[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

emis emi|s g -se VNg Sa Hi spor L Ha Jä, VMr, -sse Vig Sim, -kse Jõe Kuu Kos JMd VJg Sim; emi|ss Kse, g -sse Lüg IisR Muh Trm Lai KJn, -kse VNg Vai; eemis g -e Krj; emmi|s Rei Juu(ls) HJn Tür, g -se spor L, JMd(-kse) Iis Hls, -sa Kõp, -sse Iis Trm Kod; emmi|ss g -se Krk, -sse Jõh spor TaPõ VlPõ, Hel T, -ssa Trv; emmü|ss g -se Lei, -sse San; (j)emis(s), jämmiss Lei; iḿmi|ss g -se V(-śs Vas Räp Lut), -sse Võn Urv Rõu Plv; imi|ss g -se Rõu Plv Se(-śs) Lut; all imissele Se; iḿss g -e Plv; iḿs Kra
1. emis minul ei ole elades `porsaga emist old VNg; emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale; mei emiksel on `piened `porsad Vai; emis ikka emis kut ia `latva (sama nimetus on elu lõpuni) Khk; Vana emis läks täna omiku `lauta suu oli `pahna täis, ilmad `lähtvad kurjaks Pöi; paastu `maarjabε emiss `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele Muh; üüläl (indlev) emis Mar; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa `ostmas, näd emisid ei pidan Han; emise liha on parem kui orikal VMr; `põrsad tahavad ära võõrutada emmisse juurest Iis; emmissel on pojad, terve pesakond Äks; emmistel aab küll [kihvad], aga on veḱed nagu otsad Lai; tooja emmiss KJn; viisi emmissa kundi manu Trv; ni̬i̬ `valge suure emmise, ni̬i̬ toove üte tiiruge suure losikonna `põrsit Krk; anna emmissele `süvvä, siss om ilusa `põrsa ku ürdi jälle Ran; emmiss kannap neli kuud ehk kuustõi·st nädälit; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld; täl (naisel) om `poige nigu emmissel jälle Nõo; kui emmiss `põhku ammastega [pesast] `väĺlä tu̬u̬p, läävä ilma `ääle Kam; pahru ja emmüss San; põrsakõsõ˽nud́siva˽vana iḿmise all nissa Kan; suśi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; vanno `iḿssit `peeti kah, nu̬u̬˽kah es `peĺgävä˽sutt Plv; kesik iḿmiss Vas; immiśs tõi meil kurno `poigõ Räp; iḿmiśs `nõśsi pahralõ (paaritamisest); iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ; tiiniss ~ läülä iḿmiss; ku kabõhanõ (rassõ) iḿmist pess, saava latsõl haŕasõʔ Lut Vrd emik, immo
2. (mitmesuguseis väljendeis) a.  (võrdlused) Nagu emis teeb `poegel aset (ei jõua tööga edasi) Han; Si̬i̬ jusku emmisel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; Naese tülitsevä nigu emmisse paar pureleva; Eläb nigu emmiss põrstega rüäsalven (külluses) Nõo b.  (mõistatused) emis tuleb `loutast `välja punased `pörsad järel = ahjuroop, tulised söed; must emis tuleb `välja, punased `pörsad järel = id Emm; Must immiss aja verevid põrssid laudast vällä = id Urv c.  (ilmekad ütlused, vanasõnad jm) `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (inimene ei jäta oma halbu harjumusi) Vll; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise (öeld sellele, kes liialdab ise sõnaga) Pöi; elo ku immissel, põli nigu `põrsal (väga hea elu) Rõu | (öeld möödujale, kes ei tereta ega anna jõudu) Oled sa kellaga emmist näind Mar; seda sõimati kellaga emises kis `mü̬ü̬da lõigas, kedagi es `ütle Saa; kas sa meie `musta emmist olet nännu, emmissel `olli kraṕp kaalan Nõo | (lapsed kasvavad vanemate moodi) sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; sukku saava˽soepujaʔ, `immä iḿmiselatsõʔ; `immä `lätvä iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu
3. pej (inimesest) inimesele `üölla paha `mielega ka emiss VNg; kuradi emiss. [ära] lõuguta üht Kse; vana laisk emmis one (laiskurist) Kod; sa kurat iḿmiss ei viisiʔ midägi tetäʔ (logardist) Plv

enese (n puudub) g enese R(-a Lüg; henes[e], [h]enesä Kuu) eP(h- Phl), `eese (ee-) Sa Lä(`eesa LNg, -ä Mar; eesa Rid) Mih Nis Rap, `enda (-ä) Lüg spor L K I, Trv(`eńdä) Pst T(endä hv Nõo) hv Har(`h-), Lei, -e Saa hv Vil, M(-ń- Hel) San, `indä Võn Ote, `(h)indä (-ń-), -e V, `(h)enne, he- Har, `enne, `jennõ Lei, `hinne Rõu Vas(-ńn-) Lut; in hinesehn Rõu; el henesest Har, hi- Rõu, `endäst Kuu; all enesale Kir, änesele Mih, eesele Ris, `endalle VNg, -le Vai, ennele Lei, hi- Räp; ad hinnel Lut Kra; kom enäsegä, heneskäs Kuu, hennega Kra, hinneka Se Lut; p ennast (-ä-) R/`e-/ eP(h- Phl; ä- SaLä; -ss Kod MMg) M T hv Har, -est M hv Ran, Har(h-), (h)innäst (-ńn-), -est V, end hv Lüg Jõh Vig Pär PJg Tor Juu Tür, `enda hv Rei, `endä T hv Plv, `hi- Plv Räp(-ń-), `inde Krl, `endast (-ä-) Kuu(h-) VNg Lüg, `endat Lei, endät hv Nõo, `hindät Plv Räp(-ń), `endasa VNg hv Lüg, `hendäs, henest Kuu, eest Vll;pl enesed hv Jõh Jaa; g eneste R(h- Kuu) Jäm Khk Hi spor L K I(-sse Kod), Trv Pst, `eeste Khk Kaa Vll Mar, `eńdi (-n-) hv Mar, spor K, Pal Äks T, `ende LNg Mar, `eńdide (-n-) Vil Ran Nõo Kam, `hindide Räp; all `eńdile Mär; ad `henneil, kom `henneidega Har; p `eńdid (-n-) IisR Jäm Käi Rei L K I M(-t) T(-t) Har, `hińdit (-n-) spor V, `endasi VNg Lüg(-ä-); (singular esineb sag pluurali tähenduses)
I. refl-pron
1. (objektina) a.  (hrl transitiivse verbi laiendina) siis `tehti `jälle kaik nii `uhkeks henest; lase siis `hendäs `kurnada nii `kaua Kuu; `tütrukud `oidasivad `endasi `valgenna (vältisid päevitumist) VNg; unestasin `endasa ~ enese `siie `istumaie; kuusk arib `endäst ise, ajab kävid maha ja tieb `puhtast `endäst Lüg; Siis `pesti `reie tuas siis `puhtast siis enesed Jõh; pidi ännast εε katkestama; paneme ennast `pitka (heidame puhkama) Khk; Sõid ennast täis Pöi; ma räägi nüid ennast ma‿p räägi `teisi Muh; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εε Emm; `vaene `kerjaja toleb, kepp pitkemad `enda Rei; lapsed ei anna `endid kätte Kse; las ta lähäb ja koolib ennast Var; [lapsed] sittusid end täis Pär; angerjas poos enese ää [põhjaõnge otsas] roho `sisse Vän; vana perenaene murd `lammaid, teind eese uńdiks Nis; [karjamaal lambad] `kieravad ket́tidega `kinni, kokku `endid Amb; ta piab ennast `uhkest Rak; mehed jõid ennast `juonust Trm; sa tuled ennast poriga (poriseks) tegema Pal; `ütles Talinnast `enda peri olema Äks; lehmale `pańdi kärbis nina `peale, [sest ta] imes enese ää Pil; me `piame ennast van ~ `endit `rõõviss paneme Krk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miu; mia `paistsi ennäst ahju man Nõo; kui varess vihup ennäst, siss `vihma tulep; `mõisa aeva iks suuress `endit joba Kam; rasse`jalgne ei tohi `enda pahandada Rõn; ei olõ˽ti˽hinnäst nii vaivanuʔ, nigu˽taa Urv; ala˽sa˽`näütü˽hennest mu˽`siĺmi; ma `aiõ `henne ka üless Har; küll um miiss tõist `naarma `hindä ei näeʔ Plv; a oĺliʔ `säändse rahvass, maśsiʔ esändäle ärʔ ni ośti hinnäst `ussõ [teoorjusest] Lut Vrd ennatsi, ennisid b.  (refleksiivse verbi asemel või intransitiivse verbi laiendina) [lennuk] `laskis `hendäst `sinne maha Kuu; ennast viina ooleks `andand; mis sa ojad ennast ukse `körva Khk; vääratad, kukud `eese maha Kär; obu `viskab maha ning kikerdab ennast Pha; ning eitnd ennast `riidest ää Pöi; õpped sa pesunaiseks ennast Muh; se üsna pödes jäla pεεl ennast ära Emm; pani minemä eese, ei taha tööd tehä; `vilne riie tõmmab eese `kärtsu Vig; vili loob enese ää Lih; mõni `tõutab ennast teisel truviks jääda Hää; see `pistis ennast `jooksu; koer oli `metsa pugen ennast Ris; mis sa eputad ennast Hag; siis ehmatand end targaks Juu; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist või Trm; nüid ta akkab ennast järele `mõtlema; mis sa nõnna `oopled ennast Pal; `eitlik ilm, muudab ennast ütelugu Pst; siss õṕs ta ennast `piĺtnikuss; ega ta nõnda ei oole, ku ta `kerklep ennast Krk; mis sa targutet ennäst, kõrdsin ja ku̬u̬noleku pääl Hel; küll temä om ää usuga obene - - ei peruta `endä Kam; mul sai mitu kõrd `kronksi tõmmatuss ennäst San; sääl ma˽`külmssi `henne välläʔ; siin om lämmi siiä kogusõ˽kokku henne [kärbsed] Har; mis‿sä `hińdä suurustat Räp; herändä sa hinnäst (üless) Se c.  (objektilise atribuudina deverbaalsubstantiivi juures) elu põle ia, sellest need enese`tapjad ja kuŕjategijad tulevad Hag; mies võt́tis enese `kaitseks sõna Kos; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine Nõo; `hindekituss `haisõss Krl
2. (adverbiaalina) `Kutsuga see `toise pere laps ka heneskäs `mängimä Kuu; jalad oli enesel nisused `kanged VNg; poiss läheb nüüd `endale naist kõsimaie Lüg; votti `lapse enesega `kaasa Vai; toome `eestele pingi Khk; Igaüks ei ole selline, vaat see vötab `endase (on kinnise iseloomuga) Mus; `kumpkit sai kolm `paari pesu `eesel Kaa; jättis eesa kätte Rid; me panime `eńdile juba rehe ülesse Mär; iga pere `püidis enesale [kala] Kir; olid käärbud enesel Nis; `kutsus enestelle `kangeste Jür; `tõmmas `endale `kiirest riiet `piale (riietus) JJn; me olime `eńdiga `väĺlas (töö lõpetanud) Ann; sie on üks niesukene nohik miest, enese ette ta pusib ja on Sim; panima õõnad enese tarvis `kersso Kod; kes siiss nõnna `keŕkleb `endaga Pal; mis‿sa nühäd enesest KJn; nevä (koolilapsed) olli vaadige vett vedänu säält alt `ende perän Pst; mea pistä `endel tõise `rõõva ka `seĺgä Krk; ää iki, ku `endä peräld (omaette) majake om Ran; ärä lase `endäle `lüvvä Puh; [toidulaud muutus paremaks] kui joba `kartuld sai `endä täis; mes sä `endäst `vaivad nii paĺlu Nõo; mina lät́si `tahtse näid `eńdidega `kutsu üten Kam; Ma siss `mõt́li `endäman (endamisi) Rõn; tegive˽tüüd, ja˽pedäve `endäst `kõrda San; muidu omma˽mul kõ̭iḱ latsõʔ `ümbre˽`henne, siin saan `ümbre˽`henne elutsõsõʔ; ma olõ õks pallõlnu, et ma õks henne peräst (omal jalal) `väĺlä saa; ta ei hoia medägi henne˽sisen (enda teada); ma võta henele ~ `henne manuʔ; vana elu om sääräne, nii kõnõla henne˽päält (endast) Har; ma `mõt́li `hindält (endamisi) Rõu; nimäʔ võt́i mõtsa rakoʔ `hindälle Vas; herneh om jo˽`hindä koruʔ Räp; kelless maʔ tu̬u̬d `aśja `võidsõ kõnõldaʔ, maʔ pei üteh `hińdäh (enda teada); kae ette `hindäle; ma `lõiksi suurõ leevä pöörändüse, hinneka `pandaʔ (kaasa võtta); ma saa ai `hindäst [kuhugi minna], uma kõrd tuĺl `külge; kuiss saʔ `joudsõt arʔ taad jutto `hińdäh kińni (enese teada) pitäʔ; ta om `hindeviisi ~ umma `viisi `väega; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat, `hindä päält võtaʔ mõõdi Se; paha `pienüʔ linanõ lang, hinnel präädit Lut
Vrd heideste, heineste, hene, ennaste2, ennate, ente
3. (mitmesuguseis väljendeis) `Üksi `endäst, `kaksi käsist (ühe inimese tööjõud) Kuu; Niid akad sa ennast ää lammutama (vastuoksa rääkima) Kaa; eneselle tegemä (magama) KJn; [rase] `hindähe (iseenesest) om ärʔ pudõnuʔ Plv; enda keskel ~ vahel omavahel `enda vahel õleme iast läbi soand Pal; `peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokko Räp; paremb `hindä `keskel ärä lõpõta sjo asi; kiä `mõistsõ mehidse ki̬i̬lt sis kuuĺd ko mehidse˽`hińdä `vaihhõl kõ̭nõlevvaʔ Se; las olkõ timä `hinne `vaihhõl Lut; enese peal iseseisvalt, omaette ta elab enese peal, ega ta isa kääst kedagi enam saa Mär; nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; ku ma sääl henne pääl oĺli, sis taa õks `tõie säält mullõ kah medägina söögipoolõst ja väepoolõst Har; eneses endamisi ma olen metu`korda mõtend eneses Mih; Kõ̭iḱ (kirikulised) `oĺli hinesehn mõtõlnu miä tu̬u̬ opetaja üteĺ Rõu; enesest ~ endast 1. iseenesest, välise tõukejõuta; iseseisvalt pεε valodab, on `vengo vöi säsugest `asja, vöi on ösna enesest pεεvalo Käi; vanad inimest `rääkist seda, äga ta pole enesest neid `asjo teand Rei; `uibu pandass tiku `külge ta‿i püsüʔ `hindäst üleväh Plv; 2. endal, omast käest [angerjat praetakse rasvata] seald tuleb `rasva nii `palju, henesest Kuu; mool oli `endast kõik rahakopikas Kse; sel veśti `taskul oli enesest ka midagi pial vist [enne muutmist] JJn; nüid om iks `endäst katussealune elädä ja olla Nõo; tel om `endäst sü̬ü̬ḱ. `endäst maja illuss kõ̭ik San; tu̬u̬l om esi˽ka henesest hobõsakõnõ Har; esä `tahtse ka `hendäst (iseseisvat) ello Räp; nu̬u̬ (kosilased) tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺ `tüt́rigu imä poolõst Se; 3. endamisi si̬i̬ `vaenõlat́s `hińdäst nii mõtõĺ: olõss tulõsi vana mehekene Se; ennast täis uhke; isekas Ole `pääle `hendäs täüs, ega sie `toistele midägi lue Kuu; Ega senega saa `rääkida, sie on `ennast täis Jõh; Nii ennasttäis mees, et otse loĺl näha Kaa; mis sa tätta räägid, tä tänä ennäst täis (pahane) Mar; nied `jõukad olivad jo nii `kangesti ennast täis VMr; on ennast täis nõnna et ei tule eest ega takka sõna `väĺla Plt; suurõline ja hinnäst täüs kui Räp; ennast vasta ~ vastu rase – spor eP M T kui ma `jälle hennast `vastu läksin Phl; ennast `vastu ~ `raske inime Saa; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; ennäss `vassa Kod; Kui ennast vastu inimene luuüdi sööb, sõs saab laits isune Trv; ennäst`vasta naene piab `oidma kõegest alvast Ran; vanast üteldi iks ramma naese, aga perästpoole nakati `ütlemä ennäst `vasta Nõo | näib jo `vasta ennast olema Kad; hindä kotsilt ~ kottalt 1. ise(seisvalt), omal jõul; omaette sa olõʔ iks nii `hindä`kot́silt (mõtle oma peaga), `kaegu‿iʔ essä ja immä midägiʔ Rõu; kas sa `hindä kottalt saista ei jõvvaʔ, et sa mu `säĺgä `nõ̭atat Plv; kodapoolinõ oĺl, mia sul majah `eĺli, poṕs oĺl esi˽`hindä kottalt Vas; lat́s küll `hindä`kotsõlt `kävvü es saaʔ [rehetoast rehealusesse]. läveʔ oĺli˽`korgõʔ Räp; 2. iseenesest, omast kohast Et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene [räägiti] Räp; hinnäst mööda 1. rase – Urv Krl tu̬u̬ näüss innest`müüdä ollõv Urv; 2. omaette ugalanõ [on see], kiä üt́sindä om, innäst`mü̬ü̬dä Urv; hinnäst piten 1. rase ku naańõ last jäi, sõ̭ss `üĺti et ta um hinnest piten Rõu; pujaga oĺli hinnäst piteh Vas | tiä om joʔ `hindät pite (varsti sünnitamas) Plv; 2. „omaette“ Liisol oĺl ka hinnästpiteh pu̬u̬ĺ tallo Vas; hinnäst sääne rase ku taheta‿i üĺdäʔ, et om rassõ, sis üĺdäss, et timä om hińnäst‿tsääne; naańe oĺ kotoh hińnäst sääne Se
II. poss-pron oma Henes kuub o kaik must `kuidas `sengä `puodi lähäd Kuu; sie inimene mudib seda `süömist `enda `kõhtu Lüg; ma ajasi ta (lehma) `eeste öuest ää Vll; `eese lapsed ja poa (poja) lapsed olen kasvatand LNg; nää ma ole jo eese käte peal (elatun oma tööst); puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale; me pidime siis selle sõnikuga `ende `põldosi rammutama Mar; enese lapsest saadike enese isaga ja‿s nüid enes‿mehega elasin [siin] Rap; `tehke `endi tüö ja süöge `endi leib Amb; anna miul üit́s pisar vett, `ende toobist Krk; `eńdi aena ja kõ̭ik söödivä ärä Nõo; ma `endä latsõ˽panni kõ̭ik lappõ `kakma ja `tü̬ü̬teme San; egä `kiäki henne `halvust ei tunnõʔ Har; kes `hińdä umaga raahu ei olõʔ tõśte umaga hangõldass Räp; ka ku lätt, mutku hörätäss uma ~ `hindä `persegaʔ Se Vrd enen, ennaste2, ennate, ente

eris eri|s g -se Mus Rei, -sse IisR, -kse Kuu Hlj Kad; eriss g -e Iis heris, kelm, nurjatu – Künnan kelmile kesada, eriksele niidan eina rhvl Hlj; erise loomuga inimine; erise olemisega loom, vaadab teravate ning `erkude `silmadega Mus; mis sa oled nii eris inimene Rei; tieb erikse näu ette Kad; eriss, kes äristab `kõiki Iis Vrd heresk, erik, herits

ihess ihe|ss Trv Kam Plv Räp, -śs Võn Räp Se, ehe|ss Trv Ran Puh TMr, -śs Se, g -sse; ehass Räp peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides) ihess om õige ele `valge juśt ku õbe soomuss seĺlan Trv; ehessed om `siuhkjad kalad, nii viistõist `tolli [pikad]; sügiseld oesiva ihessed `randa; ehessit `tuĺli `arva `väĺlä Ran; ihess kudõ kah märdipäivä `aigo; ihesse `püüdmisest ommaʔ hõrrõ võrguʔ Räp Vrd ies, ikkekala

ihnus1 `ihnus Jõe Vai Aud KuuK VMr HljK, g -a Kuu, -e Jäm Ris, `ihnsa Kos Amb; `ihnu|ss g -se Nõo; ihnus Pöi Hi spor L(-os Mar), Jür Kad Sim Plt, g -e hv Sa, Rei Rid Khn/-õ/ Hää Hls, -sse KJn, -kse JMd, `ihnsa spor L, Jä Kod(-os; g ihinsa) Hls, `ihntsa Kse Han; ihnuss Vil Trv Puh, g -e Muh Trm Lai Nõo(`ihnsa); `ihnus- Kuu IisR Rak, -ss- Lüg Rõu; ihnus- Phl Juu, -ss- Har Rõu
1. ihne (inimene) `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva; `Ihnusa `voitu mies, `viina ei ole `raatsind `miestele `osta Kuu; `ihnuse inimese kääst äi saa sa midagid Jäm; kui isa ihnus siis poeg pillakas Khk; Ta on ju seda ihnuste sugu Pöi; va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda Käi; Kui vanemad oo `ihntsad või laisad, siis õpetavad oma lapsed kua `neukstes Han; Nenda ihnus et ei raatsi ninna nuusata Saa; meil on neid ihnukseid küll JMd; `ihnsa inimise käsi ei käi `iasti Ann; ta oli nii ihnus nigu üks igavene koi VMr; kes peremees nisuke ihnuss oli, ega selle juures `teenijad kaua old Lai; Sedä ihnust ma juba tää Hls; ku ihnuss `pernane `olli, tu̬u̬ es täi jahu panna [küpsetamisel] leevä `alla Nõo Vrd ihnass, ihnur
2. laisavõitu `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [hobune] Mär

ihnus2 `ihnus spor Jä, Trm, g -e Khk Mär Tor Hää Kad Iis KJn; `ihnu|ss Trv, g -se Puh, -sõ Nõo spor V, -sse Lüg; ?ihnus g -e Juu ihnsus tämä on kui `ihnusse auk, tämä ei saa täis `millägi Lüg; `ihnusega `lähtvad inimised rikkaks Khk; ega temal oma `ihnusega `täidi kellelegi `ruasu `anda Kad; ajab `ihnust taga Iis; temä `ihnusel põle enäm `otsa egä aru KJn; elun tulep `kõ̭iki ette, `ihnust ja `ahnust Nõo; taa võisi anda külh, aga `ihnuss ei lasõʔ Har; `ihna ai süvväʔ, `ihnuss kanna ai; oh su `ihnuist Se

ilgus `ilgu|s g -se IisR(g -sse) Trm
1. kius, jonn õtst õtsani `ilgust täis tõńe Trm
2. pahur inimene `Ilgussega on `teistel `raske elada, iga `veikest `asjast võttab `kinni; Täma kadund `naine oli `irmus `ilgus IisR Vrd ilgur

ilves ilve|s g -kse Kos JõeK KuuK JMd VJg, -se hv Sa L K, Lei, -sse Muh VMr Iis Kod, -sa Kõp; `ilve|s g -kse R(g -se IisR, -sse Vai; -ss g -sse Lüg); ilve|ss g -sse Hää Trm Plt KJn Krk Hel Kam(iĺv-) San Plv, -se spor M, Võn/iĺv-/ Ote V(iĺve|śs g -sse Rõu Räp); ilbe|s g -se Tõs Tor Kei Hag Jür Plt Lut/-ss/; iĺbe|śs Lei; ilves Ans Jaa Rei, `i- Kuu Hlj, g `ilve; ilvis, `i- g -e Ris; elves Mar
1. ilves `enne oli kaks `seltsi `ilvest Hlj; `lähma `ilveksi `püüdämä VNg; `ilves käib puus Lüg; se `lehmä on täis `ilvesse `karva Vai; `ilved `ööti ikka koa `loomade kallale toppind Jaa; laid`moade peal ilvest ei ole Muh; nao sur elves lähäb (jookseb kiiresti) Mar; `ilvised taht `lamma talled ää `murda Ris; [perenaine] `viskas selle ilbese naha selle nuorikulle `ümmer ja soat siis ilbeseks Jür; iilib nagu va ilves KuuK; vanast õli paĺju ilvesseid Iis; ilvessege tett pu̬u̬l nädält `jahti, enne ku kätte `saadi Krk; ilvess ollõv udarõ `kaksaja Har; uba `karva ilvess Se
2. = ilveshain ilvess ~ ilvessain – naid om aenama pääl Kam; ilvesse˽soiõ pääl kasussõʔ; ilvessil ummava˽`valgõ˽`häelmütutuʔ, ku ilvesse˽`väega `häitsäseʔ, tu̬u̬ `näütäss `halva aaśt`aiga Plv; mätäss pää hain ~ ilvess Vas; iĺvesseʔ `kaussõ niidü pääl nigu pummvilla `täträkese peenikese varrõkõsõ otsah Räp; lätt `su̬u̬tsest, ni ilvess kasuss Se; ilveseʔ `valgõʔ, `pat́ju `säetäss [nende „villast“] Lut

inglis(e)- `inglis- spor R(-k- Kuu) eP(-es Hi), -ss- hv M, Võn Rõn Kan Vas/-ń-/; `englis- Lüg Ris/-es/, -ss- Nõo Rõu; `inglise- Khk Muh JõeK VMr Kod Võn, -sse- Lüg
1. Inglismaale või inglastele kuuluv, inglaslik mina oppisin `inglis`kiele `ilma `kuolita Vai; siis ta `sõitis ulga `aega `inglise laeva peal Muh; `ingles (naise) valitsos Phl; ko mina olin `kümme `aastane, siis oli siin merel kaks `engles `laeva Ris; `uhkasivad oma usuga et `inglise usk JõeK; `englissvägi Rõu
2. Inglismaalt pärit või sealt levinud olen `tantsind keik `tantsud, `inglis`tantsud ja - - kaik `vastamisi Kuu; kui panin `inglis tubaka `suuhhu, siis akkasin pugi `nahko `kiskoma Vai; nüid on `inglis `töugu sead Krj; tonn on kuuskümmend kaks `puuda - - `ingles tonn Käi; Inglisnõel (haaknõel); Ingliskruuvõti (tellitav mutrivõti) KuuK; aga `antke `mulle `inglis `virtsi (?nelki); Värviliste loe- vai inglislõngadega ilustati [heegeldatud] tekk ära Trm; `inglise lõng `seisi kava. ta oo küll kuue `keine Kod; Kus sellen talun om obese, raavle inglise riisten Pst; siss oĺl `ingliss alaś - - `inglise alaś, alt laǵa ja sais ilma `sisse `kaivmada paku pääl Võn; `ingliss nit́t om `saapa soŕt Rõn
Vrd inglas(e)-, ingluss-
3. Inglise riik `inglise ja saksa tükiväd kokko minemä Kod

hirmus irmus Jäm Krj Pöi Muh Mär Var spor Pä Ha, Jä Trm VlPõ, -ss Trv Krk T V(h-; -śs Rõu Se; n `hirmsa); `irmus R(`h- Kuu; n -a VNg Vai) spor Sa, Muh Kse Han PJg Hää Ris JJn ViK Iis TaPõ KJn Kõp, -ss M hv Puh; g `irmsa R eP eL(-e Krk; -õ San; `h- V), -ssa Khk Vll Var, `irmpsa Sa Kse Var Ris Hls/-e/, `irpsa Khk Var Aud HMd, `irmusa Kuu(`h-) VNg Jõh Vai; ermus Kär Hi(h- Phl) Mih PJg spor HaLä, Kos, -os LNg Mar Kul, `ermus Vll, g `ermsa (`h- Phl), g `ermpsa Vll Hi(`h- Phl), `erpse Emm(ε-) Käi, `herpsa Phl; pl `ermsad Tõs; jõrmus g `jõrmsa Khn; -`irmus g -sse IisR (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
I. a
1. hirmuäratav, kohutav, õudne `hirmus oli mend `armasa kosi oma pikke `piibuga ja `laia `kaabuga Kuu; `Röökis `irmpsa äälega Jäm; Poiss vöttis nii `palju `irmsaks (tundis hirmu) Krj; Küll nii `ermpsa inimese surm vöib ermus `olla Rei; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; ta nägi `öösi ermost und Kul; `ärgade kohitsemine oli ühna vanal aal `irmus töö Han; misuksi `jõrmsi `tjõmpa `kloostris `tehtud Khn; meri on täna üsna `irmus näha – ta vahutab keik Ris; eks ned `mõisnikud olid ikka koledad küll `enne. `irmsad inimesed Nis; `irmsamad `aśsa ei või `ollagi kui sie mõrtsuka asi VJg; si̬i̬ on `irmus, teda (kala) õnge otsast ära võtta Äks; nägin `irmsad `looma Lai; mea `peĺgä irmust `asja Krk; aga ta lääp `tolle `irmsa elu seen segätsess ka vi̬i̬l Puh; pojapoig ti̬i̬p `irmsit tüḱke, varastap sõ̭sarõ raha ja ju̬u̬p maha; t‿ollu üits serände irmuss `aiguss et, inimese pasandanu ja ossendanu Nõo; irmuss aig `oĺle, kõ̭iḱ jo `paĺli Võn; huśsi pant om hirmuss Vas; mul `saie irmuss ku ma soe `näie Lei Vrd irmulik, hirmuline
2. ebameeldiv, vastik; inetu tämä `siunas minu nii `irmusal `viisil Vai; sool o nii pitkad `irmsad `ambad Muh; sa nεεd kui `εrpseks on elud majad jεεnd Emm; me pidime ta (paruniproua) kätt jälle `kangesti lakkuma ja `suutlema nii et irmus oli Kos; üks vanamoor räägib oma `irmsa saana urtsikust Pee; `tuiskeb ja sajab kas `tiäte kui `irmus KJn; kole irmuss ilm Krk; ei tohi `kaśsi `sülle võtta, kaśs lääb kõhnass ja `irmsass; vana irmuss kana, küll ta võib vi̬i̬l võhkeldada ütest `tõisi; mia `mõt́li et, mia ole küll vanass ja `irmsass jäänu, a vi̬i̬l `irmsimbit om ku mina ole; küll nüid ti̬i̬b `irmsa näo, moka `tõmbab `kuĺpi (mossitavast lapsest); illuss nägu, irmuss tegu; ni̬i̬ vene nime om `irmsa, ei paenu ki̬i̬l `ütlemä `tõisi; küll om irmuss kuulda, ku `sõimleva ja tülitsevä; kü̬ü̬k om `irmsat `aisu täis Nõo; ku soolikit kaabitass, sõ̭ss tulõ säänest hirmust löt́i vai läḱä mahaʔ Kan; a tu̬u̬ noorõ iä elo kõ̭gõ `hirmsap oĺl tu̬u̬ rehe `pesmine; `hirmsa hais oĺl tu̬u̬l pahru lihal Vas || (hüüatustes) oh sa vana `irmus Vai; uujoh `hirmsa, mis sa hullat Har
3. (kogust või viisi märkivalt) a. (koos substantiiviga) (väga) tugev, kõva, rohke; erakordne, tohutu saab `irmsad `viĺjad sialt (maa) pialt Jõe; ja inimised olid ka nii `hirmusass hädäss; no eks siin on `talve `tuiskud `hirmusad küll; Tubaka nälg on `irmusamb kui `leivä nälg Kuu; selle `irmpsa kuivaga valastab puhas ää [vilja] Jaa; ja poiss külmetäb ja nii `irpsa valude sihes Var; see oli siis suurte `irmsa vaadidega `jälle talve `köidud viina `vooris Tõs; `põrssid jõua `osta `kuskilt, irmus inge `inda tahvad Vän; täna `õhtu lähäb `irpsa joomaks HMd; mesperäss näen minä `irmsad `vaeva Kod; sel linaskil on kole paĺlu verd, `oitku. `irmus veri Äks; kui päevä ümmer `valge rõngass om, siss om sel päeväl suurt `irmust maru `u̬u̬ta Hel; tütär si̬i̬ `rü̬ü̬knu `irmsat päävalu Ran; sina aad minu `irmsa tuesuga `väĺlä tühü Nõo; a `Haanihn oĺl hirmuss räüss ja maru Rõu || (mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, väga (palju), tohutult ta loeb `irmssal viisil Vll; Ühe umigu oli kalameestel erpsemoodi kalu Emm; Neid ounanuppusid on seasta üsna `ermpsa `viisi Rei; vihab küĺl teda `irmsal `kombel kohe HJn; keevitaja - - `irmsad `viisi kisendab Amb; rahvass `naarseva `irmsal viiel `järgi toda, kuiss `Roodna ärräle ütel Kam b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult tema `irmus on kaval Jõe; [hammas] `irmus kovast valuta Vai; `irpsa paelu kala said; see on nii `irmus oma isa nägu Khk; nii `irmpsad suured lestad; [soolakalad] Olid jo ka `irmsa `kallid Kaa; Mees oli ermus iseennast täis (pidas uhkeks) Emm; ermus väga suur must pili PJg; akkas irmus sadama Vän; Vanutsepuud `irmsa suure aavapakudest `oĺlid `tehtu Hää; armastan irmus sind JMd; nied (riisikad) kahanevad nii irmus ära, kui kiedad JJn; eks ta õle siin `irmus kava `aega `seisnud Kod; riiet `irmus vähä kis `ośtis Äks; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pial Lai; vana karu `tuĺli kodo, `oĺli vihane irmus KJn; Miul om `irmus kõtt täüs; Piab `irmpsid `küĺme `ilmu Hls; `täämbä om irmuss `kange tuul Nõo; Ma oĺli ka noorõlt hirmus taa raha pääle Urv; no `hirmsa väsünü oĺl jalaga Riiast kodu tullõn; mul om külh neid `hirmsa hirmudu Har; käsi `hirmsa `haltass Lut c. (kvantumi- ja viisilauseis) ma olen nii `palju olnd `hambavaluss et `hirmus Kuu; ma `maadlesi `tööga mes ermus Käi; vad kardule kuhja õled, `tolmavad `kangesti et irmus Mär; pärnad on nii `õisa täis mis irmus PJg; `viĺla tuli mis irmus (vili kasvas hästi) Tür; ise peĺjäsin nõnnagu `irmus; [kiisal] õkkad `püśsi mis `irmus Kod; lu̬u̬m ahmitseb `süia nagu `irmus MMg; `vihma sajab nii mis `irmus KJn; mõni suvi valab `vihma maha kui `irmus Hel; [hernes] aap kasu taka, om nii lihav mes irmuss Nõo; `tapsõva (peksid) nigu irmuss toda karu TMr; kaits riht pesseti, küteti kui irmuss San; ju̬u̬ ni et hirmuss Se
Vrd hirm, hirmsanõ, hirmune, hirmutu
II. s viirastus taa olõ‿s `kiäkiʔ, taa oĺl hirmuśs täl Se

jalas1 jala|s g -se S(excl Muh; n, g -si Jäm Ans; jälas Vll Pöi Hi; -sõ Khn) L HaLä Jür Jä Ksi VlPõ, -kse Kuu Hlj VNg Vai Kei Kos Amb JMd ViK Plt, -sse Jõe RId Muh Lä Iis Kod; jala|ss g -sse Hää TaPõ(excl Kod) KJn Pst Hel T Krl, -se Hls Krk, -sõ V(n -śs Plv Lut), -ssõ Võn Kan Räp, -ssa Trv, -sa Rõu; d́ala|s(s) g -s(s)õ Lei a.  talvesõiduki (ree, saani, kelgu vms) osa: kaks paralleelset eest üles painutatud puud, hilisemal ajal ka rauda, millele sõiduk toetub ja millel libiseb rie jalakse `küĺles on `tallad Kuu; kena kui kelgu jalas Hlj; kui jalakse rind `katki `lähte, siis onegi `otsas; rie, `saani, `kelgu jalaksed VNg; jalassed `painutatti ikke ise; jalasse `paine pakk; jalasse all on viel `rauad Lüg; jalakse `painu Vai; vanasti `eeti puu `talladega ree jalased olnd; `körge ~ järsu joosuga jalas Khk; jalase ots piab ikka kõver olema, kutsutakse ree kärss Pöi; jalased `piavad `keskelt vähe `kummis olema, siis oo ia `kerge; ku regi `ümmer lääb, siis oo teene jalas `rohkem räsas Mih; jalaste `sisse käibad kodarad Nis; jalakse `tõusandes JMd; tammepuu jalastega regi VMr; jalassed ot́siti kõverad puud metsast, vahel juuriti; vanast old jalassed õige tugevad, kui rege ei rautatud Lai; sel jalasel om ää `tõusmine ~ tõus Krk; kui jalass läbi `kullu, s `panti kõeo puust talla ala Ote; ma `karga jalassõ `otsõ pääle Räp || (eri jalasetüüpe) `juurinõ jalaśs Plv; juuritud ~ kasvanud jalas juuritud puust loomuliku kõverusega jalas `kasvand jalassed, kõverad `kasvand kõhe Lüg; isekasond jalas mes juuritod oo, mes täis kasond jalas ikke oli Mar; kasund jalastega regi Vig; juuritud jalas, kasund puu oli Mih; juuritud jalased põle aśsad kedagi Tor; `kasvand jalased Nis; mul omal koa on lakas peris kasnd jalastega regi, jumala paenutetud; juuritud jalastest tehtud regi einavedu tarvis suvel Trm; kasunu jalass Plv; kasunu jalass `saadi kõõv́opuust, saarõl om juuŕ `pistü maa `sisse Räp; kallatud ~ koolutatud ~ murtud ~ painutatud j. painutatud jalas `painetud jalast `üölla Jõh; nüid ikke kallatod jalastega tehässe reed Mar; koolutud jalast saare puudest Mih; `murtud jalased HMd; kallat jalased Nis; nüid on old kallatud jalased Kei; minul on `praegu viel üks paar jalakseid lakas, mis on viel isa `aeksed painutetud jalaksed VMr; paenutetud jalass nisamute kasest ja saare puust Trm; painutõt jalass Har; painutõt jalass om iks painutu; kerä `pääga jalass Räp; keeräśs `pääga jalasõʔ Se b.  mitmesuguste esemete (nt adra, toobri vms) vedamise hõlbustamiseks nende alla kinnitatav laud eistokkid on `väiksed `jullad. neil on jalassed all - - ia vedada `müöda jääd Jõe; `tuuri jalasega tuuasse vett. jalas pannasse `tuuri `alla Tõs; mõnel om puu tettu ja raud `sinkli pääle lü̬ü̬d, si̬i̬ pandas adra ala, tu̬u̬ om adra jalas Ote; pluga jalass, jalass om tuu kiä lasõ‿iʔ timmä süvästele, mink pääl timä sõit Lut || adra jalas (raudadra saharaua alumine serv) Kod || isa kävi `metsäst `etsimäs `kätküve jalaksi Kuu; jalasäĺl Trm c.  pl suusad – Lut Vrd jalane

jalus1 jalu|s g -se Sa(ill jaluksi Ans) Käi Mär Vän Tor Juu Plt Vil, -sse Mär; jalu|ss g -sse KJn Hel, -ssõ Vas Räp, -se Hls, -sõ V, -ssa Vil; pl jalossed Vig; jälus g -e Pöi Emm Rei
1. sadula jalaraud saduli jalused Khk; ta `pistis jala jalussesse Mär; jalussa `ü̬ü̬ksed oĺlid oma `koetud Vil; sadula jalusõ omma˽`korgõn, naid om vaia pikembäde `laskõʔ Har Vrd jala|raud, jalg|raud, jalus(e)|raud, jalusti
2. (nöörist) aas, silmus a. obu pannakse jaluksi (st pea seotakse nööriga esimese jala külge) Ans; kui obusel `painaja peel keind oli, siis oli palmidud obuse laka `sisse jalused; `ekli vigati puul on ka jalus; [naha kraapimise] koogul oli aas ~ jalus; Köiele tehakse ajutine jalus, millesse astudes hea selpu tagumist otsa alla tõmmata Khk; vörgu jälused Rei b. üks purju nurk `üita purju jälus Emm
3. silmusekujuline käepide vikahti jaluss oĺl toomõst vai paiost painutõt; mul um mitu jalusõga vikahtit; ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ; panõ vikatile jaluss mano Vas || püśsi jalus (püssipäästiku kaitseraud) – Vil
4. voki jalus (voki ?tallalaud) – Plt
5. kannus sõamehel omma naa takah ravvaʔ `kundsõ man, nu üldäs jalusõʔ ~ kannusõʔ Se
6. van endisaegne mõõtühik kalade tükiviisi müümisel enne osteti jaluse `kaupa kalu. jalus kalu `oĺli viiskümmend tükki Tor

joodus joodu|s g -se VNg, -sse Hel, -kse Hlj; juodu|s Kad, g -kse JõeK, `juodu|s g -kse Vai, `juodos g -e Lüg jootekoht metallil; jootmine jooduksest läks `lahti Hlj; `juodos on `keitämise koht Lüg; `juodustina Vai; kaks raua `otsa `kiedeta kokku, sie on juodus; juodokse koha pealt on raud jämedamb JõeK; väidsele tetäs joodust Hel

juhus juhu|s g -se Kuu Mus Pöi Vll Emm Mär Khn Kos Rak Kod(g -sse) Plt(-ss) Hls juhuslik sündmus v nähtus, juht(um), sattumus önnetu juhus Emm; oli ia juhus, saime sedasi `osta; kõik on juhuse asi Kos; vat mul oli omal ükskord nisukene juhus Rak; mõni juhuss on, et on siin mets (in) ilvess Plt Vrd johus, juhtumine, juhtus

jutlus `jutlu|s g -se Vai eP(`jütlu|s Hi) Trv Hls Hel, g -sse Lüg Jõh, g -kse Jõe Kuu Hlj VNg VMr; `jutlu|s(s) g -se hv, u eL
1. vaimulik kõne, jumalateenistuse osa (hrl koos verbiga lugema, pidama, rääkima, tegema, ütlema), hv jumalateenistus küll sie kerigu`ärra `rääkis ilusa `jutlukse VNg; `küünlaba ja `mihkliba õlivad `kuolimajades `jutlussed Lüg; oppetaja pidä ~ lugo ~ `ütlö `jutlust Vai; [preester] tegi `jutlust `kantslis Pöi; tänä `ütles uus õpetaja `jutlust Tor; jaanipää oli alati kirikus `jutlus VMr; eesti `jutlus (eestikeelne jumalateenistus) Kod; saksa`jutlus (saksakeelne jumalateenistus) KJn
2. fig noomitus-, manitsuskõne, tõrelemine pidas poisile pika `jutluse, aga mis sest kasu Lai || (tähelepanematule kuulajale, kes teist korda küsib, öeld) Egä papp kaht `kõrda `jutlust pia Lüg; Ega kuradile kuut `jutlust `tehta; Ega kiriksand `kahte `jutlust tee Vän; Kes kuulmata sandi pärast kahte jutlust peab HljK Vrd jutus

jutus jutu|s(s) g -sse Trv Krk(g -se) T, g -(s)sõ V(jutu|śs Rõu Se)
1. = jutlus (hrl koos verbiga lugema, pidama, ütlema jt) luge issä meie, sõ̭ss akkass jutust `ütleme Krk; [jõulu ajal] õdaguspoole `mińti kooli`majja, sääl ku̬u̬l`meister pidäs jälle jutusse Ran; opetaja ütel jutust sääl jutussjärje pääl; ennembi `peeti kabelijutust kaits kõrd, vana kabeli jutuss ja `vastse kabeli jutuss Nõo; `palvemajan `loeti kah jutust Kam; matussaia jutuss San; lätsime iks pihaaia jutussõllõ Kan; (tähelepanematule kuulajale, kes teist korda küsib) Ega opõtaja katskõrda jutust ei ütle Plv; vanast oĺl maa ja säksa jutus Vas; kalmata ~ kalmatõ jutuss Räp; śjonds lätt amboni päle, naass `andma jutust Lut
2. (muinas)jutt jutust aiass, kes mõist noid vanno jutuśsit aiaʔ; muśtidsõ jutusõʔ Se
3. sõim üü, sa kui mäne vana jutuss Se

juudas juuda|s Muh/-ss/ JMd MMg Pal M(-ss) g `juuda Mär Iis Kod T(-ss) V(-śs; g `juudva Lei[`d́uudas ~ `d́oudass g `d́oudva]; judas Urv Kra/-ś/), -se Kul Tõs Iis, -sse Hää KJn/-ss/ Krk San Lut(-ssõ); `juuda|s R(g -sse Lüg Jõh) Emm Rid Tor Ris VJg, g `juuda Khk Kaa Pha Pöi Mar Juu Kos Trm Pal Plt Vas/-ss/, g -se Khk Kaa Vll Rei Juu Plt; `juutas g `juuta VNg ?Lüg Krk
1. piibl mehenimi
2. sõim, int pagan, tont, kurat, kurivaim mene `juutale, ärä plarise VNg; `juudas tädä tiab kas tuleb vai ei tule Lüg; oh `juudas, mis nüid saab Tor; [alguses] nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; iire erne, toda juudast ei külva kiaki, tu̬u̬ kasvas esi Ote; juudass sinu `võtku San; nakka˽naidõ `juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; `laulva kõik `juuda lauluʔ kokku (so igasuguseid laule) Kel; tohohh juudass, kas sa siss `tühjä `kartuli `koŕvi ka ei joua `nõstaʔ Har; tu̬u̬ jutust saa‿iʔ üts juudaskiʔ aru. tu väega pudlätass Rõu; assaʔ vana `iskmädä juudass Plv; ma sullõ `juudalõ anna [näit last ähvardades] Se Vrd juuas, juuda|keha, juuda|liha, juudaline, juudilanõ
3. kurat, vanapagan kui ämäräss läits [kardeti], et `juuda tuleva Kam; Naasil oĺliʔ uma suurõʔ olõ`rõivaʔ, sõ̭ss lät́s ku˽juudas Maiõgaʔ Rõu; `mõisah olnuva˽`juudaʔ. `vahtsõ`aasta `ü̬ü̬se `mõsknuva˽`tõlvuga˽`rõivit Plv; ei avida minnu nu inäp jummaĺ ei juudas Vas; ńahkar – taast saa‿aiʔ jumalalõ küńneld ja `juudalõ tungõld Se; ta pala, mia maalõ satass, ta saa `d́oudvalõ `suhtõ; d́oudass un kurat́ ama velitsõʔ Lei || (vana- inimesest) tuu juudaśs koigõrdass jah Plv Vrd juut2

jämbistüksiss, jämbistüksisse `jämbistüksi|s(s), -sse (külmast) kohmetanud, kange Olimme `eile mereld `tulles kohe kaik `külmä `jämbistüksiss; Küll seel `hülge püüs sai `külmitädä, `sormed olid kohe `jämbistüksis Kuu Vrd jämbüksis

jänes jäne|s Kuu Jõh IisR spor, u S, L(jene|s Noa) K(-ss Plt KJn) Kod Hls Krk, -ss Lüg Muh I M(-śs Hel) T(jäńe|ss) V(-śs), jäni|s R(-ss Lüg Jõh; jänü|s Vai), jäne|ne Sa, jän(n)e|n, d́än(n)e|n, d́ene|n Lei, g -se S L HaLä Jä Plt Pil Krk V(-si Se), -sse RId hv Khk, Muh spor Lä, Tõs Hää Rap Sim I TaPõ Plt KJn M T Kan Krl Räp Se, -sa (-sä) Saa Kõp Vil Hls, -ssa Hää Vil Trv Pst, -kse R ? Pöi Kse HaId Amb JMd JJn ViK; (liitsõnades ka) jäne- SaLä; pl jäned Lih
1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `arga nagu jänis Vai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänes Krk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran; jäńesse`nahka müt́s Nõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har; jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pink Räp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännen Lei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu; `välja jänis ~ `alli jänis Lüg; teine on suur on aĺljänes Hag; veked allid jäneksed talvel Kad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg; `valge jänene o litu Mus; `valge jänes nagu villad pial Mih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv || fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu; jänest `küütima Jõh; jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod; aral on jänese nahk põues Lai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~ põuõn u; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss
2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se || õlgedest v rätist tehtud kuju – Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija – Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai; juba jänesed meres Hää; küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi

jätis jät́is (jätis) g -se IisR S L(-ss Noa Aud) Juu Jür JJn Koe Kod/g -sse/ Plt SJn, g -kse Kos KuuK JMd VJg; jätiss g -e Hää Trm Lai KJn T Krl Har(g -se); jätti|s, (jät́tis) spor R(-ss Lüg) Ris Lai; jädü|s Kuu, jädi|s, jädös Vai, g -kse; jätü|s g -se Hls Krk/-ss/; pl jätüsseʔ Räp, jäd́iseʔ Urv
1. jäänus, ülejääk; kõlbmatu või väärtusetu asi, jäätmed egä siin midägi [süüa] õle, pühäde jättiss on viel järel, võttame sedä Lüg; `süöväd `toise jädöksedki `vällä Vai; siis jäävad nad (vanad riided) jätiseks `jälle [kui kanda ei kõlba] Jäm; keis pöllalt jätissi (mahajäänud kartuleid) `otsimas Khk; Mis siis veel vähegi moa oli, seal oli talu koht peal ja siis nee viimased jätised olid siis selle vabaniku käe Pöi; vadakas, piima jätis Rid; tänäkund oo paelu `loomi surnd. kõik kohad oo neid va looma jätisid täis Mar; `ründed oo `sohksed jätised; sööma jätised Tõs; rasva jät́iss jääb sea rasva loomidest Aud; need on veel vanad ahuvarre jättised mis siin näikse Ris; toedu jät́is lähäb `amma vahele Juu; `eisted on ühed nihuksed taku jät́ised Jür; puupiiritus on ise, piirituse jät́is või; sie [vaip] on jät́istest `tehtud JJn; kas ma pian teeste jätissid koristama, mis teestest üle jäävad Trm; agana olliva nu jätisse, mis tuulutamisest jäänü Kam; mia söögist jät́ise üle jäänü, tu̬u̬ visatass tsoĺgi `pańgi Har Vrd jätme || jäänuk, jääne; igandlik vanad jät́iksed viel, vanapõlve tüöd; vanapõlve jät́iksed muodid KuuK; ni̬i̬d [vanad sõnad] o viimäsed jät́issed, vana aja jät́issed Kod; kui kuhi valmiss, `aeti vü̬ü̬ `pääle. tu̬u̬ olli vana`aigne jätisse mu̬u̬d Kam
2. pej, sõim üks `laiska one vana jättis; vana `kassi jättis VNg; sinä igävene jättis, kas `juomisega vai `muidu üle `eitand Lüg; va vanad paganad ja nõiad va jätised Mar; mis‿sa `tühja poisi jät́ist kiidad Mär; kuradi mooname jätiss Trm; oh sa jätüs, `kunnig siut ämp vaja ei lää, mis siug ilman veel tetäs! Hls
3. kurat vana jätis Rei; jät́ist `luetakse vanapaganaks JMd; om üit́s vana jätüss. jätüss om vana tońt Krk

kaalus kaalu|s Hi(kaalos Käi) Saa Kod Plt, -ss M(-s Hls) T V, g -se (-sõ Har Lut, -sse Kod Puh, -ssõ Plv, -ssa Vil)
1. krae Jäkk aa - - kaalusest napivöitu; veered ja kaalust olid vanasti kirjudat Emm; miässe särgi kaalussed õlid vanass laiad nagu nüid one kraed. siis õli kaaluss kukeaŕjaga üle aŕjatud; vanass kuvved õlid vene kaalussega. kui võt́id üles õli üle piä. venekaalus õli viis-kuus `toĺli lai Kod; vanasti oli naiśtel kua särgil kaalus Plt || rinnaesine, manisk kaʔ `valgõ kaaluss `kaala pant Krl Vrd kaalustükk
2. kaelarihm; kütke osa [lõa] kaalusel on kaks `otsa. kaalus oĺli kahe sõrme `jämmune Saa; lehmä lõõg lodev. sidusime löhemäss lõa kaalussa Vil; kelläl olli kaaluss. pańds [hobusele] kaalusek `kaala Krk; panõ˽hopõń kaalusõga kińniʔ kablakõnõ `ümbre kaala kińni köüdet Har
3. kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega meu emäl olli täis kaaluss ollu, viiś raha ja neli `lehte, ku `kõndin siss kõrisnu Hel
4. riidest silmus purjel purjel on kaalussed küĺjen. egä `õmluse kõhan on kaalus Kod
5. koti kanne kot́il oĺl uma kaaluss Rõu
Vrd kaaluke, kaelus, kaulamus, kaulus

kaaruss1 `kaaruss g -sse Jõh, `kaarus- Lüg, kaaru|ss g -sõ Rõu(-śk) Vas Se
1. värvilisest, eriti punasest villasest lõngast palmitsetud ilupael (pealisriietel); kaarusnöör vereväʔ kaarusõʔ oĺliʔ tsiiro-tsääro `pantu (pihtkuue kaunistuseks) Rõu; mustaʔ särgiʔ ja vereväʔ kaarusõʔ nu̬u̬ʔ kirotõdi `puusõ `pääle Vas; seto särgi küleh omma kaarusõʔ, üts om verrev, tõõnõ‿m haĺass, palmidu kokko, tettü säntse tsõõrikasõ; kõ̭ik ŕapiku˽śargi˽ja `kaaskaʔ omma˽kaarussiidõgaʔ Se
2. teat lõng no obostekkid ka `ruositas tiad selle `kaarus`lõngaga ärä Lüg; `kaaruss on lõng, `läigib ja `karvane, kui `kuutasse `riide `sisse, `paistab iast `väljä Jõh

kaaruss2 kaaru|ss Rõu, g -sse Kam Krl, g -ssõ Ote Krl, g -sõ Urv Har Lut(n kaaŕe-) räästas pane tsiŕp kaarusse ala Kam; olõ katussil `oĺli kaarussõ; aidal oĺl suuŕ kaaruss ette tett Urv; `hamba paĺk, tu̬u̬ om sääl kaarusõ all, tu̬u̬ katusõ manu ei putuʔ Har; aida kaaruss Rõu Vrd kaarass

kabjus kabju|s g -se Khk Pöi LäLo PäLo Juu; kabjo|s g -sse Mar, -se Mih
1. lühikese säärega sokk kabjossed `tehti luubaskondist saadik ja need `pandi teiste sukke `alla Mar; `Muiste olid `taksed kabjused Han; nõelu mo kabjus `kinni, kabjusel auk sees. sukk oli põlbini, kabjused na poolest saadik Mih || sukapöid teen suka kabjust Juu
2. midagi kabjataolist mo kiŋŋa kabjused jäänd `seie maha Khk; Sui `käidi `paljajalu, sügiseks jala talla nahad olid kut kabjused, kövad ja paksud; Pät́t nönda ää `kuivand kut kabjus; Kala nii köva kut va kabjus Pöi

kahas, kahasse kaha|sse R eP(-se Khk Amb), -s R Jäm Ris JMd Kad KJn kahe peale, kokku, koos (tehtav) Ärä `sengä küll kahasse `kalja tie Kuu; mois `andas `meile ühe `tulpa `eina, siis sene tegime kahas, `puole `moisale, puol omale VNg; Paremb `üksi kui tämaga kahas IisR; `möisa `aega sai `einu ikka kahase `tehtud Khk; ma lasi oma pöllud seaste kahasse maha külida Krj; meie ein saab kahas `tehtud Ris; Einamaa sai kahasse: puol `eina peremehele, puol tegijalle Jür; meil on sie põld kahas JMd; tievad kaĺla kahasse Trm; `mõisa luhas käisime mitugi `korda ädalad kahasse tegemas. teine suad omale, teine `mõisalle Ksi Vrd kaha2

kalmus1 kalmu|s g -se Jäm Saa Juu Tür Koe, `kalmu|s g -sse Jõh IisR, -se Khk Iis, kalmu|ss g -sse M(-ssa Trv) T, g -sõ V(-ssõ Räp) kalmus (Acorus calamus); võhumõõk (Irio pseudocorus) kalmuse lehed `pańti põrmandu `pääle, kui `kirpe oĺli paĺlu Saa; kalmuse `juuresi neid `korjavad ja siis kuivatama Tür; kalmussit `panti omale `sängi `kirpe jaoss Ran; mia tõi kalmussit, tei `jalgule avvutust Nõo; kalmussõid om katõsugumat́si. nu̬u̬ mia ilma `häitsemäldä omma, nu̬u̬ `lõ̭hnasõʔ Har Vrd kalbus2, kalm2, kalmuk2, kalmukas, kalpus

kange|s, kange|sse `kange|s, -sse Jäm Khk Kär Kaa
1. pingul, -e köis on nii `kanges; löŋŋa viht pannasse keribude `peele `pulkadega `kangesse Khk; `tömpsid sa paiga `kangese Kär; `Telkarehm oli pailu `kanges ning raŋŋid obusel väga `rindus Kaa
2. kangestunud Kääd on külmast kanges Jäm

kannus1 kannu|s g -se Sa Emm Rei Mar Mär Kir Kse Tõs Tor Ris/-os/ Juu Koe Iis Plt Hls, g -sa Kõp, -sse Muh Mär Vig, -kse LNg Juu Kos JMd VMr VJg; kannu|ss g -sse Hää I KJn M(-ssa Trv) spor T, g -sõ V(pl -ssõʔ Krl); `kannu|s g -kse Kuu VNg Vai, g -sse Lüg
1. terav küünisetaoline moodustis mõnede imetajate ja lindude jäsemeil kuga `kannuksed Kuu; kukkel on `kannussed. kisub `kannussiie ja nokkaga `tõise purust Lüg; kukk annab kannustega Jäm; obuse kannused - - sarve koht `keske säärt Khk; Vana kukk, tugevad kannused Pöi; nee oo koera kannussed, kannuste `otsas koa küined Muh; kannusega koer Tõs; kukkedel on teravad kannuksed Kos; kanal kolm varvast `ongi, taga veke kannus VMr; kannus one teräv, kannussega tämä (kukk) raiub Kod; kanal om ka kannussit Krk; kikass lasep kannustega nigu muld `tolmap, kaabip ussi `väĺlä Nõo; penil om ka iks kannusse Ote; Sa oled kerge kui kirbu kannus San; kikka kannusõʔ. kannustõgaʔ pess tõsõ kikka purulõ Se
2. ratsasaapa kontsa külge kinnitatav metallese hobuse ergutamiseks `ohfitserid - - mogomaisi `kannuksiga `saapo Vai; Käis sii, kannused kölisesid soabaste `küĺges Pöi; kõrvi kannuksed kadusid rhvl LNg; lähäb sealt ja sedasi mõõk oli ja kannussed mis kõrisesid tääl järel Vig; Paergust on irmus kiire ja anna aga obusele easte kannusid PJg; `ratsaväe soldatil `saapa ots ka kannused Tor; kui kannuksega õerub `mööda obuse `külge, siis obune jooseb valuga Juu; ohvitser annab obusele kannustega Kos; mõned nuared mehed `uhkuisi tegid õmale kua kannussed Kod; roonuväel olli taga `saapa `kontse man kannuse Krk; sõah pandass kannusõʔ hobõsille Se || fig [möldripoiss] Käis mõisasakstele kaebamas, tahtis omale kannuseid teeni (soosingut saavutada) Trm
3. ree-, kelgu- või saanijalase tagumine osa `saani `kannuste pääl Kuu; sain `toise `saani `kannuksille ja sain kodo Vai; vöta mind saani kannusele Khk; Ma tule korraks siia sammasele kannuste peale Pöi; ta on suani kannuste pial, sõedab nii JMd; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle Nõo
4. masti alumine ots – Jäm
5. kinnituspael või rihm a. kindasõltus `kinda kannuss Trv b. koodirihm koodi kannuss Räp Vrd kannel2
6. õiepung `õunbu kannossed Vig
Vrd kand1, kanne1, kannusk2

kaosesse `kaose|sse rukki `kaosesse tehti odrad, et maa tühäss ei jää Mär Vrd kaoksesse

kaotsisse `kaotsi|sse KJn, -se Trv, -ss Krk; kaotsisse Vil kaotsi, kadunuks si̬i̬ venelane jäi kaotsisse Vil; väits läits `kaotsi Hls; katti ärä ja jäigi `kaotsiss Krk Vrd kaotside

karbus1 karbu|s g -se Käi Phl Jä/g -kse JMd/ Kad Rak Sim(g -kse) Plt Pil KJn SJn, -ss g -sse Sim(g -kse) Trm Ksi Lai Plt; karpu|s g -sse MMg
1. kapuutsi moodi naiste talvemüts – Hi mustkuub `selgas, karbus pεεs Phl
2. meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki `enne `kańti karbukseid JMd; põld tal `endal karbustki Pee; karbused on teist `muodi, millel rańdid maha kierati Kad; pani karbukse pähe Sim; tuesune ilm, siis pane karpus pähä MMg Vrd karbuski

Karjas karja|ss g -ssõ San Urv Har(g -sõ), g -sse Ote; kaŕa|śs Krl Rõu Vas(-s) Se(kaŕäss), g -sõ Vas Se (kirju) lehma nimi ku mõni kirrev˽õĺl tõnõ kah, siss tu̬u̬ oĺl Karjass San; Kaŕass ja Kiräss nu̬u̬ olliʔ õks kiriväʔ Vas

karjus1 karju|s g -se Tõs Hls(-ŕ-), g -sse VJg Trm Kod(-ŕ-), -ss g -se Hää, g -sse TaPõ KJn Hel T(-ssõ Nõo, Võn); kaŕu|ss g -ssõ, -sõ Võn San V(-o- Kan; kaŕü|ss, -śs Räp Se Lut); kaŕs Kra; `karjus Kuu karjane karjuss tuli `kõrda Trm; näväd oo väĺjä piäl kahe kaŕjusse Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb (laseb) MMg; karjust sai `kasta, kui `eśti (kevadel esimesel karjapäeval) tuli `lõune aeg kodu, siis `ańti muna Pal; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; karjuss oli kaubeldud, vana jüripääva aal pidi [talusse] `sisse tulema; sügise oli karjuss niikaua kui kari väĺjas käis Lai; tu̬u̬ kes külä karjusse ametit taht `endäle, ai külä pereme ja `pernase kokku karja `kahja `ju̬u̬ma, `pernase viisivä karjussele `suurmit, vai matikese `ernit vai uppa - -; lehmä pääld `anti karjussele külimit rükki, õhvakese pääld pu̬u̬l külimittu `kesvi Ran; nii `paĺlu ku talul `lehmi `olli, niipaĺlu `päivi pidi talult `käimä karjusse kõrvuline Nõo; ommugu `lät́sive˽kaŕussõ `mõtsa, tõnõ eläjiide manuʔ, tõnõ t́siku manuʔ San; karjusõʔ õllõtivaʔ ja leelutivaʔ Urv; inne ess `saavõ kaŕusõ minnä˽`ku̬u̬li, ku kari `lauta `pańti Krl; [esimesel karjapäeval] oĺ kasuk pant, vana kasuk ussõ alaʔ - -, et siss saa kaŕuss `pehme `süämegaʔ; kui susi kaŕussõ innemb näḱk, sõ̭ss kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ Rõu; oĺl suur kaŕuss ja kaŕusõl oĺl vi̬i̬l kõruline (abiline) Plv; mino esä oĺl kaŕjussõn, `ü̬ü̬se vah́t hobõsit, `päivä käve kaŕan Räp; `väikeisile kaŕussilõ (karjuse abile) oĺ esi mass Se; õdagu kaŕusõʔ valõtasõ `viega, ala uinuga magama, las kaitsõga kari Lei; mii küläh oĺl kol `veikeist (üksiktalu karjust), suur (külakarjus) neĺäss; viiś `aastakka `vingja kaŕüss, a sääd́ze `aastakka, lätt naardõh `kaŕja Lut Vrd karjust

karskus `karsku|s g -se Kuu VNg Lüg(g -sse) Sa Rei Mar Mär Kse Kos JMd Iis Kod Hls, -ss Ran, g -sõ Krl Plv, `kaŕsku|s g -se Tõs PJg Tor Juu VJg Trm Plt KJn Trv Krk(-ss) San
1. kainus; karsklane; karskusselts `karskus oo ikke kasinus, kasina inimese elu Muh; `karskuse nõue on, et ei tohi `viina `juua Mär; `kaŕskus ei ju̬u̬ viinuskid ja ölut Tor; peab nüid `kaŕskust Trm; läksin `kaŕskuselle (karskusseltsi) KJn; temä om `karskuse liige Hls; si̬i̬ om `kaŕskuss, si̬i̬ ei võta `viina Krk Vrd karsklane
2. värskus, erksus ku `raske tü̬ü̬ om, ja puhata ka‿i saa, siss inimene om nigu ärä `vaibenu ja väsinu, täl ei ole `karskust Ran

karts(as) karts g kartsa Phl Mär spor K I, g kardsa Rõu Se, ill `kartsa Jõe Käi, -sse Mar, in -s Khn, g karts|i Khk Vll Juu(hv karsa), ill `kartsi Rei, g -u Tõs VJg Kod KJn Võn Ote Plv Vas Se(ill `kartso), g kards|u Nõo Kan Vas, g -o Räp; kartsas g `kartsa Vll Saa SJn, g kartsa Khk; `karts|as Kuu g -a VNg(-us g -use) Jõh; n, g `karts|a, -u, -o Vai kartser, kong lühiajaliseks karistuse kandmiseks `juobuned `viia `kartsa Vai; roodumeeste vaŋŋikoht on karts, pannasse `kartsi `kinni Khk; Mia jääsi iljaks ning `jõssi sellepäräst kolm `päävä `kartsas (sõjaväes) Khn; soldadid `pańdi `kartsi nõnna mõneks päevaks Juu; inime panna `kartsu `kińni kuńni kohus tuleb VJg; valla karts KJn; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl; `kartso pandass üt́sikolt, a türm om hulganeʔ siseh Se Vrd kartser

kartus1 `kartu|s g -se R (g -sse Lüg) Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Saa spor K, Iis Trm Hls, -ss g -se Trv; kartuss Puh hirm, pelgus se tuleb `kartusest ja `ehmatusest se `krambi`aigus Jõh; mool pole `kartust midagid, küll ma oma asjaga `valmis saa Jäm; `kartuseta inimene, täma äi `kohku `kuskilt tagasi Khk; teitel põle `kartust siis ühegi asja juures Muh; ikke `kartuse vaim on inimese sees, ikke `vaatad tagasi, kui pime on ja Mar; nägu üks `kartus `oĺli si̬i̬s, et laev ukka läheb Hää; süda `kartust täis Ris; nüid ei ole änam nisukse aśja jures `kartust, aga ennem inimesed `kartsid `kaŋgesti - - neid `nõidasi Hag; see mud́u tühi `kartus, see põle kedagi `ühti Juu; `kartus tuleb kätte Kos; vie `kartus, kardab kui vette peab menema VJg; `kartuse värin Trm; suure `kartusega läks alati `mõisa Plt || hädaohtlik, kardetav siis on `kartus sii `käia Rei; seal on `kartus käia VJg Vrd kardus, kart

kartus2 kartu|s g -sse MMg, g -sõ Vas; `kartu|s Räp, -ss, -śs Se(-ŕ-), g -sõ
1. nokaga müts poisil om `kartuss pääh, nigu lakat́s; `kaŕtusõl `murdu lakk arʔ Se Vrd karts
2. (riidesort) kartus on üks karvane riie MMg

karune1 a karu|ne g -se Jõh S(-o- Hi) L(-o- LNg Mih), spor K(-o- Ris) Kod Hls Krk; g -sse Khk, -tse Muh Han Mih Krk; -nõ g -tsõ Khn
1. a. karvane, karvadega (udemete, sulgede, ogadega jne) kaetud või varustatud niid on suured karused kraed, palitutel ja meeste jökkidel ka Jäm; karuse `jalgega kana (suled jalgadel); köige karusem kala on üljes Khk; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema Pöi; suur karune abe oo; karutset pidi kasukas; Sile läheb karuse `sisse = käsi läheb `kinda; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannakse `vankri ette Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; [merehärg] nii karune ku egavene patakas Rid; karune koer; karune kael Mar; kus sa lähäd selle karuse lõuaga Mär; `estess oo lina karune (kui lemmed küljes) Vig; Libe pistab karust = kinda kättepanemine Han; tõhk on karune loom Var; ei ruogiss neid ää, oma karust abõt Khn; karost tikerbärid Ris; karusest `välja püöratud kasukas VJg; kes karune, sel ää mesilinnu õńn Hls; suu puha karune, suu kiḱk `karvi täis; küünär karust, peotäüs paĺlast = viht Krk; karuseks tõmbama kaśs tömmab ennast karuseks koera kohe (ajab karvad turri); kana luksub, tömmab karuseks ennast Khk; karused marjad karusmarjad – Lih Aud Pär PJg Tor Saa SJn karused marjad ette magusad Tor || sassis, segamini karune pεε; nii karune, sa jo `karvade sihes `kasvand Khk || s karune koer (euf hülge- ja kalapüügil) Rei || (kirumine) ossa vana karune küll VJg b. fig (jõukusest) Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küll Pöi; Mees läks järjesd karusemags Emm; ta tegiśs mu `puhtess ja `palless, ess jätä mul karust `jalga ka änäp Krk
2. a. krobeline, ebatasane; kare, karm keelika kivi, `kurdlik, karune pöllu pεεl; karune riie `vastu ihu Jäm; ööveldamata laavad on karused; tee on nii karune kut käristi; `raśsviil (raspel), suur karune puu viil Khk; [kui leotamata] viid `kuivama, leha võtab sure karuse korra `pεεle Kär; ihna käi, karune köva käi; karune jää kui lainetuse `järgi `kinni külmand Pha; Käed on nii karused ja `karpas Pöi; kinel nee [rubid] olid, senel jähi näunahk karuseks Emm; karp on karune koor puu `ümber Käi; nõelutud särgid oo koa karused Mar; need oo `seoksed `pissed karutsed ja jässakad, `seoksed männasagarad, `seoksed `pissed männad Mih; [kui] `viltsed lõngad laud olid et venisid, sis raputadi `tuhka `peale, sis tegi need karusemasse PJg; karune tee; viisk ei ole libe, on karusem `käia Vän; karune lõng on jumsuline Kos b. jäme, kore, aganane, lustene [kui on] `lustjane vili, siis karune ning kesine leib Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks Khk; `pooldid oli ju nende aganatega segamine se jahud - - sõtkuti jälle senna [leiva] `sisse siis neid karusid jahusid Pöi; leib oo tänägune üsnä karone, see on va `luśtene leib Mar; kui kied `sisse `jäävad, siis `tievad leiva karuseks Ris c. ebaühtlaselt, korratult tüükaline, kõrreline labu ots on ka karune veel Khk; põld ühna karune rohuga Muh; igavene karone maa jääb taha kui nüri vigat; karune niit Rei; kui vikat nüri on, jääb karune niit Juu; küll on karune eenäm, alvass aetud (niidetud), eenäkõrred lipendäväd Kod || karune pea kangaspuude sakkepea – Vll
3. fig (halvast ilmast, tormisest merest) ilm leheb nii karuseks, sedavisi `eetasse, kui piline ning nii `kange tuul on Khk; Akkab siit `lõuna alt `lõõtsuma `jälle, on nii suur paks karune, `varsti on tuul toŕm käe; Meri oli juba `õhta nii suur must ja karune (kohises, lainetas), `ongi tuul toŕm käe Pöi; Kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseks Emm; ilm nönna karone ja segane Ris; `tuiskab ja sajab, täna on karune ilm Kei
4. fig tige, kuri keris karuse külje välja (rahulik inimene muutus kurjaks) Emm; naene oo enni nii sile ja lipe, aga päräst oo naa karune et Vig; Oli päris karune ja okki täis, oli paha naise `vastu Han; on sie inime üks karune luom ikka, kui ta teise `vastu pahane on VJg
5. kärisev, kare, kähisev (hääl, kurk) kurk `aige, sellepärast ääl nii karune Khk; see meil naa karu ~ karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure läre äälega Vll; harak teeb karust hääld Phl; siu kurk ka karune, kurgu karutsess tõmmanu Krk
6. jäme, labane, sündsusetu (sõnadest) paigal ajab karussi sönu suust `välja (vandumisest) Khk; karune söna, ära seda `ütle Phl
7. -karva, -värviline suubid isastel `eeti allid olad, lammaskarused allid; kahe karune aeg (videviku või koiduvalguse aeg) Jäm
Vrd karvane, karu5

karus1 karu|s g -se Kuu Rid Ris Amb Rak, g -si VNg(-sse) JMd JJn, g -kse Jõe(`karru|s g -se) Sim, g -tse Kse; -ss g -sse, -ssi Vai; karo|s g -ski, kaaru|s g -se; kaaro|s g -sse Mar; karru|s Lih, g -kse VJg; karuu·s g -i Sa(pl `karuu·sid Ans) koger karussed `piened kalad savi`augus ja `viina`vaabriku `tiigis. egä niid karussid ka ei ole midägi kala Vai; karuu·sid oo öbe`karva, nii pitkad kut ahvenad. ahvena `suuruses, aga tüiakas Mus; kaarused oo punase `oimega kalad, laiad nagu latikad Mar; karused, nagu ahju roobid kõverad, `luune liha Amb; karusikalad elavad mudases vetes JMd; karrukse kala, kollaste suomustega, jäme jönts kala VJg

kastus kastu|s Plt Hls, -ss Hää M TLä Rõn San Krl Har, `kastu|s Kod, g -se Hää Kod Plt Hls Krk, g -ssa Trv, g -sse Hls Hel TLä Rõn San, -sõ Krl Har) kaste, soust ommogo tegin `kiislid. piim õli `kastusess; silgu su̬u̬lvesi, sibulad `sisse, si̬i̬ õli `kartuli`kastus; tegid manna pudru. `kastuss maŕjadess Kod; apu piimä kastuss, vanun piimäle pannas `su̬u̬la sekkä ja kastad kardult `sisse Hls; ega kastust `tu̬u̬rõ rasvaga es tetä, vägev liha lõeguti paa`põhja peeniksess, kõrvetedi pru̬u̬niss Ran Vrd kaste2, kastutus

katessa1 kate|ssa Trv Pst T Vas, -sse Pst Hel San(katõ-) Krl, -se Hls Krk Lei, katõ|(s)sa San (`katsa, katsõ) V(-sõ Krl Lei), g katessa Trv(-ma) Pst spor T, `katsme Pst Hls(kate|se, -seme) Krk, `katsa Hel T(`katsõ San) V(`katsõm[m]a, `kats|õma Har Lei, -amõ Har, `katsõ, katõ|sõ, -sa Rõu) kaheksa egäl sai üit́s palak, ma tei ta `katsmess osass Krk; neli ja neli om katesse Hel; vanast `olli `väega pikä päävä (tööpäevad), nüit üle `katsa es `ti̬i̬vä Kam; pusipuu, üit́s katessa `jalga piḱk Rõn; ku˽katõssõ om, siss `katsõ `aigu tulõ iks minnäʔ San; `katsõmma kuu vannu˽lat́s; tuhat `katsõmõl ja kuuvõl `kümnel `katsõmõl (1868. a); härm om `katsõma jalaline, timäl om katõsa `jalga Har; maśs üle `katsa [tuhande] Se || fig Kai oll katsast kõver (8-kujulise kehaga), a mihele tä saie Hel; miul `olli tu̬u̬ `piiblilugu `katsat `kanti (põhjalikult) läbi `loetu Nõo

katus katu|s (katos) g -se S(kadus Khk) L/g -sõ Khn/ Ha Jä Kod(kats g `katse) VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-ss) Kad VJg Sim(-ss; g -se) Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil; katu|ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg, `katse Pal) KJn Pst Hel T(-ssõ Ran Võn San), g -s(s)õ V(-śs Rõu Se, g -se M(-ssa Trv); kadu|s Kuu Hlj VNg Vai(-os) g -kse Kuu VNg Vai; kattu|s g -sse Lüg(-ss) Jõh IisR(-ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn || fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a.  (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard.  seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim

kaulus `kaulu|s R(-ss Lüg Jõh), g -kse Kuu VNg, -sse Lüg, -se Jõh
1. kaelus; krae `Kaulus tulebigi `oite `mustaks Kuu; siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä; `kaulusse `õtsas `nüöbid; `kuuve `kaulus Lüg; `Särgi `kaulus on `kitsas, sie `irtab (poob) ära Jõh; `paia `kaulus on `katki Vai || sõim tökketi `kauluss Lüg
2. värvel `kauluksega `sielik ja jakk VNg; kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos; [pidurõival] suur lett rippus `sieliku `kaulusseni, paul viel `õtsas; võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob Lüg
Vrd kaalus, kaelus

kedrus2 kedru|s Pst g -se Sa Muh Mih Aud, -(s)s g -sse Pst Hel Võn, -śs Se a.  paigalpüsimatu, hulkuja (kärsitust inimesest või loomast) meite `veised on nii kedrused, nee‿b seisa `kuskil Khk; `näetsa kus ta kedrus nüid `jälle tuln oo Muh; on küll üks kedrus, `kuskil vakka ei seesa, `mutku sõedab Mih; om veli kedruss, `ket́räss pääl `ilma `mü̬ü̬dä Võn; kedruss püsü üi paigah, kõõ käüse Se Vrd kedrusk, kedrutis b.  käbe, kärme inimene sedasi ergu `moega, teed `koutu nobesti `kärmesti kεib, kedrustab enesega, see on kedrus Jäm c.  lobiseja, keelepeksja kui `keskid valetab edatsi tagatsi oma `suuga, räägib muidu söust `tühja juttu ning pudramist, siis `öötse üks va kedrus Mus; mõni naisterahvas käib päevas kiik majad läbi puha, si̬i̬ om kedruss Pst; kedruśs käüse küllä piti, kiili kand Se Vrd kedru

keedis1 keedi|s Vig Äks, g -se Mär Saa Plt, -ss g -sse Trm Hel TLä; kiedi|s Amb, g -se Kos, g -kse JMd; kiädi|s g -sse Kod
1. keetmise saadus a.  toit (supp, puder, kiisel) keedist ei ole kedagi. keedis on si̬i̬ mida sa keedad Äks; mul keediss `vaĺmis Trmb. u moos, siirup, ekstrakt vms viinal ja marjadel o keedis; keedis on si̬i̬ paks, mis paas keedetse, kui `puskarid tehas; siirupi keedist keedetse kuni vesi ära kaob Saa; Vanaste `tehti ikka `muosi, nüid on neil kiedis Jür; `kietsime maasika kiedist Kos
2. a. keedetavad toiduained `ernit külveti pääle päevä, et siss ei `maotanava, kui pääle päevä külvetänä keedisse `viĺlä Ran b. ühekordse keetmise jagu kas suad nõnna paĺju `kapsid et kiädiss `kapsid `kośti tu̬u̬d Kod; keediss `kardulit, keediss uppe, keediss `pakse `kapstit Hel; üits keediss kartulit Puh; anna keediss `rasva Nõo
Vrd keedus1

keedus1 keedu|s Pöi Phl Ann Pai, g -se Jäm Khk Kaa Vll Käi Rei Rid Mar/-os/ Mär Vig Kse Mih/-os/ Tõs Hää HMd Kei Juu Jür JJn Tür SJn Hls, g -sse Muh Hää Iis TaPõ/-iä- Kod, -ss Lai/, g -ssa Trv; kiedu|s, g -se Kos JJn Koe, g -sse Iis/-ss/, g -kse HJn JMd, g `kiedukse VJg(kietus g -e), p kiedust Trm; `kiedu|s g -se VNg IisR Ris/-os/, g -sse Jõh, g -kse Kuu; keedü|ss g -se Krk V(-ie- Lei), g -sõ San, -śs g -se Rõu Se(ḱ-) Lut
1. keetmise saadus a. keedetud toit, roog minu `kiedus on `valmis VNg; oled sa keedust saand Jäm; ua keeduss on ää Hää; `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtad Muh; liha keedus tema keeb ühetasa edasi HMd; anna ma viin selle kieduse ää JJn; sai väga suolane kiedus `tehtud, nüid kõõnivad vett `sisse Kad; mes sa `ühte`puhku keedad, keedust alati ei taha Pal; kõik toidu aśjad, kes keedeti, kas `kapsa supp ehk pudru ehk `kiisel, need on kõik keedussed Lai; tää om leevä minokõnõ, ei olõ muud ḱeed́üst Se || tei olete nüt `neiegä ühes `kiedukses (ühisel toidul, samas leibkonnas) Kuu b.  keedis `Lina`sieme `kiedus oli paks nigu `konna kudu IisR
2. a. keedetavad toiduained nooreit, too keedos `sisse, vesi kolab `ammo pajas keeda Mih; põle änäm keedust, ei saa kedägi `keeta Tõs; ma panen `kiedos tulel Ris; poisid läinud keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit `karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; kas on midagi kiedust pot́ti `panna; kiedus on kruubid, `erned, leatsed Kos; supikiädoss kedägi ei õle Kod; matige tuvvas keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; är võti keedüse aia päält Lut b.  ühekordse keetmise jagu üits keeduss om viil `ernit, `suurmit üte keedussa anni ärä; anna mulle ka supike keedust (ube, herneid) Trv; sis ess olõ˽mitte ütte keedüst `rasva San; üt́s keedüss viil saa upõ Krl; Katõkese `peśti tuńni `aoga õks keedüs vai tõõnõ survuterri Rõu; võti üte keedüsse kallo Räp
3. keetmine esimine `kiedus [kanga pleegitamisel] oli tuhaga VNg; mool oo `tuhli keedus käsis Khk; see (looma magu) `tahtis `jälle `palju puhastamest `saada ja `palju keedust ka Phl; mittu seppa kimbus `raua kietusega VJg; ma täna võtan ühe suurema keedusse ette, see võtab pikemad `aega Lai
Vrd keedis1, keidus

keerus1 keeru|s g -se Hää; -ss g -sse Äks M T, g -sõ Kan Krl, g -ssõ Urv VId(-o- Plv, -śs Räp Se); kiäru|s g -sse Kod; `kieru|s Kuu, `kiero|s Vai, g -kse
1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää; noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́s Krl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlid Hää
2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuut Ran
3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu; `kütkel on `kieroksed sies Vai; käib kui kierus Iis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahest Hää
Vrd keerd

kegus, kegusse kegu|s R Juu ViK Lai; -sse IisR Kad
1. kõveras, kössis; viltu, vildakil kui inimene `külmaga kuob, siis on kegus Jõe; `Koorem on kegus Jõh; Muti Ansu piip oli sedäsi kegus; mis sa istud nii kegus Juu; iste on kegus VMr; istub teine kegus riie pial nagu ie essa kurgu all; sie suat jäi kegusse, küllap kukub varssi `ümber kogu kantse kruamiga; `kuorem jäi `kangeste kegusse Kad; persse alune on kegus VJg
2. kehkvel, elevil Vat kus vanames nüüd kegus `nuare `naise `kõrvas; Oli `jälle `teine kegus, `mutku `kiitas oma `värki; Laps oli kuhe kegus `kaasa menemas; Kes sind on `kõrvist `tõstand, et `ninda kegus IisR || Oras läind pärast `vihma `ninda kegusse (kikki) IisR Vrd kekkus

keidus `keidu|s g -kse Kuu; `keido|s g -sse Lüg, -kse Vai keedetud toit, keedus Vai sen `piimä-`leivägä `üksindä igä avit, `keidus `täüdüs igä ka `olla; kudas `pulmalisi `palju oli, eks sidäsi oli vaja `keidust; `Louna ajaks oli igä alade `kaikse tugevamb `süömine `keidus; `Keiduksi igä sai `mitma`muodisi `tehtud Kuu; midä pada paned (keema), sie on `keidos Lüg; `irmu vel, et `lähto `pliida `alle `keidoksed Vai

kenusse kenu|sse L(-o-) Iis, -se Muh LäEd (uhkelt) püsti, rõngasse ajama obu `tõmmab kenuse pea, ühna looga `alla Muh; obune `tõmmas pea kenusse ja lähäb tulist Mär; obu `tõmmas pea kenuse Kse; `tõmmas pea kenosse PJg; obusel tõmmatase varustega pea kenusse Tor; ajas pia kenusse Iis Vrd kenus, keruse

keris keri|s g -se IisR Sa Muh L HaLä spor Jä, Plt, g -kse spor R, HaId spor Jä, ViK Trm, g -sse Lüg Jõh Mar Mär Vig Tõs Sim TaPõ/keri|ss Pal Lai/ Plt; kere|s g -se LNg Mih Pä/g -si Tõs/ Ris JJn Pil SJn Vil/g -si/ Lei, g -sse LNg Hää MMg Äks Ksi Hel; kere|ss g -se Krk V/-śs Har Rõu Se Lut/, g -sse Plt KJn Vil/g -ssi/ Krk Hel T Kan Plv Vas, g -ssa Trv; all keresal Kõp, keressel(l)e spor V; ill kereśsehe Rõu; kiri|s g -se Khk Kaa Krj Pha Jaa Muh(g -sse) Hi(g -tse) Kul a.  raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu; `enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega; tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä; `sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest Vai; `saunas kirisega ahi, kivid pääl, kosnast pole Pha; kalad kirisele `küpsema Jaa; Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi; ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris, vana mõiste `olli ahu süda Muh; nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar; egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti; `ümmer kerisse oo müirid, liiä mürid Vig; raudkibi ahe. `lahtine kerese ahe Pär; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; keriste puhastamine oli enne rehe`peksu Juu; ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramas Kos; must nagu ahju kerise topp JJn; kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselle Trm; eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod; keress oo maha tullu, võlli alt katik lännu; keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi: oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; [sauna] ahju pääl `olli keress, raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle, muidu keress jäi korõdass Ran; keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe pääl Har; ma `viśksi jo˽keressehe vett Rõu; `viśsi vett kereśsille Plv; nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld, nagu kerissele `viska vett Lüg; Kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselle IisR; See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vett Rei; jõi toobi tühäs, tahab veel, isi `ütleb, oli nagu tilk vett keresele Tõs; Näljatse kohta üeldakse: paneb nagu keresele Tor; reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagi Juu; nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg; nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm; niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn; `viskab kui keressele, klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh; lät́s (~ kattõ) nigu keressehe; taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plv b. fig (sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aige PJg; Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim; juba keres maha lagunu juba Krk; Naesel (sanna) keres sisse sadanu = lat́s ollu Hel c. hum kere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andada Jõh; Paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle IisR; öhö inimesele annan kerisse `peale Mar; Sellel poisil on vaea kerese `pääle anda San Vrd kirits, saunakeris Vt ahi

kerjus1 kerju|s (kerjo|s) g -se Khk Krj Pha Pöi spor L Juu Kos Plt, g -kse JMd Sim; kerju|ss Muh, g -sse Kul Mär Trm KJn Puh Nõo; `kerju|s g -se PJg, g -kse Kuu; `kerjus(s) Krk Krl; keŕjus Saa JMd a.  almustepaluja, almustest elav isik kerjuss `kerjab kaelakot́iga Mär; `enne käis paelu keŕjukseid JMd; aab `piäle jusku kerjuss KJn; kerko läve man noid kerjussit egä pühäbä Puh || kontvõõras käivad kerjuseks, kes ise `sisse `lähtvad Pha || fig Lõvvatävve kerjuss (igapäevane külaline) Nõo || lastehirmutis – Sim Vrd kerjaja, kerjak(as), kerjandes, kerjasant, kerjates, kerjatus1, kerjäläne, kirjus

kesk|hommuk(u) = keskhommik
1. keskhommikune söögikord ommogo tuli masinarahavale keskommogud `anda, õlgu muailma toit mes annad; keskommok `ańti ike ärä pruudi pu̬u̬l, siis sõedet́i peiu puale Kod; keskommuku oli kella kahessa ühessa `aegu; keskommukut pidama Äks; Eena aeal `tehti keskommuku ja `lõuna und, rukkilõikuse aeal änam söögiund ei magatud SJn
2. keskhommikune aeg, päeva alguspool siad magavad keskommoguni Kod; `Niit́jä˽`tuĺli jo keśkhommugu niit́mäst kodu; keśkhommuk om kell kat́s`tõisku Har
3. kagu tuul keanab keskommoko(sse) Trm; pääv on ju keskommukus ja sa ikke magad Lai; Keskommukust tuleb alati kaks `pääva `vihma, kui sealt kord sadama akkab SJn

ketrus1 `ketru|s Muh Rid Kul Äks Räp, g -se RId Mar(-o-) Mär Vig Kse Mih Tõs Saa Kod KJn Trv Pst, -sse Lüg, -kse Vai; `ketru|ss g -se Trv Krk TLä Kam San, -sõ Har Vas Se; `ket́rü|śs g -se Rõu, `ketrü|ss g -se Plv; kedru|s Krj Pöi HJn Amb Ann Pal Lai, g -se Jõh Jäm Khk Kaa Vll Hi Aud PJg Tor Ris JJn Koe Trm Plt, -sse Iis, -kse JMd VMr VJg Sim, kedruss g -e Trm
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus

kiba|s, kiba|(s)se1 kiba|s Jõe Kuu Muh spor L/kjõbas Khn/, Ha Amb JMd Koe Plt Pil, -sse spor Lä, Juu HJn JõeK JMd Koe VMr Lai Plt Pil KJn, -se Muh Saa adv < kiba1 kui niied es tõstata üles `lõngu εnam, siis lõŋŋad oo kibas; lõng `olli kibase jään, pannasse uiest niie silmast läbi; kui lõŋŋad akkavad kibas `köima, siis lõegatse pea`nahka (lõigatakse kanga algustükk maha) Muh; mõni niis o pikem ja mõni lühem, siss võtab `kanga kibasse, ei kei õieti `tihvas mette; kui niie aas katti lähäb siis jätab lõnga kibasse Mar; ei `oska kangast kududa, nii `paĺju jätab kibas `lõngasi Mär; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem Aud; riie on kibas kui kangast `kootakse ja `äśti ei ole tallatud, siis jääb riie alt kibasse Juu; kui korutas, teine lõng jäi lõdvale, jäi kibasse JõeK; kule so kangas on kibas, ei tõuse `iasti JMd; kui niis `kat́ki läheb, siis akkab lõng kibasse `jääma, alla või `piale Koe; `kangal jäävad lõngad `peale kibasse, ei põimi kõik Plt Vrd kibus1, kibusse, tibas(se)

kihlus1 `kihlu|s g -se Kuu(-kse) VNg Khk Vll Emm L spor K, Trm, g -sse Lüg IisR; `kihlu|ss g -se Trv Krk Hls Puh San, g -sõ Krl Rõu Vas, -śs Se; pl kihluksed HljK
1. kihlumine; kihluspidu mina olin kuus nädala `kihluses, siis vast oli `pulmad VNg; `lauba `ommiku õlivad `kihlussed, `sõideti Lüganuse `kihlama Lüg; `peeti suured `kihlused Khk; nende `kihlus jäi `kat́ki Mär; `reede oli se `kihluse pää Vig; `enne ju `aeti uńdi`ända, kui ned `kihlused `peetud olid Lih; noorpaar sõidab `kihlusele Tõs; `aasta `aiga oĺli `kihluse aeg Saa; `kihluste aal läksid `riidu Juu; nende `kihlusest on paelu `aega jo `müedas JMd; pruut paar käis ju `kihlusel Trm; mea ole `mitme `kihluse pääl ollu Hls; `kihluse `aigu saimi `viina San; ar oĺl `kihluśs joʔ Se Vrd kiheldus, kihlatus, kihljatsi, kihltus
2. kihlakink küll `meie Maril on rigas `peigumies, toi kaks kuld`sormust ja viis`kümmend obe `ruplatükki `kihlust käde VNg; este käis viel naine `kosja ja viis nied kihluksed pruudi `kätte. ma pole elades seda miest näind, kuda ma nüüd nied kihluksed `vasta võttan HljK Vrd kihlad

kiilus2 `kiilu|s g -kse R(-sse IisR) pilvitu taevaserv lüöb `kiilukse ülesse; `Kiilus `lähteb `laiemaks, `vaapse ilm hakka paranema Kuu; kui `kiilus `kasvab `kinni, siis tuleb paha `ilma Hlj; Vanad `tiasid `kiilusse järele ka `ilma `ennustata IisR Vrd kiil2

kikas1 kikass g kikka hv Trv Hel, T V(ḱ- Se; -śs); hv kika|s g -se Pöi(g kikka) Saa Pee KJn, g -sse Kod kukk a. kodulind vana kikass esi om küll tore oma kirju `suĺgege Hel; ku kikass `kirgnu, siss tullu jälle üless `keträmä Puh; vanast `tu̬u̬di latsile aabits, `oĺli kikass kaase pääl; kikkal om `lehtari ja suure verevä lõpusse Nõo; kikka kirevä, sadama ta nakkas; kikas krabistas kanna Ote; kikass kiŕg iks ega hummogu nii: `Tarto `turguu Kan; Määne kikass ei laula konagi = kerigu kikass Krl; vanast no määnest `kellä oĺl talohn, siss oĺl kikass kelläss ja agu herändäjäss Rõu; ku `küündlekuu saa häräle juvva, sõ̭ss paastukuu saa ai˽kikkalõgi Vas; latse ala mikka kiḱkide munu Lei b. (kellaaja arvestuses) õdagult tekki˽jäll nika‿gu kikkani (kukelauluni, südaööni); ma tulli joba kikka`aigu (kell 2) üless Nõo; ma olõ jo˽kikkast `saani `ülhlen olluʔ; üte kikka `aigu (kell 24) lätsi, tõsõ kikka `aigu (kell 1) tulli; leki no üĺess riiht `pesmä, noʔ om jo˽kikka aig (kell 24) Har; ussõ kiid́si˽kikkaniʔ, `värreʔ˽vaugi˽`valgõni Rõu; tuĺl üless inne kikast Vas; Pia tulõ kikkaaig, sõ̭ss vanahalv inämb ei `liiguʔ Räp; ḱikka aigu tuĺl kodo, poolõ ü̬ü̬ `aigu tuĺl Se; kikka `aigu andass `puhtih süvvä Lei; edimäne kikass (kell 24); tõene kikass (kell 1); kiŕg iks võõraśs leib kõttuhn kikkani, vaug `valgõni Lut
2. fig rikas ku Riia kikas, ku terä saab, selle ärä sü̬ü̬b Saa; kui mõni ajas niisukest `tühja juttu [öeldi] aśta kuke kikast Kad | alati ku mõni mü̬ü̬dä lännä, siss olna [ta] läve päl nigu kikass jälle Nõo; Ta om ku kikas (virk) Plv; Suur süä nigu kikka süä (äkilisest inimesest) Vas; Ku kikass kanno si̬i̬h (omas sõiduvees) Räp; süä `kargass üless nigu kikkal Se | Verrev kikass katussen (tulekahju) Võn
3. euf jänes va kikkad keind `jälle `aidas Pöi; nää kikas jookseb siin; kikase jäĺjed Pee
4. püssikukk püssi kikass; tõmmassi kikka üless Trv; lasõ no˽kikass vinnast mahaʔ; ma˽`tahtsõ püssäga `partsõ `laskõʔ, püssäl oĺl kikass maal. seeni ku kikka üĺess `tõmpsi, lät́s paŕts vii alaʔ Har
5. „praod jääs löögi kohal“ kikass om iä seeh, haraline; iä `sisse kikkagi lei, nii sat́te maaha Se

kimara, kimaras, kimarasse kimara Muh Iis, -s Jõh Muh Käi Saa Kos VMr Kad VJg Iis Ksi Lai, -sse Kos JJn Kad Trm Ksi a. krässus, säbrus kimaras ehk lokkes `juused Käi; `lamma vill on käharas ja kimaras Kos b. krimpsu(s), kortsu(s), kipra(s) `sõuke kimaras `näoga tüdrik et; `soapad oo päeva käe nii kimaras Muh; pala kisub naha kimarasse kokku Kos; küll sinu rätik on aga kimaras, kus sa ta nõnna ää kortsutasid; sielik sai märjaks - - kus `kuivas kohe nõnna kimarasse et ää pane `seĺgagi Kad; silmad kõik `kortsus juo, kimaras VJg; Kui [virtsa] `selgelt mua piale panid, siis tõmmas mua kimarasse vai terasse, põletas mua mustast Trm || piim on kimaras (hapupiimal koorekirme peal) Trm Vrd kimeras, kimärän, krimaras, kämara(s), kömaras

kirgess1 kirgess g -e Trm Kam, kiŕge|ss g -se, -sse, `kirḱse V(-rg-, -śs Räp; ḱi-, ke- Se) putukas
1. prussakas vereviide `säŕkegaʔ, nu̬u̬ omma˽kiŕgeseʔ; aho ja `truupõ siseh õ̭ks oĺl `kirksit - - söögi `sisse tüḱkeʔ `hirmsahe; ussõʔ ja `aknaʔ oĺli elomajal vallalõ, sõ̭ss `külmśsi˽`kiŕkse ärʔ Rõu; kirgeseʔ ja ritsikaʔ ommaʔ aho man Vas; na kirgeseʔ ommaʔ üteʔ `põrgo eläjäʔ; külmetäse kirgessit; ḱirgese laeh kääväʔ Se Vrd kirgats
2. kilk `kõrge kui kirgess Trm; kirgesse `olliva `valge; kirgessil oless nigu musta siĺmä karva ollu, `väikse siivekse kõrval Kam; nigu kiŕgess, pikä kaalagõ Urv; kirgess `väega rü̬ü̬ḱ, prussak ti̬i̬ eiʔ hellü Plv

kirgess2 kirge|ss g -sse (kirju olevus) – Ote

kirjes kirje|s Var, g -se Pä, g -sse Kod/-ŕ-/; kire|śs Plv(-ŕ-) Räp Se, g -se Räp Se kirjak, kirju lehm kirjes muste ja `valge kirjud [lehmad] Mih; ma lüpsa kirjest; `mõisas oo kirjesed Tõs; Elli, aja kirjes laadast väĺla PJg; kiŕjes on kiŕju lehem, kas punass `valged `kiŕjä või `mussa `valged `kiŕjä Kod; kiress um kirivä lehmä nimi Plv; kirriv lehm, kireśs nimi Se Vrd kirjas

kirjus `kirju|s VNg, g -sse Lüg, kiŕju|s g -kse VJg kerjus `ulgun `müöda küla nagu `kirjus VNg; nüüd ei käi enämb `santisi egä `kirjussid Lüg; nää, tuleb kiŕjus kepi nõal VJg

kirmass kirma|ss g -sse Äks(-s, -se) Hel T(-śs Võn, kirmess Nõo), g -ssõ Nõo Võn V(-śs Räp Se, g -ssi Räp, -sõ Urv Vas Se, -se Se) külapidu laulu, tantsu ja mänguga poesid lähavad mõnikõrd kirmassel `kaklema Äks; Kirmasside pääl tantsiti nii et tolm lennäss üle pää Hel; vanast lätsivä `tüt́rigu ja poesi kokku, laaliva ja teivä `sõ̭õ̭ri - - üteldi et lähme kirmassele Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; Ninni kirmasõllõ `tuĺl kokko eesti ja seto rahvass Vas; suvõl siss saavaʔ kirmasõʔ, lääväʔ kõ̭igist külist ütte kokko kirmassõhe; paasapühä om Obinitsah suur kirmass Se Vrd kirmask

kirtsu `kirtsu Kuu(-sse) IisR Jäm Ans Kaa Kei Juu Jür JMd Koe Trm Lai Plt, `kirssu Kaa Muh SJn, `kirsu Rõu kipra, krimpsu, kortsu `tembab nenä `kirtsu (rahulolematusest); Ku `pääle `värvimist `riiet neh `väänäd, `jääbigi `kirtsusse Kuu; igi ais veda nina `kirsu VNg; `nöölund kuue nii `kirssu Khk; Allika emme pale jäänd ka nönda kirtsu; Nahk oli `kuivades `kirssu vädand Kaa; `tõmmab ninä `kirtsu, nii sańt ais Juu; mis sa neist `silmadest `kirtsu kisud Koe; `aĺlad terad kisuvad `kirtsu, `erne ja ua terad Trm; kui `riideid ei pressi, lähvad väga `kirtsu Lai; kisub nina `kirssu SJn; Kae˽kuis tä ńao `kirsu kisk Rõu Vrd kirssa, kirssi

kituss kitu|ss g -sse M, -(s)se T, -(s)sõ V(-śs Rõu Se); kitu|s Hls Lei, kitü|s(s) Rõu, g -se
1. kiitus, kiitmine; tänu kellel siu kitust vaja Trv; oma kituss aiseb Ran; ta‿i ole ju kitusse väärd; Alma kõneli toda oma kitussess; mõni inimene oiap `endä `väega kaarikuss, si̬i̬ ei ole kituss, ei ole laeduss Nõo; kitusse asõmõlõ sai perst piti Võn; kitust taht egäüt́s, kis kitusõ ärʔ põlg; kituss jumalõlõ Krl; ma sai herrä kääst kitusõ Rõu Vrd kiidus2
2. kiitleja tä om kituśs mi̬i̬ss, tä kõ̭gõ kitt Se Vrd kiidus1

kobras1 kobra|s Saa Tür Kad SJn Hls, g -se Jäm Pär Tor Rap JõeK, -sse VJg, kobra Tor VMr; kobra|ss MMg(-s) Äks Kam Ote San Krl Rõu, g -sse Trm Kod Lai Nõo, -ssõ Räp, -se Krk, kobra Ksi Trv, `kopra Vil Kan; `kopra|s Jõh, g -kse Hlj(g -se) Vai; n, g `kopru VNg kobras `kopraksel on kova saba `justku kilp, `raiuvad puud maha Hlj; `kopras sie on vesielokas Vai; kobras oo vee `äärne loom Tor; kobras on küirakas pisike elajas, temal on nagu kaśsi vurrud ies JõeK; kobrasse nime õlen kuulnud, üks tugeva olekuga lu̬u̬m Kod; kobrass om vanast me maal elänu, ta om jõel tennu paisu ette, `kanden puid Krk; Vennemaal `mõtsu sisen kobrassõʔ elotseseʔ, kos niisugutsõ jõeʔ omaʔ, mis kińniʔ ei `külmä Räp || üks tugeva olekuga mi̬i̬s õli, siis kutsuti tämädä kobrass Kod

kodus(s)e koduse S Var, -sse Kuu Emm PJg Rak koju jah ma nädala `päävad olin sial, siis lau`pääval tulin kodusse Kuu; ta‿p taha koduse jääda Jäm; tuli koduse ja vöttas omale naise Khk; ma tuli koduse, aga‿s leva teda üles kohe Mus; mis seal muud `tehti, `söödi, `joodi ja `mindi koduse Jaa; [pulma] õlled lõppesid `otsa ja siis `mindi koduse Pöi; kevade läksid ja heina aeaks `tulled koduse Phl; kus oli nagu rohkemb õmmelda tuodi rätsep kodusse Rak Vrd kojuse

koeras koera|s g -se spor Sa(koi- Jäm Khk Kär) Hi(g `koera Emm), g -sse Kod Pal Trm/n -ss/, -kse VJg; kuera|s g -kse Kad; kuera|s(s) g -s(s)e Iis; `kueras, `koe- VNg Jõh/-ss/ Vai isakanep, koeras `koeraksed on ka kova `kiuga; `kueraksed `korjada `vällä Vai; kanepi koiras tulab kanebi `seemest Jäm; kanebi koiras saab rugidega `seltsis `valmis; koirased on isa, nee `kistasse kanebite sihest `välja Khk; Roosi jaoks olid veel koerased, mis kanebite seas `kasvavad, üsna [koerase] takku `panti peale ja pidi `aitama Rei; kueraksed suavad ennemb `küpsest Kad; kuerasse siemet ei õle, kanepi sieme on Iis; koerassed on pujukad, koeras kistasse niisamma ärä, enne kańeped ammu `aega Kod Vrd koerane2, koerats, koere, koerjas, koerkanep, koerus2, koeruskanep, kooras2

koerus1 `koeru|s spor R eP(`koerdus Kse Var), Hls Nõo San, `kueru|s R(-os Lüg; `koi- IisR; g -kse Kuu VNg, -sse Lüg) Amb JMd JJn Koe VMr, g -se; koeru|ss g -se Trv Ran Nõo Urv, g -sõ Rõu Plv Räp; `koiru|ss, g -sõ Krl Har Vas Se; koeru|s Jäm, -ue- g -sse Iis vallatu olemine; koerustükk, ulakus Küll se `tütrik o `kuerust täüs, muud ku alade tegeb kometi; Küll sidä `koerust sai `tehtud `mitma `moodist, kui veel `noored olimme Kuu; moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless; juo `niisukesed `karja pojad one `püöralised oma tegudega ja `kueruksega VNg; `ärgä `tehka `kuerut, jumal `viskab kivega pähe Lüg; Pane `kuerust tegema, siis on jalad küll Jõh; joulu on pahnad parandal, siis lapsed saavad `koerust teha Khk; Seike asi oo paljas koerus, muud üht Kaa; Poisid tahtvad ikka vahest kuerut teha Emm; Obu pole `ammu ees käind, mütu nädald prii olnd, nüüd perse koerut täis Rei; õppind maast madalast juba `koerust tegema; `istus `koerusega teese põlve peale Mär; sa oled üsna `koerdust täis Kse; tegid vanale `koerdust, põletast tä sauna maha Var; `koerusega said nad küll akkama, aga õppi ei `viisind Vän; Mis hoop `pihta si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; `vimpka `öeldakse sellele kes `koerust teeb Kei; eks ma `võt́sin `kuerusega sialt ühe `kanga `lahti ja `tõmbasin teise `kanga `alla Amb; ikke on sul isu `kueruselle JJn; oh sinu kuerust Iis; nalja peräss `koeruse peräss kõnelesin, egä see põllud tõsi Kod; tüd́rikud tegid `koeruss, kihutasid tõõsile undruku saba `alla `tuhka Kod; sihuke paras jõmsikas, `koerust teeb teiste lastega, `ullab ja Plt; `koerust täis ku kurivõrk Trv; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub [vangis] Nõo; ta miiss `õigõd ellu [ei] eläʔ, ta eläss `koiruisiga ja `varguisiga Har; Väümi̬i̬ss oĺl kavval ja˽`koeruisi täüś Rõu; ta um `koerusõ pääle miiss Plv; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; uma `koirusõ perast sai timä tappa kaʔ Se || fig taal om uma `koirusõ kot́t kaalan, siss aja `õigusõ ka kõvõrass Har
Vrd koer

koerus2 koeru|s g -se Vig Aud Hää SJn, -sse Muh Mar/-os/; kueru|s g -kse Sim isakanep, koeras kanepi koerussed; teised o koerussed, teised o emad, koerussed tõmmatse teiste seast ää Muh; mes `enni said `vällä `kestod olid kanepi koerosed Mar; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päris kanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused Hää; kanepi sies on ikka kueruksed Sim || lina ja kanep on koeruses siss kui nad punases on läind SJn Vrd koeruskanep, koorus2

kohlus1 `kohlus Jäm, g -se VNg Vai/-os/; kohluss g -sse Lai aeglane ja kohmakas inimene oi, sia vana `kohlos Vai; va `kohlus Jäm; kohluss ikke on Lai Vrd kohmus1

kohmus1 kohmu|s, kohmo|s, g -se Mär Kse Han Mih Khn/-sõ/ Jür Sim Trm Pil, g -sse VJg Kod, -ss g -sse Lai; `kohmu|ss g -sse Krk
1. kohmakas, saamatu inimene Ei see kohmus soa kedagi tehtud Han; isi töö peal nägo mehe kohmos, saa `tehtod kedagi Mih; Sie kohmus ei saa sõna suust kuśkill Jür; mehed `rohkem o kohmossed, naesed o kräbedämäd; issob ku kohmus Kod; üks vanamehe kohmuss - - ei saa teine obust ette; kole saamata ja kohmuss, ei saa aru ühestki tööst Lai Vrd kohlus1
2. suur kohmaka või ebamäärase vormiga kogu Paneb enesel ullud `riided `seĺga, siis ta oo nagu suur kohmus isi sial sihes Han; `Jarsku klaaris udu ää ning üks laõvakohmos oli ies; Vene vaalitsus laskis siis selle Valtohvi kohmosõ (ehitise) puruks Khn; paelu `riidid seĺlas, üks `riide kohmos, teind sihukseks kohmoseks enese Pil Vrd kohkam
3. sõim oh sa `sindre lehmakohmus, kurat, uvaaeas (oaaias) Sim; vana kohmuss üit́s tige inimen; mea ei sü̬ü̬ `seantside `kohmuste käest; vanainimese kohmuss, `rõõva om närmenti seĺlän; kuradi `kohmuse kari Krk Vrd kohmur
Vrd kohmakas1, köhmus

kohus2 kohu|s (koho-) g -se R(-ss, g -sse Lüg) S(-ss Muh) L Ris Juu JMd Koe VJg I(-ss, g -sse Trm Lai) Plt KJn(g -sse) Hls, -ss eL(-śs Rõu Se, g -ssõ Plv, kuhuss Har)
1. kohustus a. Eks sie õle ikke `lapse kohus vanema `aitada Jõh; me täidame oma kohut, kui me oomingust `öhtani tööd teeme Vll; sinu kohus oo `easte elada Tor; tee mes kohos on tehä, mes `siäduss `sulle vaja one Kod; käis korra `aastas kirikus, `täitis oma kohusse ära Lai; siul kohuss kullede, miul `õiguss ütelte Krk; ku inimene oma kohust ei ti̬i̬, siss `palvege ei ti̬i̬ midägi Hel; nüid ma ole mehe naene, pia naese kohusit `täitmä; vanadel om kohuss minnä (surra) iki Puh; ega neil ess ole kohut tedä `sü̬ü̬tä Nõo; kui sul `viina om, siss paku mullõ, tu̬u̬ om su kuhuss; ta piat nekruudi kohust `täütmä Har; Muʔ kohus om vaesit latsi avitata Vas; (nagu) kord ja kohus nagu peab ela nönda kut kord ning kohus on Vll; Inimene käis ikka `leeris äe, nõnda kut see kord ja kohus on Pöi; oma kolm `tassi ju̬u̬ss ka [teed], oless nagu kord ja kohuss (magus) Trv; ka sa võtat naise `vastu nagu kõrd ja kohuss Krk b. millegagi seotud konkreetsed ülesanded Rendikõhapidaja kohoss õli, pidi tegemä `mõisale tio`päivi Lüg; tahab kuol`meistrist `saada, kui oma kohossed `vällä `täidäb eks tämä siis saa Lüg; `moole `tehti kohuseks aid ede tömmata Khk; sinu kohuss on laste järele vaadata Lai; soldat `oĺli iks oman `saisusen, timä pidi iks oma kohussit `täitmä Ote; kerigu hüülmel̀dri kuhuss om opõtajat `altarihe `laskõ ja `altarist `ussõ `laskõ Har c. funktsioon kohust täitma asendama `lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost Lüg; ämma emand täidab vana ema kohut `linnade sihes Khk; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all - - oli änam iluduseks, aga paela kohut tä `täitas Mus; [unilauk] täedab sibula kohust koa, kui sibula vart ei ole veel Muh; [varakult] akkasin juba `tööle. mehe kohusid `täitma Mär; se (riie) täidab mantli kohut JJn; ise asetan teda, täidan tema kohusid Plt; perenaene ollu põdelik, Ańna `täitnu perenase kohusit kah Nõo; tsõõriklänik, mia kuhussõid no˽kauśs täüt Har

kombes, kombesse `kombes Kuu Lüg Jõh Vai(`kompes) Kaa Emm VJg Trm KJn; `kombe|sse Trm Ksi, -se Kaa
1. korras; korda kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes Vai; Peaks see asja ka kudagid viiti kombese ajada saama Kaa; Pane sõidu kraam kombesse (hobune rakkesse) Ksi; Aga rukki pidi `saama iḱki `kombes `tehtud (korralikult lõigatud) KJn Vrd kombe1, komben, kombõdõ, kombõlõ
2. (adjektiivi funktsioonis) Täma sai omale `kombes (korraliku) mehe viel vanal ial Lüg; `Marssis kääd `taskus edesi-tagasi, ise `ninda `kombes (uhke) et Jõh; `Kombes (hoolitsetud välimusega) mies Trm

kompass (variante) `kompa|ss (-śs) Krj Han JMd VJg Trv Ran Krl, `ku- Jõe Lüg Vai Khk Pöi Emm LNg Rid Mär Tõs Khn KJn, g -ssi (-śsi; g -sse Lüg); kombas g -e Jäm; kombass Har, g -i Puh, `kompase San; `kompas g -e VNg, -i Hlj Ris, `kompa Tor; komba|t́s g -t́si, -dsi Har; `ko·mpo|śs g -sse Se; kumbas Emm Käi Rid Kse, g -e VNg/`k-/ spor Sa, Han, -i Mus, `kumpa Jäm Muh Mar; kumpas g -e Iis; `kumpas g -e Pha Rei, -i Jõe Emm Rei; `kumpus g -e Ris; `kumbasi g -m(m)e Kuu; n, g `kumbasi Kuu VNg(-ssi)
1. kompass täl `kumbasind ega midägi ei ole old, `ilma `kumbasimeta läks; tämäl oli `kumbass peris `katkinane; `Piiridükse `kumbasimed jo `toisina lekkisid `tühjäks Kuu; üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge VNg; `kumpassi lehe (nõela) `tõine aru `näidab `põhja, `tõine `lõuna Lüg; üks pisine riips kumbase lehe pεεl oo reek Khk; Mis kumbast vanasti oli, `pääva `sõitsid mere peal `päikse `järge, `ööse `taeva `tähtede `järge, põha nael oli see kumbas Pöi; Kuiv kumpas (magnetkompass); Märg kumpas (piirituskompass); Mönes kougesõidu purjulaevas oli laes keiluti all laeva peakumpass Emm; `Kumpaśs tańsib sedäsi, et ei sua `kurssi `pietüd Khn; `kompasi kivi kus nöel peal Ris; laivamihil om kombat́s, naa `sõitava alasi kombat́si `perrä Har || fig häbe – Khn
2. teat heegeldusmuster – Phl