[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hakkama ‹hakata 48›

1. ‹ka impers.› mingi tegevuse juurde asuma; ‹hrl. ma-infinitiiviga› midagi, mingit uut olukorda alustama. Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema. Laps hakkab käima. Keegi ei hakanud talle vastu vaidlema. Ene hakkas paremini õppima. Ma hakkan nüüd minema. Haige hakkas oksendama, oksele. Hobune hakkab lõhkuma. Rong hakkab liikuma. Suu hakkas kuivama. Miski hakkas mind häirima. Toast hakkas kostma laulu. Päike hakkab paistma. Päevad hakkavad pikenema. Tuul hakkab tõusma. Hakkab kahutama, külmetama, sulama. Hakkab koitma, hämarduma, pimedaks minema. Väljas oli hakanud sadama lund, tuiskama. Tal hakkab hästi minema. *„Meie, meie ...”, hakkas Miina, aga ei saanud edasi. A. Kitzberg.
2. ‹ka impers.› väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist. Hakkab halb, paha, hale (kellestki, millestki). Hakkab kõhe, külm, vilu, palav. Neil hakkas igav, piinlik, õudne, jube. Tal hakkas väga kiire. Meil kõigil hakkas hirmus lõbus. Tal hakkas vigasest lapsest kahju. Mul hakkas hirm, häbi, kole janu. Mis sul nüüd hakkas? Haigel hakkab juba parem. Kiiresti kõndides hakkab soojem.
3. mingisse ametisse, tööalale asuma; mingisse olukorda, vahekorda astuma. Hakkab autojuhiks, traktoristiks, õmblejaks, ajakirjanikuks. Enn hakkab naisemeheks. Onu hakkab lapse hooldajaks. Ametisse hakkama. Kellegagi kampa, mesti, paari hakkama. Hakkasin kodustele appi. *Jaan hakkas nõusse ning pikemalt aru pidamata asusidki poisid .. teele. E. Raud.
4. algama, peale hakkama. Kõik hakkas sellest, et .. Üks pidu lõpeb, teine hakkab. Poole tunni pärast hakkab tantsupeo otseülekanne. Koosolek hakkab kell kolm. Mets hakkab jõe äärest padrikuga. *Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karjumine. A. H. Tammsaare.
5. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi kinni, külge jääma, takerduma. Koer hakkas hammastega püksisäärde. Tütar hakkas emale kaela. Talle hakkas pihku tolmune küünlajalg. Tuli hakkab visalt tooresse puusse. Kala hakkab õnge. Puder oli keemisel põhja hakanud. Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. *Ja vaata, siis silma kinni jäi silm / ja käsi see hakkas kätte. M. Under. *Siis tõstis ta jalgu hakkavad seelikuhõlmad üles .. ning kadus kohe pimedasse eeskotta. A. Jakobson.
6. mõjuma, toimima, mõju avaldama. Hele päike hakkab silmadele. Külm hakkas sõrmedesse ja varvastesse. Paks suits hakkas ninna ja silmadesse. Ränk töö hakkas tervise peale. Ootamine, näägutamine, lärm hakkab närvidele. Ei tema peale hakka tuli ega vesi. Hea sõna tema peale ei hakka. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || (meeleorganitega tajumise kohta). Kaugelt hakkas kõrvu, kõrva automürin. Tuppa astudes hakkas talle ninna tugev sirelilõhn. || millekski suuteline, küündiv olema. Las teeb seda, mille peale jõud hakkab. Minu mõistus selle peale ei hakka.
7. teistele üle kanduma, nakkama. Ema ärevus hakkab lastessegi. Kaaslaste lõbus tuju, ülemeelikus, nukrus hakkas minussegi. Tema kirglik töölust hakkas ka teistesse. *Isandate tüli hakkas lõpuks ka alamatesse rüütlitesse .. E. Kippel.
8. kõnek sobiv, kõlblik olema. Kui hästi lilla värv sulle hakkab! See soeng, kleit ei hakka mulle. Neist võtmetest ei hakka ükski sellele uksele. *.. usu, naiste amet / meestele ei hakka. E. Niit (tlk).

haisema hakkama vt haisema

hakkama panema

1. ära kulutama, ära raiskama, ära sööma vms.; ära rikkuma, nurja ajama. Pani mööbli peale mitme kuu palga hakkama. Pani kausitäie pannkooke hakkama. Keegi on mu sigaretipaki hakkama pannud. *Sina, vurle, tahad mu puhkuse hakkama panna. E. Maasik.
2. maha müüma, maha sokutama. Too aga õunad linna, küll ma nad turul hakkama panen.
3. (millekski, mingiks tegevuseks) valmis seadma, valmis panema. *Oskar ärkas varakult, pani oma kompsud hakkama ja läks välja. E. Krusten. *Pane aga nüüd paat hakkama, et härra saaks haarata aerud. R. Sirge.
4. millegagi algust tegema. Kuulnud, et külalised tulekul, pani pererahvas süldi ja õlle hakkama.

hakkama saama
toime tulema, toime saama. Inglise keelt valdan, prantsuse keelega saan ka hakkama. Ta sai kõigega, lastega hakkama. Kuidas te ilma minuta hakkama saite. || midagi (ära) tegema, korda saatma. Millega sa jälle hakkama said? Sai hakkama rumalusega, ulakusega, vallatusega.

hakkama seadma
hakkama panema (hrl. 3. täh.) *Lüpsjad liiguvad käratult loomade vahel, seavad hakkama lüpsiaparaate .. A. Beekman.

hakkamas olema

1. millekski, mingiks tegevuseks valmis, ootamas olema. Kõik olid teeleasumiseks hakkamas. *Mul on praegu siinsamas brigaadis neli niidumasinat korras ja hakkamas .. E. Rannet.
2. teoksil, tegevuses olema. *Rannal on hakkamas ühe suurema kuunari luukere. J. Parijõgi. *Sellal kui rehe all pekstakse ja tuulatakse vilja .. ollakse mõisas ka uute hoonete püstitamisega kibedasti hakkamas. E. Kippel.

hammas hakkab peale vt hammas

harja (kinni) hakkama, harjast kinni hakkama vt hari [2]

[kelle(le)gi] hõlma (kinni) hakkama vt hõlm

härjal sarvist ~ sarvest (kinni) hakkama vt sarv

kinni hakkama

1. millestki kinni võtma, kinni haarama; kinni jääma, takerduma. Kaelast, kaela, piha ümbert kinni hakkama. Laps hakkas ema käest kinni. Koer hakkas hammastega nööri otsast kinni ja sikutas. *Ta kleit hakkas kinni pimedusest sirutuvasse oksa .. A. Antson. *Nojah, peaasi, et luu kurku kinni ei hakka. E. Maasik.
2. midagi (olukorda, fakti vms.) ära kasutama. *Nüüd aga avanes tal võimalus – ja ta hakkas sellest kohe kinni .. B. Kabur. *Ema .. hakkas kohe õhinal asjast kinni: „Kõige parajam aeg! ..” O. Jõgi (tlk). || mõnd asjaolu, sõna etteheidete tegemiseks sihilikult ära kasutama. Ära hakka kinni igast tühisest sõnast. Tegin oma töö korralikult, et keegi ei saaks (millestki) kinni hakata.

kokku hakkama

1. (surumisel) kokku jääma. Täna hakkab lumi paremini kokku kui eile.
2. kõnek kokku sobima. Roheline ja kollane hakkavad hästi kokku. *Proua Saatlevil on küll ükskord kirev kleit, prantsuse siid, näoga ei hakka see kokku mitte üks raas .. P. Kuusberg.

kõrvad hakkavad liikuma vt kõrv

külge hakkama

1. teistele üle kanduma, külge jääma, nakkama. Lõbusus, hea tuju, hirm, meeleheide hakkab kõigile külge. Täiskasvanute rahutus ja ärevus hakkab külge ka lastele. Kust need vigurid sulle külge on hakanud? Gripp, mumps, nohu hakkab teistelegi külge. *Üht-teist hakkab ju kunstist pikapeale külge! A. Beekman.
2. kõnek kallale minema; norima. *.. raputab rusikat ühe ja teise nina all, kuid käsitsi ometi külge ei hakka .. O. Luts. *Peremeestele ei julgenud kilter külge hakata, seda enam näris aga sulastega. M. Metsanurk.
3. hrv millegi (töö, ülesande) kallale asuma. *Anete oli tööle täie hingega külge hakanud .. R. Sirge.

näppu hakkama vt näpp [näpu]

peale hakkama

1. alustama; algama. Ei hakanud õigest otsast peale. Kui kõik on kohal, siis hakkame prooviga peale. Hei, pillimees, hakka peale! *Kui tants oli peale hakanud, läks Adelheid saali tagasi .. E. Vilde. *„Katil vist hakkab varsti kool peale,” ütles ema. E. Krusten.
2. tegema, ette võtma. Mis ma koeraga peale hakkan? Mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? Võõras linnas ei osanud ta midagi peale hakata. Maal pole meil talvel midagi peale hakata. *Kuigi see väide on õige, pole temaga palju peale hakata. P. Viiding.
3. ‹hrl. eitavas lauses› mõjuma, oma mõju, toimet avaldama. Jõud, mõistus, võim ei hakka peale. Päike oli talle hästi peale hakanud 'päike oli teda hästi pruunistanud'. *".. On siis noorikul mõni niisugune asi, et meeste nõu peale ei hakka?” küsis sepp. A. Hint. || (hrl. töövahendi kohta:) mingiks tööks, tegevuseks suuteline olema. Nuga on nüri, ei hakka habemele peale. Puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale. *Hunt pistis heinatuti suhu, katsus närida, aga hambad ei hakanud peale .. E. Särgava.

pihta hakkama
alustama, asja juurde asuma, peale hakkama (1. täh.) Hakkame tööga kohe pihta. Hakkab ääri-veeri mööda oma jutuga pihta. *Hommikul vara tuli hakata pihta ja ühtejoont püstijalu platsis olla hilise keskööni ... M. Nurme.

pähe hakkama vt pea

[millelgi] sarvist (kinni) hakkama vt sarv

silma hakkama vt silm [-a]

sõnasabast kinni kinni hakkama vt sõnasaba

südamele ~ südame peale hakkama vt süda

tasku peale ~ pihta hakkama vt tasku

vastu hakkama

1. vastupanu osutama; mitte kuuletuma. Jõuga, relvaga, sõnadega vastu hakkama. Kellegi käsule, survele, (üle)võimule vastu hakkama. Ülestõusnud talupojad hakkasid soldatitele vastu. Ta ei teinud katsetki kallaletungijaile vastu hakata. Poiss ei söandanud vanemaile poole sõnagagi vastu hakata.
2. vastumeelsust tekitama, vastumeelne, vastik olema. Jook, söök, iga suutäis hakkab vastu. Toidu maitse ja lõhn hakkasid vastu. See amet, töö hakkab talle vastu. Selline jutt, kiidulaul, nali, pugemine hakkas mulle vastu.

veri hakkab keema vt veri

õnge hakkama vt õng