Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs,
Saa hv VMr,
Kod MMg Pal Kõp Vil eL1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei;
kaar lükib Saa;
vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr;
kaarad o `ripsmen;
ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru;
kaartel ja `õtrel one keded;
üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod;
kaarad `seisid kava põńnin MMg;
kaara pööris Vil;
ütelihige kaara Trv;
üte lakage kaar;
kaartel om `lipne küĺlen Pst;
kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis;
vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä;
ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru;
las süüvvä, oma karu, oma kaar;
mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du;
`valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep;
obese lakage kaar;
kullavihm kaar;
mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk;
kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda;
kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara;
`valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar;
kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd;
kaaral olliva lipud Ran;
kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam;
ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu;
ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote;
kaara kukat́si andass obesele San;
kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan;
suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har;
kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas;
vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ;
Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp;
timahhava oĺl kaara suvi hüä Se;
hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ;
vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ;
suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu;
suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut ||
kaerapõld Loomad läind `kaara Rei;
Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls;
kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk;
vaśt käi mesikäpp `kaara Hel;
kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv ||
(söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa;
kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran;
sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh;
kile jahu tetäss `kaarust Nõo ||
fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk;
laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer,
kakr,
kaur2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar,
kahe|kaar,
karu|kaar,
tuule|kaar,
tuul|kaar,
vares|kaar