[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

sea- `Täüdü tehä `uue sia`molli, vanal läks pohi alt ärä Kuu; obune `juokse sia`sörki (kerget jooksu) piltl VNg; sia`põrsas tahab `seljäst sügada; `tiema `ämbri sia`süömise ja valama siis künä; `kaeksa `tolli terä pitk, siatappamise nuga; `poisid akkasivvad sia`virna - - üks ühe `selgä (külakuhjast) Lüg; Siatäid on nisikesed `laiad Jõh; Tuba kasimata ja `räemas keik `jusku sialaut; Ei ole tast ikke `kellegi `küńnimiest, väli `jusku sia`songerma; Kõik `solked `kalla sia`süöma`ämbri; Siaaed on ühest `küllest `kat́ki, siga `tuhrab `lehmade jalus IisR; searakuga `ańti `seale ette Jäm; sialihal on nii paks kamar, `ambad ep aka `peele; tuuasse vahel siapörsas ka tuba külma ajaga; siasönnigul on sihandune kibe ais `juures; `munder on seant püsune kala, paĺlas limalöri, seasöömaks `aitab Khk; Siapoiss karjatas `terve suve sigu; Kui `tehti `vorsti, `aeti seasooled `tangu täis; Nii tösine nägu ees kut sea`tapjal Mus; Seeaasta polegid öigid tuhlid saaja, paljast seatuhlid Kaa; Sealaut oli kas aida või sauna `otsas, vahelik oli vahel; `Ööti ikka, et tihased ja `varblased on seamolli sõbrad - - nokkisid selle `viimpse; Mine lau külavahel seasitta `sülda, kui sa muud äi viisi tehja Pöi; seasüĺt ep `angu nõnna ää mitte Muh; Sai seatembuga akkama; Käib nii tasa kut seatäi Emm; Tee oma ase ära, ase kui seapösa; Tee köver nagu seakuserada Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool seapεεd Phl; siasingid saavad `suitsu `pandud; `oome tuleb sia`tapmene; `vastlapää keedeti sia`jalgu Mär; seakarduled tahvad `keema panna; kui talbe vahel külm, siis sai sea`põrsad koa tupa tuua Vig; searasvaga saab iga `asja küpsetada Kse; `Seitsme`aastane siapoiśs, kahessa`aastane karjapoiśs, `kümne`aastane künnipoiśs; Siaraand oo must Han; Liigub ku keedetud siajalg (väga aeglaselt) Hää; sõi `paksu seapekki Tõs; põllu pääl on siasongermud Saa; tieb sea`tempusi Ris; piimä `viimest `kuśkile ei old, mutku `ańtsid sia`põrssale; suur siasink oli laual, selle küllest siis `lõikasid igaüks omale Kei; `pańdi seakints `suitsema, suitsu`sinki `tehti; akkas seasoolikaid puhastama Juu; missuguse seatükiga sa oled akkama soand, oled pand proua ja preili viina`oami vieretama Jür; laps on sia`karjas JMd; siamoĺd on `tehtud ühest puust, õenestatud, aga mis on `laudadest `tehtud, sie on küna; olema ennast `jälle täis juond ja teind kõiksugu siatükka VMr; ema `kietis `kapsasuppi sia`peadega; ei old sia`tapjaid, kis siga oleks tapp Kad; siaaganad `õite `piened, neid `süövad siad IisK; si̬i̬ one sialaadan kasnud, tuleb `väĺjä, ei tiä muad ei `ilma piltl; siarangid, sigadelle `pańti `kaala, siis ei suand `aida `laatata Kod; siasü̬ü̬k tahab tiha Pal; siasoolikad olid voŕsti jaost; kel oli tappa siga, tegi sia`süĺti Lai; siasiĺm on - - veikekene nigu näpuots Plt; arjuss `tahtis sia`karvu ja obusesaba `jõhvi, raha i̬i̬st `kauples Vil; vanast ollu `pulme ajal siakingi lavva pääl Trv; `ardun om mõni seapõrss sehen Pst; siapõitest tetäss tubakukot́te Hls; `justku siasongermuss kunagi, ei ole ilus tasane küńd Krk; mia ei olegi siakarjan käenu, mia lätsi kohe lehmä`karja; siakopeĺ - - siss es ole sigade karjast vajagi; sialauda katuss tahab parande Hel; kõrnik om paks iluss si̬i̬n, toda sü̬ü̬ nigu sialiha; üits sia`põrsake tapeti ärä, `ulka rahvast, mes tost süvvä sai; siasulg tet́ti kohegi saena `vi̬i̬rde, lat́test ja saevastest Ran; tu̬u̬ võib mehele minnä, kes ahjuluvva ärä keedäb ja siasooliku ärä arutab; lännu Vene`maale, sääl ei ole `koskild süvvä saanu, sääl eedetu siasöögi pääle ka riśt Puh; vanast `oĺli puu pü̬ü̬r pögsi i̬i̬n, sialaadal ka `oĺli pü̬ü̬r i̬i̬n; siarasu tambiti tömbile `sisse, no küll ta `oĺli ää; vanast üteldi, et kuńst kunsti pedäjäl, siasitt `lausjal; ahtakene ti̬i̬ ja `oĺli porine nigu siasongermu jälle Nõo

seal seal Jõe Hlj VNg Pöi Muh Lä PäPõ hajusalt KPõ, Trm Plt Pil SJn, seäl Mär Vig Var Tõs Juu, sial R(siel) Vll Mär LäEd Tõs PJg KPõ Iis Trm MMg Pal Ksi Lai Plt Pil SJn, siäl Var Tõs Khn Juu Kod Pal KJn Lut, sääl Hlj RId Sa(-εε-) Hi(-εε-) Hää Saa Ris Äks Ksi SJn Kõp Vil eL(śaal VId) (esineb ka lühenenult säl)

1. a. osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal siel saab magada Kuu; ma käin `tihti sial Hlj; sääl oli `paljo `viera; `asja on siin, `toine on sääl, kuluks kogo `panna Vai; ma sεεl vilund olema Khk; sääl oli pailu uhakid Kär; Seal `nähti sulavesi egas `poolis olavad Pöi; sεεl `oldaks nii suureleist, et oja (hoia) Phl; seal oli `paĺju sipelgaid Noa; `vaata, okk oo seal Mar; seäl sai jo niipaelo naerda Vig; `kulda ega õbedad polnd seal küll `ühti Mih; seäl üks suur robikond koos Tõs; Sääl `oĺlime nii kavva, ku tuli `oĺli poolest põlenu Hää; seal on üks inime Juu; ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; Ma pesin sial pesu kua Amb; `põrssid on üks jagu siin, üks jagu seal Tür; kas sial oli kua pailu inimeìsa VMr; ei mina sial võind `olla, kõik tuba oli lämu täis Kad; sial ei õld kedagi kodus Iis; sääl sai elada niikavva, kui jälle si lahing `mööda läks Äks; siäl ta `ongi KJn; sääl `oĺli igat, `oĺli õlut, `viina ja `veini Vil; sääl om `väega `järsku mägi üless `minnä Ran; ää oless ollu olla sääl küll, aga südä taab iks kodu Nõo; siss sõeme sääl toda suppi TMr; sääl es saa `kiäki `kõndi Ote; siss om teedä, et täl om siin poig ja sääl poig Rõn; sääl oĺli ma˽kolm `päivä Krl; timä eläss üt́skõrd siihn, tõnõkõrd sääl, periss kotust ei olõ `konki Har; latsõ oĺli˽ka sääl, `müĺssivä ja `kaŕksivaʔ Plv; śaal omma õ̭ks suurõʔ mäeʔ Vas; sääl näʔ `tapli ja `kiskliʔ Se; `oĺli ma˽`talvõ siäl Lut b. järgnev (hrv eelnev) märgib kohta lähemalt eks siel merel saa `palju inimesi `surma; asi on sääl lädakille maas Hlj; `ennevanast oli kabaka `kirgo `juures sääl Vai; ta‿s ole mitte sääl söa`liinis Jäm; oli üks naiskokk sεεl laiva pεεl Khk; nad elavad sεεl karjama `ääres Kär; Tee `ääres kohe seal põõsaste taga Pöi; pead sεεl `aigemajas olema, siis oled `tohtri all Käi; seal majas paĺlu vanemid Rid; inimesed oo seal `metsas `einä `niitmas Mar; kahandada saab sukka seal kanna juures Aud; Ku sääl poomi‿päl juba oma aja `oĺli ära `seisnu, `lautadi `lahti Hää; tule`elbed, sedasi mis `kerge on seal söö peal Kos; need kroavid seal eenamal on jo ammu `kinni `kasvand Tür; sial peres `pietasse linaropsi `talguid Koe; üks nui sial varre ots, siis olidki vardad VMr; kasvab sääl järve sehes nagu mütsak Äks; ons sial peres tited juba tulnud Ksi; üit́s ukerts säl lume sehen, ei tää, kos ta taht minnä Krk; mes sul sääl kotin om Puh; kaśs iilib rotti sääl saena veeren Nõo; om sõńnikut `laotanu säl nurmen TMr; mes sä `kollat sääl köögin Rõn; ma‿lä kae, kes sääl tõsõn tarõn kolistõss San; asi om sääl nulgan Har; latsõ `istõ˽śaal reṕi pääl Vas; timä eläss sääl mõtsa takah Se

2. osutab juba mainitud või mainitavale kohale, kus midagi esineb, toimub jne tema `istub siel verava taga Jõe; sial kus `kordon, sial oli `enne parunite suvituskoht Hlj; suo`siened, kus `kasvab, sääl `kasvab, kus ei `kasva, sääl ei `kasva Lüg; Kui on nabrad pöllu pεεl, siis on vares esimene sääl Jäm; vanad inimesed tegid `linna tööd, sεεl pidi töö olema Khk; elas sεεl, kus `möisa `veski on Phl; oli üks auk, vanasti käisid mõisa ärjad seal `söömas Noa; Siis sai `menna villavabriku, et seäl `eideid tehä Var; küine `juures, seal ma pidin `istuma ta (ussi) peal Ris; Aidamees läind `mõisa ja vähe aa pärast proua ise sial Amb; linad `viidi sarra `juure, siäl kupardati ära Pal; aja kari `orgu, sääl on tuulevari Ksi; saana kõrval oli tuba - - saananaene elas sääl ja saanami̬i̬s Vil; kui si tuli palama nakab, siss na keksivä ja `kargava säl `ümbre Puh; serände pajo räbästik om, sääl muud ei kasvagi; nüid ei ole poosil tü̬ü̬d midägina, koess pää pistäb, sääl päevä viidäb Nõo; emä pannu neid (lapsi) sinnä uss`aida ja siss uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre TMr; lätsi mina ka sõ̭sara poole, temä `oĺle joba sääl Võn; pinikene `kiuhksõ `ümbre aouniku, sääl oĺl sõ̭ss rasvatöńn all Urv; lät́s `Reolehe, śaal oĺl täl uno Vas

3. koos sõnadega siin ja teal osutab millegi juhuslikumale, eri kohtades toimuvale vms `Eks `enne old sidä `noiumist `aeva `kuulla siin ja siel Kuu; [Elan] siin ja seal Tür; kui sa nu̬u̬r õled, siis õled sa siäl ja tiäl Kod; käivad pidudes ja sial-tial Plt; tõene laps om `väegä kärsitu, väĺe siin ja sääl Ran; latse trambiva akandõ all ja sääl ja tääl, mes `liĺle sa siiä istutat; tol ei ole aja `põrmugi, om abin sääl ja tääl Nõo || märgib vahelduvat esinemist sääl ta satass `vihma, sääl udsuts, sääl ta paistap päe Krk

4. (lausetes, kus seos kohaga on tuhmunud) Äi sääl pole ütelda miskit Kaa; siäl põle muud, kui `paljad raamid (lahjast loomast) Tõs; lapsed sasivad seal kallal Ris; ega sial `aega olegi enam JJn; nüid nad ei viitsigi kududa, mis sial `viitsida on Pee; sis läks sõbraga `kõrtsi, jõi nõnna, et `purjus `oĺli, sis `oĺli si̬i̬ `aasta palk sääl (maha joodud) Vil; aa lorri juttu, ei ole `õigust sääl taga Ote

sean sean Hls, sian Krk, siän Hls TLä Rõn Krl, siäh Plv Vas(siähn) Räp Lut seas, hulgas mia olli nende sean, nõnda nagu kirju koer kunaki Hls; mis sa iki käpertet miu `asje sian Krk; sa‿i tiiägi, kos latse om, mõtsan `uśse siän makava Ran; tuulalutse om kõhna terä, sääl om aganit ka siän; kes `virku leevä sü̬ü̬b, ku `laisku siän ei ole Nõo; veli `eĺli suurõ `rahva siän, tu̬u̬ näḱk ja kuuĺd kõ̭kkõ Krl; inemiste siäh om kõ̭gõsugumadsi, `halvu ja häid Plv; `vu̬u̬nõ siäh või `oinit ka ollaʔ Vas

seas seas, sias Lüg S Kse Han Pä Ha JMd Ann VJg Iis Trm KJn SJn, siäs Tõs Khn KJn

1. postp hulgas mina en või `tõiste seas `kõndida Lüg; nüid on vähi `aigust nii paĺlu inimeste seas Jäm; tindikala, sügise `räimede sias Khk; Pole änam kuulda, et kuĺl oleks `kuskil kanade seas käind Pöi; `meite seas tõtta küll ei ole Muh; kardulde seas `kasvab Phl; Ma `teite sias kõige kapsakam ole Han; koerkäpamehed, need said niisama `süia, `juua - - olid sial pulmaliste sias Tõs; Mis viga omastõ `ulkõs `olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Khn; tä elu ikka teene, `linnas inimeste sias Aud; `tõusis äkki suur tuul, jää akkas kokku `ju̬u̬sma ja meie sial jää murrude sias Hää; nende kardulaste sias ma ei näind, et need nii `ränka oleks töbised oln HMd; lammas oli `veiste seas Juu; meie seas küll `nieskest ei õle Iis; `õelus [on] inimeste sias KJn

2. adv millelegi põhilisele lisaks vahel oo `puhtad kilud puhas, vahel oo nii pailu kilu`räimi sias Mus; Menes kuhas kasuvad seiksed tihed sarabikud - - meni kadakas ka seas Kaa; muidu ta läheb apuks, kui põle kipet `asja seas mitte Muh; `õrnu oli sias, meil läks üks `lõhki (hobustest) Tõs

Vrd sean

seba1 n, g seba VNg Jõh(g seva) IisR Pär Tor Hää Saa Kei Hag Juu Kos HJn JõeK Tür Koe VMr VJg Sim hajusalt TaPõ(g seva Trm), VlPõ, sebä Kuu hajusalt RId(g sevä), Juu Kod KJn M TLä Võn Rõn Krl Har Lei varb, mis ühendab jalase kõverust ree peaga; ree kaust paneb `riele `uuved seväd, `ninda‿t rie pää ei `laugene Lüg; kaks tükki neid sebasid on, `tõine `tõise jalasse `külges Jõh; Vanaste `tehti sebad `väenatud `vitsadest, siis akkati puust `painutama, nüüd tehasse kõik `rauvast IisR; sebad `piavad ri̬i̬ kesspaigast kõva Hää; lumi oĺli jalaste ja sebade `ümmer pakkinud Saa; seba oiab jalase `kinni, et ta ää ei soa `õikuda Juu; kausta otst kuni jalakse otsani olid sebad VMr; seba, kõdara ja rie nena vahele vianatasse vitsast Iis; nüüd tehasse sevad rauast, vanast vääneti sevad Trm; sebäd on ravvass testud piä `juure, ni̬i̬d oiavad piä `õigess Kod; kui sebad vanemast läksid, siis vajosid ära, pia vajos `alla Lai; sebäd tulevad kodarate `otsa KJn; kõdarte otsan om sebä - - tõine kumbakis pu̬u̬l Hls; sebä lää takast otsast ri̬i̬ pää manu üless, üle sebäde om looga Hel; sebä `panti paenanduste `pääle kõdaride `otsa Ran; kannusse alumane ots `oĺli jalasse pääl `kinni, ülemine ots `oĺli sebä küĺlen Nõo Vrd sebi, sõba2

seba2 seba Jäm Ans Kse sõba üks vana seba on Ans; seba oo muhulase tekk Kse

seba3 seba see nimelt, just see vms seba likki tee `naeri`aida `minna (öeldi, kui keegi läks ringiga); seba (mis) suur asi see oo Muh

sebe sebe sületäis eena sebe PJg

sebi sebi g sebja Pär Vän (ree osa) ree sebja vitsast väänetud Vän Vrd seba1

seda seda Krj Pöi liiati ma unuta, ma‿p tea `eildist `asjagi, seda siis tänast Krj

sedi sedi onu – Kuu

see see Hlj, g selle Sa(sõlle Pöi) Muh L(n sie Khn) K(n sie) I, sen(n)e Kaa Hi; sie Jõe Hlj, g sene RId, sen Kuu; si̬i̬ g selle Hää hajusalt TaPõ VlPõ, eL; p seda, sedä üld, setä Se Lut, sidä Kuu, sõda Pöi LäPõ; (esineb ka lühenenult se, si)

1. näitav asesõna, mis viitab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale olendile, esemele, nähtusele a. (substantiivselt) mes sa `sengä tied; Sest `pieti küll lugu, et `paati ei `kieretüd `ringi `vasta `päivä Kuu; sie on ka siit sõna; `ilma seneta saab läbi küll (suhkrust) Lüg; midä `kumma sie on, et nämäd kotto `eiväd tule; mie‿n ole senega rahus Vai; sel iga pεεl ka, üle nelja`kümne Khk; Ju see nüid juba mehel on; Mis see `maksis Pöi; kelle jagu‿se oo Muh; pole senel viga midagid, see ju εε küll Emm; ma `löitsi senne kogemata üles Rei; mis sa sest veel küsid Mär; sedä sai vikatiga niidetud Vig; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; see on kua tõsi Nis; sie oli viimane sõit Jür; See ei suand oma `aige jalaga kua midagi teha Amb; mis asi sie klõbises JJn; sie siin on meie kardul Kad; täma se õligi Iis; si̬i̬ kõht (koht) õli mädä Kod; noh sest ei maksa kõneldagi Äks; sel juba kõrva ääres parrad KJn; si̬i̬ om tubli tü̬ü̬mi̬i̬ss Hel; si̬i̬ om juśt nigu miu väits Ran; küll si̬i̬ ‿m etev `tüt́rik, ütte`viisi naarab Nõo || euf hülgeraud kas sie on `paadis; isa oli old `siega jahil Kuu b. (adjektiivselt) sie kävi sen `talvel jo `kuolis Kuu; sie mies on sääld samast, kus `siegi mies VNg; sedä kuud on viel üks nädäl Lüg; Senest ajast ehk saab `valmis ka; Mina lähän magan tänä sene suvise üö sene `männi all Jõh; mie `tiien küll, kuhu sie `ärgä sai Vai; ma tea see naise ammu Ans; söö see leib εε, siis ma leiga uut Khk; Selle sui oo palavad päävad olnd Kaa; siis ma soa see panni `puhtaks pesta Vll; See lat́t `sõnna äi `aita `panna; Sõllel roosil on kena ais Pöi; tulge aga ise seks aaks, kut te `arvate Muh; kes see mees oli Käi; Kus sa senne vigadi siit kaju sälinduse pääld panid Rei; selle umigu sadas lund Noa; mina olen sest süist prii Mär; `ulka `aega tagasi, kui ma seda tööd tegin Lih; pikk-kuub oli sellest maalt, poolest säärest saadik Mih; kui ma ostan pudeli `viina, mul on nii `kahju selle rahast HMd; sel `oastal sai paĺlu `viĺla Juu; See pää akkas veel poolest päävast sadama Amb; lierilapsed olid ka sie pühaba JJn; karduleid ju sel aal `põldki Ann; minu vanaisa `tiadis sest `veśkist ikke `riakida VMr; ei old sie süek ka `miśki HljK; selle tua katuss on `õlgedest Pal; linnas olid sel korral jo voorimed, kõik olid eina `ośtjad Äks; vanaste si̬i̬ kolmelaśsiline ku̬u̬l `oĺli Vil; jumal paraku seast elu Trv; si̬i̬ nädäli küll ei saa vi̬i̬l mineme Krk; sel vi̬i̬l ei ole `alba mekki Puh; selle käe `küidsi ei saa suguki `lõiku; si̬i̬ kell ei käi `õigust Nõo; si̬i̬ taĺv `väega küĺm es ole Ote; Kae˽sakka sedä mu küdsetüt karaskit Urv; võta sa˽si̬i̬ vikat́ henele; veidüʔ sitta ei mõu seele `maalõ medägi Har; kas läät sa selle mehele arʔ Vas; rood́si sõa `aigo om si̬i̬ saaŕ sinnäʔ püsümä jäänü Räp

2. (viitab mainitud või mainitavale) a. (substantiivselt) `mihklipäiv, sidä `jälle siis `pieti, et siis oli suvetüö `rohkemb `tehtud; niisugune lai kurik oli, siis `sengä `lüödi; Küll old siis `kahju mere `luobitud `suolast, aga - - mes mend, sie mend Kuu; tegi `tondi `valmis ja sie akkas külas `käima; üks inimene käis küsimas, sest on juo üks `aastat kolm; [parun] oli tige, valitseja seda tigedamb, ku [kartul] `juhtus maha `jääma VNg; vana mies juo, sie nüüd akkab `einä tegemä; mida `rohkemb sa minuga `jongid, sedä `ullemb on sul Lüg; `Veike käsisõel, senega `sõelus `suuremad aganad `vällä Jõh; leeripüha, seda kenamad `aega pole minul olnd Jäm; köige esimene vörk pannasse kööve `otsa, teised seda `järge; teine öö seda taga (pärast seda) oli üks noor mees - - töugetud kai pεεlt merese Khk; kessel kaks `looma [karjas] on, see teeb kaks `pääva; mida `rohkemb sa närisid, seda `rohkem `tahtsid Kär; Metsa, seda on nendel laialt kää Kaa; `Pandi veel meni kena kasepuu tükk `kolde pölema, sest sai kenasi süsi Krj; Esimene mees, see suri ää; Selle `vastu pole mool midagi, kui ta `siia tuleb; niid on sõst ikke paarkümmend `oastad või sõda `rohkem `möödas Pöi; sa teed tööd ja ma seisa, mis `sestkid tuleb Muh; adra sai järel `pandud ja senega `küntsin Käi; Pihla koored olid - - seks jäuks, kui obusel olid ussid sees Rei; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; selleks lähäb `aega, kui `aige kosoma akkab Mar; mida suurem mees, sedä suurem jõud Tõs; Sedä enäm suad, sedä enäm tahad Khn; ma nüid nutangi seda, et näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, kui ma ää sure Aud; Rihiga `peksa, si̬i̬ võttis ju `aega, kunas ta läbi sai Hää; kui saaks pruut́ ka veel kätte, et varastame see koa ää, viime tagase oma vana kodo `jälle; minev`aasta ei oln näha, aga seda `enne käisid [mardisandid]; ma sain vahest karbustada, aga ega sest Ris; kaheteist `aastane, selle `ümmer ma võisin `olla Nis; kardule `võtmese ajal, sial oli laialt rahvast koos, sial siis neid (noori) arvustadi, vaieldi: ei see seda võta, ei see sellele lähe Rap; viis `naela sai `tuodud jahu ja sest sai `kuoki `tehtud Jür; ega sest midagi old, et sa loĺl olid HJn; kuuskümmend `niiti, see on üks pasmas JJn; kõver raud, see oli varre `otsas, sellega raiuti Tür; ma ei saa seda, et ma `õhta Palusse lähäks Pee; ilos tüdrik õli, kes silmä tä `piäle lei, si̬i̬ tädä tast (tahtis); üks õli tark, tõõne vi̬i̬l sedä targem Kod; neli `aastad vist tuleb sest tagasi, kui ma viimast kangast tegin Lai; `oĺli üks vanami̬i̬s, si `oĺli vägä tuttav KJn; õlist (õlgedest) piḱk luud oli, sellega pühiti iki Trv; sia olliv selleg ärä `arjunu, et lätsiv esi jõkke Pst; saada miu ärä, ti̬i̬ sõss perän sedä, mis sa tahat; mis sa kutsikun õpit, sedä penin piat Krk; ilma pullita iki ei saa, mes om loojast `lu̬u̬du, si̬i̬ piab olema Ran; `aastane peni, kas si̬i̬ mõni kutsik Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen Nõo; mes sest ääd, et te nüüd olete sääl pühäpaegan käenu; mis naene tälle ette vilistäss, sedä tä tegi TMr; ma‿le elu päevä käenu ütest `tõisi, ega `si̬i̬gi mul `jäädäv kotuss ei ole Rõn; suurõmbat ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ, sedä mul esi vaia Har b. (adjektiivselt) küll piab `külmäd [ilmad], ei `selle `muodiga `kasva hein egä Kuu; iga `aasta õlen kerikus käind, lähän `selgi `aastal Lüg; Uus `tüöline ei saand ju seda `palka, mis vana sai Jõh; üks pere `tampis pühusid leeva sega, kut see nälg aeg oli Khk; sõda inimest es ole enäm mette, kes laeva peal põleks oksendand mette Pöi; nüid om `august, nüid om si̬i̬ kuu Ran; ma‿le `väega turil `täämbä, kas sest eelätsest `ju̬u̬misest vai Nõo; mina ole si̬i̬ inemine, `nõida mina ei usu Rõn

3. kindla tähenduseta, hrl mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna `Tunnetud siis tuttav `Miekakivi ärä, kus sen `riemu ots Kuu; `kolmes ajas oli `linnupuud ja seda mett oli kohe sääl nii koledast VNg; `naiste`rahvas on ikke `kange sene `suhkri `pääle Lüg; Mis sa sest `paltust `kaasa `tassid Jõh; seda `vihma‿s ole `kuigid kauaks; `pörssa kilu pidi `maksma kümme rubla, no kes see annab sellega Khk; `pulmas oli seda `viina lahve Mus; see pagana poiss teeb puhast paha Vll; tantsiti nõnna, et kas seda nägu jää Muh; `võtvad tubliste sõda kibedad Rid; see `joomene oo koa arust ää läind juba (joon palju) Mär; `Nüitsed inimesed - - ei `täägi, mis si̬i̬ vaev või valu on Hää; piaks see `võetama ja koristadama ait ära HMd; vanad inimesed `rääkisid seda `enne`muistsed elu ja `aśsa Pee; äkitselt sie tuul `tõusis VMr; `sindlid põlnud, no kellest sa tegid seda katust Pal; tänävu on küll jälle sedä `einä kõik kohad täis KJn; oh sedä `naaru ja `naĺla, mes siss `oĺli Puh

4. (sisaldab umbmäärast viidet või esineb üldse viitamata) a. `seuke, kis ikki kiunub, mul põle seda ja seda Hää; sai kurjast selle ehk selle asja `piale Pal; peris vanal aal on [pulmas] õegutud nimepidi, si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma; minul on selle ja selle kätte raha `antud KJn; kõnel ära, et si̬i̬ ja si̬i̬ tei; käüsive kosilasi mitu ja mitu, veli ütel: ei ole vaja sellel egä sellel minnä Hls; mia ole ike loĺl ja si̬i̬ ja tu̬u̬, ja temä om tark Nõo b. (koos asesõnaga teine) jugas (sõimas) seks ning teiseks Khk; Eks sa oled eluaegas seda ning teist näha küll saand Kaa; täna see ja oome teine Mar; naa närb inime, ei söö seda ega teist Mär; Nendest meestest pole ei seda ega teist Tür; ta viriseb ja vingub, et tal puudus sellest ja teesest VMr; põle ilus riie, on nisuke võik teine, pole see ega teine Lai; poeg `tahtis naist võtta ja `tahtis maea ja sedä teist KJn; akassiv tõise siin `kiusame ja, sedä ja tõist ja Pst; vanast sõimati sedäsi: sina si̬i̬, sina tõine Krk; `ulka rahvast rehe man ja üits kõneleb sedä ja tõene tõist Puh c. (muud juhud) `Maksmine jäi selleks (jäi maksmata) Jäm; ma sea sene asja seks (korda) Emm; se pea ju laseb läbi kut sööl, see pea läheb ju seks Rei; reägi `talle küll, aga see jääb kõik seks (tähelepanuta) Juu

5. kus sa sellega ~ kus seda oh ei, hoopiski mitte `Vahtind siis tagasi, kas `ussid `jääväd maha, kus sedä, `ussid `lassed tämäle järel Kuu; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima, kos sa sellega Äks; [Tema] ei võida ilma pääl, kos sa sellega Trv; kus seda ja teist 1. ära, minema; teadmata kuhu Mene `tiie, messugune torm voib `üöse `tulla ja vieb `nuoda kuos `jääga kus sedä ja toist; Tugeva vuo `kerral kans `paadi kus sedä ja toist Kuu; `Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa; va uśs oli jala peal, ma ehmatasi nii, et läksin kus sedä teist Mar; `kõlbmata vesi vissati `jälle kus seda teist Mih; Liig vali tuul põld koa ia, see viis viĺla kus see ja teine Kei 2. sinnapaika Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele; Ah jätta sie mõtte kus sie ja `teine IisR; Jätke see töö kus seda ja teist ja tulge vagunit laadima Tür; seep ~ see’p (kinnitus- või rõhusõna:) just see, see nimelt See’p see oo, et mool pole aega Käi; siep sie viga `ongi VMr; si̬i̬’p ta om, ma ei taha mitti minnä Krk; sellest ~ sest selle poolest, selle pärast `kitse`karvasi `kinda oli ja nied olid sest hüäd, et kui viest odid `väljä, `langesid kohe `kuivaks Kuu; tämä‿i `sallind, et lagedal `suitsetad, sest õli ka tämä tige kõhe Jõh; sest εε, et on tasane ilm, muidu‿b saaks vädusid vädada Khk; `Mändi oli sellest εε `juurida, et ta juured olid ösna maa pεεl Kaa; taevas `lootleb, sest‿o õues `valge; tuppa nad (kassid) ep tule mette, sest‿o rot́ta küll ikka Muh; sest on veel iä, et jalad mul `liikvad Vig; tema tarvitab ka minu reha, sellest et temal jäi Kuiele JJn; sest ia, et ei tuld sadama Ann; sellest on parem, et põle nüid pereme kääst [vilja] norimest Pee; kui `vihma sadas, siis tuĺli `rohkem lina kakku, sellest et siis oĺli `aega SJn; tu̬u̬ `meister olli ka `seantse tü̬ü̬ mi̬i̬s ja nüid sellest ma ole ka `seantsit `tü̬ü̬sit tennu Hel; suud seks saama ~ tegema maitsta saama, natuke sööma või jooma Lohe `pandi `kaigepäält `suola ja siis jagati kaheksaks, `ninda et igämies sai `kerraks suu seks tehä Kuu; Tie suu seks ja võtta ikke üks lonks ära IisR; sai suu seks Jäm; Ma pole täna mette suud veel seks teind Kaa; sai aga muido suu seks, ega sest `kõhtu täis saa Mar; No midagi natuke on, sai suu seks Hää; No tule tee kua suu seks, ega sinugi suu sarvest õle (öeldi viina pakkudes) Trm; sae suu seks, eks näe, milla suur sü̬ü̬k tuleb Kod

see aasta (saarte murdes esineb hrl lühenenult:) `seasta, `seaste tänavu on seda `märga `aega `seaste ikka pailu Jäm; `seasta on param `aasta kut `mullu Ans; `seasta pole suurt `saaki olnd veel; `seaste nii vilu aeg, ep saa öue`köökis `keeta Khk; `seasta on ein köva `niita Kär; see puu `öitses `seaste nönda pailu Pha; keik kohad on `seasta kuivad Vll; Sa oled `seaste juba koolilaps Rei

seek1 seek g seegi Muh Emm Rei Mar Mär Vig Kse Han Var Tõs Nis Juu JõeK Trm Ksi Lai; siek g siegi Ris Juu Jür JMd Koe Kad VJg Sim Iis, `siegi Kuu Lüg Jõh IisR; `sieki g `siegi VNg Vai

1. vanadekodu, vaestemaja `vaised ja vanad `viia `sieki Vai; see `pandi `seeki Muh; `meitel on ka üks `vaeste seek, mo venna`tütre tüdar on `seekis Emm; see ju vana inimene, ta voiks `seeki `menna Rei; seegid olid `enni küläde sees Mar; Valla vaesed elavad seekis Vig; kui sa abi `tahtsid, siis oli seek Var; ta on `linnes `siekis Ris; kes `vaeseks jääb, pannakse `seeki Juu; lubas siegile `tangu nii pailu, kui siek tarvitas Jür; `sieki `viidi vanad, kus `ańti `armu Kad

2. seegis olema tarvitusest kõrvaldatud olema sie on juo `ammugi `siegis Lüg; sie kleit on siegis Iis; Siin on ühed veskikivid seegis Trm; see vanger on ju seegis Lai; seeki jätma ~ jääma ~ viskama tarvitusest kõrvale jätma või jääma, ära kõrvaldama vana tüö`riista `jäeda `sieki VNg; jättän nie vanad `püksid `sieki; sie vana riist tuleb `viskada `sieki Lüg; nied `saapad on mul `sieki `jäetud IisR; vanad lagund aśjad visatasse `seeki Mär; jättis oma põllutüki `sieki Jür; `viskas selle `riide `sieki Koe; teine adra jäi `ammugi `sieki Kad; lubati `sieki visata Iis; Jäid need vanad lambid ja latermud seeki, ajaambal süia; Tallati käia nii kaua, kui katki läksid, siis visati seeki (viltidest) Trm; rahasid on `mitmed `mööda läind, on neid `seeki jäänd ja; oli juba `seeki visatud, [aga] `vaesele piab `kõlbama Lai

seek2 si̬i̬k g seega Hel Urv Krl Har Rõu endisaegne viljamõõt; vastavas suuruses nõu silmäʔ omma˽suurõ˽ku seegaʔ Urv; kolm `si̬i̬ka pandass vakka Krl; viĺlämõõdu oĺli vakk ja si̬i̬k ja pu̬u̬ĺ `si̬i̬ka; mõ̭ni pand [terad] `si̬i̬ka, seegast `küĺvi; siss saa vakk kuhjaga, ku kolm `si̬i̬ka Har Vt seega|täis

seen1 seen (-ń) L HMd Kei Juu Jür JJn Ann Tür Trm Äks Lai Plt Pil, si̬i̬n (-ń) Hää Pal KJn Vil eL(g siene Lut), g seene; seenes g `seene S; sien (-ń) g siene Khn Ris Juu Jür JõeK KuuK Amb JMd Koe ViK Iis Trm Kod/-iä-/ MMg, `siene R(n `sieni VNg Vai); šien g šiene Lei

1. a. kand- ja kottseente maapealne viljakeha kuhu sa `neie `sienidega lähäd, et `ninda pali `metsast `vällä `tassid Lüg; `Paari `läksivad, kohe akkas `lapsi tulema kui `sieni `piale `vihma (rohkesti) IisR; läksid seeneste pärast `riidu Khk; punased `seened oo kihtised Mus; `Seened puhastati purudest ää ja `pandi talveks `soola Pöi; ma `korjasi palju `seenid Muh; iga `seltsi seenes sii männigus Emm; Seeneste `kohta `öölda, et metsärja liha Rei; sii korjatasse küll `seena Mar; männa seen, kase seen, need oo `söödavad seened Kul; ma tuli seendega Kse; seene pekk süiäse ää ja toru visatse maha Tõs; `Kihnlasõd suurõd siene `seüäjäd ei põlõ Khn; seende ja `marjade aeg saab varsi läbi Vän; kas sa tunned seda seent Saa; seened soab ära keedetud, ega muedu sünni [süüa] Juu; akkan `siena kupatama Amb; ega igasugusid `seenesi ei soa söögiks korjata Tür; kuiv välk on, kui müristamist ei kuule, siis `üeldasse, et külvatasse `sieni VMr; riisikesed on iad siened VJg; `sieni sügise `puole süiasse Iis; `seeni kupatetasse ja praaditasse rasvaga Äks; ühed on aĺlid seened, suured nigu taldrikud; soolatud seened seisavad või mitu `aastad Lai; tuond ühe korvitäie tat́ika `seeńa, `puistand need seened patta Pil; seened on ka üks kenä toiduaine Vil; `si̬i̬ni küdsätet mitut `mu̬u̬du, `värske seene või ja koorege om kige parep Hls; räim ja si̬i̬ń `peetäss üte vääri pääl Krk; ku ma näi, et uśs `oĺli, siss võti korvi ja lätsi kodu, es vahi siss mitte ütte si̬i̬nd enämb Ran; aga pääasi, seenel piäb ikki sipul olema Puh; mõni `ütleb, et seendest om raha, ku sa unen `si̬i̬ni näet; mia es `korja `maotedut si̬i̬nd Nõo; si̬i̬ om `sü̬ü̬däv si̬i̬n, selle võip `korvi panna Rõn; tu̬u̬ tuĺl `si̬i̬niga Har; ma˽puhasta mõtsahn seeneʔ arʔ, nakka ma noid `halvu `si̬i̬ni `nõstma Rõu; a maʔ ei˽`sü̬ü̬ki˽si̬i̬nt sukugiʔ Vas; ku `si̬i̬ńe paĺlo ei olõʔ, siss olõ õi˽`soŕti midä, võtat, miä saat õ̭nnõ Räp b. (sise- ja väliskohakäänetes nende korjamise, korjamas käimise kohta) tulimme `sienest Jõe; `Praavidin vanu `saapa, hüä `neiega `sienes `käüä Kuu; lähän `siene, kus neid `rohkemb on, `sinne lähän Lüg; `Seenel `käimine akkas `peale einaaja Pöi; Lähme `seenele Rei; naised keisid seenel LNg; läks seenile Tõs; olime pääv `otsa seenel Tür; lapsed on sienil Sim; lääme seenile Trv; kui vihmane ilm, siss lätsi seenile Puh; temä `oĺli `kange seenil `käimä Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; Vanast `käüti `hirmsalõ seenel Urv; ku˽ma olõ `si̬i̬nde tulnuʔ, ma˽piä si̬i̬nt `maitsa `saama Plv; koŕv `sälgä ja `si̬i̬nde Se c. (pahameelt, tõrjumist väljendavates ütlustes) `Soida `sienele Kuu; Ah käi `sienele, jätta mind rahu IisR; Söida ege seenele oma jütuga Emm; Mis sa laga ajad, mine seenele Mar; Sõidaʔ õigõ˽seenele, saa õi˽ma tast möläst `tolku midägiʔ Rõu

2. orgaanilisest ainest toituv klorofüllita organism kui seina küljes seenes on, siis auk on `varsti seina sees Khk; Seenes akkas udara `pεεle `kasvama Kaa; Kasus `metsas mädade `kaskede ja leppade `küĺges `söuke seenes Krj; [Toit] nii vanaks läind, `seened kasuvad juba `peale Pöi; puu võtab seened `külge Tor; meie põrand on `pehknend, siened on sies Kad; kui `keldri teed põranda `alla, on nelja viie `aastaga põrand läbi, võtab seene `külge Trm; puu kõduneb ära, teesele unikule löövad kohe seened `otsa, teesele ei tule `ühtki seent Äks; neo paĺgi omma nii vanaʔ, et seeneʔ omma manu kasunuʔ Har; põrmadu `vaiõlõ kasunu seeneʔ Se || (pesemata ihust) Keha on juba `ninda must, et `varsti `siened `seljas Jõh; Kui täna `sauna‿i lähe, akkavad `siened `selga `kasvama IisR; Pese koa vahest, `soole kasuvad viimeks `seened `selga Pöi; `Saunõs ammu käömätä, siened kasuvad juba `selgä Khn

seen2 seen Krk Hel T VLä(šeen, žien Lei), seeh(n) VId, sieh Lut, šieh Kra

I. postp 1. millegi sisemuses, pealispinna all; millestki ümbritsetuna nii `kangede väĺk käis, nigu tule seen olliva kõ̭ik Ran; obene `oĺli jo pikäli maan sääl lobjaku seen Puh; kae, kudass veri `kargab siin soonde seen Nõo; `vastse`aasta `pu̬u̬ĺbä - - siss nakassime sääl aende seen `müllämä TMr; ku ma köhi, siss mul ka `tsuskab nimete seen ja `puusõ seen Ote; rebäse omma˽ka ummi `urgõ seen Urv; lahk pää seen ja `undass Krl; jalaʔ ummaʔ villadsõ suka seehn ärʔ `haudunuʔ Rõu; `tütre˽ka‿ĺli˽`maanu˽sääl `aitu seehn Plv; pää oĺl vi̬i̬l iä pääl, muidu oĺl kõ̭iḱ vi̬i̬ seeh Vas; latsõ patsõrdasõ mua seeh Se

2. viitab mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele selle usu seen ma ole kasunu ja selle seen ma sure Krk; tu̬u̬ ei ole latse aru seen, t‿om tävve`iäline inimene Nõo; kolm `päivä oĺli ma `kistumalda˽suurõ valu seeh; ma˽lää umma kodo, om jäl˽peĺg otsah, a˽timä om kõ̭gõ tu̬u̬ hirmu seeh Vas

3. mingi ajaühiku vältel, kestel, jooksul mia mati nellä `aasta seen neli surnut Nõo; naidõ `päivi seen `lahksõt puid ja San; mi˽nädäli seehn t́sia taṕi, meil `väŕskit liha um Rõu; tu̬u̬d usuki is, et miʔ iä seeh tulõ sõda Vas; märdsi kuu seeh om tuhapäiv Räp

II. adv 1. a. sisemuses, seespool; koostises, hulgas; ka väliselt nähtavana tõmp langal seen Võn; põlvõl oĺli˽mulgu˽seehn Rõu; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; anomal mito uurõt seeh Räp b. siseruumis, hoones [neil] om ka üüriline seehn Rõu; meil om `rińtnik seeh Se

2. kinnitab mingi seisundi olemasolu seehn halutass Rõu; imä inäp kõ̭nõla es midägiʔ, `mutku hińg oĺl seehn Vas; süä halasi sieh Lut

Vrd sees1

seep seep hajusalt S L, Nis Jür Amb Tür Plt SJn, si̬i̬p Hää Kod/g siäbi/ KJn Vil eL(-ṕ; š- Lei Kra), g seebi; siep g siebi Khn Ris Kei Juu Kos JMd JJn Koe ViK Iis Trm, `siebi R(n `siepi VNg Vai) pesemisvahend kodu`keidetu `siepi VNg; `kutsarid sugesivad ja pesiväd `tõisi (hobuseid) `siebigä igä `ommiku Lüg; `kuida `ilma `siebitä saab Vai; küll sest kalast `seepi oleks saand Khk; Nonn viis kaju äärest seebi ää Kaa; Paks muld, sahk keerab noagu seepi Pöi; [keetes] seep tuleb `peale, seebi `alla jääb soop Muh; müi mool üks kang `seepi Emm; `enne oli `kangeste paĺlo `lambud, siis nende soolikud `võeti seebiks Mar; `seepi oli vähä, ei `tohtind `kässa seebiga `pesta Kul; rohelene seep, süldi `moodi, ma `määrsi sügeleste `piäle Tõs; leenisega `keetsid `seepi, said `rohkem kui kibiga PJg; Kis `si̬i̬pi täis raisata, tuhaga läksid ilusti `valgeks küll Hää; siebi `sisse pannaks `kampooli Ris; rätsepal oli vanasti koa siep, sellesse oli `vaiku `ulka `pandud Kos; Mõnel oli natuke `tuhka narsu `sisse `siutud, `seepi oli naa kasinast Amb; mõlaga jo naised liigutavad sia `süemist ja `siepi ja Kad; eks õle ike paremad `siepi ja `prostoi `siepi Iis; ku `si̬i̬pi kiädäd, pane kaasitäis apu`piimä, siis `lahkub ärä leheline siäbiss Kod; kui saass litseriini `si̬i̬pi Vil; mul om si̬i̬p otsan Trv; vana kuul ei ole ää `si̬i̬pi `ki̬i̬tä, et ei lahude, temä püünäp noorekuu `ri̬i̬dil `si̬i̬pi `ki̬i̬tä Krk; lippega keedeti küll mõsu, aga es saa ää, seebiga sai `puhtamb Ran; miul om iki liha säĺlän, miust saass mitu kilu `si̬i̬pi nalj Puh; ta‿m nii ihne, mõseb sannan ilma seebitä; pange käte`rammu kah, mes te `si̬i̬pi nii `paĺlu `raiskade Nõo; `si̬i̬pi tõmmati `käisse `värdlile ja kaaltagutsele, ega ekkä `paika es tõmmata Ote; Soolikurasu üten `rupskidega keedeti seebiss Rõn; tu̬u̬ si̬i̬ṕ oĺl sääne ku pudõŕ Urv; oh si̬i̬ ätä, mis seebige näi, seebi `ki̬i̬tmisege pidi `õkva rumalõss mineme Krl; Harjukõsõ˽`möie sääräst kirivät `si̬i̬pi, tu̬u̬d `üĺti suu`mõskmise si̬i̬ṕ Har; ku rasõv um `raisku lännüʔ, ega˽tä sõ̭ss olõ õi˽põh́ani `raisku lännüʔ, tulõ seebiss tetäʔ Plv; `si̬i̬pi `vi̬i̬ti `närtsä vai räbälide i̬i̬st Räp

seer si̬i̬r (-ŕ) g seere Trv Hel T V(g siere Lei Lut); ši̬i̬ŕ g šiere Lei Kra

1. säär a. jala osa soodi olliva kiḱk vett täis, me niidime poolest seereni vi̬i̬ sehen Hel; kos sa lääd paĺlaste seerdega Ran; `ü̬ü̬se valut seerde sehen; serätsele kuradile pane `kaikaga `si̬i̬ri `mü̬ü̬dä Nõo; jämme seere nigu suure tambi all Ote; külʔ no lingutass, ju̬u̬sk ja pill `si̬i̬ri Kan; `pakladsõ˽püksi oĺli˽seeren meestel Krl; Kooni maani sa˽tahadõ `pruńtsi, kas suurõni seereni, suuŕ si̬i̬ŕ om seeremarja `kot́sil; Aja˽kalsa˽`si̬i̬rde (aja püksid jalga) Har; külä pini puri üt́skõrd minno, haaŕd seerest Rõu; seere˽jo siroh (on surnud) piltl Se; mul om `kangõ siereʔ Lei b. säärt kattev rõivaeseme või jalatsi osa mihel satte süä `saapa seere `sisse (oli hirmunud) piltl Trv; vana seerde `otsa pandass `vastsed labad Ran; noil seerdega `saapil olli villatse jalaräti all; setukese käesivä külä `mü̬ü̬dä, noil `oĺli seräste suka, kel `kondsa es ole, pikki seerdega suka Nõo; Kõva seerega saabass tetäss kõva `vu̬u̬dre `pääle, siss om ilusamb kah Rõn; [püksi] si̬i̬ŕ lät́s `saapa seere `sisse Kan; Sõ̭ss `koetass si̬i̬ŕ ärʔ, mõ̭ni koda põlvõniʔ, mõ̭ni alapoolõ Urv; mu esä is taha seeriga `saapõid, vana mi̬i̬śs ei˽jõua nuidõga˽`käü˛üʔ Har; piḱki šieriga `saapaʔ Lei; riśskablast põlvõni kapuda si̬i̬r arvatass Lut

2. miski säärekujuline oherdi si̬i̬r om ümärik, nii viis`teistku `toĺli piḱk, seere otsan om `risti lapats Ran; `kapsta om nigu igävetse assaku pikä seerdega, ei ole päid ei mitte midägi Nõo; `pihtõl omma pikä seere Võn; seerega papiroska (pitsiga pabeross) Se

sees1 sees S L hajusalt Ha Jä, Trm Pal Äks Ksi Lai Plt Pil SJn, sies R Khn Ris Kei Hag HaId Amb JMd Koe ViK Iis Trm, si̬i̬s Hää KJn Vil

I. postp 1. millegi sisemuses, pealispinna all; millestki ümbritsetuna, mingi ala keskel suol on - - siel `ämbri sies Jõe; `üksik nurk, ei õle `ninda `rahva sies Lüg; `este `piämö [mõrrad] lios kodo `juures vie sies Vai; läkuätses, vesise maa sees ta `rohkem kasvab Khk; rugi sees on kulistid Mus; raunad, pöllu sees kivid kokku `aetud Vll; silgud on veerandite sees Käi; `ahhi äi ole meitel sene söna sees Rei; `möisade sees härjad `kündsid Phl; peenem lõng oli ikka tihedama soa sees ja jämedam lõng oli arvema sees Rid; `lenne sees oo nee kullassepad, ega neid maal põle Mar; lehmad ronivad seal `pehme sees Mär; kivivarede sees oo põld`marju Var; meie sii nagu `rohkem maa süda sees Mih; köisid `mõisate sees `kartuli `võtmas Tõs; ma nägi kitse sii eenamate sees Aud; juurikad lõualuu sees veel valutavad Vän; tal on lehv `juuste sies Ris; mitud `aśsa `rääkis `raadju sees HMd; Kondi talu [on] sial metsa sies Kei; mahe nagu või palava pudru sies Hag; lume sies [tore] püherdada HJn; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; akkasin jõhvikal `käima külma vee sees Ann; `kärpsed on `jälle toidu sees Tür; vanarahvas tegivad `uhmri sees `kruupisid Trm; eks `ambad ole igemete sees Ksi; tänavu on vilja sees palju umb`rohtu Lai; jakud (pookeoksad) `võetasse kevadist `talve ära, `oitasse liiva si̬i̬s; `mõisa si̬i̬s ka oĺli kõŕts Vil

2. viitab mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele `kartulid on `ühtlase `suurusse sies, ei õle `pieni pali `ulgas Lüg; jää oli paraja `paksuse sees, et ta inimese `kandis Pha; me oleme sii pime sees Käi; `Päikse sees äi tohi magada Rei; küll see `vaene inime saab valu tunda, ole `vaesuse sees paegal Vig; `reestrid olid seal naa suure au sees Mih; ma ole eluaeg töö sees oln Tõs; Si̬i̬ juba ojub raha si̬i̬s, sellel põle `tarvis tü̬ü̬d teha Hää; põeb `raske `aiguse sies Ris; vili on looma sees (pea loomisel) HMd; [hobune] pidi ju jõu sees olema, kui jälle töö tuli Nis; ta on ikke viel oma jõu sies VMr; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt

3. mingi ajaühiku vältel, kestel, jooksul minu ia sies oli viel sie `vergupüüd Jõe; `kolme ja `neljä sies, siis ma saan vähäkese magada Lüg; `selle elo sies ei õle `keski seda (Hiiobi) nime pand Jõh; see‿s ole pühabe, see oli nädali sees Khk; Koivalge sees paistvad keik asjad natust teistmoodi Emm; Koidu sees tikub uni `pääle Rei; selle aja sees tä keis sii, kui ma ää olin Mar; korra karjapõlve sees ma ole tädä näind Vig; jäi pidalitõbises, see oli minu nägemese sees (minu eluajal) Var; veri ei `tööta läbi, kahe`kümne minuti sees piab veri `ümmer`ringi `köima Aud; selle aja sies on paĺlu `süńdin Ris; `talve sees põle pesu `pestud HMd; ühe `oasta sees `võt́sime `liisku Kos; nende `päevade sies piab olema ära `tuodud JõeK; ema suri kuuekümme sies ja isa õli seitsekümme sies, kui suri Kad; põle mina oma elu sees näind Plt; `pääle söögi `oĺli `puhkeaeg, ku sa es taha pohata, tegid selle aa si̬i̬s `viisa pajuniidest Vil

4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese kohta) en mina tia, mis `tõise sies on, kas üvä või `kurja Lüg; kusa seda tääd, mis mo südame sees on Emm; eks see iki pidas mo inge sees, mud́u oleks `ammu läind olnd Mär; mõni kiirub neh, see oo mõne inimese moodu sees Var; eks tal ole sie tüö jo kää sies VMr

II. adv 1. a. sisemuses, seespool; koostises, hulgas; ka väliselt nähtavana `kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies Lüg; läks rüsä `vahtima - - kolmteist`kümme `varelli oli sies Vai; lagi sees (sisse langenud), `sönna maea‿p saa `minna mette Khk; hobused seda `heina äi söö, kus mindud sees on Phl; makil ei ole umalud sees veel Vig; suurt `paati ei olnd, mis võib ikka üks paarkümmend inimest sees `olla Kir; `kangal oo kaksikud sees (kangaveast) Aud; rabasse, kus `laukad sees, võib uppu Vän; ma läksin `Valma `metsa `pähklad `vaatama, pöle `mitmel `aastal seal sies käin Ris; kääl norr sees HMd; maja seinad tehakse `mäńdised küll, aga kuusepaĺk on sial sies kõvem KuuK; nüid on `jälle siin jäiled sees (lumes teerada olemas) JJn; `peekrel auk sees Ann; meie põrand on `pehknend, siened on sies Kad; takkudel on tombud sies VJg; neid `kirpa - - talvel oli vähäm, kevade akkasid `jälle edenema, seeme oli sees Lai; kuhjal orijalad sees Pil; tal `oĺli kesine leib, ki̬i̬d si̬i̬s Vil b. siseruumis, hoones vm kitsamalt piiritletud alal Kes sies, sie sies, kes `väljäs, sie `väljäs (pärast uste sulgemist enam sisse ei saa) Kuu; `kartuli oli `palju sies ja `innad oli `uodavad; [sadamas] oli vahest kaks`kümmend `laeva sies VNg; midä jorotad sies (toas) ja lased `tõise `üksi `mennä Lüg; `Einad on keik sies IisR; igäs kabagas (kõrtsis) `käüdi sies Vai; äi tεε, onts kerk juba sees (kas rahvas on kirikus) Khk; kanad keiväd seal rehal sees ja siblivad kõik segämesi Mar; meil oli sial saana `otsas `sioke leevialune, siga oli sial sees Lih; sie on üks ulualune, ried ja vankrid sies Sim; poesiksed käesid si̬i̬s ja `lõhksid selle oreli ärä Vil || osutab kellegi valitsemisele meil olid `sakslased sies HJn

2. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu ma löin `raua `sisse, aga `ülgel oli elu sies Jõe; vöil kuiv magu sees Phl; Miol `käüäd järjest valud sies Khn; tal `kange kueva järg sees (ilmast) HMd; ei tema obust `käia lase, muudku sõit sies `ühtelugu Kos

Vrd seen2

sees2 sees (-ś) Kse Han Var Mih Hää Juu Trm Lai, si̬i̬ś Hel Kan Urv, g seesi; sies g `siesi VNg; siis g siisi Mär; pl seesid Phl Kul Mär Vig Nis JõeK Plt, seesi Trv Rõu, siesid Kos Jür JJn ViK, `siesid Jõe Kuu Hlj soos; volt, krooge `siesidega kleit `seljas VNg; `kampsulid, siisid olid seĺla taga, ma olen isigi kand siisiga `kampsulid Mär; seesid olid `seoksed kurrulised Han; naistel olid `seoksed `lahtised jakid - - seesid sehes Mih; kuub oli `niipsudega, `kampsul oli `seesidega Nis; seesid `aeti `voĺli Juu; naestel olid ikka `voĺlidega sielikud ja `siesidega jakid Kos; `aeti jääred `alla, et jaki piht jäi pikemaks, `üüti siesid VMr; seesige `nańtka Hel; si̬i̬ś, tu̬u̬ oĺl vestil all Kan; Pihtsäŕgil oĺl `päälmäne jagu `ümbre piha, alumanõ jagu oĺl jälʔ laemb, säänest `laembat jaku kutsutigi seesiss Urv

sega- sega- VNg Lüg Jõh IisR hajusalt Sa, Muh Rei Rid Mar Mär Kse Tõs Tor Saa HMd Kei Juu Kos Amb JJn Ann Koe VJg Trm Äks Lai Plt, segä- Kuu Vig Kod KJn eL `räägiti segäkield, sie ei old peris `suome kiel, ei old `iesti kiel Kuu; nüüd on `poisid ja `tütrikud kuos sega`lieris; segamuld, kui on `mulda ja `kruusa `ninda segamine Lüg; Sega`metsas `kasvab kõiksugu puid Jõh; `Tehti ka `seiksi sega`aidu, alt kivist ja peelt puust Kaa; See on seal nüid `sõuke segarahvas, seal tea änam midagi Pöi; esites tuleb segakala, lat́ikad, vahest kuha ka Rid; segakari, muist oo mustad ja muist punased ja muist musta ja `valge kirjod Mar; mool oo segareńt, segareńt oo rahas ja `viĺlas ja `päävades Mär; segavilladest sai meestel `tehtud `riideid HMd; sega`tõugu Kos; `väiked kardulid leigati `kat́ki, `tehti segapudru `tangudega Amb; sega`kartulid, ega nad ühetasa [pehmeks] saa JJn; segaabielo (teine teist usku); sega`eina külvati meie `soosse, mitut `soŕti seemet Trm; tüdrik jäe segä`mi̬i̬lsess, ei õle `praegagi `selge Kod; enämbide `tuĺliva kiisa, mõni säŕg kah, peeniksit segäkalu Ran; taa ei olõ midägi ki̬i̬ĺ, om üt́s segäki̬i̬ĺ Krl; suurõmb jagu `mõtsu om õks segämõts Har; Vakumaa päält `toht́sõ `ainult raha`reńti `massaʔ, segä`reńti es või ollaʔ Rõu

sega1 sega Kei, segä Kod KJn Trv Ran

1. segu leiva ja piima sega on pudi Kei; kui segä one vedel, siis lähäb kasset `rohkem Kod; üsätse olliva segä rämps, `pühked ja teräd, aganad siän Ran

2. segavili `niitsid segä väĺläl KJn

sega2 → sekka