[MUL] Mulgi sõnaraamat

koomits ~ koomitse <koomitse, koomitset>
1. varjualune, katusealune ▪ koomitses panti mõni eläje varjualusesse pandi mõni loom. Vrd koomik, kuurik
2. lobudik, hurtsik ▪ temä tah´ts, et selle koomitse uss oles valla ta tahtis, et selle hurtsiku uks oleks lahti. Vrd kohmits, kublik, kupits2, urdsik, .urtam1
3. piltl vana loom, roju, kronu ▪ lehm olli üit´s vana koomitse, es saa põhust jagu egä lehm oli üks vana roju, ei saanud põhust jagu ega midagi. Vrd roju, rondik, rondsik, ronu, rumbas

kublik <kubligu ~ kubliku, kublikut> Hel hütt, hurtsik ▪ sii om üit´s väike kublik nurme veeren see on üks väike hütt põllu ääres. Vrd koomits, kupits2, urdsik, utak1, .ütnik

kupits2 <kupitse, kupitset> Hls Krk onn, hurtsik ▪ latse teive mõtsa tillikse mängu kupitse lapsed tegid metsa väikse mänguonni. Vrd koomits, kublik, un´n2, urdas, urdsik

lugeme <lugede, loe ~ lue>
1. (kirjateksti) lugema ▪ miut õpet´s esä lugeme mind õpetas isa lugema || ette lugeme ette lugema, oma lugemisoskust näitama ▪ latse käisiv õpetejel ette lugemen van lapsed käisid (kiriku)õpetajale ette lugemas
2. loendama ▪ temä luges´ eläje kokku, mitu neid olli ta loendas loomad kokku, mitu neid oli. Vrd .arvame
3. jutlustama, palvet ütlema ▪ ku surnu rõõvis panti, sis loeti kui surnu riidesse pandi, siis loeti palvet
4. sõnu peale lugema; manitsema, hurjutama ▪ ka lue puule või sulle, sii üit´s puha (knk) kas manitse sind või puud, see ükskõik. Vrd saaguteme, tohuteme, ujuteme, urjuteme, õleteme
5. sõnuma, loitsima ▪ sii naene mõis´t äste lugede see naine oskas hästi loitsida. Vt ajome, sõname, sõnume, sõnuteme
6. millekski pidama, arvama ▪ loep tõisel süüde, oma süüdi ei tunne arvab teist süüdi, enda süüd ei tunne. Vrd pidäme

saaguteme <saagute, saagude> Krk Hel hurjutama, näägutama; vanu asju ette heitma ▪ ta akas´miut saaguteme ta hakkas mind hurjutama; ärä saagute nõnda pal´lu, jätä vahel järgi! ära nääguta nii palju, jäta juba järgi!; ta saaguts iki viil mitme aja taga ette Krk ta heidab ikka veel mitme aja tagant ette (vanu asju). Vrd nääguteme, tohuteme, ujuteme, urjuteme, õleteme

so`hoi, t´so`hoi Krk hundi hurjutamise hüüd ▪ võta unti sohoi, sohoi, võhõh, võhõh, võta unti! võta hunti, sohoi, sohoi, võhõh, võhõh, võta hunti!; t´sohoi susi, t´sohoi, sedäsi ujudide unti karja mant tsohoi, susi, tsohoi, sedasi hurjutati hunti karja juurest. Vrd too`huju, võ`hõh, võ`hõi

sõhateme <sõhate, sõhade> Pst Hls kõssitama, hurjutama ▪ ma sõhati kassi köögist väl´lä ma kõssitasin kassi köögist välja. Vrd kõssiteme, kõs´suteme, ujuteme, urjuteme, õleteme

tohuteme <tohute, tohude> Hel hurjutama; hirmutama, kohutama ▪ vanast iki tohutedi sus´se vanasti ikka kohutati hunte. Vrd saaguteme, sõhateme, ujuteme, urjuteme, õleteme

.tuhka|pus´s <.tuhka|pussi, .tuhka|.pussi>
1. tuhkapäevaks tehtud õlgnukk, tuhkapoiss ▪ tuhkapussi viiti ütest talust tõise, kiri üten, et otsip kodu tuhkapoiss viidi ühest talust teise, kiri kaasas, et otsib kodu. Vrd tuha|pois´s, .tuhka|poisik
2. piltl tuhakott, hurjutamise sõna ▪ kos_ sa tuhkapus´s lääd! kuhu sa, tuhakott, lähed!. Vrd tuha|kot´t

ujuteme <ujute, ujude> Krk Hel
1. hurjutama ▪ temä ujut´, et miul üük kördi pääl tema hurjutas, et minul on vöö seeliku peal. Vrd saaguteme, urjuteme
2. peletama ▪ susi ujudets karja mant ärä hunt peletatakse karja juurest ära. Vrd irmuteme, peleteme, sõhateme, tohuteme

u`r´aa Trv hurraa, rõõmu- vms hüüe ▪ noorele paarile tetäs ur´aa, tõstetes üles noorpaarile hüütakse hurraa, tõstetakse üles

urdas <.urta, urdast> Hls onn, kuut, hurtsik ▪ tare man olli mitu urdast maja juures oli mitu kuuti; rästä ala tetti kon´g, oiti kanu urtan räästa alla tehti kuut, hoiti kanu selles; sialauda om urta sealaudad on hurtsikud. Vrd urdsik, urgas, .urtam1, utak1

urdsik <urdsigu ~ urdsiku, urdsikut> , urtsik <urtsigu ~ urtsiku, urtsikut> hurtsik ▪ urdsigun olli vana koli hurtsikus oli vana koli; miu urdsiguk akkas är lagume minu hurtsikukene hakkab ära lagunema. Vrd koomits, kublik, kupits2, urdas, .urtam1

ur`juhh Hls hurjuh, hurjutushüüd ▪ urjuhh, ka äbü ei ole sedäsi tetä? hurjuh, kas häbi ei ole niimoodi teha?

urjuteme <urjute, urjude> hurjutama, sõimlema ▪ küll ma urjuti ja auguti temät, aga mitte es jätä oma tegusit küll ma hurjutasin ja haugutasin teda, aga ikka ei jätnud oma tegusid; urjude tat iki vähä, et ta vait kurdap! hurjuta teda ikka natuke, et ta vait püsiks!. Vrd saaguteme, sõhateme, tohuteme, ujuteme

urt <urda, .urta> hurt ▪ mõisan ollu vanast urda mõisas olnud vanasti hurdad; sii oben om pikä peenikse kihäge ku urt see hobune on pika peenikese kehaga nagu hurt; miu vanaesä esä olli Lätimaalt ostet, või ütliv et urda vastu vahedet, Kaubi mõisa kangrus minu vanaisa isa oli Lätimaalt ostetud, või öeldi, et hurda vastu vahetatud, Kaubi mõisa kangruks

.urtam1 <.urtame, .urtamet> Krk hurtsik, onn ▪ sii om üit´s väike urtam, agadest ja ossest tett see on üks väike onn, hagudest ja okstest tehtud. Vrd koomits, urdas, urdsik, un´n2, utak1

utak1 <utagu ~ utaku, utakut> Krk hurtsik, väike maja ▪ na elliv kavva aiga utagun nad elasid kaua aega hurtsikus; utaku om väikse majakse hurtsikud on väikesed majakesed. Vrd kublik, urdas, urdsik, .urtam1, ut´t2

.utnik <.utnigu ~ .utniku, .utnikku> hurtsik ▪ ta es saaki utnigust väl´lä, sures enne ärä ta ei saanudki hurtsikust välja, suri enne ära; utnik om väike unnik tõese uune kõrvan, seinä agadest vai õlepõhust tett hurtsik on väike onnike teise hoone kõrval, seinad hagudest või õlepõhust tehtud. Vrd urdas, urdsik, .urtam1, utak1

võ`hõh interj hundi hurjutamise hüüd ▪ võhõh, võhõh, võta unti! (knk) võhõh, võhõh, võta hunti!. Vrd so`hoi, too`huju, võ`hõi

võ`hõi interj Krk hundi hurjutamise hüüd ▪ ku ma lait´s olli, ujudedi unti, ku ta karja manu tulli: võhõi, susi, võhõi, susi! kui ma laps olin, hurjutati hunti, kui ta karja juurde tuli: võhõi, hunt, võhõi, hunt!. Vrd so`hoi, too`huju, võ`hõh

õiss interj Trv õss, hurjutushüüd (sigade peletamiseks) ▪ õiss, võtt siga puhta vil´lä uniku mant! õss, võta siga puhta vilja hunniku juurest ära!. Vrd ur`juhh, õs´s

õleteme2 <õlete, õlede> Hls hurjutama ▪ sia ei või ninda võõrit õlete sina ei tohi niimoodi võõraid hurjutada. Vrd saaguteme, sõhateme, tohuteme, ujuteme, urjuteme

õs´s interj Krk hõss, hurjutushüüd ▪ õs´s, sia lauta! hõss, sead lauta!. Vt õiss

äbisteme <äbiste, äbiste>
1. häbistama, hurjutama ▪ temät äbistedi ta oma jutu ja kõne peräst teda häbistati ta oma jutu ja kõne pärast. Vrd .nar´me, .rot´sme1, äbusteme
2. häbisse saatma, teotama ▪ nüid om tüdruku ärä äbisten nüüd on tüdruku häbisse saatnud. Vrd .naarme, .teoteme, äbuteme

.ütnik <.ütnigu ~ .ütniku, .ütnikku> Trv Pst hütt, hurtsik ▪ sii miis elli sääl väikse ütnigu sehen see mees elas seal väikses hütis. Vrd koomits, kublik, urdsik, ut´t2

üt´t <üti, ütti> hurtsik, hütt ▪ küll olli sääl pal´lu üt´te küll oli seal palju hütte. Vrd koomits, kublik, on´n1, urdsik, ut´t2