[MUL] Mulgi sõnaraamat

.anme ~ .andme <anda, anna> andma ▪ anna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andma ▪ ta es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlema ▪ ku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; lutti .anme peksa andma ▪ nüid anna küll poisil lutti, võ temä läep vargile nüüd annan küll poisile peksa, või tema läheb vargile; .näole .anme end näitama, välja ilmuma ▪ ta ei ole ennäst mitu aiga näole anden, ei tää kas om pahandust tennü ta ei ole kaua aega välja ilmumunud, ei tea, kas on pahandust teinud; sõna .anme sõna andma, lubama ▪ ma ole sõna anden, ma pia sedä täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlema ▪ ku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksma ▪ ku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; tenu .anme tänuks midagi andma ▪ ka_sa tal kedägi tenu ka annit? kas sa talle midagi tänuks ka andsid?; vastust .anme vastutama ▪ sa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; .õigus .anme õigust andma, järele andma ▪ anna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määrama ▪ sii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

imelik <imeligu ~ imeliku, imelikku>
1. iseäralik, kummaline, imelik ▪ kaubal olli liiga imelik ind kaubal oli liiga imelik hind. Vrd esi|eräline, kensak, kun´tslik, pentsik
2. erakordne, ainulaadne, imeline ▪ ma olli imelik laulumiis ma olin imeline laulumees; imelikus suures läep sii tuli erakordselt suureks läheb see tuli. Vrd imeline

joht Hel küll, ometi, ju ▪ ma esi joht ei läe võtme ma ise ometi ei lähe võtma; mia es taha joht minnä ma ei tahtnud ju minna. Vrd jo

jässäk <jässägu ~ jässäku, jässäkut> Krk Hel jässakas, lühike ja sitke; jändrik ▪ sii olli õite jässäk miis see oli õige jässakas mees; suu pääl ollive seantse jässäku puu, na ei läe jämmes soo peal olid sellised jändrikud puud, nad ei lähe jämedaks. Vrd jänderik, .jäslik, könderik, näserik, nässäk, rässäk

keeruline2 <keerulise, keerulist> käänuline ▪ seast keerulist tiid müüdä läet, essüt ärä sellist käänulist teed mööda lähed, eksid ära. Vrd käänuline, käänäkine, kääruline

koiger´ts <koigertsi, koigertsit> Hls kidur, vilets olend ▪ põrss ei süü, ei läe edesi, ku üit´s koiger´ts kunagi põrsas ei söö, ei lähe edasi, kui üks kidur loom kunagi. Vrd koiber´ts, koiger´t, .koigur

kuigi ~ .kuigi kuigi, üsna ▪ ka nüid ei elä na siin kuigi kavva, näe võtave mandi ja läeve ka nüüd ei ela nad siin kuigi kaua, näe, võtavad [oma] kraami ja lähevad. Vt .kuiki

kõbuteme <kõbute, kõbude> Krk hanijalgäkkega äestama ▪ pane obene ette ja mine kõbuteme pane hobune ette ja mine äestama; sii liiva süüt´ läep kähku maas, ku kõbudets ja äestets see liivane söödimaa saab kiiresti põlluks, kui hanijalgäkkega äestatakse

.käär´me1 <.kääri, kääri>
1. kangalõime käärpuudele vedama ▪ ma käärsi kanga ärä ma käärisin kanga ära. Vrd .küür´me2
2. üles või alla keerama ▪ ku sa mõsu läet mõskme, kääri käüsse üles! kui sa pesu lähed pesema, kääri käised üles!. Vrd .käändme

laat1 <laada, .laata> kindlas kohas peetav turg, laat ▪ ma läe ommen laada pääle ma lähen homme laadale; komenjandsigu käisiv laatu müüdä, ütest laadast tõise komejandid käisid mööda laatu, ühest laadast teise || moka|laat kõrtsi juures teenijate kauplemine; kärarikas suhtlemine ▪ kodun olli paremb kaupa tetä ku mokalaaden, sääl olli laitjit ja kikke Hel kodus oli parem kaupa teha kui kõrtsi juures kaubeldes, seal oli laitjaid ja kõike; mokalaata peeti egä nel´läbe kõrdsi man küindlepäeväst pääle seni ku jüripäeväni teenijaid kaubeldi igal neljapäeval kõrtsi juures küünlapäevast alates kuni jüripäevani

lahedaste Trv lahedalt, vabalt ▪ sii kör´t läep lahedaste sel´gä see seelik läheb vabalt selga. Vt lahest, Vrd kobevelt, vabalt

.laiskus <.laiskuse, .laiskust> laiskus ▪ ta es saa ende laiskusest valla ta ei saanud oma laiskusest lahti; laiskus läe aigamüüdä ihen, vaesus joosten takan (vns) laiskus läheb aegamööda ees, vaesus joostes taga

laker´t <lakerdi, lakertit> joodik ▪ kus sa sihandse lakerdige läet, juup ja kakertep ümmer kuhu sa sellise joodikuga lähed, joob ja kakerdab ringi. Vrd lakat´s, lake|ran´ts, laku|ran´ts, laku|vasik

lepe <leppe, lepet ~ lepe, lepet> Trv Hel pehme, sulavõitu ▪ ilm läe lepes ilm läheb pehmeks (st soojemaks, sulale). Vrd .leplik, .lepne, .lepse, sulakas

libamesi, libamisi libamisi, kallakalt, veerjalt ▪ tii om libamesi, läep kinust ala tee on kallak, läheb künkast alla. Vrd .lihku, .liuhka, .liuska, .liuskamisi, .luipa

ligu <leo, ligu> , legu <leo, legu> Hls
1. leotamine, ligunemine ▪ ma pane kannu sissi likku nii erne ma panen kannu sisse ligunema need herned. Vrd .leotus
2. linaleoauk, linaligu ▪ mõtsa viirde olli kaevet pikk legu metsa äärde oli kaevatud pikk linaleoauk; lina tuleve leost väl´lä linad tulevad leost välja
3. likku pandu, leotatav ▪ ma läe ligu matme, et sii alla vett jääs ma lähen likku pandavat [lina] matma, et see vee alla jääks

lihane <lihase, lihast ~ lihatse, lihast>
1. ihulik, lihast ja luust ▪ ma ole sedä kikke oma lihaste silmige nännü ma olen seda kõike oma ihusilmadega näinud. Vrd lihalik
2. veresuguluses, lihane ▪ oma lihaste vellege läep ta tihti tüllü oma lihaste vendadega läheb ta tihti tülli
3. (vilja)lihane, priske ▪ kuusikun kasusive suure ruuni paksu lihatse seene kuusikus kasvasid suured pruunid paksud prisked seened. Vt lihav, Vrd .riske, tütsäk

liiale liiale, liiga paljuks ▪ sii tüü läep liiale, sedä ei jõvva kennigi tetä see töö läheb liiale, seda ei jõua keegi teha

liik4 <leegu, .liiku> pleegitusaine ▪ pane liiku ka manu, sõs läe elempes pane pleegitusainet ka juurde, siis läheb heledamaks

.liuskamisi Trv libamisi ▪ tii läep liuskamisi ala tee läheb libamisi alla. Vrd .liuhka, .liuska, .liusku

logiseme <logiste, logise> Hls Krk logisema ▪ ratta logiseve all, kunkottel sa läet! rattad logisevad all, kuhu sa lähed!. Vrd .kolkame1, ligiseme, loppume, .lõnkme

luibelti Krk viltu ▪ käänä saag luibelti, sis läep parepest läbi keera saag viltu, siis läheb paremini läbi (puu saagimisel). Vrd luibeti, .luipa, .luipu

.luudus <.luuduse, .luudust>
1. loodus ▪ keväde läep luudus iluses rohileses kevadel läheb loodus ilusaks roheliseks
2. piltl loodusseadused ▪ jumale luudus om imelik, et kudas nii kure tääve ärä minnä ja tulla jälle pesitem jumala loodus on imelik, et kuidas need kured teavad ära minna ja tulla jälle pesitsema
3. loomus, iseloom ▪ egäüit´s oma luuduse järgi – üit´s om tuline, tõine laisk igaüks oma loomuse järgi – üks on tuline, teine laisk. Vrd ise|luum, luum3, .luumus1, olek1

löper´ts <löpertsi, löpertsit> Hls lohakas inimene, soperdis ▪ sii om ku löper´ts, ku paa manu läep, ei mõista kardult ka kiitä ta on kui soperdis, kui paja juurde läheb, ei oska kartulit ka keeta. Vrd longer´ts, loper´t, löhmäk, löter´ts

lükkäme <lükäte, lükkä>
1. lükkama ▪ lükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära; laiska inemist tule argige lükäte ja konksige tõmmate (knk) laiska inimest tuleb hargiga lükata ja konksuga tõmmata. Vrd .tõukame || juttu lükkäme tühja juttu rääkima, lobisema ▪ rahvas lükkäs mud´u tühja juttu edesi rahvas räägib muidu tühja juttu edasi; .ringi lükkäme ringi aelema ▪ sii tüdrik lükkäp poistege ringi see tüdruk jookseb poistega ringi
2. piltl lõhkuma, perutama ▪ ohja tulep kinni oida, ku obene lükkäme läep ohje tuleb kinni hoida, kui hobune lõhkuma läheb. Vrd .lahkme, .liikame, .lõhkame

maise|maa <maise|maa, maise|maad>
1. arumaa, kuiv ja kõrge maa ▪ maisemaa jänesse om alli, suujänesse om valge arumaa jänesed on hallid, soojänesed on valged. Vrd maine
2. lage metsata maa ▪ enne lää iki maisemaa puhtas lumest, ennegu mõts lää enne läheb ikka lage maa lumest puhtaks, enne kui mets läheb
3. sisemaa ▪ veerenuut olli väike, veeti maisemaale väl´lä äärenoot oli väike, veeti maismaale välja; ma läe maisemaa mihele, kabu adrakandajale Trv (rahvalaulust) ma lähen sisemaa mehele, tüdruk adrakandjale

müdsiseme <müdsiste, müdsise> Krk müdisema ▪ miu minije läe ku maa müdsises minu minia läheb nii, et maa müdiseb. Vrd madsiseme, müdiseme

.nahkine <.nahkise, .nahkist> , .nahkene <.nahkese, .nahkest>
1. nahkne, nahast ▪ sii om nahkine kasuk see on nahast kasukas; miul om nahkese püksi jalan mul on nahast püksid jalas. Vrd nahane
2. sitke, nahaga kaetud ▪ sikke ja nahkise terä ei läe katik veske kivi all sitked ja nahksed terad ei lähe veskikivi all katki. Vrd sikke
3. piltl kõhn; kuivetunud ▪ ta om siante nahkine vanamiis ta on selline kuivetunud vanamees. Vrd koidsak, kuivetu, kõhvetu, kõõbak, luine

neeläteme <neeläte, neeläde> neelatama ▪ süümise man om vaja neeläte söömise juures on vaja neelatada; neeläte viilkõrd kõvaste, ek läep ala neelata veelkord kõvasti, ehk läheb alla. Vt .niil´dmä

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike esilduv osa; lstk suu, musi ▪ valip söögi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga); anna mulle nukki, anna tsuukest! Krk anna mulle musi, anna suukest!. Vrd nok´s5
2. nokk (linnul) ▪ nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu. Vt nokk
3. loomanina, koon ▪ kus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale). Vrd nõna

nõgla|sil´m <nõgla|silmä, nõgla|.silmä> nõelasilm ▪ ta om nõnda kange, et läep võ nõglasilmäst läbi ta on nii kange, et läheb või nõelasilmast läbi

nädse <nädse, nädset> , nätse <.nätske, .nätset>
1. niiske ▪ sii mõsu om viil nädse see pesu on veel niiske; seante nädse ilm, sulakas Krk selline niiske ilm, sulavõitu. Vt .niiske, niiste
2. nätske ▪ ein om nätse alle, sii läep kuhjan alliteme hein on nätske alles, see läheb kuhjas hallitama; levä om puha nädse, ei ole ahjun ärä küdsänü leivad on kõik nätsked, ei ole ahjus ära küpsenud. Vrd nätsik, .nätske, .turske

näiss ~ näis näikse, paistab ▪ näiss, ka täempe vihma kah tule näikse, kas täna vihma ka tuleb; näis ka nii asja läeve äste näikse, kas need asjad lähevad hästi

pagas´k <pagaski, pagaskit> Trv pakk, suur hulk ▪ sii om ää pagas´k raamatit vai lehti see on hea pakk raamatuid või lehti; ei tää kunkottel ta sihandse raha pagaskige läep ei tea kuhu ta sellise rahapakiga läheb. Vt pak´k3

pants|juur´ <pants|juure, pants|juurt> Krk puu peajuur ▪ pedäje pantsjuur´ läep sügäves männi peajuur läheb sügavale

pea
1. varsti, peagi, pea ▪ pea sii ädä ei tule! pea see häda ei tule!. Vt pia, Vrd .varsi, .varsti
2. peaaegu; umbes ▪ kördi jaoss läep pea neli meetert kangast seeliku jaoks läheb peaaegu neli meetrit kangast. Vrd arvate, ligi, .piakselt, ümäriguld
3. peatselt, kiiresti, ruttu ▪ ma tule nõnda pea ku ma saa ma tulen nii ruttu kui ma saan. Vrd kipest, .kähku1, .kärku, pakilt, ruttu

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olema ▪ piat temät meeliteme või vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; piass ta nüid värsket lume viskame, sõs saass rii tiid [kui] peaks ta nüüd värsket lund viskama (sadama), siis saaks reeteed
2. (loomi, talu jms) pidama ▪ ta taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada; vanaesä pidäs´ mõiset vanaisa pidas mõisa || uult pidäme hoolitsema ▪ na piav esi ende iist uult pidäme nad peavad ise enda eest hoolitsema
3. (alal) hoidma ▪ piav vanu kun´tse peavad vanu kombeid; tuba ei pia lämit tuba ei pea sooja. Vt .oidme
4. püsima, seisma ▪ ta sai obese pidäme ta sai hobuse seisma || elu pidäme elama ▪ ku na alva om, ei mõista oma elu pidäde, sis läe sii untsu kui nad halvad on, ei oska oma elu elada, siis läheb see untsu; .kinni pidäme kinni hoidma ▪ ta ei raatsi palka massa, piap raha kinni ta ei raatsi palka maksta, hoiab raha kinni; meelen pidäme meeles pidama ▪ ta om ää inimen ken miut meelen pidä ta on hea inimene, kes mind meeles peab; paigal pidäme kohapeal seisma; sõna pidäme sõna pidama, lubadust täitma ▪ vaate et sa iki sõna piat kah vaata, et sa ikka lubadust pead ka. Vrd pisume, püsüme, .seisme

pilve|tük´k <pilve|tüki, pilve|tükki> limatükk rohul ▪ ku peni sei pilvetükki, sis ütelts, et läep ullus kui koer sõi lima rohu peal, siis öeldakse, et läheb hulluks

.putme ~ .putma <puttu, putu> puutuma, katsuma ▪ ärä putu egät! ära katsu kõike!; mis tal silmi putus, sii läe mis talle silma jääb, see läheb (vargusest); pane ärä, siin putup ta mulle ette! pane ära, siin jääb see mulle ette! || .pääle .putme peale paistma ▪ mine varju kottel, kus päe pääle ei putu Krk mine varjulisse kohta, kus päike peale ei paista. Vrd pudume

.põeteme <.põete, .põede> põetama ▪ ma läe sõsard põeteme ma lähen õde põetama; küll om rasse aiget põete küll on raske haiget põetada

pät´s1 <pätsi, .pätsi> päts, leivapäts ▪ pätsi ollive lavva pääl suurõõva all [leiva]pätsid olid laual käterätiku all || .räime|pät´s räimepäts, räimeleib ▪ soolat räime panti räimepätsi sissi soolatud räimed pandi räimepätsi sisse; taari|pät´s taaripäts, taarileib ▪ taaripät´s tetti rüä sõkeldest, mõni panni nisusõklit kah sekkä taaripäts tehti rukkisõkaldest, mõni pani nisusõklaid kah sekka; õlle|pät´s õllepäts, õlleleib ▪ õllepät´s küdsetedi linnakse jahust, panti ahju kütseme, vaadeti, et ta mustas ei läe õllepäts küpsetati linnasejahust, pandi ahju küpsema, vaadati, et see mustaks ei lähe

.rahkin ~ .rahkine <.rahkise, .rahkist> Krk
1. kruusane; sõmer, suureteraline ▪ tii pääle olli rahkist liiva veet tee peale oli sõmerat liiva veetud. Vt ruusakas, ruusine, rüüsine
2. kõva, paakunud ▪ sii om seande rahkine maa, ader ei läe summa sissi see on selline paakunud maa, ader ei lähe üldse sisse; keväde om seante rahkine lumi, annap pääl kõndi kevadel on selline kõva lumi, annab peal kõndida (lumekoorik öise külmaga peale tõmmanud). Vrd .rähku

roste <.roste, rostet>
1. rooste ▪ vana riijalase olliv roste minnu Trv vanad reejalased olid rooste läinud. Vrd rooste
2. parasiitseen viljalehtedel, roosteplekk ▪ lina läe rosteleki kottelt katik lina läheb roostepleki kohalt katki; orasel tulli roste pääle orasele tuli rooste peale (parasiitseenest)

.ruumame <roomate, .ruuma> roomama ▪ latse ruumave egätpidi, mõni läe persenühäkul, tõine lää ütte kintsu pidi lapsed roomavad igapidi, mõni läheb persekil, teine läheb ühe kintsu peal; uisk roomas´ iki vinda-vändä uss roomas ikka vinta-vänta. Vrd .kuupame, .mõukleme, roomelteme

rünnäk <rünnägu ~ rünnäku, rünnäkut> Krk Hel rinnak, kallak ▪ mäe rünnäk läep alaspidi mäe kallak läheb allapoole. Vrd jõõrak, kallak, nõlvak, rinnak, rõunak

rüüsine <rüüsitse, rüüsist> Krk, rüüsäne <rüüsätse, rüüsäst> Trv kruusane ▪ rüüsine tii läep keväde apatses kruusane tee läheb kevadel poriseks; rüüsist tiid om vankrege paha sõita kruusast teed on vankriga paha sõita. Vrd .rahkin, ruusakas, ruusine, räusane

sõt´s <sõtsi, .sõtsi> hellitl õde ▪ mia läe sõtsil käimä ma lähen õele külla; kas sa miu sõtsikest näit? kas sa mu õekest nägid?. Vrd sõsar, õde || kooli|sõt´s kooliõde ▪ me ollim jo koolisõtsi me olime ju kooliõed

sügelus <sügeluse, sügelust> Trv
1. sügelus, sügelemine ▪ miu aab läep parepes, om kõva sügelus minu haav läheb paremaks, sügeleb kõvasti
2. sügelised ▪ latsil tullive sügeluse sel´gä lastele tulid sügelised selga. Vrd süüdik, .süüte

.tor´kme <.torki, torgi> Krk torkima ▪ egät ei või torki, läep aisme (vns) igat asja ei või torkida, läheb haisema. Vrd .sor´kme, .sos´kme, .sus´kme, .süs´kme, .ur´kme

vaheldus <vahelduse, vaheldust> Hls vahetus ▪ neil lätsive kaabu vahelduse neil läksid kaabud vahetusse; tal es läe rõõvaste vaheldus suguki kavva tal ei läinud riiete vahetus sugugi kaua. Vt vahetus

.vehkleme <vehelte ~ vehelde, .vehkle> vehklema ▪ ku virmalise vehklev, läe ilm külmäs (knk) kui virmalised vehklevad, läheb ilm külmaks. Vrd .vähkleme

.võitleme <võidelte ~ võidelde, .võitle>
1. võitlema, taplema ▪ mea ei tää, mis na sääl võitlive ma ei tea, miks nad seal taplesid. Vrd .tapleme
2. heitlema, vaeva nägema ▪ küll võidel´ selle en´geminekuge kavva aiga, es läe en´g väl´lä küll võitles selle hingeminekuga kaua aega, ei läinud hing välja (suremisest); kes võitlep, sii võidap (vns) kes võitleb, see võidab. Vrd .võidleme, väkerdeme

.võõrgume <.võõrgude, .võõrgu> võõrduma ▪ latse om peris ärä võõrgunu lapsed on päris ära võõrdunud; varss om ärä võõrgunu, ei läe enäp emä ala varss on ära võõrdunud, ei lähe enam ema alla. Vrd .võõrdume

.õigede Trv
1. õieti, õigupoolest ▪ sii om õigede miu jagu see on õigupoolest minu oma. Vrd peris, suisa
2. õigesti; otse ▪ sii tii läe õigede see tee läheb otse. Vrd otse, .õigeste, .õkva

.õigeste, .õigest
1. õigesti ▪ temä tei sedä õigeste tema tegi seda õigesti. Vrd õieti, .õigede
2. otse ▪ siit saaks õigeste minnä siit saab otse minna; ma läe siit õigest üle nurme ma lähen siit otse üle põllu. Vrd nöörilt, otse, .õkva

õpiteme <õpite, õpide> , õpeteme2 <õpete, õpede> Pst Hls Krk osatama, teise sõnu kordama ▪ ku kägu õpite, läe tal kukmine segi kui kägu osatada, läheb tal kukkumine segi; temä õpet´s miu sõnu läll, läll tema osatas minu sõnu: läll, läll (kordas mõnitavalt minu sõnu); ku sa tõist õpidet ja kiilt näidät, sis kiil´ kasvas läbi avva väl´lä ja külä koera kävve pääle kusel Krk kui sa teist osatad ja keelt näitad, siis keel kasvab läbi haua välja ja külakoerad käivad peale kusemas. Vrd lälluteme, osateme