[MUL] Mulgi sõnaraamat

all1 all, allpool ▪ me olem all tule, suits tule meil pääle me oleme tulest allatuult, suits tuleb meile peale. Vrd alan

edvis´k <edviski, edviskit> Krk edvistaja ▪ seast edviskit ma es või kannate sellist edvistajat ma ei suutnud kannatada. Vrd edvi, edvik, etsik, etsitei

esi|äräline <esi|ärälise, esi|ärälist> Krk Hel iseäralik, kummaline ▪ ta läit´s vanast peräst peris esiärälises ta muutus vanana päris kummaliseks. Vrd esi|eräline, esi|.keskine, esi|ärälik, esi|äränine, esi|ärätine

.itsi Krk irevil, paljastatud; irevile ▪ susi ai oma amba itsi hunt ajas oma hambad irevile; latsel om ambakse itsi suhun lapsel on hambakesed irevil suus. Vrd idsevel, irevil, .irvi, irvil

juhi|vitsa pl <juhi|.vitse, juhi|.vitsu> Krk piltl vurrud, vuntsid ▪ vanamihel ollive juhivitsa suhun, es saa süvvä vanamehel olid vuntsid suus, ei saanud süüa. Vrd juhi, vurru

juust <juusta, .juusta ~ juustu, .juustu>
1. juust (meiereis valmistatud); kodujuust; sõir ▪ paksu piimäst ja kardule pudrust tetäs ka juusta – kardule juusta kohupiimast ja kartulipudrust tehakse ka [kodust] juustu – kartulijuustu. Vrd sõir
2. toit kanepiteradest ▪ vanast olli juusta asemel tem´p, juustast es kuuleki mia nooren vanasti oli juustu asemel temp (surutud kanepiseemnetest toit), juustust ma noorena ei kuulnudki

kihu <kihva, .kihva>
1. kihv, suur väljaulatuv silmahammas ▪ mõtssial om seantse kihva ihen metsseal on sellised kihvad ees (suus); märä obesil ei ole kihvu, mõnel arva olevet märahobustel ei ole väljaulatuvaid hambaid, mõnel harva olevat; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit´s, kis´k kül´le lõhki vanal seal olid kõverad kihvad, kui teisega tülli läks, kiskus külje lõhki
2. piltl vurrud ▪ kassi kihva om moka pääl kassi kihvad (st vurrud) on huule peal. Vrd juhi, juhi|vitsa, vurru

.kiskme ~ .kiskma <kista ~ .kisku, kisu>
1. kiskuma, tõmbama, võtma ▪ kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); mine kisu üit´s korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid. Vrd kakkame2, .villame, .võtme
2. kaklema, kisklema ▪ poisi kisuve kikk sii aig poisid kaklevad kogu aeg. Vt .kiskleme, Vrd .tankleme1
3. sugutama, kannustama ▪ mudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka. Vrd kannusteme, .tallame1
4. kurnama, vaevama, nõrgestama ▪ poja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk. Vrd .utme, .vaevame
5. sassi ajama ▪ ärä lõnga ärä kista ära lõnga sassi aja. Vt .kiskume2
6. välja imema, imama ▪ kupp kisup alape vere väl´lä kupp imeb kehvema vere välja. Vrd imeme
7. sisse murdma, röövima ▪ aida kiskje tulliv, ait olli ärä kist aida röövijad tulid, aita oli sisse murtud. Vrd .murdme
8. puutuma, kätte võtma ▪ ei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda. Vrd .putme
9. muutuma ▪ taevas kisk vingu, päe om ilma el´ute taevas muutub hämuseks, päike on ilma särata. Vrd .muutme, .muutume
10. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ▪ leit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas
11. puud lõhastama ▪ karjatse ja tüdruku kissive pirru karjased ja teenijatüdrukud kiskusid peerge. Vt .kiskume1

kostuteme <kostute, kostude> Krk sulatama, pehmendama ▪ maa päält iki kostuts vähä ja sulats maa pealt ikka natuke sulatab ja muutub pehmemaks. Vrd .kostma, sulateme

kurat´ <kuradi, kuratit ~ kuradit>
1. kurat, saatan (olend) ▪ sii om küll kuradi ori, kurat´ kurt tal ilmast ilma suhun (knk) see on küll kuradi ori, kurat on tal ilmast ilma suus (sagedasest vandumisest). Vt aasas, juudas, sarvik1, tosnak, vana|kuri
2. kurat (vande- ja rõhusõna) ▪ muidu sõna järgi ei kõnele, kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi; oh sa kuradi tõbras, näe kos läit´s oh sa kuradi tõbras, näe, kuhu läks. Vrd koram, koramus, kuramus, kuras´k

küünär|nukk <küünär|nuka, küünär|nukka> Hls küünarnukk ▪ mia vähä küünärnukage putu ma natuke küünarnukiga puutun. Vt küünäs|nuk´k, küünäs|perä

lagi <lae, lage>
1. (ruumi) lagi ▪ egä tare kottel olli kait´s jämmet tala, kus pääl olli lagi pant iga toa kohal oli kaks jämedat tala, mille peale oli pandud lagi; sanna ehen olli viil katusse all ilma laete ruum, sedä õegati koda sauna ees oli veel katuse all ilma laeta ruum, seda kutsuti kojaks || .keldre lagi keldri lagi; kooba lagi maakeldri, koopa lagi; .kamre lagi toa lagi
2. millegi üla- või pealisosa ▪ nõnda paneme mõrra sissi, et ta jää lakke ei puudu, üit´s puul´ jalga vett om vahet Trv nii paneme mõrrad sisse, et ta vastu jääd ei puutu, üks pool jalga vett on vahet

liiguteme <liigute, liigude>
1. liikuma panema, liigutama ▪ liigute ennast raasik! liiguta end veidi!; nüid om kala korki liiguten nüüd on kala korki liigutanud. Vrd kehiteme1, riiväteme
2. puutuma ▪ ei liigute neid vanu, uvvembit laalami Hel ei puutu neid vanu [laule], uuemaid laulame. Vt .putme
3. segama, ümber keerama ▪ sedä kaari sa ei oole liigutennigi seda kaart ei ole sa liigutanudki (heinakaare kohta). Vrd pöörüsteme, segäme
4. tegutsema ▪ ole vähä kähkump, kärmsämp, liigute ennäst ole natuke kiirem, kärmem, liiguta ennast. Vrd .teotseme
5. heldimust tekitama ▪ üit´s ilus jutt olli, sii liigut´s inimese läbi üks ilus jutt oli, see liigutas inimesi

luts2 <lutsu, .lutsu> Krk kronu, vilets hobune ▪ vana obese luts ei tii einäl midägi, lämmütep suhun ärä, jääp pal´t jun´n vana hobusekronu, ei tee heinale enam midagi, mälub suus ära, ainult junn jääb järele. Vrd luk´s2, lut´a

.luumus1 <.luumuse, .luumust>
1. iseloom, loomus ▪ sa ei tää jo ende luumust sa ei tea ju enda iseloomu. Vrd luum3, vaim
2. laad, füüsiline eripära ▪ temäl ka oma luumus, ta audus ja munes sedä samuti ku suur vares tal on ka oma eripära, ta haub ja muneb samamoodi kui suur vares (linnu kohta)

.luut´me2 ~ .luut´ma <.luuti, loodi> loodima ▪ tare alune maa tah´t luuti majaalune maa tahtis loodimist; meister tim´s ja luut´s masint meister timmis ja loodis masinat

lõbiseme <lõbiste, lõbise>
1. plagisema, lõgisema ▪ mul olli nõnda irm, et amba lõbisive suhun mul oli nii suur hirm, et hambad lõgisesid suus. Vrd jõbiseme1, .lõksma1
2. lõdisema, värisema ▪ ihu lõbises sel´län nahk väriseb seljas (keha väriseb); karjastel kül´m, lõbisev lage nurme pääl karjastel [on] külm, lõdisevad lageda nurme peal. Vrd lõdiseme, väriseme
3. lobisema ▪ ärä lõbiste ilmas´ante! ära lobise ilmaasjata!. Vrd labiseme, lõbiseme

lõuge <.lõuke, lõuget> Hls ahju- või partepealne ▪ kuum ja suits käis lõukel kuum ja suits tungis parte peale. Vt lõugas

mihine <mihitse, mihist> mehine, vapper ▪ mis sa poesike mihitse mihe vastu läät mis sa, poisike, mehise mehe vastu lähed; sii om mihitse meelege naine, kel abene suhun see on mehise meelega naine, kel habe suus (kasvab). Vrd meheline, mehine, mihelik

mitu <.mitme, .mitmet ~ .mitme, mitut> mitu ▪ mitu teid sedä juttu kuulive? mitu teist seda juttu kuulis?; ta kõnel´ mitmit asju ta rääkis mitmest asjast; temäl om mitu kiilt suhun, temä kõneles mitmet kiilt tal on mitu keelt suus, ta räägib mitut keelt

mogime <mogide, mogi> vaevaliselt sööma, hambutult mäluma ▪ nän´n ei süü kedägi, pal´lald mogip suhun vanaema ei söö midagi, ainult mälub suus; miul ei ole ambit, mogi igimedege minul ei ole hambaid, söön igemetega. Vrd mokerdeme, mosime, mögime

moluteme <molute, molude> Krk, mol´uteme <mol´ute, mol´ude> Pst
1. toitu rikkuma, sodistama ▪ ärä suppi ja leibä ärä molute, tõise tahave kah süvvä! ära suppi ja leiba ära sodista, teised tahavad ka süüa!; roti moluteve keldren rotid rikuvad keldris toitu; tema tah´t iki suhu pista ja suhun ära mol´ute tema tahtis ikka suhu pista ja suus ära sodistada. Vrd molame1, .mol´me, .sol´tsme
2. rumalusi tegema, veiderdama ▪ mis sa moludet, ärä tetä ulakut söögi man mis sa veiderdad, ära tee ulakust söögi juures. Vrd .jaurame, ullusteme
3. rumalusi rääkima ▪ mis sa moludet, ku sa õigest ei mõista kõnelte, parep kurda vait mis sa räägid rumalusi, kui sa normaalselt ei oska rääkida, parem püsi vait. Vrd möläme

nätsuteme <nätsute, nätsude>
1. nätsutama ▪ mul tulli liha suhun nätsute, es ole ambit mul tuli liha suus nätsutada, hambaid ei olnud. Vrd matsuteme, .nät´sme
2. kokku käkerdama ▪ kikk papre olliv suhvlen kokku nätsutet kõik paberid olid sahtlis kokku käkerdatud. Vt nätsiteme

omandus <omanduse, omandust> omand ▪ sedä ärä putu, sii om miu omandus! seda ära puutu, see on minu omand!; sii maja om miu omandus see maja on minu omand

per`.liuhti Hls lipsti, nilpsti ▪ konn tei keelege perliuhti ja putuk olligi suhun konn tegi keelega nilpsti ja putukas oligi suus. Vrd kar`.vilksti, nilpsati

pikku1 pikkune ▪ miu tüdrik om velle suuru, velle pikku minu tüdruk on venna suurune, venna pikkune. Vt pikkune, Vrd pikkus, pikune

poiss ~ pois´s <poisi, .poissi> poiss; poisslaps; noormees ▪ kik´k poisi ei kasu suures kõik poisid ei kasva suureks (st ei muutu arukaks); poiss läit´s obesteg õidsele poiss läks hobustega õitsile; poiss ku ponks, silmä ku rosina, süü esi või anna sigade kätte (knk) poiss kui ponks, silmad kui rosinad, söö ise või anna sigade kätte. Vrd poisik|lait´s || joosu|poiss jooksupoiss; karja|poiss karjapoiss; koka|poiss kokapoiss; kooli|poiss koolipoiss; külä|poiss külapoiss; künni|poiss künnipoiss; suli|poiss sulipoiss; talu|poiss talupoiss

pojokile Trv Hel
1. paokil, praokil ▪ sanna us´s olli pojokile, et suits väl´lä saass sauna uks oli paokil, et suits välja saaks. Vrd .poekil, .poeli, .poelti
2. paokile ▪ lait´s aa joba silmi pojokile laps ajab juba silmi paokile. Vrd .poikuli, pojokuli

põud <põvva, .põuda>
1. põud, kestev kuivus ▪ pikaline põud ei anna saaki pikaajalise põuaga ei saa saaki; parep iki põvva pähel ku vihma vili (vns) parem ikka põua pähkel kui vihma vili || põvva|välk põuavälk ▪ õhtu lei põvvavälk taga mõtsa õhtul lõi metsa taga põuavälk; põvva suits põuasuits ▪ vaist om ilm suitsu täis, sis ütelt´s, sii om põvva suits vahel on ilm suitsu täis, see öeldakse põuasuits. Vrd kuju1, kõrvet´s
2. piltl puudus, nappus ▪ me ei saa leväge läbi, leväst tule põud kätte me ei tule leivaga välja, leivast tuleb puudus kätte. Vrd kitsikus, nappus, .puudus1

pööre <.püürde, pööret>
1. pööre, muutus ▪ ku tule mõni ilma pööre, sis nii Eesti rahase ei massa tuhkagi uus kui tuleb mõni maailma muutus, siis need Eesti rahad ei maksa midagi (st kui valitsused vahetuvad). Vrd muudatus
2. teekäänak ▪ edimene pööre ääd kätt lääp Riuma ves´ke poole esimene käänak paremat kätt viib Riuma veski poole. Vrd käänäp

raud <ravva, .rauda>
1. raud, metall ▪ sõs olli seande suitav ravvast siis oli selline sugemisvahend rauast (linaharjast); sepp aa punatses ravva, raud lää elgis sepp ajab raua punaseks, raud läheb helkivaks (hõõguma) || aak´|raud haakraud ▪ sepä alasel om aak´raud, kun obese rauda kõverdets sepa alasel on haakraud, kus hobuserauda kõverdatakse; kan´g|ravva kangsuurauad ▪ ilma ei saa obesege sõita ku kan´graudu suhun ei joole ilma ei saa hobusega sõita, kui kangraudu [hobusel] suus ei ole; kapuste|raud kapsaraud; lamba|ravva lambarauad, lambakäärid ▪ lambaravva tahav ihva lambaraudu tuleb teritada (ihuda); obese|raud hobuseraud ▪ ku sa terve obeseravva lövvät jüripäeva ommuku, sis olet sa selle aaste aigu terve Krk kui sa terve hobuseraua leiad jüripäeva hommikul, siis oled sa kogu selle aasta terve; silmä|raud kirvesilma raud ▪ silmäraud käänets katekõrra ja keedets terä sinna vahel Krk kirvesilma raud käänatakse kahekorra ja keedetakse [kirve]tera sinna vahele; suu|ravva suurauad, suitsed ▪ aa obesel ravva suhu pane hobusele rauad suhu; valet raud malm ▪ paa raud om valet raud pajaraud on malmist. Vrd ravva
2. piltl püss ▪ ta tap´s üte ravvage mitmit eläjit ta tappis ühe rauaga mitu looma (st ühe püssiga). Vt püs´s

rik´s2 <riksi, .riksi> Trv lstk kiku, lapse hammas ▪ joba om latsel riksi suhun juba on lapsel kikud suus. Vrd kik´k4

ruuts2 <roodsu ~ rootsu, .ruutsu>
1. roots ▪ kapuste om ruutsu jäänu, uisa om ärä söönü kapsad on rootsu jäänud, ussid on ära söönud; lehel om vars ja ruuts lehel on vars ja roots. Vrd rootsik2 || sel´lä|ruuts selgroog ▪ ta olli nõnda kõhn, et sel´läruuts olli nätä ta oli nii kõhn, et selgroog oli näha; sule|ruuts suleroots ▪ suleroodsu tules ahju visate sulerootsud tuleks ahju visata
3. piltl kõhn olend ▪ miul om üit´s obese ruuts mul on üks kõhn hobune; laudan olli üit´s vana lehmä ruuts laudas oli üks vana lehmaroots. Vrd kiidser´t, koiger´ts, raat´s

rõgisteme <rõgiste, rõgiste>
1. rõgistama, ragistama ▪ mis sa rõgistet sääl suhun mis sa rõgistad seal suus; ma rõgisti pähklit katik ku üit´s rõgin ma rõgistasin raginal pähkleid katki. Vrd ragisteme
2. hambaid krigistama ▪ miis rõgis´t süämetävvege ambit mees krigistas südametäiega hambaid. Vrd rigisteme, .riitsme

rõõm1 <rõõmu, .rõõmu> rõõm; heameel ▪ lait´s rõõmu peräst õisas´ laps hõiskas rõõmu pärast; sel perel om lastest pal´t rõõm sellel perel on lastest ainult heameel; tal olli rõõm süämen ja laul suhun (knk) tal oli rõõm südames ja laul suus. Vrd ilu, lus´t

.sal´me1 ~ .sal´ma1 <.salli, salli>
1. sallima ▪ ta es või miut salli ta ei suutnud mind sallida. Vrd kannateme, .sal´gme
2. armastama ▪ mia salli siut ma armastan sind. Vrd armasteme, .uul´me1

sap´p1 <sapi, sappi> sapp, seedenõre ▪ sap´p piap ärä võtme, et ta kalas ei putu, lihas ei putu, sii tiiss nii mõrus sapi peab ära võtma, et ta kalaga kokku ei puutu, lihaga kokku ei puutu, see teeks nad mõruks

sekkä sekka, seltsi; keskele, vahele ▪ mea külä veere pääl elä, külä sekkä mea ei putu mina elan küla servas, küla keskele ma ei puutu; temä om esi ennest selle pardi sekkä anden Krk tema on ise ennast selle kamba sekka andnud (st lasknud kampa kutsuda). Vrd .keskel, .kilda, .seltsi, .ulka2

.suhkru|.aigus <.suhkru|.aiguse, .suhkru|.aigust> uus suhkruhaigus, diabeet ▪ suhkruaigus tulevet vere puudusest, inimene lääp kahmatses ja kõllatses suhkruhaigus tulevat vere puudusest, [haige] inimene muutub kahvatuks ja kollaseks. Vt .suhkru|tõbi

suids ~ suits <suidsu, .suitsu> , suits <suitsu, .suitsu>
1. suits, toss ▪ suidsute tonni kadaje suidsuge ärä suitsuta tünnid kadakasuitsuga ära; kütüse suidsul om tõistmuudu ais man, maa ais kütise suitsul on teistmoodi hais juures, mulla hais. Vrd toss1, ving1 || kulla|suits kullatolm ▪ ta kuld ei oole, pal´t kullasuidsuge üle last kuld see ei ole, ainult kullatolmuga üle lastud; põvva|suits põuavine ▪ ilm om põvvasuitsu täüs, ummen udsun om kikk puha ümbrus on põuavinet täis, pilves udune on kõik; õbe|suits õhuke hõbedakiht ▪ õbesuidsuge vähä üle libastet vas´ksõrmusse lör´ts õhukese hõbedakorraga üle lastud niru vasksõrmuse
2. sigaret; pabeross ▪ seh, pane suits ette kah, ku tõine paberossi and! säh, pane suits ette ka, kui teine paberossi pakub!. Vrd paberos´s
3. piltl majapidamine, talu, elumaja ▪ viina om egä suidsu alt saia viina saab igast talust. Vrd tule|oone

suu1 <suu, suud>
1. suu ▪ amba om irvi suhun, ei lase müüdä minnä hambad on irevil suus, ei lase mööda minna (koera kohta). Vrd lõug, sut´t2
2. piltl suuvärk, kõneosavus ▪ ta om laia suuge, egä temä kinni ei pia ta on laia suuga, ega tema kinni ei pea (inimesest, kes palju räägib); lahke suu annap sõpru (vns) lahke kõne annab sõpru; ilma suud ei saa kennik kinni panna, las na kõnelev (knk) ilma suud ei saa keegi kinni panna, las nad räägivad (kuulujuttudest); suuge tiip suure linna, kätege ei kana pesä (knk) suuga teeb suure linna, kätega ei kana pesagi. Vrd suu|vär´k
3. piltl sööja; isik, olend ▪ neid suusit om jo pal´lu söömän neid suid on ju palju söömas. Vrd sööjä
4. piltl nägu ▪ nevä mõseva suid puhtes nad pesevad [oma] nägusid puhtaks; latsel om suu must lapsel on nägu must. Vt nägu1
5. ava, suue, miski suud meenutav ▪ Õhne jõe suuss om nigu Uvve Suisle mõisa ütessä versta Õhne jõe suudmesse on nagu Uue-Suislepa mõisa üheksa versta; ahju suu om är lagunu piltl ahjusuu on ära lagunenud (ei saa enam lapsi); mine pane kooba suu kinni! mine pane [keldri]koopa suu kinni!. Vrd mulk1, .suudjas

.suuru Krk suurune ▪ sa olet joba velle suuru sa oled juba venna suurune; kasvaje olli kõtu pääl joba rusigu suuru kasvaja oli kõhu peal juba rusika suurune. Vrd .suurun

suut´ <soodi, .suuti> Trv Hel soot, endine jõesäng; madal vesine lohk ▪ vihma aigu om suut´ vett täüs, mud´u om kuju vihma ajal on jõesäng vett täis, muidu on kuiv; säält läbi soodi ei saa minnä sealt läbi vesise koha ei saa minna. Vt jõgi

.suutu, .suutus täiesti, sootuks, hoopis ▪ ta olli miu suutus ärä uneten ta oli mind täiesti ära unustanud; jahu om suutus otsan, vaja veskel minna jahu on täiesti otsas, vaja on veskile minna; kapuste om suutu ärä kadunu kapsad on sootuks ära kadunud. Vrd .suutumas

.tahmame <tahmate, .tahma> Hls tahmama ▪ suits om sanna palgi puha ärä tahmanu suits on sauna palgid kõik ära tahmanud. Vrd nõgiteme, tahmateme

tehest, teheste
1. lähestikku, tihedalt ▪ mede külän ollive maja tehest ehitet meie külas olid majad lähestikku ehitatud. Vrd tihelt, tiheste
2. tihti, sagedasti ▪ mea ole siut peris tehest nännü ma olen sind päris sagedasti näinud. Vrd sagest, sakest, .tihti
3. kõvasti, tihedalt kokku surutud ▪ rästä all om lumi tehest kokku surut räästa all on lumi tihedalt kokku surutud. Vrd kõvaste
4. tugevasti, kõvasti ▪ te olede siin tehest tüüd tennü te olete siin kõvasti tööd teinud. Vrd tugevest

.tolmame <tolmate, .tolma>
1. tolmama ▪ tii nakkap tolmame tee hakkab tolmama. Vrd .suitsme
2. tolmlema ▪ tolmas ku suits käi üle rüä Krk tolmleb, nagu suits käib üle rukki; vaguviisi saa ärä tolmate, ei ole suur tuul´ vaikselt saab ära tolmelda, ei ole suur tuul
3. tolmuma ▪ rõõva tolmave ärä vil´lä tolmu sihen riided tolmuvad ära viljatolmus

.tormame <tormate, .torma>
1. tormama, tormi tegema ▪ väl´län tuisas´ ja tormas´, kik´k silmä ja suu ai täüs (knk) väljas tuiskas ja tormas, kõik silmad ja suu ajas täis. Vrd marutseme, maruteme, .mölläme, .mülläme, tormuteme
2. piltl tossama ▪ piip mutku tormas suhun, kammer suitsu täüs Krk piip muudkui tossab suus, tuba [on] suitsu täis. Vt .tossame

tuus1 <tuusa, .tuusa> , tuuds1 <tuudsa, .tuudsa> Krk äss, tuus ▪ tuus om kardimängun tugev kaar´t tuus on kaardimängus tugev kaart; miul olliv ruudi tuus ja ärtu tuus kõrrage kähen minul olid ruutu äss ja ärtu äss korraga käes. Vrd äss1

.tuutme <.tuuta, tooda> Krk Hel tõotama ▪ ta tuut´s tulla ta lubas tulla. Vt .tooteme, .tõoteme

tuut´s <tuutsi, .tuutsi> , tuud´s <tuudsi, .tuudsi>
1. pussnuga ▪ tal olli tuut´s üükse pääl tal oli pussnuga vöö vahel; poisi joosive tuut´sege kallale poisid jooksid pussidega kallale; tuutsig tapets sigä pussnoaga tapetakse siga. Vrd pus´s1
2. piltl vilets kirves ▪ kuurin olli üits vana tuut´s, sellege es ole kedäki tetä kuuris oli üks vana vilets kirves, sellega ei olnud midagi teha. Vrd .tuiam

tõine <tõise, tõist> , tõene <tõese, tõist> , tõne <tõse, tõist> Trv Hel
1. teine ▪ tõine poig olli Piiter teine poeg oli Peeter (vanuselt); üit´s agu kistup, tõene tõusup Trv (knk) üks agu kustub, teine tõuseb (jaaniööl)
2. järgmine ▪ saisiv sääl üte üü üleven ja tõne üü võeti maha jälle Krk Hel seisid seal ühe öö üleval ja järgmine öö võeti [vili] maha jälle (rehepeksust). Vrd perimin
3. keegi teine, muu isik ▪ tõise ütelnu no ku sa esi teit, sõs kannate esi kah teised öelnud, [et] no kui sa ise tegid, siis kannata ise ka
4. erinev, teistsugune ▪ ilm om joba tõises muutun ilm on juba teistsuguseks muutunud. Vrd esi1, esit|sugune, uus

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

.uutme <.uuta, ooda>
1. ootama ▪ egäs siin muud es saa tetä ku uuta ega siin muud ei saanud teha kui oodata; küll me su oodime küll me sind ootasime; ma oodi sut ku eiläst päevä (knk) ma ootasin sind kui eilset päeva; na akkav iki väege enne aigu uutme nad hakkavad ikka väga enneaegu [lapse sündi] ootama (liiga vara rasedusest rääkimisest). Vrd odume
2. millelegi lootma, soovima ▪ ta uut´s miu käest abi ta ootas minult abi. Vrd .luutme1

.uutus <.uutuse, .uutust> Trv ootus ▪ latse uutus om ilus aig lapseootus on ilus aeg. Vt oodus

vam´m <vammi, .vammi>
1. majavamm ▪ ku peremiis meistertel viina ei osta, sis pannas vam´m seinäl sissi Krk kui peremees meistritele viina ei osta, siis pannakse vamm seina sisse (maja ehitamisest)
2. soor, suuvalge ▪ latsel suulagi valge, ka tal vam´m suhun om või? lapsel suulagi valge, kas tal on soor suus või?
3. pesukäsn, svamm ▪ mõse ennest vammige puhtas! pese ennast svammiga puhtaks!

.vääräme <vääräte ~ vääräde, .väärä> väärama, rikkuma ▪ sedä es või kennigi vääräte seda ei suutnud keegi väärata; vanadus vääräs, aiatagune taht (vns) vanadus väärab, aiatagune tahab (st vanadus teeb nõrgaks, surm tahab võtta). Vrd .rikme1