[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 307 artiklit, väljastan 100

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aplaager, aplaagri 'erus olek; puhke-, peatuspaik' < bsks Ablager 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 138 ellab ilma kohhata ablaagris ja immeb omma öhhukest pekki
Murded: `aplaager 'jõudeolek; (vanadus)puhkus; peatuskoht' R sporL sporK I M; `aplaagri Nõo San Krl Vas EMS I: 383
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 42 *aplāger : aplāgri '„Ablager“ (Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt)'; Grenzstein 1884: 10 aplaager (Ablager) 'see koht ehk seis, milles ammetnikud ja teenijad ilma ammetita ja teenistuse ning palgata elawad'; SÕS 1948: 47 aplaager 'elamine ilma teenistuskohata'; ÕS 1980: 49 aplaager 'tööst või aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine'; Tuksam 1939: 10 ablagern 'ladustama, lattu panema'; Deutschbaltisch 2019 Ablager 'zeitweilige Wohnung'; auf Ablager sein 'ohne festen Verbleib oder Dienst sein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 3 Ablager 'heißt überhaupt eine Wohnung auf eine Zeitlang, sonderlich die unentgeldliche in dem Bezirk eines Landgutes'
Käsitlused: < bsks Ablager 'Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt' EEW 1982: 84; < bsks Ablager 'peatuskoht, ajutine korter' Raun 1982: 5; EES 2012: 52
Muud keeled: lt aplãgs 'Ablager' ME: I: 100; Sehwers 1953: 3

eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'eestlane', vrd bsks Ehste 'eestlane' [‹ ruunirootsi/vrts est 'eestlane; pärisori']

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'; Freundlich 1849: 116 armsa Eesti rahwa ello; Jannsen 1860: 276 ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
Muud keeled: rts est [725-1100] 'eestlane'; rts estnisk [1697] 'eesti'; rts estniska [1807; 1841] 'eestlanna; eesti keel' RES 2004: 236
Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, nrts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete; pärm'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163
Muud keeled: rts häva [14. saj] 'tõstma, kergitama; viskama; jur tühistama' RES 2004: 397

einsats, einsatsi 'vahepits' < sks Einsatz 'id.'

Murded: `einsats (-t´s), -i 'vahepits' R Rid Han PäLo Saa Hag Jür Amb Rak Kod Lai Plt Vil Trv Hls Ran Rõu; `einsits Jäm; `einsets Kaa EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1052, 1235 sīl : sīlu 'schmaler Streifen, bunter Einsatz, Zwickel'; līad tükid 'Einsatz'; EÕS 1925: 52 einsats 'vahejätk, vaheheegeldis'; ÕS 1980: 100 einsats 'vahepits'; Tuksam 1939: 239 Einsatz (an Hemden) 'vahepits, einsats'
Saksa leksikonid: DWDS Einsatz 'eingesetzter Teil, den z.B. das Kopfkissen oder die Gardine hat'
Käsitlused: < sks Einsatz (Spitze) EEW 1982: 173

ersats, ersatsi 'aseaine' < sks Ersatz 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1921
Eesti leksikonid: EKI KK Fr. Tuglas 1921: Halb nagu meie kirjandus. Ersatz nagu meie kunst; R. Roht 1937: Kuid teie siin kogu aeg soperdate ersatsi; ÕS 1960: 115 ersats 'kõnek aseaine'; ÕS 1980: 115 ersats 'kõnek aseaine'; VL 2012 ersats 'aseaine' < sks Ersatz; Tuksam 1939: 281 Ersatz 'asendus, korvus, asetäide'
Saksa leksikonid: DWDS Ersatz 'eine Person oder Sache, die anstelle einer anderen nicht mehr vorhandenen oder einer ungeeigneten Person oder Sache eingesetzt werden kann'
Käsitlused: < sks Ersatz EEW 1982: 210; < sks Ersatz 'asendaja, aseaine' EKS 2019
Muud keeled: rts ersättning [1687] 'aseaine' RES 2004: 235

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'; Lunin 1853: 21 haan : haani r. d. 'кранъ'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'; Tuksam 1939: 444 Hahn (am Faß) 'kraan; naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 134; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Muud keeled: rts † hane [1887] 'kraani liikuv osa ja selle käepide' SAOB; rts hane [1668] 'kukk (tulirelva osa)' RES 2004: 363; lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < nrts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; sm hana 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe' < asks hāne ~ rts hane Bentlin 2008: 215-216; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

haubits, haubitsa 'lühikese rauaga suurtükk' < sks Haubitze 'id.'

Esmamaining: VSS 1917
Eesti leksikonid: VSS 1917: 30 haubits 'haupitsa'; EKÕS 1918 haubits; EÕS 1925: 88 haubits 'sõj'; ÕS 1980: 153 haubits 'sõj (suurtükk)'; VL 2012 haubits < sks Haubitze; Tuksam 1939: 458 Haubitze 'haubits'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 515 Haubitze 'Geschütz mittleren oder schwereren Kalibers'
Käsitlused: < sks Haubitze 'haubits' EEW 1982: 304; EKS 2019
Muud keeled: rts haubits [1686] 'sõj haubits (suurtükk)' RES 2004: 365; lt aubise 'schlechte Flinte' < sks Haubitze Sehwers 1953: 4; lt haubice 'haubits' ELS 2015: 151
Sugulaskeeled: sm haupitsa 'haubits' VSS 1917: 30; sm haubitsi 'kaariammuntaan soveltuva tykki' NS I 1978: 386

heksel, heksli 'peenestatud koresööt' < sks Häcksel 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 13, 17, 30 Äkslid 'Häckerling (Reval)'; Häkslid 'Hexel, Hecksel (Reval)'; Hupel 1771: 10 pista [jalad] ühhe kotti sisse kus hekslid sees on; Hupel 1780: 150, 136 häkslid r. 'Hexel, Heckerling'; äkslid Pl. H 'Heckerling, Hexel'; Lunin 1853: 6, 22 äkslid r. 'мелко нарубленная солома, мякина'; häkslid r. 'сѣчка'
Murded: `ekslid, `eksled 'tükeldatud loomasööt, hekslid' Jäm Krj Kse Han Var Tor Koe Kad I Lai; `hekslid Kuu; `äkslid, `äksled Emm Mar Jür Trm; `eksli M Nõo Ote Har Plv Vas; `hiksli Har EMS I: 649; `eklid sporSa Muh EMS I: 648; `akslid, `aksled Mar Mär Juu HJn JõeK Amb EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 76 häksel : pl. häkslid 'Häcksel'; ÕS 1980: 155 mitm hekslid; VL 2012 hekslid < sks Häcksel; Tuksam 1939: 442 Häcksel 'heksel, lõige; pl. hekslid, lõikmed'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 491 Häcksel 'kleingehacktes Grünfutter, Heu oder Stroh'
Käsitlused: < sks Häcksel 'heksel' EEW 1982: 321; Raun 1982: 12; EKS 2019
Muud keeled: rts hackelse [1544] 'haljassööt' RES 2004: 357; lt akseļi 'Häcksel' ME: I: 65; lt ekseļi, eksele 'Häcksel, Häckerling' Sehwers 1953: 31
Vt hekseldama

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; SÕS 1951: 172 hoov 'õu (linnas)'; ÕS 1980: 165 hoov; Tuksam 1939: 503 Hof 'õu, hoov'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts hov [1320-1350] 'õukond, hoov' RES 2004: 381; lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < vrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

insener, inseneri 'mõne tehnikaharu spetsialist' < sks Ingenieur 'id.', vrd vn инженер 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 134 *insenēr, -i; insenöör, -i; insenjöör, -i 'Ingenieur'; Grenzstein 1884: 40 inshenjöör (Ingenieur) 'ehitusmeister, masinategija, sõjaehituste juhataja'; ÕS 1980: 189 insener; Tuksam 1939: 523 Ingenieur 'insener'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 581 Ingenieur 'Techniker mit Fach- oder Hochschulabschluß'
Käsitlused: < sks Ingenieur, vrd vn инженер EEW 1982: 513; < sks Ingenieur 'insener' EKS 2019
Muud keeled: rts ingenjör [1620] 'insener' RES 2004: 414; lt inženieris 'insener' ELS 2015: 194
Sugulaskeeled: sm insinööri [1737] < rts ingenjör Häkkinen 2004: 260; lv inženīer 'insener / inženieris' LELS 2012: 76; vdj inženeri 'insener / инженер' VKS: 291

jaht2, jahi 'väike laev' < sks Jacht 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 246 hajaja laiw 'JachtSchiff'
Murded: jaht 'ühemastiline purjekas' Jõe Kuu Hlj Khk Mus Hi Rid Tor Ris; `jahti VNg; jäht Muh Emm EMS II
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jaht : jahi 'Jachtschiff'; EÕS 1925: 132 jaht 'laev, kiirpurjekas'; jahtkaljas 'Jachtgaljass'; ÕS 1980: 198 kerge veesõiduk; Tuksam 1939: 531 Jacht 'jaht[laev]'
Saksa leksikonid: DWDS Jacht 'leichtes, schnelles (Sport- oder Vergnügungs)schiff'
Käsitlused: < hol Jacht GMust 1948: 75; < sks Jacht 'Jachtschiff' EEW 1982: 533; Raun 1982: 19
Muud keeled: rts jakt [1470] 'mer jaht, jahtlaev' RES 2004: 433; lt jahta 'Jacht' VLV 1944: 289; lt jahta 'jaht' ELS 2015: 206
Sugulaskeeled: sm jahti 'Jacht' < asks ~ hol jacht(e) ~ rts jakt Bentlin 2008: 118; sm jahti [1786] 'kaksimastoinen purjealus / Jacht' < nrts jakt SSA 1: 233; vdj jahti 'jaht, jahtlaev / яхта' VKS: 308

jukerdama, jukerdan 'saamatult tegema, jändama; streikima (nt mootor)' < bsks juckern 'tühja-tähjaga tegelema'

Murded: jukerdama 'jändama, midagi oskamatult tegema; aega viitma' Hlj eP Kam Ote; jukerteme, -deme M; jukkerdam(m)a Kuu Vai; jukõrdam(m)a Võn Ote V EMS II: 168
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 139 jukerdama 'jändama, jõngerdama'; ÕS 1980: 205 jukerdama 'jändama, midagi saamatult tegema'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 2 abjuckern 'ohne dringende Noth mit einem Pferd so viel umherschweisen, daß dasselbe matt wird'; Hupel 1795: 101 juckern 'zur Lust umherreiten, fahrend oder reitend Zeitvertreib umherschwärmen, ohne dringenden Anlaß reisen'; Nottbeck 1988: 38 juckern 'herumtreiben, nichts Rechtes tun'
Käsitlused: < lms [deskr] EEW 1982: 565; < bsks juckern 'tühja-tähja reisima' Raun 1982: 21; < bsks juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt või oskamatult tegema' EES 2012: 100
Muud keeled: lt jukurêt 'durcheinandermischen, eine bunte Reihe machen' < asks juckern 'aus Lust lärmend umherjagen; zur Lust umherreiten' Sehwers 1953: 44
Sugulaskeeled: sm jukertaa [1786] 'tehdä (esim. veistää) jtkin hitaasti, karkeasti, kömpelösti / langsam, ungeschickt bearbeiten' < [deskr. sanoja] SSA 1: 245

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut; Tuksam 1939: 535 Jude 'juut'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 165; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Muud keeled: rts jude [14. saj] 'juut' RES 2004: 437; lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < nrts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'; Tuksam 1939: 547 Karre 'käru; kaarik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts kärra [14. saj] 'kaarik; käru, vanker' RES 2004: 528; lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kahvel1, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel; Tuksam 1939: 351 Gabel 'kahvel; hark, vigel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 108 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Muud keeled: rts gaffel [15. saj] 'kahvel; hang; ahing' RES 2004: 315; lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < vurts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kalkan, kalkani 'ravimtaim (Rhizoma galangae)' < sks Galgant 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kalkan (-ń) '(ravimtaim või selle juurtest valmistatud droog)' Kuu Mar Krl Räp Se; `kalkani Vai; kalgan, kalkan, -a Se Lut EMS II: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkan, -i; kalkani-jūŕ 'Galgantwurzel'; Wiedemann 1869: 1576-1577 kalgan, -i 'Galgant'; kalkan, -i 'Galgant'; EÕS 1925: 168 kalganijuur 'farm (Galgantwurzel)'; ÕS 1980: 228 kalganijuurikas 'farm (droog)'; Tuksam 1939: 352 Galgant 'kalganijuur'
Saksa leksikonid: Grimm Galgant 'eine ostindische wurzel, früher lange in ärztlichem gebrauche oder als gewürz'
Käsitlused: < sks Galgant EEW 1982: 668
Sugulaskeeled: sm galgantti = galanganjuuri 'erään Kaakois-Aasiassa viljellyn kasvin rohdoksena ja mausteena käytetty juurakko' NS SS 1980: 130; vdj galgana, galgani 'tedremaran / лапчатка' VKS: 229

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Muud keeled: rts kalkon [1590] 'kalkun' RES 2004: 445; lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < vurts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kalla, kalla 'ilutaim, poti- ja lõikelill (Zantedeschia)' < sks Kalla 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 169 kalla 'toavõhk (toalill)'; ÕS 1980: 229 kalla 'bot ilutaim ((Zantedeschia)'; Tuksam 1939: 540 Kalla 'võhk (taim)'
Saksa leksikonid: DWDS Kalla 'Pflanze mit herzförmigen Blättern und weißen, orangen oder roten Blüten'
Käsitlused: < lad calla 'kalla' EKS 2019
Muud keeled: rts kalla [1879] 'bot kalla' RES 2004: 446; lt kalla 'kalla' ELS 2015: 246
Sugulaskeeled: sm kalla [1900-luvun alkupuoli] < lad calla Häkkinen 2004: 329; sm kalla 'Zantedeschia, Calla, ulkomaisia vehkakasveja' NS II 1978: 164

kamass, kamassi 'jalanõu, nöörideta poolsaabas' < sks Gamasche 'id.', vn гамаш 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kamass 'kummiriidest kiiluga või haakidega poolsaabas' R; kamaśs Sa Muh Rei L K Trv; kammass Rei Trm Lai sporT; kam(m)aśk V; maśs LNg Vig Nis Juu JMd VlPõ M EMS II: 617
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 196, 233 *kamass, -i (kamash) 'Stiefel mit kurzem Schaft, Halbstiefel'; *kāmash 'Kamasche'; EÕS 1925: 170 kamass; ÕS 1980: 230 kamass '(jalats)'; EKSS 2: 76 kamass 'omaaegne nöörideta poolsaabas'; Tuksam 1939: 353 Gamasche 'kamass, kedri (jalats)'
Saksa leksikonid: DWDS Gamasche 'Bekleidung des Beines oder der Knöchel aus Leder'
Käsitlused: < sks Kamsche 'Halbstiefel, Kamasche' EEW 1982: 679; < sks Gamasche 'kamass' EKS 2019
Muud keeled: lt gamaša 'kamassid / kamošõd' LELS 2012: 102
Sugulaskeeled: lv kamošõd 'kamassid / gamašas' LELS 2012: 102; vdj kamašši 'kamass (jalanõu) / гамаш, ботинок' VKS: 375

kapp1, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; Vestring 1720-1730: 66 Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; Helle 1732: 108, 322 kap 'der Schrank oder Schap'; Hupel 1780: 173 kap, -pi r. d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; Lunin 1853: 49 kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
Murded: kapp : kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp : kapi Muh Khn eL; kapi : kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai EMS II: 709
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp : kapi; kapi : kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik'
Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
Käsitlused: < kasks schap SKES: 135; Liin 1964: 53; Raun 1982: 31; SSA 1: 264; < kasks schaf EEW 1982: 699; < asks schap 'kapp' EES 2012: 129; EKS 2019
Muud keeled: rts skåp [1338] 'kapp' RES 2004: 946; lt skapis 'Schrank (Schaff)' < kasks schap Sehwers 1918: 40, 158; skapis 'der Schrank' < kasks schap ME: III: 872; skapis, skaps 'Schrank' < kasks schap Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] 'pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach' < vrts skap, skāp [‹ kasks schap]; is kaappi; vdj kaappi 'kaappi, pöytälaatikko'; krj skoappi 'kaappi' < sm kaappi SKES: 135; SSA 1: 264; lvS kaep [1828] 'Schrank' SLW 2009: 78; lv käp̄ 'schrank' < kasks schap Kettunen 1938: 176; lv käp 'kapp / skapis' LELS 2012: 111; vdj kaappi, škaappi 'kapp / шкаф' VKS: 344; is kaappi 'kapp' Laanest 1997: 56

karbonaad, karbonaadi 'praetud (selja)lihalõik koos roidetükiga' < sks Karbonade 'id.'

Esmamaining: Henning 1824
Vana kirjakeel: Henning 1824: 114, 131 walmista neid karbonadi wisi munna ja riiwleiwaga; Karbonadid ehk kortlettid
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 *karbonād, -i 'Carbonade'; EÕS 1925: 178 karbonaad '(praad)'; ÕS 1980: 238 karbonaad 'kok seljaliha (koos ribikondiga); sellest praetud lihalõik'; Tuksam 1939: 546 Karbonade 'karbonaad'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 623 Karbonade 'gebratenes Rippenstück von Schwein, Kalb oder Hammel'
Käsitlused: < sks Karbonade 'karbonaad' EKS 2019
Muud keeled: lt karbonāde 'Karbonade' VLV 1944: 295; lt karbonāde 'karbonaad' ELS 2015: 256

karbus, karbuse 'meeste talimüts' < bsks Carpuse 'reisimüts'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: karbus(s), -e 'talvemüts' Hi Jä Kad Rak Sim Trm Ksi Lai VlPõ; karpus MMg EMS II: 723
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 karbus : karbusi (D) 'bis auf die Schulter reichende, roth eingefasste Weibermütze von braunem Wadmal, Kapuze'; EÕS 1925: 179 karbus '(Kapuze)'; SÕS 1951: 248 karbus 'teat kapuutsitaoline peakate'; ÕS 1980: 238 karbus 'talvemüts'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 43 Carpuse 'hört man häufig, aber unrichtig, statt Kapuze oder Reishut, Reisemüze'
Käsitlused: < bsks Carpuse Raun 1982: 31; < bsks Karpuse 'reisimüts, kapuuts' [naiste talimütsi tähenduses võib sõna olla eestirootsi laen (‹ karbûsa, karbωs)] EES 2012: 130; < bsks Carpuse 'reisimüts' EKS 2019

karniis, karniisi 'ehisliist; simss' < sks Karnies 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 karńits, -a ~ -i 'Karnies'; Salem 1890: 85 karniis 'какрнизъ'; EÕS 1925: 182 karniis 'simsiosa, servakaunistus'; ÕS 1980: 240 karniis 'ehisliist mööblikunstis; ehit simss'; Tuksam 1939: 547 Karnies 'karniis'
Saksa leksikonid: DWDS Karnies 'Leiste oder Gesims mit s-förmigem Querschnitt'
Käsitlused: < sks Garnies EEW 1982: 714; < sks Karnies 'karniis' EKS 2019
Muud keeled: rts karnis [1710] 'arhit karniis, simss' RES 2004: 454; lt karnīze 'karniis' ELS 2015: 259
Sugulaskeeled: sm karniisi 'profiililtaan S:n muotoinen lista' NS II 1978: 221; vdj garniza, karniza 'karniis, kaunistus / карниз' VKS: 230

katapult, katapuldi 'heitemasin' < sks Katapult 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 189 katapult 'viskemasin'; Haljaspõld 1933: 93 katapult 'viskemasin'; ÕS 1980: 247 katapult 'aj, sõj heitemasin; tehn väljapaiskeseade'; Tuksam 1939: 550 Katapult 'katapult (viskemasin)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 634 Katapult 'Wurf- oder Schleudermaschine'
Käsitlused: < sks Katapult 'katapult' EKS 2019
Muud keeled: rts katapult [1738] 'katapult, heitemasin' RES 2004: 357; lt katapulta 'katapult' ELS 2015: 265
Sugulaskeeled: sm katapultti 'vanhan ajan sodissa käytetty jousella toimiva heittokone' NS II 1978: 243

kee, kee '(kaela)kett; katkematu rida' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett; ahel; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Muud keeled: rts kedja [1457] 'kett, ahel; rida' RES 2004: 459; lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < nrts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < vrts kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

keegel, keegli 'koonus; veeremäng' < sks Kegel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 Kegel 'Kegel conus'; Hupel 1780: 177 kegli d. 'Kegel'; Hupel 1780: 407 Kegel (Spiel) 'kegli, keili d.'; Hupel 1818: 78 kegl, -i r. d. 'der Kegel'; kegli : kegli d. 'der Kegel'; Lunin 1853: 54, 55 kegl, -i r. d. 'кегля'; keili d. 'игра въ кегли'
Murded: `ki̬i̬gli 'sõimusõna' Ote EMS II: 897; `keegle-, `keeglimäng Tor Ote EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298 kēgel : kēgli 'Kegel'; EÕS 1925: 195 keegel 'koonus'; keeglimäng 'veeremäng'; ÕS 1980: 251 keegel 'veeremäng; veeremängurenn'; VL 2012 keegel < sks Kegel; Tuksam 1939: 553 Kegel 'koonus, kuhik; keegel[nui], veeremängunui'; Kegelspiel 'keegli-, veeremäng'
Saksa leksikonid: DWDS Kegel 'spitz zulaufender Körper mit runder oder ovaler Grundfläche'
Käsitlused: < sks Kegel 'koonus; keegel' EES 2012: 140; EKS 2019
Muud keeled: rts kägel [1867] 'keegel, bowling' RES 2004: 524; lt ķeģele [1782] 'Kegel' Sehwers 1953: 62; lt ķeģelis, ķeģelspēle 'Kegel, Kegelspiel' < asks kēgel, kēgelspēl 'Kegel, Kegelspiel' Sehwers 1953: 64; lt ķeglis 'Kegel' VLV 1944: 297; lt ķegļi 'keegel' ELS 2015: 272
Sugulaskeeled: sm keila [1733] 'pelipalikka / Kegel' < nrts kägel [‹ asks kegel] SSA 1: 338

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder; Tuksam 1939: 555 Keller 'kelder'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts källare [13. saj] 'kelder' RES 2004: 524; lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < vrts källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Muud keeled: rts krasse [15. saj] 'bot kress; mungalill' RES 2004: 502; lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < asks kesser 'id.', sks Kescher 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'; Tuksam 1939: 556 Kescher 'kahv'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
Muud keeled: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ nrts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116

kiil1, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)'; Tuksam 1939: 554 Keil 'kiil, talb'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Muud keeled: rts kil [1499] 'kiil, talb' RES 2004: 460; lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl, vrts kil SSA 1: 357; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'; SÕS 1951: 276 kild : killa 'seltskond, kamp'; ÕS 1980: 264 kild : killa 'seltskond, kamp'; Tuksam 1939: 411 Gilde 'gild; killamaja, -tuba'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, vrts gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Muud keeled: rts gille [1325] 'pidu(stus); aja gild (keskaegne ametiühendus)' RES 2004: 326
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd nrts gille 'kilta', vrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < asks gilde ~ rts gilde Bentlin 2008: 67

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'; Tuksam 1939: 847 Schimmel 'kimmel, hall hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Muud keeled: rts skimmel [1553] 'kimmel (hobune)' RES 2004: 928; lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < nrts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.', vrd rts kink 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 173; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Muud keeled: rts kink [1765] 'mer (soovimatu) sõlm trossis' RES 2004: 461; lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

klapp, klapi 'seadis mingi ava katteks, sulgur' < sks Klappe 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 447 Klappe 'pöör, klap r. d.'; Erlemann 1864: 88 iggaühhe registri pilli ehk torro jure [lähhab] üks luhwti ehk tuletee, kedda üks weedriga klap (tulewärraw) kinni hoiab
Murded: klapp (-ṕp) : klapi 'seadis millegi katteks' Hi Han Var JMd Trm Kod Plt TLä Rõn San Krl Se; klapp : klappi VNg Lüg IisR EMS III: 314
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klapp : klapi 'Klappe'; EÕS 1925: 231 klapp 'sulgur, sulg, luuk'; ÕS 1980: 273 klapp; Tuksam 1939: 562 Klappe 'klapp, sulgur; siiber'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 661 Klappe 'Gegenstand, der etwas öffnet, schließt oder verdeckt'
Käsitlused: < sks Klappe 'klapp, sulgur' EEW 1982: 863; Raun 1982: 42; EES 2012: 165; EKS 2019
Muud keeled: rts klaff [1756] 'klapp; klahv' RES 2004: 462; lt klape 'die Klappe' Sehwers 1953: 49; lt klape (= vāks) 'klapp, kaas' ELS 2015: 300

kleep, kleebi 'liim; kliister' < sks Klebstoff 'kleepaine', ee kleepima

Murded: kleep 'liim; kliister' Jäm Hi Mar Han Pär Juu Pst EMS III: 317
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 232 kleep; kleepaine 'Klebmittel, Kleber, Gluten'; ÕS 1980: 274 kleep : kleebi '= kleepaine'; Tuksam 1939: 564 Klebstoff 'kleep-aine'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 665 Klebstoff 'Paste oder zähe Flüssigkeit zum Kleben'
Käsitlused: < ee kleepima [‹ sks kleben] EEW 1982: 864
Vt kleepima

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'; Tuksam 1939: 567 Klippe 'kaljurünk; geol kalju'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
Muud keeled: rts klippa [1400-1425] 'kalju' RES 2004: 466; lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140

klupp, klupi 'keerme lõikamisriist; mõõtmisvahend' < sks Kluppe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: klupe 'klupp, tööriist väliskeerme lõikamiseks' Jäm Hi Var Pär Hää Jür KuuK Kod Krk; kluppe Hlj Lüg IisR Võn Se(klube); lupe Kaa Han Saa Hls Krk EMS III: 340
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 klupp : klupe '(Instrument zum Schraubenschneiden)'; EÕS 1925: 234 klupp 'vindikeeramise abinõu (Kluppe)'; ÕS 1980: 276 klupp 'tehn riist keermelõikamiseks; mets vahend puude läbimõõdu mõõtmiseks'; VL 2012 klupp < sks Kluppe; Tuksam 1939: 568 Kluppe 'klupp (töö- ja mõõteriist)'
Saksa leksikonid: DWDS Kluppe 'mit Backen oder Klammern versehenes Werkzeug zum Messen'
Käsitlused: < sks Kluppe 'klupp' EEW 1982: 872; EKS 2019

knospe, knospe 'õiepung' < sks Knospe 'id.'

Murded: knospe 'õiepung' Han; nospe Han Pst Hel EMS III: 352
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 571 Knospe 'pung, õiepung'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 682 Knospe 'Pflanzenspross mit Blatt- oder Blütenanlage'

kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben 'id.'

Esmamaining: Kuusk 1908
Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San EKI MK; kungraud 'jootekolb' Khk EMS IV: 31
Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem keedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb < sks Kolben; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
Saksa leksikonid: DWDS Kolben 'verdicktes, zylinderförmiges oder scheibenförmiges Maschinenteil; kegelförmiges, kugelförmiges oder zylinderförmiges Glasgefäß'
Käsitlused: < sks Kolbe EEW 1982: 907; < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' EKS 2019
Muud keeled: rts kolv [1678] 'tehn (mootori vm) kolb; keem retort, kolb' RES 2004: 479; lt kulba 'der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren' ME: II: 304; Sehwers 1953: 60; lt kolba 'kolb' ELS 2015: 315
Sugulaskeeled: sm kolvi [1874] 'juottovasara; (pyssyn) perä / Kolben' < nrts kolv SSA 1: 393; Bentlin 2008: 125

kolleegium, kolleegiumi 'nõuandev üksus' < sks Kollegium 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 367 *kollēgium, -i 'Collegium'; Grenzstein 1884: 63 kollegium (Collegium) 'ühesuguste ametnikkude seltskond, ülikooli õpetund'; Wiedemann 1893: 332 *kollēgia; kollēgium, -i (kollegium) 'Collegium'; Suurkask 1908: 44 kollegium 'ühesuguste ametnikkude seltskond; ülikooli õpetus'; EÕS 1925: 246 kolleegium '(mitme samaametilise isiku kogu)'; ÕS 1980: 284 kolleegium 'nõuandev või korraldav organ'; Tuksam 1939: 574 Kollegium 'kolleegium (ameti-isikute kogu; asutis; õpetajaskond)'
Saksa leksikonid: DWDS Kollegium 'Gemeinschaft, Gruppe von Menschen mit gleichartiger Stellung und Tätigkeit; beratende oder beschließende Körperschaft in öffentlichen Einrichtungen'
Käsitlused: < sks Kollegium 'kolleegium' EKS 2019
Muud keeled: rts kollegium [1617] 'kolleegium' RES 2004: 478; lt kollēģija 'Kolleg'' VLV 1944: 307; lt kolēģija 'kollegium' ELS 2015: 317
Sugulaskeeled: sm kollegio 'kolleegium' VSS 1917: 93; sm kollegio 'kolleginen virasto; tällaisen viraston istunto tai jäsenistö' NS II 1978: 453

kongress, kongressi 'suurkogu' < sks Kongress 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: Jannsen 1859: 309 Nisuggust nöupiddamist nimmetakse wöera kele sannaga Kongress
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 375 *koṅgres, -i 'Congress'; Grenzstein 1884: 64 kongress (Kongreß) '„kokkutulek“, riigi pääde ehk wolinikkude koosolek üleüldiste asjade üle nõuupidamiseks'; ÕS 1980: 292 kongress; Tuksam 1939: 579 Kongreß 'kongress'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 704 Kongreß 'Zusammenkunft, politische oder wissenschaftliche Tagung'
Käsitlused: < sks Kongress 'kongress' EKS 2019
Muud keeled: rts kongress [1784] 'kongress' RES 2004: 486; lt kongress 'Kongreß' VLV 1944: 309; lt kongress 'kongress' ELS 2015: 324
Sugulaskeeled: sm kongressi [1867] < rts kongress Häkkinen 2004: 468

konterbant, konterbandi 'salakaup' < sks Konterbande 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: konderbańt (-pańt, -pant), konter-, kunder-, `kontra-, punderbańt; `konder-, kunderbank 'salakaup, konterbant' Jõe VNg Jäm Khk Muh Mar Hää Kei Hls EMS III: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 374 *konterpand, -i 'Contrebande'; Grenzstein 1884: 65 konterbant (Contrebande) 'iga kaup, mis seaduse wastu (ilma tollita) üle riigi piiri wiiakse'; EÕS 1925: 257 konterbant 'kaupade salavedu; salakaup'; ÕS 1980: 294 konterbant 'salakaup'; Tuksam 1939: 581 Konterbande 'konterbant, salakaup'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 711 Konterbande 'zollgesetzwidrig ein- oder ausgeführte Ware'
Käsitlused: < sks Contrebande EEW 1982: 935
Muud keeled: rts kontraband [1697] 'salakaup, konterbant' RES 2004: 492; lt kontrabanda 'konterbant' ELS 2015: 327
Sugulaskeeled: sm kontrabandi 'luvattomasti kuljetettava tai myytävä tavara, salakuljetustavara' NS II 1978: 478; vdj kandra-, kondra-, kontrobantti 'salakaup / контрабанда' VKS: 379, 461

kook, koogi 'pehme magus küpsetis' < kasks koke 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 82 Kohck : kohckist 'Kuche'; Gutslaff 1648-1656 ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; Göseken 1660: 91, 268 Koock/ a 'Kuche'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; Virginius 1687-1690 Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; Vestring 1720-1730: 91 Kook, -ki 'Der Kuchen'; Helle 1732: 119, 322 kook 'der Kuchen'; Piibel 1739 ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; Hupel 1780: 189 kook, -i r. d. 'der Kuchen'; Lithander 1781: 517 Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Lunin 1853: 69 kook, -i r. d. 'пирогъ'
Murded: kook : koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok : `kuogi R; ku̬u̬k : koogi eL EMS III: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk : kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook; Tuksam 1939: 599 Kuchen 'kook'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 181 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes'
Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' Ariste 1963: 93; < kasks kōke Liin 1964: 55; EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Raag 1997: 324; < asks koke 'kook' EES 2012: 175; EKS 2019
Muud keeled: lt van kuõka 'Kuchen' < kasks kōke Sehwers 1918: 151; ME: II: 342; lt kũka 'Kuchen' < sks Sehwers 1918: 68; kuoka, kuõķis 'Kuchen' < asks kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ 'kuchen' Kettunen 1938: 143, 148

kool|meister, -meistri 'kooliõpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister; Tuksam 1939: 872 Schulmeister 'koolmeister'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 331 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Muud keeled: rts skolmästare [1402] 'van kooliõpetaja' RES 2004: 933; lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: sm koulumestari 'entisten alkeisopetusta antavien koulujen opettajista' NS II 1978: 521; lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor; Tuksam 1939: 179 Chor '(laulu)koor; kooripealne, väär'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: rts kor [13. saj] 'arhit koor (altariruum); oreliväär (kiriku rõdu); lit, van laulukoor' RES 2004: 495; lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < vrts kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

koot1, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel; Tuksam 1939: 585 Koppel (Weide) 'koppel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < nrts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

kraad, kraadi 'mõõtühik, pügal' < sks Grad 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 7 et se Ilma-Glaas .. ei kunnagi ülle wiis Gradit ehk Tähhet ei lähhä; Masing 1822: 36 õhto kello pool kahheksa [oli] 5 gradi soja; Jannsen 1862: 86 piddand Irkutski rahwas weel hirmust külma kannatama, 11. Jan. liggi 35 kradi; Jannsen 1865: 26 Tammiste möisa körtsis müakse wina, mis 40 gradi kange; Jakobson 1867: 182 kahekümne graadise soojaga
Murded: kraad (-d´) '(temperatuuri) mõõtühik; mõõteriist' R Jäm Ans Emm Khn Tor sporK I; kraat (-t´) Lüg Vai Var Pä Trv TLä Kam V; raad (-d´) Khk Vll Pöi Vän Tor Saa KJn sporM EMS III: 778
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 *krāt´ : krādi 'Grad'; Grenzstein 1884: 70 kraad (Grad) 'ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus'; ÕS 1980: 306 kraad; Tuksam 1939: 423 Grad 'kraad, pügal; aste'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 466 Grad 'Stufe, Abstufung in einer Rangskala, in der Stärke oder Intensität'
Käsitlused: < sks Grad 'kraad' EKS 2019
Muud keeled: rts grad [1624] 'kraad, pügal; aste; auaste' RES 2004: 335; lt grāds 'Grad' VLV 1944: 248; lt grāds 'kraad' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: vdj graadussa, graadussi 'kraad / градус' VKS: 235
Vt kraadima

kramp1, krambi 'riiv; sulgemisvahend' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'; Tuksam 1939: 590 Krampe 'kramp (uksel jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Muud keeled: rts krampa [1502] '(metallist) klamber, obadus, aas' RES 2004: 502; lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < vurts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'; Tuksam 1939: 591 Kranz 'pärg, krants; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts krans [1385] 'pärg' RES 2004: 502; lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < nrts krans, vrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 188 kratzen, krassen 'kratzen'; EWD 2005: 727 kratzen 'mit einem scharfen oder spitzen Gegenstand schaben, reiben, ritzen'
Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019
Muud keeled: rts kratsa [1614] 'kraapima, puhastama' RES 2004: 503

kreitsima, kreitsin 'vastutuult purjetama, loovima' < sks kreuzen 'id.' [Diftong ei pro oi viitab baltisaksa hääldusele.]

Murded: `kreitsima : `kreitsib 'vastutuult purjetama, loovima' R; `kreitsima : kreitsib Sa Hi Hää Ris; `kreitsma : kreitsib Tõs Khn; `reitsima : reitsib sporSa Muh Hää; `kriitsima : kriitsib Jäm; `krüssama : `krüssab Jõe Kuu Ris; `krüitsima : krüitsib Hi; `krüssima Emm EMS III: 822, 843, 924, 925
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 594 kreuzen '(von Schiffen) ristlema'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 490 kreuzen 'hin und her fahren, um Schiffe zu beobachten oder zu kapern'; Paul 1956: 349 kreuzen '„sich kreuz und quer bewegen“, besonders von Schiffen'
Käsitlused: < sks kreuzen 'im Zickzack gegen den Wind segeln' GMust 1948: 62; < sks kreuzen Haak 1990: 353

krooge, krooke 'väike volt, piklik korts' < asks krōke 'id.', bsks Kroke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krooge : `krooke 'peen volt, kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge : `kruoke R; kruoge(s) : `kruoke KPõ EMS III: 864; krook : kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook : roogi Khk Mih; kruok : `kruogi R; kruok : kruogi Ris VJg EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; krōk : krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt'; Deutschbaltisch 2019 Kroke '(kleine) Falte; vgl. nd. croke oder krokel 'Runzel' (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 190 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' EES 2012: 183
Muud keeled: lt kruõka [1638 Krohka] 'Runzel, Falte' < kasks krōke 'Runzel, Falte' Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruõka, kruoķe 'die Falte, Runzel' < kasks kroke ME: II: 294
Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ 'falte' < kasks kroke Kettunen 1938: 157
Vt krookima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Eesti-Ma 1820: 24a agga nüüd sawad .. Wenne Keisrid seäl kronitud; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima; Tuksam 1939: 597 krönen 'kroonima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Muud keeled: rts kröna [1450-1457] 'kroonima' RES 2004: 512; lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < vrts krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

krous, krousi 'krooge; kähar' < sks Krause 'id.' [Diftong ou viitab baltisaksa hääldusele.]

Murded: krous : krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous : `krousi Hlj Jõh; krouśs Ote; krauśs Har; rous : rousi Kaa Pä EMS III: 874
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 592 Krause 'käharus; lokksoeng; krook-krae'
Saksa leksikonid: DWDS Krause 'in enge Falten gelegter Kragen oder Saum; (künstliche) Wellung des Haares'
Käsitlused: < sks Krause 'krooge; kähar' EES 2012: 184
Muud keeled: rts krus [1678] 'krooge (riidel)' RES 2004: 509
Vt krousima. Vrd kruss, kruus3

krõll, krõlli 'õõnes hõbehelmes' < bsks Krelle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Krellit 'Corallen'
Murded: krõl´l 'kaelaehe' L Nis Trm Har; kröl´l, krell Kul Ris; rel´l Muh Vig EMS III: 902; kral´l Plv Vas Se EMS III: 801
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 383 krall (d) 'Perle'; ÕS 1980: 313 krõll 'etn suur õõnes hõbehelmes'
Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Krellen 'gläserne Perlen oder Korallen (Lindner 1762)'; Krellen 'Perlen (Bergmann 1785)'; Krellen 'kleiner kugelförmige Halsschmuck der Bäuerinnen (Hupel 1795)'
Käsitlused: < bsks Krelle 'krõll' EES 2012: 185; < asks kralle 'korall' EKS 2019
Muud keeled: lt krel̃les 'Glasperlen, Halsband aus Glasperlen' < bsks krellen 'Perlen' Sehwers 1953: 57

kumm2, kummi 'materjal; kummist ese' < sks Gummi 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 222 Kummi 'gummi'; Masing 1822a: 324 Kummi 'arabisches Gummi'
Murded: kumm 'kummi (materjal); kummist ese' Lüg eP Se; kuḿm Muh eL; `kummi VNg Vai EMS IV: 15
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummi : kummi 'Gummi, Gummiharz'; Grenzstein 1884: 34 gummi (Gummi) 'taimematerjaal, millest mitmesuguseid asju walmistatakse'; Wiedemann 1893: 410 *kummi : kummi (kumi) 'Gummi, Gummiharz'; EÕS 1925: 291 kummi 'taimeliim (Gummi)'; ÕS 1980: 318 kumm 'kummiese'; Tuksam 1939: 435 Gummi 'kummi'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gummi, gumme 'schleimiger oder klebiger Saft aus Gewächsen, bes. Bäumen, in der Heilkunde gebraucht, Harz, Gummi'; Niedersächsisches Gummi 'Gummi (zum Kleben, Radieren, dehnbarer Soft für feineres Schuhwerk)'
Käsitlused: < kasks gummi, gumme ~ sks Gummi Liin 1968: 50; < sks Gummi EEW 1982: 1040; < asks gummi 'kleepiv taimemahl või puuvaik (ravimina)' EES 2012: 192
Muud keeled: rts gummi [u 1520] 'kummi' RES 2004: 348; lt gumija 'Gummi' VLV 1944: 253; lt gumija 'kumm' ELS 2015: 359
Sugulaskeeled: sm kumi, kummi (gummi) [1769] 'Gummi' < nrts gummi [= sks gummi] SSA 1: 434; lv gummõ 'kumm / gumija' LELS 2012: 66

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.' [Laensõnale eelnes varem laenatud sünonüüm.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul; Tuksam 1939: 600 Kugel 'mat kera, sfäär; tehn kuul'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 193 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Muud keeled: rts kula [15. saj] 'kuul, kera; sport kuul' RES 2004: 513
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < nrts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

kuur2, kuuri 'ravijärk' < sks Kur 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med süstemaatiline ravijärk'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 746 Kur 'Heilverfahren, bes. mit dem Aufenthalt in einem Badeort oder Sanatorium'
Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' EEW 1982: 1076; EKS 2019
Muud keeled: rts kur [1634] 'med ravikuur' RES 2004: 516; lt kūre 'kuur' ELS 2015: 370
Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] 'parannuskeino; kausi / Kur; Zeitabschnitt' < nrts kur 'hoitokeino' [‹ sks Kur] SSA 1: 458

kvartett, kvarteti 'neljast isikust rühm (ansambel); helitöö' < sks Quartett 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 66 neljahealega laul nimmetakse Kwartett
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 483 *kwartet, -i 'Quartett'; Grenzstein 1884: 74 kwartett (Quartett) 'neljahäälega laul neljast lauljast, need neli lauljat ise'; EÕS 1925: 305 kvartett 'helitöö neljale mänguriistale või lauluhäälele; neli erihääle lauljat või mängijat'; ÕS 1980: 326 kvartett 'muus helitöö neljale mänguriistale või lauljale; neljast interpreedist koosnev ansambel'; Tuksam 1939: 781 Quartett 'kvartett'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1067 Quartett 'Musikstück für vier Instrumente oder Singstimmen'
Käsitlused: < sks Quartett 'kvartett' EKS 2019
Muud keeled: rts kvartett [1792] 'muus kvartett' RES 2004: 519; lt kvartets 'Quartett' VLV 1944: 405; lt kvartets 'kvartett' ELS 2015: 371
Sugulaskeeled: sm kvartetti 'neljän solistin muodostama soitin- tai lauluyhtye' NS II 1978: 652

kärbse|näpp, -näpi 'lind, väike värvuline (Muscicapa)' < sks Fliegenschnäpper 'id.' [Algupool on tõlgitud, teine pool laenatud.]

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `kärpse-, `kärpsänäpp 'lind' Lüg Hi EMS IV: 484
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 658 kärbse-näpp, -näpi 'Fliegenschnapper'; EÕS 1925: 323 kärbsenäpp '(lind) (Fliegenfänger)'; kärbsenäplased '(sugukond linde) Fliegenschnäpper'; ÕS 1980: 335 kärbsenäpp 'zool lind (Muscicapa; Ficedula)'; Tuksam 1939: 322 Fliegenschnäpper 'kärbsenäpp (lind)'
Saksa leksikonid: DWDS Fliegenschnäpper 'kleiner, meist grauer oder brauner Singvogel, der fliegende Insekten fängt'
Käsitlused: < sks Fliegenschnäpper 'kärbsenäpp' Mäger 1967: 163; EES 2012: 328
Sugulaskeeled: sm kärpässieppaaja 'kärbsenäpp' Mägiste 1931: 236; sm kärpässieppo 'sieppo, paarmalintu' NS II 1978: 693

kört2, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'; Tuksam 1939: 435 Grütze 'tangud, soormad; tangupuder'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

laag, laagi 'aluspuu, pruss või plank vahelae kandetarindi ja põrandalaudise vahel' < sks Lage 'kiht, lademik', vrd bsks Lage 'toalagi (lage moodustav palgikiht)'

Esmamaining: EKI KK: 1973
Eesti leksikonid: EKI KK O. Pogen 1973: Sildadest on kõige levinumad laagtugedega puitsillad; ÕS 1980: 345 laag 'aluspuu, tugipuu'; EKSS 3 laag 'põranda alusel paiknev plank või pruss, mille külge kinnitatakse põrandalauad või -kilbid'; Tuksam 1939: 609 Lage 'lademik, kiht'
Saksa leksikonid: DWDS Lage 'Schicht'; Hupel 1795: 136 Lage 'heißt die Decke eines Gemachs oder andern Gebäudes'
Käsitlused: < sks Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval paiknevad asjad', vrd bsks Lage 'toalagi' [‹ Balkenlage ’palgikiht’] EES 2012: 217
Muud keeled: lt lãga 'ein Instrument zur Bestimmung der horizontalen Lage' ME: II: 436

laager2, laagri 'masina või seadme osa' < sks Lager 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `laager 'seadme osa' R sporeP; `laagre M TLä; `laagri Ote San V EMS IV: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 470 lāger : lāgri 'Lager (auch unter Mühlrädern)'; VSS 1917: 126 laager '(pyörän) laakeri'; EÕS 1925: 343 laager 'tehn (masinaosa, mis võllide, telgede jne tappisid nii toetab, et need oma geomeetrilise telje ümber võivad pöörduda)'; ÕS 1980: 345 laager 'ka tehn'; Tuksam 1939: 609 Lager 'Maschinenteil' 'laager'
Saksa leksikonid: DWDS Lager 'Maschinenelement zur Stützung und Führung eines anderen, sich drehenden oder schwingenden Teils'
Käsitlused: < sks Lager 'laager, masinaosa' EEW 1982: 1190; EES 2012
Muud keeled: rts lager [1839] 'tehn laager' RES 2004: 533
Sugulaskeeled: sm laakeri [1883] 'Lager (techn.)' < nrts lager 'Schicht; Lager (techn.)' Häkkinen 2004: 552; Bentlin 2008: 130

laist, laisti '(kinga)liist' < sks Leisten 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laist : laisti 'liist' Jäm Khk Kaa; laiste : `laistme Hi; laisti : laisti Sa EMS IV: 864
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 496 laiste : laistme (I) 'Leisten'; Tuksam 1939: 630 Leisten 'liist, koost'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 789 Leisten 'hölzernes Modell in der Form eines Fußes zur Herstellung, Reparatur oder zum Spannen von Schuhen'
Käsitlused: < vrd sks Leisten EEW 1982: 1217
Muud keeled: rts läst [15. saj] 'kingsepaliist' RES 2004: 582; lt lieste 'Leisten' VLV 1944: 333
Sugulaskeeled: sm lesti [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < vurts läst SSA 2: 65; lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta 'schusterleisten' < germ Kettunen 1938: 182; lv lāista 'liist (jalatsil) / lieste' LELS 2012: 158
Vrd liist1

† lantsman, lantsmani 'sõber, semu; omakandimees' < sks Landsmann 'kaasmaalane' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 419 Landsmann 'ühe ma mees r.; ütte ma mees d.'; Hupel 1818: 461 Lansmann 'ühe (ütte d.) ma mees r.'; Jannsen 1861: 256 Nemmad on jo üsna landsemannid
Murded: `lantsman(n) (-ńn) 'sõber, semu' Vai sporSa Muh sporLä Tõs JMd Trm Pil KJn Krk Kan Krl Plv Räp; `lansmań(n) Plt Trv Hls; `lanssman(n) Khk Hää Iis EMS IV: 914
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 501 lansman, -i (D) 'Freund, Bekannter'; Tuksam 1939: 613 Landsmann 'kaasmaalane, omakondlane, fam semlak'
Saksa leksikonid: DWDS Landsmann 'Person, die im selben Land bzw. in derselben Region wie eine andere wohnt oder von dort stammt'
Käsitlused: < asks ~ sks Landsmann 'Freund, Bekannter' EEW 1982: 1229
Muud keeled: rts landsman [11. saj] 'kaasmaalane, rahvuskaaslane' RES 2004: 537; lt landsmanis [1782] 'Landsmann' Sehwers 1953: 68; lt lansmanis 'Landsmann' Sehwers 1953: 69

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91, 287 lappi 'Lappe (Flicke)'; Lapp 'Flecke im Kleide'; Hornung 1693: 33 Lap : Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; Vestring 1720-1730: 109 Lap, -pi 'Der Lappen'; Helle 1732: 128 lap 'der Lappen'; Hupel 1780: 200 lap : -pi r. 'der Lappen'; Hupel 1818: 115 lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; Lunin 1853: 84 lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
Murded: lapp : lapi eP; lapp : lappi R; laṕp : lapi (-ṕ-) Muh sporPä eL EMS IV: 931
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp : lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp : lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp; Tuksam 1939: 615 Lappen 'lapp, paik; rebe; näru, räbal'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 198; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1233; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; < asks lappe 'kanga või naha tükk, räbal' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lapp [1405] 'paik, lapp, riidetükk' RES 2004: 538
Sugulaskeeled: sm lappi murt. 'kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen' < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' [‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’]; sm lappu [1678] 'Zettel, Flicken, Lappen' < nrts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' SSA 2: 48; lv lap̄ 'flick' < ? ee Kettunen 1938: 184; lv lap 'lapp / lupata, ielāps' LELS 2012: 159
Vt lappima

larhv, larhvi 'nägu' < sks Larve 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: larhv (-ŕ-) : larhvi 'pej nägu' Pha Emm Käi Han Khn Jür TaPõ Pst Nõo Har; larhv : `larhvi RId; laŕf : laŕfi Krl; laŕp : larbi PJg EMS IV: 951
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 459 *larhw : larhwi (laŕw) 'Larve, Maske'; ÕS 1980: 355 larhv 'vulg nägu'; Tuksam 1939: 616 Larve 'fig nägu; fam larhv, lõust'
Saksa leksikonid: DWDS Larve 'Gesichtsmaske. Nachbildung eines Gesichts oder Kopfes aus Pappmaché'
Käsitlused: < sks Larfe Raun 1982: 70; < sks Larve 'Gesicht; Maske' EEW 1982: 1237; < sks Larve 'mask, näokate; nägu' EES 2012: 228; EKS 2019

last2, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 198 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
Muud keeled: rts läst [14. saj] 'aj last (mahu- ja massiühik Rootsis)' RES 2004: 582
Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < nrts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

latern, laterna 'välivalgusti' < sks Laterne 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 201 latter, -i r. d. 'die Laterne; Lateere oder Stelle für ein Pferd'; Hupel 1818: 116 latter : laatri od. latri od. lattri r. d. 'Laterne; Pferde-Latere'; Masing 1821: 32 kui sedda [tuld] õhtuti latternis laddusse todi; Lunin 1853: 85 latter : laatri r. d. 'фонарь; стойло'
Murded: latern (-tt-) 'välitingimustele kohandatud valgusti' Khk Vll Pöi Ris HJn Trm Äks TLä Võn; latõrna V EMS IV: 993; `lahter 'latern' Hls EMS IV: 838; later 'latern' Mär Pä VlPõ M; latter IisR Vai Var Tõs Mih Tor Ris Iis KJn Krk; latõr Khn EMS IV: 991; latermu 'latern' I Ran; lattermu RId EMS IV: 992; `latron (-un) 'latern' Hlj Lüg Jõh Jäm Khk Mus Hi Mar EMS IV: 995; lattorn 'latern' sporR Mus Muh Lä KPõ Lai; lattun Sa VJg EMS IV: 1003
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 latern : laterni, laterna (SO) 'Laterne'; Wiedemann 1893: 462 latern : laterni, laterna (SO) (latorn, laterm, latun) 'Laterne'; ÕS 1980: 356 latern; Tuksam 1939: 618 Laterne 'latern'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 770 Laterne 'wettergeschützte Lampe'
Käsitlused: < sks Laterne 'latern' EEW 1982: 1243; EES 2012: 229; EKS 2019
Muud keeled: rts lanterna [1685] 'laevatuled; mer tuletorni laternaruum' RES 2004: 538; lt laterna 'Laterne' VLV 1944: 326; lt laterna 'latern' ELS 2015: 415
Sugulaskeeled: vdj lanttõri 'latern / фонарь' VKS: 576

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'; Tuksam 1939: 618 Latte 'latt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 199; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
Muud keeled: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm latta 'lista, kapea laatta; litteä vaaitustanko' NS III 1978: 73; lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

latter, latri 'vaheseintega eraldatud ruumiosa' < bsks Latere 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Ja Salomonil olli nellikümmend tuhhat latterit hoostele; Hupel 1780: 201 latter, -i r. d. 'die Laterne; Lateere oder Stelle für ein Pferd'; Hupel 1818: 116 latter : laatri od. latri od. lattri r. d. 'Laterne; Pferde-Latere'; Lunin 1853: 85 latter : laatri r. d. 'фонарь; стойло'
Murded: latter 'hobuse sulg, lahter tallis' Lüg Jäm Khk Muh sporLä Tõs Tor sporHa JMd I Plt; later KJn M Rõn; `latri Nõo EMS IV: 1002
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 latar : latra; later : lat´ri, -re, -ra 'Pferdestand (im Stalle)'; Wiedemann 1893: 462 latar : latra; later : lat´ri , -re, -ra (lahter) 'Pferdestand (im Stalle)'; EÕS 1925: 364 latter 'tallis (Pferdestand)'; ÕS 1980: 357 latter '(tallis)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 140 Latere 'eine von 3 Seiten eingeschlaffene mit Krippe und Heurauffe versehene Stelle für ein Pferd'
Käsitlused: < bsks Latere 'Pferdestand im Stalle' EEW 1982: 1244; < bsks Latere 'latter hobusetallis' Raun 1982: 71; EES 2012: 230; < bsks Latiere, Lattere 'latter' EKS 2019

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 111 Leen 'die Lehne'; Hupel 1780: 198 lään r. 'eine Lehne, Stütze'
Murded: leen (-ń) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; li̬i̬n M sporV; lien (-ń) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe EMS V: 35
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēń : lēni (klēń) 'Lehn'; lēń-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 782 Lehne 'Stütze eines Sitzmöbels für Rücken oder Arme'
Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233; < sks Lehne 'toolikori, leen' EKS 2019
Muud keeled: rts länstol [1645] 'leentool, tugitool' RES 2004: 580; lt lēne; lēnkrēsls [1782] 'Lehne, Stuhllehne; Armstuhl' Sehwers 1953: 71

leier, leieri 'loor' < sks Schleier 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `leier '(pruudi)loor' R sporSa Muh sporLä Saa Ha Koe Rak Nõo; leier Jäm Mus Hi Var Pä Juu Kos VJg I VlPõ M TLä San V; sleiar Hää Vil EMS V: 68
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 482 leiar : leiari (leier) 'Schleier'; EÕS 1925: 376 leier '(Schleier)'; ÕS 1980: 362 leier 'van loor'; Tuksam 1939: 852 Schleier 'loor, leier'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1210 Schleier 'dünnes, bes. Kopf oder Gesicht verhüllendes Gewebe, herabhängendes Kopftuch'
Käsitlused: < sks Schleier 'loor, kate' EEW 1982: 1272; EES 2012: 235; EKS 2019
Muud keeled: lt sleieris 'Schleier' < kasks sleiger 'Schleier' Sehwers 1953: 110
Sugulaskeeled: lv šleiõr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 313

leier|kast, -kasti 'väntorel' < sks Leierkasten 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 120 et ulitsa peal rahwale leierkasti ehk wänt-orrelid aias; Erlemann 1864: 86 need on need keigile tuttawad leierkastid
Murded: leier-, `leierkast 'kantav väntorel' R Khk Kaa Pöi Muh Rei L Ris Juu Koe VJg I Plt KJn SJn M TLä San V EMS V: 68
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 533 *leier-kaśt 'Leierkasten'; Salem 1890: 170 leier-kast : -kasti 'шарманка'; EÕS 1925: 376 leierkast 'väntorel'; ÕS 1980: 362 leierkast 'kantav väntorel'; Tuksam 1939: 629 Leierkasten 'leierkast; väntorel'
Saksa leksikonid: DWDS Leierkasten 'auf einem fahrbaren Gestell angebrachte oder tragbare, kastenförmige, kleine Orgel, Drehorgel'
Käsitlused: < sks Leierkasten 'väntorel' EEW 1982: 1273; EES 2012: 235; < sks Leierkasten 'leierkast' EKS 2019
Muud keeled: lt leijerkaste 'Leierkasten' VLV 1944: 333; lt leijerkaste 'leierkast' ELS 2015: 420
Vt leierdama

leksikon, leksikoni '(seletus)sõnaraamat' < sks Lexikon 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 22. VII: otame ka meie eddespiddi omma eestikele Leksikoni ehk sõnnakoggo ramatut tullewad
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 377 leksikon 'sõnaraamat'; Haljaspõld 1933: 711 leksikon 'sõnaraamat, sõnastik; teatmeteos'; ÕS 1980: 363 leksikon 'sõnaraamat; entsüklopeedia; sõnavara'; Tuksam 1939: 634 Lexikon 'leksikon, sõnaraamat'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 796 Lexikon '(meist alphabetisch geordnetes Nachschlagewerk allgemeiner oder fachlicher Art, Wörterbuch'
Käsitlused: < sks Lexikon 'leksikon' EKS 2019
Muud keeled: rts lexikon [1629] 'leksikon' RES 2004: 547; lt leksikons 'leksikon' ELS 2015: 421
Sugulaskeeled: sm leksikko 'sanakirja' NS III 1978: 112

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 353, 354 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Muud keeled: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Muud keeled: rts läns [1689] 'kuiv; tühi' RES 2004: 579
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

lets, letsi 'kiin' < sks Schlitz 'lõhe, lõhik; pilu, pragu'

Murded: let´s : letsi (-t´-) 'kiin' S sporL Kad Trm EMS V: 121; lät´s : lätsi 'kiin' SaLä; lätse : `lätse 'kiin' Mih EMS V: 718, 719; plets : pletsi 'kiin' Käi EMS VII: 584
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544, 559 lēt´s : lēt´si (SW) (let´s) 'Strauchmesser, Strauchbeil (zum Abhauen von Gesträuch)'; lit´s : lit´si '= lēt´s'; Salem 1890: 168 leets : leetsi 'садовничiй ножъ'; EÕS 1925: 370 leets 'kiim, -i; võsar, vesu (Strauchmesser)'; Tuksam 1939: 855 Schlitz 'pilu, pragu'
Saksa leksikonid: Paul 1956: 516 Schlitz 'bezeichnet gewöhnlich einen Einschnitt in einem Gewande, der bei dessen Anfertigung absichtlich hergestellt ist, seltener eine durch Reißen oder Schneiden hervorgebrachte Verletzung'; EWD 2005: 1215 Schlitz 'Riß, Spalt'
Käsitlused: < sks Schlitz 'lõhe, lõhik; pilu, pragu' Vaba 2023: 191-193
Muud keeled: lt stikzāǵis 'Stichsäge' Sehwers 1953: 122

liik3, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 208 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

link, lingi '(ukse) käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'; Tuksam 1939: 567 Klinke 'link'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 176 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Muud keeled: rts klinka [1600] '(ukse)link' RES 2004: 466; lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < nrts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 207; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Muud keeled: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

litter, litri 'õhuke metall-leheke' < sks Flitter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 needt Lippokesset / needt Kallit nahat 'die Flittern / die Gebräme'; Hupel 1780: 372 Flittern (auf der Haube) 'littrid r.'; Hupel 1818: 124 litter, -tri r. d. 'Flitter (auf Hauben); silbernes Blatt am Halsgeschmeide'; Lunin 1853: 91 litter, -tri r. d. 'блестка; серебрянное ожерелье'
Murded: litter : `litri (-re) '(metallplaadike)' R S L KPõ I Plt Trv; `litre Ran Ote EMS V: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 559 liter : lit´ri, litre 'Flitter, Metallblättchen, kleine Münze'; EÕS 1925: 404 litter 'väike metall-leheke, väike raha rõivaste ilustuseks'; ÕS 1980: 376 litter 'õhuke metall-leheke rõivaste ilustuseks'; Tuksam 1939: 322 Flitter 'litter, kulla- või hõbedakarva metallkilbike'
Saksa leksikonid: MND HW I flitter 'dünnes, flimmendes Metallblättchen, Gold-, Silberblech etc.'; DWDS Flitter 'feine glitzernde, schillernde Körnchen bzw. Plättchen aus Kunststoff oder Metall'
Käsitlused: < sks Flitter 'Flitter, Metallblättchen' EEW 1982: 1331; < sks Flitter 'metall-leheke' EKS 2019
Muud keeled: lt fliteris 'litter' LES 2015: 434
Sugulaskeeled: sm flitteri [1637] 'metallilevy, pelti / Flitter, Blech' < vurts flitter [‹ kasks flitter 'pieni metallilevy, kulta- hopeapelti] SSA 1: 117

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont; Tuksam 1939: 649 Lunte 'süüteköis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 213; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
Muud keeled: rts lunta [1497] 'van süütenöör' RES 2004: 566; lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < vurts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'; Tuksam 1939: 646 Lot 'lood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 209; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Muud keeled: rts lod [1400-1425] 'mer, tehn lood' RES 2004: 560; lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < vrts lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ nrts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'; Tuksam 1939: 643 Lorbeer 'loorber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 210 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Muud keeled: rts lager [1673] 'bot loorber(ipuu)' RES 2004: 533; lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < nrts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

ludri, ludri 'laisavõitu inimene' < bsks Schludder 'minnalaskja, oma välimusest hoolimatu'

Murded: ludri : ludri 'loru; lohakas' Muh Rei Hel EMS V: 471
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 547 ludrimine (D) 'unordentlich, ”schludderig”'; Deutschbaltisch 2019 Schludder 'nachlässig in Bezug auf Schuhwerk einhergehendes Frauenzimmer, schludderig gekleidetes oder aussehendes (Gutzeit 1898)'
Käsitlused: < sks schludrig, schluderig 'lohakas, räpakas' EKS 2019
Muud keeled: lt šļuderis, šļuduris 'ein liederlicher Mensch, einer, der sich gehen läßt' < bsks Schludder 'nachlässig in bezug auf Schuhwerk einhergehendes, schludderig gekleidetes oder aussehendes Frauenzimmer' Sehwers 1953: 136

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'; Tuksam 1939: 813 Röhre 'toru; bot putk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 306 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts rör [14. saj] 'toru' RES 2004: 876; lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < vrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

lüht1, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Tuksam 1939: 633 Leuchte 'valgusti, valgusallikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 212; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
Muud keeled: rts lykta [u 1385] 'latern, lamp' RES 2004: 569; lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < vrts lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

lühter, lühtri 'küünlajalg, -hoidja' < kasks lüchter(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 86 lüchter : lüchtri∫t 'leuchter'; Gutslaff 1647-1657: 225 ütte lüchterj pähle; Göseken 1660: 91 Lüchter/ i 'Leuchter'; Göseken 1660: 279 lüchter 'leuchter'; Hornung 1693: 59 Lühter : Lühtri : Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; Vestring 1720-1730: 125 Lühter, -tri 'Der Leuchter'; Helle 1732: 134 lühter 'der Leuchter'; Hupel 1780: 210 lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; Hupel 1818: 125, 130 löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; Lunin 1853: 92, 96 löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
Murded: `lühter : `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter : lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter; Tuksam 1939: 633 Leuchter 'valgusti, valgusallikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 212; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
Käsitlused: < kasks luchter 'Leuchter' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 85; Raag 1987: 324; < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' EEW 1982: 1460; < asks luchter 'küünlajalg, lühter' EES 2012: 266; EKS 2019
Muud keeled: lt lukturis [1638 Luckters] 'Leuchter' < kasks luchter Sehwers 1918: 33, 91, 153; lukturis, likteris 'Leuchter' < asks lüchter 'Leuchter' ~ kasks luchter 'Leuchter' Sehwers 1953: 72, 73; lukturis, lukteris 'Leuchter' < kasks lüchter(e) Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: lvS lückter [1769] 'Leuchter' SLW 2009: 116; lv luk̆tàr, luk̄tə̑r 'laterne, leuchter' < kasks luchter Kettunen 1938: 206; luktār 'latern, lühter / laterna, lukturis' LELS 2012: 177; vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri 'kroonlühter / люстра' VKS: 647

lüüs, lüüsi 'paisusilm; veskitamm' < asks sluse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lüüs, -i d. 'die Schleuse'; Arvelius 1782: 94 keik lüsid mahhamurdis; Hupel 1818: 130 lüüs, -i r. 'die Schleuse'; Lunin 1853: 96 lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
Murded: lüüś : lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs : `lüüsi Hlj VNg; lüis : lüisi Vän Kad Nõo EMS V: 813
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´ : lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; Tuksam 1939: 853 Schleuse 'lüüs, paisusilm'; VL 2012 lüüs < asks slüse, hol sluis
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 356 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
Käsitlused: < kasks sluse Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1465; Raun 1982: 86; < asks slūse 'lüüs, pais' EKS 2019
Muud keeled: rts sluss [1545] 'tehn lüüs' RES 2004: 959; lt slũžas [1638 Sluh∫chas] 'Schleuse' < kasks slūse 'Schleuse' Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112; slūžas 'Schleuse' < kasks sluse ME: III: 943
Sugulaskeeled: lv slūž 'schleuse' < kasks sluse Kettunen 1938: 375; lv slūžõd 'lüüs / slūžas' LELS 2012: 297

madrats, madratsi 'magamisaseme aluskott' < sks Matratze 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: madrats (-t´s) 'aseme aluskott' Jäm Pöi Tor Hää Ris Koe Trm Iis Plt KJn Trv Krk sporV; `matrats Kuu VNg Lüg Khk; madrask Mar Mär Tõs Juu Amb Ann JJn VJg; madras Hls EMS V: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 *madrats : madratsi 'Matratze'; Grenzstein 1884: 83 madrats (Matraze) 'karwadest, roguskist etc. tehtud padi magamiseks'; Wiedemann 1893: 561 *madrats : madratsi (matrats) 'Matratze'; ÕS 1980: 398 madrats; Tuksam 1939: 663 Matratze 'madrats'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 848 Matratze 'elastischer oder federnder Boden des Bettes, Liegepolster, Polsterkissen'
Käsitlused: < sks Matratze 'madrats' EEW 1982: 1477; Raun 1982: 86; EES 2012: 270; EKS 2019
Muud keeled: rts madrass [1560] 'madrats' RES 2004: 588; lt madrace [1782] 'Matratze' < bsks Madratze Sehwers 1953: 75; lt matrace 'Matratze' VLV 1944: 349; lt matracis ELS 2015: 467
Sugulaskeeled: sm matrassi [1874] 'patja / Matratze' < nrts madrass [‹ sks Matratze] SSA 2: 154; vdj matrõssi 'madrats / матрац' VKS: 710

magnet, magneti 'keha, mis tõmbab raudesemeid ligi' < sks Magnet 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 286 Magnet kiwwi 'Magnet Stein'; Ma-rahwa 1845: 32a Jummala lodud asjade seast on magnet ehk magneti-kiwwi wägga immestamise wäärt
Murded: magnet (-t´) 'magnetiseerunud olekus keha' Plt Har Plv; magnee·t Khk Tor; `mahneet Lüg Rei VJg; `mahkmet, -net, -niit Vai Kod KJn M; maknee·t Mär; `maakneet Kuu EMS V: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 623 *magnēt, -i 'Magnet'; Grenzstein 1884: 83 magneet (Magnet) 'asi, millel magnetismus sees, nagu magneedi wäel'; Wiedemann 1893: 563 *magnēt, -i (mahknēt) 'Magnet'; EÕS 1925: 460 magnet; ÕS 1980: 399 magnet; Tuksam 1939: 653 Magnet 'magnet'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 823 Magnet 'Eisen- oder Stahlstück mit der Kraft, bestimmte Metalle anzuziehen'
Käsitlused: < sks Magnet EEW 1982: 1480
Muud keeled: rts magnet [1519] 'magnet (ka piltl)' RES 2004: 589; lt magnēts 'Magnet' VLV 1944: 344; lt magnēts 'magnet' ELS 2015: 468
Sugulaskeeled: sm magneetti [1678] 'Magnet' < vurts magnet SSA 2: 137; lv ma'gnet 'magnet / magnēts' LELS 2012: 181; vdj magnetti 'magnet / магнит' VKS: 690

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Sa EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 216; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Muud keeled: rts malja [14. saj] 'rõngas, aas' RES 2004: 591
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < nrts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

manna, manna 'peeneteralised nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'; Tuksam 1939: 657 Manna 'manna'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Muud keeled: rts manna [1536] 'relig taevamanna; piltl ootamatu kingitus' RES 2004: 594; lt manna 'manna' LES 2015: 372
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < vurts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

manuaal, manuaali 'käsiraamat; (oreli) käsiklahvistik' < sks Manual 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 89 Igga klahwide ridda, mis sörmedega mängitakse, nimmetakse: Manual ehk kässilat
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 mānuāl, -i 'Manual'; EÕS 1925: 472 manuaal 'käsiraamat; memoriaal; (oreli) käsiklahvistik'; ÕS 1980: 406 manuaal 'muus oreli käsiklahvistik'; Tuksam 1939: 658 Manual 'manuaal, käsiraamat, (oreli) käsiklahvistik'
Saksa leksikonid: DWDS Manual 'Synonym zu Klaviatur; schriftliche Anleitung zum Gebrauch oder zur Bedienung eine Geräts, einer Maschine'
Muud keeled: rts manual [1743] 'manuaal, muus kätega mängitav klahvistik; käsiraamat, juhis' RES 2004: 595; lt manuālis 'manuaal' ELS 2015: 478
Sugulaskeeled: sm manuaali 'käsin soitettava urkujen ja harmonin koskettimisto, sormio' NS III 1978: 394

manuskript, manuskripti 'käsikiri' < sks Manuskript 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 *mānuskript, -i 'Manuscript'; EÕS 1925: 473 manuskript 'käsikiri'; ÕS 1980: 406 manuskript 'käsikiri'; Tuksam 1939: 658 Manuskript 'manuskript, käsikiri'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 837 Manuskript 'hand- oder maschinenschriftliche Ausarbeitung, Druckvorlage'
Käsitlused: < sks Manuskript 'käsikiri' EKS 2019
Muud keeled: rts manuskript [1643] 'käsikiri, manuskript' RES 2004: 595; lt manuskripts 'Manuskript' VLV 1944: 346; lt manuskripts 'manuskript' ELS 2015: 478
Sugulaskeeled: sm † manuskripti 'käsikirjoitus' NS SS 1980: 252

margariin, margariini 'taimsetest rasvadest valmistatud toiduaine' < sks Margarine 'id.'

Esmamaining: EÕS 1925
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 473 margariin 'kunstvõi'; ÕS 1980: 407 margariin; Tuksam 1939: 658 Margarine 'margariin, kunstvõi'
Saksa leksikonid: DWDS Margarine 'aus pflanzlichen oder tierischen Fetten hergestelltes, der Butter ähnliches Nahrungsmittel'
Käsitlused: < sks Margarine 'margariin' EKS 2019
Muud keeled: rts margarin [1885] 'margariin' RES 2004: 595; lt margarīns 'margariin' ELS 2015: 478
Sugulaskeeled: sm margariini [1887] < rts margarin Häkkinen 2004: 684

marmelaad, marmelaadi 'tarretatud maiustus' < sks Marmelade 'id.'

Esmamaining: Henning 1824
Vana kirjakeel: Henning 1824: 279 wötta nattokest pomerantsi-marmeladi
Murded: marmelaa·d (marmu-) 'maiustus' Jäm Khk Tor Mär Saa VJg KJn; marmulaad, -laat Pha Muh IPõ Äks Trv Nõo Krl Har; `marmulaad Kuu Lüg Vai EMS V: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *marmelād, -i 'Marmelade'; ÕS 1980: 408 marmelaad; Tuksam 1939: 659 Marmelade 'marmelaad'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marmelade 'kandierte, gelierte Früchte'; EWD 2005: 840 Marmelade 'eingedickter, süßer Brotaufstrich aus Obst oder Beeren, Fruchtmus'
Käsitlused: < sks Marmelade 'marmelaad' EEW 1982: 1506; EKS 2019
Muud keeled: rts marmelad [1557] 'marmelaad; puuviljakeedis' RES 2004: 597; lt marmelāde 'marmelaad' ELS 2015: 479
Sugulaskeeled: sm marmeladi 'Marmelade' < nrts marmelad SSA 2: 150; lv mormolād 'marmelaad / marmelāde' LELS 2012: 193; vdj marmelaadi 'marmelaad / мармелад' VKS: 705

veebiliides @ veebihaldur