Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
raas1 raas g raasu Jäm Khk Kaa Muh Mär Kse Tõs Vän Tor Ris Hag Juu JJn VMr Iis Lai Plt KJn Hls Krk Hel T Krl, `raasu Kuu Lüg, raasa Urv Har VId; roas g roasu JMd Trm; ruas g ruasu Koe Kad Kod; n, g `raasu Vai
1. väike tükk, natuke midagi mitte üht `raasu `leibä en `anna Vai; Paar raasu siin renni pεεl on Jäm; võta koa üks raas `leiba; ta‿p võta mitte risti `raasu iŋŋe `alla (ei söö midagi) Muh; `ańdis ühe raasu `leiba Kse; `vankred ja reed olid üleni puust, mitte `ühte raua `raasugi ei olnud Hag; ta põle mitte leeva `roasugi suhu soand JMd; `kapsa juur ära `söödud, põle enam juure `raasu JJn; ega tema oma `ihnusega `täidi kellelegi `ruasu `anda Kad; `veiksed räbälä ruasud raiutse `kat́ki ja teeväd lõngass; mina ei õle sõrme küüne suuruss `ruasu `võtnud tämä õmada Kod; täna on nii ele `selge pääv, et mitte `ühte `pilve `raasugi ei ole Lai; ommukuss `oĺli sõim tühjäss tettu, mõni `sambla raas jäi `järgi; kes‿tu `ti̬i̬njäle liha ańd, tollele `pańti kapusta kauss ette, ei liha `raasu mitte Ran; kona täl tu̬u̬ rõõgavuss tuleb, võtab tolle raasu ärä ja om süä tahe Nõo; ku mõni raas toda `alba `rasva `suvve tuĺl, siss `pandse ossõlõ Ote; `ańti tu̬u̬ `t́sukru raas ja `ańti kala kah Har; võta no raas `leibaki Rõu; kas oĺl `vorstõ tett vai liha suidsutõt, sõ̭ss `ańdõ mullõ ka‿ks tu̬u̬ raasa Plv; seṕilõ `mińti jäl˽kuʔ ravva raas sai `Pihkvast `tu̬u̬du; liha es olõ˽`raasa ka jätet, kõ̭ik oĺl kaśsil är˽sü̬ü̬d Vas
2. a. (üldisemalt:) väheke, veidike vaest magahõsõ mõ̭nõ raasa, ei jouaʔ enämb `rü̬ü̬kiʔ (varestest); olõ nu˽mõ̭ni raas, siss mineʔ Har b. (eitavates väljendites:) mitte kübetki, mitte sugugi, põrmugi saia taenas ei ole täna tõusnd mette üks raas Vän; tal ei ole `aega mette `raasugi Tor; pole `möistuse `raasu Ris; see nuga on nii kahekorra terast läind, ei võta mitte üks raas JJn; mul põle `ruasugi `aega Koe; lehm `surri ära ja mitte `ühte `raasu ei maksnd `väĺla KJn; Mitte üits raas ei näe änämb tü̬ü̬d tetä Hls; ossa äbemede inimene, siul ei oole äbü `raasugi Krk; täl es ole tõese `vasta - - mitte alastuse `raasugi Ran; küll ta‿m irmuss eläjäss, ei saesa karjan mitte üits raas; täl es ole enämb jõvvu `raasugi Nõo; Tü̬ü̬ ei `laabu˽sul mitte üt́s jumala raas Urv; olõ õi tal ao `raasa, tal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; sul ei olõʔ häbü `raasa Räp
raas2 raagus puud on raas Hlj
rais rais g raie Plv, `raie Trv, raia Hel; raiž́ g `raie Lei
1. harkadra ais; adrakurg adral om kait́s rait, nabapulk kate raia vahel Hel
2. nooda tiib kaits ja pu̬u̬ĺ `süldä om rais lai; `raie pääl tulli suur aug `väĺlä; ku üits rais olli ehen, siss om perä `viltu, noodasuu om `kinni Trv
raks1 raks g raksu SaLä Kaa Muh Käi Mär Kse Khn Hää Ris Juu JõeK JMd Koe Iis Kod MMg Lai Plt KJn Trv Krk Puh, `raksu Kuu Lüg IisR, rakso Mar Kul; n, g `raksu VNg Vai
1. kord, puhk `mitmat `raksu kävi siin Kuu; jumal ans üvä `raksu `vihma VNg; tuob kahe `raksuga ärä Lüg; Las poiss läheb `linna, kui on `raksu ära käind, tia kas enamb kippubki IisR; kas seda `raksu petti ka `anti Ans; töi ühe raksu `vihma Khk; Tuli `keie mütu `raksu, enne kui asja `korda sai Kaa; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; öhe `ainsa raksu köhadab Käi; lähän kolmat `raksu veel Mär; ma olen mitu `raksu Suome vahet käind paadiga JõeK; eela tuli raks `vihma JMd; nõnnagu raksu piält (täpselt) Kod; Ta piale seda raksu põle mitte kõrdagi meie ees suurustanud nende uhkete kroonuriietega MMg; käis `kohtus kolm `raksu, ühe raksuga ei jõua ära teha Lai; ta on siin mitu `raksu käind Plt; mitmendad `raksu sa joba käit siin Trv
2. mingi kogus, hulk ta käis raksu maad ära Jäm; ta magas ee raksu Khk; Sellest oo ette päris raks aega möödas, kui ma viimaks linnas keisi; Sönna oo siit üsna kena raks maad Kaa; ma magasin nüid kohe ea raksu `aega Mär; ea raks `aega oli meil Ris; mul on ea raks muad viel `minna Koe
3. hoop, löök, rops poiss löi puu ühe raksuga pooleks Khk; ta `andis `moole ühe raksu Muh; esimese raksuga (hooga) viis [tuul] juba suõdi käest ää Khn; küll sain iä raksu, kui maha kukkusin Juu; lõi mind mõne ea raksu JMd; `mursin ühe raksuga `kat́ki Iis; mea sagasi `einu, mea lei mõne raksu `sinna `sissi Krk; ta lei `mulle mõne raksu Puh
raks2 raks Kuu IisR Muh Rei Kse Mih Juu VJg Iis KJn Puh San, g raksu Jäm Kaa Vll Pöi Jür JMd Koe Trm Trv Hls Krk; n, g `raksu Vai
1. raksuv heli, raksatus Nään `keulast `korgemb murd`laine, siis tugev raks `ahtris Kuu; käis üks `raksu ja puu menigi `katki Vai; Keis raks ning suur oks `murdus, tormi mürinas pole seda `raksu `kaugele kuulda olnd Kaa; puar `raksu käis ükstese `piale Vll; Tuluke `joosis otse `alla ja irmus vali raks käis (pikselöögist) Pöi; öhel omingul köind silla peal vali raks, mehed `joosnud `vaatama, sillal old ragu sees Mih; Murrad `roika pooleks, teeb raksu Jür; raks käis, tia, mis asi maha kukkus VJg; `pikse raks, `erkasin neie `raksude `peale ülesse Trm; kas kuulit `raksu Trv; liha lü̬ü̬ `raksu [praadides] Krk
2. hüüds, adv Raks-raks `murdas suur kivi kaks `kresla `varba IisR; See põld on paljas kiviränts, adr `kargab öhe [kivi] tagant teise taha raks ja raks Pöi; ta murdis `sõrmi raks ja raks Muh; teevas läks katti raks Rei; puu ikki lähäb kat́ti raks Juu; sü̬ü̬t `ernit ku raks ja raks Krk; raks lääb oss `katki Puh
raks3 raks Juu, g raksi Krk/n -ḱs/ kalts, kulunud rõivas riie nii puruks `kistud kui üks vana raks Juu; miul om vana kördi raḱs ümmer; vana paigat raksi; ku `viimin päe tulep, siss saat nende `rakseg läbi Krk
raks4 raks Hls/-ḱs/, g `raksi IisR rakats Küll on `kange `kuera raks, `augub alati, kui `keśki tuleb; `Raksisi oli vähe, neist old külakohas kasu kedagi, muudku üks `kueraing aga IisR; `seante va raḱs Hls Vrd rakk1, räks3
raks5 raks Tõs Aud, raḱs Hls Krk, g raksi
1. sisselõige,
sälk raiub `puuse `amma või raksi Tõs;
viis `pulka, raksid olid sehes, kolm`nurka alt väĺla lõegatud (
taarinõu põhjapulkadest)
Aud;
katuse lapil (
labidal)
`viltu om raksi sehen, lüvväs õle tasatses `kinni;
`rõõval ka lõigats raḱs `sisse Hls;
mea lõigasi kuivatse `lõksel raksi `sissi Krk Vrd räks1 2. volt, kurd tubli paks lait́s, raksi käel sehen Hls; käe tal juśtku rantssaia, `rakse täis; näe, `meantse raksi tal `põśke sehen; sellel oo kaal raksin, mud́u ta nu̬u̬r oben, `rańge alt lohun, raḱs sehen Krk
rama rama kartulipuder `Saamme `ehtuliseks tehä rama Kuu
ramb1 ramb Phl Krk, g ramma Kuu/`r-/ Muh Emm JõeK ViK Iis Trm Trv; `ramba g `ramma VNg; ramm Hlj, g ramma Vll Mär hajusalt Pä, Jür JMd Koe Trm Kod Ksi Lai Plt KJn SJn Hls Hel T V, rammi Kse
1. rammetu, jõuetu, nõrk jalad on rammad Vll; see oo ramma kehaga, nii ramb et Muh; ma ole nii ramb Phl; täna tuleb `vihma, mu końdid nii rammad Jür; minu keha on `kangesti ramb, kui sie sadu tuleb Kad; ramm kihä om `täämbäʔ, iho om ramm; `vihma tulõ, ramm (roidumus) tüküss pääle Se
2. tiine; hrv rase ramm mära Hlj; va ramm obusega `võigi selle libedaga`väĺla `minna, nüridad rauad all koa veel Mär; `ostsi ühe rammi `veise Kse; lehm oli ramm, akkas vasikast `tooma Tõs; naene oo juba `jälle ramm, rammas jäend PJg; `ramme obusid ei tohi mete ajada ruttu Tor; mu mära jäi rammaks, ku ta täku juures `oĺli Saa; kiriku juures oli mitu `ramma mära JMd; ramma obusega ei tohi `sõita VJg; ei taha oma `rambu sigu `anda Sim; Mära on ramm, ära üleliia suurt koormat piale pane Trm; vana ramm lehm, ku ärä `poegneb, siis akab isegi `käima Kod; lehm on puĺli juures ära käind - - on rammass `aetud Ksi; lehm `ot́sis `seĺtsi, jäi rammast Lai; Si̬i̬ va ramb obene Trv; Ei tää, mis uhkust si̬i̬ - - taga aab, et ramma märäg mü̬ü̬dä külä ümmer kihuteb Hls; meil om kiḱk lehmä ramma, `üitski ei ole aher Hel; ei tohe `ramma lehmäle lüvvä Puh; mitu oonast `aava lammast taka, aga üte `oinaga saab iks rammass; ramma naase nakana rõõgitsema, mõnel tulna imu varastada, mõnel tulna mõne söögi pääle imu Nõo; üt́s tüdruk `oĺli, me `tiädsime, et ta‿m ramm TMr; tu̬u̬ uśs `saie ramm olema, ta `oĺle `väega jämme kihäst ja suuŕ nigu rehepaŕs Võn; kui ta ramm oĺl, siss sei `äste Kam; ramma obesega ei või tü̬ü̬d tetä Ote; Ramm emmiss `pańti iks erälde `sulgu, muidu tõse t́sia t́songiva kõttu Rõn; lehm om rammass jäänüʔ, meil om mitu `ramma `lehmä Kan; mul vana ramm märä, ma‿i saa `tiägä kohegi minnä; ta‿m joʔ rammast jäänüʔ, ramm immiss Plv
ramb2, ramba ramb g `ramma Lüg Jõh; n, g `ramba VNg Vai lombakas; vigane va `ramba obusega viel käib, `kauemat `aega `lonkab; mida neid `rambu one `karja `saata VNg; pere`naisele käis sie õhk `vasta `jalga, õli nädala `päiväd ramb; obone ei pane enam `jalga maha, obone on ramb, ei sa kuhugi `menna Lüg; käib `ühte `jalga pitte, `jalga on `ramba; `polvi on `aige, mie olengi `ramba Vai
ramm1 ramm g rammu Hi Ha Jä Sim KJn T V; n, g rammu S Lä(-o Mar) Vän Kad Kod(-o) Pal Äks Ksi Plt KJn Vil Trv Hls, ramu Kuu RId(-o Vai) Pä Ris VMr Rak VJg Iis Trm Kod(-o) Plt Krk; g rammu VJg Pil; p `rammu Mär Tõs Ksi Lai
1. kehaline jõud, jaks tugeval inimesel on `pallu ramu VNg; `kõigest ramust tieb tüöd, pali ramu, `tõstas kottisi `ninda et; akkame ramu `pruovima, `kummal ramu `rohkem Lüg; seda tüöd on saand küll teha, aga nüüd enamb ei `jaksa teha, ramu lõppeb Jõh; `undil on kova joud ja ramu, vottab `ammastega `kinni, `koiral `ongi elo `vällas Vai; selle mihel on `mitme mihe rammu; mihed `aksid rammu `katsuma Khk; [Mehel] otse karu rammu, viskab kahevakase nisu koti abu peele, mette pole asigid Kaa; `möistus on ära, rammu on `otsas Pha; rammu nagu ärjal Vll; nii palju rammu tal põle mitte, et ta akkab äket vεdama; karul‿o üheksa mehe rammu ja ühe mehe irm Muh; teina käsi `pantaks teise `kainla alt läbi, teine öla pääld ja siis katsudaks `rammu Käi; ramm löpeb `otsa Rei; peaks mina senne rammu sees ära kaduma, mis ma `praegus olen Phl; tuule`veski, tuul ajab tiivad `rinki - - see on tema rammu piltl LNg; mis täl vega, täl oo nii paĺlo seda rammo käe Mar; Karul oo ühüssa mehe rammu, aga ühü mehe `mõistus Han; kutsub teist `rammu `katsma Tõs; ramu on käte seest läinud, käed on jõuetus jäänud Saa; kel paĺlu `rammu, on rammumies Ris; vanal lähäb ramm ää Kei; ramm on ots (otsas) Amb; las ma istun - - võtan `rammu, ma koe ei sua edasi `minna JJn; minul on küll, jumal tänatud, ia `tervis old, nüid aga rammu kaub Kad; sellel on pailu ramu VJg; võt́tis kolmesüllase paĺgi siit õvvest ja läks redelid `müeda ülesse, no sel õli obuse ramu Iis; vaenuköis - - kui selle ärä jõvvad lahutata, siis on käe si̬i̬s rammu Kod; poesid `katsusid `rammu KJn; miust ei ole midägi tegijät, ei ole `rammu enämb Nõo; hummogunõ jüvä lätt `jalgu `sisse, `lõunasü̬ü̬ḱ and käśsi `rammu, õdagunõ sü̬ü̬ḱ kasvatass kõttu Rõu; täl um paĺlo `rammu Lut
2. rammusus, lihavus läbi `laskija obune ei oda ramu VNg; `tõine luom süöb küll `iaste, aga ei võtta ramu Lüg; Ia `süöma pial `võtsin ramu, `riided jäid `kitsast IisR; εε rammuga obu Khk; Ma vaada, et sa akad ka üsna rammu vetma Kaa; vettis rammu `juure Käi; see loom ei võta rammo, tee mis tahad tämägä Mar; sa lüpsäd tä rammu `väĺlä, egä lüpsilehm rammus saa olla Vig; üks va koŕp obune, ei piä rammu Var; ramu oli obusel kõik ää läin, tä oli laehase jään Tõs; tapu loom sai `suĺpi, aganid ja kardulaid, sai `rammu söödetud HMd; Kanagi läheb rammu, kui sa nuumad teda Jür; teine luom ei võta `rammu, teine läheb ruttu `rammu KuuK; `nuumab [härja] `rammu ja müib ää JJn; kui tapa lahja siga ää, ega ta pajas siis paksemaks lähe, sööda ikka siga `rammu Ann; kevadest nuumati need [härjad] rammusse ja siis `viidi `Pieterpur̀gi VJg; tindid - - pańdi sia kardulite `piale, siad sõivad, ajab siad ramusse Iis; suur rammun ja kaalakas puĺl õli; edemält panid `lammad aadiku, `sü̬ü̬tsid rammoje Kod; siga - - võtab nigu poole vaevaga seda `rammu omale Lai; ei tää, kellest sehake rammu piäs tulema (priskest inimesest) Vil; ta om iki vigane, et ta ramu ei võta Krk; ku sa ivä ei anna, egä siga `rammu ei lää Ran; olli verd joonu, temä olli `õkva sinitsen rammun, veri aas `rammu küll Puh; mul `oĺli ka vanast rammun kaal (kael), nüid om pää nigu niidi otsan; ku ta `viina es ju̬u̬, siss ta läits `rammu, `oĺli illuss mi̬i̬s nigu piĺt Nõo; obene `oĺle jõvvun ja rammun nigu pulk, tuńn ja kolm veerandit, siss olliva liinan Võn; tsia sõiva ja lätsiva `rammu Ote; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽nii rammun ja tubliʔ Krl; häŕg võtt paĺlo parõmbahe `rammu ku˽puĺl Rõu; taa t́siga um periss rammuh Plv; mugu˽tõhutasõ: sü̬ü̬ʔ ja sü̬ü̬ʔ, no ajava mu˽küll˽nii `rammu, saa vaglulõ maamullah süüäʔ Vas
3. väetis, väetav aine Torm ai `palju `hatru `randa, `hatrust saab `tuhli`maale hüä ramu Kuu; `põllule tuleb ikke ramu `panna Lüg; Meil on `lahja `liivamaa, tahab east ramu `saada IisR; Muda, see oli vilsandlase pöllu rammu Khk; `maadel `tarvis `rammu `anda, äga muidu rikus tule Käi; präkk maa, ei võta rammu väge omaks Var; nende maa oli kõbasti sõniku ramu saand PJg; eela käisid põllu rammu vidames Vän; vanasti oĺli lille ramu kana sitt Saa; pae `pealne - - `kõrgem maa, ei pea `rammu `kinni Pee; ei maksagi `kõiki [põldu] üles arida, kui rammu (sõnnikut) vähe on Kad; põllule pannasse ramu, sõńniku ramu õli ja `pulber ramud Trm; rükki aeg pandasse kõege suurem rammu, sõńnik `piäle Kod; siis sai kõik mua põletud, agu mua `siśse `aetud ja sellega `rammu `tehtud Ksi; `loomasi `oĺli vähä, rammu - - ei olnd KJn; selle põllul ei ole rammu pääl Hls; `maale [tuleb] `rammu manu panna Ran; liinast tuvvass põllu `rammu, ammudsõst saaniʔ om põlluramm väläh Plv
4. tugevdava mõjuga aine; mõjujõud, vägi Liha - - ei `praaditud, et liha ramu `auras menema, aga paas tekkel kõvast pääl, siis ei saand ramu kuhugi `menna Jõh; `Sõńniku `uńnikud `väĺjal ei `tohtind `kaua `seista, siis läks ramu `paĺju kaduma IisR; ainus `suhkru rammu on [joogil] Khk; risu pannakse mätaste all pölema, mättad pölevad ää ja `andvad rammu Krj; Sii on ikka rammu sihes, puhas odraõlut; Malts oli ull rohi - - juur imes moa sihest rammu ja `niiskuse ää Pöi; mis `rammu sellel änam oo, va sadu saand ein Mär; [tuhk] uue maa `peale laiale, annab rammu Vig; sibulakoordel ei `pantu midagi muud ramu `juurde, `puhta `vi̬i̬ga keedeti läbi Hää; päält `väetis annab ainult öhe `aasta ramu, aga sõnik annab mitme `aasta jaos Saa; kõvasti `antakse `kuńtsi, see `kange kuńtsi ramm, mis kasvatab `viĺla Ris; Kesa pial oli suur rohi - - see rohu ramm jäi siis koa `sõnna `sisse, paĺluks sõnikust sai Kei; kui õlut keeb, siis keeb rammu `väĺla, õlle ramm on `väĺla keend Juu; lina`siemned olivad rohuks `siedimisele ja vasikatele piima `ulka rammuks JJn; tien piimapudi, panen `sukrud `sisse, tia, kas ta annab ka ramu VMr; kevade suur vesi kannab `kõntsa kõik kohad täis, aga einamalle on sie küll ia, annab rammu; `pańdi jahud `leige vie `sisse, `pańdi `apnema, `piale kohus sie vilja rammu Kad; vedel supp, viletsa ramuga, supi lake Iis; si̬i̬ kanepe piim õligi supi rammu, ei õllud liha, ei `rasva, ei kedägi Kod; meil ei ole rammu omast käest, vaja tuuva (piimast jt rasvainetest) Äks; perenaine küpsetas [kalu], pani `sinna `piale mis ta pani siis rammuks, mis kellegil kääpärast oli Pil; ni̬i̬ vana `kartuli om nigu igävetse puu pessu, ei tiiä, kas neil midägi `rammu om vai ei ole Nõo; raudaenal suurt `rammu es ole Kam; tüküh muld ei anna hääd `rammu kasumisess Plv
ramm2 ramm g rammi Pär Khn/n -ḿm/ Hää
1. kivimuul; postidest kaitsesein rammi ehitus oo olnd Pär; `Pärnus on vana rammi ots Hää
2. rammimisvahend `Siäme rammi tekk`paĺkõ `külge Khn
ramp1 ramp Rid Vig Var Mih Saa, g ramba IisR/`r-/ S Mar Kse Han Khn Hää Plt KJn Trv Krk, rambi Kuu/`r-/ Ris HMd Kei Juu Trv; komp rambim LNg, rambem Tõs
1. nott, ront vm raske asi si̬i̬ va ramp, kis‿si seda jõuab `tõsta KJn; Neid rampe ei jõvva kennigi kanda Krk; kes sedä `rampa vedämä nakkap; om `ti̬i̬dvä koha [jões], kus saap `nu̬u̬ta vedäde, et sa `rampide `otsa ei lähä Trv || (võrdlustes) Ma oli väsind kui ramp; Magasi kui ramp umiguni Rei
2. pahameelt, hrv tunnustust väljendava sõnana (ka kirumisel): raip, reo mis sa vana ramp siin kisad; Sellist `rampa kutsudaste `seie veel Jäm; kohes sa, ramp, pεεva läbi olid; seda ma pea keik selle va ramba pärast kannatama Khk; Ma rassisi selle rattaga ulga aega, äi ramp läind käima üht; Kassi ramp oo jälle koore kirnus keind Kaa; Ta ramp on `söuke, kui anede ja kanade sega saab, murrab maha köik Krj; mis sa tilistad selle kellu rambaga `ühte `jooni Vll; Teda‿s vöi `palja `käega `öhti `kiskuda, körvetas, ramp (nõgesest) Pöi; `kärpsed, rambad, `solkivad toidu ää Muh; Labik, ramp, läks `katki Emm; see ramp `jälle `kaibas Rei; oli, ramp, tugev küll (härjast) Rid; Küll ma sulle rambale veel näitan Mar; sa kuradi ramp Kse; Oh sa ramp kui pisike Han; lühike jäme nago juśs, aga tugeb, ramp, ise Mih; Kaśs `valvab kana`poegi, taris ramp ää uputa Khn; mis sa tuled `rääkima, va inimese ramp Hää; [vedur] vilistas, teda `rampi ei nää ju HMd; eks ta, ramp, ole `vaeva küll näind, `vangis olnd ja Kei; on ikke ea ramp inimest Plt
3. raibe Siis‿o kohe `rambihais, ku sie inimise `surrekehä `pöndü Kuu; `Aiseb kut ramp Jäm; rebassi `eetase `püidvad ramba lihaga Khk; Aia ääres oo üks va rebase ramp maas, peab auku ajama Kaa; Küll siia ikka üks ramp toodud on Pöi; ma ütsi, et mis te tast (rebasest) `nuumate, see aeseb nagu ramp sii `aidas Muh
4. a. põdur inimene üks igävene ramp olen veel järel, sii ai-ai, seal ai-ai Rid; noor ei taha vana `rampa nähagi Kse b. miski vana, lagunenud vana elu ramp oli ning seda ma arisi ning; Vana paadiramp Jäm
5. halb, vilets; ebameeldiv Eks ma või `naise võtta küll, kui `keski minusugust `rampa (hädist) vanamest tahab IisR; tiol `käimene on kõige rambim LNg; Kõige rambem asi, kui pastal ära lagus Tõs; Lapsõl ramp mued, kui suab, `tõmbab külä peresi kaudu; Sügüse `lähtväd jõlmad ikka rambaks; Parandõt asi ikka rambõm kui uus Khn
ramp2 ramp Räp, g ramba Hls Krk Rõu ramb a. rammetu, jõuetu ihu om nõnda ramp, üleven lää rambass Krk; Mul taa üt́s jalg um `väega ramp Rõu b. tiine miul om täo puha ramba lehmä, `ahtert ei ole üttegi Hls; rambass ta ei jää, muudku `mässäss `puĺlege; mul ramp oben ehen Krk; ramp lehem Räp
ramps ramps (krõmpsuvast helist) `aukass ramps ja ramps purgantit Krk Vrd rampst
raps1 raps Mus Krj Pöi Muh Hää Puh, g rapsu Jäm Khk Tõs Tor Kad KJn Hls Krk, rapsi Hel
1. rops `kilter tulnd oomiku [tööle ajama], löönd `vitstega raps, raps `akna `pihta Krj; Korra üks raps käis `vastu akent, lind `akna all surnd Pöi; `tõmba üks raps Muh; `andis lapsele paar `rapsu reie `pihta Tõs; Peretütar ikki, mis takud [ketramisel] `puńti läinu, raps `väĺla ja `viskanu maha Hää; üte rapsuge võt́s `kinni Hls; anna mõni raps tal `perse `pääle, küll ta sõss `kulless Krk
2. kord, puhk see asi sai rapsu peelt `valmis Khk; temal ei tuld verd kedagi, `laśkis kaks kolm `rapsu [aadrit], ei tule ega tule Kad; Käis mitut rapsu meil KJn; si̬i̬ olli joba kolmass raps seast tükki tetä Krk; nüid om ta kolm `rapsi `Tartun ollu Hel
3. sahmakas, hoog pühäbä tuli üks ia raps [
vihma]
Tõs;
piass nüid vi̬i̬l `anme üte rapsu `vihma Krk Vrd räps2 raps2 raps g rapsu PJg Vän Tor tärge, täke; lõhe kupu `sarbedel on rapsud PJg; lüiakse - - raps `sisse ja siis veri jooseb `väĺla (aadrilaskmisest) Vän; kis need rapsud siia `sisse `lõikas; [palgi] rapsule saab vahele `löödud kiilud, et laiale ajab Tor
raps3 raps Mus Vig Trv Hls, g rapsi Mär Mih PJg KJn krapsakas igavene rapsakas inimene, raps ja tubli Mus; vat kus raps poiss Mär; olin `enne rapsim, läksin `metsa puid vädama Mih; `rapside inimeste lapsed on ka rapsid KJn || kergesti ägestuv inimene raps saab äkki vihatses, `kargab äkki vihatses Hls
raps4 raps VNg, g rapsi Khk, rapsu Vän tööriist a. rüsade puhastamise vahend pisigesed rapsid on painudatud puust, rapsiga rapsidasse rüsasi mujast `puhtaks Khk b. linaraats siis sai [lina] `rapsida viel, nisuke `ammastega raps oli, `siemned `vällä VNg c. turbalabidas kahelt poolt äärest terab labidas, rapsuks kutsuti Vän
rass1 raśs g rassi Jäm Khk Kaa Pha Vll Pöi Muh vaev, töö märja `aaga on selle einaga - - igavene raśs kohe Khk; Eks nende pulmadega - - tükk rassi kaelas ole, aga ää teha nad ikka tulavad Kaa; see on väga suur raśs, kui sa leheltsega `keetma akkad Pöi; ei mina põleks `sõukest `rassi `kaela võtn Muh
rass2 raśs g raśsi kaunistusriba seeliku allääres allservas raśsid oo kördide all, see oli tükk punast kalevid, `lõhki lõigatud ja `alla `aetud, nat́ike laiem kui lint Aud
rats rat́s g rat́si Tor SJn raats lina rat́s, jäme paĺk oĺl `otsapidi maas, teravad nuad, `võeti linapeo ja tõmmati siit seasi neist nugadest läbi SJn
raus raus VJg Sim Trm, rauvus KJn
1. rautatud obune on raus Sim
2. raudus, ahelais Vang `toodi `kohtu ette, käed raus Trm
veebiliides
@ veebihaldur