[MUL] Mulgi sõnaraamat

koomik <koomigu ~ koomiku, koomikut> Hel lobudik; katusealune ▪ kana pesäse ollive koomikun kana pesad olid katusealuses; rõõva ja asja mudku pilluti ülepää koomikude riided ja asjad muudkui pilluti ülepea katuse alla. Vrd koomits, kuurik, roovi|alune

küüriteme <küürite, küüride> Hls küürutama, küürus olema ▪ Anu mudku küüritep oma kardule vagude vahel Anu muudkui küürutab oma kartulivagude vahel. Vrd .küüräme, küüräteme, küürüteme, .küüt´smä

lipsateme <lipsate, lipsade> Hls lipsama; libisema ▪ jalg lipsati, mudku pudusi maha jalg libises, muudkui kukkusin maha. Vrd libasteme, lihvateme, .lipsame, nihvateme

.lopsame <lopsate ~ lopsade, .lopsa> äkki või mõtlematult ütlema ▪ mudku lopsap väl´lä, mis ette juhtup muudkui ütleb välja, mis ette juhtub (st mis pähe tuleb). Vt .kopsame

lõm´ps1 <lõmpsi ~ lõmsi, .lõmpsi>
1. lora, lõmpsimine ▪ sedä lõmpsi ei jõvva kennigi ärä kullelde seda lora ei jõua keegi ära kuulata. Vrd loba, lora, lori, loru
2. loraja, lõõpija ▪ temä om üit´s lõm´ps, mudku lõmpsip pal´t, õiget juttu ei aa tema on üks lõõpija, ainult lõõbib, õiget juttu ei aja. Vrd lõbi, lõhver´ts, lõmpsik, lõmpstu, lõõp´

.roh´mme ~ .roh´mma <.rohmi, rohmi> Krk Hel
1. rahmima, rahmeldama ▪ sääl om ossa, ärä sedäsi rohmi seal on oksad, ära niiviisi rahmi. Vrd .rehm´me, roputeme
2. kokku kraapima, krahmama ▪ na mudku rohmiv sedä vara nad muudkui kraabivad kokku seda varandust. Vrd kaabitseme, .kaap´me, .raap´me, .ruup´me

.rändäme <rännäte, .rändä> rändama, hulkuma ▪ Mari mudku rändäp pääle müüdä ilma Trv Mari muudkui hulgub mööda ilma; rändäje linnu rändäve sügüse ärä rändlinnu lendavad sügisel ära. Vrd .ründäme

sala|uisk <sala|uisa, sala|.uiska> salalik õel inimene ▪ ta om ku salauisk, tagasel´lä mudku sorkap ta on õel inimene, tagaselja muudkui torkab. Vrd sala|koi

tugeme <tugede, toe> nõjatuma, toetuma; toetama ▪ ma toe sel´lä vasta ahju ma panen selja vastu ahju. Vrd .nõateme2, .toeteme || tagasi tugeme tagasi toetama, viltuvajunud seina tugedega õigeks lükkama ▪ ku sein mudku vajup, sis tulep tagasi tugede kui sein muudkui vajub, siis tuleb tugeda tagasi õigeks lükata

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

.viugme <.viugi, viugi> Krk Hel kiunuma, vinguma, virisema ▪ laits sai laksu perse ja akas´ viugme laps sai laksu tagumiku pihta ja hakkas virisema; ku tal midäg vähä om, sis ta mudku viug kui tal midagi vähe on, siis ta muudkui vingub. Vrd .kiunme, .käunme, .vaugme