[MUL] Mulgi sõnaraamat

latse|vana <latse|vana, latse|vana> ämmaemand, vana naine sünnitamise juures ▪ kessi latsevana sääl olli, kessi latse tõi kes see ämmaemand seal oli, kes lapse tõi (st aitas ilmale). Vrd vana|inimen, vana|muur, vana|naine, ämmä|emänd

nuka|vana <nuka|vana, nuka|vana> nurgas istuja, konutaja ▪ sii om nukavana küll, mis ta nukan pias tegeme see on nurgas istuja küll, mis ta nurgas peaks tegema

nõgla|vana <nõgla|vana, nõgla|vana> nlj nõelavana (kes pidevalt nõelub) ▪ om nõglavana küll, muutku nõgla iki kähen on nõelavana küll, muudkui nõelad ikka käes

ohu|vana <ohu|vana, ohu|vana ~ ohu|vanat> ohkaja, hädaldaja ▪ põrgu ohuvana, muutku ohkas pagana ohkaja, muudkui ohkab; mih te ohutede ku ohuvanase! mis te hädaldate nagu hädavaresed!. Vrd viru|vares

riigi|vana <riigi|vana, riigi|vana> Krk
1. nlj riigivanem. Vt riigi|vanemb
2. van piltl kolmveerandliitrine viinapudel ▪ suurep pudel om riigivana suurem pudel [viina] on riigivana

vana <vana, vana, pl p vanasit ~ vana, vana, pl p vanu ~ vana, vanat>
1. vana, eakas ▪ vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saia, vanan ää eläde (vns) raske on vanaks saada, hea vanana elada. Vrd eläten, va
2. ammune, kaua kestnud ▪ vana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde. Vrd ammune
3. kunagine, endine ▪ ta om miu vana kooliveli ta on minu kunagine koolivend. Vrd toonane
4. vanaks läinud, kõlbmatu ▪ küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud. Vrd .kõlbmede

vana|.aane <vana|.aase, vana|aast> Krk vanaaegne ▪ emäl olliv kik´k nii vana-aase rõõva alle emal olid kõik need vanaaegsed riided alles. Vrd vana|.aigine, vanane, vasu|.aane

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> Krk, vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegne ▪ ta om vanaaigine inime ta on vanaaegne inimene; sedä vanaaigist asja ei mälete änäp kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi. Vrd vana|.aane, vanane, vasu|.aane

vana|.aigne vt vana|.aigine

vana|emä <vana|emä, vana|emä> vanaema ▪ vanaemä jäie latsige kodu, ku tõse mõtsa einäle lätsive vanaema jäi lastega koju, kui teised põllule heina tegema läksid; vanaemäl olliv jala joba töntsi vanaemal olid jalad juba töntsid. Vrd nän´n1, vana|mutter´, vana|nän´n

vana|esä <vana|esä, vana|esä ~ vana|esä, vana|esät Trv> vanaisa ▪ miul vanaesät es olegi minul vanaisa ei olnudki; kas_sa näit, vanaesä ja vanaemä tullive! kas sa nägid, vanaisa ja vanaema tulid!. Vrd taat´, vaar´3, ät´t

vana|.iane <vana|.iatse, vana|iast> Krk vanemaealine, eakas ▪ vanempe om miul joba vanaiatse mõlepe vanemad on mul juba mõlemad eakad. Vrd eläten, pikä|.ialine, vana

vana|inimen ~ vana|inimene <vana|inimese, vana|inimest> Hls Krk Hel
1. vanainimene ▪ vanainimesel om nägu kibran vanainimesel on nägu kortsus. Vrd vanake
2. piltl abiline sünnituse juures, ämmaemand ▪ mia ole siante sita süämege, mia mitte vanainimeses ei saa mina olen selline kehva südamega, mina ei kõlba kuidagi sünnitaja abiliseks; miu vanaemä käüs´ ka vanainimesen minu vanaema käis ka sünnitajaid abistamas (st ämmaemandaks); ku mõnel lait´s olli, sis minti vanainimest otsme kui mõnel laps oli [tulemas], siis mindi ämmaemandat otsima. Vrd latse|vana, vana|muur´, vana|naine, ämmä|emänd

vana|kurat´ <vana|kuradi, vana|kuradit> Krk Hel vanakurat ▪ Piiter olli sepikoast tullen must ku vanakurat´ Peeter oli sepikojast tulles must nagu vanakurat; sii ei pel´gä vanakuradit ennest kah see ei karda vanakuradit ennast ka. Vrd vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t

vana|kuri <vana|kurja, vana|.kurja> kurat ▪ vanakurja nime es või suhu võtta vanakurja nime ei võinud suhu võtta (st välja ütelda). Vt kurat´, kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t

vana|miis <vana|mihe ~ vana|mehe, vana|miist> vanamees ▪ al´l vanamiis tullu sanna manu hall vanamees tulnud sauna juurde; vanamihe istsive poodi man pengi pääl vanamehed istusid poe juures pingil; ärä sa selle vanamihege üten minnä! ära sa selle vanamehega kaasa mine!. Vrd tarik, vaar´3, vanas´k, vana|ät´t

vana|muiste Hls muiste, vanasti ▪ vanamuiste mõistan üit´s miis linnu kiilt muiste osanud üks mees lindude keelt. Vrd ammu|muina, enne|muiste, vanast

vana|muistene vt vana|.muistne

vana|muistine vt vana|.muistne

vana|.muistne <vana|.muistse, vana|.muistset> , vana|muistene <vana|muistetse, vana|muistest> , vana|muistine <vana|muistitse, vana|muistist> ennemuistne, ammune ▪ ma kõnele siul üte vanamuistetse jutu ma räägin sulle ühe ennemuistse jutu. Vrd ammu|.aigne, ammune, enne|.muistne, muinane

vana|mut´t <vana|muti, vana|mutti> vanamutt ▪ vanamut´te lörä ei massa tähele panna! vanamuttide loba ei maksa tähele panna!. Vrd mut´t2, muur´, vana|muur´

vana|mutter´ <vana|mutteri, vana|mutterit> Hel nlj vanaema ▪ ta es võta oma vanamutterit üten ta ei võtnud oma vanaema kaasa. Vrd nän´n1, vana|emä, vana|nän´n

vana|muur´ <vana|moori, vana|.muuri>
1. vanamoor, vanaeit ▪ vanamoori istsive ahju man vanaeided istusid ahju juures. Vrd mut´t2, muur´, vana|mut´t
2. ämmaemand, sünnitajat abistav naine ▪ vanamuur´ tulli, latsek käte pääl ämmaemand tuli, lapseke käte peal. Vrd latse|vana, vana|inimen, vana|naine, ämmä|emänd

vana|naine <vana|naise, vana|naist> ämmaemand, sünnitajat abistav naine. Vrd latse|vana, vana|inimen, vana|muur´, ämmä|emänd

vana|naise|puss <vana|naise|pussu, vana|naise|.pussu> Trv nlj murumuna (Lycoperdon) ▪ ku vananaisepussul pääle astut, sis tolmas kui murumunale peale astud, siis tolmab. Vrd muru|muna, muru|mut´t, puss5, uu|puss, vana|pagane|puss

vana|nän´n ~ vana|näin <vana|nänni, vana|.nänni> vanaema ▪ miu vananän´n sis sääl ütel´, et ui eluke, mis sel viga eläde! minu vanaema siis seal ütles, et oi elukest, mis temal viga elada!. Vrd nän´n1, vana|emä, vana|mutter´

vana|onu <vana|onu, vana|onu> vanaonu ▪ vanaonu mateti Paistu surnuaida vanaonu maeti Paistu surnuaeda; vii vanaonul kah kosti! vii vanaonule ka külakosti!

vana|pagan <vana|pagane, vana|paganet> vanapagan, kurat ▪ vanapagan kõnd, ku kukk lask kõrri, kukk näge ärä vanapagan kõnnib, kui kukk laseb kõrinat, kukk näeb ära; vanapaganel ollu vanast siante õigus, ku inimen tagasi vaaten, ku temä sedäsi müräs´ taga, sis nagu olli temä käsku kullenu, sõs ta sai kätte vanapaganal olnud vanasti selline õigus, [et] kui inimene tagasi vaadanud, kui tema sedasi hüüdis taga, siis nagu [inimene] oli tema käsku kuulda võtnud, siis ta sai kätte [inimese]. Vrd kurat´, kuri, vana|kuri, vana|sarvik, vana|ton´t

vana|pagane|käpp <vana|pagane|käpä, vana|pagane|käppä> Trv käokeel (Platanthera) ▪ vanapaganekäpä kasvav niidu pääl käokeeled kasvavad niidul

vana|pagane|puss <vana|pagane|pussu, vana|pagane|.pussu> Krk nlj murumuna (Lycoperdon) . Vrd muru|muna, muru|mut´t, puss5, uu|puss, vana|naise|puss

vana|piiga <vana|piiga, vana|piigat> vanapiiga, vanatüdruk ▪ mede külän ei ole üttegi vanapiigat meie külas ei ole ühtegi vanatüdrukut. Vrd vana|tüdruk

vana|pois´s <vana|poisi, vana|.poissi>
1. vanapoiss ▪ vanatüdruk taeva tui, vanapois´s om põrgu nui (knk) vanatüdruk taevatuvi, vanapoiss on põrgunui; Leena läit´s viimäte üte vanapoisige paari Leena läks viimaks ühe vanapoisiga paari
2. piltl vanapagan ▪ vanapoiss ollu üle Võr´tsjärve kive pildun vanapagan olevat üle Võrtsjärve kive pildunud. Vrd vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t

vana|poolik <vana|pooligu ~ vana|pooliku, vana|poolikut> Hel vanapoolne, vanavõitu ▪ seast vanapoolikut ei taha änäp kennigi sellist vanemapoolset [asja] ei taha enam keegi. Vt vanalin

vana|sarvik <vana|sarvigu ~ vana|sarviku, vana|sarvikut> vanasarvik, kurat ▪ ku tävve nimege es taha ütelte, sis ütelti vanasarvik Krk kui õige nimega ei tahetud öelda, siis öeldi vanasarvik. Vrd sarvik1, tosnak, vana|kuri, vana|pagan, vana|ton´t

vana|sõna <vana|sõna, vana|sõna> Krk vanasõna ▪ vanasõna ütles, kun vilk, sääl vihmavari, kun tolk, sääl tuulevari (vns) vanasõna ütleb, kus vilk, seal vihmavari, kus tolk, seal tuulevari (kus häda, seal abi)

vana|ton´t <vana|tondi, vana|.tonti> kurat, vanatont, vanapagan ▪ vanaton´t kadunu üten kikkalauluge vanatont [oli] kadunud koos kukelauluga. Vrd ton´t, tosnak, vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik

vana|tüdruk <vana|tüdrugu ~ vana|tüdruku, vana|tüdrukut> vanatüdruk ▪ Riit pel´läs´ kangeste vanatüdrugus jäämist Reet kartis väga vanatüdrukuks jäämist; vanatüdrugu oodive iki kosilisi vanatüdrukud ootasid ikka kosilasi. Vrd vana|piiga

vana|ät´t <vana|äti, vana|ätti>
1. vanaätt, vanamees; vanaisa ▪ ommen om vanaäti matus homme on vanisa matus. Vrd tarik, vaar´3, vana|miis, äi, ät´t
2. piltl vanajumal ▪ vanaät´t müristes piltl vanajumal müristab (äikese kohta). Vrd vanemb

villa|vana <villa|vana, villa|vana> villakraasija ja -ketraja ▪ villavanase käisive talusit müüdä villu kaar´men ja keträmen villakraasijad ja -ketrajad käisid talusid mööda villu kraasimas ja ketramas