[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kits kits (kit́s) g kitse eP(kets Hi LäPõ), g `kitse R, kit́se T, kitsi Jäm Khk Tor Hää Saa M, kit́si VlPõ, kitsõ V(n kit́š Lei)
1. a.  kodukits `kitsedel `niideti ka neid tümi `kohti vähekese; `kitsed ei old `kütkes `eiga `laudas `millagi `kinni; parem `kitse pidada ku lits `endal kosida rhvl VNg; Lase kits kiriku, läheb `kantsli ka Lüg; `Käiväd nagu `kitsed kuse `kallal (magusat söömas) Jõh; `Kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = kedrus IisR; `kitsed `andat `piimä; `enne oli `kitsi pali Vai; Kits ning sokk olid pooled vennad, mölemal olid töŋŋid ännad rhvl Jäm; meitel ep `peeta `kitsesid Khk; kardab kut kits köue `ilma hum Mus; kitsel oo `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; Kits `polla loom, kadakas `polla puu ja sõrulane `polla inimene hum Pöi; `kitste seas oo pukad Muh; `ketsisi tapedi sügise Rei; ole ikka mees, ää ole kits mette Mar; kits sõi `kapsa lehed ää Mär; Kits `keldris, saba `väĺlas = tuli ahjus, suits korstnast väljas; Kitsas nagu kitse keel Han; kõigi kitsedel ei ole `saŕva Tõs; Jusku kit́s mökitab (kogeleja jutust) Hää; nüid kitsed kaduvad ää; `kitsi ega pukki meil ei ole Ris; üks vanapoiss oli, Timbu Ants, temä pidas `kitse Juu; lehmad `jooksid kui kitsed `ringi Kos; Nagu kits kahe kuhja vahel (raske valik) Jür; mis kit́s kitsele annab, kui mõlemad ühe `vaesed Koe; mis sa kits traavid alati (inimese kohta); ei sul ole `õiget aru, sul on va kitse arud VJg; kümme `kitse ühe `eina kuhja kallal = kedrus Sim; See `õhta läks nii kui kit́s lõi sabaga (kiiresti) Trm; paĺju sikka ja `kitsa Kod; `kitsesi on `õlpus pidada, tee `talle `vihtu ja Lai; kit́s mökitäb KJn; mea akkan `kit́sa pidämä Vil; kit́s kapusta aian Trv; `kitsi `piave `siantse vanainimese ja `vaese; ta om magjass viina pääl, ku kit́s kuse pääl Krk; viis-kuus `kitsi olli talu kottal; `kit́sel `olli ütsilugu paariku poja Hel; `kit́s `keldren, ki̬i̬l `väĺlän = tuli reheahjus Puh; koller tullu talule kit́se näol; Kes `kitse karja`tõprass loeb ehk karjalast inimesess Nõo; talu inemise `kit́si es `piävä Ote; kiiĺ käü nigu kitsõ jalg (keelekandjast) Krl; Sa‿lt (sa oled) ku˽kits kapsta aian, ei sü̬ü̬ʔ esiʔ, ei jätä˽tõõsõlõ ka (kadedast); mi latsõʔ oĺlimi˽`kitsiga˽pinuhn Rõu; kiä jovva‿as `lehmä pitäʔ, tuu pid́i `kitsõ Vas; kitsõ piim om makõ Se; kits kotis hädast, puudusest nüüd on tal kits kottis – `kitsas kääs, ei õle akkamist Lüg; ta on kui kits kottis (hädas) Rei; mul tänada oasta kits kotis (puudus majas) Trm; Kits kotin (viletsusest) Pst | fig pime tema nεε mette medaged, nagu kets kottis. kui inimene na tεhele panemata on Käi; kits kärneriks sulil vaba voli Pane nüüd kits `kärneriks, süöb `viimasetki lehed puust Kuu; Pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks Lüg; nüüd oo kets `kärnäliks Mar; Kits ei kolva `kärneris Han; Nüid on kit́s `kärneriks Hää; kit́s om `pantu `kärnäliss Ran || kehvuse, kõhnuse vms kohta `Kargab kut va kits teiste ees (lehm vilja joostes) Pöi; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s Krk; nägu nigu kit́se jäĺg (kõhn) Ran; Tsilgute ka uma kitsõ är (lehmast) Räp | nigelast tulemusest No tegi ka reha niigu `kitse peerestuse (hõre, kehv) IisR; niigut situks kit́s kase tohu `pεεle (äpardunud tööst) Mus; kits kelgu ies (üha vaene) Kos Vrd kide4 b.  metskits no `saimo sene `kitse käde Vai; irved o `metses, kitsed kua Lih; kitsesi oli jah, ja nüid `präegu koa, ja põdrasi ja Tõs; kośja viinad olid `kaasas - - siis küsisid et me aeame `kitse taga - - me tahme `kitse `laska Pär; metsast tuĺli terve kari `kit́se; kit́sidest saab ilust `nahka Saa; nägin ilusa suure kitse HMd; siin on old ikka `irve ka, kitsest natuke suurem JõeK; nüid akkab siginema `kitsesi Koe; `põtru ja `kitsi õlema paĺju ärä surenud `metsä Kod; ja `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; ubailvess murrap `kitse, jänesit; lätsive `kitsi `püünme Krk; `kit́s om kikerpilli ärä ladvanu Nõo; mõtsan oĺl enne vanast küll paelu `kit́si San
2. euf naise, eriti neiu häbe mis sa oma `kitse `näitad külale (öeldi lapsele); su kits sai siis vahel vett rüibata koa (neiu oli meres); mis sa sii oma `kitse paistad soja päeva käe Muh; kits paistab, ega ta põle `kaeras käind Pil || vahest `istuvad ja kuub jääb üless ja tagumik `paistab, siis `ütleväd, et `kitsed `lähväd õrasselle Jõh; pane ännad `peale, muidu kitsed `lähtvad orasse Muh; näe ketsed `lähtvad orasele sol Mar; Enne `keerdi seeliku saba üles, aga `kitsi ei `lastud orasil `minna (kube oli kaetud) Han; Kit́sid Kihnu orasel Hää; kitsed läväd oraselle Juu; kits lääb orakselle VMr; kitsi lääve orassel Krk; kata latsõl perse kinniʔ, kit́s lää orasõlõ Plv
3. hum vokk kit́s löi pailad pεεlt εε Khk; kolme `jälgne kits Rei; oki saab vahel kitse nime, et tal jalad all oo Kse; ketrab kitsega või kitse rattaga Koe; Küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad rhvl Trm; kitsige kedräts Hls; mia tõi liinast kitse Puh; naestel juba kit́s maean Ote; tüdrikuʔ lätsiveʔ `Valka laadalõ `kitsi `ostmõ Krl
4. raam ehitusmaterjali kandmiseks kits oo `seĺges `kanmiseks Mär; Katuse `löömise juures pannasse laastud kit́si `piale Tor; teĺliskivid kannab kitsegä üles; kits on seljä ruam, ühe inimese `kanda; kits one si̬i̬, kellegä kiva üles [katusele] kannetass, täl on sarved küĺjen Kod Vrd katusekits, sarvik
5. (väike mittesöödav kala) ?hink kitsõʔ umma˽kivi all, sääntse habõndõgaʔ; hummogu `pańti `su̬u̬rma puudõŕ `kiimä ja sinnä˽`pańti maimõ ja kitsõʔ ja hürilä˽`sisse Rõu
6. tikutaja liitsõnalistes nimetustes Vt mets|kits, mõts|kits, pikne|kits, soo|kits, taeva|kits
7. metsõunapuu – Rõu
8. pl juuksepats Enne urgõpäivä kõnelevad naised juukseid patsidesse köites: Vaja panda kitsõ kinni Lut
9. mäng a.  pulgamäng `kitsi `löömä Hel Vrd katski3 b.  kivimäng `poiskese `mängsivä aeva `kit́se `urgu. somp `olli maa sehen, tu̬u̬ `olli urg ja ümärgune kivi `olli kit́s; läits ka `poiskeste manu `kit́se `urgu `aama; es lase `kit́se `urgu `minnä, lei kit́se `väĺlä Nõo