[MUL] Mulgi sõnaraamat

abeleme <abelte, abele> Hel
1. ahmima ▪ sii jutt võt´t abeleme see jutt võttis ahmima (õhku). Vrd abime, .ahm´me, .rom´me
2. sahmerdama, hooletult tegema ▪ abelep ilmaasjande, ei levvä kätte sahmerdab ilmaasjata, ei leia üles. Vrd .lahv´me, sähveldeme

.jõhker <.jõhkre, .jõhkert> Hel järsu olekuga, hoolimatu ▪ sii olli jõhker tegu see oli hoolimatu tegu; jõhkride inimestege om rasse eluaig üten eläde jõhkrate inimestega on raske eluaeg koos elada. Vrd .rähku, .uul´mede, äkilin

kuurm <.kuurme, .kuurmet> Trv Hel, .kuurme <.kuurme, .kuurmet>
1. koorem ▪ poiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas; pernan´ viivet põllege selle väl´lä, mis peremiis kuurmege sissi tuu Krk perenaine viivat põllega selle välja, mis peremees koormaga sisse toob. Vrd kidam, .kuumer, viram, .vuuram
2. piltl vaev, hool, mure ▪ sii om ku kuurme süäme pääl see on kui koorem südame peal. Vt mure1, vaev, uul´2

kõrralik <kõrraliku ~ kõrraligu, kõrralikku>
1. korralik, hoolikas; elukommetelt laitmatu ▪ kõrralik inimene pidä kõrralikult ennest üleven korralik inimene peab ennast korralikult üleval. Vrd .kõrdlik, .ontlik, oolik, .un´tlik
2. nõuetekohane, sobiv; omadustelt laitmatu ▪ mede talun om kõrralik eläje kari meie talus on korralik loomakari. Vrd .kõlblik, .paslik2

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema, käkerdama ▪ sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta). Vt käkerdeme

.kärnäme <kärnäte, .kärnä> Trv hooletult tegema ▪ ta om katusse kokku kärnänu ta on katuse hooletult teinud. Vrd abeleme, .lahv´me, lobuteme, löperteme

kül´mäl´d, kül´mält
1. külmalt; keetmata ▪ piima tule kül´mält juvva piima tuleb külmalt juua; kama putru tetäs kül´mäl´d apu piimä sissi kamaputru tehakse ilma keetmata, hapupiima sisse
2. piltl tundetult, hoolimatult ▪ peris kül´mält küll es lää päris tundetult [ma] küll ei läinud (mehele)

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me1

.lah´vme <.lahvi, lahvi> Pst Hls midagi hooletult tegema, sahmima ▪ lahvip vett maha ja rõõvaste pääle ajab vett maha ja riiete peale; ta lahvip linu kakku, jätäp pal´lu maha ta katkub linu hooletult, jätab palju maha. Vrd abeleme, .kärnäme, lobuteme, löperteme, sähveldeme

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme2
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

liga-loga ligadi-logadi, korratult, hooletult; lohakil(e) ▪ puu om maha visat risti-rästi ja liga-loga puud on risti-rästi ja ligadi-logadi maha visatud. Vrd lipa-lapa, pirradi-parradi, ripa-rapa, silga-solga, singa-songa

lobuteme <lobute, lobude> Hel
1. peksma ▪ sääl oles ma lobute saanu seal oleksin ma peksa saanud. Vrd lobime2, .lop´me
2. hooletult tegema ▪ tii kõrraliguld, ärä lobute tüüd ärä tee korralikult, ära tee tööd hooletult. Vrd abeleme, löperteme, sähveldeme

lohak <lohagu ~ lohaku, lohakut>
1. hooletu, lohakas, korratu ▪ siandse lohaku tüüge ta kaugele ei jõvva sellise lohaka tööga ta kaugele ei jõua; ma ei kannate siandest lohakut inimest ma ei kannata sellist lohakat inimest. Vrd kõrratu, lohmak, lopak1, lös´kä, robusk
2. lohakas inimene ▪ vaade, kudas siul nii rõõva sel´län, läät ku va lohak vaata, kuidas sinul need rõivad seljas [on], lähed nagu vana lohakas [kunagi]. Vrd longer´ts, loper´t, ludri1, löhmäk, löper´ts

lohakil Hls Krk, luhakil Krk
1. lohakil, hooletuses ▪ puu om vaja ärä ladude, kurdave kikk luhakil maan puud on vaja ära laduda, seisavad kõik lohakil maas. Vrd laadakil, lohvakil, lokakuli, lorakuli
2. sorakil; lösakil ▪ kana om lohakil kuke ehen kana on lösakil kuke ees. Vrd laatsakil, sorakil, tölläkil
3. lohakile, hooletusse ▪ ta om oma tüü lohakil jätten Hls ta on oma töö hooletusse jätnud. Vrd .laokil, .loisku, lorakil, lorukil

lohvakil Krk lohakil, hooletuses; lohakile ▪ ta jät´s puha lohvakil tüü ta jättis töö kõik lohakile. Vrd .laokil, lohakil, lorakil, lorukil

.loisku Hel lohakile, hooletusse ▪ katus olli loisku jäänu katus oli lohakile jäänud (st ajaga ära lagunenud). Vrd .laokil, lohakil, lohvakil, lorakil, peräkil

lorukil Krk lohakil, lohakile; hooletuses ▪ talu asja ollive jäet lorukil talu asjad olid lohakile jäetud. Vrd lokakuli, lorakil, lorakuli

lorust, loruste lohakalt, hooletult ▪ sii om lorust tett see on lohakalt tehtud. Vrd lobevest, ooletust, üle|jala

läbemede Trv
1. läbematu ▪ lait´s olli nõnda läbemede, es kurda paigal laps oli nii läbematu, et ei püsinud paigal
2. hooletult, läbematult ▪ ega_s läbemede ei saa seast tüüd tetä ega siis hooletult ei saa sellist tööd teha. Vt lobevest, lorust, ooletust

löhkä <löhkä, löhkät> Krk laisk inimene; korratu, hooletu inimene ▪ laisk ütelts va löhkä laisa kohta öeldakse va korratu. Vrd löhmäk, lötä1

löperteme <löperte, löperde> Hls hooletult tegema, soperdama ▪ tii iluste sii tüü ärä, ärä löperte! tee ilusasti see töö ära, ära soperda!. Vrd soperdeme

muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme

.oidme ~ .oidma <oida, oia>
1. hoidma, armastama ▪ obest oia ku naist ja seo ku varast (vns) hobust hoia kui naist ja seo kui varast. Vrd armasteme, .uul´me1
2. kinni pidama, haardest mitte vabastama ▪ emä oid tillikest last rüpen ema hoidis tillukest last süles; küll mia oles selle õnne mõisten kinni oida küll ma oleks sellest õnnest osanud kinni hoida || tagasi .oidme tagasi hoidma ▪ oia iki tagasi, egä sõna pääl ei sünnü naarda! hoia ikka [naeru] tagasi, iga sõna peale ei sobi naerda!
3. mingis olukorras hoidma ▪ egä mia ei oia midägi asja salussen ega mina ei hoia midagi saladuses
4. säilitama, alles hoidma ▪ oia sii kiri alla! Trv hoia see kiri alles!; surnumõskjel ma oia iki ruuble ärä, mõskje piap iki ruuble saama surnupesijale hoian ma ikka rubla, pesija peab ikka rubla saama. Vrd .jätme
5. hoiduma ▪ oia sa kurat kätt, üät kätt lää pal´lu tiisit hoia sa vasakut kätt, paremat kätt läheb palju teid
6. hoolitsema, järele valvama ▪ ka sa tulet meil kodu oidme! kas sa tuled meile kodu hoidma?. Vrd oolitseme

oolas3 <.uulsa, oolast> hoolas, hoolikas ▪ Mann om äste oolas lina kakma Mann on väga hoolas lina katkuma. Vrd oolik

oolege hoolsasti, hoolega ▪ lõhum nüid oolege lõhume nüüd hoolega (kiiresti); otsi, otsi oolege, sis saat leibä koorege (knk) otsi, otsi hoolega, siis saad leiba koorega

ooletu <ooletu, ooletut>
1. hooletu ▪ ooletul ei ole obest, laisal ei ole lammast (knk) hooletul ei ole hobust, laisal ei ole lammast. Vrd lohak, toker´t
2. hooleta, muretu ▪ siul om ää ooletu elu sul on hea muretu elu. Vt murete

ooletult Krk hooletult ▪ sii tüü om ooletult tett see töö on hooletult tehtud. Vrd läbemede, ooletust

ooletus <ooletuse, ooletust> hooletus ▪ sii om ta oma ooletuse peräst see on ta enda hooletuse pärast

ooletust ~ ooletuste
1. hooletult ▪ ta om ninda ooletust äglä tii viiri jättän ta on nii hooletult äkke tee äärde jätnud. Vt ooletult
2. küllaldaselt ▪ emä kähen om voli, emä ei anna raha ooletuste kätte tal ema käes on võim, ema ei anna raha küllaldaselt talle kätte

oolik <ooligu ~ ooliku, oolikut> hoolikas, hoolas ▪ ooligu peremehe man om iki parep eläde hoolika peremehe juures on ikka parem elada. Vrd oolas3

oolitseme <oolitse, oolitse> hoolitsema ▪ vana inemiste iist tule iki oolitse vanade inimeste eest tuleb ikka hoolitseda. Vrd muretseme, torbuteme, .vaateme

oolitsus <oolitsuse, oolitsust> hoolitsus, hoolitsemine ▪ miu oolitsus ei massa temä arust midägi minu hoolitsus ei maksa tema arust midagi. Vrd .uultsus

paneme <panna, pane>
1. panema ▪ ma pane pastle jalga ma panen pastlad jalga; poiss panti mõnes raasikses külä kuuli poiss pandi mõneks [lühikeseks] ajaks külakooli; ka sul leib är om ahju pant? kas sul leib on ahju ära pandud? || .kõrva paneme kõrvale panema, käest ära panema ▪ selle pane ärä kõrva, sii jääss poolel! see pane ära kõrvale, see jääb pooleli!; .külgi paneme külge panema, puutuma ▪ ahi om kuum, ei või kätt külgi pannagi ahi on kuum, ei või kätt külge pannagi; manu paneme juurde panema; liialdama ▪ müüjä panep manu ja ostje jätäp maha müüja paneb juurde [hinda] ja ostja kaupleb alla; .miili paneme meelde jätma ▪ ei jole tat miili panden ega tähel panden ei ole teda meelde jätnud jega tähele pannud; paigal paneme alles hoidma, kindlasse kohta panema ▪ ta lasken raha paigal panna ta [olevat] lasknud raha kindlasse kohta panna; .pihta paneme pihta panema, varastama ▪ einämaal om suur ladu einu pihta pant heinamaal on suur lasu heinu ära varastatud; .põmmu paneme pummeldama ▪ surnu matje olli kõvast kõrdsin põmmu panden surnumatja oli kõrtsis kõvasti pummeldanud; .sülti paneme linu niiskuma panema ▪ vaist panti lina sülti mõnikord pandi linad sülti (puhastatud niisutatud linad pandi kihiti hunnikusse); lina om sülti pant, õle tuustist tetäs pintsel, visats vett pääle linadele linad on niiskuma pandud, õletuustist tehakse pintsel, [sellega] visatakse vett peale linadele; .vastu paneme vastu rääkima, vaidlema ▪ ku sa tat käset, pand vastu lõugege ku üit´s mürin kui sa teda käsid, paneb vastu lõugadega nagu üks mürin (vaidleb vastu); üles paneme purskama; üles märkima ▪ veri panden püstü üles veri pursanud välja; pane üles, mitu sa raha är saat tiini märgi üles, palju sa saad raha teenida
2. pidama, arvama; hoolima ▪ ta rikkusest suurepet ei panna kedägi ta rikkusest suurt ei hoolita midagi; egä temä sellest kedäki ei pane ega tema sellest midagi ei hooli. Vt .uul´me1
3. torkama, nõelama ▪ mesilind olli är panden mesilane oli ära nõelanud. Vrd nõglume, .nõklame, salume, .sorkame, .suskame

.pas´me <.passi, passi>
1. sobima, passima ▪ rõõva ei passi selgä riided ei sobi selga. Vrd .kõlbame, .laan´me1, sobime1, .sün´dme, .sündüme
2. proovima; sobitama ▪ mine rõõvit pas´me mine riideid proovima. Vt .ruuv´me1, sobime1
3. varitsema, luurama; valvama ▪ ma ei jõvva temät är passi ma ei jõua tema järgi valvata. Vrd .luur´me, .vah´kme, .valvame
4. teenima; hooldama ▪ tüdrik käip saksu pas´men tüdruk käib saksu hooldamas. Vt .tiin´me

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olema ▪ piat temät meeliteme või vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; piass ta nüid värsket lume viskame, sõs saass rii tiid [kui] peaks ta nüüd värsket lund viskama (sadama), siis saaks reeteed
2. (loomi, talu jms) pidama ▪ ta taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada; vanaesä pidäs´ mõiset vanaisa pidas mõisa || uult pidäme hoolitsema ▪ na piav esi ende iist uult pidäme nad peavad ise enda eest hoolitsema
3. (alal) hoidma ▪ piav vanu kun´tse peavad vanu kombeid; tuba ei pia lämit tuba ei pea sooja. Vt .oidme
4. püsima, seisma ▪ ta sai obese pidäme ta sai hobuse seisma || elu pidäme elama ▪ ku na alva om, ei mõista oma elu pidäde, sis läe sii untsu kui nad halvad on, ei oska oma elu elada, siis läheb see untsu; .kinni pidäme kinni hoidma ▪ ta ei raatsi palka massa, piap raha kinni ta ei raatsi palka maksta, hoiab raha kinni; meelen pidäme meeles pidama ▪ ta om ää inimen ken miut meelen pidä ta on hea inimene, kes mind meeles peab; paigal pidäme kohapeal seisma; sõna pidäme sõna pidama, lubadust täitma ▪ vaate et sa iki sõna piat kah vaata, et sa ikka lubadust pead ka. Vrd pisume, püsüme, .seisme

pühitseme <pühitse, pühitse>
1. pühitsema, sisse õnnistama ▪ me pühitsime eilä oma uut maja sissi me pühitsesime eile oma uut maja sisse. Vrd pühenteme, õnnisteme
2. austama, lugu pidama ▪ poig ei pühitse enäp sedä pelli, jät´s selle moodu maha poeg ei austa enam seda pelli (majavaimu), jättis selle moe maha. Vrd .austeme, kumardeme
3. tähistama ▪ ka sa nüid oma sünnipäevä pühitset ka täo aaste? kas sa nüüd oma sünnipäeva tähistad ka tänavu?
4. hoolima, kokku hoidma; ettevaatlik olema ▪ egä mia ei pühitse selle man kedäki, mia ütle kik´k väl´lä ega mina ei hooli selle juures midagi, mina ütlen kõik välja. Vrd .uul´me1

rassak <rassagu ~ rassaku, rassakut> Hls hoolas ▪ tõistre tüdriku om ää rassaku naabritüdrukud on head hoolsad. Vt oolas3, oolik

ravi <ravi, ravi> maiuspala, hea või eriline roog; hoolitsus, ravitsus ▪ külälisel tetäs ikki ravi, küdsädets liha, lüvväs muna pääle külalisele tehakse ikka parem roog, küpsetatakse liha, lüüakse muna peale; miul ei ole ravi kedäki anda mul ei ole mingit maiuspala anda. Vrd maius, ravitsus

ravitsus <ravitsuse, ravitsust> Hls ravimine, ravitsus, hoolitsus ▪ tõbitsel om ää ravitsus väegä tähtis haigele on hea ravimine väga tähtis. Vrd ravi, toherdus

ribisteme <ribiste, ribiste> Hls Krk
1. rebestama, rebima ▪ mis sa ribistet rõõva katik mis sa rebid riided katki. Vrd rebime, ribime, käristeme
2. kribima, kiiresti kirjutama ▪ mea ribiste papre ruttu täüs mina kribin paberi ruttu täis
3. ribistama, rabistama ▪ ärä ribiste, süü iluste! ära rabista, söö ilusasti!. Vrd rabisteme, röbisteme
4. piltl hooletult kündma ▪ maa vähä üles ribistet, ka sääl mõni vili kasvas maa vähe üles ribistatud, kas seal mingi vili kasvab. Vrd .kündme

räni1 <räni, ränit> Krk töökas, hoolikas ▪ vana obese pääl ütelts: temä om iki räni vedäme vana hobuse kohta öeldakse: tema on ikka hoolas vedama. Vrd räämä, .tüükäs

sink3 <singu, .sinku> Krk isik pulmas, kes hoolitses söökide ja jookide eest ▪ ku õlut pulman es ole, röögiti iki sink, sink kui õlut pulmas ei olnud, karjuti ikka: sink, sink

sirgeldeme2 <sirgelte, sirgelde> Trv sirgeldama, hooletult kriipse vedama ▪ kes tääp mis ta sääl sirgeldep kes teab, mis ta seal sirgeldab. Vrd sirgendeme

sureteme <surete, surede>
1. surijat hooldama ▪ ma ole varepest tõbist suretemen käünü ma olen varem haiget suretamas käinud; ma ole küll neid põeten ja sureten ma olen küll neid põetanud ja suretanud (lastest). Vrd kooleteme
2. kellegi surma põhjustama, suretama ▪ kül´m om ulka vil´läpuid ärä sureten külm on palju viljapuid ära suretanud. Vrd .tapme1

taalak <taalagu ~ taalaku, taalakut>
1. isekas, hoolimatu ▪ taalak inimene, temä om kange, ei kulle Krk isekas inimene, tema on kangekaelne, ei kuula; sii om siande va taalak inimene, ma ei taha sellege tegu tetä Trv see on selline hoolimatu inimene, ma ei taha temaga tegemist teha. Vrd taelak
2. taipamatu, juhm ▪ taalak ütelts ken om kõva pääge taipamatu öeldakse [selle kohta], kes on kõva peaga. Vrd aru|saamata, kohmane, kohmus, .mõistmede, rumal

taelak <taelagu ~ taelaku, taelakut> Trv hoolimatu, isekas; ulakas ▪ üit´s va taelak kige oma jutu, viguri ja kõnege, ul´ak üks igavene isekas kogu oma jutuga, vigurite ja kõnega, ulakas. Vt taalak, Vrd ulbak, ul´ak, ul´lak, uurat´

tegeme <tetä, tii>
1. tegema ▪ ta tege tüüd ja näge vaeva (knk) ta teeb tööd ja näeb vaeva; mis esi tiit, om äste tett (vns) mis ise teed, [see] on hästi tehtud || .alla tegeme öökülma tegema, halla tegema ▪ saa nätä, ka lume tule või alla tege saab näha, kas tuleb lund või teeb öökülma (ilmast); .kelmi tegeme kelmust tegema, petma ▪ sedä poissi ei või usta, sii om kange kelmi tegeme seda poissi ei või uskuda, see on kange kelmust tegema; .kõrva tegeme uudismaad juurde tegema ▪ ta om kõrva tennü üttekokku kuus vakamaad ta on ühtekokku kuus vakamaad uudismaad juurde teinud; .kääli tegeme mürgeldama; .kül´mä tegeme külma tegema (ilmast); piltl petma ▪ piass ta kül´mä tegem, sõs kahuts maad peaks ta külma tegema, siis kahutab maa ära; kaupmiis tah´t miul kül´mä tetä kaupmees tahtis mind petta; .lendävet tegeme mässama, tormama ▪ ku vars väl´lä saa, sis tege lendävet kui varss välja saab, siis tormab; lämit tegeme sooja tegema ▪ ku ta nüid lämit tiis, sõs akkas ein kasume kui ta nüüd sooja teeks, siis hakkab hein kasvama (ilmast); manu tegeme juurde tegema ▪ sääl talun tetäs egä keväd põldu manu seal talus tehakse igal kevadel põldu juurde; .nahku tegeme nahku parkima ▪ miu miis esi tegis´ nahku minu mees parkis ise nahku; nime tegeme laimama ▪ sea ei või kellekil nime tetä sina ei tohi kedagi laimata; nätses tegeme märjaks tegema ▪ vihm tei einä nätses vihm tegi heina märjaks; omal tegeme nlj tukkuma, magama ▪ ma tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; .otsa tegeme tapma ▪ sii olli endel esi otsa tennü see oli ise ennast ära tapnud; pagemist tegeme peitust mängima ▪ latse jäive pagemist tegeme lapsed jäid peitust mängima; pakki tegeme kiirustama ▪ pakki tege taga kiirustab tagant; .perrä tegeme järele tegema, jäljendama ▪ tee perrä või massa kinni! (knk) tee järele või maksa kinni!; .päevi tegeme (teo)päevi tegema ▪ temä pidi karjamaa iist päevi tegeme tema pidi karjamaa eest päevi tegema (tasuks talutööl käima); rigu tegeme pahandust tegema ▪ mis rigu sa teit nüid? mis pahandust sa tegid nüüd?; .ril´le pähä tegeme piltl prille pähe tegema, teravmeelselt üllatama ▪ ma tei neile rilli pähä Hel ma üllatasin neid teravmeelse küsimusega; .rõõmu tegeme häält tegema, müristama ▪ vanaät´t tege ka rõõmu (knk) vanajumal teeb ka häält (müristamisest); .rähkä tegeme halba tegema, kurja tegema ▪ ta om kikk sii aig tõistel rähkä tennü ta on kogu aeg teistele kurja teinud; .silmi pähä tegeme ette heitma ▪ ma tei tal nüit silmi pähä, tal olli ninda äbi ma heitsin talle [seda] ette, tal oli nii häbi; .sissi tegeme piltl kasu saama ▪ selleg ei tii sa midägi sissi, ei võida kedägi sellega ei saa sa mingit kasu, ei võida midagi; sugu tegeme seksima, sugu tegema; sugutama ▪ sis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; .sääri tegeme piltl sääri tegema, plehku panema ▪ tii sääre, pane puket! (knk) tee sääred, pane putku!; .taati tegeme vigurit tegema, mürgeldama ▪ ku lehm otsip, küll tiip taati kui lehm otsib [pulli], küll teeb vigurit; tagasi tegeme tagasi tegema, kätte tasuma ▪ tii tal tagasi, tasu kätte! tee talle tagasi, tasu kätte!; .tamme tegeme esimesi samme tegema ▪ lait´s akkas´ joba tamme tegeme laps hakkas juba esimesi samme tegema; tegu tegeme tegemist tegema ▪ vaist olliv iki sõbra, nüid es tii äp teguki Krk mõnikord olid ikka sõbrad, nüüd ei teinud enam tegemistki; tenu tegeme surnut kirikus mälestama, surmapalvet pidama ▪ Kadri iist tetti tenu Kadri eest peeti surmapalvet; .tümmi tegeme prassima ▪ ku ta kodu tulli, sis nakas´ tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; ukka tegeme määrima, rüvetama ▪ sa olet puha ende rõõva ukka tennü sa oled oma riided puha ära määrinud; ul´akut tegeme ulakust tegema, vallatust tegema ▪ ärä sis nänni man ul´akust tii! ära siis vanaema juures vallatust tee; ul´bakut tegeme ulakust tegema, koerust tegema ▪ sii poiss om jälle ul´bakut tennü see poiss on jälle koerust teinud; .van´dlest tegeme süüdistama, vaenlaseks tegema ▪ mitu kõrda om ta miul van´dlest tennü mitu korda on ta mind süüdistanud; .vaeva tegeme vaeva tegema, piinama ▪ siul vähep ku asi tege vaeva Krk sul teeb kõige väiksem asigi vaeva; .valla tegeme lahti tegema ▪ tii uss valla! tee uks lahti!; .väl´lä tegeme hoolima, välja tegema ▪ temä es tii tast kedägi väl´lägi ta ei teinud temast väljagi; äkilist tegeme vihastuma ▪ mis_sa seast äkilist tiit nüid? miks sa nii vihastud nüüd?; ärä tegeme ära nõiduma, ära tegema ▪ sii tidruk om peris ärä tett see tüdruk on päris ära tehtud; ääss tegeme lepitama, heaks tegema ▪ ta tund, et tal süid om, nüid ta taht ääss tetä ennest ta tunneb, et ta on süüdi, nüüd ta tahab lepitust; üles tegeme üles tegema, voodit korda tegema ▪ nõndagu ta üles tule, tege sängü üles nii kui ta üles tuleb [magamast], teeb voodi üles; üle tegeme üle tegema, korda tegema ▪ ma pia esi iki kik´k üle tegeme ma pean ise ikka kõik üle tegema (kui teine on lohakalt teinud); ümmer tegeme ümber tegema, ringi tegema ▪ sii tüü tulli kikk ümmer tetä see töö tuli kõik ümber teha
2. midagi valmistama, looma; külvama ▪ emä tei ommukus kuuki ema tegi hommikuks kooki; temä om kanga tegije ta on kangategija (kanga kuduja); täo aaste tule aiksest rügä tetä tänavu tuleb rukist aegsasti külvata. Vrd külime, .luume, valmisteme
3. korraldama ▪ nüid akkav varsti pulma tegeme nüüd hakkavad varsti pulmi korraldama. Vrd .aame, kõrraldeme
4. põhjustama ▪ mede vanempe om nännü, mida sõda tiip meie vanemad on näinud, mida sõda teeb. Vrd tek´uteme
5. muutma, teise olukorda viima ▪ laste kingits tei emä rõõmses laste kingitus tegi ema rõõmsaks. Vrd .muutme

toker´t <tokerti, tokertit> Krk tokerdis, pusserdis; hlv lohakas, hooletu inimene ▪ sii om üit´s va tolmu toker´t, kes must räbälin om see on üks va tolmu tokerdis, kes must [ja] räbalates on. Vrd lohver´t, poker´t, rogus´k2, täker´t, täker´ts

torbuteme <torbute, torbude> Trv Hel poputama, hoolitsema ▪ nän´n torbutep oma lehmäkest vanaema poputab oma lehmakest. Vrd oolitseme, poputeme

.türklane <.türklase, .türklast>
1. türklane ▪ türklase om iluse inimese türklased on ilusad inimesed. Vrd tür´k
2. piltl hoolimatu ▪ sina olet va türklane sina oled va hoolimatu. Vt .uulmede

uisa-päise Krk, uisa-päisä Trv uisa-päisa, ettevaatamatult, hooletult ▪ uisa-päise tiit muudku, ei ole aru otsa kunnigil uisa-päisa teed muudkui, ei ole aru [ega] otsa kusagil; aigamüüdä asja käive, uisa-päisä ukka lääve (knk) aegamööda asjad käivad, uisa-päisa hukka lähevad. Vrd ooletult, rübinel

unevil Krk unarul, hooletuses, ripakil; hooletusse, ripakile ▪ temä aid olli tävveste unevil jäet tema aed oli täiesti hooletusse jäetud. Vrd ripakil, ripakul

uul2 ~ uul´2 <oole, uult>
1. hool, hoolitsus ▪ ta om miu oole all ta on minu hoole all; jääss iki mulla ooles puha jääb ikka mulla hooleks kõik (lähenevast surmast); vanepidel ei ole uult oma lastest vanemad ei hoolitse oma laste eest. Vrd kuurm
2. hoolikus, püüdlikkus, usinus ▪ pal´le murege ei saa midägi är tetä, pal´le oolege saat küll tetä (vns) palja murega ei saa midagi ära teha, palja usinusega saad küll teha; teeme oolege, sõs om parep olla teeme hoolikalt, siis on parem olla. Vrd .uultsus

.uul´madus <.uul´maduse, .uul´madust> , .uul´matus <.uul´matuse, .uul´matust> Trv hoolimatus ▪ uul´madus om selle obese siandses tennü hoolimatus on selle hobuse selliseks teinud

.uul´me1 <.uuli, ooli>
1. armastama, kiindumust või meeldivust tundma ▪ sii oma naisest ei ooli kedägi see oma naist ei armasta sugugi; nemä ei ooli tõinetõisest nemad ei hooli teineteisest. Vrd armasteme, .oidme, .sal´me1
2. hoolima, midagi või kedagi arvesse võtma, tähelepanu pöörama ▪ ka temä sest uul´ kedägi! kas tema sellest hoolis midagi!; uul´mede olekust tuleve seantse asja sellised asjad tulevad hoolimatusest; või temä selle keelust uul´ds kedägi või tema sellest keelust hoolis midagi; egä õige ei ooli, vaga veri ei värise (knk) ega õige ei hooli, vaga veri ei värise. Vrd küsime, paneme, pühitseme, .vaateme
3. piltl himustama, tahtma ▪ ei ooli mea ommukult ivast ei taha mina hommikuti süüa; sellest rätist mea suurembet ei ooli sellest rätikust mina suuremat ei hooli. Vt .tahtme

.uul´mede hoolimatu ▪ ta om räpäk ja uul´mede ta on räpakas ja hoolimatu; uul´mede inime, sii ei tunne tõse ahastust egä vaeva hoolimatu inimene, see ei märka teise ahastust ega vaeva. Vrd .jõhker

.uulsus <.uulsuse, .uulsust> hoolsus ▪ uulsus avit´ temät elun edesi hoolsus aitas teda elus edasi; sel poisil om uulsus õppi sellel poisil on hoolsus õppida

.uultsus <.uultsuse, .uultsust> hoolitsus, hool; hoolsus ▪ vaate, kus inimesel uultsus, uul´ ja mure vaata, kus inimesel hoolsus, hool ja mure. Vrd oolitsus

.vaateme <vaadete, .vaate> , .vaatme <.vaate, .vaate ~ .vaade>
1. vaatama ▪ ma lää vaate, ka joba pulmalise tuleve ma lähen vaatan, kas pulmalised juba tulevad; peremiis käüs vaatmen, ka engätse augu valla om peremees käis vaatamas, kas hingamisaugud on lahti (kaladele jääs); minije jäänu tarre õle kuu taga vaatme, mis esä tege minia jäänud tarre õlekubu taha vaatama, mis isa teeb. Vrd .kaeme, valateme || ette .vaateme ette vaatama ▪ sa tiit iki sedä asja ilma ette vaatemede sa teed seda asja ikka ilma ette vaatamata; .järgi .vaateme millegi või kellegi järele vaatama ▪ mia pia kodu järgi vaateme ma pean kodu järele vaatama; .kõõrti .vaateme kõõrdi vaatama; viltu vaatama ▪ temä vaat´s kõõrti miu pääl, nüid om ta kuri tema vaatas viltu minu peale, nüüd on ta kuri; läbi .vaateme läbi vaatama ▪ tohter vaat´s sõduri läbi arst vaatas sõdurid läbi; kikk laat sai läbi vaadet, siut kunnig es ole kõik laat sai läbi vaadatud, sind kuskil ei olnud; päält .vaateme pealt vaatama ▪ temä vaat´s päält ku me kapustit teime tema vaatas pealt, kui me kapsaid tegime; tagasi .vaateme tagasi vaatame ▪ mis_sa viil tagasi vaadet, ka midäg maha jäi? mis sa veel tagasi vaatad, kas midagi jäi maha?; .valmis .vaateme valmis vaatama ▪ ma vaade nüid valmis, tõinekõrd ma osta ma vaatan nüüd valmis, teinekord ma ostan [ära]; vanavust .vaateme haigutama; .viltu .vaateme viltu vaatama ▪ ei tää mikebest miu pääl nõnda viltu vaadide ei tea, mispärast minu peale nii viltu vaadati
2. külastama, kellegi juures käima ▪ ma tule siut ka vaateme ma tulen sind ka vaatama (külaskäimisest). Vrd .käime
3. kellegi järele vaatama, hoolt kandma ▪ looma tahav vaate loomade eest tuleb hoolt kanda. Vt oolitseme
4. hoolima ▪ egä mea temä ütelusest ei vaade kedägi ega mina tema ütlemisest ei hooli midagi. Vt .uul´me1

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2