[MUL] Mulgi sõnaraamat

.juhkam <.juhkame, .juhkamet> Krk löök, hoop ▪ ta sai ää juhkame ta sai tugeva löögi. Vrd .jõhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lahkam, .lõhkam, .luhkam1

jut´t1 <juti, jutti>
1. joon, jutt, triip; kriips; vööt ▪ tütrigul om pikka jutti kör´t tüdrukul on pikitriibuline seelik; puha üit´s suu jut´t, siit akkas Karksist pääle ja lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit Karksist hakkab peale ja läheb ikka Tõrva poole. Vrd joni, juun´, kiut, küüt´1
2. piltl hoop, löök; hoog, sööst ▪ andsi obesele paar ääd jutti kül´gi müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külgi; kül´m jut´t käü ammastest läbi külm jutt käib hammastest läbi. Vt uug, uup´

juun´ <jooni ~ joone, juunt ~ juund>
1. jutt, triip, viirg ▪ põhi põõnap, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab, valged jooned käivad üles ja alla (virmalistest). Vrd joni, jut´t1, kiut, küüt´1
2. hoog; kord, järg ▪ sõkut lahku, viskat kotspooli ja ommegi kangas joonel sõtkud lahku, viskad süstiku ja ongi kangas korras. Vrd jär´g, kõrd1, uug

.jõhkam <.jõhkame, .jõhkamet ~ .jõhkami, .jõhkamit Hel> hoop, löök ▪ poiss an´ds tõisel jõhkame vastu pääd poiss andis teisele löögi vastu pead; elläi sai jõhkami turja pääle loom sai hoobi turja peale. Vrd .juhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lõhkam, .lähkäm

jõmak1 <jõmagu ~ jõmaku, jõmakut> hoop, löök ▪ ta an´ds penil jalage ää jõmagu, sii pal´t niutsat´s ta andis koerale jalaga hea hoobi, see ainult niutsatas. Vrd jõm´m2, kolak1, kõlak, lahvak, väläk

jõm´m2 <jõmmi, .jõmmi> hoop, müks ▪ anna üit´s jõm´m, mis ta lõugas anna [talle] üks müks, mis ta karjub. Vrd jõmak1, kõmm1, põmm, vom´m2, võmm2

jõmu <jõmu, jõmu> Hls Krk hoog ▪ ärä jätä, anna jõmu manu ära jäta, anna hoogu juurde. Vrd jõnk2, uug

jõnk2 <jõngu, .jõnku> Hel hoog; müks ▪ ta andse kiigul jõnku manu ta andis kiigele hoogu juurde. Vrd jõmu, uug

kan´g1 <kangi, .kangi> kang, hoob ▪ ta mur´d kangige usse valla ta murdis kangiga ukse lahti

kok´s2 <koksi, .koksi> Hls Krk löök, hoop, kõks ▪ ta om üte ää koksi saanu ta on ühe hea hoobi saanud. Vrd koksatus, kopsak, kõlts1, kõm´m1

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut>
1. hoop, löök ▪ ma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hinge lõi kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakas ▪ anna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

kopsak <kopsagu ~ kopsaku, kopsakut> Hls Krk
1. hoop, löök ▪ temä an´ds üte kopsagu ta andis ühe löögi. Vrd kok´s2, kolak1, kõlak, kõlts3, lops1
2. kopsatus ▪ ma kuuli küll ütte kopsakut ma kuulsin küll ühte kopsatust. Vrd koksatus, kops2, kopsatus

kuurm <.kuurme, .kuurmet> Trv Hel, .kuurme <.kuurme, .kuurmet>
1. koorem ▪ poiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas; pernan´ viivet põllege selle väl´lä, mis peremiis kuurmege sissi tuu Krk perenaine viivat põllega selle välja, mis peremees koormaga sisse toob. Vrd kidam, .kuumer, viram, .vuuram
2. piltl vaev, hool, mure ▪ sii om ku kuurme süäme pääl see on kui koorem südame peal. Vt mure1, vaev, uul´2

.kõhkam1 <.kõhkame, .kõhkamet> Krk hoop, löök ▪ ta sai selle jutu iist üte kõhkame ta sai selle jutu eest ühe hoobi. Vrd .juhkam, .jõhkam, kolak1, kõlak, kõm´m1

kõk´s1 <kõksi, .kõksi> Hls Krk
1. kiire hoop, löök ▪ kõk´s pähä rivolvrege, sõs ei röögi kedägi siga kõks pähe revolvriga, siis ei röögi ükski siga (seatapust). Vrd kok´s2, kõlak
2. kõks, kiirest löögist tekkiv heli ▪ linna inime kõnnip iki oma kontsege kõk´s ja kõk´s linnainimene kõnnib ikka oma kontstega kõks ja kõks. Vrd kõksak, kõlts3

kõlak <kõlagu ~ kõlaku, kõlakut>
1. löök, hoop, kolakas ▪ peremiis ańds talle üte ää kõlagu küll, üte kõltsu peremees andis talle ühe hea hoobi küll, ühe kolaka. Vrd kolak1, .kõhkam1
2. lüües tekkiv kõlav heli, kõlksatus ▪ kate kuiva puuge andas ää kõlak kahe kuiva puuga antakse tugev hoop (nii et tekib kõlav heli). Vrd kõksak, kõlts3, kõm´m1

kõlts3 <kõltsu ~ kõldsu, .kõltsu> Trv
1. kõlks, kõlksatus ▪ esä pan´ds vikatige kõldsu vasta kivi isa lõi vikatiga kõlksu vastu kivi. Vrd kõk´s1, kõksak, kõlak
2. piltl hoop, löök ▪ an´ds ää kõltsu laasile külgi andis hea hoobi klaasi pihta. Vrd kolak1, .kõhkam1, kõm´m1

kõmm1 <kõmmu, .kõmmu> Hls Krk, kõm´m1 <kõmmi, .kõmmi> Krk
1. kõmm, hoop ▪ pernain an´d kõmmu kukruse perenaine andis hoobi kuklasse; lõhup nindagu kõmm ja kõmm usse kinni peksab niikui kõmm ja kõmm uksi kinni. Vrd jõm´m2, tümäk2, tüm´m, vun´n1, võmm2
2. põmm, võmm ▪ raatus lei kõmm ja kõmm raekojakell lõi põmm ja põmm. Vrd põmm, vom´m2

.kähkäm <.kähkäme, .kähkämet ~ .kähkämi, .kähkämit>
1. pihk; kamalutäis, peotäis ▪ an´ds kähkämege kanule teri andis peoga kanadele teri; miul om siul pal´t üit´s kähkäm ernit mul on sulle ainult üks kamalutäis herneid. Vrd kamal, peo, peo|täüs, pihk, ruhim
2. piltl hoop, löök ▪ kerge käege, an´ds üte kähkäme ärä kerge käega, andis ühe hoobi ära. Vrd .juhkam, .kõhkam1, .lahkam, .lõhkam, .lähkäm

kärts <kärdsu, .kärtsu>
1. pauk, raksatus ▪ olli ää kõva kärts küll oli hea kõva pauk küll. Vrd kärgätüs, käräk1, kärätus, raksatus
2. hoop, löök ▪ ku ta vait es jää, anni talle kärdsu perse kui ta vait ei jäänud, andsin talle hoobi tagumikku. Vrd kõm´m1, kõlts3, larts, parts3, vänts2

käräk1 <kärägu ~ käräku, käräkut>
1. kärgatus, (vali) pauk, kõmakas ▪ piken lüüp kõva käräku pikne lööb kõva kõmaka. Vt kärgätüs, kärätus
2. löök, hoop ▪ anni tal üte ää kõrvakiilu, üte kärägu vääni tal kõrva pääle andsin talle ühe hea kõrvakiilu, ühe käraka väänasin talle kõrva peale. Vt kärts
3. piltl viin; alkoholiannus, kärakas ▪ seh, pane üit´s käräk nüid säh, võta üks kärakas [viina] nüüd; kas ta käräkut kah võtt? kas ta viina ka võtab?. Vrd elu|tilk, jumale|vili, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune

.lahkam <.lahkame, .lahkamet>
1. lahmakas, suur tükk, suur kogus ▪ egävene lahkam tulli vihma sadas palju vihma; sinna om mailma lahkam maad minnä sinna on ilmatu pikk maa minna. Vrd laadak, laadsak, .laam1, laamak, .ländäm
2. löök, hoop ▪ temä tõmmanu maast vitsa ja panden ärräl mitu lahkamet ta tõmmanud maast vitsa ja pannud härrale mitu lööki. Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, lahmak1, .lähkäm

lah´m2 <lahmi, .lahmi> Hls Krk hoop, löök ▪ ma anni tal mitu ääd lahmi ma andsin talle mitu head hoopi. Vrd .lahkam, lahmakas1, lahv1, lahvak, lähväk

lahmak1 <lahmagu ~ lahmaku, lahmakut> , lahmakas1 <lahmaka, lahmakat>
1. suur tükk, lahmakas, suur hulk ▪ täo aaste om ää lahmak kardulit mahan sel aastal on suur põld kartuleid maas (kasvamas); lavva pääl olli ää lahmakas suidsutet liha laual oli suur tükk suitsuliha. Vrd laadak, laadsak, .laam1, laamak, landsak
2. hoop, löök ▪ ta an´ds üte ää lahmagu ta andis ühe hea hoobi. Vt lah´m2, Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, .lahkam

lahv1 <lahvi, .lahvi> Pst Krk hoop ▪ peremiis and obesel ää lahvi vastu pääd peremees virutas hobusele kõva hoobi vastu pead. Vrd lah´m2, lahmak1, lahvak

lahvak <lahvagu ~ lahvaku, lahvakut> Hls Krk
1. löök, hoop ▪ sii lahvak tulli tammi vastu see hoop tuli tammi vastu (suur hulk vett korraga); sai lahvagu näkku sai löögi näkku. Vt lah´m2, lahmak1, lahv1
2. pauk ▪ tulli ku püssi lahvak tuli kui püssi pauk. Vt pahvak, pauk, säräk2

laks1 <laksu, .laksu> , lak´s <laksi, .laksi> plaks, laks, hoop ▪ aia teibä lasev laksi aiateibad plaksuvad (külma käes); lüü onul laksu ka! löö onule patsi ka!. Vrd laksak, laksatus

larak <laragu ~ laraku, larakut>
1. suur tükk, lahmakas; suur hulk ▪ ää larak mõtsa maha võet suur hulk metsa [on] maha võetud. Vrd .lahkam, lahmak1, landsak, lapak, lõmak
2. lasu, plärakas ▪ ta as´t sinna, kun vere larak mahan olli ta astus sinna, kus vereloik maas oli. Vrd lardsak, larts, läru, läräk
3. hoop, löök ▪ mia andsi tal üte laraku ma andsin talle ühe hoobi. Vrd kõlak, käräk1, lahvak, lardsak, säräk2

lardsak <lardsagu ~ lardsaku, lartsakut> Krk, lartsak <lartsaka, lartsakat> Hls
1. plartsatus, hoop ▪ lardsak olli, ei tää mes sääl katik läit´s lartsatus oli, ei tea mis seal katki läks. Vrd larts, lor´ts2
2. plärakas, lärakas ▪ kana sita lartsaka mahan kanasita larakad [on] maas. Vrd larak, läru, läräk, lörts1

larts <lartsu, .lartsu> Trv Hls
1. hoop, mats ▪ anna üit´s larts tal! anna üks mats talle!. Vrd kõlts3, kärts, lär´ts1, parts3, vänts2
2. plartsatus, larakas ▪ las´k iki larts ja larts, sül´läs´ suure lartsu maha lasi ikka lärts ja lärts, sülgas suure laraka maha. Vrd larak, lardsak, läräk
3. lake, vedel toit või jook ▪ selle lartsuge ei elä kennig ärä selle lakkega ei ela keegi ära. Vrd lake1, larbe, löm´ps

lips4 <lipsu, .lipsu> kiire tegevus; hoop; sulps ▪ lipsu päält lei maha (knk) hooga lõi maha || .lipsu .lüüme lutsu viskama ▪ lipsu lööve, kivi lääp lip lip lip vii pääl lutsu viskavad, kivi läheb lipsti vee peal. Vrd sulps

lit´s <litsi, .litsi>
1. hoor, lits. Vrd libu, libus´k, lita, litak, sobul´
2. piltl kehv, vilets ▪ sii olli küll kige litsem tii mis ma nüid käüsi see oli küll kõige viletsam tee, mida ma nüüd käisin. Vrd iran´ts, ribakas
3. vandesõna, intensiivsussõna ▪ küll om lit´s ilus tüdruk küll on kuradi ilus tüdruk

lops1 <lopsu, .lopsu> lops, hoop ▪ miis kargas püsti ja and tõne kõrd tõse lopsu põse pääle mees kargab püsti ja annab teine kord teise lopsu põse peale. Vrd lips4, uup´ || lopsu päält korraga, ühe hoobiga ▪ ta lei temä lopsu päält maha ta lõi ta ühe hoobiga maha

lor´ts2 <lordsu ~ lortsu, .lortsu> hoop, löök ▪ miis pan´ds üte lordsu tõisel näkku mees lõi ühe hoobi teisele näkku. Vt larts

lotsak <lotsagu ~ lotsaku, lotsakut> Krk hoop, mats ▪ ku ma kiriku asti käüs üit´s lotsak kui ma kirikusse astusin, käis üks mats. Vrd lops1, mats2, pats2

.luhkam1 <.luhkame, .luhkamet> Krk
1. hoop, löök ▪ ta olli paar luhkamet saanu ta oli paar hoopi saanud; mõsul anti mõni luhkam tõlvage pihta ja panti kiimä pesule anti mõni hoop pesukurikaga pihta ja pandi keema. Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, .lahkam, .lähkäm
2. piltl ebaõnn, saatuse löök ▪ ka sedä luhkamet viil vaja olli? kas seda saatuse lööki veel vaja oli?

luhv <luhvi, .luhvi> Hel hoop ▪ ülemb olli mõnele vitsu anden, mõnele luhvi kepige ülem oli mõnele vitsu andnud, mõnele hoobi kepiga. Vrd lahv1, lahvak, .lähkäm, lähv, lähväk

lut´t4 <luti, lutti> hoop, laks ▪ anna tal üit´s ää lut´t vitsage anna talle vitsaga üks hea hoop. Vrd jut´t1, jõm´m2, laks1, luhv, vom´m2

.lõhkam <.lõhkame, .lõhkamet> Trv hoop ▪ anna kurjale vaimule ää lõhkam, ää kõlak anna kurjalevaimule paras hoop, hea kolakas. Vrd .juhkam, .jõhkam, .lahkam, .luhkam1, .lähkäm

lõik1 <lõigu, .lõiku>
1. lõikus, lõikamine; saagikoristus ▪ nemä lääve oma parast lõiku edesi nemad lähevad oma paraja lõikuse[järje]ga edasi. Vt .lõikus
2. viil, lõik ▪ levä lõigu ollive paksu leivaviilud olid paksud. Vrd ilp, liips, liistak, lips1, viil2
3. hoop, löök ▪ mia andsi tal paar´ lõiku vitsage ma andsin talle vitsaga paar hoopi. Vrd kõlak, kõlts3, luhv, .lõhkam, lähväk
4. kiire jooks ▪ rabas´ levä ja pan´ds lõiku haaras leiva ja pani jooksu. Vrd .liiku

.lõikus <.lõikuse, .lõikust>
1. lõikamine, (vilja)koristus ▪ rüä lõikus käis õhtu pimeni väl´lä Trv rukkilõikus käis õhtul pimedani. Vrd lõik1
2. operatsioon ▪ ta käüs vähjäge lõikusel Krk ta käis vähkkasvaja tõttu operatsioonil; miu süä ei kannate kaia ei surnut egä lõikust minu süda ei kannata vaadata ei surnut ega operatsiooni
3. piltl hoog, rutt ▪ kange lõikus olli, es saa enge ka tagasi tõmmate kange rutt oli, ei saanud hinge ka tõmmata. Vrd lend, pak´k1, rutt

lõksak <lõksagu ~ lõksaku, lõksakut> Hls Krk
1. lõksatus ▪ ma kuuli, et käüs nigu usse lõksak ma kuulsin, et käis nagu ukse lõksatus. Vrd lõks4, lõksat´s
2. kerge hoop; löök ▪ ma andse üte lõksagu talle pähä, siga pudus´ otseti maha ma andsin ühe hoobi talle pähe, siga kukkus otseti maha. Vrd kõlak, kõlts3

.lähkäm <.lähkäme, .lähkämet> Krk, .lähkam <.lähkame, .lähkamet> Hls
1. hoop ▪ an´ds talle üte lähkäme üle kaala andis talle ühe hoobi üle kaela. Vrd .jõhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lahkam, lähväk
2. pitsitäis; sõõm ▪ mea võti joba mitu lähkämet ma võtsin juba mitu pitsitäit. Vrd sõõm

lähv <lähvi, .lähvi> Krk hoop, nähvakas ▪ peremiis an´ds talle üte ää lähvi peremees andis talle ühe hea nähvaka (st korraliku hoobi). Vrd .jõhkam, luhv, .lähkäm, lähväk, nihvak

lähväk <lähvägu ~ lähväku, lähväkut> hoop, nähvakas ▪ ma anni talle üte lähväku piidsage ma andsin talle ühe nähvaka piitsaga. Vrd .jõhkam, luhv, .lähkäm, lähv, nihvak

lär´ts1 <lärdsi, .lärtsi> löök, hoop Krk ▪ ma lei puu üte lärdsige purus ma lõin puu ühe hoobiga puruks. Vt kärts, larts

läräk <lärägu ~ läräku, läräkut>
1. plärakas, lärakas ▪ põrmat olli tati läräkit täis põrand oli tatiplärakaid täis. Vrd larak, lardsak, läru, lor´ts1, lör´ts1
2. hoop, löök ▪ tõmba tal üit´s läräk anna talle üks hoop. Vrd käräk1, larak, lähväk, lär´ts1, säräk2

lüük´ <löögi, .lüüki>
1. löök, hoop ▪ sii olli lüük´ süämes see oli löök südamesse; pikne lüük´ om tugeve pikselöök on tugev. Vrd jõmak1, kolak1, kõmak1, lahvak, lõik1
2. lööming ▪ õientev õientev, senigu lääve kaklem, viimäde tule lüük´ kah õiendavad, õiendavad, seni kui lähevad kaklema, viimati tuleb lööming ka. Vrd kakelus, lööming
3. õnnetus ▪ täo sai ta kige suurepe löögi, pan´ds obese auku sel aastal sai ta kõige suurema löögi, pani hobuse auku (mattis ära). Vrd kadu, õnnetus

mats2 <matsu, .matsu>
1. mats, hoop ▪ nüid ta sai üte matsu, mis mats olli (knk) nüüd ta sai ühe matsu, mis mats oli (jäi rasedaks). Vrd pats3, põõn, tüm´m, vändsäk, vänts2
2. hoobi, matsutamise vms heli ▪ tapeti ku mats, mats ike kapstit purus löödi (nuiaga) mats, mats ikka kapsaid katki
3. suur tükk, kamakas ▪ lavva pääl olli suur mats liha laua peal oli suur tükk liha. Vrd kamak, kambak, kamp2, matsak, patsak

mük´s1 <müksi, .müksi> müks, kerge tõuge, hoop ▪ ta sai üte müksi ta sa ühe müksu. Vrd mök´s, pok´s, põks, toks, tõk´s

mütsäk2 <mütsäkä, mütsäkät> Hls
1. mütsatus ▪ Pärnu puul olli siantsid tumesid mütsäkid kuulta Pärnu pool oli selliseid tumedaid mütsatusi kuulda. Vrd poksak
2. piltl hoop ▪ sii mütsäk tulli küll äkki see hoop tuli küll äkki. Vrd jõmak1, kolak1, kõlak, tümäk2, väläk

nihv1 <nihvi, .nihvi> Hls nähv; hoop ▪ kun´t panni kait´s nihvi, vana Juhan olli siruli mahan kult pani kaks nähvi, vana Juhan oli pikali maas. Vt nähv, sähv

nihvak <nihvagu ~ nihvaku, nihvakut> Trv nähvakas, nihvakas, hoop ▪ ma tõmmassi tal üte ää nihvaku müüdä siiri ma tõmbasin talle ühe hea nähvaku mööda sääri. Vrd lähv, lähväk

näh´v <nähvi, .nähvi> nähv, hoop ▪ vihastejel latsel andas ärä mõni nähv, om mõni lait´s siande vihastei Trv vihastajale lapsele antakse mõni nähv, on mõni laps selline vihastaja. Vt nähväk, Vrd nihv1, sähv, sähväk, .sähkäm

nät´s <nätsi, .nätsi> Krk näts, hoop ▪ anni tal paar nätsi ärä, sis ollive jala kõtust väl´län andsin talle paar nätsu ära, siis olid jalad kõhu alt väljas; nätsi anni iki vitsage hoobi andsin ikka vitsaga. Vt näh´v, uup´

obadus <obaduse, obadust> tugev löök, hoop, obadus ▪ ta sai üte ää obaduse ta sai ühe hea hoobi; temä olli täku käest säätse obaduse saanu, et olli mitu nädält põdenu Krk tema oli täku käest sellise obaduse saanud, et oli mitu nädalat põdenud. Vrd kolak1, kõlak, põmm, uup´, võmm2

ooge
1. hooti, hoo kaupa ▪ ooge satas, ei lase einä tetä hoo kaupa sajab, ei lase heina teha; kõtt tal ooge iki valuts kõht tal hooti ikka valutab. Vrd oogeti, .uugamisi
2. vahetevahel ▪ ma ole iki ooge käinu sääl ma olen ikka vahetevahel käinud seal

oolas1 <.uula, oolast> puhang, hoog ▪ tuule oolas lükäs kübäre pääst tuulepuhang lükkas kübara peast; uula tulev üitstõiste jären puhangud tulevad üksteise järel. Vrd oostus

oostus <oostusse, oostust> Hel (tuule)hoog ▪ oostusse käivä ja paenuteve puid tuulehood käivad ja painutavad puid. Vt oolas1

pardsak <pardsagu ~ pardsaku, pardsakut> Krk, parsak <parsagu ~ parsaku, parsakut> hoop, löök ▪ ma anni tal üte pardsaku, ta es kõigategi ma andsin talle ühe hoobi, ta ei kõikunudki. Vrd kolak1, kõlak, lahvak, lähväk, parts3

parts3 <pardsu, .partsu> Krk hoop, löök; parts, partsatus ▪ ta pan´d üte pardsu ärä ta pani ühe hoobi ära; ku rõõvas lavva pääl, sis lõhup tõlvag iki parts ja parts kui kangas on laua peal, siis lööb tõlvaga ikka parts ja parts (kanga või kuiva pesu pehmemaks kolkimisest). Vt pardsak

pauk <paugu, .pauku>
1. pauk; püssipauk ▪ mõtsast kos´t kõva püssi pauk metsast kostis kõva püssipauk. Vrd juts1, kaps3, lahvak, pahvak, säräk2
2. löök, hoop ▪ ma panni tal üte paugu ma andsin talle ühe hoobi. Vrd lüük´, uup´, välk
3. tükk, paluke ▪ miul ei ole pala ega pauku võtta kustigilt mul ei ole pala ega tükki võta kusagilt. Vrd pala1, palane, paluke, tom´p, tük´k

põmak <põmaku ~ põmagu, põmakut>
1. põmakas, kõva pauk ▪ mõtsast kos´t kõva põmak metsast kostis kõva põmakas
2. tugev hoop, löök ▪ ma anni talle ää põmaku Trv ma andsin talle tugeva hoobi

põmm1 <põmmu, .põmmu> , põm´m2 <põmmi, .põmmi>
1. löök, hoop ▪ sat´te maha ja sai ää põmmu kukkus maha ja sai hea löögi. Vrd jõm´m2
2. lask ▪ las´k püssige üte põmmu laskis püssiga ühe lasu
3. kellestki või millestki kogukast ▪ kõtt om nii täüs ku põm´m kõht on nii täis nagu põmm
4. suutäis viina ▪ me võtim mõne põmmi viina me võtsime mõne suutäie viina

põõn <põõna, .põõna>
1. põõn, puidust põikliist ▪ ta lei usse põõna purus ta lõi ukse põõna katki
2. riideriba, rõiva seljaosa laiendus vms ▪ põõnage palitu om nüid moodun põõnaga mantlid on nüüd moes
3. piltl löök, hoop ▪ käänä tal üit´s põõn anna talle üks hoop. Vrd mats2, mük´s1, pauk, põmm1, tüm´m

rap´s2 <rapsi, .rapsi> , raps <rapsu, .rapsu>
1. rops, kord ▪ sii olli joba kolmas rap´s siast tükki tetä see oli juba kolmas kord sellist [koerus]tükki teha. Vt rops1
2. hoog, sahmakas ▪ raps om iki üits ää uug vihma peris rops on ikka üks hea hoog vihma päris. Vrd lahendik, .kallam, .sahkam, uug

.sähkäm <.sähkäme, .sähkämet>
1. sähvakas, sähvak, hoop ▪ ta an´ds üte sähkäme sääri müüdä ta andis ühe vitsahoobi vastu sääri; roosage anni tal mitu sähkämet piitsaga andsin talle mitu sähvakat. Vrd näh´v, nähväk, sirak, sähv, väläk
2. vihmahoog, sahmakas ▪ nüid tulep ää sähkäm vihma nüüd tuleb hea sahmakas vihma. Vrd .sahkam, sagar2, säräk2, sähväk, valandik

tuhin <tuhine, tuhinet ~ tuhind>
1. tuhin, hoog ▪ tuule tuhin tulli ja puhas´ rõõva nööri päält maha tuli tuulehoog ja puhus riided nööri pealt maha. Vrd tuhinus
2. tuju ▪ tal läit´s viha tuhin üle, nüid ta om jälle parep tal läks vihatuju üle, nüüd on ta jälle paremas tujus. Vrd tuh´v2, tuju

turak2 <turagu ~ turaku, turakut>
1. turakas (kaardimäng) ▪ mehe lõive turakut mehed mängisid turakat
2. piltl kaotus kaardimängus ▪ anna üit´s turak ärä talle! tee talle pähe!; nüid ta jääp turakus nüüd ta jääb kaotajaks. Vt .kaotus
3. piltl hoop ▪ sai ää turaku sel´gä sai hea hoobi selga. Vt uup´, Vrd välk

tüm´m <tümmi, .tümmi> Krk hoop, löök, võmm ▪ ta an´ds mul üte tümmi sel´gä rusikug ta andis mulle ühe võmmu selga rusikaga. Vrd jõm´m2, kõmm1, põmm1, tümäk2, võmm2

tümäk2 <tümäku ~ tümägu, tümäkut> hoop, võmm; kõva pauk ▪ ta an´d mul ää tümäku sel´gä ta andis mulle hea hoobi selga. Vrd kõmak1, kõmm1, tüm´m, vom´m2, võmm2

uug <uu, .uugu>
1. hoog, sööst ▪ tal käisive rambi uu pääl tal käisid krambihood peal; ku kuum uug tule, sõs ihu nõrents sel´län kui kuum hoog tuleb, siis ihu nõretab seljas; temäl viha uug kunagi üle ei lää temal vihahoog ei lähe kunagi üle. Vrd jut´t1, juun´
2. vihmahoog ▪ müristemise uug tule üles äikesehoog tuleb üles; nüit ta kasvats uugu nüüd vihmapilv kasvab (vihmapilve tõusmisest); vast saat uu vahel tüki maad ärä minna vast saad [kahe] vihmahoo vahel natuke maad ära minna. Vrd rap´s2
3. hoogsus, tempo ▪ kange uuge lää tõisest müüdä suure hooga läheb teisest mööda; aga nüid andke uugu! aga nüüd andke hoogu! (viljalõikusest). Vrd jõmu, jõnk2 || uu sehen moes, tarvitusel; hoos ▪ nii neli nime om nüid nõnda uu sehen need neli nime on nüüd nii moes; ku müürämise uu sissi saave, sõs muutku müüräv kui möllamise hoos on, siis muudkui möllavad; nüid om vili ninda uu sehen, kasvas uuge nüüd on vili nii hoos, kasvab hooga

.uugleme <uugelde, .uugle> Trv hooglema, hoo kaupa liikuma ▪ vihm uugles vihma sajab hoo kaupa

uul2 ~ uul´2 <oole, uult>
1. hool, hoolitsus ▪ ta om miu oole all ta on minu hoole all; jääss iki mulla ooles puha jääb ikka mulla hooleks kõik (lähenevast surmast); vanepidel ei ole uult oma lastest vanemad ei hoolitse oma laste eest. Vrd kuurm
2. hoolikus, püüdlikkus, usinus ▪ pal´le murege ei saa midägi är tetä, pal´le oolege saat küll tetä (vns) palja murega ei saa midagi ära teha, palja usinusega saad küll teha; teeme oolege, sõs om parep olla teeme hoolikalt, siis on parem olla. Vrd .uultsus

.uultsus <.uultsuse, .uultsust> hoolitsus, hool; hoolsus ▪ vaate, kus inimesel uultsus, uul´ ja mure vaata, kus inimesel hoolsus, hool ja mure. Vrd oolitsus

uup´ <oobi, .uupi>
1. hoop, löök ▪ küll om temä neid uup´e saanu küll on tema neid hoope saanud; ku mehe kaklem lääve, sääl ei ole uu egä oobi vahet (knk) kui mehed kaklema lähevad, seal ei ole hoo ega hoobi vahet; uup´e sadas ku rahet, uup´ oobi pääle (knk) hoope sadas kui rahet, hoop hoobi peale. Vrd jõm´m2, kolak1, kõmm1, lüük´, vom´m2
2. piltl kaotus, kahju ▪ sii olli uup´, mis sii suvi an´ds nüid see oli kahju, mis see suvi nüüd tegi. Vt .kaotus

.uur3 <oora, .uura> hoor ▪ uur ei usu õiget, varas ei usu vaga (knk) hoor ei usu ausat, varas ei usu vaga; mia ei ole kunnigil oora pengin istun (knk) mina ei ole kusagil hoora pingil istunud. Vrd libu, lita, lit´s

uuv´ <oovi, .uuvi> hoov; õu ▪ oovi väräti ollive valla tett hoovi väravad olid lahti tehtud; aage obene uuvi! ajage hobune hoovi!. Vrd us´s2, us´s|aid, usse|päälin, õvve

valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ ulk aiga käüsiv valuse enne sündümist hulk aega käisid valud enne [lapse] sündimist || .amba|valu hambavalu ▪ ma ole mitu päevä ambavalu kannaten ma olen mitu päeva hambavalu kannatanud; .süäme|valu südamevalu, hingevalu, mure ▪ ma saa küll kanget süämevalu su peräst ma saan küll kanget südamevalu sinu pärast (mure tundmisest). Vrd vaev
2. piltl hoog, rutt ▪ käi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!; me leime üte valuge einä maha me niitsime ühe hooga heina maha. Vt uug

vom´m2 <vommi, .vommi> hoop, võmm ▪ anna tal üits ää vom´m! anna talle üks hea hoop!; pan´ds miul vommi pihta lõi mulle võmmu pihta. Vrd jõm´m2, kõmm1, lut´t4, tümäk2, uup´

vun´k <vungi, .vunki> Krk vunk, hoog ▪ poisi anniv kiigul vunki manu poisid andsid kiigele hoogu juurde. Vrd vuhvaus

vun´n1 <vunni, .vunni> hoop, löök, võmm ▪ ta om küll neid vun´ne saanu ta on küll neid hoope saanud. Vrd kõmm1, säräk2, vom´m2, võmm2

võmm2 <võmmu, .võmmu> hoop, võmm ▪ ta sai võmmu kukruse Trv ta sai hoobi kuklasse. Vrd jõm´m2, kõmm1, obadus, tüm´m, tümäk2

välk <välgu, .välku> , väl´k <välgi, .välki>
1. välk ▪ välk lei majal otsa välk lõi majja; välgi valug näi iki tulla tiid müüdä välgu valgel nägin ikka teed mööda tulla. Vrd pikken, pälk, valk, .äike || löögi|väl´k põletav välk; niidi|väl´k sakilise joonena näiv välk ▪ nüid ei ole niidivälki ollu nüüd ei ole sakilist välku olnud; kuju väl´k ~ vil´lä|väl´k kuiv välk, vihmata välk ▪ kuju väl´k väl´kvet vil´lä valmis kuiv välk välgutavat vilja valmis; ku vihma ei tule, sii om vil´lävälk kui vihma ei tule, [siis] see on vilja välk (st kuiv välk, millega vili saab valmis)
2. piltl äkiline hoop, löök ▪ miul lei nigu väl´k süämes mulle lõi nagu hoop südamesse; miis an´d penil jalage üte välgi mees andis koerale jalaga ühe löögi. Vrd näh´v, pauk, turak2, vom´m2, väläk

väläk <välägu ~ väläku, väläkut> Krk kerge hoop, sähvak ▪ anni tal selle jutu iist üte väläku andsin talle selle jutu eest ühe sähvaka. Vrd jõmak1, mütsäk2, .sähkäm, sähväk, välk

vändsäk <vändsägu ~ vändsäku, vändsäkut> Krk hoop, löök, mats ▪ sii olli vändsäk küll, kudas ta sat´te maha see oli mats küll, kuidas ta kukkus maha. Vrd mats2, pardsak, pats3, patsak2, vänts2

vänts2 <vändsu, .väntsu> Krk löök, hoop, mats ▪ siandse jutu iist sai ta üte vändsu sellise jutu eest sai ta ühe matsu. Vrd mats2, näh´v, nät´s, pats3, vändsäk