[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs, Saa hv VMr, Kod MMg Pal Kõp Vil eL
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut || kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo || fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut || kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo || fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|