[MUL] Mulgi sõnaraamat

al´las <.al´la ~ .al´le, al´last>
1. haljas, roheline ▪ kikk tiiveere om al´le joba kõik teeääred on juba haljad. Vrd rohilane, rohilene, rohilin
2. klaar, selge ▪ lasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peal oli (peale tuli). Vrd laar´2, .sel´ge, selgüne
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest) ▪ miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

ilbuteme <ilbute, ilbude> Hls Krk ehtima, eputama (rõivastega) ▪ latse tal nõnda iluste ärä ilbutet, miul om ulka latsi, kellest mea neid ilbute lapsed on tal nii ilusasti riides, minul on hulk lapsi, kuidas mina neid riietega ehtida jõuan. Vrd epiteme, kekiteme, keniteme

janu <janu, janu>
1. janu ▪ süä kõrbus sehen, janu ärä ei lää süda kõrbeb sees, janu ära ei lähe. Vrd jänu
2. piltl iha, soov ▪ miul om janu peris raamatut lugede minul on suur soov raamatut lugeda. Vrd imu, suuv´

kamp2 <kamba, .kampa> suur tükk, kamakas ▪ küll om miul igäven kamp obest, kange veo oben küll on minul igavene hobusetükk, kange veohobune; an´d mul ää kamba liha andis mulle hea suure tüki liha; emä ku kamp, tüdär kokku kiskun ku kön´g Hel (knk) ema nagu kamakas, tütar kokku kiskunud kui könn (suurest priskest emast ja väikesest kõhnast tütrest). Vrd kamak, kambak

.kaugemb <.kaugembe, .kaugembet> , .kaugemp <.kaugempe, .kaugempet> , .kaugep <.kaugebe ~ .kaugepe, .kaugepet> kaugem ▪ miul om kaugembel minnä minul on kaugemale minna

.kirgamin ~ .kirgamine <.kirgamise, .kirgamist> Krk kiratsemine, virelemine ▪ sihandest kirgamist ei kannate kennigi sellist virelemist ei kannata keegi; küll temä saap ooletult läbi, miul iki üit´s ädä ja kirgamine küll tema saab muretult läbi, minul ikka üks häda ja virelemine

kohus <.kohtu, .kohust>
1. kohus ▪ mea kaiba ta kohtus ma kaeban ta kohtusse; kohtu poolest om temät mitu kõrda rahvit kohtu poolt on teda mitu korda trahvitud
2. kohtumõistmine, kohtuprotsess ▪ sii olli suur kohus, läit´s mitu päevä see oli suur kohtuprotsess, kestis mitu päeva; kohust ei ole täämbe pääväni tullu kohtumõistmist ei ole tänase päevani toimunud
3. kohtumaja ▪ Vil´ländin om uhke kohus Viljandis on uhke kohtumaja
4. kohustus, ülesanne ▪ siul kohus kullede, miul õigus ütelte (knk) sinul on kohustus kuulata, minul õigus ütelda
5. õigus ▪ antke sandil mis sandi kohus andke sandile, mis [on] sandi õigus (saada). Vrd .õigus

kondiline <kondilise, kondilist> Hls Krk
1. kondine, kõhn ▪ emä tulli oma kondilise käege, sääd´ iki, et miul kül´m ei saa ema tuli oma kondise käega, seadis ikka, et minul külm ei hakkaks. Vrd kon´t
2. konte täis; kontidega; luine ▪ tõpraliha om iki kondiline loomaliha on ikka konte täis; kondiline liha om süldis ää kontidega liha on süldiks hea. Vrd .luine

kullane <kullatse, kullast> Trv
1. kuldne, kullakarva ▪ tarvis mul ka är kullatse osta, setu kõllatse vaja minul ka kullakarva ära osta, setu kollased (st pruunikaskollased vene saapad). Vrd kuld, .kuldin
2. piltl kuldaväärt, suurepärane ▪ siast kullast inimest ku miu emä tõist ei ole sellist kuldaväärt inimest nagu minu ema teist ei ole

kuramus <kuramuse, kuramust> pagan, kuramus, kurivaim (vandesõna) ▪ miul kuramus püss mäel talutare man minul, kurivaim, püss mäel talutare juures; tõmba kuramusele tappa, kas ta jätäp siast muudu maha või ei anna kuramusele tappa, kas ta jätab sellise kombe maha või ei (pahandust teinud koera kohta). Vrd koram, koramus, kuras´k

kõnts2 <kõndsu, .kõntsu> Hel varandus, rikkus ▪ miul ei ole siin kedägi kõntsu minul ei ole siin mingit varandust. Vrd jõud, .jõukus, naud, varandus

kõrd2 <kõrra, .kõrda>
1. korrasolek, süsteem ▪ miul ei joole rõõvit kõrra järgi sel´gä panna minul ei ole korralikke riideid selga panna; piap kõrra aru järgi süük´ oleme ärä tett tüülistel, kolm kõrda süvväs peab korra järgi söök tehtud olema töölistele, kolm korda süüakse
2. olud, elujärg ▪ sääl om ää kõrd, tal om egät seal on hea elujärg, tal on kõike. Vrd elu|põlv, põli2
3. riigikord ▪ sii olli viil vene kõrra aal see oli veel vene korra ajal

kõrd3 <kõrra, .kõrda>
1. korrapärane paiknemine või asetus ▪ kateld jakuld panti, muedu üteld kõrrald es lää kuigi pal´lu Trv kahes jaos pandi, muidu ühe kihina ei läinud kuigi palju (rukkivihkude parsile asetamisest); katuse kõrd panti pääle, vitsege sii kõrd kinni katusele pandi kiht peale, vitstega [pandi] see kiht kinni (õlg- või rookatuse tegemisest)
2. korrus ▪ temä elä tõise kõrra pääl tema elab teisel korrusel. Vrd elu, taas´2
3. rida, rivi ▪ miul olli kõllatsit kivi elmi kolm kõrda minul oli kollaseid kivihelmeid kolm rida (kaelakees). Vrd rida, rodi

kähen
1. käes, saabunud, olemas ▪ kooliaig om jälle kähen kooliaeg on jälle käes; vat nüid om alle peenike kähen vaat nüüd on alles viletsus käes; tal om kikke kähen tal on kõike küllalt
2. õpitud, selge ▪ miul om viis päätükki kähen minul on viis peatükki selged
3. võimuses, meelevallas ▪ temä om mõrtsukside kähen ollu tema on mõrtsukate käes olnud; lehmä kuuma päevä kähen, tahave villu lehmad [on] kuuma päikese käes, tahavad villu. Vrd elevil

käpuline <käpulise, käpulist>
1. käppadega, käpaline ▪ sisas´k om käpuline, nel´lä käpäge sisalik on käpaline, nelja käpaga
2. käpataoline ▪ miul om käpulise kirjage kinda minul on käpataolise mustriga kindad. Vt käpäline

küür <küürä, .küürä> Hls Krk, küir <küirä, .küirä> Hel
1. küür, kühm (seljal) ▪ mia ole selispidi, miul küürä ei ole sel´län mina olen sirge, minul küüru ei ole seljas. Vrd kühm
2. piltl turi ▪ anden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta. Vt turi
3. kõrgem koht, kühm ▪ palgil küür, sii taht är raiu palgil [on] kühm, see tuleb ära raiuda. Vrd mõhn, mühk2

.küür´me1 <.küüri, küüri> Hls Krk küürima, hõõrudes pesema ▪ miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud läikivad, puhtaks küüritud. Vrd .küir´mä, .nühkäme

küüräk <küürägu ~ küüräku, küüräkut>
1. küürakas ▪ üit´s küüräk eit tulli tii pääl vastu üks küürakas eit tuli tee peal vastu. Vrd kööbäk, köötsäk, kühmäk, kürsäne
2. kühmus, kõver ▪ miul om küüräku sõrme minul on kõverad sõrmed. Vrd konderik, könderik, .köntrik, .väntrik

.laimus <.laimuse, .laimust> Hls Krk laim, laimujutt ▪ ken selle laimuse väl´lä ai? kes selle laimu välja ajas? (st suust välja); miu peräst laima miut taga sel´lä ninda pal´lu ku sa tahat, pää ja jala miul kokku laimusege minu pärast laima mind taga nii palju kui sa tahad, pea ja jalad [tee] minul laimuga kokku. Vt laim, Vrd naar, .reotus

latse|põli <latse|põlve, latse|.põlve> lapsepõlv ▪ sii om miul latsepõlve tüü see on minul lapsepõlve töö. Vrd kasu|põli

lobi2 <lobi, lobi> Krk
1. lobiseja, tühja jutu rääkija ▪ va lobi ütel´ et miul om aher naene va lobiseja ütles, et minul on viljatu naine. Vrd kolk3, kõka, ladra, larka, lur´ka
2. tühi jutt, lori ▪ siul sii lobi käis iki ehen, ennegu sel´ge sõna väl´lä tule sul see loba käib ikka ees, enne kui selge sõna välja tuleb. Vrd lara, lari, lori, lora, lär´r

lubame <lubade, lua ~ lubade, luba>
1. lubadust andma, lubama; tõotama ▪ luas´ iki tetä, aga jät´s tegemede lubas ikka teha, aga jättis tegemata. Vrd .tooteme
2. luba, nõusolekut andma ▪ emä es lua mul pidule minnä ema ei lubanud minul peole minna

lühemb <lühembe, lühembet> Trv, lühemp <lühempe, lühempet> Hls, lühep <lühepe, lühepet> Krk, löhemb <löhembe, löhembet> Trv lühem ▪ egä miul siu manu lühemp tii ei ole ku siul miu manu ega minul sinu juurde lühem tee ole kui sinul minu juurde; tal om tõine jalg löhemb tal on teine jalg lühem; nüid om tun´n või kait´s lühepes lännu päe nüüd on päev tunni või kahe võrra lühemaks läinud

mitu-setu <.mitme-.setme, mitut-setut> õige mitu, nii mitu ▪ miul om pirla mitu-setu paari vardit minul on praegu õige mitu paari vardaid; sest om mõni mitu-setu päivä müüdä sellest on üsna mitu päeva mööda (läinud)

mogime <mogide, mogi> vaevaliselt sööma, hambutult mäluma ▪ nän´n ei süü kedägi, pal´lald mogip suhun vanaema ei söö midagi, ainult mälub suus; miul ei ole ambit, mogi igimedege minul ei ole hambaid, söön igemetega. Vrd mokerdeme, mosime, mögime

müt´s <mütsi, .mütsi> müts, peakate ▪ miul olli üit´s tore müt´s mere einust minul oli üks tore müts mererohust (meriheintest). Vrd kübär

.niitsme|ruup´ <.niitsme|roobi, .niitsme|.ruupi> niieroop, vahend niite valmistamiseks ▪ miul ei ole niitsmeruupe minul ei ole niieroope. Vrd .niitsme|ar´k, .niitsme|jalg, .niitsme|laud

nisa <nisa, nisa>
1. nisa ▪ lehmäl om udar nisade vahelt lõhki lännü lehmal on udar nisade vahelt katki läinud; ku piim nissa tule, sis om kolmantel pääväl poig kui piim nisasse tuleb, siis on kolmandal päeval poegimist oodata (lehmal)
2. naise rinnanibu või rind ▪ miul olli väike nisa lait´s minul oli väike rinnalaps. Vrd nibi, nip´p1
3. lutt ▪ ma osti kolm nisa, tallekstel vaja, latsel vaja ma ostsin kolm lutti, tallekestele [on] vaja, lapsele [on] vaja. Vrd lud´su2, lud´u, lup´s, lut´t1

.nohkame <nohate, .nohka> , .nuhkame <nuhate, .nuhka> Krk nurisema, kaebama; kahtlustama ▪ nüid sia nohkat temä peräst, ohja om alle siu peon (knk) nüüd sina nurised tema üle, ohjad on alles sinu peos (lapse kasvatamisest); miul siu nohkamisest ka midägi ei ole, miu eng om puhas minul pole sinu kaebamisest midagi, minu hing on puhas; mea nuhka iki temä pääl, et ta ülekohut tegis´ ma kaeban ikka tema peale, et ta ülekohut tegi. Vrd iriseme, nurame, nurime

nõna <nõna, nõna> nina ▪ miul läit´s suits nõnna minul läks suits ninna; latse nõna alune leemen´ds üttepuhku lapse ninaalune leemendas ühtepuhku; nõna om mehe nõu (knk) nina on mehe nõuandja. Vt nina

näpe <.näppe, näpet>
1. näputäis, midagi vähest ▪ tal olli viil nipet ja näpet õmmelde tal oli veel näputäis õmmelda; ma anni tal nipet-näpet söögipoolist üten kah ma andsin talle natuke söögipoolist kaasa kah. Vrd näpu|täis
2. kaltsudest harutatud kiudaine ▪ miul ää ulk arudet näppit Krk minul [on] hea hulk harutatud näppeid. Vt .näpne

näät´ <näädi, .nääti> Krk raas, kübe (eriti liha kohta) ▪ ta om kõhnas jäänu, jus´tku üit´s luu kimbuk, sääl ei jole liha nääti ka pääl ta on kõhnaks jäänud, justkui üks kondikubu, seal [tal] ei ole liharaasu ka peal (luudel); miul ei joole liha nääti ka änäp mitti minul ei ole liharaasu ka enam mitte. Vt näädik

nüri <nüri, nüri ~ nüri, nürit>
1. nüri; tömp ▪ poisi saive peris vihatses, akassiv vikatit miu käest ärä kiskme ja õõr´siva nüris poisid said päris vihaseks, hakkasid vikatit minu käest ära kiskuma ja hõõrusid [selle] nüriks; miul kait´s nürit nuia om Krk minul kaks nüri nuia on (vikatitest). Vrd nühri, töm´p
2. tönts ▪ nüri sil´megi ei saa äste kirje kudade piltl töntside silmadega ei saa hästi mustreid kududa; ta iki puudulin om vähä, kes mõistusest nüri om piltl ta on natuke puudulik, kes on kehva mõistusega. Vrd .tön´tsus, tön´tsäk

oim1 <oimu, .oimu> Krk
1. meelekoht, oim ▪ tal olli oimu kottel üit´s täp´p tal oli meelekohal üks täpp. Vt meele|koht, meele|kotus, oimu|kotus
2. aru, taip, oid ▪ nii kaits laasi veini võtiv miul oimu nõnda ärä need kaks klaasi veini võtsid minul aru nii ära. Vrd aru1, kohm1, oid2, taid, taip

orja|ar´k <orja|argi, orja|.arki> Krk kaheharuline nahajoon peopesas ▪ miul om orjaar´k, ma pia pal´lu orjame minul on orjahark, ma pean palju orjama

.pehmelt Krk
1. pehmelt; nõrgalt ▪ ta pudus´ pehmelt einä kantsi ta kukkus pehmelt heinavirna; meil kaos kõne lõpp ärä, tule nõnda pehmelt meil kaob kõne lõpp ära, tuleb nii nõrgalt. Vrd .kergest, nõrgaste
2. vaevata, hõlpsalt ▪ miul iki üit´s ädä ja kirgamine, temä saap pehmelt ärä eläde minul ikka üks kiratsemine, tema saab vaevata ära elada. Vt lobevest, .õlpsalt

pirilda Trv Hel praegu ▪ miul om üit´s ame pirilda siin, ilma käisside minul on üks särk siin praegu, ilma käisteta. Vt parilda, .pildra, pirla, prilda, prilla, rilla

poole
1. poole, suunas ▪ egä keväde tetti kates poole jõge aid igal kevadel tehti kahele poole jõge aed || egäs poole igale poole ▪ lüü egäs poole vakju seinä löö igale poole vaiu seina; kigel poole igale poole, kõikjale ▪ käsikan´nelt sai kigel poole saata käsutäitjat sai igale poole saata; kokku poole kokkupoole ▪ lükkä tuki kokku poole, sõs palas usinep ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära; musta poole määrdunud, mustavõitu ▪ sii ame om musta poole, sii ei sünnü änäp ümmer panna see särk on määrdunud, see ei kõlba enam ümber panna; noore poole noorevõitu ▪ olli seante noore poole miis oli selline noorevõitu mees; vana poole vanaldane ▪ temä om iki vana poole joba tema on ikka vanaldane juba; .väl´lä poole väljapoole ▪ sii vär´v läit´s vanuten väl´lä poole see värv läks vanutades välja
2. ajalises suunas ▪ om küll joba keväde poole, aga tuule om iki viil kül´mä on küll juba kevadepoolne aeg, aga tuuled on ikka veel külmad
3. kasuks ▪ kelle poole sia tunnistet? kelle kasuks sina tunnistad?
4. mingi omaduse poole kalduv ▪ miul sedä rõõvast om napi poole minul on seda riiet napilt

.puudus1 <.puuduse, .puudust>
1. puudus, nappus ▪ miul ei ole prilla kellestigi puudust minul ei ole praegu millestki puudust. Vrd kitsikus, nappus
2. viga ▪ sääl olli pal´lu puudusi, egä mitte üit´s seal oli palju puudusi, mitte ainult üks. Vrd viga, vigadus

puul´|veli <poole|velle, puult|.velle> poolvend ▪ miul o tõine peris veli ja tõine o puul´velle minul on üks päris vend ja teine poolvend; sisalik om uisa puul´velle sisalik on ussi poolvend

raha <raha, raha> raha ▪ võtku puul raha omale ja viigu ärä! võtku pool raha endale ja viigu ära!; miul vallalist raha ei jole minul vaba raha ei ole. Vrd naud, ten´g || ammati|raha ametiraha; kaala|raha kaelaraha, ehtena või ametitunnusena kaelas kantav raha; latsi|raha platsiraha, (müügi)koha eest makstav raha laadal jm; .papre|raha paberraha; ännä|raha sabaraha, väike tasu ▪ lehmä müüti, sõs anti karjatsel ännäraha, pernan tõi ännäraha iist räti Krk [kui] lehma müüdi, siis anti karjasele sabaraha, perenaine tõi sabaraha eest rätiku

rahaline <rahalise, rahalist>
1. rahakas, rikas ▪ temä võt´t rahalise naise Trv ta võttis rikka naise. Vrd rahakas
2. palgaline ▪ kassa tõu oma rahvage kokku pannit või võtit rahalisi kah? kas sa [suvi]vilja oma perega kokku panid või võtsid palgalisi ka?. Vt palgaline
3. rahas makstav, rahaline ▪ miul rahalist teenistust ei ole ollu minul rahalist teenistust pole olnud. Vrd raha|pääline

rak´s3 <raksi, .raksi> vana kulunud riie või jalanõu ▪ miul om vana kördi rak´s ümmer minul on vana seelikuräbal ümber; ku viimin päe tulep, sis saat nende rak´seg läbi kui viimnepäev tuleb, siis saad nende kotadega läbi (ei ole uusi jalanõusid tarvis). Vrd ilbak, närmäk, raak2, radim, räväk

rama1 <rama, rama> Krk energiline, agar ▪ vat miul om üit´s poig rama miis, äste kärsitu engege, siante vahva egä asja pääle, siantsit rama tük´ke tiip vat minul on üks poeg agar mees, hästi kärsitu hingega, selline vahva iga asja peale, selliseid kangeid [vägi]tükke teeb. Vrd agar1, atsak, kare, kär´k3, rähmik1

rapenteme <rapente, rapende> Krk narmendama ▪ mõnel noorel viil armetube rõõva ku miul, rapents ja tolgents mõnel noorel on veel armetumad rõivad kui minul, narmendab ja tolgendab (riietus). Vt .rapneme, räpenteme

räs´ä <räs´ä, rä´sä> Hel ristpulk (labidavarrel, hargil, vikatil) ▪ taat tei varrel iluse räs´ä taat tegi varrele ilusa ristpulga; miul om räs´äge vikat´ minul on [varre] ristpulgaga vikat

sasiseme <sasiste, sasise>
1. sahisema ▪ ku kõnnits läbi kuju einä, sis sii sasises kui kõnnitakse läbi kuiva heina, siis see sahiseb; midägi sasisi põhu sehen Hls midagi sahises põhu sees. Vt sahiseme, Vrd sihiseme, sohiseme
2. piltl susisema, susistama ▪ mõnel sedäsi sasises, miul tule sõna selgest väl´lä mõnel sedasi [kõne] susiseb, minul tulevad sõnad selgesti välja. Vrd sosiseme, susiseme, vusiseme

.seasi, .seesi Hls Krk sedasi, niimoodi ▪ rääks-rääks, seasi tiip pajoarak kurgu peräge pal´t, sii laulja lind ei ole rääks-rääks, sedasi ainult teeb pajuharakas kurgupäraga, see laululind ei ole; miul olli sii lugu seesi ku kivis raiut (knk) minul oli see lugu sedaviisi kui kivisse raiutud. Vt sedäsi

seegelteme ~ seegeltem <seegelte, seegelde> Krk
1. vaatlema, silmitsema, uurima ▪ missa seegeltet tast nõnda pal´lu, ega sa aru tast iki ei saa mis sa uurid seda nii palju, ega sa aru sellest ikka ei saa; ma ei_joole neid seegelten ega vaaten, neid leheksit ma ei ole neid silmitsenud ega vaadanud, neid lehekesi (taime õiepunga lehtedest). Vrd sel´läteme, silmitseme, sirgelteme, .uur´me
2. arutama, läbi rääkima ▪ na seegeltiv, kõneliv läbi nad arutasid, rääkisid läbi; las na seegelte pähle, mis miul sest om las nad arutavad pealegi, mis minul sest on. Vrd aruteme2

sekeldus <sekelduse, sekeldust> Trv Hel sekeldus, askeldus, toimetus ▪ miul om viil mitu sekeldust ehen minul on veel mitu toimetust ees. Vrd sehkeldus, sekendus1

sekik ~ sekike <sekikse, sekikest> väike kott ▪ egä miul pal´lu ei ole, üit´s väike sekik om ega minul palju ei ole, üks väike kotike on. Vt sek´k

soovitus <soovituse, soovitust> Hls soovitus, soovitamine ▪ miul ei ole siu soovitust vaja minul ei ole sinu soovitamist vaja. Vrd suuv´

sulg4 <sulu, .sulgu> nohu ▪ sis tule aivas, ku sulg om siis tuleb aevastus, kui nohu on; miul om siante aigus kange kühä ja suluge, pää valutes minul on selline haigus kange köha ja nohuga, pea valutab; ma ole nüid sulun ma olen nüüd nohus. Vrd nohu, sulu|tõbi

.sun´dje <.sun´dje, .sun´djet>
1. sundija ▪ miul ei ole üttegi sun´djet minul ei ole ühtegi sundijat
2. kubjas Hel ▪ sun´dje käe all ei taha kennigi olla kupja käe all ei taha keegi olla. Vt kubjas

.suuline ~ .suulin <.suulitse, .suulist ~ .suuline, .suulist> soine ▪ nii maa om suulitse need maad on soised; suulitse maa pääl ei saa massintege tüüd tetä soise maa peal ei saa masinatega tööd teha; mis teil viga eläde, teil om maa ku mere sel´g, miul om künklin ja kändlin, suulin ja rabalin (knk) mis teil viga elada, teil on maa kui mereselg, minul on künklik ja kändlik, soine ja rabane. Vrd .suukas, .suune

sõbrustus <sõbrustuse, sõbrustust> Hls sõbrustamine, sõprus ▪ miul ei ole temäge änäp kedägi sõbrustust minul ei ole temaga enam mingit sõprust. Vt .sõprus

sõna|.võtlik <sõna|.võtligu ~ sõna|.võtliku, sõna|.võtlikku> Trv sõnakuulelik, kuulekas ▪ miul om puha sõnavõtligu latse minul on kõik kuulekad lapsed. Vrd kuulelik, sõna|kuulelik, sõnaline, sõna|.võtja, taltsas

tarviteme <tarvite, tarvide>
1. tarvitama, kasutama ▪ neid vana päkku mõtsan küll, neid ei tarvide kennigi Krk neid vanu puravikke [on] metsas küll, neid ei kasuta keegi; vanainimese änäp jagu tarvitev puha tat liikvert vanainimesed enamasti kasutavad kõik seda liikvat. Vrd kuluteme, .ruuk´me1
2. vajama ▪ mea ei ole tohtrit tarviten, tohter ei oole miu külgi kätt pisten minul ei ole arsti vaja olnud, arst ei ole minu külge kätt pannud. Vrd tarvitseme

taud´s <taudsi, .taudsi> Krk taud, tõbi, haigus ▪ egä sii mure meid ei murra, egä taudsi meid ei tapa (rahvalaulust) ega see mure meid ei murra, ega taudid meid ei tapa; miul ei ole miist egä last, kik´k om sõda sõkkun ja taud´s tappen (knk) minul ei ole meest ega last, kõik on sõda sõtkunud ja taud tapnud. Vt .aigus, tõbi

tik´s2 <tiksu, .tiksu> kübe, raas ▪ pane tiksuke võid seltsi pane raas võid juurde; viimäne ku tiks einu om ärä viit viimane kui raas heinu on ära viidud; miul ei oole mitti tiksu mõtsa minul ei ole mitte kübetki metsa. Vt tinks, Vrd tänks, tönks

.tohter <.tohtre, .tohtert ~ .tohterd> arst, tohter ▪ temä om kik´k linna tohtre läbi käünü ta on kõik linna arstid läbi käinud; iki tohtre õppuse perrä anti rohi ikka arsti õpetuse järgi anti rohtu; mea ei oole tohtret tarviten, tohter ei oole miu külgi kätt pisten minul ei ole arsti vaja olnud, arst ei ole minu külge kätt pannud. Vrd ar´st

tolgendeme ~ tolgenteme <tolgente, tolgende>
1. ripnema; tolknema; laokil olema ▪ juuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee; mõnel noorel viil armetube rõõva ku miul, rapents ja tolgents mõnel noorel veel armetumad riided kui minul, ripnevad ja narmendavad; koeral om karva valla, tolgendeve sel´län koeral on karvad lahti, tolgendavad seljas. Vrd .kõlkme, ripendeme, .ripneme, sorendeme, .tolkneme
2. jõlkuma, sihitult ringi käima ▪ mih sa tolgendet miul jalun! mida sa tolgendad mul jalus!; mis sa tolgendet sääl, mine tüüle! mis sa jõlgud seal, mine tööle!. Vrd .jõlkme, tilgendeme, .tillame, .ul´kme
3. piltl tilkuma ▪ nõna tolgents ka üttepuhku tal nina tilgub ka pidevalt tal. Vt .tilkme, .tilksme

tukat´ <tukati, tukatit> Krk kuldmünt, tukat ▪ miul olli kuldrist, tukat´ kuld minul oli kuldrist, kuldmündi kuld (st kuldmündist tehtud)

tul´p2 <tulbi, .tulpi> tulp (Tulipa) ▪ miul äitsniv kige aigsempelt vereve tulbi minul õitsesid kõige varajasemalt punased tulbid

tunnisteje <tunnisteje, tunnistejet>
1. tunnistaja, pealtnägija, kinnitaja ▪ jumal olli tunnistejes, et miul es ole alba mõtet pähän jumal oli tunnistajaks, et minul ei olnud halba mõtet peas (st ei olnud halbu kavatsusi). Vrd tunnistus
2. kohtulik tunnistaja ▪ miut olli kohtu pääle tunnistejes kutsut mind oli kohtusse tunnistajaks kutsutud
3. mingi toimingu tõendaja ▪ pulman olli kait´s tunnistejet pulmas oli kaks tunnistajat

tuus1 <tuusa, .tuusa> , tuuds1 <tuudsa, .tuudsa> Krk äss, tuus ▪ tuus om kardimängun tugev kaar´t tuus on kaardimängus tugev kaart; miul olliv ruudi tuus ja ärtu tuus kõrrage kähen minul olid ruutu äss ja ärtu äss korraga käes. Vrd äss1

tõlk <tõlgu, .tõlku>
1. tõlkija, tõlk ▪ ku mea Riian käisi, sõs olli miul tõlk ehen kui ma Riias käisin, siis oli mul tõlk juures; vene kohtun oli keele tõlk, ken ümmer tõl´ks vene kohtus oli keeletõlk, kes [juttu] ümber tõlkis
2. piltl vahemees ▪ miul ei ole tõlku vaja, mea või esi ende iist kosta minul ei ole vahemeest vaja, mina võin ise enda eest kosta; mea ei ole sut endel tõlgus võtten mina ei ole sind endale vahemeheks võtnud

.tõmbus <.tõmbuse, .tõmbust>
1. tõmbus; (tuule)tõmme ▪ surejet ei tohi eidute, sõs piap vaikne olem, ku enge tõmbus om surijat ei tohi ehmatada, siis peab vaikne olema, kui hingetõmbus on (viimasest hingetõmbest); siatse tuule tõmbuse kähen ei tohi olla sellise tuuletõmbuse käes ei tohi olla
2. tõmblus ▪ miul om esi vast seante tõmbuse aigus, äkilin aigus minul on endal vast selline tõmblustõbi, äkiline haigus

tõrva|täh´t <tõrva|tähe, tõrva|.täh´te> Trv piltl sünnimärk ▪ miul om mitu tõrvatähte sel´lä pääl minul on mitu sünnimärki selja peal. Vrd käsen

.tähtis2 <.tähtse, .tähtist> täpiline, tähniline ▪ miul oo tähtis oben ja tähtse käpigu minul on tähniline hobune ja täpilised kindad. Vrd täheline, tähniline, .tähtlik, .tähtline

täüdüs <täüdüse, täüdüst ~ täüdüsse, täüdüst> täide ▪ olgu mis ta om, aga üit´s kõtu täüdüs om ta iki olgu mis ta on, aga üks kõhutäide on ta ikka; egä nii ubine mingi kõtu täüdüs ei ole ega need õunad mingi kõhutäide ei ole. Vrd täidis, täüde || .süäme täüdüs äkkviha ▪ miul ei ole äkilist süäme täüdüst ollu minul ei ole suurt äkkviha olnud

.tön´tsus <.tön´tsuse, .tön´tsust> Krk töntsus, jõuetus ▪ miul om vanaduse tön´tsus minul on vanaduse töntsus (kehva kõrvakuulmise kohta). Vrd .nõrkus, oimetus, võimetus

tüdär <.tütre, tüdärt ~ tüdärd> tütar ▪ mea lää oma tütrel käümä mina lähen oma tütre juurde käima (st külla); miul om joba mehelemineje tüdär kodun minul on juba meheleminekueas tütar kodus; kolm poiga, kolm tüdärd -- mailma lastekari kolm poega, kolm tütart - ilmatu lastekari. Vrd .tütrek || onu|tüdär onutütar; tädi|tüdär täditütar ▪ sii olli esä puult täditüdär see oli isa poolt täditütar

tüü <tüü, tüüd>
1. töö, töötamine ▪ mea ai tühü temät mina ajasin teda tööle; tüü olli rasse ja elu kehv töö oli raske ja elu kehv; tüü tege pakki (knk) tööga on kiire; jõudu tüül! jõudu tööle!; ää riist om puul´ tüüd (vns) hea tööriist on pool tööd; kige alvepe tüüse om ahju kuru atmin, latse perse pühkmin, ümmert kivi niitmine kõige halvemad tööd on ahjukuru ahtmine, lapse tagumiku pühkimine, kivi ümbert niitmine. Vrd teenistus, toimetus
2. amet, töökoht ▪ miul om ütese tüüd ja kümnes näl´g (knk) minul on üheksa ametit ja kümnes nälg; mis sul nüit tüüss om? mis sul nüüd tööks on? (mis ametit sa pead?). Vrd amat´, amet´ || ihu|tüü suguakt ▪ eit´s maha einte pääl, tegis´ ihutüüd heitis maha heintele, tegi sugu; .istmis|tüü ~ .istmise|tüü istumistöö ▪ ku näpu vahel tiit või kuat või õmlet, sii om istmistüü kui näpu vahel teed või kood või õmbled, see on istumistöö; kivi|tüü kivitöö, müüri ladumine; käe|tüü käsitöö ▪ temä mõist ilust käetüüd tetä tema oskab ilusat käsitööd teha; mõtsa|tüü metsatöö; põllutöö, välistöö ▪ mihe ollive mõtsatühün mehed olid metsatööl; näpu|tüü näputöö ▪ ketrust es panna näputüüss, sääl olli jalg kah abin ketramist ei peetud näputööks, seal oli jalg ka abiks; puu|tüü puutöö, tisleritöö ▪ ken puutüüd tege, kel põldu ei ole, sii om käsitüüline kes puutööd teeb, kellel põldu ei ole, see on käsitööline; väe|tüü füüsilist jõudu nõudev töö ▪ egä sii mõni väetüü ei ole, sii kerge tüü ega see mõni raske töö ei ole, see on kerge töö; väl´lä|tüü väline töö, põllutöö ▪ nüid om väl´lätüü äräde, nüid akkam rihet pesme nüüd on välised tööd ära tehtud, nüüd hakkame rehte peksma; õpigu tüü algaja töö ▪ mis sa vaadet, õpigu tüü alle! mis sa vaatad, algaja töö alles!

uiu <uiu, uiut> Hel lastek õunapuu ▪ miul om kait´s uiut minul on kaks õunapuud. Vt .uibu

ujuteme <ujute, ujude> Krk Hel
1. hurjutama ▪ temä ujut´, et miul üük kördi pääl tema hurjutas, et minul on vöö seeliku peal. Vrd saaguteme, urjuteme
2. peletama ▪ susi ujudets karja mant ärä hunt peletatakse karja juurest ära. Vrd irmuteme, peleteme, sõhateme, tohuteme

ul´a1 <ul´a, ul´a>
1. jõude, tegevuseta; vaba ▪ ei miul ei ole ul´a aiga, vaja tüüd tetä ei minul ole jõudeaega, [on] vaja tööd teha. Vrd kurdu, ul´ald, vaba
2. ulakas, üleannetu ▪ ul´a inimene juup ja rassip, tüüd ei tii ulakas inimene joob ja prassib, tööd ei tee. Vt ul´ak, Vrd ulbak, ul´lak, üle|annetu

ull <ullu, .ullu>
1. vaimuhaige, hull ▪ ulleg ja unteg piap üten ulume hulludega ja huntidega peab koos uluma. Vrd ullu|.miilne, vaimu|.aige
2. pöörane, sõge, arulage ▪ ka tahat mut ullus tetä võ kas tahad mind hulluks tembeldada või; sa olet peris pääst ull sa oled peast päris sõge; kirbu om ullu suvel sugeneme kirbud on pöörased suvel sigima. Vrd segäne1, ullik
3. halb, paha ▪ egä siul nüid nõnda ull ei ole ku miul ega sinul nüüd nii halvasti ei ole kui minul; nüid lää küll asi ullus nüüd läheb küll asi halvaks. Vrd paha, san´t, täbär

.uudine1 ~ .uudin <.uudise, .uudist> värskelt tehtud v. saadud, uudne ▪ ka teil joba uudise leibä om? kas teil juba uudseleiba on?; ma lää veskel ja jahvade uudist jahu ma lähen veskile uudsejahu jahvatama; miul lehm tulli kodu, nüid uudin piim kähen minul lehm poegis, nüüd on värske piim käes. Vrd uudis1, .vär´ske

vahe <vahe, vahet>
1. vahe, erinevus ▪ vellel ja vellel om suur vahe vennal ja vennal on suur vahe (vennad võivad väga erinevad olla)
2. vahemaa, kaugus ▪ Lilli ja Nuia vahet om viistõisku versti Lilli ja Nuia vahe on viisteist versta; ma ole mitu aastet sedä vahet sõkkun (knk) ma olen mitu aastat seda vahet sõtkunud (st käinud). Vrd maa
3. vaheaeg, paus ▪ piam raasik vahet kah! peame natuke vahet ka!; ku ta sõimam akkas, sõs ei ole uu egä oobi vahet (knk) kui ta sõimama hakkab, siis ei ole hoo ega hoobi vahet; miul om nüid ää lühikse vaheg lehm, kait´s nädält olli pal´t kinni minul on nüüd hea lühikese vahega lehm, kaks nädalat oli ainult kinni (st piimaand katkes vaid kaheks nädalaks enne poegimist)
4. vahekord, suhe ▪ kes nende vahet tääd, kudas na sääl eläv kes nende suhteid teab, kuidas nad seal elavad

.vah´kme <.vahki, vahi>
1. vaatama, vahtima ▪ ta jäänu vahkme ta jäänud vaatama; ärä vahki, tii tüüd! ära vahi, tee tööd!. Vt .vah´tme
2. valvama ▪ üit´s lännu väl´lä vahkme üks läinud välja valvama; egä mea ei saa latse perse man vahki, miul taht lina kakku ega mina ei saa lapse perse juures valvata, minul on vaja lina katkuda (st mina ei saa last valvata, mul on vaja tööd teha). Vrd .pas´me, valitseme, .valvame

vain <vainu, .vainu> Krk Hel, vaen <vaenu, .vaenu> vaen ▪ nüid o kik´k viha ja vain unedet nüüd on kõik viha ja vaen unustatud; miul ei ole midägi viha egä vainu temä pääle (knk) minul ei ole mingit viha ega vaenu temaga. Vrd vimm, vinn2

.valge <.valge, .valget>
1. valge, valget värvi ▪ miul olli ka säändse valge suka valgest linatsest minul olid ka sellised valged sukad valgest linasest
2. valgus, valge aeg ▪ ommuku sõs nigu vähä valget nätä olli sõs olli ää hommikul, siis kui natuke valgust näha oli, siis oli hea. Vrd .valge|valu, .valgus, valu2
3. piltl hõberaha ▪ kel veimi anti, sii pidi raha vastu anme, sii olli noorigu valge kellele veimesid anti, see pidi raha vastu andma, see oli nooriku hõberaha (pruudile veimede eest kingitud raha); selle ma oia kirstu valges selle [raha] ma hoian kirsturahaks; ku lait´s är ristiti, sõs vadere panniv raha ris´tmisvette, sii olli latse valge ku laps ära ristiti, siis vaderid panid raha ristimisvette, see oli lapse hõberaha
4. valgevoolus, naistehaigus ▪ valge nõgese om naisterahva valgide vastu valge iminõges on [ravim] valgevooluse vastu

valusepest Krk
1. valusamini ▪ parep õlg valut´ miul valusepest piltl parem õlg valutas minul valusamini
2. kõvemini, intensiivsemalt ▪ kõivu tuli palas kige valusepest kasetuli põleb kõige kõvemini

vana|esä <vana|esä, vana|esä ~ vana|esä, vana|esät Trv> vanaisa ▪ miul vanaesät es olegi minul vanaisa ei olnudki; kas_sa näit, vanaesä ja vanaemä tullive! kas sa nägid, vanaisa ja vanaema tulid!. Vrd taat´, vaar´3, ät´t

vari <varju, .varju>
1. vari ▪ kuul vari ümmer, sii näüt sadu kuul [on] vari ümber, see ennustab sadu
2. tuhm kujutis ▪ mul om nägemine nõnda är jäänu, vaade ku läbi varju mul on nägemine nii kehvaks jäänud, vaatan nagu läbi varju
3. päevavari, vilu ▪ lääme sinna puu varju! lähme sinna puu varju!. Vrd vilu
4. kaitse, ulualune ▪ ütelti – vana naine, laste vari, tule pidäje (vns) öeldi – vana naine, laste vari, tule hoidja; võõraste varju all ma kasvi (knk) ma kasvasin võõraste ulu all. Vrd ulu|alune
5. varjatud koht ▪ pane üles kapi pääl varju, et na kätte_i saa! pane üles kapi peale peitu, et nad kätte ei saa!; kun_sa nüid varjun ollit, et sut es näe? kus sa nüüd peidus olid, et sind näha polnud? || jala|vari jalats ▪ miul om uvve jalavarju minul on uued jalatsid. Vt jalat´s

variseme <variste, varise>
1. põrisema, mürisema ▪ veoautu varises, egä väike autu ninda ei varise veoauto müriseb, ega sõiduauto nii ei mürise. Vrd põriseme, .ürräme
2. vatrama, lobisema ▪ mis_sa iki variset üttepuhku, ku sa mokka kinni_i pia! mis sa ikka lobised ühtepuhku, kui_sa suud kinni ei pea!. Vrd .latrame, .vartame1, .vatrame, vatuteme, vesserdeme
3. korisema ▪ miul kõtt akkas variseme, ega ta valla küll ei lää minul kõht hakkab korisema, ega ta lahti küll ei lähe. Vrd koriseme, .kor´tsme, köriseme
4. lõrisema, urisema ▪ kait´s koera kakliv, nii varisiv, tahiv purelem minnä kaks koera kaklesid, need lõrisesid, tahtsid purelema minna. Vrd lariseme, uriseme, üriseme1

vasik <.vas´ka, .vas´kat ~ vasigu ~ vasiku, vasikut> vasikas ▪ vasik tuudi einä kuhja siist vasikas toodi heinakuhja seest (nii öeldi lapsele vasika sünni kohta); vas´ka tahave juuta vasikaid tuleb joota; miul olliv ärgis vasigu puha, siul olliv täo jäl lehmis vasigu puha minul olid pullvasikad kõik, sinul olid tänavu jälle kõik lehmvasikad. Vrd vas´k2, vitsi

vikel ~ vikel´ <.vikle, vikelt ~ vikeld> vikkel, kootud reljeefse v. pitsilise pinnaga muster ▪ ma kua vikle viisi sukka ma koon vikli viisil sukka; sukal koeti vikkel seere marja pääl sukale kooti vikkel sääremarjale; miul om kik´k suka ilma vikled minul on kõik sukad ilma viklita; vikle olliv kate sil´mä laiutse pahapidise juti viklid olid kahe silma laiused pahempidised jutid

vilbatus <vilbatuse, vilbatust> Krk äpardus, viperus ▪ nää, mis vilbatus miul tulli, lehm lei piimä ümmer! näe, mis äpardus minul juhtus, lehm lõi piima ümber!; sääl või mitu vilbatust olla seal võib mitu äpardust olla. Vrd kap´s2, viperus, äpärdüs

vinn2 <vinna, .vinna> viha, vaen, vimm ▪ egä miul pikka vinna ei ole, mia saa ruttu ääss ega minul pikka viha ei ole, mina saan ruttu heaks. Vrd vimm1, ving2

vuk´s <vuksi, .vuksi> vukssaag ▪ miul om kuurin vanaesä vuk´s minul on kuuris vanaisa vukssaag. Vrd vuk´s|saag´, vuuga

võhi|võõras <võhi|.võõra, võhi|võõrast> võhivõõras ▪ ta om võhivõõras inimene, mis miul tast om ta on võhivõõras inimene, mis minul temast on. Vrd võine|võõras, võnnu|võõras

võimalik <võimaligu ~ võimaliku, võimalikku> võimalik ▪ miul om võimalik Tal´na minnä minul on võimalik Tallinnasse minna

vägä, .väegä, .väege, .väigä väga ▪ no egä ta nüid väigä paks, aga ta siande tugev (knk) no, ega ta nüüd väga paks [ole], aga ta on selline tugev; seantsit sõnu olli väegä pal´lu selliseid sõnu oli väga palju; miul om väege pal´lu tüüd, ma ei saa aiga ända augu pääl panna (knk) minul on väga palju tööd, ma ei saa aega hända augu peale panna. Vrd õige3, .äste

õiendus <õiendus, õiendust> , õientus <õientuse, õientust>
1. korraldus, asjatoimetus ▪ miul olli sääl õiendust minul oli seal asjatoimetust. Vrd toimetus
2. sõnelus, õiendamine ▪ sääl olli siis suur õientus, suur kisa seal oli siis suur sõnelus, suur kisa. Vrd nagistus, nägelus, ragin, riid, seegeltus

.õigus <.õiguse, .õigust> õigus ▪ ta kõnel´ õigust ta rääkis õigust; ma_i jätä, ku mul tävvest tulin õigus Krk ma ei jäta, kui mul [on] täiesti tuline õigus; õigus aias õieli ala ja kõverus kõtuli pääl (knk) õigus aetakse õieli alla ja kõverus kõhuli peale; siul kohus kullede, miul õigus ütelte (knk) sinul [on] kohus kuulata, minul õigus ütelda. Vrd kohus, .õiglus

üit´s ~ üits <üte, ütte>
1. üks, number 1 ▪ üit´s vallavanemb olli, tõese olliv abide Trv üks vallavanem oli, teised olid abid. Vrd üt´s
2. keegi, mingi, umbmäärane asesõna ▪ om üit´s koiger´t mud´u, ei sure egä elä (knk) on muidu üks põdur, ei sure ega ela; siin käüsiv üit´s ja tõine siin käisid üks ja teine; miul om üit´s tegemine ütte puhku minul on kogu aeg midagi tegemist. Vrd .kennigi, .miski
3. ligikaudu, umbes ▪ meil lää lina kakkun üit´s kaits päevä viil meil läheb lina kakkumisega veel üks-kaks päeva; siit saa iki üit´s kümme versti kirikus siit on ikka ligikaudu kümme versta kirikuni; üit´s kümme paari kindit iki saa sest lõngast umbes kümme paari kindaid ikka saab sellest lõngast. Vrd ümmer, ümäriguld
4. sama ▪ aa sia ütte aidus kinni! aja sead ühte aedikusse kinni!; meil olliv nii latse ütel aal meil sündisid need lapsed samal ajal. Vrd sama, sammu1