[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 156 artiklit, väljastan 100.
aie aie g `aide, `aidõ
1. mõrra tiib mõrra aie - - midä pite kala˽`sisse ojossõʔ Räp
2. nooda veoköis tińdi `nu̬u̬ta ka `veetäss aiet pite; suvõl `veetäss `nu̬u̬ta `aidedega Räp
aine1 aina, muudkui `lambad `läksite ladu ja `aine `läksite `aine laust ülesse `aine `korgemalle lakka Jõe
*aine2 p ainet raas, kübe põle mitte vilja tera ainet, mis ma nendele (kanadele) anna; põle tal (kirvel) εnam tera ainetkid (tera on kulunud) Muh
aite → aitäh
ee- → e-, ei-, jee-
ee1 ee Pöi Tor Krk, h- Plv
2. hüüds Vana kiri [lehm] tuleb juba ine ajades värava taha `jälle, nina pikali, ee ee Pöi
hee1 hi̬i̬, hi̬i̬ʔ, hii, hiiʔ Urv Har Rõu Vas Se; e-, je-, ii- Lei hüüds näe(d), vaat vanast oĺl hi̬i̬ sääre pińgi sugudane söögi laud; Noh ku [lina] üless võedass, käändäss hi̬i̬ `näede˽kuppu Urv; hi̬i̬ kohõ ma pańni pudru; hi̬i̬˽sääl kon om hi̬i̬ haab; Huju hii, hud́suda taad `hullu kah ega taast esi naasõ`võtjat ei saaʔ Har; Kae˽hi ma˽toona˽käve `Rõugun Rõu; jekon (vaat kus) om küll ińemin; `iikon om vits, taa ma kaŕda vits; eku om ĺämmi Lei
hee2 ee Hi(h- Phl; εε Käi) ihe, ihumispuru suur kollane, küna `pöhja jεεb, se on käia ee, vask `asju puhastata senega; kövasi ee Emm; tahu ee; Kui piim püttis venima akkas, määridi püti `uurdeid käia `eega; Käia eega saab kiŋŋa nahka mustaks värvida Rei Vrd ige3
ee2 → esi1
eibe n, g `eibe helves, ebe kui pane `praegus leppä puud tule, siis tuul vieb `eibid `kõrgele; tuul vieb tule `eibed `kõrgele Lüg
eide1 = heidel(e) riie on `eide kulund Vll
eie eieʔ Se; `eieʔ Urv Rõu, (hrl sõltuvalt eelnevast vokaalist) `õiõʔ Urv Rõu, õiõʔ, aiõʔ, iiõʔ Se (tugevdab eitust või keeldu) mitte Taha˽midägi `eie˽tetäʔ; ärʔ olgu uma kraami üle hoolõdu `õiõʔ; Söögi `aigu es olõ˽meil `määntsitki `pruukõ `õiõʔ Urv; olõ õi˽säänä kat́sildõ `mõtlõmine hüä `eieʔ Rõu; lõigaku‿i tõõsõ `kaala aiõ (ära käi teisele kaela peale); kas minnäʔ vai eieʔ; sedä olõ ilmah viil olnugi iiõʔ Se Vrd eih2
eier → jeier
eies1 `eies, eis, ei es Muh, `äies Khk Kär Kaa Vll Pöi; äies, äi es Kaa Vll Jaa; äis Phl; äi is Lei (hrl minevikus) ei `äies jöund änam pidada Vll; tuba va suitsu läru täis. äies soa änam iŋŋatagid Jaa; nee (potisinine ja -roheline) es lähe pealt ää mette ei es võta `päike neid ei es võta pesu neid; ei es oln lauluga vel `peale akatudkid, kui ää `keelti Muh; ma äis `näingid; äis anna (andnud) Phl; Kaŕda penist äi is tule `tsirke peni Lei Vrd es
eies2 → heie1
eile eile Mus SaId Muh Lä PäPõ KPõ IPõ Ksi Plt, eele Muh Lä Khn PäPõ KPõ; `ei- R SaLä Kaa Hi Kse Ris Kos HJn JõeK Amb Sim Iis eile sedäsi tama küll `eile `miule `rääkis Vai; `rääkis eile pääv Kär; ma `ütlesi eelegid seal kirguleste ees Muh; `eile oli sant ilm Käi; Eele `üese oln puõ `juurõs kolõ jah́t (lõbu, trall) Khn; eele `õhtane supp Juu; eile sai nädal kui `vihma tuli Kod Vrd eila, eilätse
eima, eime → emme2
eine eine Pha Muh Rid Mar PJg Kei Hag Ann, g `eine Jäm Khk Kaa Mär Vig Kse JJn Lai Plt Hls, eine Koe Iis; eene Sim SJn, g `eine Vig Juu Kos Kod, eene Tor; `eine Kuu hajusalt RId; p einet Ris Amb ViK Trm, ee- Ann VMr Äks (hrl partitiivis)
1. raas, pala; väike toidukogus `milla minu suus ka liha `einet on käind; Kui jumal loub `eŋŋe, siis ka `eine Lüg; voda vähä `einet `muidu südä nork Vai; ma põle mitte toidu einetkid maitsn täna Muh; ega ma nii `eineta (söömata) ei ole; üks eine oli `końti ka, muidu oli `selge liha JJn; ta (haige loom) ei võta inetki Ann; nää põle viel palga eenetki and (sugugi palka maksnud) VMr; tänä ei õle mu suun jumala eenet õllud, `leibä egä kedägi eenet ei õle `võtnud Kod; meil ei old leiva einetki Plt
2. (kerge) söögikord, oode `tousin üles `vuodest, odin `einet [hommikul] VNg; eine ehk vahepaluke se on nönda sööma vahele vötta Kaa; [söögi] vahe`aegas `tuuakse `ootist, ehk `tuuakse einet PJg; Ommiku enne keskommiku sööki võeti einet, söödi natuke Trm; vaja võtta eenet ja akata tüäle minemä Kod
3. (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte mitte `einet ei ole tühi koht (kõht); ei `kuula mitte üks `eine Kuu
eite1 → eit1
eite2 → ette4
ibe ibe VNg, g -me LNg Kir Han Ran ebe, kübe; lible; ude mitte ibed (raasukest) ei voda `süüja VNg; tule ibemed LNg; tolmo ibemed Kir; Vikat oo nüri, ei võta rohuibetki; Külma ilmaga sajab ibemid; Poisil kua juba ibemed nina all Han; kana`perselillil om `valge ibeme `ümbre `sõõri Ran
ide1 ide g -me Kuu Lüg Jäm Pöi Phl Tõs ?Juu, ide Kuu Lüg Sa Hi
1. idu Vade `ohrateril ott igä sie idele menemine kohe vahest neli-viis `päivä `aiga; `kardulid on idel Kuu; ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja; kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie Lüg; ual ide lihab maa `sisse juureks, uba isi `kerkib üles; kiri tuhlis, isi `valged, punased ideme ougud; `valge tuhlis kollaka sisuga, süvade ideme `persse `oukudega Jäm; sööma tuhlistel `murtasse idemid Khk; Magedel pole idesi veel järges näha Kaa; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll; ide augud [kartulil] Vll; Kui odral ide taga oli siis `löödi `ömber, küli põld `künti adraga läbi; Muidu päris suur kena mees, aga kael just kut ide (pikk ja peenike); Kas sool ide `välja ajab et‿sa `vihma kardad (öeld, kui keegi ei taha vihma kätte minna) Pöi; Seeme`kardulid vöib leigata `püuti pooleks, siiss jääb mölemale `poole ühe`palju ide `oukusi Rei; [kasvanud linnastel] `niiga pead kui ide juba kolme veerandine on; `kardule idemed Phl Vrd ite1 || vistriku südamik Ihu puhastuse `vistrad, must pea peal, `muljudes tuleb `valge ide `välja Pöi
2. puuri või oherdi tera (ots) [poiss] teind puuri ideme `katki; oherdi ide - - kui `keerdudega oherdi on Khk
1. idu Vade `ohrateril ott igä sie idele menemine kohe vahest neli-viis `päivä `aiga; `kardulid on idel Kuu; ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja; kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie Lüg; ual ide lihab maa `sisse juureks, uba isi `kerkib üles; kiri tuhlis, isi `valged, punased ideme ougud; `valge tuhlis kollaka sisuga, süvade ideme `persse `oukudega Jäm; sööma tuhlistel `murtasse idemid Khk; Magedel pole idesi veel järges näha Kaa; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll; ide augud [kartulil] Vll; Kui odral ide taga oli siis `löödi `ömber, küli põld `künti adraga läbi; Muidu päris suur kena mees, aga kael just kut ide (pikk ja peenike); Kas sool ide `välja ajab et‿sa `vihma kardad (öeld, kui keegi ei taha vihma kätte minna) Pöi; Seeme`kardulid vöib leigata `püuti pooleks, siiss jääb mölemale `poole ühe`palju ide `oukusi Rei; [kasvanud linnastel] `niiga pead kui ide juba kolme veerandine on; `kardule idemed Phl Vrd ite1 || vistriku südamik Ihu puhastuse `vistrad, must pea peal, `muljudes tuleb `valge ide `välja Pöi
2. puuri või oherdi tera (ots) [poiss] teind puuri ideme `katki; oherdi ide - - kui `keerdudega oherdi on Khk
ide2 ide g -me Khk Hi(n -m Emm; g ide Rei) (hamba)ige muidu mogib paĺlaste idemetega, `ambad suust εε tulnd Khk; `Amba ide on `aige. Ide pääl on suur krell; idemete seest tuleb mäda Rei
ie iʔe lstk hea, kuku iʔe lat́s; tu om hüä `väega, ku jo iʔest üldäss ärʔ Se
ie → higi
hien hien g -u „peenike, õrn“ – Kuu
ies ies Trm Kod(i̬i̬s), ikes, ikke(s) Trm, g ikke; ppl `hiiesi IisR ihes meres on koa ikkid. `Peipsi ikked on paremad; ikke kudu `algab eel `mihkli`päevä; ragavõrguga püiavad sügise ikkid; ikke võrgud (tugevast lõngast suuresilmalised võrgud) Trm; i̬i̬s one rasvane kala ja ikke mari [on] magus; ikked on rannan, `üeldi [teisele mõistu] kui kedägi uudiss; iess püüdäväd rannan; ikke`silku süädässe Kod Vrd ihess
ige1 ige hv Har, g -me R(-mme Lüg) Sa Muh L K I Hls, -ma Ans Kõp Vil; iǵe g -me Ran; igem g -e Ris Nõo; ikem g igeme Puh; pl igeme Kam
1. a. (hamba)ige `Naurab, et igemmed nähä, sis [öeld] et küll on igemmemies; `Lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada; `tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles Lüg; Ei saa `toisest inimisest rahu `õlla, igemed sügälävad Jõh; süöb igeme pääld; `leibä jäi igemi vahele Vai; külm vesi akab igemisse `kinni Khk; `amba igemed o `aiged. kotid aab igemete `peale. ole ma neid igemid `raiu lasn küll Muh; söö nõnna `leiba et igemed tulised suus Mar; mul on `tönkad igemes ~ igemetes, ei saa kätte. `ambad on igemete sies Sim; selle `amma ige one kõhe `paistet ja valus. ei tõhi `katsu sedä iget Kod; teine on `pialmene ige, teine alumene ige Ksi; [hobusel] kui õige vanast lääb, siis kasvab `amba ige pikast - - `amba igemest on näha, kas [hobune on] noor või vana Lai; mina pian igemetega `sööma Plt; mõni suśk iǵemit, kui ammass valut, et kui veri iǵemest `väĺlä tuleb, siss jääb valu vähämbäss Ran; lassi `amba `väĺlä tõmmata, nüid igem joosep verd Nõo; igemide sehen valu Kam Vrd ide2, igi1 b. fig (löömisest) `andis `vasta igemeid (nägu) JMd; sai vasta igemeid Iis; igemes, igemesse suus, suhu Panõ piibu `põhja kua igeme; Järjest tubaka roṕp igemes Khn; pani piibu põhja igemesse Juu; pistän igemesse kohe (söön ära) KJn
2. vana kuradi iget (nõidusevastast rohtu) `sulle `ańti, ta oli kohe nõnna igeme `muodi VNg; vasika ige (sõimatakse vähese arusaamisega inimest) Har
1. a. (hamba)ige `Naurab, et igemmed nähä, sis [öeld] et küll on igemmemies; `Lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada; `tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles Lüg; Ei saa `toisest inimisest rahu `õlla, igemed sügälävad Jõh; süöb igeme pääld; `leibä jäi igemi vahele Vai; külm vesi akab igemisse `kinni Khk; `amba igemed o `aiged. kotid aab igemete `peale. ole ma neid igemid `raiu lasn küll Muh; söö nõnna `leiba et igemed tulised suus Mar; mul on `tönkad igemes ~ igemetes, ei saa kätte. `ambad on igemete sies Sim; selle `amma ige one kõhe `paistet ja valus. ei tõhi `katsu sedä iget Kod; teine on `pialmene ige, teine alumene ige Ksi; [hobusel] kui õige vanast lääb, siis kasvab `amba ige pikast - - `amba igemest on näha, kas [hobune on] noor või vana Lai; mina pian igemetega `sööma Plt; mõni suśk iǵemit, kui ammass valut, et kui veri iǵemest `väĺlä tuleb, siss jääb valu vähämbäss Ran; lassi `amba `väĺlä tõmmata, nüid igem joosep verd Nõo; igemide sehen valu Kam Vrd ide2, igi1 b. fig (löömisest) `andis `vasta igemeid (nägu) JMd; sai vasta igemeid Iis; igemes, igemesse suus, suhu Panõ piibu `põhja kua igeme; Järjest tubaka roṕp igemes Khn; pani piibu põhja igemesse Juu; pistän igemesse kohe (söön ära) KJn
2. vana kuradi iget (nõidusevastast rohtu) `sulle `ańti, ta oli kohe nõnna igeme `muodi VNg; vasika ige (sõimatakse vähese arusaamisega inimest) Har
ige2 ige g ige VNg Lüg Vai Sa Hi Var Tõs Khn, -me Jäm Khk, ikke Tõs
1. ike a. härjaike ige `siuti `rihmudega `sarvede ede; `ärjad one iges `atra ies; kahe`ärja ige oli pikkemb; `talvel oli ühe`ärja ige, siis `menna ühe `ärjaga VNg; ärja ige `pandi `rahkmega `vehmri `külge, kui ärjad vädasid; Iges `ärgi `aeti pika vitsage; pane ärjad ige; igemes ärjad; ige pannasse `sarvede taa, `kukla `pεεle, jutad keritasse `ümber `sarvede Khk; ärg kεis igega - - ärja regi vöi rattad olid `aissadega, `vehmer läks kahe ärja vahelt läbi. ärjal `ohja es olnd Mus; `Laupa `õhta `lautud ärja iged `sülda, kui süld täis tulnd, olnd kõik `tiulised kää Pöi; mene pane ärjad igesse; ärjal on `paaris ige ja üksik ige Emm; ige - - `seoke puu oli ja nagu sarve kohad olid sees ka ja sarvete `külge `seoti `kinni. paelad läksid adra kolga `külge `kinni; ma lein ärja iget mette Tõs Vt igenes, igenest b. fig `Kümne `oastaselt `pandi mehele ige piha (pandi tööle); Käivad kut suured iges ärjad (meestest, kes käivad alati koos) Pöi; Äga see möisa ige (orjus) `kerge äi olnd Emm; te nagu iges ärjad – käite kaheksi; üksiges ärjaga oles läind, ma oles `ammu kua sial oln (öeld aeglasele inimesele) Tõs; `Tõmba sedäsi nagu iges ärg [tööd] Khn
2. vankri (puu)telg rataste igemed Jäm; puuigedega rattad änamasti einamal `keimiseks; noorem rahvas `üidvad teĺg, vanasti ikka iged; rattad igede `otsas, pulgad ees ehk `mutrid; ige koljudega o ige paku all `kindi; ige poĺt kukkus sihest `väĺja; mölluga mölludati auk [ratta] rummu `sisse, ige auk Khk; Vanasti olid iged puust iĺlem olid iged änamisti keigil rauast Pha; Igele `pandi rauast kään `alla; tõi raudrataste ige; esimene ~ tagumine ige; puuigedel pole pusisi olnd mette Pöi; Puu`vankri ige on kεige param tammepuust `tehja Emm; ige otsad `öeti - - rattad püsteti `sinna `sisse, igedel `lasti augud `sisse, pulgad `pandi ette. `öeti puuigedega `vanker; [puuvankril] ige - - raud`vankrel olid näd aksid Tõs
3. ristpalk tuuliku peas `Oasta viie-kuie`kümne eest siis akati igedega [tuulikuid] tegema. Kaks teras`kanti tahutud tamme ige `aeti `risti völvist läbi. `Oardamid `pandi raud `poltide ning vörudega ige `küĺge; Igesi on kaks, `risti läbi völvi; Ige auk (tuulikuvõllis) Pöi
4. voki rindpuu – Krj
5. põikpuu `kellu rippu igess; treipingi radas käis igess VNg; [sängil] Olid iged all, teised ige otsad olid seina sees ja teised otsad olid tulba sees ja lauad olid igede pεεl Käi
Vrd ike1
1. ike a. härjaike ige `siuti `rihmudega `sarvede ede; `ärjad one iges `atra ies; kahe`ärja ige oli pikkemb; `talvel oli ühe`ärja ige, siis `menna ühe `ärjaga VNg; ärja ige `pandi `rahkmega `vehmri `külge, kui ärjad vädasid; Iges `ärgi `aeti pika vitsage; pane ärjad ige; igemes ärjad; ige pannasse `sarvede taa, `kukla `pεεle, jutad keritasse `ümber `sarvede Khk; ärg kεis igega - - ärja regi vöi rattad olid `aissadega, `vehmer läks kahe ärja vahelt läbi. ärjal `ohja es olnd Mus; `Laupa `õhta `lautud ärja iged `sülda, kui süld täis tulnd, olnd kõik `tiulised kää Pöi; mene pane ärjad igesse; ärjal on `paaris ige ja üksik ige Emm; ige - - `seoke puu oli ja nagu sarve kohad olid sees ka ja sarvete `külge `seoti `kinni. paelad läksid adra kolga `külge `kinni; ma lein ärja iget mette Tõs Vt igenes, igenest b. fig `Kümne `oastaselt `pandi mehele ige piha (pandi tööle); Käivad kut suured iges ärjad (meestest, kes käivad alati koos) Pöi; Äga see möisa ige (orjus) `kerge äi olnd Emm; te nagu iges ärjad – käite kaheksi; üksiges ärjaga oles läind, ma oles `ammu kua sial oln (öeld aeglasele inimesele) Tõs; `Tõmba sedäsi nagu iges ärg [tööd] Khn
2. vankri (puu)telg rataste igemed Jäm; puuigedega rattad änamasti einamal `keimiseks; noorem rahvas `üidvad teĺg, vanasti ikka iged; rattad igede `otsas, pulgad ees ehk `mutrid; ige koljudega o ige paku all `kindi; ige poĺt kukkus sihest `väĺja; mölluga mölludati auk [ratta] rummu `sisse, ige auk Khk; Vanasti olid iged puust iĺlem olid iged änamisti keigil rauast Pha; Igele `pandi rauast kään `alla; tõi raudrataste ige; esimene ~ tagumine ige; puuigedel pole pusisi olnd mette Pöi; Puu`vankri ige on kεige param tammepuust `tehja Emm; ige otsad `öeti - - rattad püsteti `sinna `sisse, igedel `lasti augud `sisse, pulgad `pandi ette. `öeti puuigedega `vanker; [puuvankril] ige - - raud`vankrel olid näd aksid Tõs
3. ristpalk tuuliku peas `Oasta viie-kuie`kümne eest siis akati igedega [tuulikuid] tegema. Kaks teras`kanti tahutud tamme ige `aeti `risti völvist läbi. `Oardamid `pandi raud `poltide ning vörudega ige `küĺge; Igesi on kaks, `risti läbi völvi; Ige auk (tuulikuvõllis) Pöi
4. voki rindpuu – Krj
5. põikpuu `kellu rippu igess; treipingi radas käis igess VNg; [sängil] Olid iged all, teised ige otsad olid seina sees ja teised otsad olid tulba sees ja lauad olid igede pεεl Käi
Vrd ike1
ige3 ige Kod, g ige hv Lüg Rei
1. ihe lehm õli puna `aigusses. õppetatti `käiä iget `viega segämiste `andada Lüg; luisk ei ti̬i̬ teräväss ku vikati ige piäl. ige lü̬ü̬b `piäle Kod Vrd hee2
2. (lamba) villarasv villad igised, ige täis Kod
3. (aknaklaasile kogunenud) niiskus sul lõug üles uhatanud, `tõmba `akna ige `piäle Kod
Vrd higi
1. ihe lehm õli puna `aigusses. õppetatti `käiä iget `viega segämiste `andada Lüg; luisk ei ti̬i̬ teräväss ku vikati ige piäl. ige lü̬ü̬b `piäle Kod Vrd hee2
2. (lamba) villarasv villad igised, ige täis Kod
3. (aknaklaasile kogunenud) niiskus sul lõug üles uhatanud, `tõmba `akna ige `piäle Kod
Vrd higi
ige → higi
ihe ihe Kuu Hlj IisR Mär Khn Tor spor K I, ehe Var PJg
1. ihumispuru, -kord `Käijämold on `puolilla ihet; kovasimme ~ tahu ~ `käia ihe Kuu; vikkatile tuli ihe kord `pääle Hlj; Ketendas lastel nägu, määriti tahu ihega IisR; käia ihe - - sai nuge ja `aśju puhastada. käia ihe sai ää kuevatada ja panime pisikse kot́i `sisse PJg; õõru `paksu liiatsi ihe paberi `peale ja pane roosi `peale [arstimisel] Vän; ihed jähid käia `moĺdi Ris; luisu iheid panevad loomale `silma, kui kae on noor HJn; aga kuivaga‿i sua vikastid kudagi teravast, ihe kord jäeb luisu `piale; vanaste põld muud, kellega `nahka mustast teha, kui `võeti käia kastist käia ihet, miariti suabas sellega üle Kad; `väŕvis käia ihega `lõngu Iis; käi on ihegä ku̬u̬s KJn Vrd hee2, higi
2. (kuivanud) higi Oboseihe on obose`riistade küĺles; `Aknaihe on ka, raami pial `kuśkil Iis
1. ihumispuru, -kord `Käijämold on `puolilla ihet; kovasimme ~ tahu ~ `käia ihe Kuu; vikkatile tuli ihe kord `pääle Hlj; Ketendas lastel nägu, määriti tahu ihega IisR; käia ihe - - sai nuge ja `aśju puhastada. käia ihe sai ää kuevatada ja panime pisikse kot́i `sisse PJg; õõru `paksu liiatsi ihe paberi `peale ja pane roosi `peale [arstimisel] Vän; ihed jähid käia `moĺdi Ris; luisu iheid panevad loomale `silma, kui kae on noor HJn; aga kuivaga‿i sua vikastid kudagi teravast, ihe kord jäeb luisu `piale; vanaste põld muud, kellega `nahka mustast teha, kui `võeti käia kastist käia ihet, miariti suabas sellega üle Kad; `väŕvis käia ihega `lõngu Iis; käi on ihegä ku̬u̬s KJn Vrd hee2, higi
2. (kuivanud) higi Oboseihe on obose`riistade küĺles; `Aknaihe on ka, raami pial `kuśkil Iis
hiie- hiiega seotud (sag kohanimedes) meil oli `iie`einama Vai; iie määl on vana magasini ait Khk; iie `neitsed `olled kadagos - - kis pole muistnd `laulda iie `laulo, pole läbi saand [minna hiiest Kassari Esi- ja Taguküla vahel]. münu ema ikka `laules iie `laulo; iie `neitsed olnd, punased kleidid `selgas, ja punased koerad `olled `seltses Phl; sii olid nee pühäd iie põllud ja kibid, kus näd `enni keisid palomas ja ohverdamas Mar; Jaagu-`Mihkli iie kibi pial tihatse iga jaani`lauba `õhta jaanistuld Han; üks iiepuu `olle oln veel sii. `sinna `viidi `aśju ja `kõiki, et sai `terves [viija] Tõs; vanast on iiesalud old; teine pol jõe üiavad ka iieväĺlaks Vän; suured iie puud, si̬i̬st `oĺlid `õõned SJn
iile1 iile Jäm Muh(ls), g `iile Ans Khk Kär tuli a. märgutuli kaluritele [sügisel] nii kaua kui jää eest meres sai `käia, siis iga `öhtu pidime `saama iile pölema `pandud, [rannamajas] `akna peal, latern; ja iga mees pidi `maksma sada `räimid siis, `iilepöletijale Ans; rannas pöledasse mere meestele iilet. `iile `järge mere mihed tulad `ääre Khk Vrd iiletis, iiletuli b. väike tuli või lõke; valguskuma kui seda‿visi `öösse tuld pöledasse, siis `eetasse: teeb mis iilet see pöledab; teeme `iile üles, pisise tule, saame `sooja; Ilja öhta paistas teite aknast veel tuleiile Khk; pisike iile, kui lamp pisikselt pöleb. selle `iilega‿p nää; pisike tat́tnina iile oli `nurkas Kär Vrd iiletis
iile2 iile Nõo Võn, g iile Ran Puh Kam; `iilge Ran kiilas (hrl jää) iile jää om `selge `puhta vi̬i̬ jää, äste `selge ja sile kah; vahel ei tulegi periss iilet vai `limbet jääd; peräst sula iki om ti̬i̬ pääl jää `iilge Ran; iile põrmand nigu klaas; loḿp om iilen jään Puh; iile iä läegup Kam Vrd iilas, hille
iine väga iine `vaene Kod
iive iive g iive, `ii- (vahu)kirme kui rokale pailu vett `pεεle `panna, siis jääb ka pisine iive kord; leval on iive kord pεεl, kui sileks tehasse `enne `ahju ajamist; leva iivet `pandi lastele laguja `pεεle; pisine `valge iive kord on pεεl — küll ta (õlu) `varsti `keima akab Khk Vrd eeve, iivakord
ike1 ike Kan, g ikke u Vll, spor L, Ha Jä VMr Iis spor TaPõ VlPõ M, T, ike Muh Kul LäEd Mih PJg Hää Ris; n, g ikke spor R; ikeʔ, -õʔ g ikke, -õ Plv Rõu Vas(p ikeht) Räp; in ikken Har, iḱk- TMr; eke g ekke Rid(ekes), eke LNg Mar Kul; ikes g ike Krk; ikess Krk Krl, ikkes Kuu, g ikke; p ikest Hel; iḱk g ikke Lut
1. ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2
1. ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2
ile ile
1. (tuule)vinu pisine väheline tuul, mis `liiga `kange pole, see on ile; mette tuule ile pole ka Khk Vrd ili1
2. vilin kui tuul `kuskil vilistab - - siis `eetasse tuule ile Khk
1. (tuule)vinu pisine väheline tuul, mis `liiga `kange pole, see on ile; mette tuule ile pole ka Khk Vrd ili1
2. vilin kui tuul `kuskil vilistab - - siis `eetasse tuule ile Khk
hile hile (hrl jää)kirme `Üösel `tembas merele hile `pääle; kui joba tuli siel üks akkuna`klaasi `paksune [jää] siis sie oli hile; Hile on nii kova et `kannatab joba varest; `Seisujess oli `piimäle nadukane `mandi ilet `pääle `korjand; Ega see lahi supp ole, `rasvahile on pääl; Meri on hiless Kuu
ime1 ime R eP eL(imeʔ San spor V; imeh VId), g ime R eP Trv Nõo Rõn, `imme Kod eL, `imh(m)e Har; transl `immes Vil
1. ime a. imestust äratav, uskumatu või üleloomulik asi, nähtus, omadus jne küll `pandi imest kui miä `tervest sain Vai; Ise ime, ise püme, ise riu moa ilma tark = päsmer Pöi; saab imeks näha kas ta tuleb vel takatsi või Muh; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl (öeld eksimust vabandades) Hää; saab imeks näha, mis neist joodikude lastest saab HMd; [endist elu] akkasivad `rääkima, siis nagu imet VMr; `kange küĺm, ime et ää ei võta Sim; kõik `immed one mua piäl suand ärä nähä; si̬i̬ on üks imede ime et meie `ello jäemä [lahingus] Kod; nüid `vaata nagu imet, kuda tihasse Äks; imeväärt asi, isi `vanker sõedab KJn; sii om periss `immese panna kudass temä eläb Trv; t‿om küll suur ime, et ta mulle `leibä tõi Nõo; ma˽näi `täämbä `säärtse `imhme et ei `tihka kellegi kõnõlda Har; taad imeht um maa pääl iks `väega˽paĺlo Rõu; puja˽`ku̬u̬li ärʔ, a imä jäi iks elämä, tu̬u̬ oĺl periss issändä imeʔ; ma˽pei tu̬u̬d `ti̬i̬du `immess Vas b. imelik, iseäralik, veider ime `kuidas se `Helmi nii `kaua `laudass on Kuu; sie on `ninda `illukene sene `tüega, et ime kohe VNg; küll siä tied neid `temposi, et `ilgä ja imet on näha Vai; Mis see siis nönda ime on, isa oli koa viie`kümne `oastane kui naise vöttis Pöi; [meeste püksid] olid niipaĺlu lapitud et se oli kohe ime vaadata Kos; mis ime magamin si̬i̬ nüid om Krk; ime küll, nigu tagasiperi oless tõmmatu Puh; tada om periss ime˽kullõldõ San; mul oĺl ime˽kaiaʔ et, saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; [setud] `piitska `kutsvaʔ ru̬u̬sk. mul oĺl nii imeh Räp; mul kui imeh sai tu̬u̬st jutust, kost timä tu̬u̬d jutto tiid; mul lät́s ta jutt nii halvast ja `immest Se
2. trikk, vigur, temp Obune tegi minuga tie pääl sada imet Kuu; tegi `ilget ja imet `tõisega Jõh; ühna `viite imet tegi Muh; küll `seistaks, küll istudaks, `tehtaks sada imed εε Käi; tä `olle teind tääga viis vana imet Mar; tä tegi imet. nõiutab ja kuntsitab Tõs; aga ma teen `sooga viiskümmend imet ja iga ime `olla isi `moodi Juu; `sirkust ja imet tegema VJg; kui ärä lähäd kodoss, kaŕjussed teeväd siin vana imet; teeväd imet, mes ei saĺli nähä Kod; ta om mõni seidse imet äräde tennu Krk; ku‿sa `viina aat pandass `kińni ja tetäss sada imet Nõo || nõidus, kaetis silmäga imehhüt́ arʔ, timä silmäst sai imeh; ka koh tege imeht (midagi halvasti) vi̬i̬l maa pääle Se
3. (hüüatustes) a. (välj imestust, üllatust, kohkumist jne) aga ime `hoidagu, kas `sengä (parvega) nüd `tohtis nii `kaugale hakkada menemä; valatand et tule sina imet abi, kas sis viel ajavad järel; oi imet! oi imet Kuu; sina ime küll Hlj; midä imet ma nüüd tegin, kus mu arud õlivad Lüg; Oh sa ime, nagu `kõrvist `tõsseti (meeldivast teatest) Jõh; kuula imet vöi noor Jaen köind `kosjas Khk; Tohhoo imet, mis täna veel näha saab Rei; vaada imet. täna tuleb `taevast `saia Phl; nää `ullu imet Mar; ui ime, või temagi saand mehele Mär; `Kärba imet, või kukkus jõkke Vig; ossa ime kui pala Juu; Ime, et sa oskasid ka seie tulla KuuK; voi ime kus sa nii kauast jäid VMr; oh sa ime ise pime abe suus ja `ambid põle = peenis Trm; oh mu ime. kõik väĺjäle; minu ime küll! küll minu ihu värisi Kod; kas sa näed imet! Trv; oi sa imet, `õkva nigu udsu om kõ̭ik i̬i̬n; peremi̬i̬s ütelnu kollerile `vasta et, ime ime et kidu keelil kõnelap Nõo; oh sa elläv ime, mia veli na (kärbsed) omma; või elävät imet, ilm lätt hukka Har; kae imeh, määne asi tuĺl; oo imedü ~ perädü imeh Se b. (välj arusaamatust) ime tiäb, mes täl viga; ime tiäb, kohe minä selle põlle panin; ime sedä mõessab, luamad jäed alles; ime mõessab kost si uni tuli Kod
4. (intensiteedisõnana) õige, päris; väga Ime tark `teistele, `oskamata omale Kuu; `iesel ime pisukene VNg; ime suur ~ kallis Muh; üks ime raasuke, paĺluks sest sai Mär; `kihnlast kuduvad `praegagi ime toredi kirjusi sukki Tõs; ime`tihti on mul eliding old JJn; lugemine oli sel vanainimisel ime `selge Sim; imeilosass laalavad ja `loevad Kod; õõnabud olid imepaĺlu `õisi täis Pal; temäl `kasviva na (sibulad) ime ilusa Nõo; kuis tä (laps) kül˽ni imeilluss om Krl
5. (kvantumi- või viisilauses) akaa·tsi puud on nii pekad et ime Mih; poisil läksid kohe jalad põĺvini punaseks nõnna et ime Amb; ise mies üśtku jupakas aga kerib `käia mis ime Sim; tõesed naaravad kas imet Kod
1. ime a. imestust äratav, uskumatu või üleloomulik asi, nähtus, omadus jne küll `pandi imest kui miä `tervest sain Vai; Ise ime, ise püme, ise riu moa ilma tark = päsmer Pöi; saab imeks näha kas ta tuleb vel takatsi või Muh; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl (öeld eksimust vabandades) Hää; saab imeks näha, mis neist joodikude lastest saab HMd; [endist elu] akkasivad `rääkima, siis nagu imet VMr; `kange küĺm, ime et ää ei võta Sim; kõik `immed one mua piäl suand ärä nähä; si̬i̬ on üks imede ime et meie `ello jäemä [lahingus] Kod; nüid `vaata nagu imet, kuda tihasse Äks; imeväärt asi, isi `vanker sõedab KJn; sii om periss `immese panna kudass temä eläb Trv; t‿om küll suur ime, et ta mulle `leibä tõi Nõo; ma˽näi `täämbä `säärtse `imhme et ei `tihka kellegi kõnõlda Har; taad imeht um maa pääl iks `väega˽paĺlo Rõu; puja˽`ku̬u̬li ärʔ, a imä jäi iks elämä, tu̬u̬ oĺl periss issändä imeʔ; ma˽pei tu̬u̬d `ti̬i̬du `immess Vas b. imelik, iseäralik, veider ime `kuidas se `Helmi nii `kaua `laudass on Kuu; sie on `ninda `illukene sene `tüega, et ime kohe VNg; küll siä tied neid `temposi, et `ilgä ja imet on näha Vai; Mis see siis nönda ime on, isa oli koa viie`kümne `oastane kui naise vöttis Pöi; [meeste püksid] olid niipaĺlu lapitud et se oli kohe ime vaadata Kos; mis ime magamin si̬i̬ nüid om Krk; ime küll, nigu tagasiperi oless tõmmatu Puh; tada om periss ime˽kullõldõ San; mul oĺl ime˽kaiaʔ et, saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; [setud] `piitska `kutsvaʔ ru̬u̬sk. mul oĺl nii imeh Räp; mul kui imeh sai tu̬u̬st jutust, kost timä tu̬u̬d jutto tiid; mul lät́s ta jutt nii halvast ja `immest Se
2. trikk, vigur, temp Obune tegi minuga tie pääl sada imet Kuu; tegi `ilget ja imet `tõisega Jõh; ühna `viite imet tegi Muh; küll `seistaks, küll istudaks, `tehtaks sada imed εε Käi; tä `olle teind tääga viis vana imet Mar; tä tegi imet. nõiutab ja kuntsitab Tõs; aga ma teen `sooga viiskümmend imet ja iga ime `olla isi `moodi Juu; `sirkust ja imet tegema VJg; kui ärä lähäd kodoss, kaŕjussed teeväd siin vana imet; teeväd imet, mes ei saĺli nähä Kod; ta om mõni seidse imet äräde tennu Krk; ku‿sa `viina aat pandass `kińni ja tetäss sada imet Nõo || nõidus, kaetis silmäga imehhüt́ arʔ, timä silmäst sai imeh; ka koh tege imeht (midagi halvasti) vi̬i̬l maa pääle Se
3. (hüüatustes) a. (välj imestust, üllatust, kohkumist jne) aga ime `hoidagu, kas `sengä (parvega) nüd `tohtis nii `kaugale hakkada menemä; valatand et tule sina imet abi, kas sis viel ajavad järel; oi imet! oi imet Kuu; sina ime küll Hlj; midä imet ma nüüd tegin, kus mu arud õlivad Lüg; Oh sa ime, nagu `kõrvist `tõsseti (meeldivast teatest) Jõh; kuula imet vöi noor Jaen köind `kosjas Khk; Tohhoo imet, mis täna veel näha saab Rei; vaada imet. täna tuleb `taevast `saia Phl; nää `ullu imet Mar; ui ime, või temagi saand mehele Mär; `Kärba imet, või kukkus jõkke Vig; ossa ime kui pala Juu; Ime, et sa oskasid ka seie tulla KuuK; voi ime kus sa nii kauast jäid VMr; oh sa ime ise pime abe suus ja `ambid põle = peenis Trm; oh mu ime. kõik väĺjäle; minu ime küll! küll minu ihu värisi Kod; kas sa näed imet! Trv; oi sa imet, `õkva nigu udsu om kõ̭ik i̬i̬n; peremi̬i̬s ütelnu kollerile `vasta et, ime ime et kidu keelil kõnelap Nõo; oh sa elläv ime, mia veli na (kärbsed) omma; või elävät imet, ilm lätt hukka Har; kae imeh, määne asi tuĺl; oo imedü ~ perädü imeh Se b. (välj arusaamatust) ime tiäb, mes täl viga; ime tiäb, kohe minä selle põlle panin; ime sedä mõessab, luamad jäed alles; ime mõessab kost si uni tuli Kod
4. (intensiteedisõnana) õige, päris; väga Ime tark `teistele, `oskamata omale Kuu; `iesel ime pisukene VNg; ime suur ~ kallis Muh; üks ime raasuke, paĺluks sest sai Mär; `kihnlast kuduvad `praegagi ime toredi kirjusi sukki Tõs; ime`tihti on mul eliding old JJn; lugemine oli sel vanainimisel ime `selge Sim; imeilosass laalavad ja `loevad Kod; õõnabud olid imepaĺlu `õisi täis Pal; temäl `kasviva na (sibulad) ime ilusa Nõo; kuis tä (laps) kül˽ni imeilluss om Krl
5. (kvantumi- või viisilauses) akaa·tsi puud on nii pekad et ime Mih; poisil läksid kohe jalad põĺvini punaseks nõnna et ime Amb; ise mies üśtku jupakas aga kerib `käia mis ime Sim; tõesed naaravad kas imet Kod
ime2 ime Vai Tõs rinnapiim laps ei jää `muidu rahule, kui saab ime Vai; anna lapsele imed, `tissi Tõs Vrd imemine
ime3 ime Rõu Se rhvl ema Ime jäi tedä ikõma Rõu; Näio olõ ma `vaenõlat́s, ilma imeĺdä kananõ Se
ime-
1. iseäralik, veider üks ime jutt, käntsakas lugu Jäm; nii ime `värki asi Juu; siin on ike peris ime `jańti saand tehä (raskest tööst) KJn
2. imetlusväärne, erakordne ega‿s igaüks siis `ninda `pienest `oska `ketrada, sie on ime inimine kes näppib ja `ketrab VNg; nii ime roosid Khk
3. imet tegev, võlu- piab üks imearst õlema Lüg; soldat saan imemütsi pεhe Phl
1. iseäralik, veider üks ime jutt, käntsakas lugu Jäm; nii ime `värki asi Juu; siin on ike peris ime `jańti saand tehä (raskest tööst) KJn
2. imetlusväärne, erakordne ega‿s igaüks siis `ninda `pienest `oska `ketrada, sie on ime inimine kes näppib ja `ketrab VNg; nii ime roosid Khk
3. imet tegev, võlu- piab üks imearst õlema Lüg; soldat saan imemütsi pεhe Phl
ine ine Sa Muh Kse Han Khn PJg Tor Hää tasane ühetooniline häälitsus a. inin vassik ajab ine Jäm; söńn ajab ine lehma `perse taga Khk; Juba [loomadel] ine `lahti `jälle Pöi; ärja ine Kse b. (putuka) pirin massagad pirisevad, mihulased ajavad ine Khk c. (jutu-, laulu-, nutu)joru laps ajab ka paigul `perse taga ine Khk; Mis `söuksed (poisikesed) peaksid `käima teiste inimeste akende taga ine ajamas Pöi; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine Muh; Oo akan `ühte inet `aama ja ikka sellega `tüitab ja järel ei anna Han; Ajab muidu inet, põle [jutul] `ända i̬i̬s ega teist taga Hää
ire ire Khk Mus Kaa (hrl koos verbiga ajama)
1. (inimesest) a. irin, nurin See oo igavene ire (viriseja), mette mellegi asjage pole rahul; ajab ire ning toru `pεεle, oma ede ire (ümiseb omaette); Ma pea su ire kuulama, mellegiga pole [sa] rahul Khk; Sa ära aja ühtejooni seikest ire (nurise) Kaa Vrd iri1 b. loba, lora ajab ire `peele ei lähe ära Mus
2. (muudest häälitsustest) joru, jorin; pinin see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast ajab alalist ire Khk; Kui kiil akkas iret ajama, siis obu läks erguks ja elavaks Mus
1. (inimesest) a. irin, nurin See oo igavene ire (viriseja), mette mellegi asjage pole rahul; ajab ire ning toru `pεεle, oma ede ire (ümiseb omaette); Ma pea su ire kuulama, mellegiga pole [sa] rahul Khk; Sa ära aja ühtejooni seikest ire (nurise) Kaa Vrd iri1 b. loba, lora ajab ire `peele ei lähe ära Mus
2. (muudest häälitsustest) joru, jorin; pinin see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast ajab alalist ire Khk; Kui kiil akkas iret ajama, siis obu läks erguks ja elavaks Mus
ise1 ise R S hv L, KPõ I Plt; isi Jäm Ans(ls) L spor Ha, Ann Tür MMg KLõ; all isel hv Pha; det-pron (obliikvakäändeid vt enese)
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu no mies old ise `jälle niisugune `aigetand, sie ise ei ole siis `tahtund `verku vedädä; ega ta `Ievaldiga heneskäs `rääkind; Paremb ise tehä, ku teist `kässä; ise ime, ise pime, abe suuss aga `ambaid pole = `pähkel Kuu; naritsa ime kana vere, kana `endast ei süö VNg; sie on `neie eneste tehä; panen [su] `endasa `keitämä; ise lähed vanemast aga tõbi läheb `nuoremast Lüg; kuda ise mies `arvab, sie on Jõh; puurakkusid tegi egaüks isi Jäm; see ta `eesä kuub Khk; viherbo `öitsestel on `eesel irmus kena ais; Ukse `eese `küĺge `pandi ka akatus Kaa; kooliöpetajal oli isel [pikad] `juused Pha; `Päästlase pesa äi `tohtind `lõhkuda ja `päästlase `eesele koa mitte `aiged tehja Pöi; ise söövad ja kass on laua peal Phl; see oo mo `eesel `selgas olnd Kul; see (kamm) oo minu isa `eese `tehtud Mih; kus ise, siäl kõht, kus `õhta, siäl `üema (öömaja) Khn; Isi `pulmas, obune `põrgus Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; magusapu leeva tegi perenane ise JJn; mua ise on kõva kui raud; no nääte nüid on mul eneselgi maa Kad; tämä ise üvä `julge kana; kas ise tulid, või õli `aśja Kod; mina isegi olen tanu `kannud Pal; sind on vana `õelus isi kasvatand KJn; peremi̬i̬s `käskis sind `senna `tulla isi Vil Vrd ennaste2, ennate, ennatsi, ente; ise|enestasa, ente; ise|enestäs || (ühildumatu) isi `teitel on ammugid juba oma öpetaja Jäm; mis kasu poolest pole väga pikk mette, ise jämut on, see on tüiakas Khk; mes täl isegi ametid one Kod; temäl on isi laps KJn
2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) jalg sinetab ja ise `kirvendäb Lüg; ise `koera ku `raiska aga `kassida ka kihuta taga Vai; Ise kut äbarik, aga pane teist `lööma, siis meest küll Pöi; isi `ketrab ja tukub; talled imevad, isi `muksavad vasta vana Mär; Ei söö isi äga lase `teisi `süia Han; `üsku `õhku läksid õunad - - tühjad on kõik [puud] ja `õitsesid ise Ris; sisask one tiĺlokene lind ja kärme ise; täl (linnukesel) one silmäd ja jalad ja siiväd, aga ennäss põle `õllagi Kod; käŕg on must, isi punase `peaga SJn
Vrd esi2, itse1
3. (millegi kehastus) see oo vana `õelus ise Muh; ega see änam purjutamene ole, see vana `joomene ise juba Mär
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu no mies old ise `jälle niisugune `aigetand, sie ise ei ole siis `tahtund `verku vedädä; ega ta `Ievaldiga heneskäs `rääkind; Paremb ise tehä, ku teist `kässä; ise ime, ise pime, abe suuss aga `ambaid pole = `pähkel Kuu; naritsa ime kana vere, kana `endast ei süö VNg; sie on `neie eneste tehä; panen [su] `endasa `keitämä; ise lähed vanemast aga tõbi läheb `nuoremast Lüg; kuda ise mies `arvab, sie on Jõh; puurakkusid tegi egaüks isi Jäm; see ta `eesä kuub Khk; viherbo `öitsestel on `eesel irmus kena ais; Ukse `eese `küĺge `pandi ka akatus Kaa; kooliöpetajal oli isel [pikad] `juused Pha; `Päästlase pesa äi `tohtind `lõhkuda ja `päästlase `eesele koa mitte `aiged tehja Pöi; ise söövad ja kass on laua peal Phl; see oo mo `eesel `selgas olnd Kul; see (kamm) oo minu isa `eese `tehtud Mih; kus ise, siäl kõht, kus `õhta, siäl `üema (öömaja) Khn; Isi `pulmas, obune `põrgus Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; magusapu leeva tegi perenane ise JJn; mua ise on kõva kui raud; no nääte nüid on mul eneselgi maa Kad; tämä ise üvä `julge kana; kas ise tulid, või õli `aśja Kod; mina isegi olen tanu `kannud Pal; sind on vana `õelus isi kasvatand KJn; peremi̬i̬s `käskis sind `senna `tulla isi Vil Vrd ennaste2, ennate, ennatsi, ente; ise|enestasa, ente; ise|enestäs || (ühildumatu) isi `teitel on ammugid juba oma öpetaja Jäm; mis kasu poolest pole väga pikk mette, ise jämut on, see on tüiakas Khk; mes täl isegi ametid one Kod; temäl on isi laps KJn
2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) jalg sinetab ja ise `kirvendäb Lüg; ise `koera ku `raiska aga `kassida ka kihuta taga Vai; Ise kut äbarik, aga pane teist `lööma, siis meest küll Pöi; isi `ketrab ja tukub; talled imevad, isi `muksavad vasta vana Mär; Ei söö isi äga lase `teisi `süia Han; `üsku `õhku läksid õunad - - tühjad on kõik [puud] ja `õitsesid ise Ris; sisask one tiĺlokene lind ja kärme ise; täl (linnukesel) one silmäd ja jalad ja siiväd, aga ennäss põle `õllagi Kod; käŕg on must, isi punase `peaga SJn
Vrd esi2, itse1
3. (millegi kehastus) see oo vana `õelus ise Muh; ega see änam purjutamene ole, see vana `joomene ise juba Mär
ise2 ise Kuu Lüg Jõh(p iset) IisR Kaa Krj Pöi Muh Iis; isi Mär
1. (inimese sisemisest olemusest) Nüüd tuli suur ise `väĺja IisR; Ta on ju egaspoolis suur ise Pöi || (öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) Ise uppus `voorimehe supi`kaussi Lüg; Mis sa `kargad ise ja ise - - Tiad küll ise on `laudas. Siga on ise IisR; Ise `lautas, uks `pulkas Kaa; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise Pöi; Isi läks vissiga linna Mär Vrd esi3
2. vana ise (rästik) Muh; eks isi ole ikka isi sana ja ennast isi sana Ris
1. (inimese sisemisest olemusest) Nüüd tuli suur ise `väĺja IisR; Ta on ju egaspoolis suur ise Pöi || (öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) Ise uppus `voorimehe supi`kaussi Lüg; Mis sa `kargad ise ja ise - - Tiad küll ise on `laudas. Siga on ise IisR; Ise `lautas, uks `pulkas Kaa; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise Pöi; Isi läks vissiga linna Mär Vrd esi3
2. vana ise (rästik) Muh; eks isi ole ikka isi sana ja ennast isi sana Ris
ise3 (sõnade ise, isi levilat vt ise1; atribuudina käändub harva) in isess Kuu
1. iseenesest, välise tõukejõuta isikasund aśjad, pole nεid külind `kengid Jäm; kiva noodal all äi ole, alt niipaelu lühem et ta ise ennast `pöhja tarib Pha; Valmis pähked lüdivad ennast ise εε Emm; ja kue‿sa selle seebiratta üles `tõstsid, siis soobas pidi isi maha kukkuma Tõs; ta (pähkel) kukub isi ka maha sarabu otsast Ris; mõnel (surnul) `valguvad silmad ise `kińni Kad; [tiik] kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; masin `põĺli `ü̬ü̬si ärä. egä ta ise põlema ei lähnud Kod; lükäti parred ärä anguga, siss `kuksid [vihud] isi maha Kõp
2. iseseisvalt, omal jõul ää anna lapsele sedasi tükki kättä, egas tema sitt veel isi `süia mõesta Mär; `kardoli `võtmese `talgosi `tehtod koa mette, `võt́sid isi Lih; loomad uidavad, siad, et nad ise `süia soavad Amb; laps `tahtis isi `käia Pil || isiklikult, oma silma või käega see ma ole ise näind, see pole `kuultud jutt Kaa; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; ju ma lähe otsi ise; ma võta ise Muh; isi ma `tehtud ei saa Kul; oo isi `väätud kivid Tõs; [heidest] Tegid suka`lõnga, siis sai `pehmemad, isi kedrata Hää; lõng sai koa isi värvitud Tür; isi kedrätud lõng, ja isi kaasitud lõng Vil
3. tegelikult, oma olemuselt `silgu supp on ise ia `süia Jõe; tore ka ise vahest oli [heinal], `nalja ja `naeru ka ikke VNg; reha ise päris uus äga kaha juba `katkine Kär; See on ise `sõuke soe vihm Pöi; erilased, need o kurjad isi `raiped koo (ka) Mih; käimaga lähäb ise ulk `aega, võta oma tööriistad ja leivakot́t ja mine [tööle] Ris; nied viiulet́id olid ise ead karduled Jür; lepa lauad on ise `kaĺlid Amb; lodu maa on ise mustamulla maa Sim; sial piab isi vääga ia vesi olema Pal; ilm ise on soe, aga tuul on jahe Lai; minu emalgi oli kaks puu `kauśsi. nad olid isi iad `kerged Pil Vrd itse2
4. eraldi, omaette; isesorti [hülgel] nahk ja rasv `korraga `vueta `seljast ära ja siis kodu tiha `jälle - - kaheks. rasv ise ja nahk ise Jõe; sa pead ju iga löŋŋa ise [värvima kirju kuue kangal]; isi on `jälle suured tigud, mis `metsas on. isi on pisised tigud jah Jäm; lammaste laut `olle ise, sigade laut `olle ise Phl; mis sa ikke oma `tahtmesega üksi võid teha, kui so perekond oo kõik ise Mar; [labakindal] `pöidla jaos isi kujutud sõrm Tõs; Vata `luudameseks ja karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater Hää; iga inime ikka `aadred ei osand `lasta, `aadre `laśkjad olid ikka ise Ann; `kuhver oli ise ja kirst ise Trm; `Tõrma kabelikeriku kell lü̬ü̬b ise, ku `mat́mine on MMg; peremi̬s oĺl tagalauas, eräldi jah, ja `tü̬ü̬lest oĺd isi Kõp || lisaks, peale selle ise veel muud asjad mes `otsa said Mar; Võhma Vanamõesa `valdas oli üle kuiekümne talu, isi vel saanad Kir; õdõdõlõ egä ühele kaks `puari sukkõ, ise viel üed Khn; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus. ise viel mis vigaseks läind JõeK; nüid on neli viis `paari [säärikuid] noh. isi on veel kingad Pil
5. (atribuudina) a. eri(nev), teistsugune nie (paadi põhjalauad) olid kaik ärä `nummerdettud vatta iga `kohta läks isess `suurusess Kuu; nied oli ka ikke ise inimised keda `kinni `pieti [vaimude poolt] VNg; Igas peres ise leib, igas talus ise taar Lüg; öuemärgid köigil, egal ise nägu Khk; Läks ise (teist) teed `sõnna öles mere `poole; See on `jälle üks isesoŕt `tuhlid; Mees liha `seltsis `kuigi `kaugele, ta `pistis oort ise`kanti Pöi; iga lõng ise `karva Muh; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest; tä `mõtleb ise`keero (erinevalt) Mar; `rautamese jaos oo isi `aamer kohe Tõs; Kolmed takud sugiti - - igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; aesa jäoks oli isi kodar Nis; met́sis on ike isi lend, tedre on ike teene Juu; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; igate `muodi `kuoti neid (labakindaid) iga paar ise kirjaga VMr; seal on `jälle isesugu raba Kad; tämäl (saekaatril) one ise ratas kos piäl laud juakseb; naaravad et, si̬i̬ on ise viga (rasedusest) Kod; rehe riha oli ise riha, neĺla viie pulgaga Äks Vt isem b. omaette, eraldi olev `seeme `vilja paned ise `jäuse Khk; ma ole ise`leibas (söön eraldi) Kaa; iga `lambal `keerti [niidetud vill] ise `rulli; lammastel `olli ise karjasmaa, seal köesid `lambad Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; söövad perega ikke `ühtes `laudes, ei söö isi `laudes `ühti Mär; soolatsed kraamid o isi `aitas Lih; [kangakäärimisel] Lõngad on igaüks isi nõus Hää; poisid olid ikke ise `leeris Nis; Lehmad olid ise `lautas Kei; pobolid õlid isekõhan ja talupojad õlid isekõhan ku `aeti kõik `kontori `juure kokko Kod; sulasel oli isi laud Plt; [polnud] nagu nüid, [et] iki ärra magab isi kohas, proua isi kohas SJn
Vrd esi4
1. iseenesest, välise tõukejõuta isikasund aśjad, pole nεid külind `kengid Jäm; kiva noodal all äi ole, alt niipaelu lühem et ta ise ennast `pöhja tarib Pha; Valmis pähked lüdivad ennast ise εε Emm; ja kue‿sa selle seebiratta üles `tõstsid, siis soobas pidi isi maha kukkuma Tõs; ta (pähkel) kukub isi ka maha sarabu otsast Ris; mõnel (surnul) `valguvad silmad ise `kińni Kad; [tiik] kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; masin `põĺli `ü̬ü̬si ärä. egä ta ise põlema ei lähnud Kod; lükäti parred ärä anguga, siss `kuksid [vihud] isi maha Kõp
2. iseseisvalt, omal jõul ää anna lapsele sedasi tükki kättä, egas tema sitt veel isi `süia mõesta Mär; `kardoli `võtmese `talgosi `tehtod koa mette, `võt́sid isi Lih; loomad uidavad, siad, et nad ise `süia soavad Amb; laps `tahtis isi `käia Pil || isiklikult, oma silma või käega see ma ole ise näind, see pole `kuultud jutt Kaa; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; ju ma lähe otsi ise; ma võta ise Muh; isi ma `tehtud ei saa Kul; oo isi `väätud kivid Tõs; [heidest] Tegid suka`lõnga, siis sai `pehmemad, isi kedrata Hää; lõng sai koa isi värvitud Tür; isi kedrätud lõng, ja isi kaasitud lõng Vil
3. tegelikult, oma olemuselt `silgu supp on ise ia `süia Jõe; tore ka ise vahest oli [heinal], `nalja ja `naeru ka ikke VNg; reha ise päris uus äga kaha juba `katkine Kär; See on ise `sõuke soe vihm Pöi; erilased, need o kurjad isi `raiped koo (ka) Mih; käimaga lähäb ise ulk `aega, võta oma tööriistad ja leivakot́t ja mine [tööle] Ris; nied viiulet́id olid ise ead karduled Jür; lepa lauad on ise `kaĺlid Amb; lodu maa on ise mustamulla maa Sim; sial piab isi vääga ia vesi olema Pal; ilm ise on soe, aga tuul on jahe Lai; minu emalgi oli kaks puu `kauśsi. nad olid isi iad `kerged Pil Vrd itse2
4. eraldi, omaette; isesorti [hülgel] nahk ja rasv `korraga `vueta `seljast ära ja siis kodu tiha `jälle - - kaheks. rasv ise ja nahk ise Jõe; sa pead ju iga löŋŋa ise [värvima kirju kuue kangal]; isi on `jälle suured tigud, mis `metsas on. isi on pisised tigud jah Jäm; lammaste laut `olle ise, sigade laut `olle ise Phl; mis sa ikke oma `tahtmesega üksi võid teha, kui so perekond oo kõik ise Mar; [labakindal] `pöidla jaos isi kujutud sõrm Tõs; Vata `luudameseks ja karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater Hää; iga inime ikka `aadred ei osand `lasta, `aadre `laśkjad olid ikka ise Ann; `kuhver oli ise ja kirst ise Trm; `Tõrma kabelikeriku kell lü̬ü̬b ise, ku `mat́mine on MMg; peremi̬s oĺl tagalauas, eräldi jah, ja `tü̬ü̬lest oĺd isi Kõp || lisaks, peale selle ise veel muud asjad mes `otsa said Mar; Võhma Vanamõesa `valdas oli üle kuiekümne talu, isi vel saanad Kir; õdõdõlõ egä ühele kaks `puari sukkõ, ise viel üed Khn; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus. ise viel mis vigaseks läind JõeK; nüid on neli viis `paari [säärikuid] noh. isi on veel kingad Pil
5. (atribuudina) a. eri(nev), teistsugune nie (paadi põhjalauad) olid kaik ärä `nummerdettud vatta iga `kohta läks isess `suurusess Kuu; nied oli ka ikke ise inimised keda `kinni `pieti [vaimude poolt] VNg; Igas peres ise leib, igas talus ise taar Lüg; öuemärgid köigil, egal ise nägu Khk; Läks ise (teist) teed `sõnna öles mere `poole; See on `jälle üks isesoŕt `tuhlid; Mees liha `seltsis `kuigi `kaugele, ta `pistis oort ise`kanti Pöi; iga lõng ise `karva Muh; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest; tä `mõtleb ise`keero (erinevalt) Mar; `rautamese jaos oo isi `aamer kohe Tõs; Kolmed takud sugiti - - igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; aesa jäoks oli isi kodar Nis; met́sis on ike isi lend, tedre on ike teene Juu; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; igate `muodi `kuoti neid (labakindaid) iga paar ise kirjaga VMr; seal on `jälle isesugu raba Kad; tämäl (saekaatril) one ise ratas kos piäl laud juakseb; naaravad et, si̬i̬ on ise viga (rasedusest) Kod; rehe riha oli ise riha, neĺla viie pulgaga Äks Vt isem b. omaette, eraldi olev `seeme `vilja paned ise `jäuse Khk; ma ole ise`leibas (söön eraldi) Kaa; iga `lambal `keerti [niidetud vill] ise `rulli; lammastel `olli ise karjasmaa, seal köesid `lambad Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; söövad perega ikke `ühtes `laudes, ei söö isi `laudes `ühti Mär; soolatsed kraamid o isi `aitas Lih; [kangakäärimisel] Lõngad on igaüks isi nõus Hää; poisid olid ikke ise `leeris Nis; Lehmad olid ise `lautas Kei; pobolid õlid isekõhan ja talupojad õlid isekõhan ku `aeti kõik `kontori `juure kokko Kod; sulasel oli isi laud Plt; [polnud] nagu nüid, [et] iki ärra magab isi kohas, proua isi kohas SJn
Vrd esi4
ise- hv ?äikese- ise pilv, iil, vihm Kuu
ite1 ite g itte Muh L Ris Nis Juu Jür Tür, ite Hää, `itme Mih Aud Koe; n itõ Urv; n, g itte Vai; ites Kei, g itte Lä PJg Tor, ite Ris, `itme Kir Kse Mih; g `itme Tõs; pl `itmed Aud Hää, jetted Kse; itte- Hlj
1. idu `kartuli itte Vai; upel oo maailmatu suur ite taga Muh; kardulid on nii ittesse läind, `tarvis ära murda itted; mõni üvä (iva) annab meto itest Rid; vana kardulil itted olid rõdamisi. igä augo kohes oli üks ites Mar; lähme kardule ittid `murdma Mär; vili akkab `juurduma, juba jetted taga Kse; Ernekuhilad oo põllal naa ää kasun, igal ernel oo ites külges Han; [linnaseid leotati] naa et `itme otsad `vällas olid Tõs; itest tuleb vaŕss Ris; `seemnekarduled `leikame itete vahelt pooleks Kei; kõige itetega [ei] või `anda [loomale kartuleid] Tür; Kae˽sõ̭ss sääl (riide all) `laśti sõ̭ss nii `kaugu ollaʔ [linnaseid], nigu jo itõ `vällä nakaśs ajama Urv Vrd ide1
2. oga agaluugid, teise `ääres teine terav ites, okas Rid
1. idu `kartuli itte Vai; upel oo maailmatu suur ite taga Muh; kardulid on nii ittesse läind, `tarvis ära murda itted; mõni üvä (iva) annab meto itest Rid; vana kardulil itted olid rõdamisi. igä augo kohes oli üks ites Mar; lähme kardule ittid `murdma Mär; vili akkab `juurduma, juba jetted taga Kse; Ernekuhilad oo põllal naa ää kasun, igal ernel oo ites külges Han; [linnaseid leotati] naa et `itme otsad `vällas olid Tõs; itest tuleb vaŕss Ris; `seemnekarduled `leikame itete vahelt pooleks Kei; kõige itetega [ei] või `anda [loomale kartuleid] Tür; Kae˽sõ̭ss sääl (riide all) `laśti sõ̭ss nii `kaugu ollaʔ [linnaseid], nigu jo itõ `vällä nakaśs ajama Urv Vrd ide1
2. oga agaluugid, teise `ääres teine terav ites, okas Rid
ite2 ite vanaema mõned üiavad - - vanaema ete ~ ite Kos
ite3 n, g ite Hää; g `itme Tor; pl itted Hag, `itmed Pär hitse `itmid vidama; `itme riipsud Tor
jee jee Sa Phl Rid Mar PJg, ie Khn int Oh äri jee Jäm; `elde jee, nee kasu naised tegad `vaeseks Khk; oh jee, need on nii kibed Kaa; oh sa jee, ma tuli lennates Vll; ui jee, meks ma põle Mar; `Elde pühä ie Khn; oh sa jee PJg Vrd ee
jee → j
kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
kibe1 kibe g -da R(g -jä Kuu, -dä Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (-dä) Rid/ke-/ Vig Mih Puh Võn/-õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke-/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad
kibe2 kibe g -me R Jäm Krj Vll spor L K I, TLä(-na Nõo); kibe|mes g -me Mar; n, g kibe Jäm Khk Kaa Tõs(g -ne); g kibena Koe
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
kide1 kide g -me Hlj VNg Lüg/pl -mmed/ Jõh Vig Ris Kos Rak VJg Kod; n, g kide Kaa
1. lõpus kala kidemed kisuta ära Jõh; kidemed löua all, punased, kus läbi vett laseb suust `väĺla Ris; kui `võeta kala suolikad `väĺja ja kurgu alt kidemed, siis `üölda, et kidutasse kala VJg
2. uim kide on sie, kenega kala vie sies `airub `käia VNg
3. kalarapped kui kala kidemeid on `palju, siis `kiedeta sigadele VNg; Kalakidemmed ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse Lüg
Vrd kida1, kidu1
1. lõpus kala kidemed kisuta ära Jõh; kidemed löua all, punased, kus läbi vett laseb suust `väĺla Ris; kui `võeta kala suolikad `väĺja ja kurgu alt kidemed, siis `üölda, et kidutasse kala VJg
2. uim kide on sie, kenega kala vie sies `airub `käia VNg
3. kalarapped kui kala kidemeid on `palju, siis `kiedeta sigadele VNg; Kalakidemmed ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse Lüg
Vrd kida1, kidu1
kide2 kide g -me Kse Hää Sim kübe, pihu vihma kidemed akkavad `köima Kse; `väiksed söö kidemed viil järel Hää Vrd kibe2
kide3 kide Hää Saa Vil kõõlusetupepõletik Kidel on irmus valu - - viis abinõu mina tään kudas kidest `lahti saab - - lased teist inimest oma kide närida ja `pääle lugeda Hää; kui kide on, siss liige kädiseb Saa; rüki `lõikuse aal tuli kide [kätte] Vil Vrd kida3, kidi1, kidu4
kide4 kide Vai VJg KJn, kidõ Vas Se kits; kitse meelitusnimi ja kutsehüüd kide, kide Vai; nuor kide; kidetall VJg; meil ka kidõ tõi paaŕ `poiga Se Vrd kedõ, kidi4, kidu3
*kide5 pl kided, el kidemetest osi tegid kidemetest nuuśtiku Tür
kige kige Saa M(kiige Trv Hel) San, kiige van Hi Vil(kige) kõige `kapten `ütlen, et kui pääseb eluga ää siiss ta senne eest hävitab hiiu`rahva kiige suurema `vaenlase ära; nee `ütlen et hundid oo kige suuremad `vaenlased Phl; kige pisem Saa; Lambi `oĺli kiige viimäne `Uusna talu Vil; Oma vitsa pessäv kige valusamini Pst; temä taht tõistest kige üle saia, kige targep olla Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel || tükkis, koos kige aganidega jahvatedi San
kihe kihe Sa(ke- Mus Vll) Hi (enamasti koos verbiga käima) valesti käärima (õllest) ölut kihe `kεima akkand Khk; vahukord kadus pealt ära ja, polnd änam `kεima peal, siis `üiti kihe kεind Mus; ölut toppis kihe `keima minema Kaa; Kui ta (õlu) kihisema akkab siis ta vöib `kergesti kihe `käima koa `minna Pöi; Taal ölletegu läks sandisti, kihe`käärimine sees Rei; ölut hakkab kihe `käima Phl || kiiva, viltu `Vanker hobuse järel tikub vεhe kihe kiskuma Emm
kile1 kile IisR spor L, Tür Iis Trm Lai Plt KJn Vil M T(kiĺe Ran Kam, kilõ San), kilõ Plv Räp Se; -kile Vig Juu Koe, -kele Aud kaerajahust (harvemini leivataignast) keedetud hapendatud puder, kiisel nüid tehatse kaera apurokka, üks järk `üidvad kile Var; kile tahtis [keetmisel] üsna oolega segada Mih; kile jahu `tehti kaerast Tõs; Aput leva tainast `võetaks kilet teha Hää; kilet `sü̬ü̬di piimaga Saa; piim apu nii kui kile Vil; kile keedets apu levä juurest Krk; kańepi`li̬i̬mi `panti kilele `otsa ja mugu `sü̬ü̬di Ran; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk, nigu kile vajop kõ̭igile `poole Puh; kui kilet tahat tettä, siss tulep kaara jahu ärä sõgelda Nõo; kilõt sü̬ü̬di rõõsa pimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp Vrd kill1 || keetmata kaerajahuvedelik vedel, `keema panemata seda nimetati kile. - - ära keedeti, siis sai kisla Lai || hum seep – PJg
kile2 kile g-da IisR,-dä Kod, kjõlõ g -da Khn; n, g killõ Võn V; n, g kille Ote Krl Har(g kilehe); kile p killet Hel; n, g kile Jäm Khk Pöi kõrge, kime, kriiskav (hääl) a. Laulab nii kile äälega Khk; härmoo·nik oli nõnda kile ealega Pöi; tüdrikud karisid kjõlõdate iäldegä Khn; mõ̭ni meesterass kõnõlass kah kille helüga nigu naistõrass Har; Kaśsikakk t́siirut́ `taiva all ja ai umma killõt hellü: viu-viu Rõu b. setu koori kõrgeim hääl koorih õ̭ks piat olõma torrõ ni killõ, muidu ei lää `höste; Ma kilksi killõt, nii õt helü tulõ õs inämp vällä Se
kile3 kile Kuu VNg Jõh spor Sa, Muh Lä PJg(g -me), spor KPõ, VlPõ a. õhuke nahake, (naha)riba, kelme `sormed on kiles VNg; üks kile jähi vel pidama (murdunud kepil, kõrrel) Khk; kuuse kurdid - - [seemnetel] pisiksed kiled `külgis Vll; Kui sa looma ää tapad siis seal köhu peal on pisike kile Pöi; kisu kile naha pealt ää; keele alt lõigati kile `katki ja kohe akkas `reakima Muh; munal oo koa kile koore all; pilliroo kile (õhuke nahake siseküljel) Mar; soolikate `ümmer oo koa õhuke rasva kile PJg; kui vokk plõrises ja vibas, siis oli voki `lühtreauk ää kulund ja tuli `panna kasetohu kilet vahele Kei; kui varss süńnib sis on kile suu ees Juu; naha kilet `parkimese `juures `piale ei `jääta JMd; sia ploomi rasval on kile pial Koe b. õhuke kord, kirme millegi pealispinnal üle mere on ohukene jää kile kord Jõe; kile tuli `siepi `keitäes ka `pääle, sis `jäätigi `keitämine järell, ku juo kilesse ott Kuu; meri akkab `kinni minema, juba kile kord olle peal Muh; piimal põle koort `ühti, mudu vesi all ja kile peal Kse; eatisel ~ jääl on kile peal Plt c. (millegi väga õhukese või peenikese kohta) sie lang on nagu kile pienike Jõe; nii õhuke [riie] nagu pisike kile Pöi
kile4 kile VJg Trm Kod, kilõ Se
1. lstk kits sikuttall on kiletall, kitsettall on kidetall VJg; kile, kile `karja rhvl Kod; `kitsõ üldäss et kilõ; kilõ ja kid́o – kiä kui kuts; anna mullõ kilõ`piimä Se Vrd kilu4
2. int (kitse kutsumisel) – VJg Trm Se kile kile tule VJg; mõ̭ni kuts: kilõ-kilõ – hõik mano Se
1. lstk kits sikuttall on kiletall, kitsettall on kidetall VJg; kile, kile `karja rhvl Kod; `kitsõ üldäss et kilõ; kilõ ja kid́o – kiä kui kuts; anna mullõ kilõ`piimä Se Vrd kilu4
2. int (kitse kutsumisel) – VJg Trm Se kile kile tule VJg; mõ̭ni kuts: kilõ-kilõ – hõik mano Se
kime n, g kime Jäm, g -da Lüg, g -jä Kuu hele, läbilõikav, kile nii kimejä `äändegä `raiped (sääsed) Kuu; kimeda `äälegä `räägib Lüg; `Karjus kime äälega Jäm
kire1 n, g kire Käi Krk Hel, g kire|da Jõe Hlj Lüg/-dä/ Jür, -jä Kuu, -ja VNg
1. a. krõbe, kuiv; kõrbenud kireda `kuorega leib Jõe; kirejäd `heinäd Kuu; `leiva `kuorik on `ahjus kiredaks põlend Hlj; `kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd Lüg b. fig tige sa oled õite kiredaks läind Jür || kirvendav kurk on kire Hlj
2. ere, kiiskav `seĺge päe ku kire, päe kirents `kangest; iluss einäke küll, aĺlass ku kire; tiĺluk räim ja ninda aĺlass ku kire; õbe `karva puhass nindagu kire; õõrut `puhtess ti̬i̬ lusigu, iluse ku kire Krk || käre, kuum Juhtus olema `oige kire einä ilm, `uomikuse `niidukse vois juba `ehtul `varju ala `panna Kuu || Püüda sai siis, kui oli puhta kirega jεε, kui aga jεε olli alt karune, oli noodapüük raskendatud Käi
1. a. krõbe, kuiv; kõrbenud kireda `kuorega leib Jõe; kirejäd `heinäd Kuu; `leiva `kuorik on `ahjus kiredaks põlend Hlj; `kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd Lüg b. fig tige sa oled õite kiredaks läind Jür || kirvendav kurk on kire Hlj
2. ere, kiiskav `seĺge päe ku kire, päe kirents `kangest; iluss einäke küll, aĺlass ku kire; tiĺluk räim ja ninda aĺlass ku kire; õbe `karva puhass nindagu kire; õõrut `puhtess ti̬i̬ lusigu, iluse ku kire Krk || käre, kuum Juhtus olema `oige kire einä ilm, `uomikuse `niidukse vois juba `ehtul `varju ala `panna Kuu || Püüda sai siis, kui oli puhta kirega jεε, kui aga jεε olli alt karune, oli noodapüük raskendatud Käi
kire2 kire pehme, vesine kire maa, `pehme maa kõba maa vahel tükati; kire koht, eenamate sees on neid `kohtasi, astub läbi, siss vesi oo all PJg
kive- kivi- – R all jänes vai kive jänes; kive `kalju, sie oli nagu `permand; Suur kive `kangur; Kive `kouraga on üä `pohjast kivi ottada; Ei kive `kärkäl `kasva `einä ega ädälä Kuu; kivitraks pidäs kive aher`varres pesäd; `Mieter `liiva `vaide, kivejärk on all. Kive`järko ei tia kui sügävälle sie lähäb; eks õle mere `saaredes `suured kive `kaljud; punased kui `Maidli `mõisi kive kattused; maja põles maha, muud ei õle kui kive murd maas Lüg; majagad `ongi `tehtü `sinne kus - - kive karid ja madalad kohad; Kive `killud on maas; kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo Vai
klee klee Hi Han ristikhein Klee tahab väga εεd mood, sii ta `kasvab viletsasti Emm; pellod olid klees; ta külis ühe pöllu kleesse Rei Vrd kleehein
knee knee Rei Phl Ris, nee Mus Käi Rid, kni̬i̬ Hää(knei) juurpuu või raudkaar laeva või paadi kere nurgi olevate osade kinnitamiseks
lee1 lee Jäm LNg Kul Mär Vän Saa Ha Jä spor I KLõ, lie R KPõ Iis Lai KJn tulease ahjusuu ees; kolle lie `lieme `keidab ja perand `lapse `oiab VNg; `reietua `ahju lies `keideti, nokkad ja `konksod õlid `püsti; vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa Lüg; lies `keideti `ahju `kummi all Jõh; `tõmbas süöd `liede ribilägä Vai; paneb `leede kardulid `küpsema Mär; Lee tuli oĺli tares suure ahju suu pääl Saa; vanast keedeti pajaga lees, kui pliidit põld veel olemas Juu; `tõmmame ahjust süed `liede, paja `alla Kos; kaks pada oli ikke `kõrvi sial lies ja tuli põles all ja KuuK; `pańdi altuks `kinni, kui ahi oli küdend, siis akati lie pial süte pial `kietma Amb; kuoguga lie pial `kietsid, lie oli ahju suu alune JJn; meil oli lee nagu `enne vanasti oli - - sööd tõmmati `sõnna `sisse, sööd ja tuhk Tür; sial lie pial siis kui ahi ää `küöti, tõmmati süöd maha ja sial oli - - siis nihuke kook, kus `pańdi pada `otsa Koe; tõmmasime süöd `liede, kuok rippus sedasi `alla ja sies olid augud, kui `tahtsid pada madalamast `lasta, siis panid madalamasse `auku Kad; `lõuka kivi oli lie ligidal, selle peal istuti, lie peal kiedeti VJg; tule kaŕp [oli], kellega sai tuld `tuua külast, kui liest tuli ära `kustus Sim; vesi kieb lies Iis; tõmmasid sööd `leede Pal; lee on rehe tuas ahju ees ja mõnel on pliita ette `tehtud; [maa] oli nii kuiv, kõik oli nii nagu lie tuhk oli Lai; lee oli `tehtud paari teĺliskivi `kõrgune - - suur puu oli üle lee `pandud, puu koogud `sisse `pandud, `kookude otsas pada, sial siis keedeti `süia Plt Vrd leed, leede2
lee2 lee Jäm Jaa Pöi Muh Emm spor L(lie Khn)
1. liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee, sui on kuiv, `talvel ja töusu aal on vesi peal, paljas liiv, pole seal kiva üht Jaa; lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo; lähme aga lee `peale, siis saame `räimi; lest üteln koa, ma lähe `leele `liiva `sööma; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee, seal on nii madal ja liivane põhi Lih; kui meri möönab, on ulk maad puhas lee, päris liiv; lee põhi, kalad käivad `söömas, söövad lee naa urvikleses Var; lee - - sial ei ole kiva ega kedagi, ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal, aga nii madal ei ole, et ta veest `väĺla jääb Tõs; sii õigõ ĺõbõ lie põhe, kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand, ĺõbõ kõik; kus `siokõ liivanõ põhi ond, sie kutsutassõ lie Khn Vrd leede1, lees1
2. madal kallas oo lee, paadiga ei saa siit `kaldase `tulla Aud
1. liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee, sui on kuiv, `talvel ja töusu aal on vesi peal, paljas liiv, pole seal kiva üht Jaa; lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo; lähme aga lee `peale, siis saame `räimi; lest üteln koa, ma lähe `leele `liiva `sööma; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee, seal on nii madal ja liivane põhi Lih; kui meri möönab, on ulk maad puhas lee, päris liiv; lee põhi, kalad käivad `söömas, söövad lee naa urvikleses Var; lee - - sial ei ole kiva ega kedagi, ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal, aga nii madal ei ole, et ta veest `väĺla jääb Tõs; sii õigõ ĺõbõ lie põhe, kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand, ĺõbõ kõik; kus `siokõ liivanõ põhi ond, sie kutsutassõ lie Khn Vrd leede1, lees1
2. madal kallas oo lee, paadiga ei saa siit `kaldase `tulla Aud
lee3 lee Han PJg (värvusest) [ta] Oo `valged leed inimene, ema oli `musta leed; [ta] `Ostis `neukest punast leed rätikud eile Han; riie on `leekind või lee PJg
libe1 libe g -da (-dä) R/g -jä Kuu/ L(le-) K I T; n, g libe S Lih Saa M, lipe Muh Vig Lih Saa Hel Rõn, lipõ V/g libõdõ Krl/, lippe Vai, lepe Rid Mar; lipe Mih, lippe Nõo, g libeda; ljõbõ g -da Khn; pl lippe Hls
1. a. (hrl mingist pinnast) sile (ja märg või limane); kiilas `niinep̀u lehed o libejäd, `jüstku olis `siepi `pääle `voietud Kuu; tigu on pisikene libe luom VNg; `äŋŋer on lippe kala, ei `seiso pios Vai; kövasi luisk vötab libe korra `ümber; regi akkab libe `teega `viitama Khk; üks oli libe `pεεga, teine oli `sargas juustega; kui kivi oli libeks läind, siis `tehti sellega `püili Mus; `vaikne meri, libe kohe pealt Vll; tegi üsna libeks märjaks (läbimärjaks); Pea oli nii libe just kui oleks lehma noolitud olnd (õlitatud ja kammitud juustest) Pöi; kalasi tehasse viiliga ja laasi killuga lipeks; äe aag omale lipesid (märgi) sukki `jalga mitte Muh; siis on see `painija neid (hobuseid) nii röhun, et nad üsna libed ja märjad humigu oln Phl; lebedad tatikad Rid; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui puust nõu `tehti, siis ooliti ta seest libedaks `oolmedega Kul; lebäd saavad enne `ahju panemist libedas `tehtud Vig; Libe pistab karust = villase kinda kättepanemine Han; vart oli kõber puu, üks ots oli libe, sealt `oiti `käega `kinni Mih; puukausid olid `treitud, ilusad libedad olid Tõs; Üeveldä süemä laud piält ljõbõdas; Ljõbõdad angõrjast `pioga `kindi ei piä Khn; libe kangas oo sile kangas, kus karb pealt ää sääritud; suka nõel oli `ühtlane libe, aenult ots oli vahe Aud; ilus libe tee just kui `lauda möda lase; männal oo arakad käbid - - kuusel oo libedad PJg; ku sa [pesu] ära rullid, on ilus ja libe, nagu triigitud Hää; luts - - libe tüma kala, pöle `końti tundagi sies Ris; kibi oli nõnna libe, kukkusin ristluu końdi `peale Juu; `näĺkjas, üks libe elajas Ann; ned minu `juuksed on nii libedad ja lipsakad JJn; kui on libedam suga, ta ei vii jo `lõnga karuseks Tür; luts on libe ja must, justku madu pea tesel VJg; tigo one libe juśku sült Kod; lipsein on libe nõnna et vikat lähäb üle Äks; kore `iatus oli koorikuline, ei old nii libe Lai; `saapa tallad on libedäd; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kangakudumine KJn; tiguse om raisa lippe Hls; vaśksuga `oĺli libe, tost käis lang läbi; jää om libe nigu tat́t jälle Nõo; kuslapuust [reha]pulk om kõgõ kõvõmp ja libedämp Kam || oksteta puu oo ülalt `okslene, alt libe Aud; ilusad libedad pikad puud PJg; ega ta (kärbis) lippes es `lü̬ü̬dä, ta `oĺli `oksline Saa || kortsudeta nii libeda `näuga Kse; minul oo libedad käed Aud Vrd limbeb. lage, tasane see (täkk) `olli siis rulli ies, sellega rulliti siis põld libeks Muh; siin oli küll ilus libe maa, aga see oli nii visa, nönna et sina [heina] kätte ei saa Noa; nüid on [sauna asemel] puhas libe maa, üks põesas veel seal LNg; libeda lageda maa peäl, seäl sai küll vastand kaared [niita] Mär; põllu rulliga `lasti põld libedas Vig; `künklik maa põle libe maa mette, seal o mättud ja Kir; äed olid ja rullid ja, mis pialt libedas tegid Tõs; libedam maa `rohkem, põle `auklene ega `mätlene Aud c. (riknenud toidust) liha oo libeks läind Khk; `tuhlid ää mädanend `keldris, libed puhas Vll; Kapsustel on suur ull libe läila maik sihes Pöi; libe supp Kei; vana toit, põle enam ia, juba libedaks tõmmand Sim; liha tükib `aikama, nõnna libedäss lähäb Kod | [kitkutud linapeosid] maha ei võind visata, siss läkst nad libedas ja ukka SJn d. (vedelikest) Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks. Seda libed vett `panta pölend aava `pääle Rei; kui vesi [linaleo] `aukus `ästi lipe oo, see o kõege param: sinäkäs lina tuleb Vig; teitil na libe vesi kaos; siis ta (lehelis) läks ju naa `kanges ja libedase, et käed sõi puruse Tõs; Vihmavesi iä ljõbõ pestä Khn; mõssit seene `mitma `vi̬i̬ga iluste `puhtass, et enämb libedat vett es ole Nõo e. (teeoludest) kukkus libedaga perseli Mär; libeda peal saań viristab Kse; libedäga kukkus pikäli ja põrus `külge pidi ää Tõs; ma `õngan teist `jalga, näe kukkusin libedaga maha Kad; üitskõrd mia tulli, siss `oĺli nii libe, et muedu es saa minnä, ragusi `kirvega iä `kat́ski Nõo || libeda peal, kui üks inime on omadega läbi kukkund, ei saa edasi ega tagasi Rid; oma naene jäi libedalle (varandusest ilma) Vil f. (hästi toidetud, läikiva karvaga loomast) libe karu tuleb ruttu `pεεle, kui loomad εε söömaga on Ans; Tuulingu meiste loomad olid kevade karjamoal kohe teiste siast tunda, olid rammusad ja libed kohe Pöi; obosed läksid naa ilosti libedasse Mih g. mustrita, ilustamata tüdrikud ika `roosivad omad ää, mool‿vad libed pätid Muh
2. lipitsev, libekeelne Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel Kuu; On libe mies, `oia täma iest Lüg; `Nuarik õli `ninda libe vanamehe `ümber Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; Vana Villem oo üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Omal nii suur libe nägu ees Pöi; naene o enni nii sile ja lipe, aga päräst o naa karune et Vig; libeda jutuga inimene, meelitab `kangeste Tõs; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; ta on nii `kange libe teist oma `poole meelitama Juu; libedä kiälegä one üks võĺts inimene; nõnna libe, et egäühe `persse lähäb tä ki̬i̬l Kod; mõnel on libe keeĺ, meelitab ja petab teise ää Plt; keelega libe, küistega tige; kes lipitseda mõestab, teist pettä ja ullutada, tu̬u̬ om libe inimene Ran; kes `mõisale mõist äste libe olla, tu̬u̬ sai jälle talu; ku vaja `oĺli meelitädä, siss `oĺli ki̬i̬l libe, nigu oless mesi ollu keele pääl, a ku kätte sai, ss `oĺli üsnä tõene laul Nõo; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; taal om `väega lipõ ki̬i̬ĺ, uma lipõ keelega kõnõlass hüppä vai võĺssi Har; ta om suu i̬i̬h nii lipõ, aga sälä takah sü̬ü̬ vai silmäʔ pääst Räp; lipõ pini - - mudgu `tiirass õnnõ `ümbre Se b. (lobamokast; keelekandjast) tämä on libeda `kielega, ei pia oma `kiele all kedägi Lüg; libe keelega, kesse pailu räägib Jäm; selle kiel o nii lipe, kõik reagib üless Muh; sel on nii libe keel, ei ole muud kui lädiseb Juu; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb Sim; mõni vana naine oli libeda keelega, `riakis teiste juttusid edasi; möda küla käis seda`viisi - - muudkui literdas oma libeda keelega Lai; kel libe ki̬i̬l, tu̬u̬ kõneleb kõik ärä, mes tä kuuleb Ran
3. kärmas, nobe õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole Lüg; `lonkasin küll, aga isi olin nii libe `joosma; on tal aga libedad jalad Juu; olge libedad tegema, siis `saate ennemini õhtalle Koe; libe obene, juakseb üväss Kod
Vrd libask, libev(e)
1. a. (hrl mingist pinnast) sile (ja märg või limane); kiilas `niinep̀u lehed o libejäd, `jüstku olis `siepi `pääle `voietud Kuu; tigu on pisikene libe luom VNg; `äŋŋer on lippe kala, ei `seiso pios Vai; kövasi luisk vötab libe korra `ümber; regi akkab libe `teega `viitama Khk; üks oli libe `pεεga, teine oli `sargas juustega; kui kivi oli libeks läind, siis `tehti sellega `püili Mus; `vaikne meri, libe kohe pealt Vll; tegi üsna libeks märjaks (läbimärjaks); Pea oli nii libe just kui oleks lehma noolitud olnd (õlitatud ja kammitud juustest) Pöi; kalasi tehasse viiliga ja laasi killuga lipeks; äe aag omale lipesid (märgi) sukki `jalga mitte Muh; siis on see `painija neid (hobuseid) nii röhun, et nad üsna libed ja märjad humigu oln Phl; lebedad tatikad Rid; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui puust nõu `tehti, siis ooliti ta seest libedaks `oolmedega Kul; lebäd saavad enne `ahju panemist libedas `tehtud Vig; Libe pistab karust = villase kinda kättepanemine Han; vart oli kõber puu, üks ots oli libe, sealt `oiti `käega `kinni Mih; puukausid olid `treitud, ilusad libedad olid Tõs; Üeveldä süemä laud piält ljõbõdas; Ljõbõdad angõrjast `pioga `kindi ei piä Khn; libe kangas oo sile kangas, kus karb pealt ää sääritud; suka nõel oli `ühtlane libe, aenult ots oli vahe Aud; ilus libe tee just kui `lauda möda lase; männal oo arakad käbid - - kuusel oo libedad PJg; ku sa [pesu] ära rullid, on ilus ja libe, nagu triigitud Hää; luts - - libe tüma kala, pöle `końti tundagi sies Ris; kibi oli nõnna libe, kukkusin ristluu końdi `peale Juu; `näĺkjas, üks libe elajas Ann; ned minu `juuksed on nii libedad ja lipsakad JJn; kui on libedam suga, ta ei vii jo `lõnga karuseks Tür; luts on libe ja must, justku madu pea tesel VJg; tigo one libe juśku sült Kod; lipsein on libe nõnna et vikat lähäb üle Äks; kore `iatus oli koorikuline, ei old nii libe Lai; `saapa tallad on libedäd; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kangakudumine KJn; tiguse om raisa lippe Hls; vaśksuga `oĺli libe, tost käis lang läbi; jää om libe nigu tat́t jälle Nõo; kuslapuust [reha]pulk om kõgõ kõvõmp ja libedämp Kam || oksteta puu oo ülalt `okslene, alt libe Aud; ilusad libedad pikad puud PJg; ega ta (kärbis) lippes es `lü̬ü̬dä, ta `oĺli `oksline Saa || kortsudeta nii libeda `näuga Kse; minul oo libedad käed Aud Vrd limbeb. lage, tasane see (täkk) `olli siis rulli ies, sellega rulliti siis põld libeks Muh; siin oli küll ilus libe maa, aga see oli nii visa, nönna et sina [heina] kätte ei saa Noa; nüid on [sauna asemel] puhas libe maa, üks põesas veel seal LNg; libeda lageda maa peäl, seäl sai küll vastand kaared [niita] Mär; põllu rulliga `lasti põld libedas Vig; `künklik maa põle libe maa mette, seal o mättud ja Kir; äed olid ja rullid ja, mis pialt libedas tegid Tõs; libedam maa `rohkem, põle `auklene ega `mätlene Aud c. (riknenud toidust) liha oo libeks läind Khk; `tuhlid ää mädanend `keldris, libed puhas Vll; Kapsustel on suur ull libe läila maik sihes Pöi; libe supp Kei; vana toit, põle enam ia, juba libedaks tõmmand Sim; liha tükib `aikama, nõnna libedäss lähäb Kod | [kitkutud linapeosid] maha ei võind visata, siss läkst nad libedas ja ukka SJn d. (vedelikest) Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks. Seda libed vett `panta pölend aava `pääle Rei; kui vesi [linaleo] `aukus `ästi lipe oo, see o kõege param: sinäkäs lina tuleb Vig; teitil na libe vesi kaos; siis ta (lehelis) läks ju naa `kanges ja libedase, et käed sõi puruse Tõs; Vihmavesi iä ljõbõ pestä Khn; mõssit seene `mitma `vi̬i̬ga iluste `puhtass, et enämb libedat vett es ole Nõo e. (teeoludest) kukkus libedaga perseli Mär; libeda peal saań viristab Kse; libedäga kukkus pikäli ja põrus `külge pidi ää Tõs; ma `õngan teist `jalga, näe kukkusin libedaga maha Kad; üitskõrd mia tulli, siss `oĺli nii libe, et muedu es saa minnä, ragusi `kirvega iä `kat́ski Nõo || libeda peal, kui üks inime on omadega läbi kukkund, ei saa edasi ega tagasi Rid; oma naene jäi libedalle (varandusest ilma) Vil f. (hästi toidetud, läikiva karvaga loomast) libe karu tuleb ruttu `pεεle, kui loomad εε söömaga on Ans; Tuulingu meiste loomad olid kevade karjamoal kohe teiste siast tunda, olid rammusad ja libed kohe Pöi; obosed läksid naa ilosti libedasse Mih g. mustrita, ilustamata tüdrikud ika `roosivad omad ää, mool‿vad libed pätid Muh
2. lipitsev, libekeelne Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel Kuu; On libe mies, `oia täma iest Lüg; `Nuarik õli `ninda libe vanamehe `ümber Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; Vana Villem oo üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Omal nii suur libe nägu ees Pöi; naene o enni nii sile ja lipe, aga päräst o naa karune et Vig; libeda jutuga inimene, meelitab `kangeste Tõs; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; ta on nii `kange libe teist oma `poole meelitama Juu; libedä kiälegä one üks võĺts inimene; nõnna libe, et egäühe `persse lähäb tä ki̬i̬l Kod; mõnel on libe keeĺ, meelitab ja petab teise ää Plt; keelega libe, küistega tige; kes lipitseda mõestab, teist pettä ja ullutada, tu̬u̬ om libe inimene Ran; kes `mõisale mõist äste libe olla, tu̬u̬ sai jälle talu; ku vaja `oĺli meelitädä, siss `oĺli ki̬i̬l libe, nigu oless mesi ollu keele pääl, a ku kätte sai, ss `oĺli üsnä tõene laul Nõo; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; taal om `väega lipõ ki̬i̬ĺ, uma lipõ keelega kõnõlass hüppä vai võĺssi Har; ta om suu i̬i̬h nii lipõ, aga sälä takah sü̬ü̬ vai silmäʔ pääst Räp; lipõ pini - - mudgu `tiirass õnnõ `ümbre Se b. (lobamokast; keelekandjast) tämä on libeda `kielega, ei pia oma `kiele all kedägi Lüg; libe keelega, kesse pailu räägib Jäm; selle kiel o nii lipe, kõik reagib üless Muh; sel on nii libe keel, ei ole muud kui lädiseb Juu; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb Sim; mõni vana naine oli libeda keelega, `riakis teiste juttusid edasi; möda küla käis seda`viisi - - muudkui literdas oma libeda keelega Lai; kel libe ki̬i̬l, tu̬u̬ kõneleb kõik ärä, mes tä kuuleb Ran
3. kärmas, nobe õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole Lüg; `lonkasin küll, aga isi olin nii libe `joosma; on tal aga libedad jalad Juu; olge libedad tegema, siis `saate ennemini õhtalle Koe; libe obene, juakseb üväss Kod
Vrd libask, libev(e)
libe2 libe u Nõo KodT, g -da RId Pär Tor Hää TaPõ/-dä Kod/ Pil KJn; n, g libe Vil Trv Pst Hel, lipe Hls Krk Hel T Lei, lipõ Võn San V(g lippõ Krl; p libõhõt; p libõd, lipõt Plv); lipe Pst, g lippe Saa Hls Hel Ran Kam San, libeda TLä Ote; n, g lippe (g libeda) TLä Rõn leelis libedaga `pesti `põuku Lüg; libedaga keedetud lõngad Tor; libedägä kiädeti `si̬i̬pi Kod; ainult `kange libe kannab muna Äks; pesu küna, `otsas oli libe Ksi; libedaga `peśti pead: `tuhka patta ja keeb vesi `peale, `seĺkis ära Pil; lõnga tulev libege `mõske Trv; linast kangast om kuri `ki̬i̬tä, paremp om kuum lipe `pääle panna Hls; soodat ja lipet pannass ja keedets `si̬i̬pi Krk; panet tuha anuma `sisse, sinna valat kuuma vi̬i̬ pääle, ku tuhk liguneb, saab ää lippe, musta võtap `valla küll Ran; kui sa lippe `sisse käe kastit, siss kõhisi ja tõmmass `õkva käe puruss Puh; vanast `leotedi `ernit libedaga, `panti libeda `sisse likku; õlekõŕs kääneti nii `kolme nukka kokku, siss ku õlekõŕs `klaasi kańd, siss `oĺli väkev lipe Nõo; `rõiva kääneti leost `vällä, `panti lipe `pääle, siss nakati `tõlvuga `plaańma Kam; lehepuu tuhk om paremb kui kuuse vai pedäjä tuhk, a `turba tuhast ei `saaki libedat Rõn; mõ̭nõʔ `mõskva lipõga pääd, sõ̭ss lätt `häste `pehmess juuss Kan; kumma `vi̬i̬ga õks tetäss lipõd, aiass vesi kummass vai habisamma, siss valõtass tuhalõ pääle Har; ku väŕmitü rõivass oĺl, toolõ libõhõt es pandaʔ, lipõ kiśk väŕmi ärʔ Rõu; ku kõivo tuhast kõva lipõ sai, tu̬u̬ kõlvaśs kah seebi `ki̬i̬täʔ Plv Vrd libedas, libedus2
liem liem g `lieme tallevill `Talle `liemest saab tittile hüvi `pehmei sukki ja `mütsü Kuu Vrd leemik3, liemina, lõim3
lies lies g lie, lies p lied Vai; n, g liese Kod (tuha)kolle süöd `temmati `liede Vai; `tõmba süded liese `piäle pada `alla Kod
liese → lies
liete, lieter, lietes `liete, `liede g `liete Jõe(n liede) Kuu; `lieter Jõe Kuu; pl `lietr|id Hlj, -ed Kei; `lietes g `liete Jõe võrguujuk liede on üks püünise märk; `lieteid `tarvitatta `vergu `kande jouks, iga vahekohale üks `lietes; kui kala oli sügavamas, siis sai neid `liete `paelu järele `lastud Jõe; kui on pääl vie püüd ehk `triivis, `panna `verkule `lieted `pääle, mes `hoidab neid parajas `korguses. `lieted on pisukased puu `astjad, neil on `liete`paulad küliss, `miŋŋegä `panna `verkuje `külgi. nie `lieted `jääväd `kandama, `vergud rippuvad `neie küliss. igä `aina kohal on `liede Kuu
lige lige Hlj, g ligeda VNg IisR Aud Hää Saa Jür Koe Ksi spor T(-dä); like Mar Saa Pst, g ligeda PJg T(liḱe g liǵedä), likke Hls Kam; likke g ligeda TLä Rõn; n, g lige Sa Hi VlPõ M, like Hls Krk Hel T, likke Hää Saa Rõn, likõ Võn San V(g ligõhõ, p ligõh(h)õt, ligõ˛õt)
1. märg põrand on lige Hlj; sai lige naha (higistas) Jäm; kuumlige ~ tuilige (läbimärg) Khk; Tänane vihm lõi loo läbi, ein keik lige Kaa; `riided olid üll liged märjad (läbimärjad) Krj; jalad on liged Phl; Sadas päev läbi, karjapoiss oli õhtuks päris like Mar; ligeda rõõvastega alb `olla Hää; viĺtrõõva kaldsudega `oĺli kimbus, ku likkeks läkst, siis es saa ärä; likke `jalgega `eitsin magama Saa; Vihm tegi teed ligedaks Jür; ma olen üleni lige Kõp; ku nad (karvapastlad) liged oĺlid, sis - - sai neid `jälle `jalga `panna; ku `vihma sadas, siss `panti üks sehake linane riie - - üle älli, nõnda‿t laps ligess es sada Vil; egass liget `einä ei saa üles võtta Trv; koera karva om ligege ära täkerten; miul olli vaevaline si̬i̬ lina `kakmine, lina olli lige, ma esi lige, aga ma pidi sääl oleme Pst; ihu lääb likes, rasse tü̬ü̬ Hls; ärä panna likit `einu `kuhja; `pernaine tegiśs `ambakse likess, moodu peräst jõi [viina] Krk; nüid lantsiteb `niitmist nõnda et pää otsan lige Hel; mõse `kaskat, aga ärä liḱess ti̬i̬ (räägi kellestki nime nimetamata); mes serände ka tiiäb, `endäl kõrvatagutse vi̬i̬l liǵedä Ran; miul läits sääl joba likess ihu minekiga Puh; ku kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva, kõ̭ik `olli läbi ligunu ja likke; küll om `peedi ligeda, vett täis nigu jäĺe; ei tunneki ku süĺg tulep suust `väĺlä, levvät enne et lõug like Nõo; `vaaku `pańti vähä üless, ligedämbät `viĺlä Kam; mul om jala poritse ja `rõiva likke, ma‿i saa `tarregi minnä Rõn; vihm teḱk aina ligõ˛õss Urv; sääl piat nii `tõmbamma (tööd tegema), et hamõ om `perse pääl likõ; ei˽taha ligõhõt `kesvä kokku pandaʔ, et siss `lätvä˽kesvä˽kasuma Har; tu̬u̬ miäʔ räkä aja, tu̬u̬ um likõ `tiiskuss Rõu; kunna`kapsta˽kasusõ - - ligõhhidõ kotustõ pääl Vas; likõ kui `rääbne Räp; kaŕuśs tuĺl kuuʔ, oĺl hämmlikõ (läbimärg) Lut || libe, limane `Sienepüt́ti `piale on lige kord tuld IisR; Sie vesi on juba ligedaks läind, ei süńni `juua; Vana tangusupp ikka natuke lige Jür
2. pori, muda; porine, mudane (ka soine, pehme maa) – Hi lehm läks ligese Emm; lige ja märg pöld Käi; nii liged `kohta [mujal] äi ole, Tiiligu soo oli nii lige, et `senna on loomad sesse läind; loom jähi ligese; meil on sii va lige mets Rei; see on lige, kus jalad sisse `vaibuvad; `ermus lige koht, `laidude sees Phl
1. märg põrand on lige Hlj; sai lige naha (higistas) Jäm; kuumlige ~ tuilige (läbimärg) Khk; Tänane vihm lõi loo läbi, ein keik lige Kaa; `riided olid üll liged märjad (läbimärjad) Krj; jalad on liged Phl; Sadas päev läbi, karjapoiss oli õhtuks päris like Mar; ligeda rõõvastega alb `olla Hää; viĺtrõõva kaldsudega `oĺli kimbus, ku likkeks läkst, siis es saa ärä; likke `jalgega `eitsin magama Saa; Vihm tegi teed ligedaks Jür; ma olen üleni lige Kõp; ku nad (karvapastlad) liged oĺlid, sis - - sai neid `jälle `jalga `panna; ku `vihma sadas, siss `panti üks sehake linane riie - - üle älli, nõnda‿t laps ligess es sada Vil; egass liget `einä ei saa üles võtta Trv; koera karva om ligege ära täkerten; miul olli vaevaline si̬i̬ lina `kakmine, lina olli lige, ma esi lige, aga ma pidi sääl oleme Pst; ihu lääb likes, rasse tü̬ü̬ Hls; ärä panna likit `einu `kuhja; `pernaine tegiśs `ambakse likess, moodu peräst jõi [viina] Krk; nüid lantsiteb `niitmist nõnda et pää otsan lige Hel; mõse `kaskat, aga ärä liḱess ti̬i̬ (räägi kellestki nime nimetamata); mes serände ka tiiäb, `endäl kõrvatagutse vi̬i̬l liǵedä Ran; miul läits sääl joba likess ihu minekiga Puh; ku kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva, kõ̭ik `olli läbi ligunu ja likke; küll om `peedi ligeda, vett täis nigu jäĺe; ei tunneki ku süĺg tulep suust `väĺlä, levvät enne et lõug like Nõo; `vaaku `pańti vähä üless, ligedämbät `viĺlä Kam; mul om jala poritse ja `rõiva likke, ma‿i saa `tarregi minnä Rõn; vihm teḱk aina ligõ˛õss Urv; sääl piat nii `tõmbamma (tööd tegema), et hamõ om `perse pääl likõ; ei˽taha ligõhõt `kesvä kokku pandaʔ, et siss `lätvä˽kesvä˽kasuma Har; tu̬u̬ miäʔ räkä aja, tu̬u̬ um likõ `tiiskuss Rõu; kunna`kapsta˽kasusõ - - ligõhhidõ kotustõ pääl Vas; likõ kui `rääbne Räp; kaŕuśs tuĺl kuuʔ, oĺl hämmlikõ (läbimärg) Lut || libe, limane `Sienepüt́ti `piale on lige kord tuld IisR; Sie vesi on juba ligedaks läind, ei süńni `juua; Vana tangusupp ikka natuke lige Jür
2. pori, muda; porine, mudane (ka soine, pehme maa) – Hi lehm läks ligese Emm; lige ja märg pöld Käi; nii liged `kohta [mujal] äi ole, Tiiligu soo oli nii lige, et `senna on loomad sesse läind; loom jähi ligese; meil on sii va lige mets Rei; see on lige, kus jalad sisse `vaibuvad; `ermus lige koht, `laidude sees Phl
like → lige
lipe1 lipe g `lipne Hls, `lipme Hel helves, lible koore `lipne, õhukse sääl pääl Hls Vrd lipen, liper
lipe2 lipe g lippe Tõs(g lipe) Aud; pl `lipme Rõn
1. soapii `kanga sual oo liped, sua liped; sua lipe läks `katki, ma tegi uie lippe Tõs; soa lipped oo kõberase kiskun Aud; soa `lipme Rõn
2. varb aia `lipme Rõn
1. soapii `kanga sual oo liped, sua liped; sua lipe läks `katki, ma tegi uie lippe Tõs; soa lipped oo kõberase kiskun Aud; soa `lipme Rõn
2. varb aia `lipme Rõn
lire n, g lire Khk/-ii-/ Muh Kse Hää Puh(g lireda) Nõo Ote
1. vedel supp, lurr paĺlas supi liire, üks tang sees Khk; mis ma sest lirest ikka omale `sisse aa Muh; ubina suṕp keedetu, `väega vähä `täŕklest `pantu, siss ku tõstetu, siss joosnu nigu lire `luśkat `mü̬ü̬dä `alla Puh; Sedä liret ei sü̬ü̬ keski, si̬i̬ om nigu peni lake Nõo Vrd liri, lirre
2. lörts, hõre, õhuke (riie) oo üks lire riie, jusku va lire, arv riie Kse; vahe`vu̬u̬der on õhuke ku lire Hää; liinast toda liredat kaalirõevast ärgu toogu, vanainime paśtap sääld `väĺlä Puh
Vrd lira
1. vedel supp, lurr paĺlas supi liire, üks tang sees Khk; mis ma sest lirest ikka omale `sisse aa Muh; ubina suṕp keedetu, `väega vähä `täŕklest `pantu, siss ku tõstetu, siss joosnu nigu lire `luśkat `mü̬ü̬dä `alla Puh; Sedä liret ei sü̬ü̬ keski, si̬i̬ om nigu peni lake Nõo Vrd liri, lirre
2. lörts, hõre, õhuke (riie) oo üks lire riie, jusku va lire, arv riie Kse; vahe`vu̬u̬der on õhuke ku lire Hää; liinast toda liredat kaalirõevast ärgu toogu, vanainime paśtap sääld `väĺlä Puh
Vrd lira
mee- mee- `ninda ku mesiläne miepodiss. noh `niukune üle`mielik vai `niukune Kuu; Poomölist saab `plaasterd ka teha. Pane meevahaga pooleks, keeda üles ja parandab `aavu Rei; juuste eli `sisse paned meevaha, keedad täda segamisi, see on väga ea aava rohi Kul; Mesipuus oo `jälle meeraamid `raamida Han; tämal (mesilasel) on mee kot́t ehk mee põis keha sehes `kuskil. piab `väĺla igistama selle vaha ja mee. kui ta tuleb, on keha jäme Var; mesilase meest sai `tehtud mee `leiba, vett ja jahu sekka ja see oli mee kakk Juu; mie kannud on mesilastel JMd; mee tüńn [on] lepa puust Trm; mi̬i̬ sai om säänte must - - [tainas] ei tõusu `äste, mesi ei ole ää saia sehen Hls; kas si mi̬i̬s mõńi mi̬i̬pot́t. ku kätte saat, siis om vapsiku vakk Krk; mi̬i̬ vurrige vurratass ~ vurritadass mehitse kärje seest mett `väĺlä Ran; tõenekõrd levväd maamehitse pesä - - võtat tolle mi̬i̬käre ärä; ma‿la `sahvride ommuku, joba mi̬i̬puŕk `puhtass tettu (mesi ära söödud) Nõo; Mi̬i̬ annum oĺl üt́sipuust tett, kimmäs põhi all; jaani`ü̬ü̬se, `hińgipäävä ja jüripäävä `pańti tammõ `alla kivi `pääle mi̬i̬vahast küünäĺ palama, et mehidse `häste edesi `lääśsi Rõu; savipaa mähiti `tohkaga kińni, nu oĺli mi̬i̬anomaʔ, mi̬i̬paaʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|