[MUL] Mulgi sõnaraamat

.erjäme <erjäte ~ erjäde, .erjä> Hel tõrjuma; eemale hirmutama ▪ lammas erjäp talle lammas tõrjub talle; erjä kana ussaiast ärä hirmuta kanad ukse eest ära. Vrd irmuteme, kõs´suteme

irame <irade, ira> Hel hirnuma; hinkuma ▪ ira ja jõra ütte puhku ja rüük´ hirnub ja jõriseb ühtepuhku ja röögib (hobusest). Vrd .irnme, .iukame, .iukleme, .iukme

irm <irmu, .irmu>
1. hirm, hirmutunne, pelgus ▪ mul irm vere sissi jäänu mul [on] hirm verre jäänud; tal nahk irmu täüs tal [on] hirm nahas. Vrd jahm, .kahmus, pel´g, .pelgüs
2. hirmuvalitsus; vitsahirm, (kehaline) karistus ▪ ku juba naises saadi, es olla küll ämp egä minut´ tõise irmu all kui juba [abielu]naiseks saadi, ei oldud küll enam iga minut teise hirmuvalituse all; kas sul kahju, et vargale irmu andas kas sul [on] kahju, et vargale hirmu antakse (st karistatakse)

.irmsast ~ .irmsaste
1. hirmsalt, koledasti ▪ ta sõimas´ miut irmsaste ta sõimas mind hirmsalt. Vrd kolest, kurjast
2. hirmsasti, kõvasti, väga (palju) ▪ sääse salvave irmsast täembä õhtu sääsed hammustavad täna õhtul väga palju; ta tah´t irmsaste üten tulla ta tahtis väga kaasa tulla. Vrd igävest, .kangest, rumalest

.irmume <.irmude, .irmu> hirmuma, ehmuma; hirmu tundma ▪ nagu midägi irmunu, ihukarva püsti nagu oleks millegi peale ehmunud, ihukarvad püsti; irm lää tagasi, ku uvvest irmude saat hirm läheb ära, kui uuesti ehmud (siis ei jää ehmatusest haigeks); mea olevet temät eiduten ja temä olevet irmunu Krk mina olevat teda ehmatanud ja ta olevat hirmunud. Vrd .eitime, .eitume, jähmäteme, .kohkume

.irmus <.irmse ~ .irmsa, .irmust> , irmus <.irmse ~ .irmsa ~ .irmpsa, irmust>
1. hirmuäratav, õudne ▪ mea pel´gä irmust asja ma kardan õudset asja; kui päevä ümmer valge rõngas om, sis om sel päeväl irmust maru uuta kui päikese ümber valge rõngas on, siis on sel päeval hirmsat maru oodata. Vrd jube, kole1, koletu
2. ebameeldiv, vastik ▪ kole irmus ilm väga vastik ilm. Vrd jõle, jäl´k
3. väga, tohutult ▪ mõni suvi valab vihma maha kui irmus mõnel suvel sajab väga palju vihma; piab irmpsit kül´me ilmu Hls peab väga külmi ilmu (st ilmad on pikemat aega väga külmad). Vrd kolesti, kurjaste

irmuteme <irmute, irmude>
1. hirmutama ▪ ärä oma jutuge miut irmute! ära hirmuta mind oma jutuga!; mea olevet temät eiduten, irmuten mina olevat teda heidutanud, hirmutanud. Vrd .erjäme, kohuteme1
2. peletama, ära ajama ▪ ma irmuti linnu pesä päält ärä ma ajasin linnu pesa pealt ära. Vrd peleteme, ujuteme
3. lööma või lüüa ähvardama, karistama ▪ piitsage irmutemist ira obene ei kannate sugugi erk hobune ei kannata sugugi piitsaga löömist. Vrd karisteme, .nuhtleme

irmut´s <irmutse, irmutset ~ irmutsi, irmutsit>
1. hirmutis, hirmuäratav olend ▪ mia pel´gä pimesen irmutsit mina kardan pimedas hirmutisi. Vrd irmutus, uku
2. peletusvahend (nt lindudele) ▪ varbliste irmutse panti nissu või kanepes varblastepeletised pandi nisu- või kanepipõllule. Vrd peletis || .erne|irmut´s hernehirmutis ▪ erneirmut´s, närudest tetäs seante kuju, käe laiali hernehirmutis, kaltsudest tehakse selline kuju, käed laiali

irmutus <irmutuse, irmutust> Trv
1. hirmuäratav olend, hirmutis ▪ koes sa nõnda irmutuse viisi lääd? kuhu sa niimoodi hirmutise moodi lähed?. Vrd irmut´s
2. peletusvahend ▪ sis tetti irmutus, kas säeti mõni ripendei rõõvas tiku otsa siis tehti peletusvahend, näiteks seati mõni ripendav riie tiku otsa. Vrd peletis

irnateme <irnate, irnade> korra hirnuma, hirnatama ▪ oben irnat´ üte kõrra hobune hirnatas ühe korra

.irnme ~ .irnma <.irnu, irnu>
1. hirnuma ▪ obene akas´ kodu lähiksen irnma hobune hakkas kodu lähedal hirnuma; olli sääl mõtsan obesit küll, ir´nsev sääl oli seal eemal (karjamaal) hobuseid küll, hirnusid seal. Vrd irame, .iukleme
2. hirnumise moodi häälitsema ▪ ku kuulet tedä irnman edimest kõrd, saad naarda kui kuuled esimest korda teda hirnumas, saad naerda (tikutaja häälitsemisest)

ir´s <irre, irt> van hirs, teivas, latt ▪ ir´s olli lat´t talvenooda veokövve otsan Trv hirs oli latt talvenooda veoköie otsas. Vrd latt´3, malk, saib, seiväs, teiväs

.irskleme <irselte, .irskle> käratsema; hirnatlema; vallatlema, hullama ▪ noore irsklive ehenkambren noored käratsesid eestoas; noore obese koplin irskliv ja joosiv ku rakturit näive noored hobused koplis hirnatlesid ja jooksid, kui traktorit nägid. Vrd .irskame, .irtsame

ir´v <irve, .ir´ve> metskits; hirv ▪ mõtskitse om katte jagu, suurempe kutsuts irves, tõine jagu vähempe om mõtskitse metskitsi on kahte sorti, suuremaid kutsutakse hirveks, teine sort, väiksemad on metskitsed; nüid na kutsuve kitsi irves, vanast es ütelte nüüd nad kutsuvad [mets]kitsi hirveks, vanasti ei öeldud [nii]. Vrd mõts|kits

.iukleme <iugelde, .iukle>
1. hinkuma, hirnuma ▪ kuri obene ken iukles ja taht pääle tulla kuri hobune, kes hingub ja tahab peale tulla (st kallale tulla). Vrd irame, .iukame, .iukme
2. piltl vallatlema, koerust tegema ▪ na iukleve, teeve ulbakut nad vallatlevad, teevad ulakust. Vrd .al´pme, .kiiame, kiiserdeme, ul´andeme

jahm <jahmu, .jahmu> Trv Hel hirm, judin, värin ▪ miul tulli irmuge jahm pääle mul tuli hirmuga värin peale; temä sil´mä ollive jahmu täüs tema silmad olid hirmu täis. Vrd jähm, kahm

.jõurame <jõurate, .jõura> jõurama, valju või hirmsat häält tegema; suure häälega nutma ▪ joomatse inemise jõurave purjus inimesed jõuravad; lait´s akas´ jõurame laps hakkas suure häälega nutma. Vrd .jaurame

jähm <jähmä, .jähmä> Hel hirmuvärin, judin ▪ ku kennigi pelgäp midäki, sis tule jähm üle ihu kui keegi kardab midagi, siis tuleb hirmuvärin üle ihu. Vt jahm, judin, jõbin, kahm

kahm ~ kah´m <kahma, .kahma ~ kahmu, .kahmu> judin, võbin, hirmuhoog ▪ uiska näi, tulli siante kah´m pääl ussi nähes tuli suur hirmujudin peale; lei kahma ihu sissi, irm olli lõi ihu võbisema, hirm oli. Vrd jahm, jähm, kahmatus

.kahmus <.kahmuse, .kahmust> Hls külma- või ehmatusvärin; hirm ▪ peremehel lei kah kahmuses peremehel tuli ka ehmatusvärin. Vrd jahm, kahm, .kaimus

.kaimus <.kaimuse, .kaimust> Hls õudus, hirm ▪ pimmessen om ikki sihante kaimus olla pimedas on ikka selline hirm olla. Vrd .kahmus, .pelgüs

kogeleme <kogelte, kogele>
1. kogelema, kokutama ▪ nakas´ muudku kogeleme, es saa sõna suust hakkas muudkui kogelema, ei saanud sõna suust. Vrd kokuteme1, nakateme
2. viivitama, kõhklema ▪ inimen ei julge kohe minnä, jääss kogelem ja mõtlem inimene ei julge kohe minna, jääb kõhklema ja mõtlema. Vrd .aigleme, .kõhkleme, .kõikme, .nuutame, pikenteme
3. hirmu tundma, aukartust tundma ▪ egä temä ei kogele, mes ta väl´lä ütlep ega tema ei karda, mida ta välja ütleb. Vrd .irmume

kohuteme1 <kohute, kohude> hirmutama ▪ küll sii jutt kohut´ miut küll see jutt hirmutas mind. Vt irmuteme

kolest, koleste hirmsasti, koledasti; kangesti; väga ▪ küll kär´k pikken kolest küll pikne müristas kangesti. Vrd .irmsaste, .kangest

koletu
1. kole; hirmus, õudne ▪ ta om irmus vaate, koletu eläjes ta on hirmus vaadata, kole loom. Vrd .irmus, jube, kole1, .õudne
2. ilmatu, tohutu; väga, tohutult ▪ sii asi om koletu kole (knk) see asi on väga kole. Vrd mahutu, põhjatu, .tuitu

kolliteme <kollite, kollide> Hls kolli tegema, kollitama, hirmutama ▪ latsi iki kollitedi, et kol´l tule lapsi ikka hirmutati, et tont tuleb. Vrd tonditeme

kõhe <kõhe, kõhet>
1. kõle, jahe ▪ selle palituge om sul täembe kõhe selle mantliga on sul täna jahe; kõhe tuul om seante tuul, mis läbi puhkas kõle tuul on selline, mis läbi [riiete] puhub. Vrd jahe, kole2, kõle
2. kõhe, hirmu tekitav ▪ tule miul seltsi, ütsiti om õige kõhe olla tule mulle seltsi, üksi on päris kõle olla. Vrd kole1

käe|tark <käe|targa, käe|.tarka> Krk käejoonte järgi ennustaja, hiromant ▪ käetark lubas Maril ääd õnne ennustaja lubas Marile head õnne. Vt .kaeje

mütt2 <mütä, müttä>
1. nui kalade võrku hirmutamiseks, mütt ▪ Märdil olli mitu müttä Märdil oli mitu mütta. Vrd kul´k, pork2, turas´k
2. malk, puunui ▪ mütäge pessets takla, et tuha tolm äste vällä lääp malgaga pekstakse taelu, et tuha tolm hästi välja läheks. Vrd kol´k1, kul´k, malk, matak, mater
3. võrgust kala- ja vähipüügivahend Pst. Vt mut´t1

müttäme1 <mütäte, müttä>
1. mütaga kalu püünisesse hirmutama ▪ püündjä lääp ruugu ja müttäp kala ruust väl´lä võrku püüdja läheb roogu ja hirmutab mütaga kala roost välja võrku. Vrd .porkame
2. peksma, lööma; tampima ▪ ta tah´t naabre poisi läbi mütäte ta tahtis naabripoisi läbi peksta. Vt .mütme1
3. rassima, rügama; sumpama ▪ müttä pääle mätäste vahel rassi muudkui mätaste vahel (niitmisest). Vrd .mässäme, .mölläme, .müüräme

peletis <peletise, peletist> Trv peletis, hirmutis ▪ ta olli nende rõõvidege nigu peletis ta oli nende riietega nagu peletis. Vrd moonuts

.pel´güs <.pel´güse, .pel´güst> kartus, pelgus, hirm ▪ pel´güs olli tal latsest saandik sehen kartus oli tal lapsest saadik sees (st kartis lapsest peale); võõraste ette minnä es tohi, sääl olli äbü ja pel´güs Krk võõraste ette ei tohtinud minna, seal oli häbi ja kartus. Vrd irm, pel´g

pime <pime, pimet>
1. pime, valguseta aeg ▪ kui pimesse läit´s võeti tuli üles kui pimedaks läks, võeti tuli üles (pandi tuli põlema). Vt pimme
2. nägemisvõimetu ▪ tal olli ütest silmäst peris pime tal oli üks silm päris nägemisvõimetu. Vrd sõra
3. piltl mitte märkav, arusaamatu ▪ sii asi om koguniste pime, mia sest aru ei saa see asi on tervenisti arusaamatu, mina sellest aru ei saa. Vrd aru|saamate
4. piltl hirmus, tohutu ▪ sii miis olli küll pime laisk see mees oli küll tohutu laisk. Vrd ilmatu, kole1, koletu, põhjatu, .tuitu

pork2 <porga, .porka> Hel Trv nui kalade noota hirmutamiseks, mütt ▪ püündjä lääb ruugu ja akkap sääl porgage mütme ja pessäp kala ruust väl´lä võrku püüdja läheb roostikku ja hakkab seal mütaga tampima ja peksab kalad roo seest välja võrku. Vrd kol´k1, kul´k, mütt2, turas´k

.porkame <porgate, .porka> Trv kalu mütaga võrku hirmutama, müttama ▪ aat perve lähembäse ja sõs äkki porkat sääl ajad [kalad] kaldale lähedamele ja siis äkki mütaga hirmutad seal. Vrd müttäme1

rökiteme <rökite, rökide> Krk ohutama, hirnahtama ▪ oben pal´t rökit´s ja läit´s edesi hobune ainult ohutas ja läks edasi. Vrd ühiseme, ühüteme

tohuteme <tohute, tohude> Hel hurjutama; hirmutama, kohutama ▪ vanast iki tohutedi sus´se vanasti ikka kohutati hunte. Vrd saaguteme, sõhateme, ujuteme, urjuteme, õleteme

tonditeme <tondite, tondide> kollitama, tonditama, hirmutama ▪ sii miis mõis´t kikki oma lugudege tondite see mees oskas kõiki oma juttudega hirmutada; mis sa iki tonditet ütsilugu! mis sa ikka tonditad ühtelugu!. Vrd kolliteme

turas´k <turaski, turaskit> Hel mütt, nui, millega mütates kalu püünisesse hirmutati ▪ ku tahat pal´lu kalu saia, piat turaskige lüüme kui tahad palju kalu saada, pead mütaga lööma (vees müttama). Vrd kul´k, mütt2, pork2

uku <uku, ukut> Krk lastek hirmutis ▪ erne uku ja ua ukuge irmudets latse ärä herne- ja oahirmutisega hirmutatakse lapsed ära (hoitakse lapsed hernestest ja ubadest eemal). Vrd irmut´s, irmutus, peletis

vir´r2 <virri, .virri>
1. vurrkann, tuuleratas muttide hirmutamiseks ▪ latse mängsive põrmandu pääl virrige lapsed mängisid põrandal vurrkanniga; vir´r pannas roovigu otsa ja sis müttä pelgäv tuuleratas pannakse rooviku otsa ja sis see mutid kardavad. Vrd kur´r, vun´n2, vur´r1
2. linaropsimise masin, virr ▪ meil puhastets linu iki virrige, käsitsi roobitsege ei saa kedägist meil puhastatakse linu ikka virriga, käsitsi roobitsaga ei saa kuidagi; virri rattal om roobitse kül´len, sedä sõkuts nagu okki virri rattal on roobitsad küljes, seda sõtkutakse nagu vokki

ühiseme <ühiste, ühise> ohutama, ühisema, tasa hirnahtama ▪ nuur obene ühisep, taht vaest juvva Trv noor hobune ohutab, tahab vist juua. Vrd rökiteme, ühüteme

ühüteme <ühüte, ühüde> ohutama, ühatama, tasa hirnahtama ▪ obene ühüt´s joogikünä man, tal olli jänu hobune hirnahtas joogiküna juures, tal oli janu; oben ühüts kah, ku ta oma inimest näge hobune hirnahtab ka, kui ta omainimest näeb. Vrd .ohkleme, rökiteme, ühiseme