[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2290 artiklit, väljastan 100

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajama, teatud suunas liikuma sundima, midagi tegema sundima ▪ aa kari mõtsa! aja kari metsa! || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mis sa aat ilmaaigu oma naidu! mis sa ajad ilmaaegu oma jonni!; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina); .purri .aame puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; taga .aame taga ajama, järel jooksma ▪ ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv piltl (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda); .toime .aame korda ajama, korda tegema ▪ kik´k asja om toime aet kõik asjad on korda aetud; .törri .aame oma joru ajama ▪ vanamiis ai pääle oma törri, es kulle kedäki vanamees ajas peale oma joru, ei kuulanud kedagi; undi|.ändä .aame veimevaka jaoks ande korjama; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema; jonni ajama ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg
2. lükkama, tõukama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; suur tuul´ olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vt lükkäme, .tõukame
3. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vt tasandeme
4. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade! aja mulle lõngad nõela taha!. Vt .lük´me, .survme, .top´me1
5. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vt piluteme, .õmleme
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga! aja need püksid jalga!. Vt .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja haruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vt kõrraldeme, tegeme

aa|.pikmel ~ aja|.pikmel Hls ajapikku, aegamööda. Vrd aa|pikku, pikä|.pääle

aarak <aaragu ~ aaraku, aarakut> Hls Krk (korraga haaratav) peotäis; sirbitäis ▪ suurest aaras´, sai kolme aarakuge vihu kätte suurelt haaras, sai kolme peotäiega (vilja)vihu kätte

aasal´ts <aasaltsi, aasaltsit> Hls, aasalts <aasaldse, aasaldset> Krk pastla ristpael; pastla külgaas ▪ pastle aasal´ts olli katik pastla külgaas oli katki; vaade ku tugeve aasaldse om nendel pasteldel Krk vaata, kui tugevad paelad on nendel pasteldel. Vrd aasa|kabel, aasandus, aasants, aasats

aasats <aasatse ~ aasadse, aasatset> Pst Hls Krk pastla ristpael. Vrd aasa|kabel, aasal´ts, aasandus, aasants

ad´su pl <ad´sude, ad´susit> Hls Krk korratud karvad, libled jms, sasipundar ▪ siul om juusse ku ad´su pähän sul on juuksed kui sasipundar peas; lina ku ad´su kunagi, õige väike kasvap lina nagu sasipundar, õige väike kasvab. Vrd ad´su|pää

ad´su|pää <ad´su|pää, ad´su|pääd> Hls Krk sasipea; piltl saamatu inimene ▪ siast ad´supääd ei taha kennigi sellist saamatut ei taha keegi. Vt ad´su, Vrd at´u, at´uk, sagri, sarjus|pää

agar2 <agare, agard> Hls, agar´ <agari, agar´t> Hel kahar, laiade tihedate okstega (puu) ▪ agare puu otsan om varesse pesä kahara puu otsas on varese pesa; puul olli agar´ ilus ladu ja lake tüvi puul oli kahar ilus latv ja lage (oksteta) tüvi. Vrd agarik, agrik, ahar, aharik

aherik <aherigu ~ aheriku, aherikku> Hls Krk ahervare ▪ vanast laudast om pal´lald aherigu vanast laudast on järel ainult ahervaremed. Vrd aher|vare, aher|var´s, ahju|vare

ahnusteme <ahnuste, ahnuste> Hls Krk ahnitsema ▪ temä ahnus´t tõiste iist ärä süvvä ta ahnitses teiste eest ära süüa. Vrd ahmitseme, ahm´me, ahnitseme, ihnisteme

ahvelteme ~ ahveldeme <ahvelte, ahvelde> Hls Krk ahvatlema, võrgutama ▪ ärä ahvel´t kuriluum miu poja ta kuriloom võrgutas mu poja ära. Vrd aavelteme

.aigleme <aielde, .aigle> Hls Hel aega viitma, viivitama ▪ mis sa iki aiglet ku om minek miks sa ikka viivitad, kui peab minema. Vrd pikenteme, .viibume, viiviteme

ak´s <aksi, .aksi> Hls terane, taibukas ▪ sääl peren ollive aksi poisi seal peres olid terased poisid. Vrd teräkas

alast Hls Krk Hel alt, altpoolt ▪ eilä tuudi alast einu, miu talu mant eile toodi altpoolt heinu, minu talu juurest; neil olli vesi alast kavest kanda neil tuli vesi alt kaugelt kanda. Vrd alt

aletseme <aletse, aletse> Hls haletsema. Vrd alesteme, kahitseme

.algul Hls alguses ▪ mineve nädäli algul käüs ta siin eelmise nädala alguses käis ta siin. Vrd edimelt, iin|otsan

all2 Hls alles, nüüdsama ▪ mia ennemp all käüsi väl´län ma enne alles käisin väljas. Vrd .alla, alle

al´lakas <al´laka, al´lakat> Hls hallikas ▪ nännil om al´lakas kör´t vanaemal on hallikas seelik. Vrd .ahkjas, .aljas, allik2

alle Pst Hls Krk
1. alles ▪ sii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vrd all2, .alla
2. äsja, hiljuti ▪ undi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vrd ennist, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

almus2 <almusse, almust> Hls kalts; jätis ▪ almusse ollive aia pääl ripakil kaltsud olid aia peal ripakil; jäle inimene üteltse ka almuses jäledat inimest kutsuti ka jätiseks. Vrd jätüs, kõndsel, mühüs

.al´pme <.alpi, albi> Hls Krk alpima, narrima; koerust tegema ▪ poisi albive kõrtsi man jälle poisid teevad jälle kõrtsi juures koerust. Vrd .iukleme, ul´andeme

alumine ~ alumin <alumise, alumist> alumine ▪ ta läits alumist tiid müüdä ta läks alumist teed mööda; küll õpatse koolin alt alumise ja päält päälmise Hls küll õpetatakse koolis alt alumised ja pealt pealmised [asjad] (õpetatakse kõike)

amet <ameti, ametit> Hls Hel
1. amet, eriala ▪ amet ei teote miist, ku miis ametit ei teote (vns) amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota. Vrd amat, ammat, tüü
2. piltl tegevus, askeldus ▪ ihu om väsünü, mia olli kõvaste ametin (knk) ihu on väsinud, mul oli palju tegemist

.ammelti Hls Krk särgiväel ▪ naise olliv tüü man puha ammelti, üüke olli pääl naised olid töö juures kõik särgiväel, vöö oli peal. Vrd .ammil, .ammilte

.ammil, .ammili Hls Krk särgiväel ▪ ku lämi kammer olli, sis naise kedrässive ammil kui soe tuba oli, siis naised ketrasid särgiväel. Vrd .ammelti, .ammilte

.ammilte, .ammilti Hls Krk särgiväel ▪ ku peris ammilti ole, sõs om ää olla kui päris särgiväel olen, siis on hea olla. Vrd .ammelti, .ammil

andsak <andsagu ~ andsaku, andsakut> , antsak <antsagu ~ antsaku, antsakut> Hls Krk saksik, upsakas (linnakodanik); untsantsakas ▪ näe, saksa antsak miis kõn´d näe, saksik upsakas mees kõnnib; lääp linna undsakul vai andsakul, aka talu_päl tulep tahtme iki läheb mõnele linna untsakale või antsakale (mehele), aga tallu tuleb tahtma ikka (kodutalust toetust). Vrd andsik, indsak, ints|antsak, undsak, unts|andsak

.angume <.angude, .angu> Hls Krk hanguma, tarretuma ▪ sül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vrd .kahkume, .ühmüme

ani|nut´t <ani|nuti, ani|nutti> Hls Krk kullerkupp (Trollius) ▪ aninuti kõllatse nurme pääl, nupu lööve päält kokku kullekupud on kollased nurmel, õienupud löövad pealt kokku. Vrd kuller|kupp

ani|sil´m1 <ani|sil´mä, ani|.sil´mä> Hls hanesilm (kangamuster) ▪ anisilmä kirjuge tetti palakit ja suurõõvit hanesilmakirjadega tehti voodilinu ja käterätte

ani|silmaline <ani|silmalise, ani|silmalist> Hls Krk hanesilma mustriga ▪ egä villast anisil´mälist ei koete, iki linatsit palajit ja kaltsu ega villaseid [kangaid] ei koota hanesilmamustriga, ikka linaseid voodilinu ja pükse (püksikangast); koets ka anisilmalisi ülikonna rõõvit kootakse ka hanesilmalise mustriga ülikonnariiet. Vrd ani|silmiline

ani|silmiline <ani|silmilise, ani|silmilist> Hls Krk hanesilmalise mustriga ▪ palajit koeti anisilmilisi, al´le ja valgit voodilinu kooti hanesilmalisi, halle ja valgeid. Vrd ani|silmaline

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis ▪ levä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leivajuuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vrd apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls ▪ tii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vrd apats2, apatsi|auk, pori

apendeme ~ apenteme <apente, apende> Trv Hls hapendama ▪ apendet kurgi pannas purki hapendatud kurgid pannakse purki. Vrd apandeme, apateme

.apnik <.apnigu ~ .apniku, .apnikku> Hls hapu aine, kääriv ollus ▪ olli apniku jõud sehen, virut´ selle põhja ärä [vaadil] oli hapu aine jõud sees, virutas selle põhja ära. Vrd apu

apsat´ <apsati, apsatit> Hls konts ▪ mine tantsi apsati alt vällä mine tantsi kingakontsad alt ära. Vrd konds, konts1

apu|rokk <apu|roka, apu|rokka> Hls kaerakile; kergelt hapendatud jahujook. Vrd kile2

aralik <araligu ~ araliku, aralikku> Hls Krk haraline ▪ kaara om äste araligu ja terätse kaerad on hästi haralised ja terarohked. Vrd agaline

ardu <ardu, ardut> Pst, .ardu <.ardu, .ardut> , .artu <.artu, .artut> Hls varjualune, põhu panipaiga või laudana kasutatud ruum rehealuse otsas ▪ seinä viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune; artun olliv ani ja kana, sii olli iist valla, looma juussive sinna varjualuses olid haned ja kanad, see oli eest lahti, koduloomad jooksid sinna. Vrd ardsik2, arduk, ardus

ardus <arduse, ardust> Hls varjualune rehealuse otsas. Vrd ardsik2, .ardu, arduk

.argume <.argude, .argu> Hls Krk hargnema, lahti keerduma ▪ õmluse arguve valla õmblused hargnevad lahti; koet viir´ ei argu kootud äär (ultus) ei hargne (lahti). Vrd areneme

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanema ▪ temä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt looma kohta). Vt arineme, Vrd vilume

.armsest Hls armsalt, kenasti, meeldivalt ▪ ta kaie nii armsest ta vaatas nii armsalt

arutu <arutu, arutut> Hls Krk
1. arutu, mõistmatu, taipamatu ▪ ei tää, kas ta arutus lääp ei tea, kas ta läheb rumalaks. Vrd aru|saamata
2. väga palju ▪ Peipsin olevet arutu kalu Peipsis olevat väga palju kalu. Vrd perätu

arvalt Hls Krk
1. hõredalt, harva ▪ ma tahtse õige pikalt pista ja arvalt astu, aga emänd taht´s iki, et ta pidi õige peenikselt ja äste tett olem ma tahtsin õige pikalt pista ja harva astuda, aga emand tahtis ikka, et tema [õmblustöö] pidi õige peenikeselt ja hästi tehtud olema. Vrd .arva
2. mitte sageli, harva ▪ kes arvalt tuleve, nii ütelts aru võõra kes harva tulevad, neid kutsutakse haruldasteks võõrasteks. Vrd aru|kõrd

ase2 <aseme, aset> Hls raas, kübe ▪ mitte üit´s ase või küben ei näe mitte üht raasu ega kübet ei näe. Vrd jusu, kiben

asjalik <asjaliku ~ asjaligu, asjalikku> Trv Hls asjalik, arukas ▪ ta olli kauneste asjalik ta oli üpris asjalik. Vrd arukas, .mõistlik, .taitsa

atserteme <atserte, atserde> Hls askeldama, talitama ▪ ma pia iki siin atserteme ma pean ikka siin askeldama. Vrd arbeldeme, argeldeme, aseldeme, askeldeme

audik <audigu ~ audiku, audikut ~ audikud> Hls malk ▪ andsive penil audikut andsid koerale malka. Vrd matak

.audlik <.audligu ~ .audliku, .audlikku> Hls haudlik, hauakohtadega (veekogu) ▪ audlik om sihande jõgi, kun om pal´lu avvakotussit sehen haudlik on selline jõgi, kus on palju hauakohti sees

auguldeme ~ augulteme <augulte, augulde> Hls Krk Hel meelitama, ahvatlema ▪ ta augul´ts mut senikavva ümmer, ku ma tal järgi anni ta meelitas mind niikaua, kuni ma talle järele andsin. Vrd aavelteme, ahvelteme, auguteme1

auruteme <aurute, aurude> Hls aurutama ▪ sõniku pääl aurute või tossute sõnniku peal auruta või tossuta (linadest, et need saaksid läike). Vrd auriteme

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk
1. hautis; kaljahaue ▪ taari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taarihautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || .autse pät´s kaljaleib. Vrd aue, .autus
2. kompress ▪ pommi pääl panti autset paise peale pandi kompressi

eben <ebene, ebend ~ ebent> , ebem <ebeme, ebemet> Hls ebe, kübe, puru ▪ siul om ele ebene musta vammusse pääl sul on heledad ebemed musta vammuse peal; juusse pääle einätüüd puha ebenit täüs juuksed pärast heinatööd kõik ebemeid täis. Vrd kiben, küben

edin ~ edine <editse, editset ~ edise, edist Hls>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esine ▪ kolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esik ▪ luud om editsen ~ editsehen luud on esikus. Vrd koda, .vüürüs, .üürüs
3. eelnev ▪ mea ole viimätse latse edine mina eelnen viimasele lapsele (st olen eelviimane laps); järre om jämme edine järe eelneb jämedale (st järe on jämedavõitu, mitte päris jäme)

edis|kammer <edis|.kambre ~ edis|.kamre, edis|kammert> Hls eestuba ▪ ediskammer olli nel´läkandiline kamreke üürüse kõrvan eestuba oli neljakandiline toake esiku kõrval; ediskambren ellive talve sulatse ja tüdrigu eestoas elasid talvel sulased ja tüdrukud. Vrd iist|kammer

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Pst Hls Krk heeringas ▪ ma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vrd eering

eerus1 <eerusse ~ eeruse, eerust> Hls
1. elava loomuga inimene ▪ oi ta om eerus, silmä ergi pähän, ei kurda kunnegi paigal, pidul ja kigespuul käip oi ta on elava loomuga, silmad ergud peas, ei seisa kuskil paigal, käib peol ja igal pool
2. kergats ▪ om sihande eerus miis, kõrgustep ennäst on selline kergats mees, teeb ennast tähtsaks. Vrd eerus´k1, kebes´k, rõbas´k, ul´p-al´p

eerus2 <eerusse, eerust> Pst Hls Krk jõeforell ▪ eerusse eläve ojan, siantse eerigu taolise kala, punatse täpi pääl jõeforellid elavad ojas, sellised heeringataolised kalad, punased täpid peal. Vrd eerus´k2, õrnas

eerus´k1 <eeruski, eeruskit> Hls Krk kergats. Vrd eerus1, rõbas´k

ele2 <ele, elet> , elle <elle, ellet> Hls, el´le <el´le, el´let> Krk
1. hele ▪ rüälilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele (knk) mul on kere hele (kõht tühi). Vrd el´le
2. selge (ilmast) ▪ täempe om elle ilm, om äste nätä täna on selge ilm, on kaugele näha. Vrd .sel´ge

eledus <eleduse, eledust> Trv Hls helendus ▪ päevä eledus paist´ mõtsa tagast päeva helendus paistis metsa tagant

.elkjä <.elkjä, .elkjät> Hls heledavärviline, helkiv, särav; selge ▪ elkjä nigu laasi muudu helkiv nagu klaasi moodi; mul om leit siandsest elkjäst rõõvast mul on kleit sellisest heledast riidest

elmes <.elme, elmest> Hls helves; helmes ▪ raatel ollive valge elme kül´len traatidel olid valged helbed küljes. Vrd ehme, elme

eluline <elulise, elulist> Hls elujõuline ▪ sii vas´k om eluline see vasikas on elujõuline; ta olli viil peris eluline miis, ku sii õnnetus juhtusi ta oli veel päris elujõuline mees, kui see õnnetus juhtus

ennempine <ennempitse, ennempist ~ ennempise, ennempist> Hls Pst endine, vanaaegne ▪ nuu ennempitse puust ahjuroobi es tõmba jo tuhka ahjust ärä nood vanaaegsed puust ahjuroobid ei tõmmanud ju tuhka ahjust ära; ennempisil aigul olliv iki iluse rõõva endistel aegadel olid ikka ilusad rõivad. Vrd .endin, ennine, enepin

esi|paigane <esi|paigatse, esi|paigast> Hls Krk eraldiseisev, eraldatud ▪ siin om esipaigane kotus, egä siin kennigi ei käi siin on eraldatud koht, ega siin keegi ei käi

esi|.värki Hls isemoodi, iseärälik ▪ tal ollive esivärki rõõva sel´län tal olid iseäralikud riided seljas. Vrd esit|.muudu, esit|sugune

ida <ia, ida> Hls Krk idu ▪ rüä idase om punatse, tõiste ida om valge rukki idud on punased, teiste [viljade] idu on valged. Vrd idu, kasu2

idaneme1 <idante, idane> Hls Krk
1. idanema ▪ rügä om ärä idanu joba rukis on juba ära idanenud; sii aaste ei taha siimle summagi idane sel aastal ei taha seemned sugugi idaneda. Vrd idame, ideneme
2. piltl lehte minema, edenema ▪ vana kuju puu änäp ei idane vana kuiv puu enam ei lähe lehte. Vrd .leh´tme

idsevel Hls irevil ▪ itsitep ilmast ilma, amba idsevel itsitab ilmast ilma, hambad irevil. Vrd irevil, .irvi, irvil, .itsi

igi2 <igime, igit> Hls Krk ige ▪ amba igime sügeleve, nüid akkav ambakse tuleme hamba igemed sügelevad, nüüd hakkavad hambad tulema (väiksel lapsel). Vrd ige

ihles´ <ihlese, ihlest> Hls (väike) siig; muu väike heleda soomusega kala (nt viidikas) ▪ ta tõmmas´ pal´lu ihlesit väl´lä ta tõmbas palju siigu välja. Vrd ihes

.iilgäme <iiläte, .iilgä> Hls hiilgama, helkima; läikima ▪ keväde iilgäve lume lapi eleste päevä kähen kevadel helgivad lumelapid heledalt päikese käes. Vrd .el´kme, .elkäme, .iilame, .ilkame, .kiilame

ilasteme <ilaste, ilaste> Hls ilastama; ilataoliselt venima ▪ ku taar kavva kuuma aage seisäp, akkap ilasteme kui taar kaua kuuma ilmaga seisab, hakkab ilataoliselt venima. Vrd ilatseme, äusenteme

ilbak <ilbagu ~ ilbaku, ilbakut> Hls Krk hilp, rõivanäru ▪ tal om rõõva ilbagu sel´län tal on rõivanärud seljas. Vrd idak, ilben´t, ilp, räbel´

ilbuteme <ilbute, ilbude> Hls Krk ehtima, eputama (rõivastega) ▪ latse tal nõnda iluste ärä ilbutet, miul om ulka latsi, kellest mea neid ilbute lapsed on tal nii ilusasti riides, minul on hulk lapsi, kuidas mina neid riietega ehtida jõuan. Vrd epiteme, kekiteme, keniteme

il´laksi ~ il´läksi Hls Krk
1. hiljukesi, tasakesi ▪ tullive tõstive väräti il´läksi iist ärä tulid tõstsid värava tasakesi eest ära. Vrd il´lakeste, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste
2. aeglaselt ▪ kõnele il´laksi, sis ma saa aru kõnele aeglaselt, siis ma saan aru. Vrd il´luksi

.ilpame <ilbate, .ilpa> Hls lippama ▪ kelle jalg ilpap, selle kiil nilpap (vns) kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Vrd .ilpneme, lippame, .silkame, .sirgame

.ilpleme <ilbelde, .ilple> Hls hilbendama, lipendama, tolgendama ▪ lipp ilples puu otsan lipp hilbendab puu otsas. Vrd ilbenteme, .ilpneme, .lipneme

imal2 <imale, imalet> Hls Hel piimjas, idanema hakkamas ▪ rügä om imal sis ku om piimäl rukis on piimjas idanema hakates

imar <imare ~ imara, imart> Trv Hls Krk, immar <imare, imart> Hel
1. imal, lääge ▪ külm om ärä rabanu, imar maik man külm on ära võtnud, imal maitse juures (kartulitest). Vrd imal1, imarik
2. magus ▪ tangu lastas imbude, kurta tõise päeväni, sis lääve na imares tangudel lastakse imalduda, seista teise päevani, siis lähevad magusaks. Vrd magus, make
3. ihar, maias ▪ poiss om seante imar tüdrukide pääle poiss on selline maias tüdrukute peale. Vrd imuline, ira

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> Hls
1. isu, himu ▪ miu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd. Vrd isaltus, isu
2. himurus ▪ temä imu käi selle tüdruku järgi ta on himur selle tüdruku järele. Vrd jõõr1, niil´2

imulik <imuligu ~ imuliku, imulikku> Hls Krk himustav, himuline ▪ sii lait´s om raamadu pääl imulik see laps on lugemishimuline. Vrd imukas, imuline

imuti Hls himukalt, isuga; meeleldi ▪ nõnda maguse marja, et süü imuti nii magusad marjad, et söö himukalt. Vrd maguste

indsak <indsagu ~ indsaku, indsakut> Hls Krk saksik inimene ▪ indsakidel olli undrugu sihen vitsa sakstel olid alusseelikute sees vitsad. Vrd andsak, andsik, ints|antsak, undsak, unts|andsak

iniseme <iniste, inise> Hls Krk inisema ▪ ärjä vedäsiv ehen ku inisev puha härjad vedasid ees ja inisesid. Vrd iname, .in´me, üniseme

iran´ts <irantsi, irantsit> Krk, iren´ts <irentsi, irentsit> Hls Krk hõre, kehv, vilets ▪ seantse va irentsi juuse sellised hõredad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts iran´ts õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants. Vrd iran, iren´t

irsa-arsa Hls Krk risti-rästi, sassis; puseriti ▪ kala panti vakka nagu kõdra irsa-arsa kalad pandi vakka nagu kaunad risti-rästi; kellel amba irsa-arsa kasvave, sellest tulevet nõid kellel hambad puseriti kasvavad, sellest tulevat nõid; juuse irsa-arsa pähän, suiu juuse ärä juuksed sassis peas, kammi juuksed ära. Vrd irra-arra, puserdi

irvakil Hls praokil, paokil, irvakil ▪ rõõvakirste kaase olliv irvakil riidekirstude kaaned olid praokil. Vrd irevil, .irvi, pilukil

ise|luum <ise|loomu, ise|.luumu> Hls loomus, iseloom ▪ küll om sellel alle iseluum ant küll on sellele alles iseloom antud. Vrd luum3, .luumus1, olek1, vaim

isuneme <isunte ~ isunde, isune> Hls (pidevalt) isu tundma, süüa tahtma ▪ kel lahi süük, nii om ärä isunu kellel on lahja toit, neil on pidevalt isu. Vrd imutseme, isume

iugune <iugutse, iugust> Hls Krk sogane, sodine (vedelik) ▪ taari tõrik jäi iugutses taarivaat jäi sodiseks; iugutse õle virutide puhtes puha sodised õled loputati kõik puhtaks. Vrd segäne1, sogane

.iukline <.iuklise, .iuklist> Hls Krk jomplik, tombuline ▪ iuklise lõngage om väega vilets kudada tombulise lõngaga on väga halb kududa. Vrd .iuklik, .jõmplik, .nokslik, .punklik, .tom´plik

veebiliides @ veebihaldur