[MUL] Mulgi sõnaraamat

ahi|kotus <ahi|kotusse, ahi|kotust> Trv ohverdamispaik ▪ ahikotus olli Tarvastun kiriku vastun üle jõe ohverdamispaik oli Tarvastus kiriku vastas üle jõe

engätse|kotus <engätse|kotusse, engätse|kotust ~ engätse|kotuse, engätse|kotust>
1. hingamiskoht, õhuauk ▪ tual ei jole engätsekotust toal ei ole õhuauku. Vrd engätse|auk
2. hauakoht, võrendik ▪ engätsekotuses inemisi uppuvet ärä hauakohta uppuvat inimesi ära. Vrd neelätse|kotus, võrendik, võreng

kitu|lind <kitu|linnu, kitu|.lindu> Krk kiitleja ▪ üit´s va kitulind ta iki om üks vana kiitleja ta ikka on. Vrd .kiitlik, kitu|perse, kitu|riist

kitu|perse <kitu|.perse, kitu|perset> kiitleja ▪ sii üit´s kituperse, esiennest ta kitt, moka joosev pähän (knk) see üks kiitleja [on], iseennast ta kiidab, suu jahvatab. Vrd .kiitlik, kitu|lind, kitu|riist

kitu|riist <kitu|riista, kitu|.riista>
1. hlv kiitleja, hoopleja ▪ ossa põrgu kituriist! oh sa pagana kiitleja!. Vrd kehken|püks, kel´k2, kitu|lind, kitu|perse
2. nlj kiiduväärt asi ▪ egä ta ei ole kituriist ega ta kiiduväärt asi ei ole

kodu1 <kodu, kodu>
1. kodu, elupaik ▪ kodun om ää eläde kodus on hea elada; ku esä sures, om puul´ kodu kadunu, ku emä är sures, kodu koguni kadunu (vns) kui isa sureb, on pool kodu kadunud, kui ema ära sureb, [on] kodu täiesti kadunud. Vrd maja, pää|vari
2. kodune, kodulähedane ▪ ma olli lennu pääl, kodu tüü om jus´tku ärä unetet ma olin kodust ära, kodused tööd on justkui ära unustatud. Vrd kodune, paigine

kodu2 Hel kodus ▪ miu kodu es ütelde kennigil kurjaste minu kodus ei öeldud kellelegi halvasti || kodu .käimä endises elupaigas kummitamas käima, kodus käima ▪ üit´s mõisaärrä olli ärä surenu, sis nakanu temä kodu käimä üks mõisahärra oli ära surnud, siis hakanud tema kodus [kummitamas] käima. Vrd kodu|mail

kodu3 koju ▪ mine il´läksi, küll sa õhtus kodu saat mine tasakesi, küll sa õhtuks koju saad || kodu tuleme poegima, sünnitama ▪ temäl õhvak olli kodu tullu, nüsme saanu tal oli mullikas poeginud, [oli] lüpsma tulnud; kodu mineme ära surema ▪ temä ärä oma kodu lännu joh, ei tule änäp meie manu tema on juba ära oma [igavesse] koju läinud, ei tule enam meie juurde (st ära surnud); kodu paneme vanapiigaks nõiduma ▪ ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant ma nägin tüdrukut, kes oli vanapiigaks nõiutud. Vrd kodu|maile

kodu|iir <kodu|iire, kodu|iirt> koduhiir ▪ egän talun om oma koduiire igas talus on oma koduhiired

kodu|.käijä <kodu|.käijä, kodu|.käijät> endises elupaigas kummitav surnu, kodukäija ▪ surnu om kodukäijä surnu on kodukäija

kodu|mail Trv Pst kodus, kodupaigas ▪ kodumail om ää olla kodupaigas on hea olla. Vrd kodu2

kodu|maile Trv Pst koju, kodu lähedale ▪ ka te mehe tuleve jõulus kodumaile kas teie mehed tulevad jõuludeks koju. Vrd kodu3

kodu|mailt Trv Pst kodust, kodu lähedalt ▪ miul saadeti kodumailt pal´lu pakke mulle saadeti kodust palju pakke; me es saa kodumailt üttegi täävet me ei saanud kodust ühtegi teadet

kodu|pooline <kodu|poolitse, kodu|poolist ~ kodu|poolitse, kodu|poolitset> , kodu|poolis <kodu|poolise, kodu|poolist> kodupoolis, kodus endale valmistatud maiusroog ▪ latse kütsetive kodupoolitses kuuk´e lapsed küpsetasid kodupooliseks kooke; akkame kodupoolist tegeme hakkame kodupoolist tegema. Vrd erä

kodu|poolis vt kodu|pooline

kodu|rahvas vt rahvas

kodu|rät´t vt rät´t

kodu|sõda vt sõda

kodu|tüdrik <kodu|tüdrigu ~ kodu|tüdriku, kodu|tüdrikut> , kodu|tüdruk <kodu|tüdrugu ~ kodu|tüdruku, kodu|tüdrukut> Krk teenija, teenijatüdruk ▪ ta läit´s kodutüdrikus talu pääl ta läks tallu teenijaks. Vrd tüdruk, .tütrik

kodu|väi <kodu|väi, kodu|.väid> naisekodus elav väimees, koduväi ▪ sääl talun om ütsik tüdär, sääl om koduväi kotus saia seal talus on üksik tütar [st teisi lapsi pole], seal on koduväi koht saada. Vrd väi, väi|miis

kogu <kogu, kogu>
1. kogum, hulk ▪ üit´s kori om, üit´s kogu, luu ja nahk kogusen üks korjus on, üks kogum luud ja nahka. Vrd kild1, laru, par´t
2. kogu, kere, keha; ebaselge kuju ▪ säält kavest üit´s kogu liigup sealt kaugelt üks ebaselge kogu liigub; ta tulli oma suure koguge usse ette ta tuli oma suure kerega ukse ette. Vrd kere, keri

.kohtu|miis <.kohtu|mihe ~ .kohtu|mehe, .kohtu|miist> kohtunik, kohtumõistja ▪ temä olli sõs valla kohtumiis vahel tema oli siis vallakohtunik vahel. Vrd .kohtunik

kojo <kojo, kojo> , koju <koju, koju>
1. elusolendi kujutis, kuju ▪ närudest tetäs seante koju, erne irmut´s, käe laiali nartsudest tehakse selline kujutis, hernehirmutis, käed laiali. Vt kuju2, kujuts
2. väline vorm ▪ lait´s om oma esä koju Hls laps on oma isa moodi. Vrd laan´4, vor´m
3. peibutuslind ▪ kojoge saa linde kojote peibutuslinnuga saab linde peibutada
4. piltl kõhnaks jäänud, kidur olend ▪ mikeperäst sa sedä lamba kojo kodu viit mispärast sa seda kõhna lammast koju viid. Vrd .koigur

koju vt kojo

kol´u1 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u> tarbetu kola, koli; tarbetu asi ▪ viska sii kol´u ahju! viska see kola ahju!. Vrd kili, kola2, koli, risu

kol´u2 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u>
1. pea, peakolu ▪ oina pes´seve ommi kolusit vastamisi nigu mürts ja mürts Hel oinad peksid oma päid vastamisi nagu mürts ja mürts. Vt pää
2. piltl aru, mõistus ▪ ka siul kol´u ka om? kas sul aru ka on?. Vrd aru1, kohm1, lod´u1, oid2

kol´u3 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u> veski, kapsariivi vms kolu ▪ vanast tetti rapantsi leibä, terä ei ole tahten kol´u ala minnä vanasti tehti aganaleiba, terad ei ole tahtnud kolust [läbi] alla minna; pane linasiimle kol´us pane linaseemned kolusse

kol´u|mat´s <kol´u|matsi, kol´u|.matsi> Hls lastehirmutis, koll ▪ vat ku kol´umat´s tulep ja pistap su kotti vaata, kui koll tuleb ja pistab su kotti. Vrd kol´l, mumm2, ton´t, veri|ammas

kon´u <kon´u, kon´ut> vana vilets olend, kõhn loom või inimene, luuvari ▪ laudan olli pal´lald lehmä kon´u laudas oli ainult vana vilets lehm; obene ol´li kõhn ku luu kon´u hobune oli kõhn kui luuvari. Vrd koiger´ts, koigu|pil´l, koodsu, kööt´s, luu|vari

korju <korju, korjut> , kor´u <kor´u, kor´ut> vana vilets loom või asi; varemed; korjus, raibe ▪ talust olli jäänü vana uune loomitse või kor´u talust olid [alles] jäänud vanad lagunenud hooned või varemed; nii om ütesugutse kor´use mõlebe need on ühesugused raiped mõlemad. Vrd kori, korjus, raibe, rusu2

kor´u vt korju

kos´u|emä <kos´u|emä, kos´u|emät ~ kos´u|emä> kosjaema, kosjasobitaja (naine) ▪ meil vananaise käisiv kosjan, õigati kos´uemä meil vanad naised käisid kosja sobitamas, kutsuti kosjaemadeks

kos´u|esä <kos´u|esä, kos´u|esät ~ kos´u|esä> kosjaisa, kosjasobitaja (mees) ▪ ku kos´uviin vastu võeti, sis anti kos´uesäl kinda kui kosjaviin vastu võeti, siis anti kosjaisale kindad. Vrd kosja|taat´, raud|käsi

kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviin ▪ ku sa kos´uviina viisit, egäüit´s sis an´ds kinki, sukke ja kindit ja üüksit kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi: sokke ja kindaid ja vöösid (pruudile)

koti|nop´p <koti|nopi, koti|noppi> piltl nimetissõrm ▪ edimen sõr´m, sii om kotinop´p esimene sõrm, see on kotinopp (ehk nimetissõrm). Vrd koti|nõgel, nimetse|sõr´m, poti|.lakje, või|.võtje

koti|nõgel <koti|nõgla, koti|.nõkla>
1. kotinõel ▪ kotinõgel om suur kõver kotinõel on suur [ja] kõver
2. piltl nimetissõrm. Vrd koti|nop´p, nimetse|sõr´m, poti|.lakje, või|.võtje

koti|rõõvas vt rõõvas

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstik ▪ pane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puul´3, süstik, ui|koda

kot´t <koti, kotti>
1. kott ▪ mea topsi koti viisi ärä lina likku mina panin kotiviisi linu ligunema; lume satas´ nõnda ku koti otsast lund sadas nii kui koti otsast (väga palju); vaga siga koti naaber (vns) vaga siga [on] koti naaber (viiakse tapale). Vrd sumadan´
2. mõõtühik ▪ viis nakla kaal´s kolme vakaline kot´t viis naela kaalus kolmevakaline kott. Vrd kuul´3

kotus <kotusse, kotust>
1. koht, paik ▪ naine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kotus, sis lääme sõnna obesit ojoteme Krk otsi mõni sügavam ujutamise koht, siis läheme sinna hobuseid ujutama. Vrd koht, paik1
2. asukoht, elukoht ▪ sii om miu elu kotus see on minu elukoht || tüü|kotus töökoht ▪ ma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vrd asu|paik, elämin

kut´u <kut´u, kut´ut> Hel hellitl kotsu (sea hellitusnimi); sea kutsehüüd ▪ perenaise ääl om siia kuulda ku ta kuts kut´u, kut´u, kut´u perenaise hääl on siia kuulda, kui ta kutsub: kutu, kutu, kutu

kõtu|nühäkul Krk kõhuli liikudes, kõhtupidi ▪ laits lää kõtunühäkul edesi laps läheb kõhuli end libistades edasi

kõtu|suun´ vt suun´

kõtu|tõbi <kõtu|tõve, kõtu|tõbe> Krk kõhuhaigus; koolera ▪ kõtutõbi om rasse tõbi koolera on raske haigus

kõtu|täedis <kõtu|täedisse, kõtu|täedist> Trv kõhutäis; söök ▪ mulgi puder om üit´s ää kõtutäedis mulgi puder on üks hea söök. Vrd kõtu|täis

kõtu|täis <kõtu|tävve, kõtu|täit> kõhutäis ▪ ma sai kõtutävve süvvä ma sain kõhutäie süüa; külä kõtutävveg saap pal´t üle agutse aia (vns) küla kõhutäiega saab ainult üle hagudest aia. Vrd kõtu|täedis

kõtu|uisk vt uisk1

käki|kot´t <käki|koti, käki|kotti> Hls Krk hobuse peakott, torp ▪ käkikot´t om tilluke torgake käkikott on tilluke torbake; sii om küll käkikot´t Krk hlv (knk) see on küll käkikott (viletsast tööst). Vrd apat´s3, tork1

mauri|kot´t <mauri|koti, mauri|.kotti> Krk kerjakott ▪ vanainimese käüsiv, maurikot´t sel´län vanainimesed käisid, kerjakott seljas

meele|kotus <meele|kotusse, meele|kotust, pl ablat meele|kottelt> Hls Krk
1. meelekoht, oimukoht ▪ meelekottelt olli kuul´ sissi last oimukohalt oli kuul sisse lastud. Vrd meele|koht, oimu|kotus, oim1
2. lõgemekoht ▪ meelekotus, lastel om nagu pooles pää valla lõgemekoht, lastel on nagu pooleks pea lahti

muna|kot´t <muna|koti, muna|kotti> Hls Krk munandikott ▪ jäärä munakotist tetti rahapunge jäära munandikotist tehti rahakotte. Vrd munni|kot´t

munni|kot´t <munni|koti, munni|kotti> Krk munandikott ▪ mud´u mia oles üit´s muudus miis, aga munnikotil kortsu sihen (knk) muidu ma oleks üks moodne mees, aga munandikotil kortsud sees. Vt muna|kot´t

neelu|kotus <neelu|kotusse, neelu|kotust> neelukoht, keeriseline koht jões ▪ neelukotusse om ohtligu neelukohad on ohtlikud. Vt neelätse|kotus

neelätse|kotus <neelätse|kotusse, neelätse|kotust> neelukoht, hauakoht (jões) ▪ neelätsekottal olli miis vette lännü ja ärä uppunu neelukohal oli mees vette läinud ja ära uppunud (jões); neelätsekotus om sii, kos vesi lüü tiiru neelukoht on see, kus vesi keerleb. Vrd engätse|kotus, laugas1, neelu|kotus, võrendik, võreng

oimu|kotus <oimu|kotusse, oimu|kotust> oimukoht, meelekoht ▪ tal ollive oimukotusse kikk allis lännü tal olid oimukohad kõik halliks läinud (juuksed). Vrd meele|koht, meele|kotus, oim1

osa|kot´t <osa|koti, osa|.kotti> nlj lihav, paks olevus ▪ sii siga olli küll paras osakot´t see siga oli küll päris paks. Vrd os´s2

pää|kot´t <pää|koti, pää|kotti>
1. kapuuts; peakott ▪ palitul olli pääkot´t kah mantlil oli ka kapuuts. Vrd paslik1
2. hobusele pähe seotav (kaera)kott ▪ obene sorgas´ pää pääkotti hobune torkas pea kaerakotti

raha|kot´t <raha|koti, raha|kotti> rahakott ▪ võta sii saaline nüid rahakotist väl´lä võta see sajaline [raha] nüüd rahakotist välja. Vrd kukur2, pung2, tengel|pung

tuha|kot´t <tuha|koti, tuha|kotti>
1. tuhakott ▪ tuhakoti siist visati tuhka tuhakoti seest visati tuhka
2. etn tuhaviskaja pulmas ▪ tuhakot´t, sii tolmut´s pulman, visas´ tolmu tõistel tuhaviskaja, see tolmutas pulmas, viskas tolmu teistele
3. piltl laiskleja. Vrd kõiguts, logas´k, lon´tu, .luukam, sooru

une|kot´t <une|koti, une|kotti> , uni|kot´t <uni|koti, uni|kotti> Trv unekott, palju magaja ▪ sii om egävene unekot´t ta on igavene unekott (st magab palju); noore om suure unikoti, neil om pal´lu und vaja noored on suured unekotid, neil on palju und vaja. Vrd uni|müt´s

uni|kot´t vt une|kot´t

varsa|kot´t <varsa|koti, varsa|kotti> Hel varsa lootekest ▪ varss om sündümise aal varsakotin varss on sündimise ajal lootekestas. Vrd vetum

vesi|kot´t <vesi|koti, vesi|kotti> Krk Hel veekest, sisemine lootekest ▪ loomal tulep sii vesikot´t ärä, sis tuleve nii jala loomal tuleb see veekest ära, siis tulevad need jalad; inimesel üteldes vetum, loomal vesikot´t inimesel öeldakse vetum, loomal vesikott (lootekesta kohta). Vrd vesi|vasik, vetum, vetütse