[MUL] Mulgi sõnaraamat

ajevel, ajevil, .aevil
1. hajevil; laokil ▪ mõtte ollive aevil mõtted olid laokil
2. lohakil ▪ kodu kikk ajevel puha, sa läät kodust ärä kodu kõik lohakil, (aga) sina lähed kodust ära

arime1 <aride, ari>
1. põldu harima ▪ ta lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet. Vrd .raak´me2
2. kasima, kohendama; puhastama ▪ rumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!; mia mõista soolikit aride küll ma oskan soolikaid puhastada küll. Vrd arenteme

.ealen Trv iganes, eales ▪ kos sa ealen läät või olet kus sa eales lähed või oled; mes ta sellege ealen mõtel´ mis ta sellega iganes mõtles. Vrd eal, .ealegi, iialgi

irmutus <irmutuse, irmutust> Trv
1. hirmuäratav olend, hirmutis ▪ koes sa nõnda irmutuse viisi lääd? kuhu sa niimoodi hirmutise moodi lähed?. Vrd irmut´s
2. peletusvahend ▪ sis tetti irmutus, kas säeti mõni ripendei rõõvas tiku otsa siis tehti peletusvahend, näiteks seati mõni ripendav riie tiku otsa. Vrd peletis

keeruline2 <keerulise, keerulist> käänuline ▪ seast keerulist tiid müüdä läet, essüt ärä sellist käänulist teed mööda lähed, eksid ära. Vrd käänuline, käänäkine, kääruline

kohe1
1. kuhu ▪ kohe sa läät? kuhu sa lähed?; ma ei tää, kohe ta läit´s ma ei tea, kuhu ta läks. Vrd kohes, kos, kunnes, kus
2. teadmata kohta, ükskõik kuhu ▪ mingu kohe taht mingu kuhu tahes

ku, kui
1. (sidesõna) kui ▪ ku ma sellest aigusest viil pääses kui ma sellest haigusest veel pääseksin; siit saa iki rohkep ku üit´s ame siit saab ikka rohkem kui ühe särgi; parep kui sa ärä läät siit parem, kui sa siit ära lähed; üit´s ku tõine kut´s miut oma poole [nii] üks kui [ka] teine kutsus mind enda juurde
2. (määrsõna) kui ▪ ku ma suurepes sai [siis] kui ma suuremaks sain; nõris´t viimätse ku tilga ärä nõristas viimsegi tilga ära; olgu rõõvit sel´län kui taht pal´lu olgu rõivad seljas kui palju tahes; puu olli ubinit täüs kui kubisi puu oli õunu nii täis, et kubises

kätte
1. kätte ▪ noorik tõmmas uvve sõrmilise kinda kätte noorik tõmbas uued sõrmkindad kätte
2. ette, teoksile ▪ mea tii kikk ärä, mis kätte putus ma teen kõik ära, mis kätte satub; nevä võtten kätte ja pidänu nõu et paem ärä nemad [olevat] võtnud kätte ja pidanud nõu, et põgeneme ära. Vrd ette1, käsile
3. omandusse, valdusse ▪ ta es anna mulle maad kätte ta ei andnud mulle maad kätte (minu omandusse)
4. meelevalda, võimusse ▪ tidruk an´ds ennäst siu kätte tüdruk andis ennast sinu meelevalda
5. päriselt, lõplikult ▪ läät püve püüntme, kaotet kana kogunti kätte ärä Krk (vns) lähed püüd püüdma, kaotad kana hoopiski käest ära. Vrd peris

.käär´me1 <.kääri, kääri>
1. kangalõime käärpuudele vedama ▪ ma käärsi kanga ärä ma käärisin kanga ära. Vrd .küür´me2
2. üles või alla keerama ▪ ku sa mõsu läet mõskme, kääri käüsse üles! kui sa pesu lähed pesema, kääri käised üles!. Vrd .käändme

laker´t <lakerdi, lakertit> joodik ▪ kus sa sihandse lakerdige läet, juup ja kakertep ümmer kuhu sa sellise joodikuga lähed, joob ja kakerdab ringi. Vrd lakat´s, lake|ran´ts, laku|ran´ts, laku|vasik

leh´t|kübär <leh´t|kübäre, leh´t|kübäret ~ leh´t|kübäre, leh´t|kübärt> Hls Krk kaabu, laia äärega meestemüts ▪ kus sa selle leh´tkübärege läät sääntse vilu ilmage kuhu sa selle kaabuga lähed sellise vilu ilmaga

logiseme <logiste, logise> Hls Krk logisema ▪ ratta logiseve all, kunkottel sa läet! rattad logisevad all, kuhu sa lähed!. Vrd .kolkame1, ligiseme, loppume, .lõnkme

lohak <lohagu ~ lohaku, lohakut>
1. hooletu, lohakas, korratu ▪ siandse lohaku tüüge ta kaugele ei jõvva sellise lohaka tööga ta kaugele ei jõua; ma ei kannate siandest lohakut inimest ma ei kannata sellist lohakat inimest. Vrd kõrratu, lohmak, lopak1, lös´kä, robusk
2. lohakas inimene ▪ vaade, kudas siul nii rõõva sel´län, läät ku va lohak vaata, kuidas sinul need rõivad seljas [on], lähed nagu vana lohakas [kunagi]. Vrd longer´ts, loper´t, ludri1, löhmäk, löper´ts

lon´k <longi, .lonki> Krk lodu, madal vesine heinamaa ▪ kui sa läbi longi läät, sis võta kengä jalast ärä, mud´u saave nii likes kui saa läbi vesise heinamaa lähed, siis võta kingad jalast ära, muidu saavad need märjaks. Vrd lod´u3, loigas, loimik, loisk1

mihine <mihitse, mihist> mehine, vapper ▪ mis sa poesike mihitse mihe vastu läät mis sa, poisike, mehise mehe vastu lähed; sii om mihitse meelege naine, kel abene suhun see on mehise meelega naine, kel habe suus (kasvab). Vrd meheline, mehine, mihelik

.mõõtme ~ .mõõtma <.mõõta, mõõda> mõõtma ▪ karjatse mõõdiv varju jalag, panti jalg iki varba ette karjased mõõtsid [päikese]varju jalaga, pandi jalg ikka varba ette; nüid mõõt ku varju, ka sa läät rutepest Krk nüüd mõõdab kui varju, kas sa lähed rutemini (öeldi aeglaselt käijale); ütesa kõrda mõõda, üit´s kõrd lõika (vns) üheksa korda mõõda, üks kord lõika; õlut ei saa ilma innate, viina ilma veeringide, mõdu ilma mõõtmede (rahvalaulust) õlut ei saa ilma hinnata, viina ilma veeringuta, mõdu ilma mõõtmata

nukili ninali ▪ lait´s putti nukili maha laps kukkus ninali maha; sirbige lõigates olet sa nukili mahan sirbiga lõigates oled sa ninali maas; sa õngitset vett, nõnda et nukili sissi läät sa õngitsed vett, nii et ninali lähed sisse (kukud vette). Vt nukikil

nõlene <nõletse, nõlest> Trv nõlehaigust põdev ▪ koes sea selle nõletse obesege läät? kuhu sa selle nõlehaige hobusega lähed?

osav <osave, osavet> osav, oskuslik ▪ ta om egä asja pääl osav ta on iga asja peale osav; sa läät tõist õppam, tõine om pal´lu osavep, temäst osavepet ääp ei saa olla Krk sa lähed teist õpetama, teine on palju osavam, temast osavamat enam ei saa olla. Vrd valus

.paistume <.paistude, .paistu> Krk Hel
1. paistma, kumama ▪ tule paistuve nõnda ku säräve tuled kumavad nagu särades; sis om iki pimme ku päe sissi ei paistu siis on ikka pime, kui päike sisse ei paista. Vrd komame1, kumame1, Vt .paistme || läbi .paistume läbi paistma, läbipaistev olema ▪ mis sa läät valge ette, egä sa läbi ei paistu mis sa lähed valguse ette, ega sa läbi ei paista
2. soojendama ▪ mede emä paistus´ aiget põlve ahju ehen meie ema soojendas haiget põlve ahju ees. Vrd lämisteme, lämiteme, lämmitseme, .soendeme

pal´las <.pal´la ~ .pal´le, pal´last>
1. paljas, tühi ▪ ma lää pal´le kätege Krk ma lähen tühjade kätega. Vrd lage, tühi
2. ainult, kõigest ▪ ku usse valla lükänu kadunu ärä, pal´las tuule uug jäänü järgi kui ukse lahti lükanud, kadunud [ta] ära, ainult tuulehoog jäänud järele; kos sa nüid läät pal´la ammega Trv kuhu sa nüüd lähed ainult särgiga. Vrd .pal´lalt, pal´last, pal´t

pest ~ pes´t Hls Krk ehk, võib-olla ▪ pes´t läät sa sinna võib-olla lähed sa sinna; ei või ütelte, pes´t ma võlede ei või öelda, ehk ma valetan. Vrd ek, mastek, vast, väte

pime|luum <pime|looma, pime|.luuma> Trv piltl pimeloom, pimekana (kirumissõna) ▪ kus sa pimeluum läät? kuhu sa, pimeloom, lähed?. Vrd pime|kana

püvi <püvi, püvi ~ püve, püvet> püü, põldpüü (Perdix perdix) ▪ püvi lennässive üle nurme püüd lendasid üle põllu; läät püvi püündme, kaodet kana ärä Krk (vns) lähed püüd püüdma, kaotad kana ära. Vrd nurme|püü, nur´m|kana, põld|püü, püü

rak-rak praks-praks ▪ ku jää pääl läät jalgege, lää katik ku ragin, rak-rak-rak kui jää peale lähed jalgadega, läheb katki kui ragin, praks-praks. Vrd raks2

roomakile Trv roomakil; roomakile ▪ kos sa läät nõnda roomakile! kuhu sa lähed niiviisi roomakil!; ta las´k ennest roomakile maha ta lasi ennast roomakile maha. Vrd roomakil, roomakul

sasime <saside, sasi> sasima, sassi ajama; ära sõtkuma ▪ eläje om lina sehen ollu, lina ärä sasinu loomad on linapõllul olnud, lina ära sõtkunud; mis sa läät sinnä lõngu sasime! mis sa lähed sinna lõngu sassi ajama!. Vrd sagrime, sakerdeme, .sõkme, .vatsma, vatsuteme1

sasine <sasitse, sasist> sassis, sasine ▪ uudi olliv tal ilmast ilma sasitse voodid olid tal kogu aeg sassis; kos sa läät selle sasitse pääge? Trv kuhu sa lähed sellise sassis peaga?. Vrd samsin, sassin, soldsene

.tiidme <teedä, tiiä> Trv Hel
1. teadma, teadlik olema ▪ ma tiiä, kohe sa läät ma tean, kuhu sa lähed. Vt täädme
2. tundma, tuttav olema ▪ ma tiidse küll sedä miist ma teadsin küll seda meest. Vrd .tundme
3. oskama, tundma ▪ esä tiidse säädust, vallavanemb es tiiä isa tundis seadust, vallavanem ei tundnud. Vrd .mõistme

tikuteme1 <tikute, tikude> Krk tikuga kinnitama (looma ketti jms) ▪ lehm tule edesi tikute lehma tikk tuleb edasi tõsta; tikude üten obest ka edesi, ku sa müüdä läät tõsta ühekorraga hobuse tikku ka edasi, kui sa mööda lähed

.tuhka|pus´s <.tuhka|pussi, .tuhka|.pussi>
1. tuhkapäevaks tehtud õlgnukk, tuhkapoiss ▪ tuhkapussi viiti ütest talust tõise, kiri üten, et otsip kodu tuhkapoiss viidi ühest talust teise, kiri kaasas, et otsib kodu. Vrd tuha|pois´s, .tuhka|poisik
2. piltl tuhakott, hurjutamise sõna ▪ kos_ sa tuhkapus´s lääd! kuhu sa, tuhakott, lähed!. Vrd tuha|kot´t

tuisk <tuisu, .tuisku> tuisk ▪ kos_sa lääd selle tuisuge? kuhu sa lähed selle tuisuga?; ilm lää tuisul ilm läheb tuisule || sala|tuis´k pinnatuisk ▪ sii va salatuis´k, ei sada egä kedäki, muudku kõhuts maad müüdä see on pinnatuisk, ei saja ega midagi, muudkui ajab [lund] maad mööda

tupits <tupitse, tupitset> Krk piltl kitsas seelik ▪ kus sa siandse ahtikse tupitsege läät! kuhu sa sellise kitsa seelikuga lähed!. Vrd tupp, tupat´s

.ulkme ~ .ulkma <.ulku, ulgu> , .ul´kme ~ .ul´kma <.ulki, ulgi> hulkuma ▪ mis sa ulgit, ku sa tüüd ei tii mis sa hulgud, kui sa tööd ei tee; enne söögu oma maa undi su ärä, ennegu võõrast maad müüdä ulkme läät enne söögu oma maa hundid sind ära, enne kui võõrast maad mööda hulkuma lähed; penise lätsiv külä pääle ul´kme koerad läksid küla peale hulkuma. Vrd .jõlkme, .roitme, tolgendeme, .tuiame, .urtame

umb|.määru Krk
1. huupi ▪ mis sa umbmääru sinna ot´sme läät, enne iki uuri asja mis sa sinna huupi otsima lähed, enne ikka uuri asja. Vrd .umbes, .uupi
2. arutult, mõtlematult ▪ ärä tetä üttepuhku umbmääru tüüd! ära tee kogu aeg arutult tööd!

.vaene <.vaese, vaest>
1. vaene, varatu ▪ asuniku tullive, nä olli irmus vaese, midägi es ole asunikud tulid, nad olid väga vaesed, midagi ei olnud. Vrd kidsev, kõhn
2. varatu inimene ▪ ta pess teist vaest ta peksab teist vaest
3. õnnetu ▪ ta olli üit´s vaene san´t ta oli üks õnnetu sant; oh sa vaeseke küll! oh sa õnnetuke küll!. Vt õnnetu
4. kehv, vilets ▪ mul jala seantse vaese mul on jalad sellised viletsad; mea ole vaese nägemisege ma olen kehva nägemisega; kos sa läät väl´lä seantse vaese obesege! kuidas sa lähed välja sellise kehva hobusega!; mul om vaene olla mul on kehv olla. Vrd kehv, nigel, närune, sitt, vilets
5. halb, tülikas ▪ nii lõnga om vaese kedräte need lõngad on ketramiseks tülikad. Vrd alb, paha, tülgäs

vastane1 ~ vastan <vastatse, vastast> , .vastne <.vastse, .vastset> vastne, uus ▪ ta olli vastsen rõõvin ta oli uutes rõivastes; ka vastan ait valmis joba saa? kas uus ait saab juba valmis?; ma olli oma vastse kalsa lõhki kiskun ma olin oma uued püksid lõhki kiskunud; kunas sa läät vastse kodu? millal sa lähed uude koju?. Vrd uus, uus|vastan, uvvene

vedeleme <vedelte ~ vedelde, vedele> vedelema; looderdama ▪ ta om üit´s vedeleje, vedeles pääl ilma müüdä ta on üks looder, looderdab pealegi mööda ilma; mis_sa läät õhtult vedelem väl´lä! mis sa lähed õhtuti välja vedelema!; nüid om tuba lämi, nüid na akkav vedelem nüüd on tuba soe, nüüd nad hakkavad ringi luusima (lutikad tulevad soojaga välja). Vrd lokerdeme, longerdeme, looderdeme, loosterteme, oigerteme, veenusteme

vennas <vennasse, vennast>
1. vennas, vend ▪ tule siiä, vennas! tule siia, vennas!. Vt veli
2. sõbramees, sell ▪ kos_sa vennas nüid lähed? kuhu sa, vennas, nüüd lähed?. Vrd vennike

.viime ~ .viimä <viiä, vii>
1. viima, kuhugi toimetama ▪ viit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju; ma lätsi linna piimä viimä ma läksin linna piima viima. Vrd .kanme, .tõstme || .enge .viimä hinge viima ▪ kos sa en´ge viimä läät seantse kül´mäge kuhu sa hinge viima lähed sellise külmaga; nurmikut .viimä piltl katsikul käima ▪ nurmikut viiti, sel naisel om laits ollu katsikul käidi, sel naisel on laps sündinud; sõna .viimä teadet viima ▪ temä lää vii sõna kätte tema läheb viib teate kätte
2. piltl kulgema, välja jõudma ▪ sii tii viivet mõtsa see tee viivat metsa

vägi1 <väe, väge>
1. vägi, ramm; sõjavägi ▪ täädje olli suure väege külatark oli suure väega; kel vägi, sel võimus (vns) kel vägi, sel võim; ummussen keedets rohi, paan kaase all, et tossuge vägi väl´lä ei lää ummuksis keedetakse rohtu, pajas kaane all, et auruga vägi välja ei läheks. Vrd kohm1, kõmps, oim3 || jalg|vägi jalavägi ▪ miu poig olli jalgväe pääl minu poeg oli jalaväes; mere|vägi merevägi ▪ ega temät mereväkke iki ei panna ega teda mereväkke ikka ei panda; .ratsa|vägi ratsavägi ▪ ka sia ratsaväe pääl tahat minnä? kas sa ratsaväkke tahad minna?; suure|tüki|vägi suurtükivägi ▪ ka sa läät suuretükiväe pääle? kas sa lähed suurtükiväkke?
2. hulk, kari; töövägi ▪ miu meelest tuu vägi püürse kik´k mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest); oma väege teime kikk tüü oma rahvaga tegime kogu töö. Vrd kari, rahvas, ulk