[MUL] Mulgi sõnaraamat

.astme <.astu, astu>
1. astuma ▪ ta es mõista istu egä astu ta ei osanud istuda ega astuda; ma astu aga astmise aset ei oole ma astun, aga astumise kohta ei ole. Vrd .at´sme
2. käima, kõndima ▪ ker´ge jalage, temä astup tulist kerge jalaga, tema astub kiiresti. Vrd .kõn´dme, .käime

.elpäme <elbäte, .elpä> Krk
1. helpima ▪ kik´k elbässive liint süvvä kõik helpisid suppi süüa. Vrd .el´pme, .õl´pma
2. piltl kiiresti käima ▪ sii elbäs´ tõiste ihen see käis kiiresti teiste ees. Vrd lemmeldeme, vilguteme2

jan´t <jandi, .janti> jant, vigurdamine; sekeldus ▪ sihandest janti ei ole kellekil vaja sellist sekeldust ei ole kellelegi vaja || jandin .käimä ehal käima Trv ▪ nel´läbe õhtu läävä poisi janti neljapäeva õhtul lähevad poisid ehale. Vrd .jandal´, jannat´

juhateme2 <juhate, juhade> viltu käima, juhama ▪ vanger juhates, käi tõist puuld pidi vanker juhab, käib teist poolt pidi

kadriteme1 <kadrite, kadride> kadrisandiks käima, kadrit jooksma ▪ latse lätsive kadriteme lapsed läksid kadrit jooksma

kedruteme <kedrute, kedrude> Krk sehkendama, kärsitult ringi käima ▪ mis sa kedrutet üttepuhku, kurda paigal kah! mis sa sehkendad kogu aeg, seisa paigal ka!. Vrd sehkeldeme, sehkendeme, toogusteme1

keeruteme <keerute, keerude>
1. keerutama, ringitama, hööritama; keerlema ▪ keeruten sääl oma kirivese kördige keerutanud seal oma kirju seelikuga; ku kure taeva pääl keeruteve, om ärä essüne kui kured taeva all ringe teevad, on [nad] ära eksinud. Vrd keerenteme, .kiirdleme, .virrame2, ööriteme, .üüräme1
2. palmitsema, punuma, sõlmima ▪ kapla keerutets sõrme all nööri punutakse sõrmede all. Vt punume
3. piltl pööritama, ringi käima, iiveldama ▪ pää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin. Vrd pööriteme

.kel´pme <.kelpi, kelbi> Krk käima, astuma, kõmpima ▪ ommukult akka jälle kel´pme, sis lääve jala jälle liikme hommikuti hakkan jälle käima, siis hakkavad jalad jälle liikuma. Vrd .kõm´pme, .kõm´psme, .lam´pme, .tam´pme, .vam´pma

kerime <keride, keri>
1. kerima ▪ linast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, liduma ▪ kui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame

.kiirdleme <keerelte, .kiirdle> , .kiirleme <keerelte, .kiirle> keerlema; piltl ringi käima (peast) ▪ ku varesse kiirdlese taeva all, siss ütelts tormi tulevet kui varesed keerlevad taeva all, siis öeldakse, et tuleb tormi; pää kiirlep otsan pea käib ringi. Vrd keerenteme, keeruteme, .tiirleme, .tiir´mä, .virrame2

kodu2 Hel kodus ▪ miu kodu es ütelde kennigil kurjaste minu kodus ei öeldud kellelegi halvasti || kodu .käimä endises elupaigas kummitamas käima, kodus käima ▪ üit´s mõisaärrä olli ärä surenu, sis nakanu temä kodu käimä üks mõisahärra oli ära surnud, siis hakanud tema kodus [kummitamas] käima. Vrd kodu|mail

kohuteme3 <kohute, kohude> Hls Krk kohut käima ▪ ta om kikk oma raha ärä kohuten ta on kõik oma raha kohut käies ära kulutanud

kooserdeme ~ kooserteme <kooserte, kooserde> Krk Hel
1. kooserdama, sihitult käima; sekeldama ▪ siin ta kooser´d ringi siin ta sekeldas ringi. Vrd kalberdeme, koogerdeme, luhverteme, sekeldeme
2. otsides ringi käima, luusima; nuuskima ▪ lõage tõmmats obese pää üles, et ta kooserte ei saa lõaga tõmmatakse hobuse pea üles, et ta ringi nuuskida ei saaks. Vrd kooberteme1, koomusteme, luusterteme, nooseldeme, nööserdeme

.kulleme <kullete ~ kullede, .kulle ~ .kullede, kulle>
1. kuulama; ära kuulama; kuulatama ▪ kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält kui teised rääkisid, ma kuulasin ise pealt; mih sa_i kulle! miks sa ei kuula!; kullege ma kõnele teil üte ennemus´tetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu! || kavalust .kulleme salaja pealt kuulama ▪ ta kulles kavalust, tege ennäst maganus ta kuulab salaja pealt, teeb ennast magajaks; üle .kulleme üle kuulama, küsitlema ▪ miist kullets kohtun üle, kudas om kurja tennu, pal´lu süüd tennu meest kuulatakse kohtus üle, kuidas on [ta] kurja teinud, palju on süüd
2. järele küsima, pärima; teateid nõutama ▪ ta tei asja, tulli miu poole uudist kulleme ta tegi asja, tuli minu poole uudist pärima
3. küsides otsima; valmis vaatama ▪ mia pia põrssit kulleme mineme ma pean põrsaid kuulama (ostma) minema. Vrd .ot´sme
4. eelkosjas käima ▪ emä võtten poja üten ja lännü naist kulleme ema võtnud poja kaasa ja läinud naist kuulama (st eelkosja)
5. arvesse võtma; arvestama ▪ ta ei kulle midagi miu vaevast ta ei arvesta midagi minu vaeva. Vrd rehkendeme
6. sõna kuulama; kuuletuma ▪ vanast panti latsi vitsage kulleme vanasti pandi lapsi vitsaga kuuletuma

kõbisteme3 <kõbiste, kõbiste> kabistama; ehal käima ▪ siul om nõnda unitse silmä, sa olet üüsi tüdrikit kõbistemen käinu sul on nii unised silmad, sa oled öösel tüdrukuid kabistamas käinud. Vt kabisteme2

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls
1. vähehaaval tegema; nokitsema ▪ ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2, kõpitseme, kõõbitseme
2. komberdama, koperdama, vaevaliselt käima ▪ üleaidne kõbitsep viil ussaia pääl naaber liigub vaevaliselt veel õues. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, kõmberteme, köperdeme

kõdriteme <kõdrite, kõdride> Hls kiiresti edasi-tagasi käima ▪ mis sa kõdritet siin jalun mis sa käid siin jalus [edasi-tagasi]. Vrd vilguteme2

kõmberteme <kõmberte, kõmberde> Krk komberdama, ebakindlalt käima ▪ lait´s akkas tooli nõal kõmberteme laps hakkab tooli najal käima. Vrd kamberdeme, kaperdeme, komberdeme, lamberteme, lämberdeme

kõverdeme ~ kõverteme <kõverte, kõverde>
1. kõveraks tegema, kõverdama; lokkima ▪ sepä alase aak´raud kun obese rauda kõverdets sepaalasi terav ots [on], kus hobuserauda kõverdatakse; tütrik kõvertep juusit tüdruk lokib juukseid. Vrd kiverteme
2. piltl kõveriti käima; keerutama, ebasiiras olema ▪ mis sa kõverdet oma juttege mis sa keerutad oma juttudega. Vrd keerenteme, keeruteme

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikuma ▪ ta tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema) ▪ eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm) ▪ ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käima ▪ ma käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla. Vrd .vaateme
5. läbi käima, sõbrustama ▪ mea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paarituma ▪ ta om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietuma ▪ ta käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgema ▪ tii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlama ▪ laksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest) ▪ peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

käperdeme ~ käperteme <käperte, käperde>
1. kobama, kompama, käperdama ▪ poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut; ta käperts pimmessel iki, kaes käege ta kobab pimedas ikka, katsub käega. Vrd kabame, kabisteme2, käbälteme, käpiteme, .käp´me
2. käpukil käima, roomama ▪ joba käperts, lää kui üit´s ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal (väiksest lapsest). Vt käppäme2, käputeme2
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama ▪ sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta). Vrd mokerdeme, pusserteme, soperdeme, sosime

käppäme2 <käpäte ~ käpäde, käppä> käpukil käima, roomama ▪ lait´s käppäp tuba müüdä ringi laps roomab mööda tuba ringi. Vrd käperdeme, käputeme2

käputeme2 <käpute, käpude> käpukil käima, roomama ▪ ta käputs sääl kardule põllu pääl ja kor´gas kardulit ta roomab seal kartulipõllul ja korjab kartuleid. Vrd käperdeme, käppäme2

köperdeme <köperte, köperde> Trv komberdama, vaevaliselt käima; koperdama ▪ ma köperde siin kodu ümmer raasike ma koperdan siin kodu ümber natuke. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, poperdeme, toperteme

kööberteme <kööberte, kööberde> Hls Krk kooberdama, viletsalt käima, tatsama ▪ mis sa kööberdet ku kõndi ei jõvva mis sa kooberdad [ringi], kui kõndida ei jõua; lait´s akkas joba kööberteme laps hakkab juba tatsama (st esimesi samme tegema). Vrd kooberteme1, kõõberteme, köödserteme, köögerdeme

köödserteme <köödserte, köödserde> Krk
1. kooberdama, ringi luusima ▪ võõra inemise köödsertive mede usseaia pääl võõrad inimesed luusisid meie õues. Vrd kooberteme1, kõõberteme, kööberteme, köögerdeme
2. halvasti käima või tantsima, tatsuma ▪ sõs na köödsertev sääl köödsät köödsät siis nad tatsuvad seal köötsat-köötsat (tantsides). Vt .tatsme

küdime <küdide, küdi> Hel pooljoostes käima, sibama ▪ ku ta ilma sun´dmade läit´s, sis küdisi kui ta ilma sundimata läks, siis läks pooljoostes. Vrd sibame2, sibime, sidime

.küüpäme <kööbäte, .küüpä> Hls Krk longates käima, liipama; vaevaliselt liikuma ▪ temä sedä vahet küüpäs ütte puhku tema liipab seda vahet ühtepuhku. Vrd .kõnkame, .küükäme, liiberteme, .liipame

ladume <ladude, lao ~ ladu>
1. ritta või virna laduma, laotama ▪ raiuti mõts maha ja ossa laoti kokku raiuti mets maha ja oksad laoti kokku. Vrd lahuteme, .laoteme
2. piltl peksma, lööma ▪ ladus kait´skümmend uupi sel´gä lõi kakskümmend hoopi selga. Vt .laan´me3, .lah´mme, .läh´mme, .lüüme, .pesme
3. piltl läbi käima, vantsima; hulkuma ▪ temä om kikk kotuse läbi ladunu Hls tema on kõik kohad läbi hulkunud. Vrd .lam´pme1, .laskme, .luudame, ulame

lemmeldeme ~ lemmelteme <lemmelte, lemmelde>
1. lehvima ▪ juusse lemmelteve tuule kähen juuksed lehvivad tuule käes. Vrd .leh´vme, .loitme
2. narmendama ▪ ruus´k om är pesset lemmelteme roosk on ära narmendama pekstud. Vrd karvendeme, närmendeme, närvendeme, rapendeme, räpenteme
3. helbeid, lemmeid ajama, lemmendama ▪ lemmeltep osse palutemiseg väl´län lemmit okste põletamisega lemmendab väljas [tuha]kübemeid; lumi lemmelts, sii mis satas suure tuulege tuleb lumehelbeid, neid, mida sajab suure tuulega. Vrd .kiudleme, lemmendeme
4. hooga minema, kiiresti käima ▪ läit´s nõnda ku lemmeltep, nõnda ku jala võtave läks nii kiiresti, nii kuidas jalad võtavad. Vrd .elpäme, vilguteme2

.liir´me1 <.liiri, leeri> Hls Krk
1. leeris käima ▪ noore piave leerin käüme noored peavad leeris käima; õpeteje ei ole laulaten, et ta liirin ei jole kirikuõpetaja ei ole laulatanud, sest ta ei ole leeris käinud
2. karmilt õpetama, õpetlikult noomima ▪ kare pernaine liir´ds teenije läbi karm perenaine noomis teenija läbi. Vrd noomitseme, ragitseme

linume <linude, linu> Hls Krk
1. viina eest midagi vajalikku palumas käima, linuma ▪ san´t om, ku viinapudelt ei ole, san´t kerjap, linuline linup kerjus on, kui viinapudelit ei ole, kerjus kerjab, linuline palub
2. lunima, nuruma, peale käima ▪ küll ta linus´, a mia mitte es anna küll ta nurus, aga mina mitte ei andnud. Vt linuteme

.lip´sme <.lipsi, lipsi> korduvaid liigutusi tegema, edasi-tagasi käima ▪ kala lipsiti ütest käest tõise edesi kala anti kiiresti ühest käest teise edasi. Vrd lokelteme

lokelteme <lokelte, lokelde> Krk edasi-tagasi käima ▪ ta lokeltes pääle ku arust ärä jäänu kunagi ta kõnnib edasi-tagasi nagu poolearuline ikka. Vrd .lip´sme

loppume <loppude, loppu>
1. (maha) loksuma ▪ tii pääl sõitan loppup piim lassin tee peal sõites loksub piim nõu sees. Vt .loksma1
2. logisema, lõnkuma ▪ kirves loppus varre otsan kirves logiseb varre otsas; oben om ärä väsünü, kõrvakse loppus pähän hobune on ära väsinud, kõrvad lõnguvad peas. Vrd .kõnkame, .lõnkme
3. kõikuma, õõtsuma ▪ laene lüü venet katsipidi loppume laine lööb paadi kaksipidi kõikuma. Vrd .kõikme, .õõtsme
4. piltl ringi käima; logelema ▪ kõn´d ja vedeles, luus´ ja loppus pääl kõnnib ja vedeleb, luusib ja logeleb pealegi. Vt logeleme

.luus´me1 ~ .luus´ma1 <.luusi, luusi> sihitult ringi käima, luusima; aeglaselt liikuma ▪ lehmä luus´eve vil´lä müüdä, karjast es ole kunnigil lehmad hulkusid viljapõllus, karjast polnud kusagil. Vt .luudame, luusterteme

.lärtäme <lärdäte, .lärtä>
1. latrama, lobisema ▪ ärä sa kellekil lärtä, et temä Ainul kosju tahap minna! ära sa kellelegi lobise, et tema Ainole kosja tahab minna!. Vt .lartame
2. (ringi) käima; kolama ▪ ma lärtä sääl ärä ma käin seal kiiresti ära. Vrd kolame2, .kolkame2, .ul´kme

lükerdeme <lükerte, lükerde> Hls palju (vaevaga) käima ▪ ta om end lehmige ärä lükerden ta on end lehmade järel käimisega ära väsitanud

.mar´sme ~ .mar´sma <.marssi, marsi>
1. marssima, taktisammu käima ▪ kikk soldani pannas mar´sme kõik sõdurid pannakse marssima
2. piltl kõndima, käima ▪ marsi pääle mõtsu müüdä ümmer ja midäge ei saa marsi pealegi metsi mööda ringi ja midagi ei saa (asjatust seenelkäimisest). Vt .kõn´dme, .käime

osandeme <osante, osande> Trv Hel
1. peale käima, meelitama ▪ küll osan´d tõene, tah´t miu käest kulda saia küll meelitas teine, tahtis minu käest kulda saada. Vrd osal´teme
2. haiget kohta uuesti ära lööma ▪ käe osandi kah ärä korvi vastu käe lõin ka uuesti ära vastu korvi. Vt osateme

.pin´me ~ .pin´ma <.pinni, pinni>
1. pinnima, teravaks või õhemaks taguma rauda; pingutama ▪ vikat´ om vaja ärä pinni vikat on vaja ära pingutada; ommuku ku niitmä minnäs, sis kuulet ku pinnitse Trv hommikul, kui niitma minnakse, siis kuuled kuidas pinnitakse. Vrd pinguteme
2. piltl peale käima, välja pinnima ▪ mis sa mut pinnit mis sa mind pinnid; kikk ma väl´lä pin´se, kon ta olli kõik ma välja pinnisin, kus ta oli

.res´me <.ressi, ressi>
1. pressima, vajutama ▪ ressi kapustidest liim väl´lä pressi kapsastest vedelik välja. Vrd .litsme, surveteme, .survme, vajoteme
2. triikima ▪ ame taht viil ressi särki tuleb veel triikida. Vrd .riik´me
3. piltl tungivalt nõudma, peale käima ▪ sääl ressits pääle, sääl olet ku ressi all seal pressitakse peale, seal oled kui pressi all. Vrd .nõudme, .rõhkme

.rim´me <.rimmi, rimmi> Krk seksima, ehal käima ▪ poisi käüve üüse tüdrukit rim´men poisid käivad öösel tüdrukute juures ehal. Vrd .jür´kme, .koin´me, .kuk´sme, .sik´sme, .sip´sme

.rin´gma <.ringi, ringi> Trv keerutama, ringi käima ▪ oki ratas ringip voki ratas käib ringi. Vrd keeruteme

rot`.ses´me ~ rot`.ses´ma <rot`sessi, rot`.sessi> protsessima, kohut käima ▪ ka sia tahat miuge rotses´me tulla? kas sina tahad minuga protsessima tulla?

sannateme <sannate, sannade> Krk saunatama, saunas käima ▪ ma alle eilä sannati ennäst ma alles eile saunatasin ennast; tal miil´ds egä puul´be sannate talle meeldis iga laupäev saunas käia

.sõkme <sõkku, sõku>
1. sõtkuma, tallama ▪ savi pannas ruusage segämin, sõs sõkuts ärä savi pannakse kruusaga segamini, siis sõtkutakse ära; mia tulli viipaarige, sõksi kördiveere valla, pirla ripents perän mina tulin veeämbritega, tallasin seelikuserva lahti, praegu ripneb järel; mia sõku okki nõndagi ihust ja engest mina tallan vokki niigi ihust ja hingest. Vrd .tallame1, .tam´pme
2. jalgadega masseerima ▪ tule sõku sel´gä, sel´g valuts! tule masseeri selga, selg valutab!
3. piltl palju käima ▪ ma ole täempe ninda pal´lu sõkkun maadilma (knk) ma olen täna nii palju maad ja ilma läbi käinud; sai sõkut suud ja mõtsa müüdä sai käidud sood ja metsa mööda
4. piltl maha tegema, laimama ▪ sa olet mut küll laimanu ja sõkkun ja sittun sa oled mind küll laimanud ja maha teinud ja mustanud. Vrd sittame

taaruteme <taarute, taarude> taarutama, taaruma, taarudes käima ▪ küll ta sääl taarut´ ja keerut´ kiriku mäe pääl küll ta seal taarutas ja keerutas kirikumäel. Vrd taiuteme, tooruteme, .tuiame

.tallame1 <tallate ~ tallade, .talla>
1. tallama, tihti käima ▪ sääl sai egä päe sedä vahet tallat seal sai iga päev seda vahet tallatud. Vrd .käime
2. jalgadega sõtkuma, tallama ▪ sedä okki om joba aastit tallat seda vokki on juba aastaid tallatud. Vrd laterdeme2, lämberteme, .sõkme, .tam´pme
3. sugutama ▪ kikas akas´ ommuku kohe kanu tallame kukk hakkas hommikul kohe kanu tallama. Vrd kannusteme

tal´luteme4 <tal´lute, tal´lude>
1. taiutama, vaarudes liikuma, tuigerdama ▪ nüid o täüs joonu, nüit ta tal´lutep pääle nüüd on täis joonud, nüüd ta taiutab muudkui; ta tal´luts pähle, ei saa mitti aru eindest Krk ta taiutab muudkui, ei saa mitte heintest aru. Vrd toigerdeme, tuigerteme
2. asjata siia-sinna käima, töllerdama ▪ missa tal´lutet sedäsi, asja ihen ei ole mis sa töllerdad sedasi, asja ees pole. Vrd tallerdeme, töllerdeme, .töl´läme

tambertik <tambertigu ~ tambertiku, tambertikku> Krk komberdaja, komberdis; käima õppiv laps ▪ tilluk tambertik om alle väike komberdis on alles (lapse kohta). Vrd kamber´ts, komber´ts, kõmbak, lamber´ts, tamber´t

.tiin´me ~ .tiin´mä <.tiini, teeni>
1. teenima, raha, elatise jaoks töötama ▪ temä ei teeni sedä vett ka ärä, mis levä sehen om (knk) tema ei teeni seda vett ka ära, mis leiva sees on; sii ei tii kedägi, sii tiin´ oma mokkege, tal ää moka see ei tee midagi, see teenib oma mokkadega, tal head mokad (inimesest, kes teenib elatist kõnelemisega) || .leiba .tiin´me elatist teenima ▪ mea pidi esi joba akkame leibä tiin´me mina pidin ise juba hakkama elatist teenima
2. kedagi teenima, teenistuses olema ▪ mia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud; tiin´ke te kah, nõndagu mea tiintsi teenige teie ka niimoodi, nagu mina teenisin. Vrd kumardeme, .pas´me || .aiga .tiin´me aega teenima, sõjaväes olema
3. millegi vääriline olema, midagi pälvima ▪ ta tiin´ senigu ta iki ära saa vitsa ta teenib senikaua, kuni ta ikka vitsa saab (pahanduse tegemisel)
4. piltl (sunnitult) kõndima, käima ▪ sõs tiin´dsi üüse iki, kõn´dsi üüse ja kõigudi kätt siis teenisin öösel ikka, kõndisin öösel ja kõigutasin kätt (valutavast käest). Vrd .kõn´dme, .käime

.tillame <tillate, .tilla> Krk jõlkuma, sageli põhjuseta käima ▪ Jõksi talun mia tilla kige rohkemp Jõksi talus ma käin kõige rohkem; siin ta tillas üttepuhku siin ta jõlgub ühtepuhku. Vrd .jõlkme, .tolkneme

.tim´pme <.timpi, timbi> Hls timpima, lühikeste sammudega käima; tammuma ▪ poisik tim´p jala päält jala pääle, es saa sõna suust poisike tammus jalalt jalale, ei saanud sõnagi suust. Vrd .tam´pme, timberdeme, tingerteme, .tin´ksme

tolgendeme ~ tolgenteme <tolgente, tolgende>
1. ripnema; tolknema; laokil olema ▪ juuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee; mõnel noorel viil armetube rõõva ku miul, rapents ja tolgents mõnel noorel veel armetumad riided kui minul, ripnevad ja narmendavad; koeral om karva valla, tolgendeve sel´län koeral on karvad lahti, tolgendavad seljas. Vrd .kõlkme, ripendeme, .ripneme, sorendeme, .tolkneme
2. jõlkuma, sihitult ringi käima ▪ mih sa tolgendet miul jalun! mida sa tolgendad mul jalus!; mis sa tolgendet sääl, mine tüüle! mis sa jõlgud seal, mine tööle!. Vrd .jõlkme, tilgendeme, .tillame, .ul´kme
3. piltl tilkuma ▪ nõna tolgents ka üttepuhku tal nina tilgub ka pidevalt tal. Vt .tilkme, .tilksme

.tolkneme <.tolgente, .tolkne>
1. ripnema, tolknema ▪ juusse tolknive räti alt väl´lä juuksed tolknesid rätiku alt välja. Vt tolgendeme, Vrd lod´uteme, .tilkneme
2. jõlkuma, tolgendama, sihitult ringi käima ▪ kassi tolknive köögin jalun kassid jõlkusid köögis jalus. Vrd .jõlkme

toogusteme2 <tooguste, tooguste> Hel tulusel käima, ahinguga kala püüdma ▪ Tõrva mehe käive toogustemen Tõrva mehed käivad ahinguga kala püüdmas. Vrd tuhuteme, tulume, tulusteme

tooruteme <toorute, toorude> Hls taarutama, taarudes käima ▪ kõrtsist tullu mehe toorutiv kik´k tii pääl kõrtsist tulnud mehed taarutasid kõik tee peal. Vrd taaruteme

toperteme <toperte, toperde> Hls koperdama; vaevaliselt käima ▪ ma toperdi köögin pengi otsa ma koperdasin köögis pingi otsa; nän´n topertep toe nõal vanaema liigub vaevaliselt toe najal. Vrd kaperdeme, koperdeme, kuterdeme, tokerdeme, tökerdeme

tuhuteme <tuhute, tuhude> Hel tulusel käima, ahinguga tulevalgel kalu püüdma ▪ lääme tuhuteme, tuli ihen loodsiku nuki pääl lähme ahinguga kalu püüdma, tuli ees lootsiku otsa peal. Vrd toogusteme2, tulume, tulusteme

.tuikleme <tuigelte, .tuikle> Trv tuigerdama, vaevaliselt käima ▪ vasik tuiklep lehmä nisa manu vasikas tuigerdab lehma nisa juurde. Vrd kommeldeme, .tankleme2, toiberteme, toigerdeme, tuigerteme

tulume <tulude, tulu> Krk tulusel käima, tulevalgel kala püüdma ▪ poisi lätsiv kala tulume poisid läksid tulevalgel kala püüdma; pirru ollive peon, käisime kalu tulumen pirrud olid peos, käisime kalu püüdmas. Vt tulusteme, Vrd toogusteme2, tuhuteme

tulusteme <tuluste, tuluste> Krk Hel tulusel käima, tulevalgel kala püüdma ▪ minti iki tulusteme, üüsi tuledege västrege kalu püindme mindi ikka öösel tulede valgel ahinguga kalu püüdma. Vrd tulume, tuhuteme

tuuluteme <tuulute, tuulude>
1. tuulutama ▪ kambre olli vaja ärä tuulute toad oli vaja ära tuulutada. Vrd luhtiteme, .luht´me
2. (vilja) tuulama ▪ rügi es oole mitti änämp sõs tuulutet rukkeid ei olnud siis mitte enam tuulatud; ommugu tuulutedi viil kaara hommikul tuulati veel kaera. Vrd .sarjame
3. piltl ennast tuulutama, väljas käima ▪ ku mul igäves lää sehen, ma lää vähä väl´lä tuuluteme kui mul sees läheb igavaks, ma lähen välja natuke [ennast] tuulutama

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

tär´n|ratas <tär´n|ratta, tär´n|ratast> Krk suur hammasratas veski püstvõlli alumises otsas, mis liikudes veskikivid käima paneb ▪ tär´nratas aa kedervarre käümä tärnratas ajab võlli käima

.uitame <uidate, .uita> lorutama, logelema, sihitult ringi käima ▪ temä uitas pähle, üit´s pikälin tüütegije tema lorutab pealegi, üks aeglane töötegija; mis neil sääl viga uidate, nüid ei ole peremiist man mis neil seal viga logelda, nüüd ei ole peremeest juures. Vrd kun´eme, .lirkame, loruteme, ul´aldeme, ul´ame

.vaateme <vaadete, .vaate> , .vaatme <.vaate, .vaate ~ .vaade>
1. vaatama ▪ ma lää vaate, ka joba pulmalise tuleve ma lähen vaatan, kas pulmalised juba tulevad; peremiis käüs vaatmen, ka engätse augu valla om peremees käis vaatamas, kas hingamisaugud on lahti (kaladele jääs); minije jäänu tarre õle kuu taga vaatme, mis esä tege minia jäänud tarre õlekubu taha vaatama, mis isa teeb. Vrd .kaeme, valateme || ette .vaateme ette vaatama ▪ sa tiit iki sedä asja ilma ette vaatemede sa teed seda asja ikka ilma ette vaatamata; .järgi .vaateme millegi või kellegi järele vaatama ▪ mia pia kodu järgi vaateme ma pean kodu järele vaatama; .kõõrti .vaateme kõõrdi vaatama; viltu vaatama ▪ temä vaat´s kõõrti miu pääl, nüid om ta kuri tema vaatas viltu minu peale, nüüd on ta kuri; läbi .vaateme läbi vaatama ▪ tohter vaat´s sõduri läbi arst vaatas sõdurid läbi; kikk laat sai läbi vaadet, siut kunnig es ole kõik laat sai läbi vaadatud, sind kuskil ei olnud; päält .vaateme pealt vaatama ▪ temä vaat´s päält ku me kapustit teime tema vaatas pealt, kui me kapsaid tegime; tagasi .vaateme tagasi vaatame ▪ mis_sa viil tagasi vaadet, ka midäg maha jäi? mis sa veel tagasi vaatad, kas midagi jäi maha?; .valmis .vaateme valmis vaatama ▪ ma vaade nüid valmis, tõinekõrd ma osta ma vaatan nüüd valmis, teinekord ma ostan [ära]; vanavust .vaateme haigutama; .viltu .vaateme viltu vaatama ▪ ei tää mikebest miu pääl nõnda viltu vaadide ei tea, mispärast minu peale nii viltu vaadati
2. külastama, kellegi juures käima ▪ ma tule siut ka vaateme ma tulen sind ka vaatama (külaskäimisest). Vrd .käime
3. kellegi järele vaatama, hoolt kandma ▪ looma tahav vaate loomade eest tuleb hoolt kanda. Vt oolitseme
4. hoolima ▪ egä mea temä ütelusest ei vaade kedägi ega mina tema ütlemisest ei hooli midagi. Vt .uul´me1

.viime ~ .viimä <viiä, vii>
1. viima, kuhugi toimetama ▪ viit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju; ma lätsi linna piimä viimä ma läksin linna piima viima. Vrd .kanme, .tõstme || .enge .viimä hinge viima ▪ kos sa en´ge viimä läät seantse kül´mäge kuhu sa hinge viima lähed sellise külmaga; nurmikut .viimä piltl katsikul käima ▪ nurmikut viiti, sel naisel om laits ollu katsikul käidi, sel naisel on laps sündinud; sõna .viimä teadet viima ▪ temä lää vii sõna kätte tema läheb viib teate kätte
2. piltl kulgema, välja jõudma ▪ sii tii viivet mõtsa see tee viivat metsa

.viir´me <veertä ~ veerdä, veere> , .viir´mä1 <.viiri, veeri> Trv
1. veerema ▪ sii kivi veerep uuge see kivi veereb hooga; mis ümärik om, sii veeres puha, laberik ei taha veertä mis ümmargune on, see kõik veereb, lapik ei taha veereda; silmist viiri vesi maha silmadest voolas vett (pisaratest). Vrd .viirdüme; ümmer .viir´me ringi käima; ümberkäimise tõves olema ▪ kõrva siist olli uisk sissi lännu ja ka viiri ümmer ja rõgisti ambit kõrva seest oli uss sisse läinud ja [ta] käis ka ringi ja krigistas hambaid
2. piltl kuluma ▪ ku karu akkas ärä viir´me, ütelti sii ärä rühkün, ei kõlba änäp minnä kui karv hakkab ära kuluma, öeldi, et see on viletsaks jäänud, ei kõlba enam kodust välja minna (kasukast). Vrd .vintsume

vilguteme2 <vilgute, vilgude> Krk kiiresti käima, jooksma ▪ ei tää, kus ta pimme vilguts ei tea, kuhu ta pimeloom jooksis; küll sa vilgudet tulist! (knk) küll sa käid kiiresti!. Vrd .elpäme, kõdriteme, lemmeldeme, lidume

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2

.äesteme <.äeste, .äeste>
1. äestama ▪ vana karjamaa olli vaja kikk ärä äeste, et sammel tules väl´lä vanad karjamaad oli vaja kõik ära äestada, et sammal tuleks välja; karuägläge olli ää kardult äeste karuäkkega oli hea kartuleid äestada; vanast künti ja äestedi kardule maa läbi vanasti künti ja äestati kartulimaa läbi. Vrd .äästeme
2. piltl edasi-tagasi käima või jooksma, saalima ▪ äestes pääle edesi-tagasi saalib muudkui edasi-tagasi. Vrd kõõberteme, sõglume