[MUL] Mulgi sõnaraamat

küinäs|perä vt küünäs|perä

küünäs|perä <küünäs|perä, küünäs|perä> , küinäs|perä <küinäs|perä, küinäs|perä> küünarnukk ▪ ma sat´te maha küünäsperä pääl ma kukkusin maha küünarnuki peale; sõrme otsest senigu küünäsperäni om küünär sõrmeotstest küünarnukini on küünar. Vt küünär|nukk, küünäs|nukk

.lõuge|perä <.lõuge|perä, .lõuge|perä> Hel Trv (paistes) kaelanäärmed ▪ sigadel om lõugeperä üles aanu, ei süü enämp sigadel on kaelanäärmed paistes, [nad] ei söö enam. Vt iire

lõvva|perä <lõvva|perä, lõvva|perä> kaelapaistetus sigadel ▪ sii siga kooles lõvvaperäge ärä, es saa midagi vastust sel tõvel see siga suri kaela paistetusse ära, ei saanud mingit ravi sellele haigusele. Vrd .lõuge|perä, lõvva|iire

para1 <para, para> Hls padrik ▪ sihandse para siist es ole põtra nätä sellise padriku seest ei olnud põtra näha. Vrd padrik, pardik, pihestik

para2 <para, para> Trv loba ▪ aap seast tühjä para suust väl´lä ajab sellist tühja loba suust välja. Vrd jama2, lara, loba, lora, park1

para|viisi parajasti; õigel ajal ▪ sii asi olli mul paraviisi ärä tetä see asi oli mul [vaja] parajasti ära teha. Vrd parajaste, paras|jagu, .parrast

pea
1. varsti, peagi, pea ▪ pea sii ädä ei tule! pea see häda ei tule!. Vt pia, Vrd .varsi, .varsti
2. peaaegu; umbes ▪ kördi jaoss läep pea neli meetert kangast seeliku jaoks läheb peaaegu neli meetrit kangast. Vrd arvate, ligi, .piakselt, ümäriguld
3. peatselt, kiiresti, ruttu ▪ ma tule nõnda pea ku ma saa ma tulen nii ruttu kui ma saan. Vrd kipest, .kähku1, .kärku, pakilt, ruttu

pea|.aigu, pia|.aigu peaaegu ▪ ta jõud´ kelguge piaaigu mäe ala ta jõudis kelguga peaaegu mäe alla; sii lumepaugam oles peaaigu pähä tullu see lumekamakas oleks peaaegu pähe tulnud. Vt pea, pia, .piakselt

pere <pere, peret>
1. perekond ▪ sääl talun om oma pere puha, oma poja ja tütre seal talus on oma perekond ainult, oma pojad ja tütred. Vrd perekond, vammil´
2. talupere ▪ suve söönü pere lavva man ussaian suvel söönud talupere õues laua juures
3. mesilaspere ▪ kait´s peret saive talve otsa kaks mesilasperet said talvel hukka

pere|miis <pere|mehe ~ pere|mihe, pere|miist>
1. (talu)peremees ▪ ta olli egätpidi nõukas peremiis ta oli igatpidi asjalik peremees; peremiis mas´s palka peremees maksis palka. Vrd esänd, talu
2. omanik, valdaja ▪ olli kik´k ärä jutusten maja peremihel oli kõik majaomanikule ära rääkinud. Vrd omanik, otsaline

peri1 nõus, päri ▪ ma ole siuge peri ma olen sinuga nõus. Vrd .perrä

peri2 pärit ▪ kust sa peri olet? kust sa pärit oled?. Vrd päri1

peri|mäge allamäge ▪ latse las´seve kelguge perimäge lapsed lasid kelguga allamäge; siu elu om peris perimäge lännü piltl sinu elu on päris allamäge läinud

peri|peräne <peri|perätse, peri|peräst> põline ▪ sii om periperäne Lilli külä inimene see on põline Lilli küla inimene. Vt perine, Vrd põline

peri|pidi päripidi, õigetpidi ▪ pane ame peripidi tooli pääle! pane särk õigetpidi tooli peale!; tan´sme piap ikki peripidi tantsima peab ikka päripidi

peri|tuul´ <peri|tuule, peri|tuult> taganttuul, pärituul ▪ perituul´ tõukas laeva tagast pärituul tõukab laeva tagant

peri|vett allavoolu, allavett, pärivett ▪ jääkamaga ojusiv perivett jääkamakad ujusid allvoolu; sii veski olli küläst perivett see veski oli külast allavoolu

peri|vuul <peri|voolu, peri|.vuulu> pärivool ▪ perivuul kan´d pal´ke kippelt edesi pärivool kandis palke kiirelt edasi

per´k|pund <per´k|punna, per´k|.punda> Hls Krk raskusmõõt (10 puuda) ▪ vanast kutsutti ta per´kpund, ku olli kümme puuda vanasti öeldi selle kohta perkpund, kui oli kümme puuda (1 puud = 16,381 kg)

per|naen ~ per|naene <per|naese, per|naest> perenaine ▪ pernaen läit´s sanna manu perenaine läks sauna juurde; sääl talu pääl an´d pernaene äste süvvä seal talus andis perenaine hästi süüa. Vrd emän´t, .pernan´

.pernan´ <.pernase, .pernast> , per|nain <.per|naise, .per|naist> perenaine ▪ sääl talun olli egä päe esi pernan´ seal talus oli iga päev erinev perenaine; peremiis ja pernain olliv pulman peremees ja perenaine olid pulmas. Vrd emän´t, per|naen

peru1 <peru, perut> peru, äge ▪ noore täku ollive peru noored täkud olid perud. Vrd ira, peeran´t, peerus´k, pirts, pirtu, rõba

peru2 <peru, perut> pära; seebisoop ▪ ku siipi keedets jääp peru perrä kui seepi keedetakse, jääb soop järele; ma lää pulma peru ot´sme ma lähen pulma pära otsima (ülejääkidest)

per´v <perve, .perve>
1. äär; kallas; veer ▪ ärä seista perve pääl ära seisa ääre peal; jõe perve pääl kasus´ ilus pihlap jõe kaldal kasvas ilus pihlapuu. Vrd kallas
2. nõlv ▪ einä tetti oro perve päält heina tehti oru nõlvalt (kõrgemast kohast). Vrd nõlu, nõlv, runnel

perä1 <perä, perä>
1. pära, tagumine ots ▪ püssi perä olli ärä nikerdet püssipära oli ära nikerdatud; ka me kah autu perä sissi mahume? kas me ka autosse pära peale mahume? || kurgu perä kurgulagi ▪ kurgu perä om verev, sii valut´s kurgulagi on punane, see valutas; laia peräge naine suure tagumikuga naine ▪ laia peräge naisel om ää latsi ilmale tuvva laia tagumikuga naisel on hea lapsi ilmale tuua; rii perä reele peale pandav pulkadest seljatugi; .vankre perä vankrile peale pandav seljatugi; võrgu perä võrgu tagumine ots
2. pära, jäänused, järele- v. ülejäänud osa ▪ seebi peräge autide kangit seebipäraga hautati kangaid; raasik õlle perä viil olli toobi sihen natuke õllepära oli veel toobi sees || kohvi perä kohvipära, kohvipuru jääk; tii perä teepära, teepuru jääk. Vt peru2

perä2 <perä, perä> pärandus ▪ mis sea ka surnu peräst sait? mis sa ka surnu pärandusest said?; surnu perä ja naese vara, nendege ei saavet rikkas surnu pärandus ja naise varandus, nendega ei saavat rikkaks. Vt peräntus

perä|kammer <perä|.kamre ~ perä|.kambre, perä|kammert> piltl taguots, tagumik ▪ peräkamrest tulli väl´lä siante lahvak taguotsast tuli välja selline lahmakas (paelussist). Vrd peisek, pepu, perse, toss3, urv

perä|laud <perä|lavva, perä|.lauda> pärapuu, päralaud, harkadra osa ▪ adral olli perälaud katik adral oli pärapuu katki. Vrd perä|puu

perä|pidi järgemööda, üksteise järel ▪ aa vankre peräpidi kokku! aja vankrid järgemööda kokku!. Vrd järest, järestigu, .kõrdamisi, .kõrda|.müüdä, perätsi

perä|puu <perä|puu, perä|puu> pärapuu, harkadra osa. Vt perä|laud

perä|põhjak <perä|põhjakse, perä|põhjakest> aluspõhi; piltl varandus ▪ temä pand´ selle talu peräpõhjakse ala tema pani selle talu aluspõhja alla (majandusliku aluse). Vt naud, naudik, vara2, varandus

perä|.põrgu <perä|.põrgu, perä|.põrgut> Krk pärapõrgu ▪ mõtsatalu olli peris peräpõrgun metsatalu oli päris pärapõrgus; küll om peräpõrgu, elävet enge_i näe! (knk) küll on pärapõrgu, elavat hinge ei näe!

perä|soolik ~ perä|soolike <perä|soolikse, perä|soolikest> pärasool ▪ peräsoolik om jäme soolik pärasool on jäme sool. Vt soolik, Vrd pärimin

pura1 <pura, pura> Trv Pst (jää)purikas ▪ katusse rästä_m puha puraden Pst katuseräästad on kõik purikates. Vt purik1

pura2 <pura, pura> rauapuru ▪ ku mitmest, tinast ja vasest ja ravvast kokku suladet, kutsuts pura kui on mitmest, tinast ja vasest ja rauast kokku sulatatud, kutsutakse puraks; purast tetti küündlejalgu, lambijalgu, pura om segu metal´ rauapurust tehti küünlajalgu, lambijalgu, pura on metallisegu

pur´a3 <pur´a, pur´a> Trv booraks ▪ tinutedi maarja jää ja pur´age kinni tinutati maarjajää ja booraksiga kinni. Vt poorak

seebi|perä <seebi|perä, seebi|perä> soop, seebipära, seebikeetmisel järelejääv pära ▪ seebiperä om paa põhjan, sellege saa põrmandut mõsta soop on paja põhjas, sellega saab põrandat pesta. Vrd mugel, mügel2, sast

taga|perä <taga|perä, taga|perä> tagumine ots ▪ aa sinna küini tagaperrä sissi! aja sinna küüni tagumisse otsa sisse!; kige tagaperän olliv sia_aiduse kõige tagumises otsas olid sigade aedikud. Vt perä1

tagasi|peri Krk Hel tagurpidi ▪ ta olli tähe tagasiperi kirjuten ta oli tähed tagurpidi kirjutanud. Vrd taas|pidi, tagasi|päie, tagas|pidi, tagusi|peri, tagus|pidi

tagusi|peri Hel tagurpidi. Vrd tagasi|peri, tagasi|päie, tagas|pidi, tagus|pidi

tuha|perä <tuha|perä, tuha|perä> kapsakahjur, tuhakarva söödikud kapsastel ▪ tuhaperä kapustidel pääl ja lehe lääve särgä kokku kapsakahjurid kapsastel peal ja lehed lähevad kipra kokku