Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Kääne

Osastav kääne

Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:

  1. osasihitist, nt Mari luges raamatut;

  2. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;

  3. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;

  4. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;

  5. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;

  6. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.

Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ain­suse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõna­tüübist.

t (~tt)III kk ratsu/t
IV kk`aasta/t, redeli/t, `kringli/t,
koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t
V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t
VI kk-st`suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt
VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t,
armas/t ~ `armsa/t
dI kk`koi/d, i`dee/d
II kk-st`tul/d
0II kk-st ema, pesa, seminari, nime
VI kk-st`siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage,
`nalja, `sõpra, õnne`likku

Üksiksõnuti esinevad:

da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
0 ~ t`kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t,
`rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t,
kahju ~ kahju/t
iga ~ iga/t, sada ~ sada/t
da ~ d`mõn/da ~ `mõn/d

Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70):

d←kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d
0←kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile.

Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nen­del sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vas­ta­vat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paral­leel­selt järgmistes tüüpides:

I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid
II kk-st pesa : pesi ~ pesa/sid
seminar : seminare ~ seminari/sid
VI kk-st`siil : `siile ~ `siili/sid
`koer : `koeri ~ `koera/sid
`sai : `saiu ~ `saia/sid
sõda : sõdu ~ sõda/sid
nali : `nalju ~ `nalja/sid
sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid

Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiili­varjun­diga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).