[MUL] Mulgi sõnaraamat

ani|jalg <ani|jala, ani|.jalga> hanijalg, raudkäppadega mullaharimisriist (mulla kobestamiseks) ▪ anijalage tetti tüüd tillikse nurme pääl hanijalaga tehti tööd väikesel põllul

jalg <jala, .jalga>
1. jalg, elusolendi jäse ▪ jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni, siis oled maas ka räntsti (st jalg jääb kivi taha kinni); suur kere ressip jalgel pääle suur kere pressib jalgadele peale; miul tahav pastle leote, pitsitev jalan mul tuleb pastlaid leotada, pigistavad jalas; mis suguline ta viil om, undi tagumine jalg piltl mis sugulane tema veel on, hundi tagumine jalg (st väga kauge sugulane). Vrd koev, lal´l2 || .jalge pääl jalgel, üleval, ärkvel ▪ täempe ole ma joba vara jalge pääl täna olen ma juba vara jalgel; käsist jalust .kinni käsist-jalust seotud ▪ mia ole tüü man käsist jalust kinni olen töö juures käsist-jalust seotud
2. eseme tugiosa ▪ tagakamren olli tal ilma jalgede sän´g tagatoas oli tal jalgadeta voodi; pirru alu olli ike kolme jala puu pirrualune oli ikka kolme jalaga (tugi)puu
3. jalg (pikkusmõõt) ▪ rõõvast mõõdeti vanaste iki jalage riiet mõõdeti vanasti ikka jalakaupa

jalg|inime ~ jalg|inimen <jalg|inimese, jalg|inimest, pl p jalg|inimisi> jalakäija ▪ jalginimisi olli, obesit es ole kedägist jalakäijaid oli, hobuseid ei olnud ühtegi (st keegi polnud hobusega). Vrd jalg|rahvas

jalg|laud <jalg|lavva, jalg|.lauda> tallalaud (kangastelgedel, vokil) ▪ jalglavvage piat õigest sõkme tallalauaga pead õigesti sõtkuma. Vrd jalg|puu, lavvuke, tallas|puu

jalg|miis <jalg|mihe ~ jalg|mehe, jalg|.miist> van ilma tööloomata teomees ▪ kolm päevä olli tõprege, tõine kolm aeti jalgmiis väl´lä kolm päeva oli loomaga [teomees], teine kolm [päeva] aeti teoline ilma loomata välja

jalg|pakk <jalg|paku, jalg|pakku> jalapakk (vanasti jalaraudade asemel) ▪ van´gel panti jalgpaku külgi vangidele pandi jalapakud külge

jalg|puu <jalg|puu, jalg|puud>
1. tallalaud (kangastelgedel, vokil) ▪ jalgpuu kabel läit´s katik tallalaua nöör läks katki. Vrd jalg|laud, lavvuke, tallas|puu
2. purre ▪ üle oja sai minna jalgpuu pääld üle oja sai minna purde pealt. Vrd purre, tõke

jalg|päe ~ jala|päe <jalg|päevä ~ jala|päevä, jalg|.päevä ~ jala|.päevä> van jalapäev, teolise tööpäev mõisas ilma hobuseta ▪ egäl talul olli mõisan jalgpäevi tetä igal talul oli mõisas jalapäevi teha

jalg|rahvas ~ jala|rahvas <jalg|.rahva ~ jala|.rahva, jalg|rahvast ~ jala|rahvast> jalakäijad, ilma sõidukita inimesed ▪ jalgrahvas sai tulla kiriku manu, obestege sinna es saa jalakäijad said tulla kiriku juurde, hobustega sinna ei saanud; jalgrahvast olli, obestege ess_oole jala tulijaid oli, hobustega [tulnuid] ei olnud. Vrd jalg|inime

jalg|ratas <jalg|ratta ~ jalg|ratte, jalg|ratast> jalgratas ▪ jalgrattage om ää lühükest maad sõita jalgrattaga on hea lühikest maad sõita. Vt ratas

jalg|raud <jalg|ravva, jalg|.rauda>
1. astmeraud; jalus ▪ vankrel olli kõva jalgravva kah vankril olid tugevad astmerauad ka. Vrd jalus
2. (tav. mitmuses) uisk ▪ jalgraudege laseve lingu uiskudega lasevad liugu. Vrd jala|raud, uisk2

jalg|rät´t <jalg|räti, jalg|rätti> jalarätt ▪ villatse jalgräti olliv talve talvel olid villased jalarätid; lõhuti ame ärä, tetti jalgrät´tes lõhuti särk ära, tehti jalarättideks. Vrd riba2

jalg|sild vt sild

jalg|sulane vt sulane

jalg|tii <jalg|tii, jalg|tiid> teerada, jalgrada ▪ jalgtii om puhma kasunu teerada on võssa kasvanud; jalgtii läit´s mõtsast läbi jalgrada läks metsast läbi; üit´s jalgtii rada lää säält, jalksi saat küll läbi üks jalgrada läheb sealt, jalgsi pääsed küll läbi. Vrd tii|rada

jalg|vägi vt vägi1

jalg|värät´ vt värät´

kaput´|jalg <kaput´|jala, kaput´|.jalga> Trv Hel valgejalgne hobune v. kana ▪ kaput´jalg obesel om sõrgatsi man pikä karva valgejalgsel hobusel on sõrgatsi juures pikad karvad

keri|jalg <keri|jala, keri|.jalga> Trv kerijalg, kerilaua jalg ▪ kerijalg olli kannust tett kerilaua jalg oli kännust tehtud

kolm|jalg1 <kolm|jala, kolm|.jalga> Krk kolme jalaga puunõu, kolmjalg, pesupali ▪ kolmjala sehen sai leibä kasta kolme jalaga puunõu sees sai leivatainast sõtkuda. Vt pali1

kolm|jalg2 <kolm|jala, kolm|.jalga> teatav ravimtaim ▪ arjukse müüsiv prantsriivi ja kolmjalga rändkaupmehed müüsid vaskatsetaati ja kolmjalga

kon´t|jalg <kon´t|jala, kon´t|.jalga> Hel kontvõõras, kutsumata külaline ▪ ta olli egän pulman kon´tjalas ta oli igas pulmas kutsumata külaliseks; mine kodu kon´tjalg, läbi mõtsa mõhkmagu (rahvalaulust) mine koju kontvõõras, läbi metsa paksmagu. Vrd kon´t|kaabak, kon´t|küläline, kontsik1, kon´t|võõras

käsk|jalg <käsk|jala, käsk|.jalga> käskjalg, käsu- või sõnumitooja ▪ aigus om surma käskjalg (vns) haigus on surma käskjalg. Vt käsiline, .lüüter

küüp|jalg <küüp|jala, küüp|.jalga> Krk piltl jänes, kööpjalg ▪ jänes lää küüp, küüp, tal om edimetse jala lühempe, selle mineku järgi ütelts küüpjalg jänes läheb kööp, kööp, tal on esimesed jalad lühemad, selle minemisviisi järgi nimetatakse teda kööpjalaks. Vrd lüüp´|jalg

laba|jalg <laba|jala, laba|.jalga> jala alumine osa, labajalg ▪ temä tei labajalal aiget ta tegi labajalale haiget

lämp|jalg <lämp|jala, lämp|.jalga>
1. lampjalg ▪ sii obene olli laia kapjege lämpjalg see hobune oli laiade kapjadega lampjalg. Vrd .lämpä|jalg
2. lonkur ▪ mede peni om tilliksest pääle lämpjalg ollu meie koer on kutsikast saati lonkur olnud. Vrd lüüp´|jalg

.lämpä|jalg <.lämpä|jala, .lämpä|.jalga> Krk lampjalg; piltl kooberdaja ▪ näe ku lämpäjalg lää, iki lämpädi lämpädi näe kuis lampjalg läheb, ikka lämpadi-lämpadi. Vt lämp|jalg

lääpä|jalg <lääpä|jala, lääpä|.jalga> Trv lääpjalg, vigaste jalgadega inimene; komberdis ▪ viap jalgu perän nigu lääpäjalg veab jalgu järel nagu lääpjalg. Vrd kamber´ts, kombak1, kõmbak, lamber´ts

lüüp´|jalg <lüüp´|jala, lüüp´|.jalga> Krk
1. lombakas, lonkur ▪ miu äi olli lüüp´jalg, vedäs´ ütte jalga perän minu äi oli lombakas, vedas üht jalga järel. Vrd lämp|jalg, lümbäk
2. piltl jänes, lööpjalg ▪ lüüp´jalg juus´k mõtsa jänes jooksis metsa. Vrd küüp|jalg

.maari|sõna|jalg <.maari|sõna|jala, .maari|sõna|.jalga> Krk maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas) ▪ maarisõnajalg om tilluk puhmak maarjasõnajalg on tilluke põõsake

.niitsme|jalg <.niitsme|jala, .niitsme|.jalga> Krk niiehark, vahend niite tegemiseks. Vt .niitsme|ar´k, .niitsme|laud, .niitsme|ruup´

piit|jalg <piit|jala, piit|.jalga> Krk (ukse)piit ▪ piitjala om ümmer usse uksepiidad on ümber ukse. Vt piit3

risti|jalg <rist|jala, rist|.jalga> Trv ristjalg ▪ jõulupuul olli ristijalg all jõulupuul oli ristjalg all; ristijalguge laud olli punatses värmit ristjalgadega laud oli punaseks värvitud

risti|sõna|jalg <risti|sõna|jala, risti|sõna|.jalga> Krk ristikujulise varrega sõnajalg ▪ ristisõnajalg olevet ää rohi ristsõnajalg olevat hea rohi. Vt sõna|jalg

suk´s|jalg <suk´s|jala, suk´s|.jalga> Krk valgete jalgadega hobune ▪ miu lemmik oben olli suk´sjalg minu lemmikhobune oli valgejalg

sõna|jalg <sõna|jala, sõna|.jalga> sõnajalg (Dryopteris) ▪ sõnajala pidävet jaaniüüse äitsneme sõnajalad pidavat jaaniööl õitsema; näl´lä aigu olli sõnajala karas´k, tuud süüdi nälja ajal oli sõnajalakarask, seda söödi || esä|sõna|jalg maarjasõnajalg (Dryopteris filixmas) ▪ esäsõnajala juure om uisa rohi maarjasõnajala juured on paelussi rohi

sõra|jalg <sõra|jala, sõra|.jalga> Krk valgejalgne hobune ▪ meil olli sõrajalg, sedä es pia kennigi meil oli valgejalgne hobune, seda ei pidanud keegi [kinni]

tiiber|jalg <tiiber|jala, tiiber|.jalga> piltl kana ▪ tere tiiberjalga, ka kuninges kodun om? küsünü un´t Krk „tere, kana, kas kuningas on kodus?“ küsinud hunt (st kas koer on kodus). Vt kana, Vrd tiipa|jalg

tiipa|jalg <tiipa|jala, tiipa|.jalga> Krk piltl kana ▪ miul om kait´skümmend tiipajalga mul on kakskümmend kana. Vrd tiiber|jalg

ting|jalg <ting|jala, ting|.jalga> timpija; tammuja ▪ mul om tingjalgege oben, kel lühikse sammu ja maa ei lää edesi mul on tippija hobune, kellel on lühikesed sammud ja maa ei lähe edasi (st sõit ei edene). Vt tinger´t

tule|jalg <tule|jala, tule|.jalga> Trv pilak, pirrupiht ▪ vanast olli egä kambre kurun tulejalg vanasti oli iga toa nurgas pilak. Vrd pih´t2, pilak, piste2, pistis

tuule|jalg <tuule|jala, tuule|.jalga> Krk sarikate tugipuu ▪ esä mõis´t tuulejalgu äste paika säädä isa oskas sarikate tugipuid hästi paika seada. Vrd ripp|lat´t

vares|jalg <vares|jala, vares|.jalga> Krk Hel varesjalg, tulikaliste hulka kuuluv mürgine rohttaim (Consolida regalis) ▪ varesjala om kihtitse, ei või suhu pistä varesjalad on mürgised, ei tohi suhu pista

varvas|jalg <varvas|jala, varvas|.jalga> ilm ujulestata linnujalg ▪ kanal oo varvasjala, kana ojode_i saa, anil om lehtjala kanal on varvasjalad, kana ujuda ei saa, hanel on lestjalad. Vt jalg