[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

rautama1 `rautama hajusalt R eP(-ou- Jäm Han), Trv Har/-mma/ Se Lei, raudata hajusalt Ha, Amb KJn; `rauteme Krk(-m) Hel Krl; `raotama Vll Jaa Muh Khn; `raudama Phl, `rou- Emm Rei

1. rautisega varustama `teine lasi paremast `rautada, [läks] kaks `pääva, kui viletsamalt lasi, `rautas `päävaga Hlj; Ia sepp, `rautab ried ja `saanid, nii et on `rautatud IisR; Rataste routamine oli suur töö Jäm; Uie ree peab ää rautama Kaa; `raotab rattud Vll; regi tahab `raota, akatasse `tallu `alla panema Muh; Ea sepp routab pεεvas vankri εε Emm; need olid need `rautamata rattad Rid; änam jagu `tahtvad ika `vankrid `rautada, vitsad `peale Kse; sepp `rautab ratast Tõs; läksid sepäpaja `rautama vangert Juu; poari pääva iest `toodi nied ried raudata Kos; paksu raud `vitstega - - oli teene (laegas) ära raudatud Amb; `vankert läks `rautama KJn; regi taht ärä `raute, ma lää sepäl rege `rautem Krk; reḱi `rautadass kah, pandass raua `ri̬i̬le alaʔ Har || piltl raiuma, oma arvamust avaldama temä rauts `vastu ku kivil ja `kirvel Krk

2. hobuse kabjale rauda alla lööma obuse `rautamise `aamer one `kärniline `otsast VNg; `kiera `sipkad `alla, ei õle `ümber `rautama `tarvis akkada Lüg; kui obu `rauta ep lase, `keertasse uul `kinni Khk; Noort looma rautati ikka mitme mehega Kaa; Tagumisi `jalgu mitte `rautada äi lase, tee mis sa tahad Pöi; `raotame obuse ää Muh; Noore obuse roudamene aa ermus täbar Emm; siit mehed `rautavad ikke ise obost Mar; obuse raud loksub all, tahab uiesti `rautada Tõs; `kambris `raotati obosi Khn; [hobused] lasid nii `iaste raudata, vöis üksipäni raudata neid Ris; vanast `rautati obust suveks ka JõeK; obune `rautada ei taht JJn; ma lähän sepäle uast `rautama VJg; obust vaja `rautata Trm; teine oiab `jalga, sepp `rautab Lai; virtsakas obene ei lase `rautada KJn; raud katti äräde, oben kuluts kabja ärä, ei saa ääp `raute kah Krk; ega suvel paĺlu obesid es `rautede Hel; ma lähä hobõst `rautamma, mul ei olõ `aigu suka juttu aiaʔ Har; mi vanami̬i̬śs `rautass hobõsõ ar parebahe ku määne sepp Se; raudsepp, kia raut [hobust] Lei || (kabjaga löömisest) obosed `rautavad `ühteteist, `peksvad `ühteteist `jalgega nõnna, et kas või lihatükid `lindabad Mar; oben tõisel löönü, är `rauten Krk

3. paelaga kaunistama oĺlid `rautud vammussad, `Olstres oĺli kõva si̬i̬ mu̬u̬d ja Tarvastus kah - - õlmad ärä `rautud Vil

4. ära rautama rasestama, tiinestama Oli tüdruku ää `rautand Pöi; poiss oli tüdriku ää `rautan, tüdrikule lapse tein Tõs; kaśs otsib - - kes ta ära `rautab Ksi

Vrd rauatama, rauvutama

ravvatama → rauatama