[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajama, teatud suunas liikuma sundima, midagi tegema sundima ▪ aa kari mõtsa! aja kari metsa! || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mis sa aat ilmaaigu oma naidu! mis sa ajad ilmaaegu oma jonni!; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina); .purri .aame puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; taga .aame taga ajama, järel jooksma ▪ ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv piltl (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda); .toime .aame korda ajama, korda tegema ▪ kik´k asja om toime aet kõik asjad on korda aetud; .törri .aame oma joru ajama ▪ vanamiis ai pääle oma törri, es kulle kedäki vanamees ajas peale oma joru, ei kuulanud kedagi; undi|.ändä .aame veimevaka jaoks ande korjama; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema; jonni ajama ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg
2. lükkama, tõukama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; suur tuul´ olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vt lükkäme, .tõukame
3. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vt tasandeme
4. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade! aja mulle lõngad nõela taha!. Vt .lük´me, .survme, .top´me1
5. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vt piluteme, .õmleme
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga! aja need püksid jalga!. Vt .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja haruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vt kõrraldeme, tegeme

aan´ <aani, .aani> aam, suur tünn; suur anum ▪ obestel ollive vii aani latre ehen hobustel olid veenõud latrite ees. Vrd aam´

agijes <agije, agijet>
1. hagijas ▪ vanast olli pal´lu agijit mõisan vanasti oli palju hagijaid mõisas. Vrd agin
2. piltl õgard ▪ sulatse ollive kikk agijese sulased olid kõik õgardid. Vrd neeli|peni, neelus´k

ahar <ahare, aharet> Krk kahar ▪ mõtsatukan ollive ahare puu metsatukas olid kaharad puud; tüdrik keerut´ oma aharet körti tüdruk keerutas oma kaharat seelikut. Vrd agar2, agarik, agrik, aharik

ajevel, ajevil, .aevil
1. hajevil; laokil ▪ mõtte ollive aevil mõtted olid laokil
2. lohakil ▪ kodu kikk ajevel puha, sa läät kodust ärä kodu kõik lohakil, (aga) sina lähed kodust ära

ak´s <aksi, .aksi> Hls terane, taibukas ▪ sääl peren ollive aksi poisi seal peres olid terased poisid. Vrd teräkas

alandlik <alandligu ~ alandliku, alandlikku> alandlik ▪ tüülise ollive mõistligu meele ja alandligu olekige töölised olid mõistliku meele ja alandliku olekuga

alatine <alatise, alatist> Krk alaline, püsiv ▪ nii ollive alatise mure need olid alatised mured. Vrd igäven

allik2 ~ allikas <allika ~ alliga, allikat> hallivõitu, hallikas ▪ taevan ollive allika pili taevas olid hallikad pilved. Vrd .ahkjas, al´lakas, .aljas

almuk <almukse, almukest> Krk etn and, almus, nõidumise eesmärgil kellelegi viidud ese või olend ▪ nemä ollive almukse tulle panden, olli ta sis kanamuna, iir või konn nad olid anni tulle pannud, oli ta siis kanamuna, hiir või konn; almuksit es ole tohtin pal´la käege võtta, pel´läti nõidust andi ei ole tohtinud palja käega võtta, kardeti nõidust. Vrd .almus1

almus2 <almusse, almust> Hls kalts; jätis ▪ almusse ollive aia pääl ripakil kaltsud olid aia peal ripakil; jäle inimene üteltse ka almuses jäledat inimest kutsuti ka jätiseks. Vrd jätüs, kõndsel, mühüs

alus|undruk <alus|undrugu ~ alus|undruku, alus|undrukut> alusseelik ▪ rovvadel ollive siiditse alusundrugu prouadel olid siidised alusseelikud; alusundrugu olliv iki ärä pilutet alusseelikud olid ikka ära pilutatud. Vrd alune2, alus

.amblik <.ambligu ~ .ambliku, .amblikku> , .amlik <.amligu ~ .amliku, .amlikku> hambuline ▪ vana vikati ollive amligu vanad vikatid olid hambulised. Vrd .ambline

ammu|.aigne <ammu|.aigse, ammu|.aigset> ammune, vanaaegne; muistne ▪ nii ollive ammuaigse jutu need olid vanaaegsed jutud. Vrd ammune, enne|.muistne, vana|.muistne

ase1 <aseme, aset>
1. voodi, magamisase ▪ rõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal. Vrd sän´g, .uudi
2. ase, põhi ▪ mea pidi rõugu asemit riisme ma pidin rõuguasemeid riisuma. Vt põhi
3. elukoht, korter ▪ asemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll. Vrd asu|paik

assakune <assakutse ~ assakudse, assakust> Hel pehme, mittetihe; kidur ▪ kapsta ollive viil assakudse kapsapead olid veel pehmed

auguline <augulise, augulist> Krk auguline, auke täis ▪ ta suka ollive puha augulise ta sokid olid kõik auke täis. Vrd .aukline

.aukline <.auklise, auklist> auguline ▪ latsel ollive auklise rõõva sel´län lapsel olid augulised riided seljas. Vrd auguline

eegeldeme ~ eegelteme <eegelte, eegelde> heegeldama ▪ tal ollive kikk räti veere ärä eegeldet tal olid kõik rätiku ääred ära heegeldatud; suurõõva viirde olli eegeldet pitsi käteräti äärde oli heegeldatud pitsid

ehe <.ehte, ehet> ilustus, ehe ▪ kirikun ollive altre tek´k ja ehte kirikus olid altarikate ja ilustused; linnarovval olli ulka ehtit linnaproual oli palju ehteid

.ehtne <.ehtse, .ehtset>
1. ehtne ▪ tal ollive ehtse pärli kaalan tal olid ehtsad pärlid kaelas. Vrd eht´
2. ilus ▪ nii siidiräti ollive pal´lu ehtsebe ku nüidise need siidirätid olid palju ilusamad kui praegused

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päeva ▪ karjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen olli kuritüü tett eile öösel oli kuritöö tehtud
2. piltl lihtsameelne, nagu eile sündinud ▪ ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

einä|kuu <einä|kuu, einä|kuud> juuli ▪ einäkuul ollive ää ilma juulis olid head ilmad; einäkuul ei taha aava kinni kasva juulis ei taha haavad kinni kasvada; einäkuust saantig ei ole vihma tullu juulist alates ei ole vihma tulnud. Vrd juuli

einäline <einälise, einälist> heinaline ▪ einälise ollive einäküinin vihmä iist varjun heinalised olid heinaküünis vihma eest varjul; einälistel tetti õhtas kama ja kuuki heinalistele tehti õhtuks kama ja kooki

einä|maa <einä|maa, einä|maad> , eenä|maa <eenä|maa, eenä|maad> heinamaa ▪ perätu eenämaa ollive niitä päratud heinamaad oli [vaja] niita; mede einämaa ollive mõtsa veeren, ein es taha kuiva meie heinamaad olid metsa ääres, hein ei tahtnud kuivada

einäteme <einäte, einäde> heina kasvama, (umb)rohtuma ▪ sügüses ollive kikk nurme ärä einäten, vihma tulli nõnda pal´lu sügiseks olid kõik põllud umbrohtunud, vihma sadas nii palju. Vrd einästeme

einä|tuus´t <einä|tuusti, einä|.tuusti> heinatuust, väike kogus heinu ▪ vaate üit´s einätuus´t om maha sadanu vaata, üks heinatuust on maha kukkunud; lehmil ollive einätuusti suhun lehmadel olid heinatuustid suus

ele|sinine <ele|sinitse, ele|sinist> helesinine ▪ taivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; Eestin om pal´lu elesinitsit silmi Eestis on palju [inimestel] helesiniseid silmi. Vrd .neiblu|sinine

elmes <.elme, elmest> Hls helves; helmes ▪ raatel ollive valge elme kül´len traatidel olid valged helbed küljes. Vrd ehme, elme

elmiteme <elmite, elmide> helmestega kaunistama ▪ Tarvastun ollive elmitet tanu Tarvastus olid helmestega kaunistatud tanud

elänik <elänigu ~ eläniku, elänikku> elanik ▪ küläst ollive kikk elänigu ärä kolinu külast olid kõik elanikud ära kolinud; talve om külä elänikest tühi, pal´t suve eläve sääl talvel on küla elanikest tühi, ainult suvel elavad seal. Vrd inime

.engel <.engle, .engelt ~ .engeld ~ .engli, .englit> ingel ▪ latse ollive ku tillikse engle lapsed olid kui tillukesed inglid. Vrd .ingel

enämpest, enämbest, enäpest enamjaolt, enamasti ▪ lassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vrd enämbide, änämin, änämpest

ere <ere, eret> hõre; harv ▪ ku rüga äste ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni harv vihmapiisk; vahe tulli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe tuli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud. Vrd aru3, erelin, ütsik

erekas <ereka, erekat> Krk hõredavõitu ▪ sii külv olli seande erekas see külv oli selline hõredavõitu; tal ollive viil ereka juusse pähän tal olid veel hõredavõitu juuksed peas. Vrd erelin

erelt hõredalt, harvalt ▪ täo aaste lina olli õite erelt üles tullu tänavu oli lina õige hõredalt üles tõusnud; küll ollive väikse unigu ja erelt pant küll olid väiksed hunnikud ja hõredalt pandud (sõnnikust). Vrd arevil, .erre

erev ~ ereve <ereve, erevet> ere ▪ käpigu ollive ereve lõngust kuut labakindad olid eredatest lõngadest kootud. Vrd kire, käre

esi|.värki Hls isemoodi, iseärälik ▪ tal ollive esivärki rõõva sel´län tal olid iseäralikud riided seljas. Vrd esit|.muudu, esit|sugune

esi|ärälik <esi|äräligu ~ esi|äräliku, esi|ärälikku> iseäralik, kummaline ▪ ta jutt olli raasik esiärälik ta jutt oli natuke kummaline; sii aaste ollive esiäräligu ilma sel aastal olid iseäralikud ilmad. Vrd esi|eräline, esi|.keskine, esi|äräline, esi|äränine, esi|ärätine

idu <eo, idu> idu ▪ ernil ollive eo väl´län hernestel olid eod väljas. Vrd ida, kasu2

ihu|.karva ihukarva, ihuvärviline ▪ rõõva ollive ihukarva riided olid ihuga sama värvi; ihukarva püksi om moodun ihuvärvilised püksid on moes

ihu|vari <ihu|varju, ihu|.varju> kehakate, rõivas ▪ ihuvarju ollive tal küll vähä viletse kehakatted olid tal küll natuke viletsad; viska sii räbälgi ihuvarjus selgä viska see räbalgi kehakatteks selga. Vrd ihu|katus

ir´t <irdi, .irti> Krk Hel edev, elava loomuga ▪ väege edeve ja irdi tõise, ei seisä paega pääl väga edevad ja elava loomuga teised, ei seisa paigal; külän ollive irdi tüdrigu külas oli edevad tüdrukud. Vrd edeve, etsik, uhka, ätsäk

its|aben <its|abene, its|abent> Krk kikkhabe ▪ noortel meestel ollive kigil itsabene ehen noortel meestel olid kõigil kikkhabemed ees. Vrd kikk|abe

ivik ~ ivike <ivikse, ivikest> Krk
1. väike tera ▪ täo aaste ollive kaaral egävese ivikse tänavu olid kaeral väga väiksed terad
2. tükike, raas ▪ ta es anna mul ivikest suhu panna ta ei andnud mulle raasugi suhu panna. Vrd ivak, kübik, näädike, paluke, raasike

jada <jada, jada> Trv Hel
1. rida; vagu ▪ üits jada kardulit lää siit üks rida kartuleid läheb siit; vihun olli numbre jada kirjan, mia es mõista sedä lugede vihikus oli numbrite rida kirjas, ma ei osanud seda lugeda. Vrd jodi, joru, rida, rodi
2. püüniserida (veekogus), jada ▪ mehe ollive võrgu jada panemen mehed olid võrgujada panemas

jahm <jahmu, .jahmu> Trv Hel hirm, judin, värin ▪ miul tulli irmuge jahm pääle mul tuli hirmuga värin peale; temä silmä ollive jahmu täüs tema silmad olid hirmu täis. Vrd jähm, kahm

jalakine <jalakise, jalakist> jalakane, jalakapuust ▪ looga ollive jalakise loogad olid jalakapuust

jalas <jalasse, jalast ~ jalase, jalast> jalas ▪ rii jalase ollive libeve reejalased olid libedad

jalun jalus, ees ▪ latse olliv jalun lapsed olid jalus; kassi ollive köögin nännil jalun kassid olid vanaemal köögis jalus

januline <janulise, janulist> Hls Krk janune, janu kannatav ▪ einälise ollive kikk peris janulise heinalised olid kõik päris janused. Vrd janune

jaoss, jaosse mingiks otstarbeks, millegi tarvis, jaoks ▪ rõõvast üte kördi jaoss om riiet on ühe seeliku jaoks; lehmi jaosse ollive joba vanast aast lauda Hel lehmade jaoks olid juba vanast ajast laudad. Vrd tarvis

.jorkam <.jorkame, .jorkamet> Trv midagi jämedat, ebaühtlast; jurakas ▪ otsast ollive suituse jämme pakla, jusku vana jorkama otsast olid soetud jämedad takud, justkui vanad jurakad. Vrd jurak, kõmak2, vurak

jube <jube, jubet> , jupe <jupe, jupet> Hel jube, õudne, võigas ▪ tal ollive jupe jutu, mine võ pakku tal olid jubedad jutud, mine või peitu. Vrd kole1, koletu

jugu <jugu, jugu> Krk Hel maast juuritud looduslikult kõver puu ▪ palgi kelgu jalase ollive jugudege palgikelgu jalased olid looduslikest kõveratest puudest. Vrd jugu|jalas

juhi|vitsa pl <juhi|.vitse, juhi|.vitsu> Krk piltl vurrud, vuntsid ▪ vanamihel ollive juhivitsa suhun, es saa süvvä vanamehel olid vuntsid suus, ei saanud süüa. Vrd juhi, vurru

julk <julga, .julka>
1. midagi lühikest, piklikku; puupulk, kepp ▪ karjapoistel olli julga lüümise män´g karjapoistel oli kepilöömise mäng; tule näitset kustigilt ei saa, ütte kuiva puu julka ei ole kunnigil tulealustust kuskilt ei saa, ühtki kuiva puupulka pole kuskil. Vt pulk
2. väljaheide, julk, junn ▪ mõtse veeren ollive külmänü julga lume sehen metsa ääres olid külmunud junnid lume sees. Vrd jun´n, nun´n1

jumikas <jumika, jumikat> , jumekas <jumeka, jumekat> nägus, terve jumega, jumekas ▪ sääl talun ollive jumeka tüdrigu seal talus olid terve jumega tüdrukud; sina ollit iki jumikas, nüid olet ku kojo jäänu sina olid ikka jumekas, nüüd oled kõhetuks jäänud. Vrd laar´2

junastik <junastigu ~ junastiku, junastikku> Hls jõmpsikas ▪ nendel junastikel ollive nõna tatise ja püksi like neil jõmpsikatel olid ninad tatised ja püksid märjad. Vrd juna, junak, junas´k, junu, rõm´m

jundse <.jundse ~ .juntse, juntset> , juntse <.juntse, juntset> külapidu, simman ▪ noore lääve täempe jundsele noored lähevad täna külapeole; vanasti ollive juntse taluden nel´läbe õhtati vanasti olid külapeod taludes neljapäeva õhtuti. Vt jubi2, .jundam, karap, lahmak2, .pilgar, säru, .verkus

jusar <jusare, jusaret> Hls, jusar´ <jusari, jusarit> Hel väike asi, väeti olevus ▪ ma võta su jusare sülle ma võtan su, väiksekese, sülle; täo aaste ollive jusari tallekse tänavu aasta olid väetid tallekesed. Vrd jup´s, mök´s1, piran, tiran

jus´s <jussi, .jussi>
1. midagi lühikest ja jämedat, junn ▪ purkne ollive ku jussi porgandid olid kui junnid (lühikesed). Vrd jun´n, jup´p, jup´s
2. 1/3-liitrine viinapudel, väike pudel viina ▪ ah, pal´lu sedä viina sai, üte jussi pal´t ah, palju seda viina [ikka] sai, väikese pudeli ainult; üit´s jus´s viina taskun üks väike pudel viina [on] taskus. Vrd jus´ka, lüt´t

jusu <jusu, jusu> Trv Krk kübe, tükike, puru ▪ es ole sääl jusugi ämp, kikk levä ollive iire ärä söönu ei olnud seal tükikestki enam, kõik leiva olid hiired ära söönud. Vrd ase2, ivak, kiben, pihu, raas1

jutik2 <jutigu ~ jutiku, jutikut>
1. palmik, palmitud asi ▪ tüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud; vanast tetti linadest jutiku, tetti obese lei seantse jutikust vanasti tehti linadest palmikud, tehti hoburakendi rihmad sellisest palmikust. Vt palmik1, pat´s1
2. (kanga)palmik, käärpuudelt võetud ja kokkupalmitud lõim ▪ kangas tõmmats ike läbi peo sääntses jutikus kokku Hls kangas tõmmatakse ikka läbi pihu selliseks palmikuks kokku
3. etn hargil või kahel vardal kootud villane pael seeliku allääres ▪ kördil olli jutik ala õmmelt Krk seelikule oli villane pael alla [äärde] õmmeldud

.juubnu <.juubnu, .juubnut> Trv purjus, joobnud ▪ mihe ollive kikk nõnda juubnu mehed olid kõik nii purjus. Vrd joonu, .juuben

juuk´ <joogi, .juuki> jook ▪ joogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli taarinõu ikka kaasas. Vrd jooma|aig, juum, rüübätse

juur´ <juure, juurt ~ juurd>
1. taime maa-alune osa, juur ▪ puu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval
2. midagi juurelaadset, tüügas ▪ abene kundsu, abene juure jääve, ku är pöets habemekontsud, habemetüükad jäävad, kui ära pöetakse. Vrd tüvik
3. millegi alumine kandev osa või kinnitus ▪ päiel peris juurest valut´s pöial päris [liigese] juurest valutas; sia põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl seapõrsastele tõmmati ka kõrvataguse peale [mingit rohtu]
4. leivajuuretis; hapnenud sõtkumata tainas ▪ saia juurt paneme pärmige – kui ärä kastet, sis ütelts sai saiatainast paneme pärmiga [kerkima] – kui ära sõtkutud, siis öeldakse sai. Vt juuretis, juurets, juuretus

juut´2 <juudi, .juuti> juudiusku inimene, juut ▪ elilambi ollive juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja ravimeid

jõllin pungis, punnis ▪ tal ollive silmä jõllin pähän tal olid silmad jõllis peas. Vrd .jõlli, .punni, punnin

jõmak2 <jõmaku ~ jõmagu, jõmakut> suur, raske ese v olend, kolakas, mürakas ▪ sääl talun ollive ää jõmagu leväpätsi seal talus olid head suured leivapätsid. Vrd jõm´ps, jõrak, kolak2, kolas´k, müräk1

.jõmplik <.jõmpligu ~ .jõmpliku, .jõmplikku> Krk jomplik, tombuline, ebatasane ▪ korvi sehen ollive jõmpligu lõnga korvi sees olid tombulised lõngad; kõva ja jõmplik, vikadit ei saa ligi maad litsu [heinamaa on] kõva ja ebatasane, vikatit ei saa maadligi hoida. Vrd .iuklik, .jomplik, .tom´plik, topiline, .tüklik

jõrts <jõrtsu, .jõrtsu> Trv mingi suur asi, mürakas ▪ täoaastese kardule ollive küll egävese jõrtsu tänavused kartulid olid küll igavesed mürakad. Vrd jõmak2, jõm´ps, jõrak, mõrakas, müräk1

jõõbik <jõõbigu ~ jõõbiku, jõõbikut>
1. edev, edvistaja, eputaja ▪ sii tüdrik om küll üit´s jõõbik see tüdruk on küll üks edvistaja. Vrd edvik, edvis´k, etsik, .jõõplik, lirgat´s
2. peps, pirtsakas ▪ linnainimese ollive sihandse jõõbigu, es tule süümä linnainimesed olid sellised pepsid, ei tulnud sööma; jõõbik om sii, ken põlep egät asja, ei juu, ei süü peps on see, kes põlgab iga asja, ei joo ega söö. Vrd pirtu

jäkkame <jäkate, jäkka> jätku lisama või otsa panema, jätkama ▪ lõnga ollive vaja jäkate lõngad oli vaja jätkata. Vrd jakkame, jamame1

jäl´g <jäl´le ~ jälle, .jäl´ge>
1. jälg; vajutusjäljend ▪ ommuku olliv lume pääl karu jäl´le äste nätä hommikul olid lume peal karu jäljed hästi näha; käkkele pitsitets sõrme jäl´le pääle käkkidele vajutatakse sõrmejäljed peale; tal ollive peni ammastest jäl´le käe pääl tal olid koera hammastest käel jäljed
2. piltl järelkaja, mõju ▪ vargile saadi jäl´ge pääle, nüid saa kätte ike varastele saadi jälile, nüüd saab kätte ikka
3. van kartulivagu ▪ vanast olli kardule jäl´le pääl vanasti olid kartulid jälje peal (st vao asemel öeldi jälg). Vt puk´k2

jämerik <jämerigu ~ jämeriku, jämerikku> Hel jämedune ▪ sääl ollive kikk puu üte jämerigu seal olid kõik puud ühe jämedused. Vrd jämmune

järestigu, järestiku järjestikku, järgemööda, kordamööda ▪ latse ollive järestigu ritta pant lapsed olid üksteise järel rivvi pandud. Vrd järest, järetside, .kõrdamisi

jässäk <jässägu ~ jässäku, jässäkut> Krk Hel jässakas, lühike ja sitke; jändrik ▪ sii olli õite jässäk miis see oli õige jässakas mees; suu pääl ollive seantse jässäku puu, na ei läe jämmes soo peal olid sellised jändrikud puud, nad ei lähe jämedaks. Vrd jänderik, .jäslik, könderik, näserik, nässäk, rässäk

jää|kolts <jää|koltsu, jää|.koltsu> jääkord, sulava jää jäänused; kelts ▪ jääkolts om siante sõkut maa pääle jäänu kõrd ku lumi ära om sulanu Pst jääkelts on selline sõtkutud maa peale jäänud kord, kui lumi on ära sulanud; tii om kõle, lume tii pääl ei ole, pal´last jääkolts Hel tee on paljas, lund tee peal ei ole, ainult jääkord; jääkoltsu ollive obesel jalgu all sulava jää tükid olid hobusel jalgade all. Vrd kelss, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak

kaala|rät´t <kaala|räti, kaala|.rätti> kaelarätt (kandsid peamiselt mehed) ▪ kaalaräti ollive atlasest tett kaelarätid olid atlassist tehtud

kaala|tagune <kaala|tagutse, kaala|tagust> Trv, kaal|tagune <kaal|tagutse, kaal|tagust> Hel kaelus; krae ▪ maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive ammit, kaalatagust ja rinnaedist maagelõng oli tikkimislõng, sellega tikiti särke, kaeluseid ja rinnaesiseid; meil ollive valgide kaaltagutsidege kuvve meil olid valgete kraedega kuued (villase ülerõivad). Vrd .kaaldak, kaalduk, kaalus

.kaaldak <.kaaldagu ~ .kaaldaku, .kaaldakut> Hel särgi krae, kaelus ▪ ammil ollive kaaldagu särkidel olid kraed. Vrd kaala|tagune, kaalduk, kaalus

.kaar´bu <.kaar´bu, .kaar´but ~ .kaar´bud> käärpuu ▪ kaar´bu ollive pööniku pääle üles pant käärpuud olid pööningule üles pandud. Vt käär´|puu

kaardin ~ kaartin Hls Krk kaardus ▪ lavva ollive kaardin lauad olid kaardus. Vrd kaarik1, kummin

kaasigu|laul <kaasigu|laulu, kaasigu|.laulu> regilaul, peam. pulmalaul ▪ kaasigul ollive kikk kaasigulaulu pähän kaasitajal olid kõik pulmalaulud peas. Vt kaasitus

kaats <kaadsa, .kaatsa> villarull ▪ kaadsa ollive korvi sehen villarullid olid korvi sees

kabel <kabla, .kapla> pael, nöör; köis ▪ kaplege seots sõkelavva ja nitse üles nööridega seotakse tallalauad ja niied üles; kanepi kabla ollive kõvepe, ku aisa katik lätsiv pidi kabel üten oleme kanepi köied olid tugevamad, kui aisad läksid katki, [siis] pidi köis kaasas olema. Vrd imbe, keids, köüd´s, lon´ts, pael

kadri <kadri, kadrit>
1. kadripäev ▪ ku märt külmetep, sis kadri sulatep (vns) kui mardipäeval külmetab, siis kadripäeval läheb sulale
2. kadrisant ▪ kadri ollive valgin rõõvin kadrisandid olid valgetes rõivastes. Vt kadri|san´t

kadri|san´t <kadri|sandi, kadri|.santi> kadrisant ▪ emä ja esä ollive ikki ehen neil kadrisan´tel ja märdisan´tel ema ja isa olid ikka ees nendel kadrisantidel ja mardisantidel

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms) ▪ kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud. Vrd kerä, keräk, punder, punim, puntrik
2. ketas, sõõr; vurrkann ▪ must rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees; mõnel kadsal om var´s perän, sis õigats kunis mõnel vurrkannil on vars järel, siis hüütakse kuniks. Vrd kedsä, kädsä

kahuvene <kahuvetse ~ kahuvedse, kahuvest> Hel kähar ▪ latse juusse ollive kahuvedse lapse juuksed olid käharad. Vt kahu2, kahujas

kalane <kalase, kalast> Hls
1. kalaga koos ▪ tal ollive kalase rõõva sel´län tal olid kalased riided seljas
2. kalarikas ▪ siin om kalase jõe siin on kalarikkad jõed

ka`mas´s <ka`massi, ka`.massi> van poolsaabas, kamass ▪ naistel ja meestel mõlepil ollive kamassi naistel ja meestel olid mõlemil poolsaapad. Vrd puul´|saabas

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammits ▪ obese ollive kammitsen siandse kotuse pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. takistus ▪ järve pääl om kergemp sõita, olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita, oled nagu takistusest lahti. Vrd takistus

kanepin ~ kanepine <kanepise, kanepist> kanepine, kanepist tehtud ▪ vanal aal ollive rõõva kah kanepise vanal ajal olid ka riided kanepist tehtud

kapadsi pl <kapadside, kapatsit> Hel lühikese säärega sokid ▪ meestel ollive kapadsi meestel olid lühikese säärega sokid. Vt kapak, kap´s1

kapust <kapuste, kapustet> kapsas ▪ kapuste om uiskel ärä süüd kapsad on ussidel ära söödud; kapuste uisa ollive kapuste supi sehen kapsaussid olid kapsasupis. Vrd kupa|kapust, rai|kapuste, sär´g|kapuste

karakantsik <karakantsigu ~ karakantsiku, karakantsikut> Pst tarakan; prussakas ▪ vana maja ollive karakantsikit täüs vanad majad olid prussakaid täis. Vrd karadan´n, karagan´n, kirges, russak

karban Trv korpas ▪ jala ollive puha karban jalad olid puha korpas

karrateme <karrate, karrade>
1. kardlõngaga tikkima ▪ Tuhalaanen ollive karratet amme Tuhalaanes olid kardlõngaga tikitud särgid
2. härmatama ▪ kikk nurme om ärä karratet kõik põllud on härmatisega kaetud. Vrd .kardame1, ärmäteme