[MUL] Mulgi sõnaraamat

and1 <anna, .anda> Hel
1. händ, saba ▪ ku arak kadsates, kos puul and om, säält tuvvas käsku kui harakas kädistab, [siis] kuspool saba on, sealt tuuakse käsku. Vt änd
2. seeliku- või särgisaba; särgi alumine osa ▪ tõsta oma and üles, mia anna siul vitsu! tõsta oma särgisaba üles, ma annan sulle vitsu!

.anme ~ .andme <anda, anna> andma ▪ anna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andma ▪ ta es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlema ▪ ku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; lutti .anme peksa andma ▪ nüid anna küll poisil lutti, võ temä läep vargile nüüd annan küll poisile peksa, või tema läheb vargile; .näole .anme end näitama, välja ilmuma ▪ ta ei ole ennäst mitu aiga näole anden, ei tää kas om pahandust tennü ta ei ole kaua aega välja ilmumunud, ei tea, kas on pahandust teinud; sõna .anme sõna andma, lubama ▪ ma ole sõna anden, ma pia sedä täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlema ▪ ku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksma ▪ ku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; tenu .anme tänuks midagi andma ▪ ka_sa tal kedägi tenu ka annit? kas sa talle midagi tänuks ka andsid?; vastust .anme vastutama ▪ sa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; .õigus .anme õigust andma, järele andma ▪ anna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määrama ▪ sii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

jun´t <jundi, .junti> Hel lugu, jutt ▪ ma kõnele sul viil üte jundi ma räägin sulle veel ühe loo. Vrd jutt2

jüräme <jüräde, jürä>
1. närima, järama ▪ siul om ää amba, jürät pääl neid ernit sul on head hambad, närid pealegi neid herneid; koer jüräs´ konti koer järas konti. Vrd järäme, nägime, närime, üräme
2. piltl taga rääkima ▪ mis sa tast jürät, mes ta sul alba tennü om mis sa temast taga räägid, mida ta sulle halba teinud on. Vrd laksuteme, .siuname

kaharik2 <kaharigu, kaharikku> piltl vits ▪ jätä_nd väikse kiusamin võ ma tuu siul kaharigu jäta nüüd väiksema kiusamine või ma toon sulle vitsa. Vrd nüblik, urva|.laaster

kaigas <.kaika, kaigast> teivas, kaigas ▪ ma pane sul kaikage jalgu müüdä ma löön sulle kaikaga mööda jalgu. Vrd koigas2, seiväs, toigas, .tookam, tubing

kakkame2 <kakate, kakka>
1. välja kiskuma ▪ ambatohter kakas´ amba väl´lä hambaarst kiskus hamba välja. Vt .kiskme
2. kitkuma, katkuma; tõmbama ▪ kakka peedi väl´lä kitku peedid välja; sulle keida jala kül´ge villane lang, sa katski ei kakka Hel (knk) sulle köida jala külge villane lõng, sa katki ei tõmba (laisast inimesest). Vt .kakme, .kitskme, .kitsme

.kantskam <.kantskame, .kantskamet ~ .kantskat> Hls Krk suur tükk, käntsakas ▪ om sul üte ää kantskame anden küll on sulle ühe suure käntsaka andnud küll. Vrd kändsäk, .kändäm, känts

kasuk <kasugu ~ kasuku, kasukut ~ kasuka, kasukat>
1. kasukas ▪ tüdrikil ollive kasugu peltsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas. Vrd kasavaika, kask2
2. piltl nahatäis ▪ ma õmle sul punatse rihmege kasugu ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie). Vrd kere|täüs, naha|täüs, sabus´k, sagus´k1

.keitme ~ .keitmä <.keitä, keidä>
1. köitma, siduma ▪ sulle keida jala külgi villane lang, sa katski ei kakka Hel sulle seo jala külge villane lõng, sa katki ei tõmba (laisast töötegijast); keidä pussak üülde seo meestevöö vööle. Vrd .köitme, sidume
2. piltl jutuga köitma, kaasa haarama ▪ temä keit´ endä kõnege endä kül´ge tema köitis enda jutuga enda külge

.kiuname <kiunate, .kiuna> Hel nuruma, manguma ▪ latse kiunassive saia ja limunaati lapsed nurusid saia ja limonaadi; mis sa ike kiunat must, ma_i taha anda sul mis sa ikka nurud minult, ma ei taha sulle anda. Vrd .kirname, .kiusame, lanime, norume, .painame

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. koerus, vallatus, üleannetus ▪ koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt). Vt .koerus, Vrd üle|annetus
2. vallatu, üleannetu inimene ▪ koerustük´k om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuula; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan. Vrd koer, laarus´, uulis|pil´l

kottal, kottel
1. kohas ▪ miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; kun kottal ta sul vastu tulli? kuskohas ta sulle vastu tuli?
2. kohal ▪ sirk lennäs´ pää kottal lind lendas pea kohal
3. juures, lähedal ▪ Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära. Vrd ligi, lähiksen, man
4. kohta ▪ mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine ketita loomad ära, pane nad teise kohta
5. juurde, lähedale ▪ miis´ jäie mede kottel kurtme mees jäi meie juurde seisma. Vrd ligi, lähikses, manu

kõneleme <kõnelte, kõnele>
1. rääkima, kõnelema ▪ ma kõneli siul sedä mitu kõrda ma rääkisin sulle seda mitu korda; ta es mõista õigest kõnelde, rabel´ üit´s sõna siit, tõine sääld Trv ta ei osanud hästi rääkida, rabeles [ütelda] ühe sõna siit, teise sealt; kõnelts ku ommen kisk sadame räägitakse, et homme läheb sajule; äit kõneles tõelikut juttu vanamees räägib tõsist juttu; ma kõnele sul üte kohtutüki väl´lä ma räägin sulle ühe loo kohtust. Vrd .ütleme
2. vestlema, juttu ajama ▪ mia tahas siuge nel´lä silmä all kõnelte ma tahaksin sinuga nelja silma all vestelda. Vrd jutusteme

.kähkäm <.kähkäme, .kähkämet ~ .kähkämi, .kähkämit>
1. pihk; kamalutäis, peotäis ▪ an´ds kähkämege kanule teri andis peoga kanadele teri; miul om siul pal´t üit´s kähkäm ernit mul on sulle ainult üks kamalutäis herneid. Vrd kamal, peo, peo|täüs, pihk, ruhim
2. piltl hoop, löök ▪ kerge käege, an´ds üte kähkäme ärä kerge käega, andis ühe hoobi ära. Vrd .juhkam, .kõhkam1, .lahkam, .lõhkam, .lähkäm

küdsäm <küdsäme, küdsämet> Hls Krk vitsahoop, valus löök ▪ ku ma sul mõne küdsäme tõmba, tii sul perse punatses kui ma sulle mõne hoobi tõmban, teen sul tagumiku punaseks. Vrd .nähkäm, silak

külänt, küllänt Hls Krk Hel, küländ, külländ Trv Pst
1. küllalt ▪ mis tõlla obest sul viil´ vaja, sii setuke om sulle ää külländ mis uhket hobust sul veel [on] vaja, see setukas on sulle hea küllalt. Vrd küll, külält, külät
2. villand ▪ miul om külänt mul on villand (enam ei taha). Vrd vil´länd

.laan´me1 ~ .laan´ma1 <.laani, laani> Krk Hel
1. plaanima, plaani pidama ▪ või nevä muudku laanive ja laanive, tüüd ei saa tetä või nemad muudkui plaanivad ja plaanivad, tööd ei saa teha; sedä es ole me ette laanin seda ei olnud me ette plaaninud. Vrd laaniteme, .lap´me1
2. passima, sobima ▪ sii tüü siul küll ei laani miu tunmise perrä see töö sulle küll minu arvates ei sobi. Vrd .kõlbame, .pas´me, sobime1

lang2 <langa, .langa> Hel lõng ▪ langa ollive korvi sihen lõngad olid korvis; sa olet sihande tüütegij, sulle keida jala kül´ge villane lang, sa katski ei kakka (knk) sa oled niisugune töötegija, sulle seo villane lõng jala külge, sa katki ei tõmba. Vrd lõng

lind <linnu, .lindu>
1. lind ▪ lindel om puhma sehen pesä lindudel on põõsas pesa; sa olet nenda rõõmus ku lind sulle piiu sittun Trv (knk) sa oled nii rõõmus, nagu lind [oleks] sulle pihku sittunud; mõni inimen om ker´ge uneg ku linnu suigaguge mõni inimene on kerge unega, nagu linnu suiguga (suigatab kergelt nagu lind). Vrd sirk, su´lg|luum
2. lendav putukas (mesilane vms) ▪ ereline om kige kurjep pistje lind herilane on kõige kurjem nõelaja putukas; lind eiten ja temä lännü puu sissi aama Krk mesilased [olevat] peret heitnud ja tema läinud [neid] mesipuu sisse ajama. Vt mesi|lind

lohinel Krk lahinal ▪ oia alt, uputse tule sul kaala ku lohinel hoia alt, uputus tuleb sulle lahinal kaela. Vrd loiun

luba <lua ~ loa, luba>
1. nõusolek, luba ▪ ta läit´s luba küsüme pernase manu ta läks perenaise juurde luba küsima. Vrd lubamin
2. õigus, voli ▪ ken sul an´ds selle lua? kes sulle sellise õiguse andis?; oma tuba, oma luba (knk) oma tuba, oma luba (st oma kodus on voli teha oma tahtmist). Vrd voli, .õigus

lugeme <lugede, loe ~ lue>
1. (kirjateksti) lugema ▪ miut õpet´s esä lugeme mind õpetas isa lugema || ette lugeme ette lugema, oma lugemisoskust näitama ▪ latse käisiv õpetejel ette lugemen van lapsed käisid (kiriku)õpetajale ette lugemas
2. loendama ▪ temä luges´ eläje kokku, mitu neid olli ta loendas loomad kokku, mitu neid oli. Vrd .arvame
3. jutlustama, palvet ütlema ▪ ku surnu rõõvis panti, sis loeti kui surnu riidesse pandi, siis loeti palvet
4. sõnu peale lugema; manitsema, hurjutama ▪ ka lue puule või sulle, sii üit´s puha (knk) kas manitse sind või puud, see ükskõik. Vrd saaguteme, tohuteme, ujuteme, urjuteme, õleteme
5. sõnuma, loitsima ▪ sii naene mõis´t äste lugede see naine oskas hästi loitsida. Vt ajome, sõname, sõnume, sõnuteme
6. millekski pidama, arvama ▪ loep tõisel süüde, oma süüdi ei tunne arvab teist süüdi, enda süüd ei tunne. Vrd pidäme

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piip ▪ temä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikas ▪ ot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

.lõikame <lõigate ~ lõigade ~ lõegate, .lõika>
1. lõikama ▪ lõigake sii puukaba maha! lõigake see puukaba maha!; me lõigassim üte süllä puid peenikses me lõikasime ühe sülla puid lühikeseks. Vt .lõikme
2. vilja lõikama ▪ rügä om viil lõikamede rukis on veel lõikamata. Vrd lobusteme, .põimme
3. saagima ▪ uibul lõigats ossa vällä, kun väege kähmän om õunapuul lõigatakse oksad välja, kus väga tihedalt koos on. Vrd .saag´ma
4. vikatit noaga teritama ▪ väit´s ja kirves taht ihva, vikat taht lõigate nuga ja kirvest tuleb ihuda, vikatit tuleb lõigata. Vrd .luiskame, teriteme1
5. kohitsema, kastreerima ▪ kutsu va Matt põrsid lõikame, mudu põrsa lääve vanasse Trv kutsu vana Matt põrsaid kohitsema, muidu põrsad lähevad vanaks. Vrd kohime, kohitseme, .ruuname
6. opereerima ▪ sii ädä taht lõigate selle haiguse puhul tuleb opereerida
7. piltl kiiresti liikuma, jooksma, tormama ▪ ta tahas mutku ümmer lõegate sinna tänna ta tahaks muudkui ringi tormata sinna tänna. Vrd .juuskme, kihuteme, .tormame, .väl´kme
8. piltl lööma, virutama ▪ ma lõika sulle üte napsu müüdä kül´ge ma virutan sulle ühe sopsu mööda külge. Vrd lähäteme, läigiteme, .lüüme, viruteme

malk <malga, .malka>
1. malk, malakas, kepp ▪ ma anna siul kutsiräädsigul malka! ma annan sulle, vigurivändale, malakat!; vikat om ninda nüri, justku malgage lüü vikat on nii nüri, justkui malgaga löö. Vrd audik, madjak, matak, mater, tümik, .nüüster1
2. puuvarb, latt ▪ rõugu ja kuhja malga tetäs leppest ja kaskest rõugu- ja kuhjamalgad tehakse leppadest ja kaskedest; pihlapuutsid päämalku es panna kah, sis lüüp välk kuhja palame pihlakast peamalku ei pandud ka, siis lööb välk kuhja põlema. Vrd ir´s, lat´t3, roel, roovik

maru|arak <maru|aragu ~ maru|araku, maru|arakut> Krk Hel marutõbine harakas (sõimusõna) ▪ sii om äkiline ku maruarak see on äkiline kui maruharakas; kos sa maruarak jooset, ooda, ku ma selete selle asja sulle ärä! kuhu sa, maruharakas, jooksed, oota, kuni ma seletan selle asja sulle ära!

.masme <.massa, massa> maksma, tasuma; väärt olema ▪ kätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta; kübär mas´s kümme küläda, saapa mas´s sada saluda Hls (rahvalaulust) kübar maksis kümme küla, saapad maksid sada salu. Vrd tasume1

mater <.matre, matert ~ materd> matar, malk, malakas ▪ ma tuu sul üte matre, ku sa sõna ei kulle ma toon sulle ühe malaka, kui sa sõna ei kuula. Vrd audik, madjak, malk, matak, nüblik

.meastigi Krk
1. midagi ▪ miul om siul meastigi kõnelte mul on sulle midagi rääkida; ää ku me päevitigi jõvvam meastigi är tetä hea kui me päeva kaupagi jõuame midagi ära teha. Vrd midägi, kedägi
2. mitte midagi ▪ meastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud. Vrd .miastegi, .miastig, mikegi

mitus kui palju ▪ mitus sedä maad nüid minnä om kui palju maad nüüd minna on; ma küsü ta käest, mitus ta mas´s sul ma küsin ta käest, kui palju ta maksis sulle. Vrd pal´lu, pal´luke, pal´lus

mokk <moka, mokka>
1. huul, mokk ▪ obesel om suure moka hobusel on suured mokad; an´ds moka pääle suud andis suu peale suud; ma tää, et nii om siul moka järgi ma tean, et need on sulle mokkamööda (suupärast). Vrd uul´1
2. huuli meenutav ese või eseme osa ▪ võta raasik lusigu mokage võta natuke lusika otsaga

mud´u muidu, teisiti; tasuta ▪ mud´u olli ää miis küll, aga seante maeda puuld muidu oli hea mees küll, aga selline laisavõitu; maarjapäevän piap tasa illukesi oleme, mud´u võip viil müristemist tulla maarjapäeval peab vaikselt olema, muidu võib veel äikest tulla; ega mea sulle mud´u ei nakka tegeme, mea võta ikki inda kah ega ma sulle muidu ei hakka tegema, mina võtan ikka tasu ka

.mulder <.muldre, .muldert> mulder, vundamendi ümber olev muldäär; muldkeha ▪ istu sa muldre pääle, kes sul siia tooli tuup istu sa muldri, kes sulle siia tooli toob

.naarme ~ .naarma <naarda ~ naarta, naara>
1. naerma ▪ ta ai miut peris naarme ta ajas mind päris naerma; ärä ütelte sedäsi, tõise naarav! ära ütle niimoodi, teised naeravad!; ken naar, saa nagla, ken ei naara, saa kaits (vns) kes naerab, saab naela, kes ei naera, saab kaks; naara nüid üit´s piibutopikse täis, naarakest noh! (knk) naera nüüd ühe piibutobikese täie, palun naera noh!; ma tahi ennäst katik naarda ma tahtsin ennast katki naerda
2. pilkama ▪ ka mea siu naaretev ole, sa mõistat miut naarda, mea ei lausu siul midägi kas ma sinu naerualune olen, sa võid mind pilgata, mina ei ütle sulle midagi. Vt .pilkame
3. rüvetama, teotama ▪ sii om ärä naaret tüdrik see on rüvetatud tüdruk. Vrd mõniteme, äbisteme
4. linnu häälitsemisest ▪ kägu ku ta om ärä munenu sis naarap, peräst kukmist kui kägu on ära munenud, siis naerab, pärast kukkumist

naha|vill <naha|villa, naha|.villa> nahatükkidelt lõigatud vill ▪ vaade ette, et pernan´ nahavillu sul ei anna vaata ette, et perenaine sulle nahalt lõigatud villu ei anna

nin´n <ninni, .ninni> Trv lastek lill; hernes ▪ tule ma anna sul ninni! tule ma annan sulle hernest!. Vt lil´l, erne

norume <norude, noru> Pst nuruma ▪ mis sa iki norud, egä mea sulle sedä ei anna mis sa ikka nurud, ega ma sulle seda ei anna. Vrd nirume, norime

.nõatus <.nõatuse, .nõatust> Trv nõjatumine; piltl puhkamiskoht ▪ mes nõatust sulle vaja om mis puhkamiskohta sulle vaja on (pole vaja puhata)

.nõukas <.nõuka, .nõukat>
1. hea nõuga; arukas; abivalmis ▪ nõukas om kes sul appi tulep, kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on [see], kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga; nõukit inimesi eij_ole pal´lu arukaid inimesi ei ole palju; temä om nõukas egädel tema on abivalmis kõigi vastu. Vrd arukas, ladvak, .taitsa
2. jõukas ▪ sii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas. Vt .jõukas

nägeme <nätä, näe>
1. nägema ▪ küll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku tõine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga. Vrd .silmäme
2. kogema, tunda saama ▪ sia ei ole viil kedäki muret nännü sa ei ole veel mingit muret tunda saanud; ma sul tübinege anna, sis sa näet ma sulle malakaga annan, siis sa näed. Vrd .tundme
3. ette nägema, aimama ▪ süä valut´sehen, näi ku ette ärä, et üit´s õnnetus tulep süda valutas sees, nägin nagu ette ära, et üks õnnetus tuleb. Vt .aimame

.näitme1 ~ .näitmä1 <.näitä, näidä> , .näütme1 ~ .näütmä1 <.näütä, näüdä>
1. näitama ▪ näidä, midä sa ka tetä mõistat näita, mida sa ka teha oskad; ta tah´ts kigel oma ilust naist näütä ta tahtis kõigile oma ilusat naist näidata; taevas punets, sii näüt sadu, ilm lää külmäl taevas punetab, see näitab sadu, ilm läheb külmale. Vt .näitäme
2. näha võimaldama ▪ miul näideti ilusit rõõvit mulle näidati ilusaid riideid; ku virmalise vehkleve, sis üteldes, et laplastele näüdätes valgust kui virmalised vehklevad, siis öeldakse, et laplastele näidatakse valgust
3. millegi asukohta, suunda osutama ▪ muudku kiket näitä sul näpuge mudkui kõike näita sulle näpuga; ma näütä sul õiget tiid ma näitan sulle õiget teed
4. mingit mõõdetavat suurust väljendama ▪ kelläl om sirkel, mes tunne ja minutit näidäp kellal on seierid, mis tunde ja minuteid näitab; miu esä tei esi raadilaasi, mes näüt´s ilma muutust minu isa tegi ise kraadiklaasi, mis näitas ilma muutust
5. selgeks, arusaadavaks tegema ▪ ku sa aru ei saa, sis ma näidä sul kui sa aru ei saa, siis ma näitan sulle; ma näüdä ette kudas pahempidi koets ma näitan ette, kuidas pahempidi kootakse
6. õpetust andma ▪ ku ma su kätte saa, sis ma sul näüdä kui ma su kätte saan, siis ma sulle näitan (öeldi ähvardavalt)
7. näima, paistma ▪ nemä näidäv ütte muudu, jusku velle os ollu nad näivad ühte moodi, nagu vennad oleks olnud || .väl´lä .näitme välja paistma laskma, ette näitama ▪ ta es näidä väl´lä mitti, et ta süä täüs olli ta ei näidanud mitte välja, et ta süda täis oli; nagu pahane näit väl´lä nagu pahane paistad välja. Vrd näkküme1, .paistme, .paistume

näpisteme <näpiste, näpiste>
1. näpistama ▪ näpis´t tedä põsest näpistas teda põsest. Vrd käpisteme, näkitseme
2. kergelt külmetama ▪ külm näpisten keväde kikk kardule päälitse ärä piltl külm näpistas kõik kartulipealsed kevadel ära. Vrd kõrveteme, .nähv´mä
3. vähe valutama ▪ pernan om ennest är tõsten, rinde alt näpistep piltl perenaine on ennast ära tõstnud, rindade alt valutab vähe. Vrd kivisteme2, pakitseme
4. vähesest andma ▪ ma näpiste omast jaost, sis sul om kah raasike piltl ma annan sulle enda jaost, siis sul on ka väheke

nüblik <nübligu ~ nübliku, nüblikut> Hls Krk vits, malk ▪ os mul üit´s ää nüblik, küll ma sul lõikas sis oleks mul üks hea malk, küll ma sulle virutaks siis. Vrd naut´, nüpel, oosik, paa´ts, ruus´k

nüpel <.nüple, nüpelt> vits, nüppel ▪ ku sa ei kulle, ma võta nüple ja tõmba sul üte tulitse üle kaala! kui sa ei kuula, siis ma võtan malaka ja tõmban sulle ühe tulise [hoobi] üle kaela!. Vrd näüt´, nüblik, oosik, paat´s, ruus´k

oodot oot-oot ▪ oodot, sa varukaal, ma sul näitä! oot-oot, sa võrukael, ma sulle näitan!. Vt .uutme

paat´s <paatsi, .paatsi> Hel malk ▪ ooda sa vana Mustik, ku ma sul selle paatsi tõmba! oota sa, vana Mustik, kui ma sulle selle malgaga tõmban!. Vrd naut´, näüt´, nüblik, nüpel, oosik

.paindume <.paindude, .paindu>
1. painduma, paindesse minema; kõverduma ▪ puu ladu paindup luuka puu latv paindub looka. Vrd .nõrkme, .painume
2. piltl järele andma, nõustuma ▪ küll sedä om nätä, ka ta siu järgi kah paindus küll seda on näha, kas ta sulle ka järele annab. Vrd .lep´me

paras <paraje, parajet ~ parajed ~ .parre ~ .parra, parast> paras, sobiv ▪ ka sii om siule paras? kas see on sulle paras?; miul om parre saapa mul on parajad saapad. Vrd parajane, paraldane, paralik, .paslik2, .sündlik

peo <peo, peo ~ peod, illat .piiu>
1. pihk, käelaba sisemine külg; käelaba pikkus ▪ sellen talun om ohja peremehe peon piltl selles talus on ohjad peremehe peos (võim peremehe käes); rii kõrguse mõõt olli päiel ja risti peo ree kõrguse mõõt oli pöial ja risti käelaba pikkus; sa olet nõnda rõõmus, ku oles lind sulle piiu sittun Trv (knk) sa oled nii rõõmus, nagu oleks lind sulle pihku sittunud
2. linapeo ▪ tuhat peo sai iki ärä kakut päevän tuhat linapeod sai ikka päevas ära kakutud

peräline <perälise, perälist>
1. viimane ▪ ta om egä tüü man peräline ta on iga töö juures viimane. Vt perimin, perämine, viimäne
2. järele tulija ▪ ka siu peräline siin om joba? kas sulle järele tulnu on juba siin? (voorimehe kohta)
3. pruudipoolne pulmaline ▪ perälise tullive uhke obesege pruudi pulmalised tulid uhke hobusega. Vrd perät´s
4. tagant olev (nt tuul) ▪ perälise tuulege om järve pääl ää purjete taganttuulega on hea järve peal purjetada

peräst
1. pärast, hiljem ▪ anna nüid süvvä jälle, küll me sul peräst tagasi massame! anna nüüd jälle süüa, küll me sulle pärast tagasi maksame!; raasikse aa peräst tulli ta mul järgi Krk natukese aja pärast tuli ta mulle järele. Vrd il´lepest, jären, peräst|poole, tagalt
2. mingis seisundis v. olukorras olevana, peast ▪ noorest peräst sai kedrät ja kangit koet ja kikke noorena sai kedratud ja kangaid kootud ja kõike; likkest peräst ei tohi tuule kätte minnä märjana ei tohi tuule kätte minna; küll olli ta ilus loomast peräst küll oli ta ilus taimena (linataimest)
3. tõttu ▪ üä kõrva peräst ma ei kuule midägi parema kõrva tõttu ma ei kuule midagi. Vt tõttu
4. kellegi või millegi seisukohalt, poolest ▪ miu peräst las ta ütelte mis tahten minu poolest las ta öelda, mida tahes. Vt poolest1

pidi1
1. pidi, mööda, piki ▪ tulli üit´s ullike, sii käis´ siin nurme pidi kõndmen tuli üks ullike, see käis siin põldu pidi kõndimas. Vrd .müüdä1, pikut, päie
2. abil, hoides ▪ miis olli esi kesspaigan ja juh´ts oheligut pidi obesit mees oli ise keskpaigas ja juhtis ohelikust kinni hoides hobuseid
3. viisil, kombel, moodi ▪ ma ei ütle sul kumbakit pidi, kudas sedä tüüd tule tetä ma ei ütle sulle kumbagi moodi, kuidas seda tööd tuleb teha. Vrd .muudu, .viisi
4. põhjal, järgi ▪ pal´t lugu pidi inimese, ei ole üttegi tüü inimist ainult jutu järgi inimesed, ei ole ühtegi tööinimest. Vrd .järgi, .perrä

pime|kana <pime|kana, pime|kana>
1. nlj pimekana, tähelepanematu ▪ oh sa pimekana, ka sa es näe kes siul vasta tulli! oh sa pimekana, kas sa ei näinud, kes sulle vastu tuli!. Vt pime|luum, Vrd tähele|panemede
2. piltl pimesikk Pst ▪ pimekana mängits nõnda, et ütel seotas pää kinni - sis akkap püündme pimekana mängitakse nii, et ühel seotakse pea kinni (nii et ei näe) - siis hakkab püüdma (teisi). Vt pime|sikk, pimme|sikk

pops2 <popsu, .popsu> Hls
1. vops, kerge löök ▪ ma annas sul siandse jutu iist üte popsu ma annaks sulle sellise jutu eest ühe vopsu. Vrd vop´s
2. mahv, suitsupahvak ▪ ma tõmba üte popsu piipu ma tõmban ühe mahvi piipu. Vrd kah´v2

punane <punatse, punast>
1. punane, punast värvi ▪ õige vanast ollu noorikul laulatse aig punane kör´t sel´län päris vanasti olnud pruudil laulatuse ajal punane seelik seljas; ma tii perse punatses tal ma annan talle peksa. Vrd verev || eht|punane helepunane; pordu|punane koltunud punane; puu|punane punapuuga keetmisel saadud pruunikaspunane värvus; tumepunane ▪ puupunatsege värmiti villast ja linast ka vahel puupunasega värviti villast ja linast ka vahel
2. piltl veri ▪ ma anna sul nõnda, et sul punane väl´lä tule! ma annan sulle nii, et sul veri välja tuleb!. Vt veri

puum´ <poomi, .puumi>
1. poom, puu kivide jm kangutamiseks ▪ puum´ pistets kivil ala, sis kanguteve inimese maast kive üles poom pistetakse kivile alla, siis kangutavad inimesed maast kive üles; siul aa või puum´ kül´le ala, sis ka ei saa maast üles (knk) sulle aja või poom külje alla, siis ka ei saa maast üles
2. pakk kangastelgedel, mille ümber on lõim või kootud kangas ▪ puum´ om joba lõime paras jagu täüs poom on juba lõime parasjagu täis

.pärgel1 <.pärgle, .pärgelt> sõimus pärgel, kuramus ▪ pärgle pihta, ma sul surikul näidä! pagana pihta, ma sulle sunnikule näitan!

püksi pl <.pükse, .pükse> püksid ▪ püksi om sellen talun naise jalan (knk) selles talus on püksid naise jalas (võim on naise käes); sa laset endel püksi mõõtu võtta, perse purus tõmmate (knk) sa lased endal püksimõõtu võtta, tagumiku puruks tõmmata (lased endale liiga teha); ma sul näüdä, ma tõmba sul kirivese püksi jalga! (knk) ma sulle näitan, ma tõmban sulle kirjud püksid jalga! (annan sulle vitsa) || alumis|püksi ~ alus|püksi ~ alutse püksi aluspüksid, alumised püksid; päälmis|püksi ~ päälitse püksi pealmised püksid. Vrd kaadsa, kaldsa

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

.saatme ~ .saatma <.saata, saada>
1. midagi saatma, lähetama ▪ ma saadi tal ubinit ma saatsin talle õunu; ka selle kätte sait, mis ma saadi siul? kas said selle kätte, mis ma saatsin sulle?; kari tah´t väl´lä saata kari tuli välja saata || .perrä .saatme järele saatma ▪ ma saadi poisi perrä tal ma saatsin talle poisi järele; sõna .saatme sõna, teadet saatma ▪ temä saat´s miuge sõna, et te puulbe käimä tules tema saatis minuga sõna, et te laupäeval külla tuleks
2. kedagi saatma, koos minema ▪ ma saada siut kodu ma saadan sind koju. Vrd lähäteme
3. muusikapala saatma, kaasa mängima või laulma ▪ kuul´meister saat´s latsi iki viiulige õpetaja saatis lapsi ikka viiuliga (kui lapsed laulsid)
4. aega veetma, mööda saatma ▪ mia saada oma päevä illuksi õhtus ma saadan oma päevad vaikselt õhtusse (ütleb vana inimene)
5. piltl lööma ▪ ku lehm miule saat´ tagumise jalage, sis mia olli pikäli mahan kui lehm mind tagumise jalaga lõi, siis olin ma pikali maas. Vt .lüümä

sabus´k <sabuski, sabuskit> nahatäis ▪ sa saat üte sabuski miu käest sa saad ühe nahatäie minu käest; vaat ma anna sul sabuskit ännä ala! vaat, ma annan sulle nahatäie saba alla!. Vt sagus´k1, sapus´k. Vrd kere|täis, naha|täis

salaline <salalise, salalist> Hls salajane ▪ miul om siul üit´s salaline jutt mul on sulle üks salajane jutt; sii om üit´s salaline asi mis sala tett saab see on üks salajane asi, mis salaja tehtud saab. Vrd sala

seh säh ▪ seh, rüübäge ärä! säh, rüübake ära!; ritsik seh, visats ahju pääle -- ma anna siul luuamba, anna miul raudamba vastu (knk) kilk säh, visatakse ahju peale -- (öeldi:) ma annan sulle luuhamba, anna minule raudhambad vastu (lapse piimahammas visati ahju otsa ja usuti, et toakilk annab lapsele tugevad jäävhambad). Vrd säh

selleki|peräst Krk sellegipärast ▪ luba mulle mis taht, sellekiperäst mia sulle naises ei tule luba mulle, mida tahad, sellegipärast ma sulle naiseks ei tule. Vrd .siigi|peräst

senitses Hls Krk seni, seniks ▪ mea anna sul senitses tüüd ma annan sulle seniks tööd; senitses olli temä är kadunu, ku ma väl´län olli seni oli tema ära kadunud, kui ma õues olin. Vt seni, Vrd senis

soku`laad´ <soku`laadi, soku`.laadi> , soku`laat´ <soku`laadi, soku`laati> šokolaad ▪ ma tuu sul sokulaadi, ku sa ää lait´s olet ma toon sulle šokolaadi, kui sa hea laps oled

.sos´same <sos´sate, .sos´sa> Krk sosistama; salaja rääkima ▪ temä kõnel´ mul ja mia sos´sa siul tema rääkis mulle ja mina sosistan sulle; sa olet kik´k väl´lä sos´sanu sa oled kõik välja rääkinud. Vrd sosiseme, sosisteme, .sos´me, vasiseme, vasisteme

sugam <sugame, sugamet> Krk vitsahoop, vits ▪ ma os sul sugamit anden ma oleksin sulle vitsa andnud; tõmma tal mõni sugam ärä! tõmba talle mõni hoop vitsa!. Vrd sugar

sugame <sugade, suga ~ sua>
1. peksma, vitsa andma ▪ oles ma su kätte saanu, os ma sul suganu! oleks ma su kätte saanud, oleks ma sulle peksa andnud!; ma sugasi tal perse täüs! (knk) ma andsin talle persetäie peksa!. Vrd roosateme, .ruuskme, sugime, vitsuteme2
2. askeldama, sagima Trv ▪ nuur naene või sugade küllält noor naine võib askeldada küll. Vrd soperdeme, .teosteme, toimeteme, tokerdeme
3. vulg seksima ▪ Juhan olli lepikun läbi suganu naese Juhan oli lepikus naisega seksinud. Vrd .jür´kme, .koin´me, .nus´me, .sik´sme, .sip´sme

sugar <sugare, sugart ~ sugard>
1. vits ▪ sugare olliv lae vahel, ku latse es kulle vitsad olid lae vahel, kui lapsed ei kuulanud [sõna]; küll ma anna sul sugarit! küll ma annan sulle vitsa!. Vrd sogar, sugam
2. särme, peerulõmmust raiutud peenem pilbas ▪ sugarege om ää tuld ürjäte särmega on hea tuld alustada. Vrd pird, sugarik

.suime <.suiu, suiu>
1. sugema, harjama, kammima; siluma ▪ latse pää om vaja ärä suiu lapse pea on vaja ära kammida. Vrd .kam´me, silume, sugeme, sugime, .tõmbame
2. linu kupardama ▪ suijut lina olliv rehialutsen kupardatud linad olid rehealuses
3. takkusid linaharja abil linakiust eraldama ▪ lina arjage olli enne ärä suiut ja sõs suiut pää arjag viil äste peenikses linaharjaga oli enne ära soetud ja siis soeti juukseharjaga veel hästi peenikeseks
4. piltl peksma, nahutama ▪ odot, ma suiu sut üte nahatävve oota, ma annan sulle ühe nahatäie. Vrd nahuteme, .suulame

suurustus <suurustuse, suurustust> Hls hooplemine, kiitlemine ▪ sii suurustus ei sobi sul see hooplemine ei sobi sulle. Vrd .uuplemine

sõna1 <sõna, sõnat ~ sõna, sõna>
1. sõna, sõnavõtt ▪ iki seantsit sõnu olli vägä pal´lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud; sõnade kor´gamin om õige rasse sõnade korjamine on päris raske; lait´s aa tähti müüdä sõnu kokku laps ajab tähti mööda sõnu kokku (st veerib tähthaaval); ta puis´t sõnu väl´lä ku kuhjan (knk) ta puistas sõnu [suust] kuhjana välja (rääkis palju) || jumale|sõna jumalasõna, piiblitekst; kun´ts|sõna nõidussõna ▪ iki nii kun´tssõna temä kirjut´s üles, nii ennemuistse sõna, miu vanavanepidest saadik ikka need nõidussõnad ta kirjutas üles, need ennemuistsed sõnad, minu vanavanematest saadik; laulu|sõna laulusõna ▪ viisi mõista küll, laulusõnu ei mõista viisi oskan küll, laulusõnu ei oska; mihe|sõna mehesõna, kindel ütlemine või lubadus ▪ ta ütel´ peris mihesõnage ta ütles päris mehesõnaga; must sõna ropp sõna, roppus ▪ küll om ta laia suug ja musta sõnadeg, ütles muste jämmit sõnu küll on ta laia suuga ja roppude sõnadega, ütleb roppe jämedaid sõnu. Vrd roppus; mõistu|sõna ~ tähentemis|sõna mõistusõna, mõistujutt, tähendamissõna ▪ egädege ei saa mitti mõistusõnadege kõnelte igaühega ei saa mitte mõistusõnadega rääkida; sest ärgu olgu imustust, mis tõise perän ripents, sedä vanast ütelti tähentemissõnas selle järele ärgu olgu himustamist, mis teisel järel ripendab, seda üteldi vanasti tähendamissõnaks. Vrd mõistu|jutt; puul|sõna võõrsõna, võõras kirjakeelne sõna ▪ sedä ärä sa kirjute, sii om puulsõna! seda sa ära kirjuta, see on võõras sõna!; roosu|sõna pl sõnad, mida loeti roosihaigele ▪ luges´ roosusõna pääle ja säält jäi ta tagasi, latsel kaal jälle terve luges roosisõnad peale ja sealt see [haigus] taandus, lapsel kael jälle terve; surma|sõna surmateade. Vrd surma|sõnum; vere|sõna pl veresõnad, nõiasõnad verejooksu peatamiseks ▪ verd pannas kinni, kellel om veresõna verejooks pannakse kinni, [kui] kellelgi on veresõnad; vääde|sõna ~ vännä|sõna jonnisõna, kiususõna ▪ ma es taha siul väädesõnu ütelte ma ei tahtnud sulle kiususõnu ütelda; ku nägelev, sõs ütlev väädesõnu kui nägelevad, siis ütlevad kiususõnu
2. lubadus, tõotus ▪ kae, et sa oma sõna ei kaode (knk) vaata, et sa oma lubadusest ei tagane; mia oma sõna tagasi ei võta mina oma sõna tagasi ei võta (st lubadust ei murra). Vrd .tõotus, vanne
3. arvamus, seisukohavõtt ▪ siu sõna piap iki päält jäämä sinu arvamus peab ikka peale jääma. Vrd arvatus, arve, .arvus

sõna|päält Krk kohe, sedamaid ▪ mea_i saa siul sõnapäält tetä, miul om tõisi tüüsit mina ei saa sulle kohe teha, mul on teisi töid (st ei saa kohe aidata); redse tüüteje täidäp käsu ärä sõnapäält kärmas töötaja täidab käsu sedamaid. Vrd sedä|maid

sõnum <sõnumi, sõnumit> tähtis teade, sõnum ▪ vii talle sõnumit! vii talle teade!; kägu kuk´s ussen, ei tää mis sõnumit ta tõi kägu kukkus õues, ei tea, mis sõnumit ta tõi || surma|sõnum surmasõnum, surmateade ▪ ma ütle sul surmasõnumit ma ütlen sulle surmasõnumit. Vrd sõna1; suud-sõnumit suusõnaliselt ▪ suud-sõnumit müüdä iki ole sedä kuulda saanu Krk suusõnaliselt olen ikka seda kuulda saanud

.särtsme ~ .särtsmä <.särtsu, särtsu> särtsuma, särisema ▪ liha nakkap särtsmä, lüüp sulle silme vahel liha hakkab särtsuma, pritsib sulle silmade vahele; ahi ninda kuum, särtsup peris ahi nii kuum, särtsub päris. Vrd särdsäteme, säriseme, säräme

tasume1 <tasude, tasu>
1. tasuma, maksma ▪ võlgu om ää võtta, kuri om tasude (vns) võlga on hea võtta, raske on tasuda || kätte tasume kätte maksma ▪ küll ma sul kätte tasu, tappa sa saat! küll ma sulle kätte maksan, tappa sa saad!. Vrd .masme
2. korvama, hüvitama ▪ mia ei jõvva tal ärä tasude sedä ääd, mis ta om miul tennü ma ei jõua talle seda head korvata, mida ta on mulle teinud

tembine <tembitse, tembist> Hls Krk etn temp, kanepitemp ▪ ta tei tembist ta tegi kanepitempi; ma anna siul levä tembitsege ma annan sulle tembiga leiba. Vrd tem´p

tii|vesi <tii|vii, tii|vett> tee, teejook ▪ ma anna sul tiivett kah ma annan sulle teed ka; maru ää lämmi tiivesi om maru hea soe tee on; pane linnumagust kah tiivii sissi! pane mett ka tee sisse!. Vrd tii1

.tingimede, .tingmede tingimata, kindlasti ▪ ma pia sul tingimede sedä asja kõneleme ma pean sulle tingimata seda asja rääkima; kui siibege kusiratsiku egäl puul väl´län ronive ja lendäve, sis om tingimede vihma uuta kui tiibadega sipelgad igal pool väljas ronivad ja lendavad, siis on kindlasti vihma oodata. Vrd ammugi, .kindlaste, .kindlest, loalt

tis´s <tissi, .tissi> tiss, rind ▪ kuku lait´s, tule siiä, ma anna sul tissi! hea laps, tule siia, ma annan sulle rinda!. Vrd nil´p, rind

tudvusteme <tudvuste, tudvuste> Trv tutvustama ▪ poig tutvus´t oma naist kodustel poeg tutvustas kodustele oma naist; ma tutvuste tedä sulle ma tutvustan teda sulle

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

.tundlik <.tundligu ~ .tundliku, .tundlikku> tundlik, taiplik ▪ sia olet üit´s tundlik inimen, tunnet ärä, et tõine siul ääd tege sa oled üks tundlik inimene, tunned ära, et teine sulle head teeb. Vrd .taitsa || au|.tundlik autundlik, autundega ▪ temä olli autundlik ka iki Krk tema oli ikka ka autundega

.tõrvame <tõrvate ~ tõrvade, .tõrva>
1. tõrvama ▪ esä läit´s katussit tõrvame isa läks katuseid tõrvama
2. piltl laimama, teotama ▪ las ta tõrvade, mis_si miul tege! las ta laimata, mis see mulle teeb!; temä om sul tõrvanu miut tema on sulle mind mustanud. Vrd alventeme, .laimame, .reoteme, .rot´sme2, sittame

tõsi <tõe, tõtt> tõsi, tõde ▪ mea ai nal´la siul, sa võtat tõess mina ajasin naljajuttu sulle, sa võtad tõeks (tõe pähe); sii om tõeste tõsi see on tõesti tõsi. Vrd tõde, .õige3

tädi <tädi, tädit>
1. tädi, ema või isa õde ▪ kumba puult ta tädi om sul, ka emä puult või esä puult? kumma poolt ta tädi on sulle, kas ema poolt või isa poolt?; pulma lõpetses anti veimi nuurme esäl, emäl, sõsartel, velledel, onudel, tädidel pulma lõpetuseks anti veimesid noormehe isale, emale, õdedele, vendadele, onudele, tädidele. Vrd sõdse, tätä
2. lastek võõras täiskasvanud naine ▪ lait´s piap ütlem tädi ja onu, võõrast inimest, vanep inimen laps peab ütlema „tädi“ ja „onu“ võõrale inimesele, vanemale inimesele

.täädmine <.täädmise, .täädmist> teadmine ▪ mis sii täädmine sulle and? mis see teadmine sulle annab?; mul om joba vähä aisu, mul vähä täädmist om mul on juba vähe aimu, mul natuke teadmist on. Vrd .täädus

tübin <tübine, tübint> Krk
1. kepp, malk ▪ ma anna siul selle tübinege müüdä seeri! ma annan sulle selle malgaga mööda sääri!. Vrd kep´p, madjak, malk, tubing, tümik
2. piltl peenis, türa ▪ sellel mehel om ää tübin, sii või tüdrukit taga keerute küll sellel mehel on hea türa, ta võib tüdrukuid taga ajada küll. Vrd tolak, türus´k, türä

.uh´tme2 ~ .uh´tma2 <.uhti, uhi>
1. peksma, lööma ▪ ma uhi sul naha täüs ma annan sulle nahatäie; ta olli saanu uhti küll ta oli saanud peksa küll; uhi nõnda, et ta tund! löö nii, et ta tunneb!. Vrd .pesme, .tuup´me
2. isuga sööma ▪ tüülise tullu ja uhtin nõndasama livvä tühjäs töölise olid tulnud ja söönud hooga vaagna tühjaks; küll me sia uhiv küll meie sead söövad ahnelt. Vrd pitsuteme, rubime, .võh´ma
3. piltl kiiresti ja hooga tegeme ▪ küll na olliv kateksi tantsu uhtin küll nad olid kahekesi tantsu vihtunud; sii tük´k an´ds peris uhti, ennegu maha sai, uhtsim mitme mehege see tükk andis päris niita, enne kui maha sai, niitsime mitme mehega. Vrd uhame

uputse <uputse, uputset> Hls Krk uputus ▪ oia alt, uputse tule sul kaala! hoia alt, uputus tuleb sulle kaela!; nüid o küll vii uputse nüüd on küll veeuputus. Vrd uput´s, uputus

uristeme <uriste, uriste>
1. uuristama, millessegi uurdeid, süvendeid, auke tegema ▪ iir uristes augu põrmadu sissi hiir uuristab augu põranda sisse; uriste auk seinä sissi uhertige uurista oherdiga seina sisse auk
2. piltl susima, kellegi vastu tegutsema, midagi halba sepitsema ▪ sii uristes üttelugu tõist inimest see susib kogu aeg teist inimest || üles uristeme välja uurima ▪ üits olli üles uristen varguse üks oli välja uurinud varguse; ku sa esi uristet üles, sis ma ütle sul, esi ei tää kedägi ütelte kui sa ise uurid välja, siis ma ütlen sulle, ise ei tea midagi öelda
3. piltl vana asja meelde tuletama ▪ mis sa viil sest uristet, mis o lännu, sii o lännu mis sa veel sellest vanast asjast meelde tuletad, mis on läinud, see on läinud

vahetus <vahetuse, vahetust> vahetus ▪ teeme vahetust, anna sa mulle kardult, ma anna sulle piite! teeme vahetust, anna sina mulle kartuleid, ma annan sulle peete!. Vrd vaheldus

vana|.muistne <vana|.muistse, vana|.muistset> , vana|muistene <vana|muistetse, vana|muistest> , vana|muistine <vana|muistitse, vana|muistist> ennemuistne, ammune ▪ ma kõnele siul üte vanamuistetse jutu ma räägin sulle ühe ennemuistse jutu. Vrd ammu|.aigne, ammune, enne|.muistne, muinane

viivitse <viivitse, viivitset> , .viitse <.viitse, .viitset> Hls Krk viivitus, ajaviitmine ▪ sest tüüst ei tule kedägi väl´lä, sii oo aja viivitse sellest tööst ei tule midagi välja, see on aja viitmine; ma tuu sul raasik aja viitses tetä ma toon sulle natuke ajaviiteks teha (tööd). Vt viivitus

.võlgu võlgu ▪ mia ole sul oma elu võlgu ma olen sulle oma elu võlgu

.vääksäm <.vääksäme, .vääksämet> Hls Krk vääks, väike laps ▪ sinna sündüs viil üit´s vääksäm manu sinna sünnib veel üks vääks juurde; vaate ku kurg tuu sul üte vääksäme vaata, kui kurg toob sulle ühe vääksu. Vrd vääks

.õkva Hel
1. otse ▪ tii lää õkva temä manu tee läheb otse tema juurde. Vrd otse
2. just ▪ ta kõnel´ õkva sedäsi ta kõneles just nii. Vrd ep
3. kohe, otsekohe ▪ mia tuu sul õkva käsiraha ärä ma toon sulle kohe käsiraha ära. Vrd kohe2, kõrrage, otse|kohe

.ühmäme1 <ühmäte ~ ühmäde, .ühmä> pomisema, kohmama, ühmama ▪ taat´ ühmäs´ vastu ütelte taat kohmas [midagi] vastu öelda; sulane is´t pengi pääl ja ühmäs´ midägi vasta sulane istus pingil ja kohmas midagi vastu; ta ei ühmägi sulle vastu, loe seinäle või temäle, sii üit´s kik´k ta ei ühmagi sulle vastu, loe seinale või temale, see [on] ükskõik. Vrd .kohmame, mühäteme, ühmäteme