt kui ta tahab Kse; kapaga sai `silmi pesta Mih; `lehmi `lüpsti lüpsi kapaga Tor; `ammo ne pesukausid tulid, kapa siest `pesti `enne Ris; oli mitu kappa majas, vasika joodu jäuks ja põrsastele söögi jäuks Kos; Kapp oli kuuse`laudadest, et `kergem oleks, paju või tominga vitsad pial, kõrvast `oiti kääs Jür; siĺmavie kapp, et `siĺmi `peśsa VJg; ainult kapad on ilma koaneta Trm; kõrraline kańd kapaga `toito näile (härgadele) Kod; saunas on kapaga ia vett `tõsta, plekk lääb tulisest Lai; teind metsavahile siis `pangesi siin ja kappasi Plt; kapp on kahe kolme toobine, kibu on `veikse aśja nimi KJn; toobist suurepe kapa olli söögi vett patta `tõsta Hls; kapp, kellege `lõunu visats; `lehmi nüssets ka kappa Krk || fig õlu nüid üiavad õlut `jälle kappa. `tehti salaja, küsiti ons kappa Kei || fig Kallab naa kut kapa εεrest (vihma) Emm; saeab justku `kallab kapaga Mär; `viskab nagu kapaga (vihma) Mih; punetab näost nagu lepä kapp Juu b. mahumõõt [kala] `miedu `riistad olid kala kapp oli `toine ja `toine oli kala `hektu. ja `sinne `hektusse läks viis kappa sise Kuu; kapp on Pärnu meeste mööt Käi; kapp – `kümne toobised, millega `silka `müidi. meil kappu põle oln, need suure mere `ääres Lih Vrd kibu, kipp1
2. natt või kahv vähipüügiks – Vai
3. terakast, kolu veskis – Äks Krk noh vahel kui ülearvu lõi [vilja] kappadesse, s‿aass jäll‿alt `väĺlä Äks
4. veepumba kolb – Krk

kapp2 kapp g kapa Kod Äks M pinnamõõdu ühik, 1/32 vakamaad üks `taader ja kaheksa üheksa kappa. aga ma en tiä kui suur si kapp one Kod; kapa ja `taadrede asi tulli maa ostu aig Krk Vrd kapamaa

kapp3 kapp g kapi Ris VJg I KJn, g kabi Kuu, g kappi VNg Jõh; kaìp g kapi Muh Khn eL; n, g kapi Sa Rei L Ha Jä VMr Kad Plt Kõp Vil; kappi g kabi VNg Vai(`kaapi g `kaabi)
1. mööbliese kabi uks on `liiga `kinnine, ei saa kabil `käiä; oda `kaabist `riided `vällä Vai; pane asjad jalust ää kappi Khk; elu`aegas `olla kapi rennil all olnd Mus; leva kaìp `olli vanal aal; seina kapid `ollid koa, vähiksed Muh; meidel on söömakapi ja riidekapi Rei; Tuaesise ühüs `seinas oli kaks kapit Han; kapi `pandi `senna laudikusse, siis piimad olid kappis Mih; kiriku kapi on kirikus, korjatakse raha `sisse ja `antakse `vaestele Juu; ei mina ole kapid näind, kerst oli Ann; leivakanikas on kappis nii ää `kuivand et Tür; pane `riided kappi Iis; edemält ei õllud `suuri kappa, räted kua `seisid kerson Kod; `rõ̭õ̭va panet `kasti või kappi Krk; piab `vastne kaìp `tu̬u̬ma Puh; mõsõ˽kapialunõ ka˽`puhtass San; ka‿sa viil kapilõ tult Plv
2. ruum või katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist – Võn VId kappi `veeti [vili] `sisse, ku oĺl ilm noorõhn pilvehn; õdagu kuivalt kappi ja säält läbi paja `sisse (rehetuppa) Rõu; Ilosa ilmaga˽`tu̬u̬de kodo riihe ala ja riihe kappe niipaĺlo päid, ku kõrraga `riihte üles lät́s Räp
3. eseme osa, panipaigana kasutatav kapitaoline kast a. (paadi ninas või päras) oda `keula kabist `viskam VNg; vana `istund `sönna suure kapi pεεl, kapi sääl taga `otses [lestapaadis] Ans; `venne kapp one `venne ninän, kosa leib siden Kod b. (saanis, kasutatav ühtlasi istmena) saani kapi. saanil oo jo seal taga, kus pial estotasse Mar; `istumise all on soani kapi, mõnel on uks peal Juu c. võrguhargi labas olev panipaik kudumisriistade tarvis `lapsed `onvata `vergo `argi kappi `kaane `lohkunud VNg
4. riidekirstu, -kasti või kohvri laegas pane `kirstu kappi Lüg; mool oli `kohbre kappis arjassid Vig; mul jäi kodu suu `suĺge, laua `pääle laulu `lehte, kirstu kappi keele `kõlksu rhvl Hää; kaśti kapp one õtsan, veeke `suhklaek; tanu oo kaśtikapin Kod; kuŕts kava `aiga kirstu kapin Krk; kirstukaìpi võis `kõ̭iki seräst peenikest `asja panna nigu niidi ja nõgla Nõo
5. õõnsus, tühemik; ase, sälk, hammas a. ahju, soemüüri või truubi küljes Ls ahju|kapp, truubi|kapp b. ehituspalkidesse palkide ühendamiseks raiutav sälk või ase nõumbu kapi `raiumine Pöi; nurgad raiutakse, paĺk pannakse `riśti ja kapi jääb `sisse Juu c. pl teĺle kapid sälgud kangastelgede külgpuudel – Khn d. õnarus, õõs kui kaśk soab maha `saetud, kännu `sisse soab kapi raiutud. see jooseb `mahla täis, see on mahla kapi Juu || (õõnsus ree painardis) paenardi kapp KJn; kaìp `olli paenanduss, mes kõdara `ümbre läits. tu̬u̬ `olli õõsikuss tettu - -. tu̬u̬ õõsik kotuss `olli kaìp, mes `ümbre kõdara otsa lääb, otsat tulliva vastatside kokku Ran

kapp4 kapp g kapi Rei VJg Kod Lai Plt KJn, g kabi Kuu IisR, g kappi VNg Lüg; n, g kapi Jäm Muh Rei L Kos Jür; kaìp g kapi Trv Krk(n kapi) Puh Plv Vas, g kaìi Se jalatsi kannaosa tugevdus kappinahk käib `saapale. `pannasse kappile et on `kange Lüg; kiŋŋa kapid o `kandas. enne `pandi kase `tohtu kapiks Muh; kase `tohtu `pańdi saabaste sisse, prandi `peäle ja kapi sisse Vig; `soapakanna kapid, et kand `viltu ei lähe Kos; kui kanna kapp maha `langeb, tuleb jalg `väĺjä. kapp õlgu kõva ja `kõrge Kod; kängä kundsaʔ, kundsa kaìiʔ ja päänaha˽ka vi̬i̬l Se

kapp5 kapp on (hobune sõidab) Pruu kap-kap lstk Emm; (kui laps kukile tahab, ütleb) kapp, kapp Ris; ku me sõedame, siis kipp, kipp, kapp JMd Vrd kipp2

*kapp6 deskr `kõrjab omad kippad, kappad, nippad, nappad kokko kõik Lüg