Siia satuvad uudised, mis pole enam uudised.
Kohanimenõukogu ja SA Ajakeskus Wittensteini / Järvamaa Muuseumide 1. novembril 2017 korraldatud XV kohanimepäeva peatähelepanu said Järvamaa kohad, nimed ja inimesed. Tehti esimene kokkuvõte 2016.–2017. aasta haldusreformi mõjust valla- ja külanimedele. Kohanimepäeval oli sünnipäev: käidud on kõigis maakondades ja jõutud Eestimaa südamesse, Paidesse. Sel puhul ka väike tagasivaade kohanimepäevade algusesse. Üles astusid Alo Aasma, Madis Aesma, Valdo Praust, Rainer Eidemiller, Kaarel Aluoja, Marje Joalaid, Jaan Pehk, Elvi Sepp, Andres Kruusmaa, Peeter Päll, Mall Kivisalu, Uuno Ojala, Väino Tõemets ja Kadri Teller-Sepp.
ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 16. istung
18. septembril 2013 kohtusid siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid. Oma istungi pidasid Balti jaotis ja Põhjamaade jaotis.
„Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,“ rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. „Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,“ lisas Tõemets.
ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede aruteludes osalesid eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.
19. septembril 2013 korraldati ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitleti nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks oli regionaalministri valitsemisala.
(Siseministeeriumi pressiteate põhjal)
Kohanimepäev Kuressaares
26. oktoobril 2007 korraldasid siseministeerium ja kohanimenõukogu Kuressaares 5. kohanimepäeva. Tutvuge päeva kavaga.
9. ÜRO kohanimekorralduskonverents
toimus 21.–30. augustil 2007 New Yorgis, päev enne ja hiljem peeti samas ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) 24. istung. Eestit esindasid konverentsil Malle Hunt, Aule Kikas ja Peeter Päll. Konverentsi dokumendid on avaldatud ÜRO veebilehel. Eesti esitas konverentsile riigi aruande (vt nimekirjas CRP. 1) ning kohanimetarvituse juhtnöörid kaartide ja teiste väljaannete toimetajatele (CRP. 2, avaldatud raamatuna).
Kohanimepäev Rakveres
korraldati 28. oktoobril 2005 Harju-, Lääne-Viru ja Ida-Virumaa omavalitsustele ja kõigile
asjahuvilistele (vt selle kutset ja kava).
Kohanimepäev Haapsalus
Siseministeerium ja kohanimenõukogu korraldasid 28. oktoobril 2004 Haapsalus Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa kohalikele omavalitsustele, kodu-uurijatele ja kõigile huvilistele kohanimepäeva koos ettekannete ja aruteludega. Tutvuge kohanimepäeva kavaga (sh lingid mõnele ettekandele).
Uus kohanimeseadus
jõustus 1. juulil 2004. Seaduse võttis Riigikogu vastu 5. novembril 2003 ning 13. novembril
2003 kuulutas Vabariigi President kohanimeseaduse välja. Kohanimenõukogu leheküljel on
uuendatud "Dokumentide" rubriiki: lisatud on uued rakendusaktid; senise seaduse tekst ja
rakendusaktid on üle viidud "Arhiivi" rubriiki.
ÜRO
kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) 22. istung
toimus 20.29. aprillil 2004 New Yorgis. Eesti esindajatena osalesid sellel Elvi Sepp
(Siseministeerium), Malle Hunt (Veeteede Amet) ja Peeter Päll (Eesti Keele Instituut). Eesti
esitas istungile ülevaate kahe viimase aasta kohanimekorralduse arengutest (Balti jaotise
aruande osana) ning uue kohanimeseaduse ingliskeelse tõlke. Dokumente ja fotosid vt Balti jaotise rubriigist. Eesti ekspertide eest hoolitses
lahkelt Eesti alaline esindus ÜRO juures.
Kohanimekorralduspäev Tartus
peeti 21. oktoobril 2003 Tartu Maavalitsuse saalis (Aleksandri tn 14); mõeldud oli see
eeskätt omavalitsusametnikele nimekorralduse põhimõtete selgitamiseks. Vt lisatud päevakava ja esitlusmaterjale.
ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 6. istung
peeti kohanimenõukogu eestvõttel seekord Eestis Kihnu saarel, 28.-30. mail 2003. Osalesid
Eesti, Leedu ja Läti kohanimekorraldajad. Täpsem teave ilmub Balti jaotise leheküljel. Vt ka Siseministeeriumi pressiteadet.
Kohanimenõukogu uus koosseis
nimetati valitsuse korraldusega 3. detsembril 2002. Vastavalt kohanimeseadusele nimetati
1997. a nõukogu liikmed viieks aastaks, seega oli vajalik kinnitada uus koosseis. Kohanimenõukogus jätkavad 11 senist liiget,
neli liiget on uued. Selle koosseisu esimene koosolek oli 17. detsembril 2002 kl 14.00
Siseministeeriumis.
Kohanimenõukogu koosolekud 2000.-2002. a
5. märtsi 2002 koosolekul (vt protokolli ja Siseministeeriumi pressiteadet) arutati mitmeid praktilisi teemasid. Kuigi Tooraboora nime küsimus oli koosolekul suhteliselt kõrvaline, äratas see suurt tähelepanu ajakirjanduses. Vt refereeringuid (ja kommentaare) Postimehes, SL Õhtulehes, Delfi portaalis ja asjaosalise enda, s.t Regio seletust.
18. oktoobril 2001 (vt protokolli) arutati kohanimeseaduse muudatusi ja Loksa valla Turbuneeme küla nime, samuti kahe külanime lisamist ametlikku nimistusse.
9. veebruaril 2001 kohtuti Siseministeeriumis. (Sisu - vt protokollist.) Mitteametlikult oldi koos 18. detsembril 2000. Kindlat päevakorda ei olnud, arutati vallanimedega seotut, tutvustati Vilniuses toimunud Balti kohanimekorraldajate kohtumist jm.
ÜRO 8. kohanimekorralduskonverents
toimus Berliinis 27. augustist 5. septembrini 2002, sellega koos oli ka ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) 21. istung. Eesti esindajatena osalesid Malle Hunt Veeteede Ametist, Kiira Mõisja Maa-ametist, Peeter Päll Eesti Keele Instituudist ja Elvi Sepp Siseministeeriumist. Eesti ettekanne konverentsile on avaldatud UNGEGNI veebileheküljel (vt tehnilised dokumendid, CRP. 79) ning ka Balti jaotise leheküljel.
Balti jaotise koosolek
ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise maad (Eesti, Leedu, Läti, Venemaa) pidasid 16.-17. novembril 2000 Vilniuses oma 3. istungi. Eestist osales 11 eksperti. Istungil anti ülevaade osalevates maades kohanimekorralduse alal tehtust ja arutati valmistumist 2002. a Berliinis toimuvaks VIII ÜRO kohanimekorralduskonverentsiks. Balti jaotise leheküljel on välja pandud istungi päevakord (sh esinemiste teemad).
Pühendusnimede määramine
Kohanimenõukogu poole on pöördutud küsimustega, kuidas suhtuda isikunimelistesse tänavatesse ja muudesse kohtadesse, mida mitmed omavalitsused on olümpiavõitude tähistamiseks kavandanud. Meenutatagu siinkohal, et pühendusnimede andmine kohtadele ei ole otseselt keelatud, ent kohanimeseaduse paragrahv 17 lg 3 ütleb, et "isiku nime ei või kohale pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. Pühendusnimede määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus." Samal teemal vt ka repliiki Postimehes.
Soovitused liituvate valdade nimetamiseks
Kohanimenõukogu kiitis ringküsitluse teel heaks soovitused, mis käsitlevad uute, liituda võivate valdade nimesid. Soovitused kehtivad juhul, kui endisi vallanimesid on veel võimalik ära kasutada. 13. oktoobri 2000. a koosolekul kinnitati veel kord soovituste kehtivust.
Tähelepanu talunimedele
on tõmmanud kohanimenõukogu 2000. a maikoosolekul jutuks olnud nimi Läänemaal Martna valla Ohtla külas. Selle põhjal on ilmunud päevateemaks valitud artikkel Maalehes ning loost on uudise teinud BNS, mida Delfi rubriigis on elavalt kommenteeritud.
ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) 20. istung
toimus 17.-28. jaanuaril 2000 New Yorgis. Eesti esindajad Elvi Sepp ja Peeter Päll võtsid istungist osa Balti jaotise koosseisus. Jaotise tööd juhib Läti. Istungile esitatud dokumendid on välja pandud UNGEGNi Balti jaotise leheküljel. Lisaks koostas Peeter Päll ka latinisatsioonide töörühma aruande ja ülevaate ÜRO poolt heaks kiidetud latinisatsioonisüsteemidest.
Istungi kohta lähemalt võib lugeda ÜRO pressiteadetest (inglise keeles) 19. jaanuaril ja 28. jaanuaril.
Kohanimenõukogu koosolekud 1998. ja 1999. aastal
1999.a viimane koosolek toimus kolmapäeval, 10. novembril 1999 kl 11.00 Siseministeeriumis. Vt protokolli. Suve-eelne nõukogu koosolek toimus 14. juunil 1999 Siseministeeriumis. Vt protokolli ning koosoleku pressiteadet. Enne seda koguneti 19. veebruaril Võrus, kus teemaks oli asutusjaotuse reform, võrupärased nimed nimistus ja teeviitadel ning bussipeatuste nimed.
1998. a viimane koosolek oli 11. detsembril 1998. Päevakord oli vaba, tehti aastatöö kokkuvõtteid. Asustusnimesid arutati 12. novembri 1998. a koosolekul Siseministeeriumis. Koosolekul kiideti heaks asustusnimede töörühma ettepanekud ja arutati muud, mille ülevaade on ajakirjanduses avaldatud. Lehtedes ilmus ka humoorikas vastukaja Saaremaa Leisi valla Pöitse küla nime teemal, mille kohta on lisatud väike õiendus.
Omavalitsusüksuste liitumised ja nimemuutused
Uute omavalitsuse volikogude valimistega jõustusid mitmed omavalitsusüksuste liitumised, mille valitsus oli kinnitanud 1999. a esimesel poolel. 17. märtsil 1999 otsustati liita Otepää linn ja Pühajärve vald, uueks üksuseks sai Otepää vald, mille koosseisus samanimeline vallasisene linn. 13. mail liideti Lihula linn ja vald Lihula vallaks. 8. juunil liideti Vihula vald ja Võsu vald (uueks nimeks Vihula vald) ning Karksi-Nuia linn ja Karksi vald (uueks nimeks Karksi vald). 15. juunil ühendati Kaarma ja Kuressaare vald (uus nimi: Kaarma vald), 29. juunil Antsla linn ja Antsla vald (uus nimi: Antsla vald).
Karksi-Nuia linna ja Karksi valla liitumisel tegid volikogud ettepaneku nimetada uus omavalitsusüksus Karksi-Nuia vallaks. Siseministeerium, tuginedes Viljandi Muuseumi kirjale, nimeteadusliku usaldusasutuse arvamusele, konsultatsioonidele Viljandi maavanema ning valla- ja linnavolikogu esimeestega, asus aga seisukohale, et ajaloo ja kohanimeseadusega on kooskõlas nimetada uut üksust Karksi vallaks. Seda ettepanekut toetas ka valitsus.
Karksi-Nuia linnapea arvamuse nimeküsimuses esitab 4. juuni 1999. a Postimees. Vastukaja sellele avaldab 8. juuni number. Teadaolevalt käis arvamustevahetus ka ajalehe Sakala veergudel.
Asulanimistu reformi teine etapp
Vabariigi Valitsus kinnitas 16. detsembril 1998 vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu uue redaktsiooni. Nimistus on 4606 asulat, senisele lisandus 97 asulat (1 alevik, 96 küla). Nimistu muudatused on avaldatud asulanimistu leheküljel. Üks nimi on Riigi Teataja numbris ilmunud vigaselt (Piga p.o. Puiga).
Siseministeeriumis oli eelnevalt läbi vaadatud valdadelt tulnud taotlused oma asulanimistu ja asulate lahkmejoonte muutmiseks. Kohanimenõukogu asustusnimede töörühm tutvus 18. septembril, 15. ja 27. oktoobril taotlustega. Tulemused on esitatud koondprotokollis, mida täiendavad valdade arvamused ja hilisemad muudatused nimistus.
Riigi kohanimeregister
Kohanimenõukogu ajutine töörühm tegi valmis riigi kohanimeregistri põhimääruse eelnõu, mille valitsus 24. novembril 1998 heaks kiitis. Põhimäärus on koduleheküljel avaldatud.
Eesti meresaarte nimed
Kohanimenõukogu loodusnimede töörühm tegeles Eesti meresaarte nimestiku läbivaatamisega, võttes aluseks Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse poolt välja antud August Loopmanni "Eesti meresaarte nimestiku" (Tallinn 1996). Et alusmaterjal nõuab aga tunduvat kaasajastamist ning saarte asukoha täpsemat fikseerimist, on otsustatud taotleda selle jaoks eraldi vahendeid.
Kohanimekorralduspäev
3. novembril 1998 toimus Tallinnas Sakala keskuses OÜ Kreeter Koolituse korraldusel omavalitsustöötajatele seminar teemal "Kohanimekorraldus ja andmebaasid kohalikes omavalitsustes". Esinesid Elvi Sepp, Peeter Päll, Veljo Ranniku ja Lui Hubel.
Katastriüksuste nimede seminar
20. veebruaril 1998 kl 12.00 toimus Võrus Võru vallavalitsuse saalis (Võrumõisa 4a) seminar katastrüksuste nimede teemal. Esinesid Heldur Mäeots (Võru Maakataster), Elvi Sepp (Siseministeerium), Peeter Päll (Eesti Keele Instituut), Evar Saar (Võru Instituut). Vt lähemalt Võru Instituudi kutset.
7. ÜRO kohanimekorralduskonverents
toimus New Yorgis 12.-23. jaanuaril 1998 ja sellest võtsid Eesti esindajatena osa Malle Hunt (Eesti Veeteede Amet), Peeter Päll (Eesti Keele Instituut) ja Elvi Sepp (Siseministeerium). Eesti poolt esitatud dokumendid on lugeda Balti jaotise leheküljel. 3 eksperti omalt maalt saatsid konverentsile ka nt Läti ja Soome. Üldse osales 187 esindajat 64 riigist, samuti mitmesugustest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Vt ka ÜRO ametlikku pressiteadet (eestikeelses tõlkes) ja viita konverentsi resolutsioonidele.
Riigi kohanimeregistri põhimäärus
Põhimääruse eelnõu saadeti ministeeriumidele jt asjast huvitatud asutustele kooskõlastamiseks. Vastanutest jäi eriarvamusele keskkonnaministeerium. Põhimääruse edasine menetlemine on praegu katkestatud, lähtudes kohanimenõukogu seisukohast.
