Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
KäändsõnaKääne
Osastav kääne
Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:
- osasihitist, nt Mari luges raamatut;
- osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;
- osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;
- osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;
- hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;
- mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.
Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist.
| t (~tt) | III kk | ratsu/t |
| IV kk | `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, | |
| koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t | ||
| V kk | soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t | |
| VI kk-st | `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt | |
| VII kk | mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, | |
| armas/t ~ `armsa/t | ||
| d | I kk | `koi/d, i`dee/d |
| II kk-st | `tul/d | |
| 0 | II kk-st | ema, pesa, seminari, nime |
| VI kk-st | `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, | |
| `nalja, `sõpra, õnne`likku |
Üksiksõnuti esinevad:
| da | se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da |
| 0 ~ t | `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, |
| `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t | |
| rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, | |
| kahju ~ kahju/t | |
| iga ~ iga/t, sada ~ sada/t | |
| da ~ d | `mõn/da ~ `mõn/d |
Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70):
| d← | kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d |
| 0← | kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile. |
Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides:
| I kk-st | i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid |
| II kk-st | pesa : pesi ~ pesa/sid |
| seminar : seminare ~ seminari/sid | |
| VI kk-st | `siil : `siile ~ `siili/sid |
| `koer : `koeri ~ `koera/sid | |
| `sai : `saiu ~ `saia/sid | |
| sõda : sõdu ~ sõda/sid | |
| nali : `nalju ~ `nalja/sid | |
| sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid |
Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).