[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 176 artiklit, väljastan 100

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Läti keel: lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < mr aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aplaager, aplaagri 'erus olek' < bsks Ablager 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 138 ellab ilma kohhata ablaagris ja immeb omma öhhukest pekki
Murded: `aplaager 'jõudeolek; (vanadus)puhkus; peatuskoht' R sporL sporK I M; `aplaagri Nõo San Krl Vas EMS I: 383
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 42 *aplāger : aplāgri '„Ablager“ (Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt)'; Grenzstein 1884: 10 aplaager (Ablager) 'see koht ehk seis, milles ammetnikud ja teenijad ilma ammetita ja teenistuse ning palgata elawad'; ÕS 1980: 49 aplaager 'tööst või aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine'; Tuksam 1939: 10 ablagern 'ladustama, lattu panema'; Deutschbaltisch 2019 Ablager 'zeitweilige Wohnung'; auf Ablager sein 'ohne festen Verbleib oder Dienst sein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 3 Ablager 'heißt überhaupt eine Wohnung auf eine Zeitlang, sonderlich die unentgeldliche in dem Bezirk eines Landgutes'
Käsitlused: < bsks Ablager 'Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt' EEW 1982: 84; < bsks Ablager 'peatuskoht, ajutine korter' Raun 1982: 5; EES 2012: 52
Läti keel: lt aplãgs 'Ablager' ME: I: 100; Sehwers 1953: 3

eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'id.', vrd bsks Ehste 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'
Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, rts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Läti keel: lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < mr ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

jukerdama, jukerdan 'saamatult tegema; tembutama' < bsks juckern 'tühja-tähjaga tegelema'

Murded: jukerdama 'jändama, midagi oskamatult tegema; aega viitma' Hlj eP Kam Ote; jukerteme, -deme M; jukkerdam(m)a Kuu Vai; jukõrdam(m)a Võn Ote V EMS II: 168
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 139 jukerdama 'jändama, jõngerdama'; ÕS 1980: 205 jukerdama 'jändama, midagi saamatult tegema'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 2 abjuckern 'ohne dringende Noth mit einem Pferd so viel umherschweisen, daß dasselbe matt wird'; Hupel 1795: 101 juckern 'zur Lust umherreiten, fahrend oder reitend Zeitvertreib umherschwärmen, ohne dringenden Anlaß reisen'; Nottbeck 1988: 38 juckern 'herumtreiben, nichts Rechtes tun'
Käsitlused: < lms [deskr] EEW 1982: 565; < bsks juckern 'tühja-tähja reisima' Raun 1982: 21; < bsks juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt või oskamatult tegema' EES 2012: 100
Läti keel: lt jukurêt 'durcheinandermischen, eine bunte Reihe machen' < asks juckern 'aus Lust lärmend umherjagen; zur Lust umherreiten' Sehwers 1953: 44
Sugulaskeeled: sm jukertaa [1786] 'tehdä (esim. veistää) jtkin hitaasti, karkeasti, kömpelösti / langsam, ungeschickt bearbeiten' < [deskr. sanoja] SSA 1: 245

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Läti keel: lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < rts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kahvel1, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Läti keel: lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kapp1, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; Vestring 1720-1730: 66 Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; Helle 1732: 108, 322 kap 'der Schrank oder Schap'; Hupel 1780: 173 kap, -pi r. d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; Lunin 1853: 49 kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
Murded: kapp : kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp : kapi Muh Khn eL; kapi : kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai EMS II: 709
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp : kapi; kapi : kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik'
Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
Käsitlused: < kasks schap SKES: 135; Liin 1964: 53; Raun 1982: 31; SSA 1: 264; < kasks schaf EEW 1982: 699; < asks schap 'kapp' EES 2012: 129; EKS 2019
Läti keel: lt skapis 'Schrank (Schaff)' < kasks schap Sehwers 1918: 40, 158; skapis 'der Schrank' < kasks schap ME: III: 872; skapis, skaps 'Schrank' < kasks schap Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] 'pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach' < mr skap, skāp [‹ kasks schap]; is kaappi; vdj kaappi 'kaappi, pöytälaatikko'; krj skoappi 'kaappi' < sm kaappi SKES: 135; SSA 1: 264; lvS kaep [1828] 'Schrank' SLW 2009: 78; lv käp̄ 'schrank' < kasks schap Kettunen 1938: 176; lv käp 'kapp / skapis' LELS 2012: 111; vdj kaappi, škaappi 'kapp / шкаф' VKS: 344; is kaappi 'kapp' Laanest 1997: 56

karbus, karbuse 'meeste talimüts' < bsks Carpuse 'reisimüts'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: karbus(s), -e 'talvemüts' Hi Jä Kad Rak Sim Trm Ksi Lai VlPõ; karpus MMg EMS II: 723
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 karbus : karbusi (D) 'bis auf die Schulter reichende, roth eingefasste Weibermütze von braunem Wadmal, Kapuze'; EÕS 1925: 179 karbus '(Kapuze)'; ÕS 1980: 238 karbus 'talvemüts'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 43 Carpuse 'hört man häufig, aber unrichtig, statt Kapuze oder Reishut, Reisemüze'
Käsitlused: < bsks Carpuse Raun 1982: 31; < bsks Karpuse 'reisimüts, kapuuts' [naiste talimütsi tähenduses võib sõna olla eestirootsi laen (‹ karbûsa, karbωs)] EES 2012: 130; < bsks Carpuse 'reisimüts' EKS 2019

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Läti keel: lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < sks Käscher 'kalavõrk'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
Läti keel: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ rts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116

kiil1, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(nt puulõhkumiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Läti keel: lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < rts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ rts ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
Läti keel: lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140

knospe, knospe 'õiepung' < sks Knospe 'id.'

Murded: knospe 'õiepung' Han; nospe Han Pst Hel EMS III: 352
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 571 Knospe 'pung, õiepung'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 682 Knospe 'Pflanzenspross mit Blatt- oder Blütenanlage'

kook, koogi 'pehme magus küpsetis' < kasks koke 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 82 Kohck : kohckist 'Kuche'; Gutslaff 1648-1656 ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; Göseken 1660: 91, 268 Koock/ a 'Kuche'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; Virginius 1687-1690 Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; Vestring 1720-1730: 91 Kook, -ki 'Der Kuchen'; Helle 1732: 119, 322 kook 'der Kuchen'; Piibel 1739 ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; Hupel 1780: 189 kook, -i r. d. 'der Kuchen'; Lithander 1781: 517 Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Lunin 1853: 69 kook, -i r. d. 'пирогъ'
Murded: kook : koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok : `kuogi R; ku̬u̬k : koogi eL EMS III: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk : kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes'
Käsitlused: < kasks kōke Liin 1964: 55; < kasks koke 'Kuchen' Ariste 1963: 93; EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Raag 1987: 324; < asks koke 'kook' EES 2012: 175; EKS 2019
Läti keel: lt † kuõka 'Kuchen' < kasks kōke Sehwers 1918: 151; ME: II: 342; lt kũka 'Kuchen' < sks Sehwers 1918: 68; kuoka, kuõķis 'Kuchen' < asks kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ 'kuchen' Kettunen 1938: 143, 148

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister ning saksa Meister]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

koot1, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

kramp1, krambi 'riiv' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Läti keel: lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < rts krans, mr krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

krooge, krooke 'väike volt, piklik korts' < asks krōke 'id.', bsks Kroke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krooge : `krooke 'peen volt, kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge : `kruoke R; kruoge(s) : `kruoke KPõ EMS III: 864; krook : kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook : roogi Khk Mih; kruok : `kruogi R; kruok : kruogi Ris VJg EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; krōk : krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt'; Deutschbaltisch 2019 Kroke '(kleine) Falte; vgl. nd. croke oder krokel 'Runzel' (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' EES 2012: 183
Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] 'Runzel, Falte' < kasks krōke 'Runzel, Falte' Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruõka, kruoķe 'die Falte, Runzel' < kasks kroke ME: II: 294
Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ 'falte' < kasks kroke Kettunen 1938: 157
Vt krookima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

krõll, krõlli 'õõnes hõbehelmes' < bsks Krelle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Krellit 'Corallen'
Murded: krõl´l 'kaelaehe' L Nis Trm Har; kröl´l, krell Kul Ris; rel´l Muh Vig EMS III: 902; kral´l Plv Vas Se EMS III: 801
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 383 krall (d) 'Perle'; ÕS 1980: 313 krõll 'etn suur õõnes hõbehelmes'
Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Krellen 'gläserne Perlen oder Korallen (Lindner 1762)'; Krellen 'Perlen (Bergmann 1785)'; Krellen 'kleiner kugelförmige Halsschmuck der Bäuerinnen (Hupel 1795)'
Käsitlused: < bsks Krelle 'krõll' EES 2012: 185; < asks kralle 'korall' EKS 2019
Läti keel: lt krel̃les 'Glasperlen, Halsband aus Glasperlen' < bsks krellen 'Perlen' Sehwers 1953: 57

kumm2, kummi 'materjal; kummist ese' < sks Gummi 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 222 Kummi 'gummi'
Murded: kumm 'kummi (materjal); kummist ese' Lüg eP Se; kuḿm Muh eL; `kummi VNg Vai EMS IV: 15
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummi : kummi 'Gummi, Gummiharz'; Grenzstein 1884: 34 gummi (Gummi) 'taimematerjaal, millest mitmesuguseid asju walmistatakse'; Wiedemann 1893: 410 *kummi : kummi (kumi) 'Gummi, Gummiharz'; EÕS 1925: 291 kummi 'taimeliim (Gummi)'; ÕS 1980: 318 kumm 'kummiese'; Tuksam 1939: 435 Gummi 'kummi'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gummi, gumme 'schleimiger oder klebiger Saft aus Gewächsen, bes. Bäumen, in der Heilkunde gebraucht, Harz, Gummi'; Niedersächsisches Gummi 'Gummi (zum Kleben, Radieren, dehnbarer Soft für feineres Schuhwerk)'
Käsitlused: < kasks gummi, gumme ~ sks Gummi Liin 1968: 50; < sks Gummi EEW 1982: 1040; < asks gummi 'kleepiv taimemahl või puuvaik (ravimina)' EES 2012: 192
Läti keel: lt gumija 'Gummi' VLV 1944: 253; lt gumija 'kumm' ELS 2015: 359
Sugulaskeeled: sm kumi, kummi (gummi) [1769] 'Gummi' < rts gummi [= sks gummi] SSA 1: 434; lv gummõ 'kumm / gumija' LELS 2012: 66

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

kört2, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

laag, laagi 'aluspuu, pruss või plank vahelae kandetarindi ja põrandalaudise vahel' < sks Lage 'kiht, lademik', vrd bsks Lage 'toalagi (lage moodustav palgikiht)'

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 345 laag 'aluspuu, tugipuu'; EKSS 3 laag 'põranda alusel paiknev plank või pruss, mille külge kinnitatakse põrandalauad või -kilbid'; Tuksam 1939: 609 Lage 'lademik, kiht'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 136 Lage 'heißt die Decke eines Gemachs oder andern Gebäudes'
Käsitlused: < sks Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval paiknevad asjad', vrd bsks Lage 'toalagi' [‹ Balkenlage ’palgikiht’] EES 2012: 217
Läti keel: lt lãga 'ein Instrument zur Bestimmung der horizontalen Lage' ME: II: 436

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91, 287 lappi 'Lappe (Flicke)'; Lapp 'Flecke im Kleide'; Hornung 1693: 33 Lap : Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; Vestring 1720-1730: 109 Lap, -pi 'Der Lappen'; Helle 1732: 128 lap 'der Lappen'; Hupel 1780: 200 lap : -pi r. 'der Lappen'; Hupel 1818: 115 lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; Lunin 1853: 84 lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
Murded: lapp : lapi eP; lapp : lappi R; laṕp : lapi (-ṕ-) Muh sporPä eL EMS IV: 931
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp : lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp : lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1233; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; < asks lappe 'kanga või naha tükk, räbal' EES 2012: 227
Sugulaskeeled: sm lappi murt. 'kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen' < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' [‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’]; sm lappu [1678] 'Zettel, Flicken, Lappen' < rts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' SSA 2: 48; lv lap̄ 'flick' < ? ee Kettunen 1938: 184; lv lap 'lapp / lupata, ielāps' LELS 2012: 159
Vt lappima

larhv, larhvi 'nägu' < sks Larve 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: larhv (-ŕ-) : larhvi 'pej nägu' Pha Emm Käi Han Khn Jür TaPõ Pst Nõo Har; larhv : `larhvi RId; laŕf : laŕfi Krl; laŕp : larbi PJg EMS IV: 951
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 459 *larhw : larhwi (laŕw) 'Larve, Maske'; ÕS 1980: 355 larhv 'vulg nägu'; Tuksam 1939: 616 Larve 'fig nägu; fam larhv, lõust'
Saksa leksikonid: DWDS Larve 'Gesichtsmaske. Nachbildung eines Gesichts oder Kopfes aus Pappmaché'
Käsitlused: < sks Larfe Raun 1982: 70; < sks Larve 'Gesicht; Maske' EEW 1982: 1237; < sks Larve 'mask, näokate; nägu' EES 2012: 228; EKS 2019

last2, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < rts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

latern, laterna 'välivalgusti' < sks Laterne 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 201 latter, -i r. d. 'die Laterne; Lateere oder Stelle für ein Pferd'; Hupel 1818: 116 latter : laatri od. latri od. lattri r. d. 'Laterne; Pferde-Latere'; Masing 1821: 32 kui sedda [tuld] õhtuti latternis laddusse todi; Lunin 1853: 85 latter : laatri r. d. 'фонарь; стойло'
Murded: latern (-tt-) 'välitingimustele kohandatud valgusti' Khk Vll Pöi Ris HJn Trm Äks TLä Võn; latõrna V EMS IV: 993; `lahter 'latern' Hls EMS IV: 838; later 'latern' Mär Pä VlPõ M; latter IisR Vai Var Tõs Mih Tor Ris Iis KJn Krk; latõr Khn EMS IV: 991; latermu 'latern' I Ran; lattermu RId EMS IV: 992; `latron (-un) 'latern' Hlj Lüg Jõh Jäm Khk Mus Hi Mar EMS IV: 995; lattorn 'latern' sporR Mus Muh Lä KPõ Lai; lattun Sa VJg EMS IV: 1003
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 latern : laterni, laterna (SO) 'Laterne'; Wiedemann 1893: 462 latern : laterni, laterna (SO) (latorn, laterm, latun) 'Laterne'; ÕS 1980: 356 latern
Käsitlused: < sks Laterne 'latern' EEW 1982: 1243; EES 2012: 229; EKS 2019
Läti keel: lt laterna 'Laterne' VLV 1944: 326; lt laterna 'latern' ELS 2015: 415
Sugulaskeeled: vdj lanttõri 'latern / фонарь' VKS: 576

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

latter, latri 'vaheseintega eraldatud ruumiosa' < bsks Latere 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Ja Salomonil olli nellikümmend tuhhat latterit hoostele; Hupel 1780: 201 latter, -i r. d. 'die Laterne; Lateere oder Stelle für ein Pferd'; Hupel 1818: 116 latter : laatri od. latri od. lattri r. d. 'Laterne; Pferde-Latere'; Lunin 1853: 85 latter : laatri r. d. 'фонарь; стойло'
Murded: latter 'hobuse sulg, lahter tallis' Lüg Jäm Khk Muh sporLä Tõs Tor sporHa JMd I Plt; later KJn M Rõn; `latri Nõo EMS IV: 1002
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 latar : latra; later : lat´ri, -re, -ra 'Pferdestand (im Stalle)'; Wiedemann 1893: 462 latar : latra; later : lat´ri , -re, -ra (lahter) 'Pferdestand (im Stalle)'; EÕS 1925: 364 latter 'tallis (Pferdestand)'; ÕS 1980: 357 latter '(tallis)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 140 Latere 'eine von 3 Seiten eingeschlaffene mit Krippe und Heurauffe versehene Stelle für ein Pferd'
Käsitlused: < bsks Latere 'Pferdestand im Stalle' EEW 1982: 1244; < bsks Latere 'latter hobusetallis' Raun 1982: 71; EES 2012: 230; < bsks Latiere, Lattere 'latter' EKS 2019

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

lets, letsi 'kiin' < sks Schlitz 'lõhe, lõhik; pilu, pragu'

Murded: let´s : letsi (-t´-) 'kiin' S sporL Kad Trm EMS V: 121; lät´s : lätsi 'kiin' SaLä; lätse : `lätse 'kiin' Mih EMS V: 718, 719; plets : pletsi 'kiin' Käi EMS VII: 584
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544, 559 lēt´s : lēt´si (SW) (let´s) 'Strauchmesser, Strauchbeil (zum Abhauen von Gesträuch)'; lit´s : lit´si '= lēt´s'; Salem 1890: 168 leets : leetsi 'садовничiй ножъ'; EÕS 1925: 370 leets 'kiim, -i; võsar, vesu (Strauchmesser)'
Saksa leksikonid: Paul 1956: 516 Schlitz 'bezeichnet gewöhnlich einen Einschnitt in einem Gewande, der bei dessen Anfertigung absichtlich hergestellt ist, seltener eine durch Reißen oder Schneiden hervorgebrachte Verletzung'
Käsitlused: < sks Schlitz 'lõhe, lõhik; pilu, pragu' Vaba 2023: 191-193
Läti keel: lt stikzāǵis 'Stichsäge' Sehwers 1953: 122

liik3, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Läti keel: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
Läti keel: lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < rts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < mr lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ rts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < rts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

ludri, ludri 'laisavõitu inimene' < bsks Schludder 'minnalaskja, oma välimusest hoolimatu'

Murded: ludri : ludri 'loru; lohakas' Muh Rei Hel EMS V: 471
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 547 ludrimine (D) 'unordentlich, ”schludderig”'; Deutschbaltisch 2019 Schludder 'nachlässig in Bezug auf Schuhwerk einhergehendes Frauenzimmer, schludderig gekleidetes oder aussehendes (Gutzeit 1898)'
Käsitlused: < sks schludrig, schluderig 'lohakas, räpakas' EKS 2019
Läti keel: lt šļuderis, šļuduris 'ein liederlicher Mensch, einer, der sich gehen läßt' < bsks Schludder 'nachlässig in bezug auf Schuhwerk einhergehendes, schludderig gekleidetes oder aussehendes Frauenzimmer' Sehwers 1953: 136

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

lüht1, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
Läti keel: lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < mr lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

lühter, lühtri 'küünlajalg' < kasks lüchter(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 86 lüchter : lüchtri∫t 'leuchter'; Gutslaff 1647-1657: 225 ütte lüchterj pähle; Göseken 1660: 91 Lüchter/ i 'Leuchter'; Göseken 1660: 279 lüchter 'leuchter'; Hornung 1693: 59 Lühter : Lühtri : Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; Vestring 1720-1730: 125 Lühter, -tri 'Der Leuchter'; Helle 1732: 134 lühter 'der Leuchter'; Hupel 1780: 210 lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; Hupel 1818: 125, 130 löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; Lunin 1853: 92, 96 löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
Murded: `lühter : `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter : lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
Käsitlused: < kasks luchter 'Leuchter' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 85; Raag 1987: 324; < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' EEW 1982: 1460; < asks luchter 'küünlajalg, lühter' EES 2012: 266; EKS 2019
Läti keel: lt lukturis [1638 Luckters] 'Leuchter' < kasks luchter Sehwers 1918: 33, 91, 153; lukturis, likteris 'Leuchter' < asks lüchter 'Leuchter' ~ kasks luchter 'Leuchter' Sehwers 1953: 72, 73; lukturis, lukteris 'Leuchter' < kasks lüchter(e) Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: lvS lückter [1769] 'Leuchter' SLW 2009: 116; lv luk̆tàr, luk̄tə̑r 'laterne, leuchter' < kasks luchter Kettunen 1938: 206; luktār 'latern, lühter / laterna, lukturis' LELS 2012: 177; vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri 'kroonlühter / люстра' VKS: 647

lüüs, lüüsi 'paisusilm; veskitamm' < asks sluse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lüüs, -i d. 'die Schleuse'; Arvelius 1782: 94 keik lüsid mahhamurdis; Hupel 1818: 130 lüüs, -i r. 'die Schleuse'; Lunin 1853: 96 lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
Murded: lüüś : lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs : `lüüsi Hlj VNg; lüis : lüisi Vän Kad Nõo EMS V: 813
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´ : lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs < asks slüse, hol sluis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
Käsitlused: < kasks sluse Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1465; Raun 1982: 86; < asks slūse 'lüüs, pais' EKS 2019
Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] 'Schleuse' < kasks slūse 'Schleuse' Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112; slūžas 'Schleuse' < kasks sluse ME: III: 943
Sugulaskeeled: lv slūž 'schleuse' < kasks sluse Kettunen 1938: 375; lv slūžõd 'lüüs / slūžas' LELS 2012: 297

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Mus Krj Pha Vll Pöi EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < rts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

manna, manna 'nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Läti keel: lt manna LELS 2012: 183
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < rts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

marss1, marsi 'mastikorv, platvorm masti lõpul' < asks marse 'mastikorv; laevamast'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 137 mars-purri r. 'Mars-Segel'; Lunin 1853: 102 mars-purri r. 'парусъ на марсѣ'
Murded: marss neer 'nöörid ülemisel marsseilil, milledega saab suure tuule ajal raja maha tõmmata' Ris EKI MK; Saareste II: 837
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635, 652 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; mäŕs : mäŕsi (D) 'Mars, Mastkorb'; ÕS 1980: 408 marss 'platvorm masti lõpul, kus algab teng'; VL 2012 < hol mars 'korv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mers(e), mars(e), mersch 'Mars, Mastkorb; der Mast selbst'; Schiller-Lübben merse, (mersche), marse 'Korb oder Helm am Schiffsmast; der Mast selbst'; MND HW II: 1 marse (martze), merse (mersch) 'Topfkastell, Mastkorb des Segelschiffes'
Käsitlused: < kasks marse 'Mars, Mastkorb' GMust 1948: 36, 83; < hol mars EEW 1982: 1508
Läti keel: lt marszēģele 'Marssegel' Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: lv mar̄`s 'Teil des Mastes bei Rahschiffen, Mars'; mar̄`s-pūr´az 'marssegel' Kettunen 1938: 217; lv mars 'marss / marss, masta kurvis'; marspūŗaz 'marsspuri / marsbura' LELS 2012: 183
Vt mastikorv

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Läti keel: lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < mr mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

matt2, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 135 Mem, -me 'Die Mutter'; Hupel 1780: 216 mem, -me r. 'die Mutter'; Lunin 1853: 104 mem, -me r. 'мать, матушка'
Murded: memm : `memme '(vana)ema' R; memm : memme eP eL EMS VI: 14
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm : memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' '(kasks mö̂me, mö̂ne)'; Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
Käsitlused: < asks Memm(e) EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91; < asks memm(e) 'ema' [lstk] EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt mem̃ma, mem̃me 'Mutter' < asks memme, mämme 'Mutter' Sehwers 1953: 79

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < asks smette, smitte 'kangrukliister'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 140-141 mette r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte r. d. 'Weberschmitte'
Murded: met´t : meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil EMS VI: 44; mitt (mit´t) : miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V EMS VI: 98
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete : mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´ : meti '= mete'; mit´t´ : miti (W) '= mete'; ÕS 1980: 421 mett : meti 'tekst kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
Käsitlused: < kasks smette, smitte Ariste 1983: 44; < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' EES 2012: 281; EKS 2019
Läti keel: lt smite [1638 Smittes] 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns' < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smite 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten' < kasks smitte 'Kleister' ME: III: 966
Vt mettima

mettima, metin 'lõimelõngu immutama' < asks smetten, smitten 'id.', ee mett

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mettima (-mä) 'lõimelõngu niisutama; määrima' Kuu Han Tor Jür Sim Plt; `met´mä Kod KJn; mättima 'määrima' Sa Muh Var EMS VI: 44; mit´tima Aud Hää; `mit´mä (-me) Vig Trv Krk Ote V EMS VI: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659, 673 met´t´ima : metin 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; mit´t´ima : mitin '= met´t´ima'; ÕS 1980: 421 mettima 'tekst lõngu metiga immutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken'; Schiller-Lübben smitten 'in der Weberei das Garn oder die Scherung mit einem Kleister bestreichen und stärken'; MND HW II: 1 smitten, smetten 'die Schärung mit Kleister stärken'
Käsitlused: < ee mett 'Schlichte, Webekleister' EEW 1982: 1533; < asks smitte, smette [sub mett] EES 2012: 281
Läti keel: lt smitêt [1638 ∫mitteht] 'schlichten' < kasks smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smitēt 'schlichten' < kasks smitten ME: III: 966; smite, smits 'Schlichte, Webekleister zum Schlichten; Leimwasser zum Steifen des Garns usw.' < kasks smitte 'Brei oder Kleister, mit dem die Leineweber den Aufzug stärken' Jordan 1995: 91
Vt mett

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

moorima, moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < asks smoren 'id.', sks schmoren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 möhrima 'kröschen / schmören'; Hupel 1818: 143 morima r. d. 'schmoren'; Lunin 1853: 108 morima r. d. 'жарить'
Murded: `moorima (-uo-) '(pruunistatult) hautama' R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬ŕma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu EMS VI: 126
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten'
Käsitlused: < kasks smoren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 92; < sks schmoren EEW 1982: 1552; < asks smoren 'hautama' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt šmuõrêt 'schmoren, Fleisch aufbraten' < kasks smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' Sehwers 1953: 113; lt šmuõrêt 'in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen' < sks schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' Sehwers 1953: 137
Sugulaskeeled: lv šmūorõ 'moorida / sutināt, šmorēt' LELS 2012: 313

munsterdama, munsterdan 'tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern'; Helle 1732: 142 munsterdama 'mustern'; Hupel 1780: 219 munsterdama H. 'mustern'; Hupel 1818: 145 munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; Lunin 1853: 109 munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj EKI MK; mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa EMS VI: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Salem 1890: 212 munsterdama 'осматривать, производить смотръ (надъ войсками)'; kiriku-õpetajate-munsterdamine 'синодъ'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj (mustern, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek sokutama; sekeldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1968; < kasks munster [› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’] EEW 1982: 1572; < kasks munsteren Raun 1982: 94; < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra Raag 1987; < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' EES 2012: 288
Läti keel: lt mul̃sturêt, muñsturêt 'mustern' < kasks mulstern, munstern Sehwers 1918: 56, 154; lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt 'exerzieren, marschieren (lassen)' < asks mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' Sehwers 1953: 81; lt musterēt 'mustern' Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: lv mun̄stie̯rt̆tə̑ 'exerzieren' < kasks munstern Kettunen 1938: 234; lv munstīertõ 'munsterdada / meistarot, munsturēt' LELS 2012: 198

muuk, muugi 'riistapuu lukkude avamiseks' < bsks Mukeisen 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 146 muukraud r. d. 'Schlösser-Haken zum Schloß-Oefnen; Diebesschlüssel; lf. Muhkeisen'; Lunin 1853: 111 muukraud r. d. 'крючекъ для отпиранiя замковъ; поддѣльный ключь'
Murded: muuk '(võtme osa)' Lüg Nis; muukraud 'muukimisvahend' Lüg Vai Khk Vll Pöi Rei sporL Ris Juu Koe VJg IPõ Plt KJn M Nõo San sporV; muokraud Kuu VNg EMS VI: 241; munkraud 'muukraud' Muh JMd Puh Krl EMS VI: 184
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695, 703 muṅk-raud : -raua 'Dietrich, Nachschlüssel'; mūk-raud, -raua '= muṅk-raud'; EÕS 1925: 537 muukraud 'Dietrich, Nachschlüssel)'; ÕS 1980: 436 muuk 'muukraud; luku osa'
Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken oder Aufsperren eines Schlosses (Gutzeit 1887)'
Käsitlused: < bsks Mukeisen 'muukraud' EES 2012: 290; EKS 2019
Läti keel: lt mūķis, mūķĩzers 'der Dietrich' ME: II: 678; lt mūķĩzeris 'Dietrich, Diebschlüssel, Hakenschlüssel' < bsks Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken eines Schlosses' Sehwers 1953: 82; lt mūķis 'muukraud' ELS 2015: 518
Vt muukima

muul1, muula 'hobueesel (Equus Mulus)' < kasks mûl, mûle 'suu, lõuad; hobueesel'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ninck isti ütte MuhlEseli selgen; Virginius 1687-1690 need toiwat Leiba, Eselide, Kamelide, Muulide, nink Härjadega; Hupel 1780: 220 muul, i d. 'Maulesel'; Hupel 1818: 145, 146 müül, -i d. 'Maulesel'; muul, -i d. 'Maulesel'; Lunin 1853: 109, 111 müül, -i d. 'муль, лошакъ'; muul, -i d. 'муль, лошакъ'
Murded: muul : muula 'kohitsetud loom' Mar EMS VI: 242; muul : muula 'veise mokk' Hi; muul : muulu Jäm Emm EMS VI: 242
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703, 120 mūl : mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; hobu-ēzel 'Maulesel'; ÕS 1980: 437 muul 'hobusemära ja eeslitäku ristand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier, Maulesel (als Reit- oder Lasttier verwendet)'
Käsitlused: < kasks mûl EEW 1982: 1587; Raun 1982: 95; < sks SSA 2: 185; < asks mūl 'muul' EKS 2019
Läti keel: lt mūlis 'Maulesel' < kasks mûl 'Maulesel' Sehwers 1953: 82; Jordan 1995: 79; lt mũlẽzelis 'Maulesel' < asks mūlēsel Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuli [Agr] 'Maulesel' < mr mule [‹ kasks mūle] SSA 2: 185; lv mūļõz 'muul / mūlis' LELS 2012: 198

muul2, muuli 'kaitsetamm meres' < sks Mole 'id.', bsks Mula 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: muul : muuli 'merre ulatuv tamm' L HMd; `muuli Kuu VNg EKI MK; EMS VI: 242
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl : mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm'; EÕS 1925: 537 muul 'kivist sadamatamm kaitseks ulgumere lainete vastu (Molo, Mole)'; ÕS 1980: 437 muul 'kivist sadamatamm'; Tuksam 1939: 686 Mole 'mer muul, mool'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 157 Mula 'hört man zuweilen st. kleinerer Seedamm, aber es muß Molo oder Mole heißen'
Käsitlused: < bsks Mula 'sadamatamm' EKS 2019
Läti keel: lt mols 'muul' ELS 2015: 518; lt muliņš, mols 'muul' LELS 2012: 198
Sugulaskeeled: sm möljä [1863] 'laituri / Mole, Kai' < rts mölj 'laituri, möljä' SSA 2: 196; lv mulīņ 'muul / muliņš, mols' LELS 2012: 198; vdj moll 'muul / мол' VKS: 739

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

määre, määrde 'võie' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Läti keel: lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

naat, naadi '(laevakere) jätkukoht' < asks nât 'õmblus', sks Naht 'õmblus'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: naat (naet) : naadi 'tõrvatakk laevaplankude tihtimiseks; purjeõmblus; raudpulk laevakaarte ühendamiseks (Ris)' Mus Emm Rei Tõs Khn Ris; knaat : `knaadi VNg EMS VI: 441
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 720 nāt´ : nadi (P) 'Fuge (in der Brettverkleidung eines Schiffes)'; Tuksam 1939: 708 Naht 'õmblus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nât 'Naht; das Nähen'; Schiller-Lübben nât 'Naht'; MND HW II: 1 nât (naet), Pl. nêde 'Naht, zum Heften von Kleidungsstücken oder als Ziernaht; genietete Naht, Fuge am Panzer; Näharbeit'
Käsitlused: < kasks nât 'Naht' GMust 1948: 22, 84; < ? sks Naht EEW 1982: 1651; < sks Naht 'õmblus' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv nō̬`t 'naht' Kettunen 1938: 253

neetima, needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neetma 'Zuneten'; Helle 1732: 144 neetma 'zuneten'; Hupel 1780: 223 neetma r. 'zuneten'; Hupel 1818: 151 neetma r. d. 'nieten, vernieten'; Lunin 1853: 115 neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma : nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma : nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden EEW 1982: 1680; < kasks nêden Raun 1982: 102; < asks nēt, nede- 'neetima' EES 2012: 309; < asks nēten, neden 'neetima' EKS 2019
Läti keel: lt † niẽdêt 'nieten' < kasks nēden Sehwers 1918: 154; lt niẽdêt 'mit Zwirn anreihen, nieten' < asks nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' Sehwers 1953: 83; lt niedēt 'nieten; mit Zwirn anreihen' < kasks nêden 'nieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitata 'kotkata' < rts nita 'niitata' SSA 2: 219; lv at̄-nìe̯də̑ 'vernieten'; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ 'nieten' < kasks neden Kettunen 1938: 17, 246; lv nīetõ 'neetida / kniedēt' LELS 2012: 208
Vt neet

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

paak, paagi 'laevasõidumärk, tuletorn' < sks Bake 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: Jannsen 1859 17. VI: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn
Murded: paak : paagi 'tuletorn' S L; poak : poagi Muh; pua^ek : puagi Khn EMS VII: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk : pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke, bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
Käsitlused: < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' GMust 1948: 60, 84; < kasks bâke ~ sks Bake EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112; < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' EES 2012: 341; < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' EKS 2019
Läti keel: lt bãka 'Feuerbake, Leuchtturm' < kasks bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' ME: I: 271; Sehwers 1953: 9; lt bāka 'paak' ELS 2015: 592
Sugulaskeeled: sm paakku [1860] 'majakka / Leuchtbake' < mt *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' [‹ kasks bāke] SSA 2: 279; sm pooki [1766 bokraha] '(tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen' < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' SSA 2: 395; lv bǭik 'majakas / bāka' LELS 2012: 45; vdj baakana, pookki 'tulepaak / бакен, бакан' VKS: 155, 948

pall3, pl. pallid 'pidurlink, ankrupeli stopper' < asks Paller 'Sperrklinke'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `palli 'ankrupeli stopper' VNg; pall : palli Emm; pal´l : palli Mus Khn Hää EMS VII: 160
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´, pl. pal´l´id 'die Fallern, Pallern am pallide-kast, welche beim Aufwinden des Ankers in die Kerben der Ankerwinde fallen, um das Zurückrollen zu verhüten'; Wiedemann 1869: 240 pal´l´i-kast 'Pallerkasten (an der Ankerwinde)'
Saksa allikadA: Seemannsprache 1911: 603 Pall 'Stopper oder Verrichtung am Spill'; DWDS Pall 'Sperrklinke zum Blockieren des Zahnrades oder eines Spills'
Käsitlused: < asks Pall 'Stopper oder Verrichtung am Spill im beim Winden den Rücklauf des Spills zu verhindern' GMust 1948: 32, 85; < asks Paller 'Sperrklinge' EEW 1982: 1914

park3, pargi 'parklaev' < sks Barke 'id.', vrd vn барка 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: park (`parki) : `pargi 'kolmemastiline purjekas' R; park : parga Khk Mus Hi Tõs Hää Ris EMS VII: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park : pargu; paŕk : paŕgi 'Barke'; Salem 1890: 263 parksip, -i 'барка, судно'; EÕS 1930: 711 parklaev 'kolme mastiga kaubalaev (Bark[schiff])'; ÕS 1980: 494 park 'parklaev'; Mereleksikon 1996: 313 parklaev '(hol bark)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barse, basse, bardese 'Barke, kleines Last- oder Kriegsschiff (lang und schnell)'; MND HW I barke, bark (berke) 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten'; bārse (berse, barsse, barsze, bardese, basse) 'Barke, kleines Kriegsschiff, Lastschiff, lang und schnell'
Käsitlused: < kasks barke, bark 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten' GMust 1948: 15, 85; < asks bark 'Barke' Liin 1964: 49; Liin 1968: 52; < sks Barke [(i-tüvelised)], vn барка [(a-tüvelised)] EEW 1982: 1940; < sks Bark SSA 2: 316
Läti keel: lt barka 'ein leichtes Seeschiff; auch ein kleineres Boot ohne Mast' < asks bark 'ein kleineres Fahrzeug, das einen geringeren Tiefgang hat' Sehwers 1953: 9; lt barka (tirdzniecības kuģis ar trim mastiem) VLV 1944: 86; lt barka 'park' ELS 2015: 610
Sugulaskeeled: sm parkki [1863] 'iso purjealus / Bark' < rts bark 'parkkilaiva' [‹ asks t. hol bark] SSA 2: 316; sm parkki 'Bark' < asks bark(e) ~ rts bark Bentlin 2008: 153; lv bark 'parklaev / barka' LELS 2012: 42

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
Läti keel: lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
Läti keel: lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
Vt peilima

pelt, peldi 'kaas, klapp ahjulõõris' < bsks Spelte 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 239 pelt, -i r. d. 'der eiserne Spelt'; Lunin 1853: 137 pelt, -i r. d. 'вьюшка; задвишка'
Murded: pelt : `peldi 'raudluuk ahjusuu ees' R; `pelti VNg; pel´t : pel´di (-l-) S L Ha Koe Kad VJg I Plt EMS VII: 338; pelt (-l´-) : peldi 'ahjusiiber' Lüg IisR Mär Var Tõs Trm KJn SJn M; pel´l : pelli Ran Rõn EKI MK; EMS VII: 338-339; pel´t : peldi 'ahjukapp' Hel San V EMS VII: 339
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´t : pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; EÕS 1930: 739 pelt 'kriska (ahjul)'; ÕS 1980: 503 pelt 'ettetõstetav ahjuuks; kriska'; Deutschbaltisch 2019 Spelte 'im Ofen, Klappe (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: MND HW III spelt 'Teil des Ofens? (Reval, ält.)'; Hupel 1795: 221 der Spelt, auch die Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofenthür welche vor das äussere Ofenloch blos gelähnet wird'; Kobolt 1990: 254 Spelte 'Ofenklappe zwischen dem Ofengewölbe und dem Ofenzuge, Schieber oder Klappe im Röhrensystem des Kachelofens'
Käsitlused: < erts spält, vrd rts spjäll EEW 1982: 1987; < erts spéld Raun 1982: 119; < rts Raag 1987: 334; < bsks Spelte 'siiber ahjuvõlvi ja -lõõri vahel' EES 2012: 361; < bsks Spelte 'lõõrikaas' EKS 2019
Läti keel: lt spelte 'das zuschließbare Rauchloch des Ofens, Feuerloch' < bsks Spelt, Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofentür, welche vor das äußere Ofenloch bloß gelehnt wird; das Rauchloch im Windofen' Sehwers 1953: 114
Sugulaskeeled: sm pelti (pelli, peltti) [1637 spelli] 'metallilevy, leivinpelti; uunin savutorven suljin / Plech; Backblech; Rauchschieber' < rts spjäll, spält SSA 2: 334; SKES: 515; vdj peltti '(ahju)pelt / вьюшка' VKS: 897

piibel, piibli 'ristiusu pühakiri' < kasks bibel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 se Pöha Bibel; Göseken 1660: 139 Jummala kirri 'Bibel'; jummala raamat 'Bibel'; Jummala Sönna 'Bibel'; Helle 1732: 385 uus Testament ehk pool Piibli ramat 'Neue Testament, oder das halbe Bibel-Buch'; Hupel 1818: 179, 184 pibel : piibli r. d. 'Bibel'; piwel, -wli r. d. 'die Bibel'; Lunin 1853: 139, 143 pibel : piibli r. d. 'библiя'; piibli ramat r. d. 'библiя'; piwel, -wli r. d. 'библiя'
Murded: `piibel : `piibli (-le) R eP(`piivel Rid Kse Var Ris); `piibel : `piible M; `piibli (`piible) T V(`piidli Vas Se, `piigli Se) EMS VII: 417
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 916, 921 pībel : pībli 'Bibel'; pībli-rāmat 'Bibel'; pīwel : pīwli '= pībel'; Wiedemann 1893: 830 pībel : pībli (pīwel, pīgel) 'Bibel'; pībli-rāmat 'Bibel'; ÕS 1980: 509 piibel 'kirikl'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bibel, biblie 'Bibel'; MND HW I bibel (bybbele, bybyle, biblie) 'Bibel'
Käsitlused: < kasks bibel Liin 1964: 39; Raun 1982: 120; < sks Bibel EEW 1982: 2021; SSA 1: 94; < asks bibel, biblie 'piibel' EES 2012: 366
Läti keel: lt bībele 'Bibel' < kasks bibel Sehwers 1918: 143
Sugulaskeeled: sm biblia [Agr] 'Raamattu / Bibel' < mr biblia, lad biblia SSA 1: 94; lvS bībel 'Bibel' SLW 2009: 50; lv bībə̑l 'bibel' < vrd lt bībele Kettunen 1938: 23; lv bībõl 'piibel / bībele' LELS 2012: 43; vdj bibli, biibli, bibl´ija 'piibel / библия' VKS: 162

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < asks pîp-kanne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 354, 274 pijhp kanno 'schenck-Kanne cirnea'; Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; Lenz 1796: 57 sis om neid waija .. ütte penikesse piipkannu-pritsiga .. ärrakastma; Hupel 1818: 180 piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; Lunin 1853: 139 piipkan, -no r. d. 'лейка'
Murded: piipkann : -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann : -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas EMS VII: 435
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; EÕS 1930: 761 piibukann '(Giesskanne)'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn suur tilaga puukann'; Deutschbaltisch 2019 Pipkanne 'Pfeifkanne. Eine Riesenkanne, Piepkanne genannt, diente zum Heraustragen des Bieres aus dem Keller'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
Käsitlused: < kasks pīpkanne Viires 1960: 98; Liin 1964: 56
Läti keel: lt † pĩpkañna 'Kanne mit einer Pfeife' < kasks pīpkanne Sehwers 1918: 155; lt peipkanna 'Gießkanne' < bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' Sehwers 1953: 87; pīpkanna 'Kanne mit Pfeife' < kasks pîpkanne Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna 'schnabelkanne' < kasks pīpkanne Kettunen 1938: 149; lv pīpkrūz 'piipkann / krūze ar snīpi'

pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

pinsol, pinsoli 'jalatsi vahe-, sisetald' < sks Bindsohle 'id.', bsks Bindsohle, Binnsohle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pinsol (-ul) 'pealse ja talla vaheline jalatsiosa' sporSa Muh Kod Lai Plt Puh Ote San; `pintsol (-ul) Lüg Jõh sporSa Muh Vig Han Tõs Tor Koe VJg; pin(d)sul Hää Nõo Rõu; pindsol´ (-ul´) Har Plv Vas; `pintsel, -li (-le) Vai Käi Rei Mar Mär Ris Hag Juu; `pinssel Muh; `pinsel Kse Hag; pendsuli Krl EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 *pinsoli-nahk 'Bindsohle'; Wiedemann 1893: 822 pinsol, -i; pinsoli-nahk (pinsel, pindsoli-nahk) 'Bindsohle'; EÕS 1930: 778 pinsol 'vahe-, kesktald (saapal) (Brand- od. Binnsohle)'; Haljaspõld 1933: 985 pinsol '(binn- oder bindesohle) vahe-, kesktald, jalatsipõhja siseosa'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 66 Binnsohle, Bindsohle 'Innensohle beim Schuh, Brandsohle'
Käsitlused: < sks Bindsohle EEW 1982: 2069; Raun 1982: 123; < bsks Binnsohle, Bindsohle 'sisetald' EKS 2019
Läti keel: lt bim̃zuōle 'Bindsohle' Sehwers 1953: 12

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd bsks pipsig 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pips : pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn EMS VII: 512
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek peps'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
Käsitlused: < bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' EES 2012: 372
Läti keel: lt pipis 'Pips' < asks pipp Sehwers 1953: 89
Vt pipstükk

piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 109, 110 kussi : kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
Murded: piss : `pissi R(`pissi Vai); piśs (-ss) : pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss : piśsu Khk Vll Tor; pisi Vas Se EMS VII: 528; piśsu (-ss-) 'piss' VNg Vll Tor Saa Hls EMS VII: 529
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 piśś : piśśi 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'; Hupel 1795: 173 Pißpott 'st. Nachttopf oder Nachtgeschirre pöb.'
Käsitlused: < sks Piss 'Urin' EEW 1982: 2081; < kasks pisse Raun 1982: 123; < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' EES 2012: 373; < sks Pisse 'kusi' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] '(lapsen) virtsa / Urin, Pipi' < rts piss 'virtsa' SSA 2: 376; krj pissa, pissi < sm SSA 2: 376; lv pi'žžõ 'pissida / čurāt' LELS 2012: 247

† plakk1, plaki 'tint; lakk' < asks black 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Black/ i 'Black'; Göseken 1660: 141 mustlick 'black / Dinte'; Göseken 1660: 159 mustlick 'Dinte'; musterack 'Dintenfas'; Forselius 1694 plak; Helle 1732: 322 plak 'Black oder Dinte'; Helle 1732: 142 ramato must 'die Dinte'; Piibel 1739 ja minna kirjotasin ramato sisse plakkiga; Hupel 1780: 243 plak, -ki r. d. 'Dinte'; plak, -ki r. 'Lack'; Lunin 1853: 143 plak, -ki r. d. 'чернила; сургучъ'
Murded: plakk : plaki 'tint' Käi EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Tinte'; Hīna-plakk 'Tusche'; Wiedemann 1869: 936 tińdi-pot´t´ 'Tintenfass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 black '(schwarze) Dinte'; black-horn, black-krût, black-pulver 'Dintenfass (aus Horn); Dintenpulver; Dintenpulver'; Schiller-Lübben black 'schwarze Tinte'; blackhorn, blackkrût, blackpulver 'Tintenfaß aus Horn; Tintenpulver?; Tintenpulver'; MND HW I blak 'Tinte, Schwärze, schwarze Farbe'
Käsitlused: < kasks blak Liin 1964: 61; < kasks black EEW 1982: 2093
Läti keel: lt blaka [1638 Blacka] 'Tinte' < kasks black 'Tinte' Sehwers 1918: 84, 143; Sehwers 1953: 13, 90
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [Agr] 'muste / Tinte' < mr bläk SSA 2: 123; lv blak̄ 'siegellack' Kettunen 1938: 24

pleistik, pleistiki 'pliiats' < asks blisticke 'tinapulk'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pleistik, -u Han Khn; `pleistük, -i (-ü) Khn Hää; `leistik, -u Hää Saa; leistik, -u SJn M; bläistik, -u Lei EMS VII: 580
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plī-pulk : -pulga (D) 'Bleistift'; Wiedemann 1893: 840 plī-pulk : -pulga (D) 'Bleistift'; plīs-pulk : -pulga 'Bleistift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bli, blig 'Blei'; sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'
Käsitlused: < asks Blijstikken Raun 1982: 124
Läti keel: lt beistiķis 'Bleistift' < asks bleistick Sehwers 1953: 14
Sugulaskeeled: lv bleì̯štik̀ 'Bleistift' < vrd lt bleì̯stik´s Kettunen 1938: 24

plott, ploti 'palgiparv' < asks vlot, flott 'id.', vn плот 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plott : plotti 'palgiparv' Lüg IisR; plott (-t´t) : ploti Emm Khn Hää Trm Kod Se; lot´t : loti Khk EMS VII: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plot´t´ : plot´i (A) 'Floss'; EÕS 1930: 793 plott 'palkparv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlot 'Floss'; vlote (vlate) 'das Schwimmen, Treiben aud dem Wasser, Bewegung; Holzfloss; Vereinigung von Schiffen, Flotte'; Schiller-Lübben vlote 'Floß, zusammengebundene Hölzer, bes. zum Übersetzen gebraucht (als Fährschiff, schwimmende Brücke) oder zum Transport flußabwärts'; MND HW I vlôt, vlot 'Floß, Holzfloß'; vlōte, vlāte, vlȫte 'Floß, geflößtes Holz, schwimmender Holztransport'; Seemannsprache 1911: 270 Floß 'asks flott ' stromabwärts treibende, zusammengekoppelte und mit Querhölzern verbundene Baumstämme'
Käsitlused: < asks flott 'Floss' GMust 1948: 5, 11, 87
Sugulaskeeled: sm flota, flotta [1823] 'lautta, laituri / Floß, Fähre' < rts flotta SSA 1: 117; lv plūokst 'parv / plosts' LELS 2012: 249

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < asks boie 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl EMS VII: 628
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi : poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
Käsitlused: < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' GMust 1948: 59, 87; < kasks boie ~ sks Boje EEW 1982: 2118; < kasks boie Raun 1982: 125; < asks boie 'ujuv meremärk', sks Boje 'ujuv hoiatusmärk' EES 2012: 378; < sks Boje 'poi' EKS 2019
Läti keel: lt † buõjas 'Pl. Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten' < asks boie Sehwers 1918: 38, 145; lt boja LELS 2012: 45
Sugulaskeeled: sm poiju [1787] 'ankkuri-, merkkipoiju / Boje' < rts boj 'poiju' [‹ kasks boie] SSA 2: 385; lv bojà 'boje, seezeichen der schiffer und fischer' Kettunen 1938: 25; lv bojā 'poi / boja' LELS 2012: 45; vdj buju 'poi; võrgumärk / буй' VKS: 174

poonima, poonin 'põrandat vahatama' < sks bohne(r)n 'id.', bsks bone(r)n 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 189 ponertama 'bohnen, lf. bohnern r. d.'
Murded: `puonima VMr EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōnerdama 'bohnen'; EÕS 1930: 811 poonima 'põrandat vahatama, vahaga häilima (bohne[r]n'; poonerdama '= poonima'; ÕS 1980: 529 poonima; VL 2012 poonima 'vahatama' < sks bohnern; Tuksam 1939: 163 bohnen, bohnern 'poonima, vahatama'; Deutschbaltisch 2019 bonen 'mit Wachs blanken; nd. bonen (Sallmann 1880: 29)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bonen 'mit einer steifen Bürste oder gewächstem Lappen reinigen u. blank machen'; MND HW I bōnen 'mit Wachs bohnen, reinigen und blank machen'; Hupel 1795: 28 bohnern 'hölzerne Geräthe durch das Reiben mit Wachs glänzend machen'
Käsitlused: < sks bohnen EEW 1982: 2140; < kasks bonen Raun 1982: 126; < sks bohne(r)n 'poonima' EES 2012: 380; EKS 2019

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

postiljon, postiljoni 'kirjakandja, postivedaja' < sks Postillon id.

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 187 Posti mees 'Der Postilion'; Jannsen 1858 12.02: 60 postilloni piddid sel päwal, kui noor paar Berlini sisse söitis, nende tölla ees ratsa söitma
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *pośtiljōn, -i (pośiliōn) 'Postillon'; EÕS 1930: 816-817 postimees 'Postbote, Postillion'; postiljon 'kirjakandja, postikandja, -vedaja'; ÕS 1980: 531 postiljon 'kirjakandja'; Tuksam 1939: 765 Postillon 'postipoiss, postiljon, postikutsar'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 177 Postillon 'ein Postbedienter welcher bey Postämtern und Posthäusern für die Sicherheit des Felleisens oder der Brieftasche sorgt. vornehme Reisende begleitet oder für sie in voraus Pferde bestellt'; Kobolt 1990: 209 Postillion 'Briefträger'
Käsitlused: < sks Postillon '(van) postiljon' EEW 1982: 2155; EKS 2019
Läti keel: lt pastiljuons [1782] 'Briefträger' < sks Postillion Sehwers 1953: 86; lt poste 'Briefträger, Bote' < bsks Post 'ehemals Bote; Postreiter, reitender Bote' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm postiljooni [1853 postiljuoni] 'postinkantaja / Briefträger, Postillion' < rts postiljon SSA 2: 404; lv postõljon 'kirjakandja, postiljon / pastsnieks' LELS 2012: 251; vdj poštal´joni 'kirjakandja, postimees / почтальон' VKS: 955
Vt post2

praam, praami 'veesõiduk kaubaveoks' < asks prâm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 parw /a 'Prahm'; Göseken 1660: 183, 191 prahm 'Färe ponto'; praam 'flösse rates'; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; Lunin 1853: 147 praam r. d. 'перевозъ, паромъ'; raam, -i r. d. 'ладья, паромъ'
Murded: praam : `praami 'pukseeritav kaubalaev' Hlj; praam : praami Jäm Rid Khn JõeK Kad; raam : raami Khk Aud EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prām : prāmi 'Fähre'; Wiedemann 1893: 873 prām : prāmi (rām) 'Fähre'; ÕS 1980: 532 praam 'lameda põhjaga veesõiduk kraamiveoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâm, prame 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), bes. zum Transport schweren Güter auf Flüssen; als Leichterschiff, Fährboot'; Schiller-Lübben prâm 'ein flaches Fahrzeug (ohne Kiel), um auf Flüßen zum Transport schweren Güter u. Personen oder zu andern Zwecken zu dienen'; MND HW II: 2 prâm (praam), prōm 'flchbodiger Schiffstyp bes. zum Warentransport auf Binnengewässern und im küstennahen Bereich, Prahm'
Käsitlused: < kasks prâm 'Fähre' GMust 1948: 12, 88; < kasks prām, vrd sks Prahm EEW 1982: 2157; < kasks prâm Liin 1964: 49; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < asks prām 'jõekaubalaev' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt prãmis [1638 Prahmis] 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1918: 93, 156; lt prãmis 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1953: 95; lt prāmis, prāms 'Pram, Floß, Fähre' < kasks prâm Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm proomu [1880] 'lotja, lastialus; ylikulkuklauttta / Schleppkahn, Prahm; Fähre' < rts pråm 'proomu' [‹ kasks prām] SSA 2: 411; SKES: 621; lv prō̬m 'prahm' < kasks prām Kettunen 1938: 312; Raag 1987: 327; lv prǭ'm 'praam / prāmis' LELS 2012: 254

veebiliides @ veebihaldur