[MUL] Mulgi sõnaraamat

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

ajak <ajakse, ajakest> ajake, armas aeg (ka hüüatustes) ▪ oh sa pühän ajak! oh sa armas aeg!

jagu <jao, jagu>
1. tükk, hulk; kindel või vajalik osa tervikust ▪ viien jaon om värmit tõisi viies osas on värvitud teisi (lõngu); kohvi tetäs, pannas siguri, rügi ja nisusit, egät üit´s jagu (kui) kohvi tehakse, pannakse sigurit, rukist ja nisu, igaüht võrdne osa; villast kangast katekümne amme jagu kahekümne särgi jagu villast kangast (st piisavalt, et teha kakskümmend särki). Vrd osa1, tükk
2. teatud aeg, periood ▪ ken oma jao är põdes sai allist valla kes oma aja ära põdes, sai halltõvest (st malaariast) lahti; änäpest jaost om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst Krk enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vrd aig
3. tõug, sugu ▪ mia ole suurest suust ja talu jaost mina olen kõrgest soost ja talu[rahva] tõust. Vrd jakk2, sugu, tõug2
4. (kellegi) oma ▪ miu jagu minu oma; sii tallek om undi jagu, undi mär´k kül´len see talleke on hundi oma, hundi märk [on] küljes. Vrd oma

jär´g <järe, .järge>
1. järg, kord; olukord ▪ kudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järg ▪ ma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aeg ▪ ligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevus ▪ temäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavara ▪ ku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakus ▪ sii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus

kadu|aig <kadu|aa, kadu|.aiga> vanakuu aeg ▪ pirle om õige kaduaig, mia ei püä lambit praegu on õige vanakuu aeg, ma ei püga lambaid

kaduve ~ kaduv <kaduve, kaduvet> kaduv; vanakuu (aeg) ▪ vana kuu õigats kaduv kuu Hls vana kuud kutsutakse kaduvaks kuuks; kaduvel kuul piap maja ragume ja pane edimene pal´k undarmendi pääl ka kaduvel kuul vanakuu ajal peab maja [üles] raiuma ja pane esimene palk vundamendi peale ka vanakuu ajal; kaduvel aal arstiti paisit vanakuu ajal arstiti paiseid

lõune1 <.lõune, lõunet> Hel
1. lõuna, ilmakaar ▪ lõune puult tulep lämit ilma lõuna poolt tuleb sooja ilma
2. lõunasöök ▪ mes meil täembe lõunes om? mis meil täna lõunasöögiks on?. Vrd lõunak
3. lõunane aeg ▪ mia ole joba lõunes väsünü ma olen juba lõunaks väsinud

pime <pime, pimet>
1. pime, valguseta aeg ▪ kui pimesse läit´s võeti tuli üles kui pimedaks läks, võeti tuli üles (pandi tuli põlema). Vt pimme
2. nägemisvõimetu ▪ tal olli ütest silmäst peris pime tal oli üks silm päris nägemisvõimetu. Vrd sõra
3. piltl mitte märkav, arusaamatu ▪ sii asi om koguniste pime, mia sest aru ei saa see asi on tervenisti arusaamatu, mina sellest aru ei saa. Vrd aru|saamata
4. piltl hirmus, tohutu ▪ sii miis olli küll pime laisk see mees oli küll tohutu laisk. Vrd ilmatu, kole1, koletu, põhjatu, .tuitu

pimme <pimme, pimmet>
1. pime, valgusetu ▪ sügüse tuleve pikä pimme üüse sügisel tulevad pikad pimedad ööd; õige pimme ämärik olli joba ku ma kodu sai õige pime hämarik oli juba, kui ma koju sain. Vt pime
2. pimedus; valguseta aeg ▪ ta pimmest pimmeni rühmäs mõtsan ta rügab pimedast pimedani metsas. Vt pimedus, Vrd kahmak1
3. nägemisvõimetu ▪ sul om nagu pimmel kanal õn´n sul on nagu pimedal kanal õnn. Vrd sõra
4. tohutu, väga ▪ pini olli pimme laisk, las´k varessil pudrumolli kah tühjäs süvvä koer oli tohutu laisk, lasi varestel pudrukausi ka tühjaks süüa. Vrd ilma2, ilmatu, kole1, koletu, .tuitu
5. sõge, arutu (kirumissõna) ▪ ma lassi pudelest kait´s pun´nsuutäüt, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks punnsuutäit, see sõge läks pähe. Vrd sõge
6. ime (hüüatusena) ▪ ohoo pimme, küll tal om iluse rõõva sälän! ohoo ime, küll tal on ilusad riided seljas!. Vrd ime

samm <sammu, .sammu> samm, aste ▪ kuuskümmend vai sada sammu, mis selle nuka pääle tulli kuuskümmend või sada sammu, mis selle nurga peale [pikkus] oli; sada sammu ütelts vakamaa olevet sada sammu öeldakse vakamaa [suurus] olevat. Vrd aste, tam´m3 || kuke|samm kukesamm, väike vahemaa või aeg ▪ pääle kolmekuninge päevä päe lää egä päe üit´s kukesamm pikepes peale kolmekuningapäeva läheb päev igal päeval ühe kukesammu võrra pikemaks

tak´s1 <taksi, .taksi>
1. taks, hind ▪ sii om miu tak´s, võta või jätä see on minu hind, võta või jäta. Vrd ind
2. norm, määr; õige aeg ▪ rügä taht lõigade, ein taht niita, egäl oma tak´s iki rukist on vaja lõigata, hein on vaja niita, igaühel oma aeg ikka

tulevik <tulevigu ~ tuleviku, tulevikku> Trv tulev aeg, tulevik ▪ sii naene näi tulevikku see naine nägi tulevikku

.valge <.valge, .valget>
1. valge, valget värvi ▪ miul olli ka säändse valge suka valgest linatsest minul olid ka sellised valged sukad valgest linasest
2. valgus, valge aeg ▪ ommuku sõs nigu vähä valget nätä olli sõs olli ää hommikul, siis kui natuke valgust näha oli, siis oli hea. Vrd .valge|valu, .valgus, valu2
3. piltl hõberaha ▪ kel veimi anti, sii pidi raha vastu anme, sii olli noorigu valge kellele veimesid anti, see pidi raha vastu andma, see oli nooriku hõberaha (pruudile veimede eest kingitud raha); selle ma oia kirstu valges selle [raha] ma hoian kirsturahaks; ku lait´s är ristiti, sõs vadere panniv raha ris´tmisvette, sii olli latse valge ku laps ära ristiti, siis vaderid panid raha ristimisvette, see oli lapse hõberaha
4. valgevoolus, naistehaigus ▪ valge nõgese om naisterahva valgide vastu valge iminõges on [ravim] valgevooluse vastu

.valge|valu <.valge|valu, .valge|valu> päevavalgus, valge aeg ▪ taass iki valgevaluge kammert ärä küttä tahaks ikka päevavalgel tuba ära kütta; tule sa valgevalug ik kodu, är sa pimmesses jäiä! tule sa valgel ajal ikka koju, ära pimeda peale jää!. Vrd .valge, .valgus, valu2