[MUL] Mulgi sõnaraamat

.august <.augusti, .augustit> , august <augusti, augustit> august, augustikuu ▪ vil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuun om pal´lu kirpe ja kärblisi augustikuus on palju kirpe ja kärbseid

einä|kuu <einä|kuu, einä|kuud> juuli ▪ einäkuul ollive ää ilma juulis olid head ilmad; einäkuul ei taha aava kinni kasva juulis ei taha haavad kinni kasvada; einäkuust saantig ei ole vihma tullu juulist alates ei ole vihma tulnud. Vrd juuli

erelt hõredalt, harvalt ▪ täo aaste lina olli õite erelt üles tullu tänavu oli lina õige hõredalt üles tõusnud; küll ollive väikse unigu ja erelt pant küll olid väiksed hunnikud ja hõredalt pandud (sõnnikust). Vrd arevil, .erre

.jalgame <jalate, .jalga> Krk jalga laskma, põgenema ▪ kurat tullu kövvege ja miis panden jalgame kurat tulnud köiega ja mees lasknud jalga. Vrd lagame, pageme, põkkame

jumal|ime, jumal|imme, jumal|nime jumalime (vastus tervitusele) ▪ tere, tere jumalime tere, tere, jumalime; tere jumalnime, sa ka meid vaateme tullu tere jumalime, sa ka meid vaatama tulnud

jänes <jänesse, jänest ~ jänese, jänest>
1. jänes ▪ jänes makkap valla sil´mege jänes magab lahtiste silmadega; jänes tullu karja sekkä joostan jänes tulnud joostes karja sekka; oh sa va jänesse südä! (knk) oh sind, va jänesesüda! (ara inimese kohta). Vrd jän´n2, .kargaje, küüp|jalg, leeduk, litu
2. piltl arg inimene, argpüks ▪ olet sa üit´s jänes küll oled sa üks argpüks küll. Vrd arg|pük´s, jänes|pük´s
3. piltl (leeme) aur v vaht ▪ las jänes väl´lä joosta supi seest Krk las vaht välja tulla supi seest. Vt vatt3

kaari|nagel <kaari|nagla, kaari|.nakla> villakraasi nael ▪ kaarinagla olive väl´lä tullu villakraasi naelad olid välja tulnud

kale2 <kale, kalet> kae ▪ silmäl om kale pääle tullu silmale on kae peale tulnud. Vrd ale2, al´l6, kelme, kõlu

kiletus <kiletuse, kiletust> Hel kirme, õhuke kord ▪ täembe üüse om viile õhuke kiletus pääle tullu täna öösel on veele õhuke jääkirme peale tulnud. Vrd kir´m, kõrd4, kõrm

kilme <.kilme, kilmet> Hel
1. kelme, kirme, õhuke kiht millegi pinnal (nt supil) ▪ supil kilme pääle tullu supile [on] kirme peale tulnud. Vrd kiletus, kir´m, kõrd4, kõrm
2. siseelundeid kattev kest ▪ tal om kõtu kilme põlendik tal on kõhukelmepõletik. Vt kel´m1, kelme, Vrd kõlts1, kõlu

kodu3 koju ▪ mine il´läksi, küll sa õhtus kodu saat mine tasakesi, küll sa õhtuks koju saad || kodu tuleme poegima, sünnitama ▪ temäl õhvak olli kodu tullu, nüsme saanu tal oli mullikas poeginud, [oli] lüpsma tulnud; kodu mineme ära surema ▪ temä ärä oma kodu lännu joh, ei tule änäp meie manu tema on juba ära oma [igavesse] koju läinud, ei tule enam meie juurde (st ära surnud); kodu paneme vanapiigaks nõiduma ▪ ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant ma nägin tüdrukut, kes oli vanapiigaks nõiutud. Vrd kodu|maile

koest, koestest Hls kust ▪ koest sii jutt om tullu? kust see jutt on tulnud?; koest sii koodsel nüüd väl´lä tulli? kust see koonal nüüd välja tuli?; koestest sea nüid tulet? kust sina nüüd tuled?. Vt kost, kust

kohus <.kohtu, .kohust>
1. kohus ▪ mea kaiba ta kohtus ma kaeban ta kohtusse; kohtu poolest om temät mitu kõrda rahvit kohtu poolt on teda mitu korda trahvitud
2. kohtumõistmine, kohtuprotsess ▪ sii olli suur kohus, läit´s mitu päevä see oli suur kohtuprotsess, kestis mitu päeva; kohust ei ole täämbe pääväni tullu kohtumõistmist ei ole tänase päevani toimunud
3. kohtumaja ▪ Vil´ländin om uhke kohus Viljandis on uhke kohtumaja
4. kohustus, ülesanne ▪ siul kohus kullede, miul õigus ütelte (knk) sinul on kohustus kuulata, minul õigus ütelda
5. õigus ▪ antke sandil mis sandi kohus andke sandile, mis [on] sandi õigus (saada). Vrd .õigus

kol´l <kolli, .kolli> koll, tont ▪ latse pelgäve kolli lapsed kardavad tonti; lait´s nännü, et kol´l tullu lävest sissi laps näinud, et tont tulnud lävest sisse. Vrd kol´u|mat´s, mumm2, ton´t, veri|ammas

kontsik1 <kontsigu ~ kontsiku, kontsikut> Trv Krk, kondsik <kondsigu ~ kondsiku, kondsikut>
1. vana kehv inimene või loom ▪ vana kondsigu võive ärä surede, vana kondsikit om kikk kotuse täüs vanad kehvad võivad ära surra, vanu kehvakesi on kõik kohad täis; mis näl´gunu ja kondsikus jäänu, sis om kondi püsti mis on nälginud ja kehvaks jäänud, siis on [sel] kondid püsti. Vrd kon´ks2, kõbi1, köbi
2. kontvõõras ▪ sinna olli kondsikit rohkep tullu ku kutsut rahvast sinna oli kontvõõraid rohkem tulnud kui kutsutud rahvast. Vrd kon´t|jalg, kon´t|kaabak, kon´t|küläline, kon´t|võõras

.kutsme <.kutsu, kutsu>
1. kutsuma, paluma ▪ kutsu temä sissi kah kutsu ta sisse ka; kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah (knk) kutsumata oled tulnud ja ajamata võid minna ka; Kadri kut´s lehmä mõtsast kodu Kadri kutsus lehmad metsast [karjamaalt] koju. Vrd .palleme
2. nimetama, hüüdma ▪ Ikemäe suus sedä kutsuts seda kutsutakse Ikemäe sooks; Taagerperä rahvas kutsuv tedä Ikemäe järves Taagepera rahvas kutsub seda Ikemäe järveks. Vrd nimeteme, .nimmeme, .õikame, .õikme, .üidme

kõhetus <kõhetuse, kõhetust> Hls nõrkus ▪ siande kõhetus om pääle tullu, et ei jõvva midägi tetä selline nõrkus on peale tulnud, et ei jõua midagi teha. Vrd .nõrkus, närvet´s, närvetus

kõrraligult, kõrralikuld
1. uus korralikult, hästi ▪ sii tüü om kõrralikult tett see töö on korralikult tehtud. Vt kõrra|peräst, Vrd .äste
2. palju ▪ sii nädäl´ om kõrralikult vihma tullu sel nädalal on palju vihma sadanud. Vt pal´lu

kõrvast
1. kõrvalt ▪ aga nemä olliv tullu kait´s tükki kõrvast aga nemad kaks tükki olid tulnud kõrvalt; miis võtap tõise kõrvast naise ärä mees võtab teise [mehe] kõrvalt naise ära
2. küljelt ▪ tuul´ om kõrvast, ei ole vastu tuul on küljelt, ei ole vastu

käe|pidim <käe|pidime, käe|pidimet> käepide ▪ usse käepidim om kül´lest ärä tullu ukse käepide on küljest ära tulnud. Vrd kark1, käe|sang, käe|vang

kühm <kühmä, .kühmä ~ kühmü, .kühmü>
1. kühm, muhk, mõhn ▪ vanamihel olli kühm nõna pääl vanamehel oli kühm nina peal. Vrd jom´m1, kom´m1, kun´n, mõhn, mühk1
2. küür; piltl selg ▪ siul kah kühm sel´gä tullu sinul [on] ka küür selga tulnud. Vrd küür
3. piltl selg ▪ kühmü pihta an´ds kottalt rusikuge Hls vastu selga lõi otse rusikaga. Vrd sel´g, säl´g

külä <külä, külät ~ külä>
1. küla ▪ külä kubjas tullu läve ette talul külakubjas tulnud tallu läve ette; pal´lu küläsit om tühjäs jäänü palju külasid on tühjaks jäänud
2. külarahvas, külaelanikud ▪ kikk külä tulli kokku kõik külaelanikud tulid kokku
3. koht väljaspool kodu ▪ külä kõtu tävveg saa pal´t üle agutse aia Pst (vns) küla kõhutäiega saab ainult üle hagudest aia hüpata (st võõraste abiga ei jõua kaugele)
4. koht, kuhu külla minnakse ▪ võeti karaski kot´t ligi ku küllä minti võeti karaskikott kaasa, kui külla mindi; ta om miu kige parep külä tema on minu kõige parem külaskäigukoht

lehm <lehmä, .lehmä>
1. lehm ▪ lehm om kodu tullu lehm on koju tulnud; nii punatse lehmä om ää piimaannige need punased lehmad on hea piimaanniga
2. põdralehm ja muu emane veislane ▪ põdra lehma egä vasikut ei tohi laske põdralehma ega vasikat ei tohi lasta

linnaline ~ linnalin <linnalise, linnalist> Krk
1. linna-, linlik ▪ linnalise inemise ei mõista maatüüd tetä linnainimesed ei oska maatööd teha
2. linnaskäija ▪ ka siu linnalin om kodu tullu kas su linnaskäija on koju jõudnud

linul, linule lunimas; lunima, viina eest loomasööta, toitu vms paluma ▪ oles ma tääden, et sa lambit niidat, sis os viina võtten ja linule tullu oleks ma teadnud, et sa lambaid pügad, siis oleks ma viina võtnud ja lunima tulnud

loksateme <loksate, loksade>
1. kolksatama, plaksatama ▪ rihavar´s tullu vastu nägu ku loksats rehavars [olevat] tulnud plaksti vastu nägu. Vrd .kolksame, koltsateme
2. naksatama, raksatama ▪ sõrme loksative sõrmed naksatasid. Vrd naksateme, raksateme

lähedel Hel
1. lähedal, lähedale ▪ sii olli suurel maal tullu Pärnu lähedel Surju mõise ta oli suurele maale tulnud Pärnu lähedale Surju mõisa (st tulnud mandrile). Vrd ligistiku, lähiksel, lähiksen, lähin, lähükesen
2. millegi, kellegi juures ▪ lait´s oid ennest emä lähedel laps hoidis ennast ema juures (ema lähedal). Vrd ligi

ma|ilma väga, ilmatu ▪ mailma jäme kõver puu maha murdunu ilmatu jäme kõver puu [on] maha murdunud; Olstre, Paistu ja Tarvastu rõõvastel mailma vahet es ole mitti Holstre, Paistu ja Tarvastu (rahva)riietel väga suurt vahet ei olnud; sääl olli mailma rahvas kokku tullu seal oli ilmatu hulk rahvast kokku tulnud. Vrd ilmatu, ma|ilma, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik

manu
1. juurde ▪ sõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üit´s vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees. Vrd kottel, .kõrva
2. kaasa ▪ emä sel aal tegis´ esäl süvvä ja sääd´s leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa; emä võt´s miut kirikus manu ema võttis mind kirikusse kaasa. Vrd ligi, üten

moonuts ~ moonut´s <moonutse, moonutset> , moonutis <moonutise, moonutist> , moonutus <moonutuse, moonutust> peletis, moonutis; viirastus, kummitus ▪ küll sii eläjes om iki moonuts! küll see loom on ikka peletis!; kärbläse moonutse lendäve kambride sihen kärbse-peletised lendavad tubades; üit´skõrd olli tal üit´s moonut´s vastu tullu, siiperäst ta pel´gäp ton´te ükskord oli talle üks kummitus vastu tulnud, sellepärast ta kardab tonte; mis ilus sii olli, moonutus olli sii, sii es sünni kohekil mis ilus see oli, see oli moonutis, see ei kõlvanud kuhugi. Vrd muunuts

.mürgel <.mürgle, .mürgelt> Hls mürgel, möll ▪ selle jutu pääle olli üit´s mürgel tullu selle jutu peale oli üks mürgel tulnud. Vrd müll, mür´k5, müür2

naba <naba, nabat> naba ▪ vanast panti raha naba pääle, et naba üles ei tõusus, ku nabanüür ärä tulep vanasti pandi raha naba peale, et naba üles ei tursuks, kui nabanöör ära tuleb (vastsündinul) || oki naba vokinaba, vokikruvi ▪ oki naba olli ärä tullu vokikruvi oli ära tulnud

nadu <nadu, nadut ~ nadu, nadu>
1. nadu, meheõde ▪ nadut-vellenaist olevet tullu meheõde ja vennanaine olevat tulnud; me ollim nadul käimen me olime meheõe juures külas
2. vennanaine vms hõimlane ▪ kait´s velle, tõine tõisel naine, nii naise õikav üit´stõisi nadu kaks venda, mõlemil naine, need naised hüüavad teineteist nadudeks

naga <naga, naga>
1. naga, prunt ▪ vaadil olli naga ärä tullu ja õlu juus´k väl´lä vaadil oli prunt ära tulnud ja õlu jooksis välja. Vrd pun´n1
2. toru (vee või muu vedeliku väljalaskmiseks) ▪ naga pisteti tõrre sisse ja sis lasti nagast õlut alla joosta Pst toru pisteti vaadi sisse ja siis lasti torust õlut alla joosta

näl´läne <näl´lätse, näl´läst> näljane ▪ kost nii näl´lätse küll väl´lä om tullu kuskohast need näljased küll välja on tulnud; näl´läne peni ammustep valusest (vns) näljane koer hammustab valusasti. Vrd näl´läline

näär´ <nääri, .nääri> Trv näärid, aastavahetus ▪ me kikk oodassime nääre me kõik ootasime aastavahetust; niki näki nääri tullu (rahvalaulust) niki-näki näärid tulnud

ohatus <ohatuse, ohatust> Trv ohatis, herpes ▪ miul om ohatus moka pääle tullu mul on ohatis huule peale tulnud. Vt ohatis

omakse pl <omakside, omaksit> omaksed, sugulased ▪ omaksit olli pal´lu kokku tullu lähedasi oli palju kokku tulnud. Vrd oma, omane, omatse

paa|raud <paa|ravva, paa|.rauda> Hls Krk pajaraud ▪ paaravval om rõma sissi tullu pajaraual on pragu sisse tulnud

.pal´lalt ~ .pal´lelt, .pal´lald
1. paljalt, alasti ▪ lait´s juus´k pal´lald usseaia pääl laps jookseb paljalt õues. Vrd alaste
2. piltl õhukeste riietega ▪ sa olet täämbe nõnda pal´lald tullu sa oled täna õhukeste riietega tulnud
3. ainult, üksnes ▪ tal pal´lalt kümme lammast olligi Trv tal ainult kümme lammast oligi; miul om pal´lelt üit´s ainus ame Krk mul on ainult üks ainus särk. Vrd enne2, ep, kigenes, pal´last, pal´t

palu|kär´k <palu|kärgi, palu|.kärki> Krk Hel kärp (Mustela erminea) ▪ nirk om valge, palukär´k om punatsem nirk on valge, kärp on punasem; palukär´k tullu mättä alt väl´lä, lõka ollu lõvva all, punane päälagi kärp [oli] tulnud mätta alt välja, voldid olnud lõua all, pealagi punane. Vt kär´k2, kär´p2, palu|kär´p

pardi|.aaje <pardi|.aaje, pardi|.aajet> , pardi|ajaje <pardi|ajaje, pardi|ajajet> Hls Krk rhvk röövel, riisuja ▪ pardiaaje tullu sõa jären, panden uune põleme ja aanu kormi taga röövlid tulnud pärast sõda, pannud hooned põlema ja ajanud kraami taga (riisunud vara). Vrd peni|nuk´k, röövik, .rüüvel

par´ts1 <partsi, .partsi> part (Anas) ▪ partsi om tullu tiigi pääl pardid on tulnud tiigi peale. Vrd piilu

pea|.aigu, pia|.aigu peaaegu ▪ ta jõud´ kelguge piaaigu mäe ala ta jõudis kelguga peaaegu mäe alla; sii lumepaugam oles peaaigu pähä tullu see lumekamakas oleks peaaegu pähe tulnud. Vt pea, pia, .piakselt

.pehmus <.pehmuse, .pehmust>
1. pehmus, vetruvus; piltl roidumus, nõrkus ▪ ää pehmusege säng hea pehmusega voodi; siante pehmus olli kon´tese tullu selline väsimus oli kontidesse tulnud. Vrd .nõrkus
2. leebus, mahedus ▪ ku lait´s om ul´ak, sõs ütelts, sii oo vanepide pehmus puha kui laps on ulakas, siis öeldakse [, et] see on kõik vanemate leebus

pikat´s <pikatsi, pikatsit> , pikät´s <pikätsi, pikätsit ~ pikätse, pikätset Krk> pikk lõng kanga pinnal, kudumisviga ▪ kangas ollive tillikse pikätsi sissi tullu kangasse olid väikesed (liigsed) lõngad sisse tulnud. Vrd pikätus

pila interj (oh) ime ▪ os sa pila, miu tütretütrek tullu ka miut vaateme! oh sa ime, minu tütretütreke [on] tulnud ka mind vaatama!; pila om kitmissõna, igäven vana sõna pila on kiitmise sõna, igavene vana sõna

puhas <.puhta, puhast>
1. puhas ▪ panti puhtit õlgi sinna pandi puhtaid õlgi sinna. Vrd lahe1
2. millestki vaba ▪ ta olli talu puhtes massan, kõrrage väl´lä massan ta oli talu puhtaks maksnud, korraga välja maksnud. Vrd lage
3. aus, süüta ▪ ma ole nõnda õige ja puhas ku emäihust tullu ma olen nii õige ja aus nagu emaihust tulnu. Vrd kar´ss

punem <puneme, punemet> Pst, punim <punime, punimet> Hls (lõnga)keerd ▪ lõngal olliv punime sissi tullu lõngale olid keerud sisse tulnud. Vrd kiird, kuurd

purlak <purlakse, purlakest ~ purlaku ~ purlagu, purlakut>
1. hlv kehv inimene, kaltsakas, purlak ▪ kost nii seantse purlaku om tullu? kust need sellised kaltsakad on tulnud?. Vrd kaltsak, närmen´ts, näräk1, pul´stu|papa
2. rändkaupmees (harilikult vene rahvusest) ▪ va arjukse purlak tule jälle va harjuski purlak tuleb jälle. Vrd arjak2, arjuk, arjus3

ridamisi Hls ridamisi; järjest, järjestikku ▪ puu olliv ridamisi istutet puud oli ridamisi istutatud; egätsugu õnnetusi om ridamisi tullu igasuguseid õnnetusi on järjestikku tulnud. Vrd perästigu, perätsiku, ridastigu

rip´s <ripsi, .ripsi> Hls tripp ▪ ripsi olliv valla tullu tripid olid lahti tulnud. Vt rip´p, Vrd ripus

räusk <räusa, .räuska> , räüsk <räüsä, .räüskä> Krk Hel
1. kruus; kruusane pinnas ▪ räüsä all om savi nigu kitt kruusa all on savi nagu kitt. Vrd rahk, ruus2, rüüs´
2. rähk, sete ▪ järve põhjast om pal´lu räüskä väl´lä tullu, saa kokku riisu, luumel ala panna järve põhjast on palju setteid välja tulnud, saab kokku riisuda, loomadele alla panna. Vrd rähk1, rähm

rübelus <rübeluse, rübelust> Hls hõre koht kangas ▪ rübelus sisse tullu ku kangas ei_ole õige, tõine kanga viir´ om lobevemp hõre koht on sisse tulnud, kui kangas ei ole õige, teine kanga äär on lõdvem. Vrd rabandus, rabavus

saabas <.saapa, saabast>
1. saabas ▪ äkselt tullu saksa emän´t nurgast väl´lä, saapa rüükin jalan äkki tulnud saksa emand nurgast välja, saapad röökinud jalas (st kriuksusid); kes neid raskit saapit kanda jõud Hel kes neid raskeid saapaid kanda jõuab || .kum´mek|saabas kummisaabas, kummik ▪ mea osti endel kum´meksaapa Krk ma ostsin endale kummisaapad; puul´|saabas poolsaabas, lühikese säärega saabas ▪ naistel olliv poolesaapa jalan naistel olid poolsaapad jalas; ma taass endel puulisaapit osta ma tahaksin endale poolsaapaid osta; vii|saabas veesaabas; vik´s|saabas vikssaabas (teat. peenem saapasort) ▪ musta pikä säärtege olli vik´ssaapa, punatse nahast olli vene saapa Krk mustad pikkade säärtega olid vikssaapad, punased nahast olid vene saapad
2. piltl midagi saapakujulist, nt saapakujuliselt üle katuseharja ulatuvad tormilaudade otsad ▪ mede majal om saapa katusse veere pääl Krk meie majal on katuseharjal väljaulatuvad otsad

.salgus <.salguse, .salgust> Hls Krk salgamine ▪ siu salgus om joba avalikus tullu, ei massa ääp salade sinu salgamine on juba avalikuks tulnud, ei maksa enam salata. Vrd vähändus

.sõitme <.sõita, sõida>
1. sõitma ▪ kesvävuur´ lännu linna ja esä sõiten sõs vanaesäge kige ehen odravoor läinud linna ja isa sõitnud siis koos vanaisaga kõige ees. Vrd vurame || .alli .sõitme külmtõves olema, malaariat põdema ▪ miu emä olevet alli sõiten, tullu sel´gä seante kül´mävärin minu ema olevat olnud külmtõves, [olevat] tulnud peale selline külmavärin; sel´län .sõitme sõnelema, riidlema ▪ mis_sa miu sel´län sõidat, ka sa tõisi võtta ei või? miks sa minuga sõneled, kas sa kellegi teisega riielda ei või?
2. reisima; liikuma ▪ ka ta kodun seisäp, muutku sõidap aga, üttelugu om ta ärä kas ta kodus seisab, muudkui reisib aga [ringi], ühtelugu on ta ära. Vrd .reisme

taga
1. taha ▪ lind lennäs´ taga akne lind lendas akna taha; tule mul sel´lä taga magame tule mul seljataha magama. Vrd .taade
2. taga ▪ mih sääl taga sel´lä om? mis seal seljataga on?. Vt takan, Vrd taka
3. tagant ▪ Mikalai olli tullu taga Vil´ländi Sürgäverest siiä kooliõpetejes Mikalai oli tulnud Viljandi tagant Sürgaverest siia kooliõpetajaks. Vrd tagalt, tagast, tagat, takast

temä <temä, tedä ~ temät> tema ▪ mike iist ma temäge kakle? mille pärast ma temaga kaklen?; temät ei olevet tullu teda ei olevat tulnud; es putu mea temäs ei puutunud ma temasse (mul ei olnud temaga asja). Vrd ta

tii2 <tii, tiid>
1. tee ▪ tii olli käänuline tee oli käänuline; sõiten ärä oma jao suurt tiid müüdä edesi tagasi sõitnud ära oma osa maanteed mööda edasi-tagasi; nüit tullu na tii viirt müüdä nüüd tulnud nad tee äärt mööda; mis sul ädä olli ku sa minnä es saa, ka tii püstü olli aet Krk (knk) mis sul häda oli, et sa minna ei saanud, kas tee oli püsti aetud || kivi|tii kivisillutisega tee; küla|tii külatee ▪ mine siit külatiid müüdä, mis küla vahelt lää mine siit külateed mööda, mis küla vahelt läheb. Vrd tanum; säe|tii kordaseatud tee ▪ säält lää peris säetii, egä sii alamp ei oole sealt läheb päris kordaseatud tee, ega see kehvem ei ole; undi|tii kõrvaline tee ▪ kõrulin tii õigats unditiiss kõrvalist teed kutsutakse hunditeeks
2. teekond ▪ mea tõi seidse last ilma, katsmes jäi poole tii pääl mina tõin seitse last ilmale, kaheksas jäi poole tee peale (nurisünnitusest)
3. liikumissuund, liikumistee, liikumisjoon ▪ ku ammaste tii ei ole õige, sõs saag lõikap viltu kui hammaste liikumisjoon ei ole sirge, siis saag lõikab viltu || sae|tii saehammaste vahe (piki saagi); saetee ▪ vaadets ikki, ka saetii om ütelin vaadatakse ikka, kas saehammaste vahe on ühtlane

tohlik <tohlikse, tohlikest> Trv tohl, tupp, kest ▪ tilluk sarve tohlik olli maha tullu tilluke sarve kest oli [pealt] maha tulnud. Vrd tohl2

tooruteme <toorute, toorude> Hls taarutama, taarudes käima ▪ kõrtsist tullu mehe toorutiv kik´k tii pääl kõrtsist tulnud mehed taarutasid kõik tee peal. Vrd taaruteme

tublist ~ tubliste
1. tublisti, kõvasti ▪ nüid om vihma tullu tublist Krk nüüd on tublisti vihma tulnud. Vrd karest, mehest, väe|.kaupa, .äste
2. jõukalt ▪ nii eläv iki tublist need elavad ikka jõukalt. Vrd .jõukast, suurest

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

tõisibe <tõisibe, tõisibet> , tõesiba <tõesiba, tõesibat> Trv teisipäev; teisipäeval ▪ kik´k olli tõisibes kokku lepit kõik oli teisipäevaks kokku lepitud; mitu tõesibat ei ole enämb posti tullu Trv mitu teisipäeva ei ole enam posti tulnud

.uh´tme2 ~ .uh´tma2 <.uhti, uhi>
1. peksma, lööma ▪ ma uhi sul naha täüs ma annan sulle nahatäie; ta olli saanu uhti küll ta oli saanud peksa küll; uhi nõnda, et ta tund! löö nii, et ta tunneb!. Vrd .pesme, .tuup´me
2. isuga sööma ▪ tüülise tullu ja uhtin nõndasama livvä tühjäs töölise olid tulnud ja söönud hooga vaagna tühjaks; küll me sia uhiv küll meie sead söövad ahnelt. Vrd pitsuteme, rubime, .võh´ma
3. piltl kiiresti ja hooga tegeme ▪ küll na olliv kateksi tantsu uhtin küll nad olid kahekesi tantsu vihtunud; sii tük´k an´ds peris uhti, ennegu maha sai, uhtsim mitme mehege see tükk andis päris niita, enne kui maha sai, niitsime mitme mehega. Vrd uhame

uigu <uigu, uigut> Taagepera valla elanike pilkenimi ▪ näe, Taageperä uigu om kah laada pääle tullu! näe, Taagepera uigud on ka laadale tulnud!

vaap <vaaba, .vaapa> vaap ▪ paal tüki kaupa vaap är päält tullu pajal [on] vaap tüki kaupa pealt ära tulnud; vaabage liud om iki ilus vaabaga liud on ikka ilus. Vrd kõlu

vana <vana, vana, pl p vanasit ~ vana, vana, pl p vanu ~ vana, vanat>
1. vana, eakas ▪ vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saia, vanan ää eläde (vns) raske on vanaks saada, hea vanana elada. Vrd eläten, va
2. ammune, kaua kestnud ▪ vana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde. Vrd ammune
3. kunagine, endine ▪ ta om miu vana kooliveli ta on minu kunagine koolivend. Vrd toonane
4. vanaks läinud, kõlbmatu ▪ küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud. Vrd .kõlbmede

vana|miis <vana|mihe ~ vana|mehe, vana|miist> vanamees ▪ al´l vanamiis tullu sanna manu hall vanamees tulnud sauna juurde; vanamihe istsive poodi man pengi pääl vanamehed istusid poe juures pingil; ärä sa selle vanamihege üten minnä! ära sa selle vanamehega kaasa mine!. Vrd tarik, vaar´3, vanas´k, vana|ät´t

varembest, varempest, varepest varemalt, ennemalt ▪ varepest mine iki! mine ikka varem!; os_sa varembest tullu, ei oles pime pääle jäänu oleksid sa varemalt tulnud, ei oleks pimeda peale jäänud. Vrd ennemp, ennempest, ennist, iild, varemp

.vastsest Trv Hel
1. hiljuti ▪ mia ole alla tullu vastsest siiä ma olen alles hiljuti tulnud siia. Vrd alle, .il´da, .il´da|.aigu, .il´la, .il´la|.aigu
2. uuesti ▪ ta om keväde vastsest mehele minnu ta on kevadel uuesti mehele läinud. Vrd uvvest

vir´r3 <virri, .virri> Hls Krk vaht ▪ leeme pääle om vir´r tullu, sii korja ärä! supi peale on vaht tulnud, see korja ära!; vanast luu ojanu, sis luu otsast tullu vähä virri väl´lä vanasti luud oianud, siis luu otsast tulnud natuke vahtu välja. Vrd vatt3

võrga <.võrkme, võrgat> , võrge <.võrkme, võrget> Hls Krk võrge, paksem lõngakeere lõngade eraldamiseks või kinnitamiseks ▪ mia tei lõnga vihkel võrkme ma tegin lõnga vihtidele eralduslõngad ära; võta lõim iluste võrkme kaupa valla! võta lõim ilusti võrgete kaupa lahti!; võrge om lõngast väl´lä tullu võrge on lõngast välja tulnud. Vrd võrgas

vähä2, vähe2
1. vähe, natuke; natukeseks ▪ õpetejel tullu ka iki vähä alastust Anne vastu õpetaja hakanud ka ikka natuke halastust tundma Anne vastu; ma lää vähä väl´lä ma lähen natukeseks välja. Vrd natik, raasik, vähes, vähäst
2. puudulikult, ebapiisavalt ▪ mul om väegä vähä villu mul on väga vähe villu; aiga esiki vähä, raha ka vähä (knk) aega niigi vähe, raha ka vähe

.väike <.väikse, .väikest>
1. väike, mõõtmetelt vm-lt alla keskmise ▪ miu jaoss olli kah väike viie pulgage riha tett minu jaoks oli ka väike viie pulgaga reha tehtud. Vrd pisike, tillike, til´luk, vähik
2. noor ▪ tii viirt müüdä tullu kolme aastene väike tüdrukuk tee äärt mööda tulnud kolmeaastane väike tüdrukuke. Vt nuur
3. vähese tähtsusega, tühine ▪ na olli väikse uusmaa saaja nad olid tähtsusetud uusmaasaajad. Vrd tühi
4. nõrk ▪ väiksest vihmast es panna ka miastig nõrgast vihmast ei tehtud väljagi. Vt nõrk

vääks <vääksu, .vääksu> Pst Hls
1. vääks, vääksatus ▪ nõnda ku ta tulli, olli vääks vääks nii kui ta tuli, oli vääks-vääks (vastsündinu häälitsemisest). Vrd vääk´
2. piltl vastsündinud laps ▪ joba väike vääks om tullu, joba vääksup juba väike vääks on tulnud, juba vääksub. Vrd .vääksäm

äidsen <.äidsme ~ .äitsme, äidsent ~ .äidsne ~ .äitsne, äidsent> , äidse <.äitsme, äidset> , äitse <.äitsme, äitset> Trv
1. õis ▪ puhmal olliv iluse äidsme põõsal olid ilusad õied; ei oleg ua teri sissi kasunu, ärä kujunu äitsnest peräst ei olegi oa teri sisse kasvanud, ära kuivanud õiena (õitsemise ajal); ku ärä äitsnes, sõs om nätä pal´lu lil´l äitsnit ja marjakandjit kui ära õitseb, siis on näha, [kui] palju on tühje õisi ja kui palju marjakandjaid; nüid om pal´lu mesilinde uibu äidsente pääl nüüd on palju mesilasi õunapuuõitel. Vrd emä|äidsen, esä|äidsen, lil´l, õis, õitse
2. piltl väiksed punetavad villikesed ▪ latsel om tullu lämmege äitsne pääl lapsele on tulnud kuumaga villikesed (nahale). Vrd rohutse

ärmätes <ärmätese, ärmätest> Hel härmatis ▪ ärmätes olli akne pääl tullu härmatis oli akna peale tulnud. Vt ärm, Vrd ärmäts, ärmätus

ülevest ülevalt, ülaltpoolt ▪ pää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi (knk) pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin; nõnda tulli ku müräten ülevest maha niimoodi kukkus mürtsuga ülevalt alla; sii om ülevest puult tullu käsk piltl see on ülaltpoolt tulnud käsk (kõrgemalseisvalt isikult). Vrd .kõrgest, ülest, ülest|puult, ülevelt

ütsi|järi Hel üksteise järel, ühtejärge ▪ kik´k õnnetuse om tullu ütsijäri kõik õnnetused on üksteise järel tulnud. Vrd ütsi|.otsa, ütsi|.perrä, ütte1

ütti ühtigi ▪ keväd ei ole viil ütti tullu, kül´mä om kõva kevad ei ole veel ühtigi tulnud, külmad on kõvad. Vrd üttigi

üü|rabatse|ein <üü|rabatse|einä, üü|rabatse|.einä> Krk maamõõl (Geum urbanum) ▪ üürabatseeinä tarvitide üüse äkki tullu tõve vastu Krk maamõõla kasutati öiste äkki tulnud haiguste vastu