[MUL] Mulgi sõnaraamat

ad´su|pää <ad´su|pää, ad´su|pääd> Hls Krk sasipea; piltl saamatu inimene ▪ siast ad´supääd ei taha kennigi sellist saamatut ei taha keegi. Vt ad´su, Vrd at´u, at´uk, sagri, sarjus|pää

kaadsa pl <.kaatse, .kaatsu> , kaatsa pl <.kaatse, .kaatsu> van püksid ▪ kaadsa om jalan püksid on jalas. Vrd kaldsa

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms) ▪ kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud. Vrd kerä, keräk, punder, punim, puntrik
2. ketas, sõõr; vurrkann ▪ must rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees; mõnel kadsal om var´s perän, sis õigats kunis mõnel vurrkannil on vars järel, siis hüütakse kuniks. Vrd kedsä, kädsä

kaldsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kaltsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kalsa pl <.kaltse, .kaltsu> van meeste püksid ▪ kaldsa olli puha toimise, villatse ja paklise meeste püksid olid kõik toimsed, villased ja takused. Vrd kaadsa

kands1 <kandsa, .kantsa> kand, millegi tagumine või alumine osa ▪ vikat´ kandsast katik minnu vikat [on] kannast katki läinud. Vt kants1

kan´ds2 vt kan´ts2

kandsu|jahu <kandsu|jahu, kandsu|jahu> tangude tegemisel jäänud kestadest saadud jahu ▪ kandsujahust tetäs luumel rokka kestadega jahust tehakse loomadele rokka

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vall ▪ agane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendik ▪ siin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müür ▪ kirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

.kapsta|konds <.kapsta|kondsu, .kapsta|.kontsu> kapsajuurikas ▪ lastel miildip kapstakontsu näride lastele meeldib kapsajuurikat närida

kar´dsu <kar´dsu, kar´dsut> , kar´su <kar´su, kar´sut> Hls
1. reekori, ree seljatugi ▪ kar´suge olli parep sõita reekorjuga oli parem sõita. Vrd kana|kor´v, kor´sa
2. reele pandav varbraam ▪ peenike põhk veeti kar´dsuge peenike põhk veeti varbraamiga

kassi|käpp <kassi|käpä, kassi|käppä>
1. kassikäpp (Antennaria) ▪ kassikäpä äitsme om valge ja punatse kassikäpa õied on valged ja punased
2. muster (kindal, kannul vm) ▪ taari kannel olli musta täpi pääle tett, kassikäpä Hls taarikannudel olid mustad täpid peale tehtud, kassikäpad. Vt kassi|käpä|kiri
3. kassimärss (punutud mänguasi) ▪ kassikäpp tetäs pajo niidest, vedrutep ku ärmoonik kassimärss tehakse paju niintest, vedrutab kui lõõtspill

kassi|käpä|kiri <kassi|käpä|kirja, kassi|käpä|.kirja> kassikäpakiri, kindakiri ▪ Allisten kassikäpäkirjä koeti musta ja sinitsege Hallistes kooti kassikäpakirjad musta ja sinise lõngaga. Vrd kassi|käpp

katsi|päiä Hel kaksipidi; kahele poole, kahel pool, kahelt poolt ▪ rihadege tõmmati einä katsipäiä rõuku heinad tõmmati rehadega kahelt poolt rõuku. Vrd kate|päie, katsi|pidi, katsiti

kedsu vt ketsu

kedsä <kedsä, .kedsä ~ .ketsä> Hls kera, pundar ▪ ät´t tõi suure niine kedsä vanaisa tõi suure niinekera; ku villu rohkep sis tetäs kedsä suurepe kui villu rohkem, siis tehakse kerad suuremad. Vrd kadsa, kädsä

ketsu <ketsu, ketsut> , kedsu <kedsu, kedsut>
1. püsimatu, erk ▪ kedsu lammas, ei lase kinni võtta Hel erk lammas, ei lase kinni võtta; sa olet ku ketsu kunagi, ei kurda puil egä mail (knk) sa oled väga püsimatu, ei seisa üldse paigal. Vrd kedru, kedrus, kedrus´k, kekstu, rõba
2. edev ▪ om üit´s igävene ketsu, ei tää kudas ta neid mokke sääd on üks igavene edev, ei tea, kuidas ta neid huuli sätib. Vrd edvi, edvik, edvis´k, etsik

kidsev ~ kidseve <kidseve, kidsevet>
1. kitsas ▪ saabas pitsitep, om kidseves jäänü saabas pigistab, on kitsaks jäänud; jak´k om sel´läst kidseve, ei anna iist kinni jakk on seljast kitsas, ei anna eest kinni [tõmmata]. Vrd ahes, .ahtak, .ahtik
2. napp, vaene ▪ tal om ninda kidsev sii elu, ei oole kuskilt midägi saia tal on nii vaene see elu, ei ole kusagilt midagi saada. Vrd kehv, .vaene

kidsi <kidsi, kidsit> , kitsi <kitsi, kitsit> kõõlusetupepõletik, kidi; liigesevalu ▪ kidsi om käe sehen kidi on käe sees; vanast varastedi küläst nägemede ahju luvva seos ja panti kidsige käe ümmer Pst vanasti varastati külast [ilma] nägemata ahjuluua nöör ja pandi valutava liigesega käe ümber; rüükje usse vahel pidsidets kätt, ku kidsi sehen om kriuksuva ukse vahel pigistatakse kätt, kui kidi sees on. Vrd kidu

kidsi|ein <kidsi|einä, kidsi|.einä> suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidsieinä kägiseve, ku võtat kätte, paksu punatse äitsmekse otsan suured kukeharjad kägisevad, kui võtad kätte, paksud punased õiekesed otsas. Vrd kida|ein

kidsin <kidsine ~ kidsina, kidsinet ~ kidsinat> , kitsin <kitsine, kitsinet> kidin, krigin ▪ iire teevä kidsinet seinä taga hiired teevad kidinat seina taga. Vrd kibin

kidsi|paadsip vt kitsi|paadsip

kidsi|pung vt kitsi|pung

kitsi|paadsip <kitsi|paadsipu, kitsi|paadsiput> , kidsi|paadsip <kidsi|kaadsipu, kidsi|paadsiput> , kitsi|paadsap <kitsi|paadsapu, kitsi|paadsaput> paakspuu (Frangula alnus) ▪ kitsipaatsipul om musta marja otsan paakspuul on mustad marjad otsas; mõtsa veeren olli ulk kitsipaadsipit metsa ääres oli hulk paakspuid. Vrd kitsi|puu, kitsi|ubat´s, kits|paats|puu, paadsip, paat´s|puu

kitsi|pung <kitsi|punga, kitsi|.punga> , kidsi|pung <kidsi|punga, kidsi|.punga> ihnuskoi, ihne inimene ▪ selle kitsipunga käest ei saa midägi selle ihnuskoi käest ei saa midagi. Vrd ihnits, künä|närije, nahik, nahk|niilus, nüh´k

kud´sar <kud´sari, kud´sard> Hel kutsar, hobusõiduki juht ▪ kud´sar olli antvärgi lavvan söömän kutsar oli antvärkidega [ühes] lauas söömas. Vt .kutser

kudsi|rautsik <kudsi|rautsigu ~ kudsi|rautsiku, kudsi|rautsikut> punakaspruun sipelgas, rautsik, raudsipelgas (Myrmica) ▪ rüäl jämme terä ku kudsirautsiku muna rukkil jämedad terad nagu raudsipelga munad. Vrd kusi|ratsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|raudsik

kõdar <kõdare, kõdart ~ kõdard> , kõtar <kõdare, kõdaret> Hel
1. rummu ja pöida ühendav ratta osa, kodar ▪ pää mõttit täüs nagu rattarumm kõdarit pea mõtteid täis nagu rattarumm kodaraid
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel ▪ kolme kõdarege tetäs kelgu ja viie kõdarege tetäs rii kolme ristpulgaga tehakse kelgud ja viie ristpulgaga tehakse reed
3. piltl jalg ▪ kõdare om tuima jalad on tuimad. Vt jalg

kõdra|pää <kõdra|pää, kõdra|pääd> Hls piltl sasipea ▪ olli juusse ärä vanunu sis õigasim kõdrapääs olid juuksed ära vanunud, siis hüüdsime sasipeaks. Vrd ad´su|pää, sarjus, sarjus|pää

kädsin <kädsine, kädsinet> kädin, kägin ▪ regi rüük´ ku kädsin perän regi röökis kägisedes järel (külmaga). Vrd kõgin, kägin, ägin

kädsä <kädsä, kädsä, illat .kätsä> (villa, niine jm) kera, pundar, rull ▪ niidse kädsäse, säält tetti viise, pangi kanmit ja ütte tõist niinekerad, sealt tehti viiske, ämbri sangu ja ühte-teist [veel]. Vt kadsa, kedsä, Vrd kerä

käo|kaldsa pl <käo|.kaltse, käo|.kaltsu> Krk nurmenukud ▪ käokaltsel om kõllatse äitsne nurmenukkudel on kollased õied. Vrd kana|varvas, käo|kannus, käo|lil´l, .taeva|võti, .võt´me|lil´l

küdse <küdse, küdset> , kütse <kütse, kütset> Trv
1. küps, valmis küpsenud, valminud ▪ sii leib es ole kütse see leib ei olnud küps. Vt küdsä, kütsü, Vrd .valmi
2. tugev, intensiivne (värv, temperatuur jms) ▪ küdse kül´m, käre kül´m tugev külm [on] käre külm. Vrd .kange, kõva, käre

küdsä <küdsä, küdsät> Hls Krk Hel
1. küps; valmis küpsenud, valminud ▪ nii marja om küdsä need marjad on küpsed. Vt küdse, kütsü
2. küpsetatud, küpse- ▪ sügüselt sai rehepessu aig küdsä kardulit sügiseti sai rehepeksu ajal [tuhas] küpsetatud kartulit

langa|kadsa <langa|kadsa, langa|.katsa> Hel lõngakera ▪ võta säält korvi siist kõllatse langakadsa võta sealt korvist kollased lõngakerad; langakadsa ollive värmilise lõngakerad olid värvilised. Vt kadsa

pärsi|kana <pärsi|kana, pärsi|kana> pärlkana (Numida meleagris) ▪ pärsikana om tillikse pärlkanad on väiksed

ärjä|kara <ärjä|kara, ärja|kara>
1. härjakara, härjasoor. Vt kara
2. piltl nuut ▪ ärjäkarage pesseti eläjit, ku nii es liigu nuudiga peksti loomi, kui need ei liikunud. Vt nuut´1

üle|pää|kaala
1. ülepeakaela, kiiresti; uisapäisa ▪ sii tüü olli ülepääkaala tett see töö oli ülepeakaela tehtud. Vrd üle|jala, üle|pää
2. üleni ▪ ta sat´te ülepääkaala vette ja sai likes ta kukkus ülepea vette ja sai märjaks. Vrd .puhtani, üleni, üle|.üldsi