[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit, väljastan 100.

ahukas ahu|kas Hlj Kad VJg Sim Iis, -gas Kuu, g -ka a. kohev, kahar; lopsakas Sie ajand `hendast `sielikuiega `ninda ahukaks; Küll on vareksed `külmägä ahukaks mend; Sie kask o `kasvand `ninda ilusaks ahukaks Kuu; `enne olid ahukad `sielikud alt; ahukas pia, kui `juuksed on `kruśsis; ahukas kaer, lopsakas niisuke Kad; ahukas on ilus rammus vili Sim; siin kasvavad ilusad ahukad puud Iis Vrd ahukaine

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama

10. raseerima; karva võtma

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se

10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

and ańd g anni Sa L M Ran Puh Nõo, ańni Mär Tor K I Krl, g anni; and g anni Muh Hi, `anni R/n `andi VNg Vai/

1. andmine `Toise pere `naine on `oite `lahke `anniga ei sie jädä `ilma kedägi; eks `anniks ole (anda sünnib) Kuu; [mõisa] ärra - - `ańdis `vaeste inimeste lastele kooli leba - - siis lõppis `mõisa leba ańd ää Mär; ei siis põlnd valmistud ega olnd sööma `andi kedagi Vig; t‿m kasina anniga, tu̬u̬ ei anna sulle mitte midägi; temä‿m `elde anniga, mine midägi `ot́sma, ega ta konagi ei `keelä Nõo; helde ~ lahke anniga lõtvade elukommetega, kergesti anduv sie `tütrik on `lahke `anniga, `annab igä `poisile, kie küsib sie saab Lüg; vanast `ütlivä mõne serätse `tütrigu `kuhta, kelle man mehe käesivä, et to‿m `elde anniga ja laia panniga Nõo

2. annetus, kink; almus, armuand `Anna `sandile aga ärä `santi `andiega ärä taba Kuu; Nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksiväd `nurgast keriku, võttasivvad `leivä, `veiväd keriku `vaestele, nied õlivad keriku `vaeste `annid Lüg; ikke `aetasse andisi `vaestele Mar; siis `viidi `vaestele `ańdisi, kui laua kirikus käisid Juu; annan pimedatele selle ańni Pal; ega kiket `asja õppi ei saa, muist om iki `lu̬u̬duse ańd Krk || (leivast, viljasaagist jne) leib one ihu toedus, jumalaańd Kod; si̬i̬ om jumale ańd, ärä visate [leiba] maha (öeld lapsele) Krk; ta‿m kõ̭iḱ jumalõ ańd, et sul ni tark mi̬i̬ĺ ja `mõistuss om Krl || sag pl veimed, mõrsja kingid pulmalistele; ka vastukingid mõrsjale pruut ajab oma `ańdisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; `lähkri `joojad viisid ruudile `ańda, `kindu, linu, `villu ja kapetud ja Muh; pruut `ańdis ańnid. `peigme ema sai müt́si, sai särgi, sukad, `kindad, põlle Hag; edasi tuli ańni `anmine. `peigme õdedelle sai `antud igaühele müt́s ja emale Jür; `enne olid ańnid jo. sokid ja sukad ja suka paelad Ann; ańnid - - `anti [pruudi poolt] `peigmepoolt `rahvale. pruudi vend jägas - - pidi kakste·ist kolmte·ist `särki jägama. sinna käis `juure sokid, `kindad, `taskurät́t - - si on täisańd. si oli rikas, ega igaüks `jõudnud `täisi `ańdisid `anda Ksi Vrd anduss, annak, anne, annus1

3. saak, toodang ärä `pelga mere `andi (saagi aeg peab püüdma) Kuu; `einidest ei õle suurt `andi, vähä saab; sel suvel on `õige `vilja and Lüg; teene [lehm] andis ike kahessateisskümme `toopi [piima], seokse ea anniga oli Kir; Lehm oo kitsi anniga Han; mõlemitel on iad ańnid, `ernel ja ual Trm; eks rohoss õle ike suurem ańd, ku [kari] roho `piäle suab Kod

4. vaimuanne, võimekus Taal on oort jumalast `sõuke ańd `loodud Pöi; ia pia oo, ia ańd oo Aud; `ańdi ei ole `laulmiseks Juu; üvä ańd kõege aśja `piäle. tõesel ei õle `ańdi Kod; mul ei oole jutu `andi, mea ei mõista juttu tetä Krk; egäl ütel laolu `andi es olegi Ran

5. (ei ole) asi või asja, tulu ei õle tämäst suurt `andi. lörts ja `arvokeìne (riidest); egä sest [hobusest] enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä; midä tämä `ennast `ninda `kõrgutab, enesest ei õlegi suurt `andi Lüg; sie laps on nii põdur, ega sest ikke `ańdi tule. ega sest inimest tule VMr

au n, g au R eP(ou Jäm Rei Han) M TLä uus Rõn Rõu Plv Lei Lut; au g avvu Nõo Rõn San V

1. maine, hea nimi Paremb `auga `surra ku häbügä elädä Kuu; ei tohi `tühja juttu `rääki ja `toise au `tiuta VNg; sie on oma aust maha jäänd, oma au `kaotand, kie `mertsukast akkab Lüg; param `auga `auda, kui äbiga elada Vll; Oled vara kaudand, oled vehe kaudand, oled ou kaudand, oled keik kaudand Emm; so `eese viisid `teotavad so au ää Mar; eks ta elan küll suur aru sees Ris; mõnits tõise au, taht tõist sitate Krk; kõiv `olli suure au sehen, tollõst sai paĺlu `asju Ran; ta‿m ää ku latse serätse au sehen om; veli arvass, et tu̬u̬ patup temä au `küĺge, ku sulane võtap temä sõ̭sare; esi `endä au ei küüni kohekina Nõo; Au om inämb väärt ku sada `vähkä Urv; perremiiśs üteĺ `pernasõlõ et sa‿lõt mu `auva `teotanuʔ Har; Parõmb au sisen elläʔ ku häü `sisse kooldaʔ Rõu; paremb `auga `hauda ku `häüga `mulda Räp; häü au lätt `kavvõ, kuri viil kavvemballõ Lut

2. austus, lugupidamine, respekt vanamaid peab ikka au sees pidama Vll; suure au viisiga `võetasse ikke ärräd `vasto Mar; `reestrid olid seal naa suure au sees Mih; sui elas `Uudes `mõisas vana leskproua, kis `nõudis paĺlu au Kos; au andma 1. sõjaväeliselt tervitama kõik sõdurid pidid `anma oma ülemadele au Mih; soldat annab ülemale au Kos; sõa väen piät au `andma ülembille Räp 2. respekteerima `tõine `annab `tõisele au ja on abinik Lüg; missa undile au annad Khk; au äi `anta asjata ega `tarkust tasuta Vll; kes ti̬i̬ veeren ollive, nii pideve surnul au `anme Krk; kui sa toolõ `auva saat andaʔ kiä üt́s auvutu inemine om Har; `sääntselle inemisele `piäsi külʔ kõ̭iḱ ilma `rahvaʔ `avvu `andma Vas; au ei andaʔ aśanda ja `tarkust ei saaʔ tasota Räp; au pakkuma austust avaldama tämä taśt au pakku peremehele, teretäs Kod; mis sa sel aust tal pakut, ega ta iki ei tule siul appi Krk; tõsõ käest taht midägi saiaʔ, lät́s tallõ `avvu `pakma Räp; au tegema 1. sõjaväeliselt tervitama lei `sõrmed `kõrva `ääre, `ongi au `tehtud Lüg 2. austust avaldama pruut siis tegi s‿oma puolt sie au, et siis `selle isame `naisele ka pani tanu pähä Lüg; noh, ma vöi soole jo selle ou tiha ka hrv Jäm 3. nõiduma, et tütar mehele saaks munõ tegevä `avvu, aks täst siss om api vai olõ õiʔ Se; auga 1. austusavaldustega, toredasti ja kui `auga siis `maeti neid (mõisnikke) Jõh; see `maeti `ouga maha Jäm; nihuksed suuremad elukad said sujure `auga `maetud Juu; teda `maeti suure `auga maha JMd; ta on `auga eland ja `auga maha `maetud VJg; sääl olli ilust `auge `vastu võet Krk; `Pi̬i̬trekene matõti suure `auga mahaʔ Har 2. see mees oleks `auga vöind sii `olla, `keegid poleks puudutand Ans; me oleme saand `auga vanaks Kul; `auga aĺliks suand Juu; [naine] `tõśtis `auga `põlvedele oma [vallaslapse], ei tapnd ää Ksi

3. kuulsus; kiitus; tunnustus Emä tüö, vade tüttäre au Kuu; igätses au ja `püüdäs au ja `õitsis au Lüg; Elu aig seda au taga ajand Jõh; niid on ta sest oust `ilma Jäm; see äi tee tale au Khk; Ta ajab paljast au taga Kaa; mis sa‿s au tahad, kui põle veart mette Muh; ta o siit ja sealt saanud `kiituse kirjad ja au omale Juu; eks sellel old siis au, kes `rohkem `jõudis KuuK; mis au sa sellega saad Trm; si̬i̬ aa au taga Krk; no mes au sa tollega said, et sa `kaibama lätsit Nõo; no mis sa ütlet, mään est `avvu inemisõt `ot́sõvõ enesele San; Mi̬i̬ es taha tu̬u̬d es, ku tu̬u̬d avvu paĺlu oĺl Urv; anna söögitegijäle au, sü̬ü̬ḱ um hüä; mul oll `avvu paĺlo, a õ̭nnõ õs olõʔ Rõu; mullõ tuĺ `avvu pääle, pańti `palka pääle Se

4. seisus; positsioon; seisund; amet sie mies ülendeti `tallitaja au `sisse; ajab mehe au `vällä, mehe iest juo `välläs; minä õlen `soldati `naise au pääl sulasest (sulase ja mehe eest) Lüg; sai `kindrali au, sis läks `Suome`maale sai kamenda·ǹdist Jõh; võib küll `olla, et tä perenaise au kannab Mar; ma olen sulasenaise au sees Plt; ametist `lahti ja aust ilma Vil; oss miu poiśs ka `varga au saanu Krk; täl `olli kaits talu ja au pu̬u̬lt `olli kooli˛õpetaja Puh; kes ohvitseri au sehen `olli, tol `olli tendsik Nõo; ku kru̬u̬ń [pruudil] pääst maha `võet́i - - `nõśti `tütrigu aust mahaʔ Har; au peale vaderiks ku kasugu änd ja räti änd jääss, siss `ütleme sedäsi - - siu aiass au `pääle, ku su vaderiss aiass - - siss saat au `pääle Krk; aiass au pääleʔ Krl

5. autunne; endast lugupidamine, eneseväärikus viin ottab inimese au ära Jõe; `oule ja äbile ep saa vahet vahele Jäm; Ei suol põle änam ou ega äbi Han; temä ei tunne äbi ega temäl põle au Juu; ei õle tämäl au egä äbi Kod; kellel on äbi, sellel on au Pal; si̬i̬ ei tunne `ende au ega äbü kedägi Krk; tol atal ei ole äbi ega au Ran; auta sie on `auta inimene, sie `tunne äbi `eigä `ilget VNg; karita `kasvavad, `auta eläväd Lüg; `auta inime oo kõlvatu Tor; sie oli `auta tegu VJg; sina tulet ku `aute inimene Krk; Ilma hirmulda kasus, avvulda eläs Urv; ta om üt́s ilma `auldõ inemine Krl; tell ole õi määnestki `avvu, `auldaʔ inemine Se

6. neitsilikkus; puutumatus `tütrik piab oma au ülevel, ei lähä `poistega segämiste Lüg; see tüdruk äb‿oja oma u piretkid Khk; tüdruk pidas oma ou ülal Rei; neitsi au oo `varna visatud PJg; poiśs riis au ärä Krk; tark `tüt́rik mõśtab oma ah alali oeda Nõo; om au leeväge pinile `andunu Krl; `tüt́rik piat umma `auvu `hoitma, nigu rõ̭õ̭sa piimä päält purru hoiõtass Har; Mi̬i̬s kaess kost saa, a tütarlats piät umma avvo hoitma Räp

7. kosilane au tuĺ lävele, ni sai tälle ga mino Se; tulõ au läve ala, toori jõvva‿i vooril kaardaʔ `kõikõ miä vaia Lut

8. rahvapäraseid ja piltlikke väljendeid abe on mehe au Jõh; abe oo mehe au ja nina mehe nägu Khk; Au väŕv on juba juustes Pöi; abe on mihe ou, naine mihe nägu Rei; mu poeg on mu au ja `uhkus Hää; abe mehe au ja nina mehe nõu JõeK; kus ta au ja iilgus nüüd jäi Koe; abe om mehe au ja nina oma mehe nägu Hls; abe mehe au, nõ̭na mehe nõu Nõo; vundsiʔ ommaʔ mehe au Krl || Au käüb tied `müöde, häbü tieäärd `müöde Kuu; suur `kiitus, jäme tänu, ümmargune au JMd; temä aul auk `persen Krk

hea ea, ia, iä, eä eP; ia, iä hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa

I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp

2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit) – Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv

3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp

4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har

5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har

6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahem – Saa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei

7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo

8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp

9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk

II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa

2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se

Vrd hüva

ebe ebe g -me R Mär Vig Kse Var Tõs Tor Saa hajusalt KPõ, I Plt KJn TLä Kan; pl ebemed PJg SJn, -mmed Lüg; n, g ebe Vai; ebem g -e Lüg Ris Hls; hepeḿ g hebemä Urv; hepem, pl hebemeʔ Rõu; eben g -e Hls Hel; pl ebened Saa

1. midagi väikest või õhukest a. peenike puru, praht; peenike karv, lõng, kiud; kübe, helves, ude, laastuke, killuke linad liu `laśkijalle, ebemed eest vedajalle, `tutrad takka `tõukajalle Hlj; `Neljä, `viietõist `aastaselt tulevad esimesed ebemmed `poisile mokka `päälä Lüg; `Irmus kuhe, kus `tuulades on `paksu tomu ja ebemeid IisR; tuleebemed oo `valged ja `kerged Tor; `kanga ebemed on sui `liiga ea varvaste vahel `panna; ebem poeob `kanga `teĺlide `alla; ku paned kadaka oks tules, siis ebem linnub piima patta Ris; `enne `jõulu põld mitte [lume] ebet tuld Juu; `juuksed on nii ebemes (laiali, kohevil) JJn; taku ebemed (peened takud) Koe; linad mis takused siis nied on nagu ebemed, ega neist iad `lõnga sua; puust tuleb nõnna [lume] ebemeid maha. ebemes lund vahest teene pää saeab VMr; ebemed (õhukesed tohulibled) Trm; `juuksed tulid kaks kõrd maha. nii paĺjas pia, et mite üks ebe ei õllud Kod; kui lumi uidendab `tulla nat́ikene siis `ööldasse, ebemed tulevad Plt; [linakülvi algul külvaja] `viskab kolm `korda `käega üle õla ja `ütleb selle juures: ebemed (takud), tudrad, näĺgeenäd; raua ebemed (raualaastukesed sepikojas) KJn; udu`suĺgede `kohta üeldasse ebemed hrv SJn; siiä om maha pudenu ebemit, kasusit, ristikaena lehe ebemit; pudsu ebemit om maha lännu [kangastelgede alla kudumisel] Ran; õre abe kui üit́s ebe Puh; Pudsu sulõ˽naa˽`lindlõsõ, no om hebemiid kõ̭iḱ ilm täüś Urv; Võta˽naa˽linahebeme˽maast üless Rõu b. õhuke kord, kirme; õhuke või läbipaistev asi; kulunud riie kas seda `kuue ebet `maksa `kanda VNg; `riie nagu ebe juo, `killendab `vaide, jääb `arvast, juo `lõimed ja kued `tunnevad Lüg; [linnariie] nigu üks ebe - - mis see peäb töö `juures; piimäl ~ leemel oo õhoke apo ebe peäl Vig; `rõiva õreda kui ebeme Puh

Vrd ebu2, edemed, ibe, höbe

2. hrl pl ehted; naisterahva (õhukesed) paremad riided kui sät́tib `ennast `uhkest `riide, siis `üeĺdi, nüüd on oma ebemed keik `ümber pand Hlj; küll tämäl one neid `riide ebemi vähä, ei mul ebemist `puudu ole VNg; ei tää, kas [naine] lähäb `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes - - pane üks ebe `küĺgi ja on asi tahe Saa; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas, `pit́sis, `laaris ja `tortis. no on `endalle ebemid `ümmer ajand SJn; mul om `endä ilbu, mia tõese ebemidega`uhkust ei aa Nõo

eeli `eeli hajusalt Lä HaLä, Ann Sim Lai; `ieli Hlj Lüg IisR Ris KuuK hajusalt Jä, ViK; eeli Rid Koe Lai; ieli Koe Kad

I. adv 1. (ruumiliselt) ees(pool) obo tõttab koa `kangeste teisele järele, kui teine lähäb `eeli; üks vanatüdruk läks meile `eeli Mar; ta võt́tis juba poole parandalt `enni `oogu pia `eeli ikka kudas ta sialt uksest läbi sai ja Ris; eks see ole ikke `peimes, kis `eeli tuleb Rap; kui oli neli inimest [reht peksmas], siis lõid neĺlägisti `peäle, esimeen poar `eeli, teene poar järel Juu; ärra läind üpates järele nagu kukk, ajand `teisi `ieli nagu `karja Amb; obused olid `ieli `köides, lehmad järel (sõid hobuste söödud rohumaa üle) JJn; lina kasvab `ieli, `kääga saab sedasi korjatud [peotäiteks] Koe; eina kuart `ieli ei `jaksand `niita Kad

2. enne, varem vana `kosklane `veskas eese eeli maha [pesast] Rid; nönna kudas känd `ieli nönna vösa järel koa Ris; mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; ma `suatsin ta `ieli ää JMd

II. postp 1. (ruumiliselt) ees(pool) üks läks mu `ieli JMd

2. enne, varem `viisivad `louna `ieli `väĺjale kanad Hlj; saeu `eeli Kul; Eńtsel aal `mindi einamaal pääva tõusu `eeli Han; `kange külma `eeli taevas on pöhja alt kõik `valge Ris; kolm ööd olid üleni kõik `piĺved veripunased - - suure sõdade `eeli pidi ikke olema Juu; sie pääv oli väga pala, `äikse `ieli vihmase `ilmade `ieli Amb; õks `õhta `ieli - - oli [tal] nagu puolalvatus JJn; pääva luoja `ieli; pääva `ieli (enne päikesetõusu) on ikke küĺm VMr; `mardus käib surma `ieli ja koputab Kad; seda `eeli Sim; `õhta `eeli jäb [tuul] `ooglisest Lai

Vrd eel

ema|sarv põdrasarve peaharu [põdral] kaheksa `sarve peas. üks on emasari ja nagu suured vösad oleks [sellele] `külge ajand Krj

enkalad pl `enkalad hilbud, närud Ei saa ka `nindapali, et saaks omale paremad `enkalad `ümbär; Igavesed `enkalad omale `selga ajand Jõh

hernes ernes S(h- Phl) L KPõ Iis IisK hv KLõ, spor M/ -ss/, `e- spor R(h- Kuu), ern Lüg IisR, erne VMr spor TaPõ VlPõ M, T(-eʔ San) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erne RId hv JõeK Äks, g `erne (`h- Kuu Phl V; -ŕ- V); pl `erned Lai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, -õ, `järneʔ Lei; ärnes g `ärne Tõs (1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge)
1. hernes a. taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes Lüg; suurdele ernestele pannasse `roekad Khk; ernestel ikka veel lestad pääl Krj; `erne üva ehk tõra Rid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksud Vig; kanad oo `ernis Tõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad kohe Rap; `ernel olid kärbised Ann; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes VMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedud Sim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike erne Pal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutata Lai; `ernile tahava kärbussa `sissi panna Trv; siga läits `erness Hls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage üless Krk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veeren Ran; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mä Puh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬dä Nõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ Ote; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtro Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺlo Räp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõ Lei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔ Lut || fig Tüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel | (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää elu Krk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen Krl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas b. (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka Lüg; rohelised `erned on ka Khk; iiri allid, kure kirjud `erned Rei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaks Kos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valged Trm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `erned Pil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valge Krk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näi Kam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitse Ote; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneid Har; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maad Räp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herne Se; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔ Lut
2. (vili) a. hernetera, -seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvada Jõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest Lüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `erned Vai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaun Jäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse maha Khk; `ernid `poetama Muh; ube `ernid `pandi koa leenisega lekesse Mar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisse Hää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb maha Juu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakse Amb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast kohe VJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täis Trm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `erned Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad on KJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kirivene Krk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erne Nõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulse Kam; puhetu `erneʔ Urv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔ Har; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõga Rõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõ Plv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔ Räp; herneht süvväss ni upa süvväss Se; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siäst Lut || fig `Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõu b. (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `erned Khk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `välja Muh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatud Juu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad maha Ksi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täis Ran; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernit Puh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälle Nõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔ Kan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernit Rõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se
Vrd ermes
3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett Lüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabe IisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut; hernel Lüg Jõh IisR ~ hernes Saa Lai ~ hernen Trv Hls Krk hernetera taolise moodustisena, piiskadena; hernele hernetera taoliseks moodustiseks – IisR kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel Lüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapääl Saa; igi jooseb `ernen Trv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsan Krk
3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies Vai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬pi Har; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsiga Rõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔ Vas
4. hrl pl rõuged a. rõugehaigus; hv rõugevill – Kam Ote V `ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔ Kan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔ van ~ pokaʔ hrl Urv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińti Har; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ Rõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbi Plv; lät́s (jäi) `hernehe Vas; lat́s om `herneh Se; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lut b. kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱ Har; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandma Rõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõtta Se

etak eta|k g -ku kresla seo etak ree `peale `kinni; ajand etaku puruks Pil

ikki3 puude lehed nda ikki (hiirekõrvule) ajand ennast Khk

ilmas `ilmas R(-ss Kuu) spor Sa Hi, Noa Tõs Hää(-es) spor KPõ, Lai, `e- Rei Mar Juu
1. ilmaski ei elades `eiga `ilmas ma enamb `siie tule VNg; me pea `ilmas `rohkem kut ühe muna pösas Jäm; Nina jooseb ku mahlakask - - tema `ilmes kuivaks ei jää Hää; `õhta ma `ilmas ei old unine Amb Vrd ilmal, ilman
2. (väga) ammu Mönes kohas pole adra nina täit `mulda koa, aga inimesed on ta `ilmas pölluks ajand Pöi; `mõtle, milla `ilmas siin viimati puid maha `võeti VMr; mõni oli `kaevand kunagi `ilmas [augu], ja oli `kińni `kasvand Lai

itsi2 `itsi Lüg Jõh IisR Khk Käi Rei Khn Krk
1. paljastatud, irevil(e) unt läks üle `aia, `ambad ajas `itsi Lüg; mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad) Jõh; `Tõmmas `ambad `itsi IisR; `ambakse `itsi suhun Krk
2. kikki, püsti taimeste lehed ajand pärast `vihma nii `itsi Khk; Lilled läksid `pääle `kastmist `itsi Rei
3. (inimesest) Nad läkst keik nii itsi (?õhevile), kui ma seda asja rεεkesen Käi; `Siädis ennäst `itsi (nähtavale) teste ede Khn

jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr

joobakas jooba|kas Sa Muh Emm Han Var Khn Hää, juaba|kas Khn, g -ka; joobak Khk
1. a hoolimatu; toores; purjus üks vaa joobakas ning `jöhker inimene Pha; `Aega tiinivate meiste siast nopiti `söuksed joobakamad `välja ja saadeti siia inimeste sega `ulkuma ja vedelema; `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseks Pöi; inimesed `sõuksed joobakad, nad ep usu [jumalat] Muh; joobakas inime `uhke, õerub `sinna ja `sinna, räägib `ühte ja teist Var
2. s vähese mõistusega inimene; joodik, ulakas Sellepärast olid siis `söuksed joobakad ja lollid siia saadetud, et nende sii olemine juba pidi inimestele irmu peale ajama; eks neid joobakud ulga sihes ikka ole Pöi; ega taal põle `mõistust mitte, ta‿o muidu üks inimese joobakas Muh; ühest uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka Hää
3. s mgi suur ese (puu, kivi vm) See on ikka alles puu joobakas; Kaks `söukest kase tüü joobakad ajand `päele, no kus loom nee pidi ää `tooma Pöi; alasi oo suur ilma joobakas Muh
Vrd joobagune, joodav, jopakas

jooksik jooksi|k g -ku Jäm/-gu/ Vll Pöi Hi(-gu), Mär K(juo-, jua-, joksi|k Amb Kad); juaksi|k g -ku, -ke Kod; `juoksi|k g -ku, -gu R(n -ku VNg, n -ko g -go Vai); joosi|k g -ku Khk/-gu/ L Ris/`joosik/ Hag Plt/josi|k/ KJn eL(joossi|k Puh; g -gu Krk VLä Lei/n duoži|k/, -kõ, -gõ VId, --ka Se)
1. s, a hulgus; püsimatu, ümberhulkuv, sageli teenistuskohta vahetav (inimene) tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko `poisika`ine Vai; joosik inimene, p‿teeni `kuskil vagusi Khk; lehem akab juaksikess minemä Kod; ega ta mõni jooksik ole, ta üks paigalene inimene Plt; si̬i̬ om üiśt karja joosik (loom, kes karja juures ei püsi) Hel; `ümmer ilma joosik San; ta om ku vana joosik, iks käü ütest `tõistõ Kan; joosik ei piä kotust `kińni Krl; ta om jo ilma joosik, kas ta mõ̭ni inemine om Har; Taa (lehm) um vana hulgus ja joosik, taad kaŕada vai `säitsme mehega Rõu; joosik om tu̬u̬, kes hulk ütelt kottalt `tõistõ, `tõõśõ tü̬ü̬ mant tõõśõ mano Räp || väejooksik; põgenik Üks va jooksik oli, teab sõaväest ää `kargand või kust ta tuli Pöi; sõaväe joosik, sõaväest ärä pagenu Krk Vrd joost
2. s, euf (mitmesugustest väikestest loomadest) kerstud olid `aitas, kaan `kińni, et joosikud või rot́id `sisse ei saa Lih; täna `öösi oli meil joosik mulla üles ajand Hag; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; joosikid om nüid jälle `sahvren Pst; täo om küll paĺlu joosikit, maa om puha läbi äet Hls; ümmert kaala keheles juśt ku joosiku oless ümmer kaala; joosikil är aet, mis `kinda ni̬i̬ om oida sul Krk; joosiku käävä söögi mano Võn; ta om joosikid täüs, nu̬u̬ om täie Ote; meil om paĺlu joosikõid, ni˽suuŕi, et kaśs ka ei `julgu nuid maha murdaʔ Har; š́ouʔ un `särtse `märste šisaligu, kutsutasõ d́uožikust Lei Vrd jooksja, jooskas, joski
3. s jooksva(haigus) vanal `Männikul on `juoksik, kääd `tursked nagu pakkud Jõh; kanermu `juua `juoksigo `vasta Vai Vrd jooksikuhaigus
4. a lahe, hästi peergu jooksev kole ia joksik puu, pierud muutku kukuvad Amb; Palamets (in) iad joksikud puud, sialt sai `ennegi pieru puid Kad; joosik puu, ei ole `oksi sehes KJn
5. a vett läbilaskev `juoksik riist Lüg; põhi peab `vinkles olema, mud́u tuleb nõu joosik Saa; `tõśtis jooksiku toobiga vett, kõik põrand oli märg Lai; si̬i̬ tege joosik `nõusit, ni̬i̬ nõu joosev Krk
6. jooksjahein – Krk
Vrd jooksja

jää|rüsi jäämurd jää rüsid, kuhjad ajand üles, jää rüsisi ajand `maale üles Jäm; jää rüsid on kivide `peele üles ajand Khk; jää `sutru, jää rüsi rannas, ei saa läbi JõeK

kahv3 kahv g kahva Mus Phl Rid Hää, g `kahva Jõe Kuu; n, g kahva Hi Hää rüsi, kokkukuhjatud jäätükid `Kahvuje tagand on `hülgele hüä ligi `hiilidä Kuu; toŕm‿o `seiksed kahvad üles ajand Mus; Lained peksvad jεε kuhja kokku, see ongid kahva Emm; kevadel ja sügisel on suured kahvad merel Phl; murrab suured kahvad üles Rid; mailmatu suured kahvad üles aeanu Hää Vrd kahu1, kahvakas, kahvas1, kahvel3

kajastus kajastus (vastu)peegeldus, kuma vees või taevas Merituul ajand jää ligemäs, juo kajastus `paistab pohi`taevast; `Välgü kajastus `pilvedes, lüöb `kuiva `välkü; tule kajastus, kui tuli `otseselt ei `paista, [vaid on] `piegeldus, kas `taeva pääld vai Kuu

kala|roog
1. kalaluu Sie sööb ju nii kangesti kala`roogu Mus; Oli kala roo `kurku ajand Pöi; Nee nosist `kardli`koori ja kala`roogu Rei; ära anna noorele koerale kala`roogu Aud
2. kalasupp – Se
3. kalasabamuster Täiskalaroog (murdtoimne), poolkalaroog (toimne) Kär; niideti (niietati) `ühtepidi, siis kui `pöörti, siis `vööti `jälle kaks `lönga kogu ning jälle läks teisepidi, sedamoodi tuli kalaroog siis `väĺla Pha; [Meeste suka] sääre peal on pahempidi kootud silmadest viklid, milledest kalaroog (kaks triipu) ulatub kannani Muh; kalaro kiri oli, sai edasi tagasi kududa kala rood `sisse Aud

kandam `kandam g -a, -e, -i Jõh Vai Sa Pä Kos Jür Trm KJn(-em) M TLä Kan kantav asi, korraga kantav kogus; selja-, sületäis võttas `kandami `selga Vai; siit saab midu `kandamad Khk; Vaada kui äbemata suure kandama sa oled seĺga ajand Kaa; vajub lava `kandami all `kässu Krj; üks lähäb suurõ roho `kandamaga Khn; ja vana orikas läind suur `kandam `seĺges Vän; Läks ea kandam seljas, ise köökus ja kõveras all Trm; Mia viisi eläjidel ää `kandame `põhku Hls; sai peris `suurõ `kandami puid Kan Vrd kandamus

karv1 karv R(`karva VNg Vai) Käi L K(karb g karba L SJn), I T V, karu S L M T Lei, g karva (`karva R)
I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; ei kannata (ei salli) teise karva ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm Kod
II. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod

kiivakil, kiivakili kiiva|kili Kaa Krj Jaa, -kil Jäm Juu, kiiväkil Saa (pool)viltu, längu(s) Öumpuu oo kiivakili kasund Kaa; molli ajand kiivakili Krj; aid on kiiväkil Saa; toa nurk on nii kiivakil, se tahab otsekohe `tõsta Juu || (atribuudina) sa oled kiivakili `koorma teind Jaa

kivi-
1. kivist [võid] `tehti ka kivi`kausi sies, ku vähä `piima sai VNg; siin puol ei õle `kellelgi kivi põranda Lüg; Kivi`riistu `tuodi vahest `pulma `kingist IisR; siis oli sinissi, `valgid kivi `elmid Jäm; va külm kivi parand Khk; `Möisas oli kivi katusi; Kivi maja on ikka külm ja `niiske, pole ta puu maja vastane `öhti; Va külmad kivi müürid, rotid äe ajand, mis `sooja see peab; Rehetoal oli änamasti kiviparand, paekivist; Sii on änamuses kivi rihaltsed Pöi; ni sańt o kivi põrandad pesta; vanal aal `taldrikumi ei oln, kivi `riista es ole `ühtegid Muh; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm; Peedid on kivi`kaussis Rei; kibi müir oo lubjaga ehk muidu Mar; `pulmas `pandi suured kivikausid liha täis Han; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää; `meitel sii oo kibilaut ja kibirehe Muh; suurte uõnõtõ vahel kivi müürüd ond Khn; kibi `müiri krohvitakse Nis; kivi nõud ehk, need said mud́u tulise veega `pestud Rap; reie tubadel ole ikka kivi põrandad JõeK; Nüid näib akatama neid kivikatuseid kua `püśtisi tegema `rohkem KuuK; kivimaea sie on ikke vilu, kivi `õhku ikke Kad; kivi ahervartel kasvab pujusid Sim; kivielmed õlid vahakad, mitu rida õli kaalan; setuklased tõid kivi`kaussa; kos sa kivi mü̬ü̬ri `sisse lähäd `vaŕju; kivipõrand on, kos `rohkem käädässe, nigu `kõrtsidel Kod; klaas`pärlid on nüid, meie ajal olid kivi `ermed Lai; lubjaga tehässe kivi`müiri KJn; `ümmer maja tetti paksem kivimüir, `muldrid Pst; mõtsamaasiku kiviaherikude `vi̬i̬ri ja kun neid kasvab Hls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; suur kivi rihe olli, sääl olli kuuś `laugu Krk; Rannu `keŕkul om kivi katuss; kivimüir `olli siin katõl `ärbälil Ran; kivimaja om `tervusele alb Nõo; meil olliva ikka kivikausi Võn; ku tasandadass kivipõrmandut, sõ̭s pandass sõmmõr`liiva `sisse Kan; mõisa `hu̬u̬nõil olliʔ kivikatusõʔ, kõrdsel ja riihil; no ommaʔ kõik kivimajaʔ Har
2. kivine, kive täis `neskene kivi krõbestik, kohe kruusi mua kohe VMr; niisukene kivi krõbestik, kuiv, ei kasva midagi Kad; Tammikus on `kõrged mäe seĺjakud, sial on kivi krõbestikud Sim; kivi`kruusa alate vedäväd ti̬i̬ `piäle Kod; mede maea om peris kivi kuristikku tett Krk
Vrd kive-

klomp klomp g klombi Hi LäLo Ris Juu HJn JMd JJn Koe Kad Lai, g `klombi R; lomp g lombi Sa Muh/-ḿ-/ Mar Vig Kse(-ḿ-) Tõs/-ḿ-/ Khn/-ḿ-/ Aud Hää SJn Rõn/-ḿ-/, g `lombi Kuu Jõh
1. (vormitu) tükk, kämp, tomp supil on läind jahudest `klombid `sisse Jõe; Röga `klombi lüöb `kurku Jõh; vötab lombid `jalgade ala Khk; vesi lombid (jäätükid) `lahti teind Mus; apopiima lomp Mar; `Sioksõd mehised `õmbu õonad nagu `suhkru lombid; õonad üsä nao rasva lombid Khn; mańdi kord nagu pisikene kirsu kord oli peal - - piim oli all nagu klomp Juu; klombid `koŕjavad kabja `alla `oostel sulailmaga HJn || (meeleliigutusest) Nutt kippus `piale ja klomp tuli `kurku IisR
2. kandiline puutükk, klots, pakk lae lombid on aampalgi küĺjes `kinni Khk; lomp `vööti `välja, kui mett taheti Kär; `Pöikliga raiuti männi pεεlt `seiksed suured käba lombid ää Kaa; Va kase lombid, koid äe ajand paljas `pulber veel Pöi; käia lombid o koa tammest Muh; Tolli klombi sees on kaks ouku, kus tollid püsti sees, nende vahele panta aer Emm; pana laua jalale üks puu loḿp `alla, laud `lonkab Tõs; `enne `pańdi sedasi nurga vahele `klompisi, kui nurk oli nihuke tühi ehk paĺk oli õhuke, siis `pańdi klomp `sõnna `sisse Juu; [poiss] tegi `klompidest jänesemajasid JJn || krihv Libedaga `talvel `lüödi obuselle `alle `sipkad ja `klombid IisR
3. puuking; jalatsi puukonts puu`kingad ehk `klombid Jõe; uued kiŋŋad `varsti kεε, klomp veel alt εε Emm; lepa puust raiudi vähesed klombid kiŋŋa `alla Rei; klombid on puust `tehtud, jala all üksi päini, paeladega käis jala peal `kinni; talve tarvitadi `klompisi libeda jää peal, naelad talla all Ris; lombid on puust tehtud, seest õõnes, kus jalg sees on SJn Vrd komp
4. liiprikirves klomp, senega `lätlased `käisiväd `liiprisi tahumas Lüg
5. (puuadrast) eks ta puuklombiga künd JJn
Vrd klamp1, klopp2

kohuksis, kohuksisse kerkinud; üles kummunud Hakka `saia `tostama nää on juo kohuksiss, et akkab `tuovrist `väljä tulema; Ajand `rannas kaik jää kohuksisse Kuu

koi1 koiüld
1. kahjurputukas, koi koi aja `riided `katki Vai; kuulab köveras kut villa koi; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; Koid on laua jalad nönda äe ajand Pöi; pole nii palju vara koa, et koid ää aavad Muh; koi närib löŋŋa `katki nago vätaks `noaga; `koide pärast peab `riided `välja `tuule panema Käi; koid `raiund `riided `kat́ki kõik Mär; Kaua‿ss jahud `seisväd, varssi koid siss Khn; koid aavad kasuka pialt villa nõnna ää Juu; maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse JõeK; palitu on `koidest `söödud Ann; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg; koi aap kasugu naha ärä; jahude sehen om koi, aap jahu `ellu Krk; sanna man `oĺli alumane paĺk `koidel ärä `aetu, siss tõeva sääld mao jahu Ran; igävetse vana `lamba naha, `koisit kõ̭ik täis Puh; langa om koil ärä `lü̬ü̬du; peräst `leibu, `pańti nu̬u̬ (koitanud) jahu `ahju, ku̬u̬ma käen koi suresiva ärä Nõo; `koise jahu sehen Kam; ku koi `riide läbi ajass, siss om ta otsan San; või˽ku oba rõivass om, `koisil är aet; Langa omma `koidõl t́säd́sele `sü̬ü̬düʔ; `koie täüs, `koijil läbi aet Har; koi aja `kaska `mulka täüs Plv; tubakut kirstu kaasõ vahele `pandaʔ, sõss ei lüüʔ koi rõivastõ sisse Vas; koiss(e) koitanud, koitama Jahud o `menned kaik `kompi, ei `tiie kas on kohe koiss vai; `Villased `riided kipuvad neh suvel igä koisse menemä Kuu; põhja `poole `lasti [puu] maha - - siis ei `minna koisse Kir Vrd kohi2
2. kitsi, ihne Moni on `ninda koi, et ei `raatsi `itsegi `süüä Kuu; Sene koi kääst ei saa `miski. `Ahnussega `ninda koist mend Jõh; koid vöi kitsid inimesed olid Mus; Vanuni läks mees igaveseks koiks Emm; Ei see koi raatsi omale osta sukka jalga ega võid lauale Vig; kuogib igalt puolt omale, igavene koi Kad; `to‿lli serände koi peremi̬i̬s, to‿ss anna midägi Nõo; Ta om koi, kes tõsõ koi paĺlas aja Krl
3. salalik, salakaval Sa oled ju seike koi et äi räägi eese asjadest teistele sönagi Kaa; elab nõnna vagasest, `jüśku koi tõne Trm; käib nagu koi, sõnagi ei laasu Kod; nagu koi aas vagaselt seda `aśja Lai
4. haiglane, vilets, jõuetu sii kaśs om är `nälgünü ku üits koi; ta olli ennegi jo `siante koi, nüid ei ole tat änäp ollagi; mõni terä koi om ka ike siin (aganate) sean Krk
5. teat nahahaigus ajas `siie `sormevahed keik täis - - siis sene nimi oli koi, naha koi VNg; koid on inimese ihu küĺles Jäm; ihunaha koi teeb inimese naha `valgeks, inimesel on koi käe pial Koe; Lamba koi lü̬ü̬b lamba naha sisse, sis aab villa maha Kod

koivakas koiva|kas g -ka Sa(-gas g -ga Khk), koeva- Muh Mar PJg; koiba|kas Kse(koe-) Ris; koevak Trv
1. a. koib Sa ää topi eese koivakid egasepoole teiste ede Kaa; `Tömma `soole koivakate `pihta küll sa siis möistad; Korista `eese koivakad siit! Pöi; [laps] nii laha oo kut kond, lahad koevakad Muh; võta eese koevakad eest ää Mar || loib `ülgel koivakad all, taal pole säärt ühtid Krj b. koivanahk koevakad, `poemes `leikab nee äe [loomanaha küljest]; koevaka nahad pannakse paigaks; Mis seda [nahka] viga vötta on, ma ajasi koivakad `lahti Pöi || halb nahatükk `söuksi vanu naha koivagid oli sii ikka Khk; Nahk oo nii sandi pargi saand, et äi see pole muud kut üks koivakas Kaa; naha äärest jään koibakad järel Ris || (kitsas) põllulapp, maariba põllo koevakas oo üks põllo nurk, seal samas põllo `külgis ikke koa Mar Vrd koivik, koovakas
2. sõim; aeglaste liigutustega inimene Vaada kus oo lehma koivakas, ajand ennast raadist läbi paha peele Kaa; See `saadana sea koivakas töńgun `tuhlid puhas äe Krj; Mine va [koera] koivakas jalust äe; `Söuke koivakas tee `kuskil midagi Pöi; Oh sa küla koera koevakas juba jälle kolab sii ringi PJg || (vanadest jalanõudest) Nende vanade koivakatega pole änam muud teha üht kut paarguahju aeda Kaa

koli1 koli Kuu VNg Lüg Vai Khk Kaa Muh Rei spor L, K Iis Kod M Puh Nõo Rõn Kan Rõu Se kraam, (vanad) asjad, kola Kas said oma kolid ka `varju ala `panna Kuu; ne on `tühjäd kolid `nurkas Vai; Küll Mihkel oo eesele seda koli kogu ajand Kaa; kolib oma koli kokku Hää; oles vaja `ühte puudikud, kus vana koli `sisse visata Saa; kõik kohad koli täis, aja rehe `ahju parem Juu; koli`kuormad viisivad kolid ära JJn; `viedi kõik kolid kalid ära Kad; siäl (eeskojas) sõesid nisukesed kolid, mes es taheta õue `piäle jättä Kod; kui ned `mõisnikud ävitadi‿s `müidi seda koli ära, `mõisnikude koli Äks; vana kili ja koli täüs kiḱk kotuse Krk; ma `kaie et, mes tu̬u̬ koli vedelep Nõo; teil om õigõ˽paĺlo taad vanna koĺli Kan; koli, uma maja kraaḿ Se Vrd kolime, kolu1

kraapima `kraapima R(-ie Lüg ), Jäm Ans Hi(r- Rei) Noa Mär u Han Lih Tor, Hää spor K(-ae-, -oa-, -ua-), Iis Trm, `kraapma Mar Tõs/-ae-/ Khn Kod/-ua-/ T, `kraaṕma V(-õ Krl), (ma) kraabi(n), kroabi- Juu, `kraabin R; `raapima Sa(-oa-, -ua-) Mär Kse Han Tõs Aud PJg Tor Plt/-ua-/, `raapma KJn,`raaṕma Saa, -e M, (ma) raabi(n); `roapma, (ma) roabi Pöi; (sa) kruavi Kad, imps kraaviti Mar
1. kraapimisvahendiga töötamaa. (kaapides, hõõrudes, nühkides) pealispinda eemaldama `Raske oli küll [pargitavalt nahalt] `rasva maha `kraapida IisR; `kraabita `veitsega [sea]`arjaksed `vällä Vai; Aŋŋeril piab nuaga lima pεεlt ää raapima; `raapisi vana maali pεεlt maha Khk; [laeva põhi] raabitse raap`raudadega `puhtaks ning `törva `pεεle Mus; Raabime leike ning kaapsa jäad rohust puhtaks Kaa; massin (teehöövel) raabib nüid `silda (maanteed) Muh; raua roostet ikka kraaviti; kardulisi kraabitasse Mar; kraabi jalad `puhtaks Ris; kui ma võtan leeväd künäst `väĺlä, siis ma kroabin leevä künä `puhtaks Juu; poiss kroabib nuaga `mähke Kad; kruabivad kala piält suamuss Kod; ua `kraapisin kaks `korda läbi Pal; tüdrukil ütelti: `raaṕke pada `puhtess, sõ̭ss saat iluse musta abentege mehe Krk; miul enämb seräst `jõudu ei ole, et mia kraabiga saa `kraaṕi Nõo; taro kondsast kraabitass vaha prügü ja `lõpnoʔ `meh́tse `väĺlä Räpb. linu kupardama; sugema; linapunda kammima `Neie `piide piält `kraabiti lina pihu üle, `ninda `kauva kui õli `luiest peri puhas Lüg; kui ju roogitud olid, siis olid lina arjad - - kellega sai ää kraabitud Lih; lena raabiti, et `kuprad otst ää tulid Han; `Peale `raapimist akati [linu] `auku `viima Tõs; lina `siemned kraabitasse otsast ää JMd; mehed akasid `kraapima `kuprid Trm; kui paned [linad] leisikasse, siiss kraabid siledast Lai; raabitasse linu, mud́u ei saa kubarid otst kätte kui ei raabi KJn; ku linnu `säeti, siss kah `kraapligõ kraabiti nu̬u̬ leḿmige `vällä Krl; ma oĺli täl mitu `päivä linno `kraaṕmah Plvc. (kokku) riisuma; pühkima `Kraabi vade kaik [heina]`korred `huolega ärä Kuu; Ma raapisi öue ka luuaga püsut üle Kaa; `raapisi luuaga [rehetoa] lae ää Vll; võta va kraapsluud, mene kraabi ta (tuba) korra üle Mar; No ma‿i ei tea mis sa sest õuest peaks alati raapima PJg; pehme luud lääp purudest üle nigu vuhin, a `luvvakands, tu̬u̬ kraabip kõ̭ik `puhtass Nõo
2. küünistama, kriipima; kratsima, sügama `kassi `kraapi ja `naugu Vai; vötab äkist pεεd `katsuma, [nõutult] körva tagant `raapima Khk; Koer akkas ukse taga `raapima, `tahtas `sisse `tulla Kaa; tantsuga raabitase parand ää Tor; niisutadi lihiga [lõimelõngu], et suga ei `kraapin Ris; kas ned olivad suured koiliblikad või olivad nahkiired, `kraapisivad `akna taga JJn; kaśs kraabib tuult VMr; kui seĺg sügeleb, mis sa ikke muud tied kui kruabi aga `pialegi Kad; Mis sa ennast kraabid kogu aeg Iis; ära raabi `siäri KJn; muudku küüstege raaṕ `pääle pää `nahka Krk; mul `oĺli nii suur päävalu, et `kraapse küśtega `saina Nõo; kaśs `naksi säńgü `otsa `kraaṕma, no õks hommõń säält pu̬u̬lt tuuĺ saa Har; Nu̬u̬ʔ (ohakad) oĺliʔ mud́o hääʔ süvvä˽külh, ku `veekese jo vanõmbast oĺliva˽lännüʔ sõ̭ss nu̬u̬ʔ `oht́ja nõgla˽kraabõva˽`kurko Räp || fig (kintsukaapimisest) läind ilusast palund, ja `kraapis `püksa ja VMr || pakitsema, kripeldama Mul seest kisk ja˽päält kraaṕ, `õigõt hallu olõ õi˽`końgi Rõu
3. siblima, pealispinda segi ajama; kobestama, kohevaks tegema kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb Vai; kanad `tahtsid `peendrid `raaṕma minna Saa; kana ikki kroabib kapsaste seas Juu; mul olid siin villad nii `puĺtsind - - kõik `kroapsin näpuga `lahkeks Juu
4. auku tegema, õõnestama obu kraabib maad Ans; Rotid on kõik seina alused segamine `roapind ja ää ajand Pöi; va loomad `kraapvad maa `lõhki Mar; koer kraabib kardulid vau siest `väilla VJg; mägra - - kraabib maa `sisse augu Äks; [puuäke] kraabib seda `põldu küll kat́ti Plt; Pini om paĺlu mügrä mütüśsid `vällä `kraaṕnuʔ Urv; pini lätt rõugu asõmallõ ja kraaṕ `hirmsadõ nuid hiire`urgõ Har
5. fig ahnitsema, koguma Sie on varandust küll kokku `kraapind IisR; Sai kraapimesega püsti rikkaks Emm; ära kraabi teise eest ära Phl; `kruapis omale neid maid ja majasi kätte VMr; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai Plt; mi̬i̬s es saa `õngu tagasi tõmmata, kõ̭ik aig pidi `kriipmä ja `kraapma varandust kokku Nõo; ta om taad varandust kokku `kraapinu küländ, a˽noʔ om kõ̭iḱ `häädünüʔ Har
6. intensiivselt midagi tegema Siis kui `möisa metsad läksid inimeste käde, siis akkas oort ka nende maha raapimene (mahavõtmine) Kaa; `Roapides läks kohe sood Pöi; mine `raapides Liivale, siis‿o `õhta käe Muh; Kraabib toda tüüd tetä nigu küitse veritse Nõo
7. Musta`soostra pöösas jo nenda ää raabit (sasitud, lõhutud) et Rei; marjad siĺmas, `tohtred `piavad ära `kraapima Kad; lehe raabi `käege küĺlest ärä Krk

kraapsi|kakk kraapsi- Jäm Hi, raapsi- Khk kaapekakk suured levad `ahju ajand, see keige pärimine on kraapsikakk; Vintri‿ga mees kut vinnapakk, Kaimri mees kut kraapsikakk rhvl Jäm; raapsikakk `anti ikka obusele Khk; kraapsi kakk korjadaks `ühte kogu ja `pantaks `ahju Käi

kuhi kuhi g kuhja eP(n kuhe Pä SJn Kõp Vil) M T VLä(kuh́ g kuja Lei), `kuhja R(n, g `kuhja Vai), kohja Har, kuh́aL( kueha, kuha) Võn V
1. suur hunnik a. kuiva heina või põhu kogum (ümber varda) `laia lämäküse `kuhja teid Kuu; `kuhjal on `malgad pääl ja `argid all VNg; `einä kuhide `alle ja lao `räiste `alle; kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi; `kuhjale `panna ago `põhja, perä `panna `kuhjale `malgad `pääle Lüg; õlen isegi neid `kuhji tehnd küll Jõh; ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä; üks `kuhja vaid `ongi `tehtu Vai; on änam `eina, tehasse `kuhja; kuhi on labust suurem, kümme `koorma on ühes `kuhjas Khk; meite küla inimesed olid eile `kuhju teind Mus; ma ole `söukest `kuhja teind, eina `kuhja et, puu oli kasumas oort ning tegime `sönna `ümbere Vll; kuhjad `üidsid vanad rahvas kuad Muh; `raiuda neli `pitka jämed puud - - kuhja soova puud Emm; kuh́al sai lava `alla `tehtud Rid; `kuhja ei kasvatata, kuhi lastasse `põntsa (tehakse keskelt jäme) Mar; kel [heina]küint ei old se tegi `kuhja; tä teeb ead kuehad, oo alati otse Vig; toob `terve kueha korraga koeo Kse; Kuhja tegemese `aegas tuleb võid `süia, siis kuhi tuleb libe, ei võta vett `sisse Han; `lässus kuhi, kuhja lössakas Var; kuehale malgad `piale Mih; kuhe oo suur ja kubu oo pisike; `seoksi magudega `kuhju sii põle Tõs; kuh́a oŕk jääb kuh́a `keskele Aud; põhk võib `kuhjes kah seesta Vän; tegin kuhjale ea terava pea `peale, siis jooseb vihm `easte maha Juu; nää su kuhi juob (on viltu) Jür; `tehti ikka suured kuhjad JõeK; nukud on veked unnikud, saod on suuremad, kuhi `kõige suurem Koe; `kuhje `tehti, kahest kolmest saadust akkas `piale, niikaua kui kahe`kümne viie saaduni; kui `kuhja alustati `kitsalt ja magu kua ei `tehtud, siis sai kitsas kuhi Trm; isä tegi kuhuja, kõik ehä `valgel tegimä kuhja Kod; `suadudest suab kuhi Ksi; ega kuhjal ei old `mõetu Plt; naiste tü̬ü̬st ei jää `kuhja kohekil (tulemusi pole näha) Krk; kes kuhja otsan om, si̬i̬ võtab einä `vastu Hel; katussega `kuhje `olli küll ennembide; otsib nigu kuhjast `nõkla; `kuhja `panti kümme ruga Ran; tulep kuhjale suur magu, saap `maokass kuhi Nõo; ma tuĺli poolen kuhjan ärä kuhja otst maha Kam; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; esi `oĺli ülevän kuhja otsan, terit `kuhja Rõn; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku Urv; `täämbä nakami `kuhja `lu̬u̬ma; alustõdass kuhi pandaʔ (kuhja panemist) Har; ka määne ilm um, ütelpu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõlpu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; ko inne `paassa`päivä tet́te vai `lu̬u̬de kuhi, sis tet́te kuh́alõ vü̬ü̬ vööle Se b. viljanaber kuhi oli kaheksa`kümmend `vihku VNg; `kuormased `kuhjad Lüg; rugi akkijalad `panna `kuhja Vai; kuhi tehti aga kuda rukist õli Kad; pärast `pańdi odrad `kuhja, kolmkümmend `vihku `pańdi `kuhja Sim; kuhi `tehti nii `kõrge, et ulatasid pia`vihku panema Trm; kaarad `pańti kuhuja vanass Kod; kui `kańtsid paĺlu rukki `vihka kokku, sai mitu `kuhja Pal; kui [rukki]akid juba ära `kuisivad, siis `pańdi `kuhja Lai; kuh́a pää pandass vaib, et `vihma läbi löösi‿iʔ Se; rüäʔ sõss `kuhja ku is olõ `š́kouni kuõ pondaʔ Lei c. kartuli- või aedviljahunnik (talveks kinni kaetud) küläs `panna `kartolid `kuhja ja `kuopa Vai; killel pole `ruumi `tuhlid `sisse `panna, ne panad `kuhja; `naarid, `leiked keivad seda sammuti ka `kuhjas kut `tuhlid Khk; kardulid saab talvel `aukudes `pietud, kui palju on, siis kuhjas JõeK; kui kuhjal on õhuke kord `mulda pial, külm käib läbi, lähvad viimaks `mürdima kua Kad; `mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu, `kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo; `kartuliʔ pandass `kuhja Krl; kuh́a `haŕja jäteti mulk Rõu d. mingi muu hunnik vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel Lüg; suured kivi kuhjad pöllal Khk; jää ajab `kuhja üles Rei; kik einama on müta `kuhje täis Saa; ladusivad puid - - `suurde `kuhja või uńnikusse Pee; vedid suure kuhja `lassa (laaste) `õvve; kivid oo kuhuja korjatud Kod; liha olli nõnda `uiske täüs, ku‿t́s uisa kuhi Krk; sääl es ole muud ku üits `ämläse võrgu kuhi Nõo; siss ommaʔ küll ormussõʔ tal sällän, sulõʔ `aetu `kuhja üles San; egä ei päse vi̬i̬ĺ minemä, [jää] om sinna i̬i̬ käänätüse pääle `kuhja üless ajanuʔ Har || no tulõ ta põld `kuhja `küńdäʔ, ińne oĺl laḱka küńnet; kuh́a otsah kasuss pareb vili, ku `pińdre all Se || Nii täis söönd, suur kuhi kaela peal, kot́t koonu all Pöi
2. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa vakal ning külmudul keib kuhi pεεl ikka Khk; `möisast äs saa `ilmaskid kuhjaga vakka, `suilisele `anti ikka kuhjaga vakad Kär; jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis Krj; pane üks õun veel kuhjas `piäle Tõs; `katsusin `kuhja `peale `panna, ei seist `ühti, `veeres `alla Juu; pane toobile kuhi piale, nii et kuhjaga saab Trm; vanast üteldi et, `kartuli vakk om kuhjaga, viĺlä vakk om `riibu Nõo; kõnõldi, et sääl om paĺlu i̬i̬n, kas ta kuhjass `pääle lätt (kui mehele läks) San; magasi aidast `pańti `triiki vakk, süǵüse es `võeta `vasta ku `kuhja is olõ Har; kuhjaga (täis) ~ kuhjani väga palju; viimseni Tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga tasutud IisR; tamal on varandust küll `kuhjaga Vai; Taḿm kuhjaga tõrusi `täüde Khn; tulli nõnna paelu `vihma, et pand raavid kohe täis kuh́aga `joosma Vän; panin päris kuhjaga täis kohe Juu; nõu om kuhjage täüs Hls; küüń om `einu kuhjani täüs Krk; tü̬ü̬d om kuhjani Hel; toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo; meil om alh `kartuled hulga nigu kohjaga om ala˽kasunuʔ, periss maa om üless `nõstanuʔ Har; mõ̭nikõrd om uba kuh́aga `viŕnjet täüś, nii et saa eiʔ `põimaʔ Räp Vrd kuhjakil(e)

kurgu|nipp
1. kurgunibu Kui `muidu `õksele ei ajand, siis `torgeti parema kää kaks esimist `sõrme `kurku ja `liigudedi seda `kurgu nippu Jõh; See on kurgunipp mis kurgulaes on, et toit `söömise `aegu iŋŋekõrese äi liha Pöi
2. „säärsaapa pealsel olev kõver lõige“ Selle märgi järge leigame kalaventski kurgunipi vassikanahast välja; Kurgunipp peab kenasti venitatud olema, muidu‿p saa päälist sääre otsa öieti `kindi Kaa

kuristik kuristi|k g -ku Jäm Khk Vll Muh L Ris Juu Kos JMd JJn Koe VJg Sim I(kuriśsik Kod) Plt Pil KJn Ote San Rõu Plv Se, -gu Kuu Trv Puh Ote Kam San, -kku Lüg Jõh; kuuristi|k g -ku Mär PJg Har
1. kuristik, sügav org `sohke järsk mägi ja org `jälle, järsk kallas, siis oo kuristik Tõs; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; ku sa kuristikuss kukud, `sinna sa jääd Hää; mõni inimene `langend kuriśsikku Kod; mää otsast `alla kuristikku kuknd KJn; siin ei tiiä neid ollev, noid kuristikke. siin `Repnä mäel om, lätt katsipidi mõts ja lätt suur ma˛`i·lma org üless vai kuristik Ote; kuristigun es saa elädä, niipallu kit́sass olli, es ole üttegi ellu Kam; Koiva veeren Siguväli kottal om mõ̭ni kol˽kuuristikku, ku säält `alla lähät, siss olõt vaĺmiss kah Har || suured kuristikud kohe porganditel sees, mut́id või kes ajand JJn
2. veeneelukoht, kurisu kuristikkud `jälle on - - `suodes ja `põldude sies Lüg; [loom] kadus nönda kui kuristikku (mädamaast) Jäm; suured kuristikud, mis vee ära `kiskuvad Rid; kuuristik neeläb vee `alla Mär; jões oli suur kuristik Ris; kuristikud, kus vesi niikui `alla sööb Kos; kuristikud, mis vie ära `tõmbavad JJn; kuriśsik on sügäv auk jõe kiänu siden Kod; madalad põllud olid, vesi `keeras nagu `joosis `keskele kokku, kuristikku Plt Vrd kurismik2, kuristes, kurisu
3. metsarägastik aa sinna kuristigu `siśse kari, üits ütel kuristik, tõne ütel laań, kuuse mõts mõlembil Ote; sääne räbästik, mõni `ütless kuristik Plv

kõre3 kõre Hlj Sim Hel, g -da Lüg Kad VJg Trm Puh Nõo Kam(-õ) Ote San; kõrre Kam, g kõreda Nõo Ote; n, g kõrrõ V(g kõrõhõ Har Lut, kõrõha Lut), g kõrõda Võn San; n, g kõre Pöi Muh Kse Han Hää, köre spor S
1. a. krõbe, krõmpsuv leib on kõredast tänä põlend Lüg; mia korjassi noit kõredit `si̬i̬ni; küll om kõreda ahju `kartuli, mitte kudagi ammass ei võta Nõo; kõrre seene om söögiseene; om kõredat luud, mis süvvä saab Ote; sul omma˽`kartoli˽periss hääss kõrõ˛õss praadituʔ Kan; Tu̬u̬ ku˽`näede˽`su̬u̬rma pudru kalõss jätät, sõ̭ss om t́ä kõrrõ; `Su̬u̬rma pudõŕ piat olõma kõrrõ, ei˽tohe vätsäle ollaʔ Urv; [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; naa˽`kõrnõ umma˽`väega kõrrõʔ, ku suṕi `sisse panõ, sõ̭ss `laskusõ˽tagasi Plv; leevä kandsu ots oĺl kõrrõ, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõrõhõp sõ̭ss, ku läsä˽ka küleh oĺliʔ Vas; hõrgat́s om vahatsõʔ karvatsõʔ päält hää ilosaʔ kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ; kesvä vatsk küdsäʔ kõrrõmb; vasikal inämbest om kõrrõd luud Räp || (pool)toores Nüid om kartuli kõredas jäänuva; Supp om kõredas jäänu Nõo b. karge, maitsev ää kõre suṕp; küĺm vesi ää kõre `juuvva (ei ole soe ega lääge); `äste kõre apu taar Nõo; seo taaŕ um `väegä hää kõrrõ hapu Plv Vrd kõhre1
2. kõhr a. (looma, peam linnu) kõri loomal akab [toit] vahest kurgu köre `sisse `kinni Jäm; kurgu söĺm on köre sihes Ans; lehm oli `tuhli kõrese ajand Pöi; kõred o `kurkus Muh; körest saab läbi iŋŋat Emm; `Loomade köred keededa süldi kraamiga `seltsis Rei; kõrest me‿i tee midagi Hää Vrd kõhr2 b. (hanekõrist) lõngakera põhi või kõristi ane köri kuivadad [ära], paar ernest `sisse `pandud, löŋŋa kera `sisse pannasse köre Khk; `erned `pandi kõre `sisse - - siis ta kõrises Muh
3. rabe, habras, pude kuslapuust [reha] pulk om kõgõ kõvõmp - - vaher om kõrõ; kõrre iä lätt ruttu `kat́ski Kam; edimält ku noore `kapstalehe `küĺmä vette `panti, siss lätsivä kõredass, lätsivä pitsitäden `katski Ote; lepa puu tu̬u̬st ei saaʔ midägi, tu̬u̬ om sääne kõrrõ, murruss Kan; `tõmbas villä kõrrõss, kõrrõ nigu krõbisõss Urv; või ku˽kõrrõss omma [heinad] `lännu - - `õkva nigu `pulvri Har; Rügä um niiʔ kõrrõ, et nigu külge putahhuss niʔ murruss katski Vas; külmänöʔ puu om kõrrõ, toorõśs om `vindsõ Räp; lehe˽kõrõhõʔ, a˽`kuiunuʔ Lut || kore, ebatasane sene `riidel on kõre kude Lüg
4. kõle, vinge; käre `kaunis kõre tuul Hlj; täna on `äśti kõre tuul; oli kõre külm VJg; kui si ää kõrre, kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni Kam; [täna] ei olõ sääräst kõrõhõt `päivä nigu iilä oĺl Har; ilm lü̬ü̬ kõrrõss Vas; `täämbä kõrrõ ḱülm Se

kõvera kõvera Lüg Jõh IisR Muh Han/-b-/ Var Tõs Trm Kod Pal Lai Hls/-e/, kö- Khk Jaa, ko- VNg Vai
1. kõveras(se); konksu; looka; küüru `liiga `nuorelt on agetu `seljas `istuma [hobusel], siis on `selga `painand kovera VNg; `kõnnib `nõnda kõvera Lüg; näväd (ussikesed) `lüövad ise kõvera Jõh; voib`olla `souvust tulivadki `sormed kovera; `krampi `aigus sie `kisko `krampi, `kisko kovera Vai; `tömbas `varbad kövera Khk; Nüid oo [naine] kõbera tõmman nagu kaelkook Han; lase ennäst kõvera, siis ma soa `selga; kõht sai nii täis `söödud, et ei and kõvera Tõs; Käsi tõmmati kõvera Trm; kikkis kõrvad ei lähe millaski kõvera (lonti) Lai || vea [ennast] kõvera maha (mine magama) Muh Vrd kõvõrahe
2. kõveriti, viltu `ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera, aga obused ajasid; tie käib kõvera, ei saa `õtse `mennä Lüg; lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele Vai; ruki kippus [parsil] kõvera ülese `jääma lae `alla Var; Iga naela, mis [sepp] sisse lööb [hobusekapja], sellel `tõmbab kõhe õtsa kõvera Trm; need [hangu] arud olid kõvera `murtud Lai; puu om kõvere kasunu Hls Vrd kõverdi1
3. kaardu `Asti `lauad `kiskuned kõvera IisR
Vrd kõvõradõ

kägaras, kägaras(s)e kägara|s VNg(kägä-) Jõh(kägä-) Khk Vll Muh Rei spor L, Ris Kos Jür JMd VJg Sim Iis Lai Plt, -se Khk Vll Pöi Rei Aud Tor, -sse Jäm Khk Rei Mär PJg spor K, Trm; kägärä|s Kuu/-ss/ Vai Saa Vil, -se Tõs Saa, -sse Kuu Mar Juu
1. kõveras(se); kerra, krõnksu(s); rõngas(se) sajuga sai kägaras `pöösa all `oldud Khk; [hobune] Ajand tagasi, `muljund vana[mehe] rataste otste ja seina vahele kägarase Pöi; mis sa sii kägaras istud Muh; äi, äi pole mena nii kägaras `ühti, mool sii `ruumi küll Rei; uśs oo tõmmand eese koa kägärässe Mar; koer magab kägaras PJg; ta oo seal `nurkas üsna kägaras Kse; luom on na `aege, seisab üsna kägaras Ris; küll sa oled ete kägarasse vajund Jür; `eitsin kägarasse magama, siest valutas, ei võind `sirgel `olla Kad; istud nagu siil kägaras VJg; aand enese kägarasse Plt Vrd kägarus
2. kortsu(s) Küll se kuub oo sul `oide kägäräss, ei `senga `ilge kuhugi `puole samate `mennä; [voodi] `Riided olid linust ja tagust - - ei `menned kägärässe ega koverasse Kuu; `riided kägarase läind Tor; ärä jätä tekki kägäräse Saa; lörts riie oli kägaras Kos; `kieras paberi uoletumalt kägarasse Kad
Vrd kägrus2
3. tihedalt koos, lähestikku; kobaras puud olid kägaras koos Kos; küll on ia õuna `aasta, näe kägaras kuos kohe; `luomadel on küĺm, näe kõik tesed kägaras kuos Sim; õied oĺlid kiik kägäräs otses, kägäräs ku̬u̬s Vil || `Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb
Vrd kägärän
4. krässus, lokkis; salku(s) `juuksed on kägäräss Kuu; `juuksed olid kägaras, arimata; kui `juukseid ei kammi, siis `tõmbavad kägarasse Sim
5. tükki(s), panka(s) tina lähäb kõvas, kägäräse kõik Tõs; sita unik oo kägaras koos Tor

käkkämällä käkkämällä sassi(s), seg(amin)i Vanames tuli, ai kaik minu `vergu käkkämällä ja pani ise menemä; Nüüd oo kogu pilt sul käkkämällä (määrdunud, soditud); Kaik o tänä tuas kohe käkkämällä, et ei `pääse `uksest sise; Oled ajand kaik `jälle minu `asjad kabiss kaik käkkämällä Kuu

käärpukki, käärpukkis käär- R/-äe- IisR/ Mär Vig VJg Plv, kear- Koe Trm, kiar- JMd VJg kägaras(se), uperkuuti Sättisid `lehmä nä samate `huonust ketti, et [ta] o ajand `hendäs käärpukki kohe `aia`nurka Kuu; `Autu õli `sõidetud peris käärpukki Jõh; `Vanker `kraavis, rattad `püsti, obune käerpukkis; Täma pärast võid `eina`kuorma `alle käerpukki `jäeda, ei sie `liiguta `oimugi IisR; [jääral] suured sarbed peäs, kui tä soole `andis, lõi tä so käärpukki Vig; obune on kearpukkis (köie ümber jalgade mässinud ja pikali) Koe; lehm oli kiarpukki vianand, pia külle `alla kierand VJg; obune aab enese kearpukki (köiega kägarasse) Trm || `käännü `hindä tahaʔ käärpukki (lamandunud viljast) Plv

köbinal köbinal IisR Kaa Rei adv < köbin1 Sie vanamuor ka `ennast köbinal `seie ajand IisR; Kuŕn veeres köbinal üle toa paranda Kaa

lammik(as)1 lammi|k g -ku Krj, -gu Jäm; lammik|as Kaa Vll Jaa Pöi Nis, lammig|as Jäm Khk, g -a; lami|k g -ga Rei; g lamiga Ans (lehma) väljaheitehunnik `kärbsed on lammigute pεεl Jäm; lehm jättand suure lammiga `otse ukse ede Khk; `meite elu (maja) taha lapsed pailu lammikud teind Vll; meie va kiri pasandas öue puhas lammikud täis Jaa; Kassi riu on `sõukse lammika `siia parandale teind Pöi || fig (tüsedast inimesest; laiast ja lamedast asjast) Igavene lammikas, teeb mis see eesele sisse ajand oo Kaa; See (inimene) on küll kut igavene lammikas, nii pitk kut lai; Mis kuhi `sõuke on, muidu üks lammikas, lai ja madal Pöi Vrd lama, lamak(as), lamm4

lapp1 lapp g lapi eP, lappi RId(n lappi VNg Vai), labi Jõe Kuu Vai; laṕp g lapi Muh Kse Han spor PäPõ, Vil M T, laṕi V(laṕh Vas Se); pl lappid Hlj
1. tükk õhemat materjali a. eraldi tükk riiet, nahka vm käriseb katti, `järsku `kolme`kantlik lapp `lahti Jäm; mis lapp säält kase küljest `lahti on, poisid on ika säält `tohku vöttand; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua Khk; tegi püksid `valmis ja lapid jäid järele Hag; lappidest suab ilusaid põranda`riideid JMd; riista pesemise lapp VJg; lappide läbi kurnati kõik [piim] Plt; latse `lahksiva [ema] tanu pupe laṕpess ärä Puh; arutedi kõiḱ sääld laṕpe küĺlest nu̬u̬ langa ärä; `tõmba [põrand] `keŕgusi like lapiga üle Nõo; [võta] õle tuuśt, laṕp es ole anumide `mõske nii ää Ote; anna˽mullõ üt́s linanõ laṕp, sõrmõ `leiksi `kat́skiʔ Urv; ma laṕiga˽`kuiv́ssi tu̬u̬ `lamba pää ärʔ Rõu || mähe korikad olid kenad `puhtad lapid, `pesti `puhtaks ja `pandi `jälle [lapsele] ala Mus; Lapsel on lapid märjad, kluksub Rei b. paik millegi parandamiseks panen `selle [tüki] `vergule labiks Jõe; Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; vikkastile panevad ka lappi `pääle Lüg; kui `katlel auk sees on, pannasse leki lapp `pεεle, `aitab `jälle Khk; See (saabas) `aitab veel paigata, pisike lapp liimiga `peale Pöi; `pastle lapp õmmeldi `kińni Kul; [vankri] ais lähäb katti, siss lüiatse laṕp `peale naeldega Kse; panen lapi kuuele peale Tor; savi lapiga lapitse `vundame·ńti, kui kat́ti on; püksid oĺlid lapidest kirjud Saa; `pastle lapp soab nõela ja nööriga `kinni `aetud Hag; lipp lipi `peale, lapp lapi `peale `pandud sel särgil Juu; `suapad puha lappa täis Lai; kińksepp tegi `saapid ja parandas, lappisi aas saabastele `piale Plt; nii paegatu pöksi et, laṕp om lapil pääl Nõo || (teat pulmakomme) paberraha `pańdi põlle lapiks ja vaśkraha `pańdi neeks `peale Juu || (mõistatustes) lipp lipi pεεl, lapp lapi pεεl ilma nööla `pistmata, [see on] `kaapsu möistatus Jäm; mõista, mõista mis si on: lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõelasilma `pistmata = sibul; kapsapea Hää c. riideeseme lõiketükk (siil, liist, õlak vms) `särgi õla lapp on `õmmeldud `siie `kinni Jõh; `paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid Vai; obusetekk - - neid tihaste lappidest, üks seda nägu ning teine teist Jäm; kenad abud olid sii, kullad `pandi `seie [käiste] lappide pεεle ka veel Ans; sõba lappisi `tehti just egast `riidest, ka egad nägu `riidest; Lapid õmmeldi öheteise `küĺge, nii `uhked tekid olid Pöi; `särkidel olid `enni `kaendla alose lapid, `pissed nella nurgelesed lapid Mar; lapid `aeti siia [särgi] õla piale Aud; lapige [suka] kand Kod; siis ku kördit `ammit akati tegime, siis `panti `köüse ala üits laṕp Krk d. riideeseme või jalanõu lahtikäiv osa, klapp Lakkaline õli - - tagumine `püksi lapp, käis `küljä päält `nüäpidega `kinni Jõh; lapiga püksid - - värrel pεεl, kahelt poolt `lahti Jäm; aja mo `kampsuni lapp (nööbiliist) ede Khk; vanal aal ollid ummiskiŋŋad, nahast laṕp peal Muh; Poõsil püksi lapid muas Khn; ja ninalapp, sie leigati [lapikingal], mitte nii `kõrgelt ei leigatud ära kui tossul KuuK; `piälmene task õmmeldasse `piäle, `tasku lapp Kod; upslaed, `käiste kalevised lapid KJn; kate lapige kask, tõne laṕp käi tõisel `pääle Hel || (pudi)põll kurgo alose lapp Mar; ila lapp või lõua lapp või pudi lapp Juu
2. ühe värvi või mustriga kudumisriba kiut kuub, nii laiad lapid olid, must ja punane ja lilla, igate `moodi Jaa; teene laṕp must, teene `valge, `sõuke lapiline siis `olli see sõba Muh; tärnilene pael, see oli varrastega kujotud, kahe lõngaga kujotud, teene lapp oli teist `moodi Aud; ma kudusin omale viel laudlinad - - teise lapi panin `toimseks ja teise lapi panin kilp siĺmiliseks KuuK; [kangas] tuleb kalasabas ülesse `panna ja tallata, teine lapp teisi pidi, siis jäävad silmilised JJn; lapid on ääres, siis tuleb [suka]äär paks ja kõva Plt; kui laia lapi sa kuat, akka vahel `kirjä kudame Krk
3. klapp, luuk, plaat (katte või sulgurina) `veski kolo lapp Lüg; luki lapp kεib `vötme augu ees Khk; kui `kapliga vett [paadist] `välja visetse, siis `vöötse vee augu lapi ää Mus; Kui lapp `lahti `tehti, pudises jahu kotti Kaa; oostel lapid `silmade ees Mär; [ei] mina tia, kopsus või südame lapid või mis need olid Aud; `korssna lapp Tor; lapp oli [veski] kotilae kolu all, saba oli taga Nis; lappidega `vaĺlad on, kui lapid on [hobuse] `silme kohal vaĺlaste `külges Hag; pumba nahad ja lapid kuluvad ää; `leitse augul `rohkem käis ikke tropp ees, vägä vähä kui lapp ette käis Juu; pani [leivad] `ahju - - ja lapp ette Amb; luku laṕp käib `võt́me augu pääl Hls; venne tabal om laṕp vai lakakõnõ `pääle tougada mulgu `pääle Har; `suitsil ummaʔ lapiʔ Plv; `leńtse `perse laṕp rihma otsa külen Räp
4. osa mingit pinda; maatükk, -siil olid sääl oma `söuksed pöllu vöi einama lapid, nönda‿t igaüks sai sellest pöllust ühe lapi Ans; me saame nüid ka latsi (platsi, talukoha), enne olid lapid Khk; lage lapp metsa sees, `pölmaks kutsuti Mus; Muulikid oli sii kantis õieti vähe, mõned pisiksed lapid mõnes kohas olid Pöi; kolm lappi vedrutas maha Muh; iga perel oli ülevalt pöllal seitse lappi Noa; muru oo üks kare lapp Kir; `Meitel oli üks pissike laṕp muad Khn; pidid pikad `kitsad tired olema, ingemoa lapid HJn; eks neil ole oma kartuli lapid ka, aga suurukesed need on JJn; siin kodo on üks eenamaa lapp Pil; kesset `säĺgä `olli nigu laṕp jälle mes valut Ran; noid (kukeseeni) kasvap `õkva lapi `kaupa, kos näid tulep, siss tulõp `õige ää kõrd Rõn; siin `õigit aenamit es ole, olliva lapi ja veere Kam; põllulaṕp tulõ iks ärʔ tetäʔ Plv; vanast oĺliva maaʔ põllatõ `jaetu, laṕi viisi `jaetu Räp || (näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida Lüg; sellel üsna `aitaja näu lapp Khk; `kaunis ilusa lapiga oli, näo lapiga Ksi
5. laik; plekk `õnne lappid vai `õnne `märgid `küünde pääl Lüg; taami (kabe) lapid, `terve see laud Khk; punased ja `valged lapid, kui `ruske kiri [veis] on Krj; Mis suur lapp sool kuue peal on, tainast või mis sa `sõnna oled ajand Pöi; [need kel] kollased lapid kõrva `eares, nee `olle vee ussid; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; hani kaglad, `valge lapp oo noka pääl Phl; pisike must laṕp ja saba oo mustase läin [valgel koeral] Kse; `juusid ja vere lappa oli parand täis Aud; kasepuu, kui noores kuus maha võtad, on lapid `külges kohe Tor; uśs sööb orase ää, siis jäävad tühjad lapid `sisse Juu; linnu teel on mustemad plekid sees, siis need lapid on kõik sulad Kos; niske lehm - - ikke lapid seĺjas või, lehe sugused [laigud] Lai; kirju siga, `musta `valget lappi Trv; köŕt pori laṕpe täüs Krk; näo pääl om ka musta lapi Nõo || fig kaks kolm `valged lappi (pilve) oo `taevas, nii `selge Muh; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl Khn || tähis, täke; ava(us) lappisi `lüüa siis ka kui `taimed maha `panna Jõe; pisine ümarik lapp [tuurakala] köhu küljes kut sörme küis Khk; metsavahed lapivad puid, löövad lapid `piäle Var
6. kudumisseade a. kangatihv mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi, lapid `kińni sedusin ja Kir; kui [kangale] lappõ `sisse `pańti, kui [kangast] üless `käänmä nakati, siss `pańti lappi kah; lapõl omma nõõlu küĺlen, nu̬u̬ `oitva kinni et lapi ei saa `väĺlä tulla Kam; `kanga lapi pandas kudumise aig `kangale `sisse, nu̬u̬ lahutase, oiava `kanga laheda Ote; Siss `pańti sinnä˽`vaeligu vahelõ laṕiʔ, ku˽kangast `mäh́kmä nakati Kan; Om kat́s laṕpi, puust lahastu˽säärtse˽laja˽pirruʔ, ja sõss jäl säält võedas `vaelik, koŕatass katõ laṕi vahelõ Urv; käänä üt́s laṕp lapildõ, tõnõ seŕvilde, siss lätt parembadõ edesi Har; üt́s hoit i̬i̬st kangast, üt́s pidi lappõ ja kolmass ai võllapuud vändäst `ümbre Rõu; `Vaeliku `vaihhõlõ `pańteva˽puust laṕiʔ, et `vaeliku˽segi ei lää Räp; ku `vaelikku `vaeldat, siss om koĺm laṕpi, aga kudama nakkat, siss om kat́s Se; lapiʔ ummaʔ `kangal siäh, kat́s pirrukõist Lut b. käärlaud kudumese lapid, iga lapil on neli `auku Tor; `kanga vidämise laṕp, kon mulguʔ sisen, `kanga laṕp Urv
7. pulk, klots, kiil; laud, lipp vm (asjade, esemete osana) keivad `köntadega, `kaikale lüiasse lapp `külge, jalg sääl pεεl Khk; Lasn oli puust, pisike raud lapp oli `otsas Pöi; paadi tolli lapp [oli] `toĺlide vahel, et aer parrast ei söös; `parda `külges olid sõulapid, lapid olid [pardast] `kõrgemad Rid; [vankri] vahelt laṕp oo rõugulese ja ike vahel, puust Mih; `Santeki laṕp piäb paksõm olõma kui teki plank; Küll suamõ `aalis sjõlla lapist läbi `mindüd Khn; `Kirve siĺma lapp on si̬i̬, mis keedeti `kirve siĺma pääl kaitseks - - et `silma tagudes `lõhki ei lü̬ü̬ Hää; piśt aid tetti - - lat́te `küĺge `lü̬ü̬di `nakluga lapi, aia lapi Nõo; redeli lapi; `värja lapi tahutu lapikuss Ote; ri̬i̬ lapi (põhjavarvad) Kan; laṕp pandass [höövlil] pääle, miä tera kinni pedä, lapik nigu kiil Har; lapiʔ omaʔ [vankriredeli] peelte sisen Räp || (nime)lapats `Võtme lapp on see mis `võtme `järges on; Paras kotisuu lapp, nöör `järge ja suhe Pöi; kella laṕp, kes edesi tagasi käi [ja] `kella edesi aab Ote; kella laṕh Vas || lahas jalg `võetass lapist vallalõ Räp Vrd lappu
Vrd klapp, lapak(as)

loe|vesi tõusuvesi sügisel loeveed ujutavad maa üle Jäm; `löuka oli surt muda ning loevett täis ajand Khk; loevesi tuli, selle `järge on `tormi `ootada Mus; pailu loevett jäe peale aand Pöi; Välja tuul puhus mütu pεεva, loe vesi ujudas keik karjamad vett täis Emm; loevesi aab talvel jää `peale Rid; Tänä oli loe vesi nda sügä, et tuli üle ree põhja Khn

longakalli = longakille tuul on ajand puu `longakalli; puu on `longakalli Lüg

lontrus `lontru|s Kuu/g -kse/ Lüg/-os/ Vai eP(`lontro|s Mar Khn) Hls Hel, `lontru|ss Trv Krk spor T, g -se; `lontru|s(s) Krl Har Plv, `luntru|ss Rõu Vas, g -sõ; londru|s g -se Rei Kul, -sse Iis; `londru|s Lüg/-ss/ Jõh, g -kse Kuu VNg Vai laisk, loru, rumal (olevus); sõim Moni o eluaja `lontrus, et `täüdüb `iemäle kohe `hoidada Kuu; `Londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas Jõh; tεε, koes see poisi `lontrus `jälle kadus; möni `söuke `lontrus obu, ep viitsi `söita mette Khk; on üks va `lontrus - - [ei] viisi katust paranda Krj; On kurati `lontrus ka, ise pidi `tõesti tulema Pöi; Ma nägi tei `lambud mei linaliu `oukus - - miks sa londrus neid ää äi ajand Rei; va vedel ja laisk, ja londrus Kul; koera `lontrus Kse; üsä nagu `lontros, mis `siokõ piäss karima Khn; `Mõistlikud küll mõśtavad, aga mis sa `lontrustega ti̬i̬d Hää; küla poisid tegid siin `kuŕja aias, `öelti, et üleaanetud ja `lontrused on Saa; oh sina vana `lontrus, mis sa `ot́sisid täna `seia `jälle Ris; koer on nii `lontruseks läind, et piab uue muretsema Juu; kis teisele midagi `alba tieb, on `lontrus Koe; minu lell on kua üks igavene `lontrus, juob ja praśsib, et ei `valged `päeva näe Sim; mis sa londrussele ikke tied Iis; ühesugused kuradi `lontrused kõik Kod; ei tia, kuhu ta `lontrus nii kauast jäi Lai; teene külames `õikas teist: `lontrus, jahupea Plt; om üit́s `lontruss, ta peris mi̬i̬s ei oole Krk; ull parun - - lääp `mõisa poolõ ja röögib: `lontruss, müt́s maha TMr; oh sa va `lontrus, sa ei `tiiä midägi Krl; `lontruss, hoia˽pää `pistü, mi sa nõ̭nast ribahusi lasõt Har; kasiʔ vana `lontruss mant Plv

lõugas2 lõugas g `lõuka Hlj Pöi Muh Lä Kad, löu- (lou-) Sa Hi, `lou- Jõe Kuu VNg

1. väike laht, lahekäär Süsi`nieme `loukass `käisime [noodal] Jõe; Suvel `suoja `viegä tulid neh `kammilad ka `loukasse madalasse vede kudema Kuu; lougaste sehes on pailu kalu Ans; Varuli `löuka oli puhas surt muda ning loevett täis ajand Khk; met́e paet o Peedu `löukas Mus; Tali on tulemas, `lõukad on vett täis tulnd Pöi; mere `eare roo `lõuka `olli niipalju rädi aan et `irmus asi kohe Muh; Sügiseti püüta lougastest siigu Emm; mees uppus `louka Rei; mere nurgad `üitasse lõugas Lih || hauakoht vie `vorgud `sinne `louka, sielt kalu tule VNg

2. tüma koht, laugas lougas, see oo `söuke mäda koht Khk; mäda lõugas Muh; üks `niuke rabastik on seäl ka olnd, üks umm lõugas ta ikka oli Vig; Noored obused joosn `lõuka `sisse `surma Han

längakil, längakile längakil SaLä/-ŋŋ-/ Kse Var Tõs Juu Amb Tür Pil, -e Jäm/-ŋŋ-/ Tor Nis, -le Amb JMd IisK Ksi Plt; längäkille Kod MMg KJn

1. viltu, kaldu(s) aid on läŋŋakile Jäm; aid pole veel maha kukkund, aga üsna läŋŋakil Khk; puud oo ajand tuul längakile Tor; suisel aal teed lehtaod, pannakse na längakil teeneteese `naale Juu; suur kivi on raba sees, pealt on lamp, terake längakil Amb; längakille on püstaed ehk roikaed IisK; `metsä ku tuul murrab, puud one längäkille; vana maja kua längäkille, katus akab maha tulema Kod; uks on längakille, kui `ingede pialt on `alla vaond Plt

2. kõveras; longus roosid on läŋŋakile Jäm; issob längakille ukse eden; si̬i̬ lähäb längakile ja küüräkile Kod; uba `oĺli längakille maas Pil

Vrd langakil, lengakili, longakille, längakili

lökendama1 lökendama Kse Ksi, -ämä Kod läikima [maa] põle veel ää tahenend `ühti, lökendab alles Kse; nõnna ajand võid [leivale] ku lökendäb; mua või - - lökendäb, iilub vai läägib, `niske rasvane Kod || higistama, vaeva nägema mina lökendasin niiduga, aga temal põlnd kedägi [teha] Ksi

magasin2 magasin g -i Khk; pl magasimed Mus hang, kuhi liiva magasin, aŋŋe magasin, tuul ajand sedasi; tuul suitsedab `liiva, teeb magasinid Khk; selle `talve olid suured aŋŋed, aŋŋe magasimed ajand Mus Vrd magadus, magasi2

mailane `maila|ne Amb, g -se Sa Rei

1. a. röövik, tõuk `mailane ronib maa pεεl, aljas rada jääb teiseks `aastaks Khk; kui sa `mailase `katki tegid, `pritsis vedelikku; `mailane on niuke lehe uśs, libliku töugud, suured punased tuli`mailased, neid kardeti `kangest - - et tuleb maaviga; maa`mailane, karvane - - kes seda läks näpuga `puutuma, seda kardeti, et see annab `aigust Mus; `Mailane on maaputukas, igavene suur töuk Krj; `mailasi pole nenda pailu nähja Vll; `Mailane oli `sõuke sõrme `pitkune uśs Pöi Vrd mailine1 b. toonesepp `Mailane tiksu `seinas Kär; `Mailased [seina] ää ajand Pha

2. pl = maa|haigus Kui ma seike kümneaastane poiss oli, siis mu jalgel olid mailased peel, vana Mihkel piiras ää; `mailasteks saab kutsutud, ajab öisvett `välja, öbesörmusega `piiras `ümber nende `kärnade Kaa; `mailased, see `söuke ull maast `saadud `aigus Krj; Kes seda (röövikut) puudutas, sellele akkasid siis `mailased, kärnad tulid ihu `peale Pöi

3. (rohttaim) kivi `raunade `otsas - - pitkad varred `kasvavad maad kaudu, [need on] `mailased Kaa; `Mailane on pisike roni moa peal, ronib moad kauda edesi, pisiksed `läikivad lehed, lillad `õitsed Pöi; suur `juoksva rohi, sie `üitakse `mailane Amb

Vrd maaline2

meelega meelega Khk Pöi Muh Käi Mar Tõs Jür MMg Plt KJn(`m-) Trv TLä hajusalt V(-gaʔ), meelegä Var Khn KJn, `mielega Hlj Lüg IisR Vai/-gä/ tahtlikult, sihilikult egä ma `mielega tehnd, ma tegin kogematta Lüg; Ei nied `kärbikud ole raju `puistatud, neid on `mielega lõhutud IisR; tegi `mielegä `kurja Vai; See on meelega `tehtud tegu Pöi; ta lõi mind üsna meelega Muh; teind ma seda meelega mette Käi; `Karjus meelega kõvaste Jür; lõi meelega lusika maha Plt; `meelega kohe oleva ajand `surnus ennast KJn; laits ütelnu, egä ma `onte meelega maja palama es pane, ma `tahtsi viiä esäle piibu pääle tuld Ran; inimene `õkva meelega lähäp uputab `endä ärä Nõo; lat́s lei kausi meelega `kat́ski Har; kes `kuŕja teǵe meelega, tu̬u̬d nuheldass ilm‿armuta Plv; meelegaʔ es tapõtaʔ `meh́tset (mesilast), toda tetäss joht Räp; `veega suuŕ patt om, ko uma meelega `hińdäĺle surma ti̬i̬t Se || meeleldi nii `mõntagi [tööd] `ti̬i̬śsi vi̬i̬l meelegaʔ, aga jõud om otsah Räp Vrd meeleli, meelen

millalgi millalgi Mus Aud Saa Rap HJn JõeK Pal Lai, `millalgi Jõe Kuu IisR Vai, millalgid Khk Kaa Muh

1. mingil ajal `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; millalgid eb jöva pühabä `tulla Khk; Kui te millalgid jälle `linna lähete, siis tulge `kautuminnes `meitele ka Kaa

2. iialgi, mitte kunagi Nad pole millalgid iĺlaks jäänd Kaa; `sõukest `tormi põle mette millalgid oln Muh; ma ei ole millalgi änam siiap̀oole saan Aud; suur süda ei sua millalgi täis JõeK; põle millalgi olnd Pal

Vrd millaski

3. ammu, kaua aega mina põle koa nüid millalgi käind sial Rap

Vrd millagi

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna (-ä) R(-mäie Lüg) Muh Hi Lä Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut

2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit taha‿pole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si̬i̬ on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp

3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut

4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod

5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har

6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se

7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se

8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu

9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi

10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San

11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas

12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se

13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv

14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

mogumaselt korratult `Ninda mogumaselt olid nie `vergu `silmäd `kinni ajand Kuu

mold moĺd g moĺli LNg Mar Mär Vig hajusalt Pä K, Kod MMg TMr Võn hajusalt V, molli SaLä Kaa Muh Kse Var Pä Vil T Har Rõu Plv Räp; mold g molli Käi Rei, `molli R(n `moldi VNg Vai), `moldi Kuu Lüg; moĺl Ris MMg, g moĺli JMd Iis Trm, molli Jäm Khk SaId Han Trm Trv; moll g molli Emm Rei Kod

1. (lühike) küna `Porsale jääb see mold jo pisukaseks; siga on oma `süömä `molli taha `seinäle ajand Kuu; kuus `verku oli mereld, siis kolm sai `kummagi `moldi Hlj; `taadi nokk norotab `eide `moldi = `kaivo nokk (konksuga puulatt kaevust vee võtmiseks) ja kaiv Lüg; mis sa kurivaim karjud, `eesel söömaaeg `alles `mollis Khk; too kassi molliga `juua kanadele Vll; `kalla söömaaeg `moldi ja lase sead laudast `lahti Muh; Siga paneb jäla `molli, kui sööb Rei; vesi pannasse moĺli `sesse Mar; Siad aavad mollid sõnnikud täis, ei ma jõua neid `moĺla puhastada Han; Käiä moĺd tühi, mine tuõ `ruandaga vett Khn; jumal oo loĺli loon ja loĺlile koa moĺli loon Aud; sia mollid olid, `kirbega sai tühas `raiuda `moldi PJg; Pää oli alles tõust, aga tal olid juba piimapüt́id moĺlil (liivakünas) küiritud ja kaevu pial `kuivamas Amb; kui karduld [viinavabrikus] liivast ära `pesti, sie oli niisken moĺd, käisivad pulgad sies, mehed aasivad `ringi, siis kardulid luobiti `sinna `sisse VMr; moll on `veike, aga künä on suur Kod; mollin `mõsti [pesu] ärä - - molli otsa pääl tõlvatedi; siss olli leevä tegemine, `olli piḱk moĺd, nigu obeste ruhi, serände piḱk, kaevetu `väĺlä, ega lavvust es ole tettu Ran; `lehmile piäp vesi `moldi panema, mõtsast tuleva, tahava `juvva Puh; vanast `võeti aava pakk, kajoti sehest `väĺlä ja `oĺli suur moĺd käen; `lambile `anti `ainu ja kaara liblu, `panti `moldi ja `panti molliga ette Nõo; `olli `säände moĺd, sääl mollin tsaeravvaga `tsaeti toda `rasva Ote; moĺlin `mõsti vanast puuanumid Urv; ilma moĺlilda om õks tsia `sü̬ü̬tmine `väega vilet́s Har; keväjä ińne `külvmest `pandass vilä teŕri kausi `lohko vai `moĺde idanõma, et kaiaʔ, kas kaussõʔ Räp || mollitäis mehe `vorgud olivatta kolm `moldi (ühte moldi mahtusid viie võrgu kivid), `juoksu viis ühe `molli menemä VNg

2. paat, vene – Nõo Vrd molt

3. moldpill oort tulad molli kallale Ans

muld muld g mulla eP/mo- Käi/ eL, `mulla Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `mulda VNg Vai

1. maakoore pealiskiht siin kõhas maas ei õle nii `musta `mulda Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mis `mulda sii panga `kukla pεεl on, `paĺlad kivid Khk; Oome akkame tuhlid mulda panema Kaa; `meite koer matab keik asjad mulla `sisse Vll; `Sõuke sauene muld, see nõnda `kuiva äi karda Pöi; põlili ei või `olla, muld‿o märg Muh; Mes ühe eest kuld, see teise eest muld (inimestel on erinevad arusaamad) Emm; kanad pesevad `endid mulla sees, `võtvad nii et mulla tuisk keib ülesse Mar; `aeti karduled `poolde `mulda Mär; Täna kuld, oome muld (arvamusi muudetakse kiiresti) Han; teräd visates `mulda, akkavad kasuma Tõs; peo `mulda täis, saada teesel `vasta `siĺmi Hää; saha ölm piab `pöörama, keerab muld kummuli Ris; koeva ilmaga muld nii kuiv ja sõre Juu; Seeme pidi nelipühiks `muldas olema Jür; kääd olid mullaga Tür; musta mulla maa kasvatab `viĺja Sim; vanad söödid on kõvad arida, võta vea kolm `kõrda [äkkega] `piale, siis võtab mullale Trm; kisu kartuli `piälsed mulla alt `väĺjä Kod; vanast oĺlid `siuksed saarad, lagi pääl ja muld pääl - - katust ei olnd Vil; `mulda pannass `pääle läbi `rõõve, mullage vaeodets (roosi ravimisest) Krk; mõnen paegan om ruus lähiksen, sääl om vähä `mulda, `tõmbab kuivass Ran; nii suur tuul olna, et `puhkna mulla ka maa pääld ärä Nõo; müger künnäp maad üless, nigu tsikul mulla kuh́a üless `aetu Kam; savisegämine muld om rassõ muld - - liivasegämine muld om `kerge muld Kan; õhukõsõlt `kündse, ai kaara seemend `mulda Har; ku likõga um maa künnet, sõ̭ss um kõ̭iḱ sääre tüḱüline vai tüḱüh muld. tüḱüh muld õi anna˽hääd `rammu kasumisess Plv; lasku‿i·ʔ hobõsõl mulla pääl väherdäʔ Se; sjoo‿m hüä maa, hüä must muld. kasusõʔ kesväʔ, kasusõʔ rüäʔ, taĺvnisuʔ Lut

2. piltl a. (suremisest, matmisest) Küll muld parandab (surm toob leevenduse) Kuu; nüüd olen `üksi järele jäänd, keik on `mullas VNg; `mullast õled sa `võetu ja `mullast piad sa `jälle `saama piibl Lüg; Sie `juodik on juo kaks naist `mulda ajand IisR; [ta] Oli eile eese isa ka mulda pand Kaa; Elame, oleme ja teeme, üks kord lähme mullaks `jälle kõik Pöi; kui `surnud `mulda viiasse, siis pannasse iŋŋekell ealitsema Muh; `molda peab egaüks menema Käi; isa, ema olid koa siit, aga need oo `ammu `muldas Rid; küll muld teeb ühü tasaseks rikkad ja `vaesed Mär; `kerged `mulda rinna peale (puhka rahus) Tor; viis last mul old, kaks tükki on nüd `muldas juba Rap; minu vanudused on kõik mulla all JJn; egä‿s mullass ei `tulta sulle tegemä, piäd ise tegemä ärä (surnud vanemad ei saa aidata) Kod; emä `viiti mulla ala Trv; si̬i̬ makass juba ammu mulla all Krk; suu `mulda täis Ran; n‿omma˽kõ̭iḱ `mulda lännüvä, kedä mina `ti̬i̬nse Ote; `mulda `pandma `piami kõ̭kõ `kaĺlimba Har; ega jäämist ei olõʔ, piät `mulda minemä Rõu; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ Vas; är lät́s mullast Lut b. (surijast) ösna molla nägo üks vana inimene, kahvato ja näost `alla lasnd ja ösna sorma jäoks Käi; [ta on] nii lõppend `otsa ja mulla nägu Juu; aĺl niikui mulla nägu sul juba Trm; sul jo mulla ais käib suust `väĺlä Ran; ega tu̬u̬ `kauga ei eläʔ, tu̬u̬l jo mulla nägu Har; vanal nakass jo egast mulgust mulla `haisu tulõma; Näüs kavva meil tõbinõ vi̬i̬l ridu, vahel om tõõsõl mulla nägogi pääl Vas

3. rauk, väga vana inimene Sa vaene muld, kes pattu `teinud, nüid piad `põrgu minema Lüg; Ei minusuguse vana `mullale akka `aiguski `külge IisR; mis moost änam on - - vana muld ma ole Khk; [inimene] üsa vana ja aĺl, päris muld Tor; Isa, muld, `ośtis [talu] `väĺla Hää; mis münosugone vana muld änam, köberas ja `kärssis keik Ris; ta one jo muld Kod; tu̬u̬ om jo igävene vana muld Hel; mes toda `mulda enämb inimeste seḱkä arvata Ran; kes serätse mulla käest vi̬i̬l raha võtab Nõo; vana inemise surmakõnõ, muld mia muld Har; tiä võt́t noorõ naaśe, esi nigu vana muld Plv

mulla- mulla- `Kauaks minust `mullapalukasest enämb on, igä päiv menemäs piltl Kuu; Siis `vieti sie `mulla`unnik `laiali, tuhk ja puha `sinne sama `laiali - - ja `tehti sügise rukki `päälä Jõh; `Teiste `poisid `luopisid meid `mulla`kahmakadega; Vanast jäend `teine, üleni `mulla `karvalisest läind IisR; `kaldast `langi suur `mulla lamaka `alle Vai; mügrad aivad mulla unnid üles Jäm; Kui pöld märg, siis jääb mullakänk jalgede külge; tä `viskas mind mulla tükiga Khk; Rotid oo rehetoa nurkas paranda kivide vahelt jälle mullamüdi unnika ülese ajand Kaa; See pole kellegi põld, puhas pae, just tolli kahe kolme `paksune mulla kord peal, see koa veel kividega pooleks; Paja oli mulla parandaga, poarid peal, murispuud, sarikud, latid ja roost katus Pöi; mõnel `olli üsna mulla põrand Muh; Jöö kaladel on mulla mekk sees Rei; nüd mullamätas suu pääl (surnud ja maetud) Noa; mullakerbud aavad mulla sees taimed ää; `enni `tehti `neoksed sui köögid `õue ja mulla `turblad `pandi `peale, see `pandi nagu katos Mar; soos oo mulla kupitsad, kus pole ristikibi Mär; maja oo alles pooleli, mulla parand oo all Vig; mulla atr - - eeśti (esiti) olid puust, vahe tera oli sees Lih; jää ja mulla kambakad, suured `pahkrad, [on] alva maade pial ja meres kevädi Var; `surnud `puhkavad mulla `põues Tõs; mulla vaĺl `tehti `ümmer linna Tor; mulla lagi tehakse voam`paĺkide vahele Nis; see na vanaks jäänd juba nagu üks mulla kanikas, tema põle enam kedagi `ühti Juu; suur nui, kellega mulla `pankasid lüöb `kat́ki, nagu suur `aamber puust JõeK; mullapõrand oli maas - - `enne kui siis juba lauast põrandid akati `tehtama Tür; mõnes kohas on jalg sügav se mulla pind, on natuke kamarad pae pial Sim; all on `selge pae, piäl õhuke kõrrakene mulla`kihti; puunuiaga `taoti näid mulla murikid, siis ku `truĺli ei õllud Kod; mulla põrandad olid, pärast akati laud põrandid tegema Pal; mulla `tü̬ü̬lised olnud [raudteed ehitades] kõege ees, siis olnud paku panijad, pärast `pańdi `ru̬u̬pad Äks; [põld] truĺliti üle, kui mulla paĺlid olid suured Plt; [talli] Põrmand `oĺli kas mullapõrmand või maa kividest `laotud Vil; mullalagi om talade vahel; nüid ma ole mullatüḱk `valmi (olen rauk) Krk; nägu must ja mulla`karva, või si̬i̬ mure ärä ei võta Hel; suure mulla paagi om pääle `kündmise põllu pääl Puh; õhukõnõ mullakõrd om pääl, paaś om all; ku likõga `põldu künnät vai `äestät, sõ̭ss ku `kangõ kuiv tulõ, sõ̭ss võtt kõ̭iḱ `panka. sõ̭ss om mulla`pankõ kõ̭iḱ põld täüś Kan; mul omma na maa˽kõ̭iḱ enämbüsi mullaarulitseʔ; mõ̭nel om mulla lagi, sääl om liiv ja savi `pääle pant Har; mu mi̬i̬s lät́s joʔ mulla `kääpa ala (suri) Rõu; mullavassar, minka pestäss maad, suuri `muldõ Lut Vrd muld-

mädi mädi S Kse Han Khn

1. püdel mass, löga; soga a. (parkimissegu) `vööti kaks `naela rugi jahu ning poolteist `naela `soola vana `lamba naha `pεεle, ning `tehti sedine mädi Jäm; nahad pannasse mädise Khk; Mädiga pargiti kasuka nahku - - mädi tegi naha `pehmeks ja `sitkeks Pöi; mädiga `mäitatse - - `lamba`nahku, kahessa `päeva oo ta mädi sehes Muh; Mädi sihes lasti kasukanahad apneda, siis läksid nad koogitsedes pehmes Han b. (muu mass) mis mädi sa `sönna `pεεle aasid Khk; Luuderohud `tehtud vee sihes palavaks ja `pehmeks, see rohu mädi `pandud siis oort palavalt `ömber `aige koha; Nüid tuleb mädi ölalt maha (lörtsist) Pöi; `valged mädi, `valged `aapa jäeb [mahlale] `põhja; `sõukest saue mädi sai üles `aetud (muda merest) Muh; Ma `värvisi ukse εε, εεd `värvi pole olnd end, `aesin midagid mädi `pεεle Emm

2. risu, praht; kõnts mädi sai `kaugemale `aetud [vilja tuulamisel], tolm ning prah́t; puu sodi ning mädi maas - - saa `käia ka mette Pha; rasva mädi läks küĺlest ära, siis [võrgud] `püütsid paĺlu paremine jälle Vll; Seda vanad vilja mädi seal on Pöi

3. a. suur kogus, hulk Küll oli laadal mädi rahvast koos; `Kopli einad said mädi `vihma Kaa; kas saite mädi (vihmahoo) kätte Muh b. kiirus, rutt sai igavese mädi (karjane karjalaskepäeval) Khk; `Siokõ mädi oli taga, et ei suass `aega `aitima anda Khn

4. varandus; kraam, asjad [ta] Oo eesele seda mädi igatsugust kogu ajand Kaa; Sealt nad said seda mädi küll Pöi; räha varred, vikati lööd ja `sõuksed mädid Muh Vrd mädin

5. vapustus, hoop Selle küüdi `reisiga ta sai ikka `söukse mädi, et ta mäletab Krj

müenama `müenama lumes sumpama üks `müenab üle välja `tulla, ei tia, mis teda selle tuisuga on `väĺja ajand Kad

mütt1 mütt Urv, g müta Saa Äks Ksi Vil, mütä KJn T Plv, müdä Kuu, müti Rid Kod/-t́-/, mütti Lüg(-ä) Vai(-a); müt́t Hlj Vän Ris, g müt́i Pal KJn SJn Krl, müti Jäm Kär Vll Hää Hel; n, g mütti VNg; g mütä M(-i Trv) mutt (loom) Tänäoon müdäd `kaevavad kaik `oue üles, ei `tiie kas see tähendäb `oige `surma Kuu; müt́t ajand maa ära Hlj; mütti karv `läigib; kass ei süö mütti Lüg; `paergus ela naa kud müt́t, `leiba saad, köht on täis Kär; mulla mütt, mis ajab unikud üles Rid; müt́t lähab maa alust kauda siia ja `senna Hää; mina `võt́sin müta sabapidi `kińni Saa; vai mütt suab `silmi pilgutata - - täl `silmi ei õle Kod; mütad natuke kardavad, kui kõvaste käid ja põrutad maad Äks; kui müt́t tuleb maa seest `väĺlä, siis kaśsid murravad koa tedä KJn; Mütad ajavad vaod nõnda `õõnsass, et porgandid kujuvad ära Vil; kus mütä `mulda ja jõhvikut sean om, sääl muud kui `luiska [niitmisel] Krk; müti maa üless songive Hel; tare takan om mitu mütä `mulku Puh; mütäle piap tuuleratass panema kes põriseb, sis mütt `peĺgäb ja lääb ärä Nõo; suure laia käpa mütäl, kühveldap `mulda üless Kam; mütte om siin maa sisen külländ, kõ̭iḱ saina veere om unikit täis `aetuva Ote; egal pu̬u̬l mütä unikuʔ Plv

nakk1 nakk (-ḱk) g naki hajusalt S Lä, Pä Juu Jür JõeK Plt Pil Trv Hls Ran San Krl

1. kinnituspulk nakid oo nöubute sehes, nee oidavad katuse lattisi Mus; Nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; kui katusi tehjakse, siis lüüakse puust nakkidega `kinni Vll; Aŋŋu kargu sihest on nakk ää kadund, nüid tuli otsast ää; Uksed olid kõik nakkidega `tehtud, `naelu pole olnd Pöi; nahk `löödi nakkidega `seina Muh || (muu otstarbega pulk) mina pane poolil nakid ette, sis lõng ei saa üle joosta Hää

2. a. saapatikk tald oo nakkidest `lahti `andand, liig peenissed nakid Khk; Vanad kingsepad tegid ikka ise nakkisi Kaa; löi nakkidega `talda `alla Jaa; ma `peaksi ühna `paergu oma `soapale mõned nakid `sisse `lööma, tall irvitab nii rumalaste Muh; `saapa nakid on küll sii ka Käi; teil oo kengad ka alt nakidega `löödu Hää; vanasti olid nakidega `saapad JõeK b. vorstitikk maki nakid `pandi maki otsa `sisse - - kui es ole `piirgu naḱka teha, siis `pandi lõŋŋaga Muh; ikke nände nakidega [pandi] `kinni, múdu pudru tuleb `vällä Var; Vanaśti `oĺlid vorsti nakid - - üks ots peenem, teine jämedam Hää

3. varn, nagi Seinad olid naḱka täis, sõnna otsa pandi riidid Han; meie toa sein [on] nakkisid täis Plt; nää, seal on üks nakk seina sees Pil; pange `rõõva naḱke `otsa Trv; `kaska omma naki otsan Krl

4. a. vistrik; kubel Sellel nakil on valge pea, küll ta siit välja lööb Mar; mõnikord ihu peal oo `piśke naḱk; sääse ammustud nakid - - sügelevad koa Mih; `pisked nakid, aga aavad suures ja pigistasse `välla Tõs; seĺg nakkisid täis Tor; Lapsel ajavad `väiksed `vistrikud ihu pääl, ni̬i̬d on nakid Hää; üks nakk ajand kää `peale Pil b. näsa, nukk, ots vms [kartulitel] nakid `väĺjas puhas - - pisiksed ided Vll; kammeĺad, `väiksed nakid on `selgas Rid; sõlel olid ilosad nakid `ääres Vig; lapsel tulavad `pissed nakid igemest `vällä Tõs

5. (väikesest olevusest) Vεike ahven äi öötud, ikka nakid Khk; kiisa nakid ja pisiksed ahvenad, nee `ööti ikka nakiks Jaa; kas nakid on laudas `piimä suand (põrsastest) Juu

6. (peenisest) tohi mette seati nakki `katsuda (öeld poisikesele) Mus; Paneme püksid `jalga, külm vötab seda`viiti naki ka ää Pöi

nasin2 nasin g -a SaLä Kaa Krj Pöi näsiniin nasina `koori `siuti tallestele `kaela, kui tallestel `täisid oli Jäm; nasin - - see on üks väga `kange puu, punased marjad pεεl Khk; räägiti, et kui nasin `öitseb tipust, siis tuleb saagi `aasta; `metsas on nasinad, nendest `tehti vörguparandamise `uisid Mus; Kevade varakult `öitsevad - - roosade öitsestega nasinad Kaa; Nasin - - vanasti noored mehed olid selle puu koort `silma ajand, see rikkund silmad ää - - siis `polla roonuse `võetud Pöi

nilgu `nilgu Jäm Kaa Pöi Rei

1. marraskile Köis oli püunaha `nilgu `tömband Jäm; Ma oli `εεse kääseĺla kuskil `nilgu ajand; Laps kukkus joostes maha ning löi ninaotsa nilgu Kaa; Lõi oort naha `nilgu Pöi Vrd nilgi

2. longu, maha vihem pani vilja `nilgu Rei

nipp1 nipp Var Iis, g nipu Pha Vig Tõs Tor Hää JMd JJn VJg Trm Kod(nipo) Ksi Plt, nippu VNg Lüg Jõh, nibu Kuu Vai/n nippu/, nipi hajusalt S, Khn Hää Juu Tür Sim Kod San Kan; niṕp g nipi Muh KJn Trv Hls Krk Urv, niṕi Urv Se

1. a. nupp Üks pisike nipp tõuseb siit küll, aga kas see kõrvits on, seda ma‿b tea `öhti Pöi; `paslil `olli kolm nippi nina peal Muh; `pit́sidel on siuksed nipud Hää; teräv nipp `treitud `väĺjä Kod; `poissõ `hammil oĺ nipiʔ `käüste veeren ja naisil kah. ilosaʔ oĺliʔ `niṕpega `hammõʔ; nõgla takast - - visati kat́s kõrd `ümbre nõgla, sis jäi sääntseʔ `korgõʔ nipiʔ Kan; `Käüse `värdli `otsa `aeti nippe Urv || näüdäśs mullõ niṕpi (trääsa) õ̭nnõ Se b. peanupp Nipist väheste nikastand Krj; see oo nipist näpastan Muh; võtan madjaka, annan solle mödä nippi Juu

2. nibu a. rinna- või kurgunibu `kurgu nippu Vai; tissi nipp oo tite jägu Khk; Naisel on nisa `otsas nipp; Nii pisiksed nisa nipid, nee‿b seisa lapse suuski Pöi; nisa nipid on päris `lõhki, ei või kudagi imetada Hää; kurgul on nipp JMd; laps võt́tis nipi suhu Sim; kui taheti last kahe `uassaselt võõrutada, siis miäriti - - nipod kas `nõega vai tökatiga Kod; nisa nipi paistave `väĺlä Trv; siss ei saa last ka imete, ku nippi otsan ei ole Hls b. väljaulatuv nupjas, tipjas vms moodustis need olid ömmeld peedega `saapad - - kurgu pεεl oli sedine nipp, sedine `ömblus Jäm; nipuga kann Ksi

3. kühm, mügar Mulle oo kaelapeele seikse pisikse nipi ajand Kaa; Pisike nipp kasus käe `peale Pöi; `Miolõ kasus üks nipp silmäkulmu `piäle Khn

4. tipp pane nüüd sene nippu `otsa viel vähä `einu VNg; läks `latva nippu - - käis siin `latva nippus Lüg; lind `lendas kuhja nippu JMd

5. jupp Silts-solts on pisike valkjas aĺl lind - - pisike änna nipp taga Pöi; `piske nipp sis `jääti ikka otsaette `juustest Muh

6. (suguelunditest) Äga see nipp pole igamehe jäuks ikka üht Kaa; poiss pannud tüdrikule oma puraka nippi Muh; Kes sedasi jookseb, nipid `lahti Rei; Panõ püksiauk `kindi, nipid tulad `vällä Khn

nurja `nurja Kuu RId Jäm Khk Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Tõs Tor Hää Saa Ris Juu Jür JJn Trm Plt KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu, `nuŕja Iis Kod Hls Har Plv

1. luhta, untsu, tühja ega kaik lähe `otsekohe, moni lähe `nurja ka VNg; mul läks tüö `ninda `nurja, et seda ei `kõlba `kellegi `näita Lüg; keik suured plaanid läksid `nurja Khk; Vana ajand selle [lehma] `ostmise `nurja, pailu kallis Pöi; möni asi läheb `nurja Rei; läks `nurja kääst, ei tulnd `väĺla kedagi Mär; kõik aśsad läksid `nurja Tor; ta on üks igavene uśs, ta aab kikk `nurja Saa; jätab tüö `nurja (pooleli) Ris; tänane pääv ei ole `nurja läind, täna on küll saand [tööd] teha JJn; pidi mehele `suama, aga läks `nuŕja, poiśs ei `võtnud Kod; kikk mu tü̬ü̬ läits `nurja Trv; si̬i̬ külümine läit́s mul periss `nurja Krk; `tuĺli nigu üits viŕp vahele ja läits kõ̭iḱ tu̬u̬ asi `nurja Nõo; mu˽mõttõ lät́si `nuŕja, hommugult sattõ `vihma nigu uavarrõst Har; käük lät́s `nuŕja Plv || mehed läksid `nurja (tülli) Tõs

2. nurja leiba sööma tööta, priileiva peal olema nurjaleva `sööbija, kes peres tegemata inime Jäm; see sööb ühna `nurja `leiba; ma põle mitte `nurja `leiba `sööngid, ma ikka tee `peale Muh

nurk nurk g nurga eP M, `nurga R(n `nurka VNg Vai)

1. (matemaatiline nurk) tuul on perä `nurgald - - üks `neljä`kümme `viie `kraadi all, puhub tagand puold Kuu; pia`aegu on [tuul] `vasta, `nurga all VNg

2. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähim ümbrus kui lugeda et `õskand, eks siis `pandu `nurka Lüg; `Raskemate `tüöde ajal `oiab `nurga taha (eemale) IisR; Ma pani ta `nurka `seisma Mus; `meite kaśs magab ikka tua `nurkas Vll; Saun tee `peale äi paista, jääb elumaja nurga taha; Tänase ilmaga pole muud, kut katsu, et sa nurga `varju saad Pöi; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; istub nagu nui `nurkas Muh; vili koea `nurkas unigus Phl; voki seesab `nurkas Kul; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; Vanaśti `oĺli saunalava `mu̬u̬di magates ase `nurkes Hää; sie on üks tühi `nurkas `tehtud jutt piltl Hag; kaśs puges `nurka JMd; pane `nurka sie tuol Iis; `üsse unik on nurgas `tuulamata KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; istub nurgan Trv; nurka lööma ~ viskama kõrvale heitma, sinnapaika jätma no siis `lüödigi nied vene rahad `jälle kõik `nurka Jõh; `aastat `kümme oli juo `müödä, kui `vorgud `nurka viseti (loobuti võrgupüügist) Vai; emäd alles põllenaised, noored `tahtvad neid kohe `nurka `lüia Rid; kui ema ära suri - - mina ei visand teda (teat vanaegset mütsi) ka siis `nurka KuuK; pudrulusigu `nurka visanu (ära surnud) Krk

3. a. tasapinnalise kujundi, eseme vms ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond silma väljapolne nurk on `räämas; ühest nurgast oli [rätik] `kinni ning teine oli seĺja pεεl laiali Ans; Pisike maja ut́t oli seal aja `nurkas; Nende põllu nurk tuli `sõnna aja `ääre `välja Pöi; põlle nurgad `katki Muh; kolme nurgaga rätik Rei; laua nurga pääl `tehti `ruumi Vig; silma `nurka tuleb silma rähk PJg; kui prügi silmas, siss vähikibi toob prügi silma`nurka Kei; Mõni `õmbles - - nimetähed [tasku] `nurka või `jearde Amb; einama nurk oli nii paakspuid ja kukepuid ja muud `rähmu nii täis JJn; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; laua nurgad on ümärikud KJn; neĺlä nurgaga laud Trv b. nukk, ots, serv `kirve `nurgaga lõi `põlve `sisse `suure `aava; `peksas `kirve `nurga nüridast Lüg; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüüd lähäb nii krapsu pialt põlema, vähäkene nurgaga `tõmmad JJn

4. a. ruumilise kujundi või eseme ühinemiskoht `este ei `tehtud `kundamenti `ühtä, `nurkide `alle `pandi kived; nüüd on ilusad `kuorma `nurgad `tehtud, ei tule `ühta `eini maha Lüg; Võtnd levad ahjust ää, aga üks jäänd ahju `nurka Pöi; ahju nurk akab maha `langema Hää; maea `nurkasi on `paĺlu, jo neid `metmed `moodi kohe Nis b. (nurkamisviisidest, nurkseotistest) Siis oli kalasaba nurk, pärast veel puhas nurk Pöi; mes palgi otsad ei ole üle, need `üitässe `puhtad nurgad Mar; ristnurgaga maja Mär; see oo vene nurk, mis põle `risti mete Vig; majad `tehti ikke libeda `nurkega, laudad ja küüned `tehti rist`nurkega Aud; eenä küünid tehäkse üles, `ristamesi nurgad tal Juu; vanast kõik majad olid riśtnurgaga Äks; laudal om riśt nurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst

5. koht majas, tuba vm ruum või selle osa egä temäl jo `kuski `nurkas paremb ei õle kui sinu `nurkas; `suoja `müüri `ääres on mul üks üva sue nurk Lüg; Oma nurk oo ikka keige param asi sii maa pεεl Kaa; Ta juba majas oma inimene, köik nurgad tääda Pöi; eks ta teise toa `nurkas ela ja ole Mär; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes Lih || (piirkonnast ahju ümber) tõesel pu̬u̬l ahaju õli nurk, tõesel pu̬u̬l tuhkaud; ahju nurk õli kiviss ja saviss testod, suured raudkivid ja ärä savitet tasasess; taren õli nurk ahju kõrval, siäl lesiti `õstate Kod

6. osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; osa mingist paikkonnast, kant tämä on kõik ma‿`ilma `nurgad läbi käind Lüg; `meie `nurgas siin ei asu karusi, siin ei õle suurt `metsa Jõh; igas `nurkas on ise `seĺtsi kalu Khk; See nurk seal maja ees on nii puhas ja `kordas; Kõik nurgad on tühad, pole seal änam inimese `inge Pöi; mere nurgad `olle läbi köin, es leva `mõrdu Muh; niukst madalamad `nurkasi on ka sii, mis ik nat sauesegäsed on, aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; talusi ei olnud selle nurga sees kedagi paelu Saa; metsad lõpevad siin `nurkas ää HMd; eks igas nurgas kõnelda ise murret JMd; olime abiks tagantpuol nurga `rahval (küla kaugemas osas) JJn; ega meie nurgas õlegi tammikuid Trm; me nurgan om `seante mu̬u̬d Krk

7. (nurgavoodist) nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksivad `nurgast keriku Lüg; Ta oli parasjagu `nurka minemas Khk; Eit akkab teisel juba `nurka `jääma; Seal `olla pisike suure `nurka ajand Pöi; see kukub `varsti `nurka Muh; ta oo - - `raske inimene, `nurka minija Mär; suri `nurka ää Vän; mis tegejä temä enmp om, temä lääp ju `varsti `nurka Krk; tühjad nurgad (nurisünnitusest) Ei senel last õld, tämäl õlid `tühjäd `nurgad Lüg; kui kolm kuud õli naene paks, siis tulid tühjäd nurgad `külge Kod

näru1 näru VNg Jõh SaLä Kaa Pha Pöi Muh Rei hajusalt Lä, Pä Hag KuuK Jä ViK I VlPõ Trv Hls Krk TLä Rõn Har Plv, näro Lüg Vai Mar Kul Mär Vig Kod Vas; ńaru San Krl Har Rõu, ńaro Plv Vas, njaru Khn

1. subst a. räbal, kalts iest on juo räbäl kõik - - `pintsaki näru Jõh; `paĺlad närud teisel seljas Khk; pang mette oma vati näru `siia teiste riiete sega Mus; `riide närud üll Muh; kalsod või vanad närod ja narsod Mar; püksid oo näruse läin Tõs; Korja aga närud kokku, ku närukaupmi̬i̬s tuleb, saab kaussa Tor; pane leib ühe näru `sisse JMd; närudest `kuotasse põranda`riideid Koe; põld riietki seilas, nagu sańdikene närus teene VMr; kõik õiendan `kõrda, tämä ulgub aga närudega Kod; ühed vanad närud, ammu juba seljast ära visatud Lai; `tahtis närusid - - viib sinna paberi vabrikuss SJn; vaata, säält saad öhe näru Vil; Näru tahave katik kista ja tekis tetä Hls; egä ma `vihma ei `peĺgä, ka vihm mut ärä sulate, miul vana näruse sellän Krk; vanad närud iki, mes näd́sele lätsivä, ega siss `vastne rõevass nii `keŕgede `kat́ski ei lää Ran; Mes selle näguga enämb tetä Nõo; om `väegõ ńaruss jäänü, ńaru `rõiva sällän San; Tu̬u̬d ńarru ma joht inäp `sälgä panõ õiʔ Rõu b. niru olevus või asi; risu, logu Pole `sõuke näru ka kessegi loom Pöi; vana lagond aśja `kohta `ütlen näro Kul; `põrssad kui vaad närud, ei söö teesed ega kedagi Mär; ei siin suos kasva `metsa ega kedagi, mõni kasenäru ja kadakapõesas Amb; üks ainuke pisike lambinäru on VMr; näru, nisukene lahja kaśs Kad; tiĺluke vahakas obese näro; kõik paremad rattad ärä koŕjatud, vana lagund näro [alles] Kod; olete va närvad närud ikke, ei söö Plt; Mes sä mulid toda kassi, ta om esigi joba nigu üits näru; vana kaĺlusse näru om, `viska `ahju Nõo c. sunnik, reo ühe`korra olima `karduli`kuhja `otsas, obune näru läks VNg; See on üks va lake koeranäru Rei; va näru, põlegi veel magames Vig; kaśsid närud ajand mu villad segamine JJn; sie on vast üks inimese näru VJg; oh sa vana näru küll, mis sä nüid tegid KJn; lapse närud one kodo Kod; latse näruse `ku̬u̬rsiv kardulit, nüid silmä kiḱk `sissi jätten Krk; `pernane `olli igävene näru (ihne) Nõo; no˽mis sa kuŕjavaimu ńaru mu˽käest õigõ tahat Har; säänest närru ma joht mehess ei tahassi Plv

2. adj vilets, kehv, sant `ästi näro puu Lüg; Näru ilm täna Khk; kõderjas kasvab naa näru `viisi Var; `okslene ja näru puu Aud; üks näru `tervisega inime Vän; Minev`aasta `oĺli näru sui, muudku lahestas `vihma Tor; lehm lõpnd ää kohe lahjaks ja - - imelikuks näruks jäänd KuuK; kõege need viletsamad närud maad Pai; nemad käperdavad seda `kaśsi, siis kaśs jääb närust VMr; Maĺm pusspakud, need õlid natuke närumad paigale panna Trm; obone pidi ia olema, ega siis näru obone ei käi Pil; siin on kõege närumad põllud SJn; `vaade, `meante näru ta om, kondikse `püstü, luine, näru lu̬u̬m Krk; t‿om serände näru inimene, tollega ei saa `asju `aada Nõo; taal ommaki säärtse ńaru `rõiva sällän San

Vrd naru

otselt otse `Sõtke jõgi oleks läind `otselt mere, aga meri oli ajand `kõrge kivekari vai `rahka ette Vai

pahu|pidi 1. pahempidi a. sisemine või alumine pool väljapool või väljapoole Tömma kinnas pahupidi Jäm; silm pöörataste pahu pidi ning `vöötaste puru `välja Ans; mardid kεisid ka, pahupidi kasugud olid `seĺgas Mus; Tuli meitele, küll oli vihane, silmad olid pahupidi pias Pha; säŕk sool pahupidi `selgas Vll; ta `olli omingu suure rutuga särgi pahupidi `ülle aan Muh; pahupidi kasukad olid `seĺges Mär; ma pani põlle pahupidi ette Tõs; [Ta] aas pahupidi kassuka `selga ning läks `tönki tegemä Khn; kui [pesu] pestasse, siss tõmmatse pahupidi Saa; pane üvipidi, ärä pane pahupidi, palissusess tunned jo ärä ja kummutusess Kod; `vaatab silmäd pahupidi piäs, kis kurjasti või alt `vaatab KJn; pahupidi köŕt ümmer Krk; ma es tähi üvapidi rätti pähä `panna, iki pahupidi panni Ran; esämehel `oĺli kask pahupidi säĺlän TMr Vrd pahum|pidi b. (kudumisviisist) tahad sa `soonlikku kududa, teed kaks `silma ühipidi, üks pahupidi Kär; Söörilised sukad on, ku kogu aja kujud `lu̬u̬duse `mu̬u̬di kaks `siĺma üipidi, kaks pahupidi Hää; veere koad kaits `siĺmä üvipidi ja kaits `siĺmä pahupidi Trv c. vastupäeva See oo pahupidi keeruga polt Kaa

Vrd pahur|pidi

2. a. segamini, sassi(s) tuul asub kana taa, kana nönda pahupidi Khk; meri oo tormiga nii pahupidi Mus; Lapsed oo keik asjad jälle pahupidi ajand Kaa; tuba jäänd pahupidi Vll; Juused nii pahupidi, just naagu kana perse tuule käe Pöi; kui tuul oo, sis oo meri pahupidi Tõs; sead ära `tonginu, pahupidi `käännu kõik Hää; siad on tie pahupidi ajand VJg; tuba kõik pahupidi `pöördud Äks; külälin tulli, kiḱk sängi olliv pahupidi, segämin puha Krk; irmuss obene, nigu üits karvatońt, karva pahupidi säĺlän, üits tut́t sinnapoole, tõene tännäpoole Nõo; t́sial `oĺli ussaid kõ̭ik pahupidi pööretu Rõn Vrd pahu|pite b. piltl valesti, viltu Keik see elu oo tükkis pahupidi läind, pole miskit olemist änam Kaa; Kõik elu om nigu pahupidi Nõo; maailma suure pistävä kokku arjatside ja käänävä `terve ilma pahupidi Rõn

painajas `painaj|as Kuu IisR Trm, g -a VNg painaja `painajas käib selas VNg; Ajand `piale kui `painajas IisR

paise paise hajusalt S(n pais Rei), Rid Mär Kse PJg Hää Saa Ris hajusalt Jä ViK, Iis Trm Ksi Plt Vil M(g `paisme Hls Krk) Puh San, paese LNg Mar Kul Vig Tõs Vän Tor Rap Juu Trm Kod KJn SJn Trv Nõo, g `paise; n, g `paise Kuu VNg Lüg Vai; paisõ San V(paisõh Se), paaśe Räp, paase Lei Lut, paaśõh Kra, g `paisõ; g `paise Kir Aud JõeK Ote(-õ)

1. (pindmistest mädapõletikest) `paise akka mädä `vällä ajama VNg; `nõnda ku on üks `paise üles ajand, paneb `pääle sibula, et sie kisub mädä `vällä Lüg; suur paise reie pεεl Khk; `umbest, kut oleks paise olavad Krj; See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi; ühessa mehe väe rohi oo paisetele ea Muh; mää pais läks `puhki Rei; paese akkab valutama Mar; `muhkusi ja `paisi täis teene Mär; paese läks `katki ja mädä `joosis `vällä Tõs; sańdist verest lööb `paise ülesse Vän; `paiselehede seast `korjan suuremid paisete pääle Saa; `paised on nii valusad et Juu; kõhu`pialne `paiseid täis JMd; mõned `paised nimetati kuera naelaks, mis õige suur jäme oli, seda nimetati veripaise VMr; kui one üks paese, tambi leib kuuse vaeguga sego, kisub uava `lahti Kod; `paisid on `mitmed `mu̬u̬di, mis `jälle ei mädäne on umm`paised KJn; `paisel om pää `pääle kasunu, ta lääb `varsti `lõhki Hls; ku `paise enne`aigu katik aat, siis tege suurepat valu vi̬i̬l Krk; tu̬u̬ olna nii `paisit täis nigu pung jälle, ei tiiä, kost‿nu `paise tuleva; temä sai toda paeset pitsitämä, siss ta läits vihatsess, `kaśvi suuress Nõo; ma tu̬u̬ kõjo liblesit, pane `paisele `pääle, tu̬u̬ võtt mulgu `sisse `õkva ruttu Ote; kui unõl ubinid andass, sis tulevõʔ `paisõʔ Krl; küll sa näet, nakasõ `paisõ kasuma, ku `tu̬u̬ralt `maŕju sü̬ü̬t Har; küdsetöt sibulat pandass `paisõ `pääle, paaśeʔ `tõmbass `peh́meḿbäst Räp; sa olt mullõ hädä kui paisõh küle pääl (tülikast inimesest) Se

2. toores, poolvalminud õun või mari `Tooreid ouna`paiseid äi tohi `süüa Rei; marjapõõsastel oĺlid juba ilusad suured `paised küĺles, ku `tuĺli suur lumesadu ja küĺm, `paised `kuksid kiik maha Vil; ära sü̬ü̬ `paisid, `vaatagu kõtt akkab valuteme Pst; `paisme alles, kus sa neid `süvvä võid Hls; mis te õuna `paismit sööde; nüid nopits `paismest peräst ärä, ku na vähä - - akkave mustass mineme (mustikatest) Krk

paks paks g paksu (-o) eP eL(pagsu), `paksu R; n, g `paksu VNg Vai(-o)

1. a. suure ristlõikepinnaga; ant õhuke Puest `ostetud suurrädid igä olid `palju ohemad, mes kodu `kuoti, nie olid tügü `paksumad kohe Kuu; nönda paks jää oli veel pεεl Kaa; See laud on `siia paks `panna; Paksu lume ajas veel kevade maha; Kena paks tekk, see on soe ka Pöi; `sõukesi `paksa `kindud oo mool küll; paks nahk `tuhlil peal Muh; siis ta jεεb paksem riie, kui jämem löng on Phl; küll oli aga seal paks muda Kul; käbad `oĺlid kadaka puust ja paksu (paksust) männa koorest Hää; mõni inimene ei taha `paksu `kooki HMd; ilus paks lumekord oli ommiku JJn; eks mäńnibul ole `äśti paks kuor küll Kad; süet́ on kõva maa, paksu mättaga Iis; võiseened on paksud seened Pal; mineva taĺv oli paks lumi, ei saand `uńta ära ävitata Äks; kes `väĺlagi ei tee, see on paksu nahaga piltl Lai; lõhmussa koorest sai ka `niina, aga paju ku̬u̬r `oĺli paksem Vil; kui ommuku paks kaste mahan om, siss tuleb ilus ilm Hel; säŕk `oĺli igävene paks, t‿`oĺli oma kedrätust ja kraasitust tettu; peopesän om nahk paksemb, tu̬u̬ tuleb tü̬ü̬st Ran; leib om paks, karask iki tetäss õhuke Puh; mul om `mitma `aasta kaĺlendre - - suure pagsu; põrss ollu väga ummussin pagsu koti sehen Nõo; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; mi‿sa ni pagsu koorõ aat, koori õhukõsõ San; si̬i̬ om paks plańk, si̬i̬st om rassõ `aknõ `raami tetäʔ Har; paks `valgõ kelmeʔ oĺl `lambal silmä pääl Rõu; anna˽tu̬u̬ `ohkõnõ rät́t - - seo om `väega˽paks Vas; `rahkõʔ omma tettüʔ periss paksost nahast Räp b. suure ümber- või läbimõõduga, jäme ülimäine `palki on `paksemb; `nuora on `paksu, `nüöri on `oika Vai; maki oo paks Vig; [voki] pingi puu on kümme `toĺli lai - - ja kaks `toĺli paks KuuK; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; pagsu pajo kasvava päevä pu̬u̬l Puh; neli `tolli `olli ri̬i̬ jalass paks; mida pagsemb niids, sedä kõvemb sai viis Nõo; keress piäp olõma nii paks, et tuld lakkõ ei lasõʔ Räp

2. (olenditest) a. tüse, priske `naine on paks kui känikas VNg; pekk `ieringid, nied õlivad `paksud, `paksemad kui `tõised Lüg; Iad ja parema omale `sisse ajand, nüüd on paks et `lõhki menemas IisR; `pakso inemisel on `ränkä `käiä Vai; Sa oled ennast paksuks söönd Jäm; paks kut vana tarna labu Mus; möni `söuke `paksude `löugadega Vll; Suur siga oli, nii paks, et mõõda vaksaga Pöi; paks mees nagu suur lõmmakas Muh; Ma oleks veel paksemaks läind, aga nahk äi venind änam Rei; tä `neoke rammos paks inimene Mar; paks nagu lihunik Kse; näe, kui paksu mottis paledega see inime oo Tõs; Üks paksu `njaoga poiss tuli `vasta Khn; oh sa `oitku, küll se‿mees on aga paks Juu; need on sial kõik paksud tüdrukud JMd; ma olin nii paks kui karupueg VMr; olivad paksu punaste nägudega mihed Rak; paks mies nägo tüńn Trm; paks kut́sikas nigu pakańd Pil; `pakse `lu̬u̬mel ei ole kedägi ädä Hls; esi olli ku ma‿ilma ahi, paks `kangest Krk; täl `oĺli paks kirju lehm, ta sai ää kõrra `piimä Ran; ennembide ma olli pagsemb, ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni Puh; noore om pagsu, ega vanan ei lähä enämp pagsuss; voorimestel olliva suure paksu obese i̬i̬n nigu võlli Nõo; Kõrdsi imändä oĺli˽kõ̭iḱ vanast pagsu˽nigu mõheʔ Urv; tal omma paksu põsõʔ nigu tõsõ mihe perse Har; ma oĺli kihäle paks, ni `ńaolõ kah Vas b. tursunud, puhetunud `tuomika `marjad `tieväd suu `paksust Lüg; nina om pähän paks Krk; kae mul om tõenepu̬u̬l lõugperä paks, katsipoolitse om üless aanuva Nõo; mul om ki̬i̬ĺ toomõ `maŕju süüen paksuss lännüʔ Har c. (rasedast) `surnud paksust piast ära, kõege lapsega Äks; ilusat `aśja kästäss `vahti, siss ku paks oled; `tüt́rik `oĺli poesiga paks, poiss salass maha Ran; ilma mehetä om täl kolm last ollu, nüid üteldäss jälle paks olevat Nõo; mõni poiss küll võtab ärä, ku ta tunneb, et `tüt́rik om paks Rõn; `pernaanõ om paksuss jäänüʔ Kan; tu̬u̬ `tütruk oĺl suuŕ paks, ku poiśs ta võt́t Har; oĺl paks joʔ viiendät kuud Rõu

3. tihe; ant hõre `paksu `pilvie tagand tuleb vahest `väljä päiv; nii`palju paks oli, et no üä asi, ku `paari`kümme `mietri `pääle midägi nägi (udust) Kuu; siin oli nii paks leppik, et rohu`lipsu ei old Hlj; `kasvab nii paks ein, et õle mies ja lüö läbi; `õige `paksust õli `rahvast Lüg; koes `paksu `eina on, säält `kerkib labusid nda‿t `seenid üles Khk; Oomiku oli taevas `paksus `pilves, niid laarib ää Kaa; nii paksult kala, üks obu äi too kala ära Pha; Kena paks rohi jähi kõik `niitmata Pöi; mullu oli ikka paks ruki Muh; suur paks männi mets Phl; ta (part) nii paksu roo sees, koer ei saa koa edasi (pardijahist) Noa; sajab nii `paksu `vihma Mär; `üĺgel oo paks karu `seĺgas Kse; Irmus paks `äikse pagi oli Var; Läks paksuks lumõsaoks Khn; `enne oli kõik seuksed paksud külad (tiheda asustusega) PJg; täna omiku on nii paks udu, et ei näe kedagi Vän; `juused `oĺlid küll paksud; Pere paks ku pudru-unik (palju lapsi) Hää; kis oli läin `sönna `paksu `metsa, ei ole tagasi tuln; ku paks ilm ja maad ei näe, `tehtaks puri `veikseks Ris; ea paks seene vihm Juu; nüid on lepik juba `paksus `lehtes Ann; kui paks vili oli, siis oli suurem akkjalg VJg; Kui augud kõik kinni õlid, siis õli kambris õhk nii paks (sumbunud), et lõika vai nuaga Trm; `niske paks pilv, et taevass ei `paissnud; rand õli [lutsudest] paks - - tõśsid vedess sõõlaga `väĺjä Kod; paksud kulmud Lai; ilm on lämuksis, udune ja paks kohe Plt; küll on paks vili, mi̬i̬s mehes `kinni KJn; tõene oli paks sari, kui tõist `kõrda `tuultide Trv; õige paksu `rahvage es näe mitti, kus kottel ta olli Krk; `viĺlä sõkutedi, siss `sõḱmise tolm, t‿`oĺli jo paks periss; vingerjit `tuĺli pagsu võrguga, kiisa vai ahuna võrguga; peenembä aena jaoss `olli paksembad rehäd Ran; ega mina tedä enämb es näe, paks udsu `olli; pagsu kammi olliva küll, paks kaḿm tõi täi `juuste seest maha Nõo; `päivä jälle tuuletedi, edimäld `laśti õrrõst sarjast läbi, peräst jälle pagsõmbast Võn; tu̬u̬ nu̬u̬r mõts om paks nigu üits pihestik Rõn; kerigun oĺl nii˽paks rahvass, et es jõvva mitte ollaʔ Krl; mõ̭nõl omma˽harva˽`hambaʔ, mõ̭nõl paksu˽`hambaʔ; noʔ aja nii `paksu lummõ mahaʔ Har; `kiisla sõgõĺ oĺl paks, harv sõgõĺ oĺl jahu jaoss; külä seeh oĺl paks elläʔ Vas; nu omma karmasnigaʔ, `võtva raha arʔ, koh paks rahvass Se

4. halvasti voolav, püdel; ant vedel ma tahan ikke `paksu suppi paremast Lüg; parajast `paksust `sotkida [tainas] Vai; seda (õli) on kahes `järkus ka, `peenimad ning paksemad Khk; [Piim] `aitab küll, on juba paks (on hapuks läinud); Veri ikka paksem kut vesi; Loom saab ega pää `paksu jahu rokka, kudas äi pea kasuma Pöi; kui soone `laskaja nägi, et veri paksuks läks, siis `pandi `kinni Muh; võttis `pakso koort püti pealt ää Mar; `Söödi `rohkem `paksu suppi ja pudru, see `täitis `kõhtu Han; leem oo paks nagu pudru Tõs; paks supp, see on ea supp, `rammus Kei; `paksu mäda `joosis suust Juu; paks `sukru vesi on jälle ehmatuse `vasta ia Koe; ega külmaga piim paksust lähä, `tõmbab aga kilgastama Kad; süĺg paks suus Sim; kui rukki linnassed on, siis saab paks õlu Pal; kui kaua keedad, lähäb supp paksust Lai; ti̬i̬ levä juur paksemas KJn; `täämbe suṕp om vähä paksuks lännu Hls; kui vesi põhjast paks, tuleb suur kala kah üless vi̬i̬ `pindile Ran; kasteti linnasse jahust ja vi̬i̬st nii paks taenass, et ta laḱka es lähä; mul jäi ka pot́t pagsu koorega kokku, ma `riibsi sõrmega kõ̭ik `puhtass Nõo; pagsu `kapsta (mulgi kapsad) tetti nii, pää lõeguti peeniksess, `pantti patta ki̬i̬mä - - siss `suurma `pääle ja liha vai peḱk kah Ote; peopuder `oĺli paks, võtit kaosist munakese `piiu ja `seiet ärä, vedelämbät rüübässit `pääle Rõn; ma˽käve verd `laskman, veri `hüübü mustass ja paksuss Har; paks piim kohupiim Isi kodus `tehti `paksu `piima Hää; ma meelitan kana paksu piimaga, siss tuleb `juure Saa; levä `panti poole `kaupa lavva `pääle ja paks piim `panti ja või ja eeringa Trv; pannas piim patta ja tetäs `paksu `piimä Hls; jõulu edimitsel pühäl pidi iks paks piim lavva pääl oleme Hel; sita`talgu `aigu `anti paremb sü̬ü̬ḱ - - `olli koorega pakspiim ja või Ote; Paksu piimäga rõõska piimä tahtsõ mu imä kõgõ enämb Urv; mi˽kutsumi külh `vaara paksuss piimäss kah Har

5. piltl (millestki intensiivsest) Selle asjaga oo niid seda paksu pahandust olnd juba kui pailu Kaa; mul pöle `ühtid `paksu und magamise `juures Pha

6. subst puderjas mass, tahke aine vms `piiga`lapsed `läksid `paksu `tuoma (kaladest) Kuu; minu `õde õli `lapsuke, pani kõik `nahka, `paksu ja - - emä ikke `nauras, et paks `maksabki raha (kohvipaksust) Lüg; Eks me eluaegas ole koos paksust ning vedelast (kõigest, mis ette tulnud) läbi keind küll Kaa; paks ikka parem kui paĺlas vesi Mih; kõik `paksu täis kasun (võsast) Tõs; Lasõ kohvi terä `aega `selgüdä, paks vaob `põhja Khn; kohupiim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; udaradel viad sees, üks nisa akkas `paksu `lüpsma HMd; üks tang aab teest taga, ei olegi `paksu sees Kei; mis sa vedelad üksi lakud, ek‿sa võta `paksu ka Ann; supi paks‿o põhjan, võta põhjass `paksu Kod; `põrsa `ritsive `li̬i̬mi, ei sü̬ü̬ `paksu Pst; pulk, sellege aets paks vorsti `sisse Hls; üitskõrd lähä mina `sinna, täl kõ̭iḱ vetel ja paks `sängi tettu Nõo; põhjast paksu tõmbama larinal norskama `Kõige üä `tõmmasid `põhjast `paksu, et last mu magada Jõh; Isa `tömbab pöhjast `paksu juba Rei; Magades see paksu põhjast `tõmmamene tuleb Han; Mõni mi̬i̬s magab nõnda norinal - - et `tõmmab `paksu põhjast Hää; Tõmmab õige põhjast paksu, nii et säng raksub käes Jür

paljas paĺjas (-l-) g `paĺja (-l-) S Kse Khn Hag KuuK Amb I; `paljas g `palja R(-ĺ- IisR); paĺlas hajusalt Sa, L(n paelas Tõs) K(n pailas Koe VMr VJg) Pal Lai Hls Pst, paĺlass Trv Krk(g `paĺle) Hel T, g `paĺla; paĺlass, paĺass g `paĺla, `paĺja V; liitsõnades ka `paĺju- Muh/-l-/ Khn, `paĺlu- hajusalt L, `paĺli- Hää Saa Ksi VlPõ TLä

1. katmata, ilma tavaliselt katva või varjavata a. alasti, rõivasteta või napis rõivis Laps `paljas `nindagu `porgand Kuu; `palja `silmadega (katmata näoga) läks `vaatama `linde (mesilasi) Hlj; Võtta `ennast `paĺjast ja tule lavale, täna ia kõva leil IisR; `särki on räbäl, iho on `paljas Vai; läks paĺjaste kätega Jäm; kui sui läbi paljaste `jalgadega keind oled, siis sügise nii paksud tallad Khk; Noored käivad puhas `palja `persega, `riided nii lühiksed Pöi; ma‿p taha näha, et põlved `paljad oo Muh; ää mine `paĺla `peaga, pane ikke müt́s pähä Mär; sa alles pool paĺlast, test (teised) juba sii Mih; Ää ming `paĺjan külmä tuulõ käde Khn; jumala paĺlas ihu Hää; poiss on `enda `paĺlaks võtt Juu; nüid käevad paĺla piadega, ennem olid rät́ikud Ann; mes sa `kergeperse juaksed `väĺjä `paĺjalt Kod; lögase maa `piale ei taha `paĺla jalaga mińna Ksi; kui ma `ku̬u̬li läksin, `tu̬u̬di pooled `saapad, suvel iki `paĺlad jalad KJn; `kaukaga säŕk `oĺli, i̬i̬st rind `oĺli poha paĺlas Vil; ta kisk ennäst `paĺless Krk; paĺlaste `põĺvige erneste `pääle Hel; säedse `särki, tuhat `turki, iki paestab paĺlass perse Ran; miu onu - - käis `talve ka lõ̭õ̭r paĺlass, es ole täl `salli kaalan es midäginä Puh; `paĺlide `jalguga lätsi `vällä Kam; peko paĺass, kata˽peko kińniʔ Kan; latsõ rõibõ om teki päält maha ajanuʔ, noʔ om paĺlass nigu konn Har; tu̬u̬ `laśke ka nii`saatõ, paĺastõ `jalgogaʔ Plv; melles täil `paĺla d́ala om Lei b. juusteta, habemeta, karvadeta, sulgedeta, soomusteta kala nülitase `paĺlaks Khk; Vana mees, pea lagi juba paljas Pöi; ta pea nii paĺlas, et pole `ühte udetki peal Mär; su pia oo na paelas kui piimakula perse Tõs; Paĺlad lammad kartvad sadu PJg; kiilas pia on - - nigu minul paĺlas pia Sim; mõnel pialuu paĺlas, nigu kõlab Ksi; `kõńdse paĺlass - - lammass - - ei ole `karva, ei `villa Hel; kiḱkabet kärbiti, muiald `aeti väedsega `paĺlass Ran; kana aava `suĺgi, om `paĺla ku räädsiku; soldatil `aetass ka pää `paĺlass, pää nigu kaal jälle; tol lehmäl - - mõni kotuss `oĺli paĺlass, es ole mitte üits karva tutt Nõo; nii `paĺlass aa mõni, et õkka liha paistus (sulgivatest kanadest) San; ta om nätä nu̬u̬ŕ miis, aga pää om kõ̭iḱ `paĺlass lännüʔ Har; mõni lammass um villanõ, a tõśõʔ ummaʔ `paĺlaʔ Lut c. lehtedeta, raagus kased juba kollased, olema mõned `paĺjad Lai; kui `mihklepäeväss mõts paĺlass om, siss jüripäevän om lehen Ote; puuʔ ommaʔ no `paĺja vi̬i̬l, ei olõʔ `lihti Har d. taimkatteta; ärasöödud rohuga; lage `karjama jääb `paljast, `vihma ei tule Lüg; Kuiaeg läheb pitkaks, arukarjamaa paĺlas kut kääseĺg Kaa; Orase uśs oli, see sõi sügise vahest rugi põllud `paljaks Pöi; ega kaŕamaa paĺlas pole `ühti, `rohtu oo küll Mih; Sedä paĺjast muad ei tähendä `niitä Khn; maa on `paĺlase näritud, nii et muld `väĺlas Aud; põllud on laeguti `paĺlad PJg; karjamoa oli paĺlas ja metsaein ei and rammu Kos; mis sa kõõnid seda pailast moad (loomale) Koe; põld peris paĺlas, mitte kedägi ei ole KJn; karjamaa einäst `paĺles närit ku pääluu Krk; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n Nõo; kos `lamba pääl ommavõ, sääl om nii `paĺlass sü̬ü̬d San; tan talun om paĺlu paĺlast maad, perremiiśs ei jõua vällä˽tetäʔ (söötis maast) Har; tah no midä illo, paĺass mägi, olõ õiʔ ütte `puukõistkiʔ Vas; ta (karjamaa) nii paĺaśs kui pääluu, olõ õi midäge võtta eläjäl Se e. lumeta, lumetu `mullu õli `paljas talv, vähe lund õli Lüg; Kus sa `riega nüüd lähed, kui tie `paĺjas IisR; Jöulud varsti kää, aga maa alles tükkis paĺlas Kaa; paljas külm‿o `kangem veel kut siis, kui lumi maas‿o Muh; sellekorra oli paĺlas tali Kse; paĺlas küĺm on kaĺk küĺm Kei; mõni küngäs one paĺjas keväde, lumi ärä sulanud Kod; küll piäb kaua paĺlast `küĺmä KJn; kui märdipäevän om maa `küĺmän ja sügäv lumi, siss om jõulu `paĺla ja `aĺla Hel; keväde lumelopakuga vedänu - - puid `Tartude, ti̬i̬ `oĺli paĺlass, siss ta `oĺli esi ka avitanu obesel vedädä Nõo; üits `aastak `oĺli maa nii paĺlass, et vana`aasta õdagu lätsime vangõrdõga `keŕkude Ote; see paĺlass külm ei olõ mi `rüäle sukugi hää Har; ku paĺass taĺv um, sõ̭ss iä `lahkõss Plv; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl Vas f. katva, kaitsva kihita, katteta vms obose jalg `paljas, `tarvis raud `alla `saada Lüg; kui aga koer teeb `ambad `paĺjaks, siis ta läriseb Hag; vanal aal `käidi, õlid `paĺjad jalassed, puu regi ilma ravvata Kod; näedäs `paĺlid `ammid KJn; obese `paĺle `jalgek, ilma `raudude Krk; kaali ja peedi piab ajald ärä `kakma, nu̬u̬ kasvava päälmaa, ku̬u̬r om paĺlass; es `ütle mulle `kiäki, et `aknamulk paĺlass om, et `klaasi ei ole olema·ngi Nõo

2. varanduseta, vaene `tehti sama `paljaks kui `iidlase `püksü nüöp Kuu; `süövata minu `paljast VNg; tulekahi tegi mu `ninda `paljast, põlesin `paljast Lüg; `Paĺjas poiss, mis sie `naisega tieb IisR; siä oled `oige `paljast jäänd, siul ei ole enämb `leibägi Vai; äi sεεld saa änam medad, nad jo ise `paljad na kerigurotid Käi; Ma ole nii paljas, et pole änam palitud `selga `panna Rei; kõik põles ää, jäi päris `paĺlaks Mär; Käib kõõmeldamas, ti̬i̬b teise `paĺlaks Hää; ei süe mind `paĺjast Kad; nõnna riisuti vanamur `paĺjass Kod; tal pole midagi varandust, paĺlas mees Plt; mis sa sel `paĺle inimesek ti̬i̬t Krk; esi om nii puhass ja paĺlass, et temä käest mitte midägi võtta ei ole Nõo; ta‿ĺli nii paĺlass, et `rõivit `säĺgä `panda es ole Ote; mi poolõ tuĺl hulga soldannõ `sisse, nu̬u̬ `tahtsõ meid `paĺlass süüaʔ Har; na oĺliva mõlõmba `paĺja, kui `paari lätsiväʔ Plv; ta palaminõ, ta tege väega `paĺjass Se

3. a. ainult, üksnes ei sest ole muud ku `paljad `raamid järele jäänd VNg; Supp sie vai asi, `paĺjas vesi ja `kartul IisR; kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paljas juur jääb Vai; siin lisidal pole tamme`metsa, koes `paĺjad tammed Jäm; natune `karmust peab ikka ka olema, paĺjas `εεdus üksi äi `aita midad Khk; Poodis paljad emased koos, mette ühte isast pole seas Kaa; jalapidi läksin `linna, noor rahvas ei saa, `paĺlad jalgrattad (ainult jalgratastega minnakse) Pha; ma `vötsi `enda `paĺla särgil (särgiväele) Vll; Koid on lauva jalad nõnda ää ajand, paljas puru veel; `Kurdla mehe õlut on eluaja lahja olnd, paljas vesi Pöi; es olegid `lehti, `paljad õunad Muh; paljas see `piibli lugu, seda topidi piha Rei; kui paĺlo `vihma oo, siis kardulid - - mädäneväd nii ää, et `paĺlad südämed jääväd järele Mar; teen `terveks `paĺla sõnaga Vig; lehm aab sarve peast ää, siis jääb paĺlas tohl üksi Kse; tuulispask viis eenasao ülesse `taeva `alla, paĺlas sao ase jäi maha Mih; muud põle kui `paĺlad kadagad PJg; paĺlas vareme koht on alles HMd; sa oled nii lahjaks jäänd, `paĺlad pale nukid Kei; ega siin `kasvand muud kui `paĺlad siniohakad JJn; mõnes kohas metsa einamaas paĺlas orava saba, luom ei süe seda VMr; `meilgi oli `enne sial aja pial küek, paljas seinad ja katus, lage põld Kad; paĺlas luu ja nahk `ongi Ksi; `palja õelede pial maganuvad Lai; paĺlas `vankre kere, rat́tid põlegi all KJn; kos‿sa‿nd läät `paĺla `ammega Trv; kirikun ütte`puhku `paĺle naise Krk; `veśkel om vi̬i̬l paĺlass kihä `püsti Ran; mitu kuust om siin pikäli murretu, `paĺla kandsu om `taiva `poole Nõo; rebäne `lahkse üte kana muru pääl ärä, `paĺla sule ja jala olliva muru pääl maan Ote; ka‿sa no˽`paĺleide kaputõidõga `ussõ lähät Har; nii oĺl kõhnass jäänüʔ, et `paĺla˽luuʔ oĺli˽jäänüʔ Vas b. lisanditeta; lahjendamata, ehtne `kaua sa ige neid `palja kalu ka süöd, leib `otsass Kuu; `paljast `kuiva `leibä `üksi süöd Lüg; see ikka mo `moodi, aga teine on paljas Jaen (laps täiesti isasse) Khk; see oli vanal ajal, kui villast riiet `tehti, mis paljas villane oli Krj; kis `jälle paĺlast õlut `tahtis, jõi `jälle `seĺged õlut Nis; lehelest tehakse `paĺlast tuhast Kos; paĺjast `leiba sis süed, kas võid ei õle Iis; munaroog, `paĺlad munad ja paĺlas piim Pal; `anti paĺlas levätükk kätte Vil; naarist vaśt `sü̬ü̬di `paĺlast pääst Hls; ma sei `paĺlit kardulit, ilma kigete Krk; `paĺlast uast tetti [kama] Ran; periss `paĺla `vi̬i̬ga ti̬i̬b söögi; `käńksepp paneb vi̬i̬l pigile vaha seḱkä - - paĺlass pigi `õ̭õ̭rdub traadi küĺlest `umblemisega ärä Nõo; `paĺlast piimäst saa kõvõmb, to‿m eiśs-sugunõ (sõirast) San; Palohknest keedetäs `sahvte, võid `ki̬i̬tä `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔ Räp

4. palja käega, palja käsi, paljaste kätega 1. ilma tööriista või relvata Mis sa `paĺjaste kättega `ennast mets`luoma iest `kaitsed IisR; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta VMr; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran 2. ilma varanduseta `Paĺjaste kättega ära akka `krunti pidamagi IisR; kõ̭iḱ kraaḿ `võeti arʔ, `paĺlidõ käśsiga saadõti inemise `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. ilma kingituseta või kandamita tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs Lüg; egä kõrd `tulli - - suure kraamiga, aga nüid `tulli kate `paĺla `käega Nõo; Paĺastõ käśsiga lää‿s `kiäḱe tarõnaist `kaema Se; palja silmaga ilma optiliste abivahenditeta `palja `silmaga nägi siit `kuuse `õtsast `Maidla `mõisa Lüg

pard pard g parra HJn Koe Kad VJg hajusalt TaPõ, Plt KJn; pard Kuu Hlj Lüg Jõh IisR, `parda VNg Vai, g `parra

1. sg a. habe miks sa `parda `vällä pole ajand VNg; `parda kaik `ärmäs Vai; suure parraga vanamees, suur pard tal HJn; paremb vana parra all, kui nuare piitsa all vns VJg; `leikas oma parra ära Iis b. vuntsid pard one moka piäl, alt `aetasse abe ärä Kod

2. pl põskhabe kes pale nuki `piale jätab abeme, õigati parrad; ega ma `pardasi lasnd `kasvada Ksi; parrad on kahel pool, ainult `kõrvade ääres Plt; akkan `pardasi maha ajama KJn

pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; sisseü piha Sa Rei, `pääh(h)ä VId; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M

1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; täkk lü̬ü̬nd pähä KJn; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib nat suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; nõiakollad, kui täiad kipuvad pähe, kohe selle `veega `pesta Ann; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas

2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; pane oboselle `päitsed pähä Vai; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; pane oboselle peakot́t pähä Plt; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv

3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; nääd nüüd, mis inimesele vahest pähä tuleb VMr; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; Ega ikka lapsele kulbiga tarkust pähe ei pane piltl Rei; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; õppis salmi pähä Tõs; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä; lugemine `oĺli mul `seĺge, aga laolu pähä es jää Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas

4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se

5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb

6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo

7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas

8. (väljendites, ütlemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se

9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv

pea|vihk suurem viljavihk haki tipus `kaurudest akkjalal on ka päävihk VNg; päävihk tehässe `suuremb kui alumised vihud Lüg; peavihk - - peksetasse `easte otseks, `siotasse juurikadest `kinni ja `aetasse arud ülesse ja pannasse `peale Mar; tuul ajand pea vihud kõik maha Mär; pia vihk - - saab pia `piale `pandud, siis kuhilas ei võta vett `sisse mette, kui saeab Lih; peavihk sai pähä `pandud, ladvad said laiali `kistud Juu; aki pia vihk `pańdi nõnna katukse `muodi `piale Sim; piavihk - - `tehti suurem, siis kat́tis `rohkem Trm; piä vihod lõegasima kõhe Kod; `veḱse redeliga `pańdi piavihk `otsa rukki akil Lai; päävihu pannas kait́s, kolm `vihku kokku ja pannas `pääle tüvi ülespoole Hls; pää vihk köüdeti `äste tüve otsa päält Kam; Päävihk `pańti kands ülespoolõ hakilõ pääle Rõu; mehe pańniva‿ks pääviho Plv; suurõ tuulõga õi piaʔ hakõl pää`vihkõ pääl Se

peidu|mäng peitusemäng ei neil ole `aiga `süöma `tulla, neil on `peidu`mängu kääs `präiga VNg; `peitu`mängu sai `nuorelt küll `mängida Lüg; `Lapsed oma `peitu`mänguga keik tua segamine ajand IisR; `peito`mängü `mäŋŋiti, üks pani omad `silmäd `kinni, `toised `läksiväd `peito Vai; piedo`mängu mängäti kua Kod Vrd petu|mäng

pentima `pentima JõeK, -mä Lüg pehkima, pehastama puu `ninda `pentind, et koid ajand läbi puha Lüg; verk on ära `pentind, kui `käega `katsuda, siis `tohkeb, lähäb `katki JõeK Vrd pendima

pide2 pide g -me Iis Plt KJn Trv; pidem g -e Ksi Ran, -a Trv; pl pidemed Vil

1. pii kammi pidemed on `katki läenuvad Ksi; si̬i̬ on `kat́kine suga, pidemed kiik ärä lähnud; sel kammil põlegi änäm pidemid, paĺlas ru̬u̬ts vi̬i̬l `järgi jäänd Vil; linaarja pidema om terävä Trv

2. okas tämmu `oĺli meil küll ilus jõulupuu, aga nüid on ta pidemed kiik juba maha ajand Vil; kõegil uhakil om pideme Ran

3. puru, kübe peenikest ossa `prahti maan, mes noist pidemist korjata; pidem om `siĺmä lännu Ran

Vrd pidim2

pori2 pori Kuu S Var JõeK porilane, porikärbes Kivije vahele juo kidu `unniku jättä ei voind, porid ja `kärbäsed `kallal Kuu; sinine kärmes on pori, kus sańt asi on, lennab `pεεle Jäm; pori pand `eese munad räimeste `pεεle Khk; Üks va pori oo ennast tuba ajand, tüütab eese porinaga otse ää Kaa; kui porid `ooste kallal oo, siis võia `ülge `rasva, siis porid ammusta mitte Muh; Porid munest munad liha pεεle, liha läks sandiks Emm; kui `palju porisid on, siis `pandi [kalad] veri`soola ja siis `kuivama Phl; va porid tulavad tuppa Var; porid, nied on mustakad JõeK

pott1 pot́t g pot́i (-t-) Sa Muh L hajusalt K TaPõ, eL, pot́ti IisR; pott g poti Rei Mar, potti Lüg Jõh, podi Kuu; potti g podi VNg Vai

1. (lameda põhjaga anum) a. keedu- või haudenõu, kastrul Pane podid `pliidi `pääle Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; panin sene krabu `sinne potti `kiemä Vai; potid oo sauest `tehtud Vll; Ajand keeva vee poti `ömber ja põletand `eese jala puhas ää Pöi; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; pane `kaapsad pot́i sisse `auduma Kse; `villu värviti `niokste suurte potte sees Tõs; `kamber on nii soe kui pot́t HJn; pot́i võõp lähäb ära, pot́t on ull, keedab sinise supi Ann; pada `sõimab pot́ti, ühed mustad mõlemad vns VJg; seisab kääd `taskus nagu `kõrvadega pot́t Trm; ma `võt́sin seda pot́ti küll räbalatega, aga oli kuum, `pillasin maha ja oli puru Lai; setud teeväd pot́ta KJn; pot́tel om kõrva Hls; oŕst om orstige pistet, pot́t potige pistet (parastajast, keda ennastki õnnetus tabab) Krk; pot́t om õhuke, tu̬u̬ om `väega usin `põhja `kõrbuma, pada om paksemb, tu̬u̬ ei võta nii Ran; es olegi sel potil pikkä igä, `ju̬u̬skma nakass Nõo; laja põh́aga pot́in ei saa nii `äste `ki̬i̬tä `paksu `sü̬ü̬ki Võn; vanast olliva lavvust tönni, siss `olli rasu tönni sehen, siss es ole pot́te Ote; Nigu˽pot́ti, nii kaant, eǵä pot́t löüd `hindälle `parra kaanõ (igaüks leiab sobiva kaaslase) Urv; hiidä pudõŕ pot́ti Rõu; tu̬u̬ sannakõnõ oĺl läḿmi nigu˽pot́t Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp b. pissipott, ööpott tuli ise, käis pottil ja käis `küögist vett võttamas Lüg; sii värviti potisinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; õpetakse last pot́i `peäle Juu; `oĺlid akand last pot́i piäl kusetama KJn; viie-kuvve `aastane arbeldab joba esi - - võtab poti ja istub poti `pääle Ran; pot́t om iks tuli ää, mugu võta sängi alt ja kuse Nõo; imä laśk lat́sil pot́ti kustaʔ Vas c. lillepott triip`uones `kasvasivad `ruosid, `kärnäl pidi seda kõik sättima pottide `sisse Lüg; toaroosid kasovad pottide sees Mar; nu̬u̬ aalu poja (aaloe kasvud), mes kõrval om kasunu, `võetass pannass `tõisi potti Nõo d. (muud juhud) erilased tievad pot́ti JMd; Sai kõhe joodud mitu potti õlut Trm; anna miul üits pot́t `tinti; ku `süäme soone om ärä venidet, siis `panti potti (kuppu) kõtu pääl Krk

2. pottkivi, ahjupott sie suemüür - - on `niskest liht`pruunid pottid Lüg; teĺleskivid ja potid, potidest ahe Hää; pot́te tetäss savist, pot́t taap vähep põlete ku teĺlesskivi Krk

3. (voki osa) voki potti käänetas kruuvist üless või `alla Ote

praaga|magu paksmagu; sõim Õli `suure kõhuga, kõht rippus ies, vana `praagamagu Lüg; Sie on omale iad ja paremat `sisse ajand, ega ta `muidu nisuke `praagamagu oleks IisR; Üks va laisk roagamagu on seal Pöi; oled ikke üks va praagamagu (räpane), `vaata, mis su `riided kõik eest oo Mär; mõnel `sohke suur kõht ees, `öetse va kuradi praagamagu Tõs; küll si on üks raagamagu, käib ja veeredab perset muudku Saa; see va praagamagu, kel ea suur kõht on Juu; sina vana pruagamagu, `vuata missugused su `riided on ja paks magu ies VJg; sie mõne obune, igavene praagamagu Sim; inimesel suur kõst, pruagamagu, ei tiä, mes `sisse ajab Kod; praagamaod, eks neil old lot́id [ka] lõua all Lai; mõni `ti̬i̬nder sõimaśs oma perenaist: si̬i̬ om küll raagamagu Hls; ahnest aa `sisse, va raagamagu Krk; tolle praagamao käest ärä mine ilma asjata küsimägi Ran; tõsele inemisele üteldess tüĺü pääle: va praagamagu San; Vana praagamagu, kõ̭iḱ viimätse sü̬ü̬ `hindäle `sisse Urv; oh sa praamagu, vai sa˽ka minnu iŕvitellet Har; Sul sääne präägamago iih, nigu kõrtsimehel Vas Vrd praatsa|magu

praatsa|magu praatsa- Rei Kad, praats- Hlj Jõh IisR, raats- Khk Pha praagamagu, paksmagu On iad ja paremad `sisse ajand, [ega] `muidu praatsmaust ole saand Jõh; Praatsmagu `palju süöb ja on paks ka IisR; suurde `köhtudega mihed on raatsmaud Khk; Oo söuke raatsmagu, nat möni toomas naine Pha; Söuse praatsamaule äi sünni riie ka selga Rei; tema va praatsamagu tuleb minu `näule Kad

punane puna|ne g -se R eP, -tse Vig Aud KJn Kõp M uus T; puna|nõ g -sõ Khn, -tsõ, -dsõ uus V

1. a. maasika, vere vms värvi, verev kui `laiva nägi punast tuld, siis juo ties, mida sie tähendas VNg; näid `tütrikuid ja `naiste`rahvaid õle küll, ke `värvivad oma põsed punasest Lüg; Kuda sie supp `ninda ilus `piedi`karva punane tuli IisR; läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu Vai; vere`karva punane, see on siis keige punasem; kas sool läks ari punaseks (kas sa vihastasid) Jäm; Uuled punased kut kirsimarjad Pha; Kui [kirves] `valmis on, siis ma karasta ää, aja punaseks (tulikuumaks) ja kasta vee `sisse Pöi; madarapunased siilikud `tullid, sehuksed, mis ole ergud punased mette Muh; punase `näuga oli Käi; teen su `persse punaseks (annan vitsa) Mär; punane kui `lõune‿polt õun Vig; karjamaa läks punasess (rohi kõrbes ära) Kse; `peigmel olid punased viinad ligi [kosja minnes] Mih; Miks sio silmäd punasõd on, `nut́sid ve Khn; kui kalal oo lõtused punatsed, siss ta oo alles `värske Aud; punase põsedega tüdrik Hää; `tõmmasin punaseid `marju `sülle Juu; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; lapsed armastavad punaseid `kleita JMd; mokad punased nagu ahvi ära süend Kad; külmaga läksid käed punaseks Sim; seid näd `erme ja ubasuppi ja kesiss `leibä, tugeväd ja punased mehed kaśvid `väĺjä Kod; põuaga on pääv punane Lai; kui kida on, sis tuleb punane lõng `ümmer käe siduda SJn; punased nöörid käisid `ümmer `ki̬i̬ru (mulgi kuuest) Vil; paluka varre `panti patta `ki̬i̬ma, lätsivä punatsess Trv; lätt sinna punatsese `majja Pst; võta punatsepit [marju] Krk; põse punatse ku ubine Hel; taar om jo paremb ku õlu, kae rahvass `oĺli taariga nii punane ja tubli Ran; kõrva om ärä küĺmänuva - - punatse nigu vähjä pään Nõo; siss ollu `väega suur tähesadu ja lumi ollu nii punane nigu veri `õkvald Võn; `tütrigul ommaʔ punatsõʔ põsõʔ Urv || piltl Vanasti keis emastel talve läbi see villakaarimine, nönda et kaarilaavad olid üsna punased Kaa b. (karvastiku kohta hrl:) punakaspruun kaks punast `lehmä Vai; `osti ühe punase `veise Kse; üksvahe oli punane kari Pär; punase `piaga, punast `juused on Ris; meil on mitu punast `lehma JMd; punase `juustega inimesed olema kurjad Sim; `sõitis punaste obustega Iis; punased `juussed on kõige `irmsamad Plt; punane ärg `oĺli Punu KJn; punane pullike, jõhvine lõjake = kuremari Nõo c. (taime- ja loomanimetustes) punasi oravaid ei `kolba `ästi `lasta Jõe; punast ärjabed kasvatavad pöllal Khk; üks ainuke vakk punasid roosi `tuhlid oli `toodud Pha; muist‿o punasid sibulid Muh; Suurde purjulaevadel, mis käist - - punase puu pakkusi toomas, olid ees mölemas külgis poordi luugid Emm; mustad `soostrad ja punased `soostrad Kir; teesed sipelgad oo punased - - neid punase sipelga mätti on küll Tõs; veeke punane, mõned kutsuvad viiulid, mina pidasin järjest neid, aga tema `tahtis paremad maad (teat kartulisordist) Äks; pikä punatse - - loga kardule, `valge ihuge, `siantse suure ku luisa Krk d. (muudes ühendites) pidid `liisku menema, meni sai punase passi, pidi ema `toitjaks `jääma Rei; punane vaśk oo `setke kraam Mar; `valge narits um lehmä nisa siseh, kui verd tulõ, siss om punanõ narits Plv || (rahatusest) `riede `õhta tuli kodo, ei õld punast koppika Lüg; mütu `aega pole punast `rossigid näind Kär; Pole punast penni inge taga Kaa; mitte `ühte punast `krośsi mul ei ole Juu

2. subst a. punane värv; punast värvi ese või olend sellel oli sinise ning mustaga `tehtud, sellel pole punast olnd (leinaseelikust) Ans; Vanad mehed `rääkisid, et uńt äi `sallivad punast, punane ajand undi vihale; Siis on punane kena küll, kui punane `sõuke tume `võitu on Pöi; punast `tehti `metmet `moodi Vig; Punast sai lepakoordega Hää; Sai see lapp `vaĺmis, siis `kooti punasega Amb; vanast oli punast küll näha Sim; sammal `oĺli ja kasekoored oĺlid ja - - kiik korjati metsest ja `tehti lillat ja punast Vil; kui sa ommen oma punatsege kohekile ei lää, siss anna mulle puid kodu vedäde (punasekarvalisest hobusest) Hel b. veri köhisin kõhe punast `vällä; lei `ninda, et punane `juoksis Jõh; punane `lahti (veri jookseb) Ans; nuga läks vähä `sõrme, kohe oo punane taga PJg; ta pani teesele nõnna, et punane oli taga Ris; annan `sulle nii, et punane näost `väĺja tuleb Koe; `ańdis talle nii, et punane `välkus juba Plt c. hrl pl (menstruatsioonist) kel punased ei `juokse, sie ei õle `terve `naiste`rahvas Lüg; punaste ajal ei tohi `tõstada midagi `rasket Jõh; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; tal on punased Koe; punased jooksevad Ksi; vanasti andive latse emäle `viina, siis akasive punatse `ju̬u̬skme Krk d. leetrid punased `riksid rinnad ää KJn

3. (punakusesusest) tuli uss, pisikene uss sädendab `üese, kui `luamad `süevad, siis `jäävad punase; siin on `lehmad punaselle surd VNg; lehm on punasel, kuseb punast Lüg; ostad majald looma, kes pole sene karjamaa rohuga öppind, akab punast kusema Käi; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad Mar; `veised on punases, kusevad verd Vän; karjane ei tohe pihlaka vitsaga `lehma `lüia, lehm akkab punast kusema Hää; piibutut́id (teat taim) on punase `aiguse `vasta Juu; siin karjamal oli niisukene rohi, mis pani lehmad punasesse Amb; lehm on `aige, punass kuseb Kod; mineva `uasta oli siin `nurkas palju punase `aigust elajatel Ksi; `tihti loomad jäid punasesse - - naised ka `tiatsid selle `kohta `rohtusid Lai; punase tõbi on `lehmädel KJn; lehm `kussi nõnda punast ku `seĺge veri Krk

4. kommunist punased vottasivad `selle tüökoda üle Hlj; kui `sakslased siit `vällä `läksivad, siis punased tulivad `sisse Lüg; ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; mees ise arvatud punane olavad Khk; punased pidid kõik need raamatud ää põletama Mar; sie oli esimisel punaste aal VMr; siss oless punatse ärä `võitnuva San; punatsit, naid kutsiʔ tiblass Rõu; Põdra`mõtsa oĺli˽jo˽punadsõ ar˽`taannuʔ Vas

putlik1 `putli|k g -ku Khk(-gu) Kaa Vll Pöi kirju, lapiline leit jäänd `putliguks; Musta ning punase putlik kuub oo kena küll Khk; Oo eesele seikse igavese putliku leidi üle ajand Kaa; sellel pole äte nägu midad, see nii sinise-punase `putlik Pöi || kriim, määrdunud Poiss, sa oled eese palge nönda putlikus teind Kaa

puur1 puur g puuri SaLä Vll Pöi Muh Hi Mär Kir Kse Khn Aud Pär Tor Hää Ris Kei Juu Jür Amb JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Plt, `puuri Kuu Lüg Jõh IisR; puuŕ g puuri M Puh TMr San Har VId; n, g `puuri Vai

1. a. varbseintega vahend loomade või lindude (kinni)hoidmiseks kui `poisikene õlin, `püüdasin tihased `kinni, panin `puuri; `Puolamal nägin, karu õli `puuris Lüg; Ei `päesukest tohi `puuri `panna, sureb ära IisR; paabugoi akkas `puuris `reakima Muh; mo isa majas oli kanade puur `talve toas, puur oli ukse lappes Käi; panen enni kanad veel `puuri, kui ma tulen Mär; Miol oli `talvõ `tumbaḱ tuas `puuris Khn; `puuridega `püitasse teist `kinni (tuhkrust) Aud; kollased ilusad linnud oo `linnes `puuride sees Tor; puuŕ om si̬i̬, kust nätä om, `pulkest Krk; puuŕ, kohe kana pojakõìsiga `sisse pandass; panõ jänese sinna˽`puuri Har; `põrsa oĺli˽puuriga ratastõ pääl Rõu; puuŕ tarõh, t́sirgukõnõ laul puuri śeeh Se b. linnu pesakast kuldnokkal on puu `küljes `puurid, kuhu `tieväd pesäsi Lüg; `musta `räistläise `puurid Vai; räästas tegi `puuri pesa Khk; Tuul on puuri `alla ajand Pöi; puurid on puu `otses, mustad `reastad teeväd pesäd `sesse Juu; mussad `rässäd - - ni̬i̬d teeväd pesäd `puuride `sisse Kod; siihn omma egan majahn musta`rästä puuriʔ Har || väike kast mesilasema jaoks `meh́tse imä om kat́s kolm `päivä puurih; üt́śkõrd järiväʔ `meh́tseʔ puuri pilu suurõst, lasivaʔ imä `väĺlä Räp

2. arestikamber, vangikong `pisseti `puuri Lüg; Sul sie `puuris `istumise `ammet `selge IisR; Ikka olid poisi `puuri `pistnd Pöi; mees istub `puuris Rei; `vargad `pandas kõik `puuri Kse; nad `pandsid ta `puuri Hls

põder põd|er Ris Hag Jür HJn Plt KJn SJn Kõp M hajusalt T, pöd|er SaLä Kaa Krj Vll Rei Phl, põd|õŕ San Urv VId, põd|uŕ Kan, g -ra; põter Var PäLo Tor Hää Saa Trm Kod MMg, põtõr Khn, põtr Lä HaLä Kos Jür Krl Har Rõu Vas Lei, põdr Pöi Muh, g põdra; n, g põdra Hlj IisR Mär Kse Var PJg Vän HJn KuuK Jä ViK Iis MMg Äks Ksi Lai Plt Pil, pödra Jäm Ans Krj Emm, `põtra Lüg Jõh IisR, `petra Kuu VNg Vai, `potra Hlj; `petr|as, `potr|as g -a Jõe; petr g `petra Kuu suur sõraline (Alces alces) `potra `sarvest teha nagisid Jõe; `meie `oues kävi `petru `kangest, ühe`kerra üks suur `petra `vahtis, pää oli üle `aia Kuu; siin one juo `petrasi mahagi `lastu VNg; `põtra on suur küll, `ninda suur kui obone Lüg; `suured `aaralised `sarved on `petral Vai; sääl oli pailu jänessi ning pödru Jäm; jooseb kut pöder Khk; pödrad on `rusked, kaheksa `sarve peas, üks on emasari ja nagu suured vösad oleks `külge ajand Krj; Põdr oli - - `meite aja tagant läbi läind Pöi; pödrasid pole mitte olnud Iiumaal Rei; põtr tuln teed möödä, kaksteistkümmend `sarbe oln pias Mar; põdra `kaotab oma sarved `metses ää, siis vahel ikke `leidvad Mär; Põdrad oo `uhked loomad Han; põdra meie põllal kahe vassikaga Kse; iga `aasta kasude üks sari `põtrel `juure, isa põdral Tõs; Juõsõb nagu põtõr küläkaudu Khn; talve põter sööb männa kasud ää Aud; põdra ei tee inimesele kedagi PJg; põdrad ja kitsed oo ää kadund Tor; sõra asemed olid, nää, põtr oo siit läin Ris; põdra oli siin minu `akna all, `vahtis `aknast `sisse KuuK; vanast oli `rohkem põdrasi kui nüid JMd; ega põdra siis `sõnna tule, kus inimesi on Ann; `leikab nagu põdra edasi Kad; ei õle nähnud põdra Iis; emä põter `üeldässe nudi õlema Kod; põdrad äbeneväd ärä, metsäd jääväd õredast MMg; olnu suur ilus põdra, ilus ollu kui obene Äks; `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; `põtradel on jooso aeg KJn; pikä lahe `jalgek lask ku põder kunagi Krk; si̬i̬ olli `põtre ti̬i̬rada Hel; põdra sarve - - nu̬u̬ om nigu ossa pää küĺlen Nõo; põduŕ eläss `mõtsu sisen Kan; siihn omma mõtsaʔ ärä `raodu, konh tu̬u̬ põtr siihn vi̬i̬l eläss Har; ega `aaśtaga hiit põdõŕ sarvõʔ arʔ, nu̬u̬˽noorõ˽sarvõʔ ollõv `sääntse˽pehmeliguʔ Rõu; inemist iks `peĺgäse˽põdra˽kah Vas

põiklema `põiklema Lüg Muh LNg Kul Kse HMd Juu Tür VJg Iis Kod Hel/-me/, da-inf põi|gelda Mär Hää JMd Koe Plt Trv Puh, põe- Mär Tõs Tor Trm MMg KJn Puh; `pöiklema Kaa, da-inf pöigelda Jäm Vll

1. suuna muutes, siia-sinna liikuma üks obone pane ette, `põikleb tie päält `vällä Lüg; mis sa sii `peale `põikled, kui kaksipidi jooseb siia ja `sõnna Muh; `põikles seal tee peal tükk `aega, enne kui `kõrva läks Mär; kui autu `vastu tuleb, akkab obu `põiklema Tõs; `põikleb iest ära Iis

2. jutuga keerutama `tõelik inimine `räägib `selget mehe juttu, ei `põikle kuhugi Lüg; Ma ole juba mütu korda taga ajand, kudas see asi siis jääb, aga ta `pöikleb ikka körvale Kaa; mis sa `põikled mu ees Muh; armastas enese jutuga `peale põigelda, taha otse kohe `rääkida Mär; `põikleb `ühte pidi ja teist pidi, ei saa ta jutust aru Tor; sa‿i räägi `õigust, sa muidu `põikled Hää; mis sa `põikled oma jutuga, räägi ilusti `väĺlä KJn; kos sa `põikled, tunista ärä, mis sa teit Trv

3. millestki kõrvale hoiduma, vastu puiklema mida sa viel `vasta `põikled, tule `lähme Lüg; ära `põikle `ühtegi, tule aga järele JMd; obene läks ku `lupsus, aga sillass `põikles üle `minnä Kod; `põikleb kõrvale, ei taha `töösse `minna Plt; küll põigeĺ `vastu, es taha tulla Trv; si̬i̬ `põikless `kõrva, si̬i̬ ei taha sedä tetä Hel; mõlemba latse `põikleva `vastu, es tahava kodu minnä Puh

põletama põlet|ama Hlj Lüg(-amma) Jõh(-amma) IisR Pöi Muh L/põlõt- Khn/ K I Trv, -em(e) Pst Hls; pöle|tama Sa Noa Ris, -dama Hi; poletama Jõe Kuu VNg Vai(-mma)

1. a. tules põleda laskma; tulega hävitama, kahjustama `tõine on põletaja välk ja `tõine on `lõhkuja välk Lüg; `vargad poletivad maja maha ja tabivad inimesed `vällä Vai; `pühked `viidi pöllu `pεεle ning siis pöletati sääl ärä Jäm; kui [kirvel] vaŕss `katki läind on, siis pöledasse silma `aukust vana varre ots `välja Khk; panid omal kulu pölema, siis pidid ajad maha pöletama Kär; siis oli käsk, et nee lehed pidid `soama ää põletud Pöi; tuli põletas `riided ää Muh; kui põletad puu `raagu, siis see `suitseb Mar; akkas mõesade põletamine `peäle Vig; Lapsõd küll majasi maha põlõtan Khn; laev ävis, põletadi mere pial ära Hää; põletasid mõesad kõik ää, `mõisasi põletadi Rap; pani tule `otsa, põletas [maja] maha JJn; seda `ütlevad, et kui suurel nädalal müristab, et siis `pikne põletabpaĺlu Pal; vana `määrdetüńnu põletanuvad ära Äks; Põleti pabert `valge taldriku pääl ja tõmmati sedä `musta igi säält [ekseemile] `pääle Vil || (teat kaardimängu mängima) `mõisa põletamine, seda saab kahekesti `mängida, `kelle `kaardid on `enne `õtsas, sene mõis on põlend Lüg; akkame `linna põletama, teine jääb põlenuks ja teine jääb `terveks Hää; mõni mängib marjast, mõni põletab `linna KJn b. maad tule abil põlluks ette valmistama `raiub agu ja paneb `ninda `laiali ja põletab maad, tieb küttist Lüg; maa oli aleks põletud puhas LNg; läks karet põletama Lih; juured ja võsad põlevad ää, kui `uhta põletatse Kse; pidin tänabi kebadi `uhta põletama, mul va lepikuvõsa oli paelu Mih; Ku ära põletadu `oĺli, siis akati `künma Hää; alet põletati kuiva ilmaga, noorem lepik raiuti üksi pidi maha, `raidumine oli kevadel, kui lumi ära läks, siis `kuivas ruttu Trm; kevadi käisime sood põletamas, suured mättaunnikud, kui nad ära põlesid, sisd lahuteti laiali ja pärast `tehti rukki Äks; siis sai kõik mua põletud, agu mua `siśse `aetud ja sellega `rammu `tehtud Ksi; `jämmema puu lõigati ärä ja `väiksema raiuti maha ja põletadi põlluväess, nõnda tetti uut maad Pst c. suitsetama kaik segodetti segase, siis poledetti `piibus Vai; mees pöledab `piipu Khk; [kas sa] tubakast ei pöleta Noa; `istus tooli peal, põletas `piipu Mär; ma olen kõik oma tubaka ära põletanu Hää; mehed põletavad tubakast JMd; vanad inimesed kõik põletasid `piipo Kod

2. valgustamiseks või soojendamiseks põleda laskma eli `lampi poletasima VNg; Iilet pöletama - - `akna pεεl oli ikka kaks tuld pölemas, aken oli mere `poole, selle `järgi tulid `maale Jäm; nee puud on pöletamise jäuks `pandud Khk; rasva`küinlad olid, neid sai pöletud Kär; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; `piirgu pöledati Emm; meie oleme ikke agu koa pliida all põletand Mär; agad said `kinni `siotud, `talve sai `ahjus ää põletud Ris; siis tulivad need vekesed lambid, poslamasla eli põleti `lampides JõeK; `lauba `õhta, siis `kõikse üe põletati [jaanituld] VMr; kas te `õhtati tuld koa põletate Trm; peeru põletamene `oĺli `vaene asi KJn; `istus sääl sis selle `koldekivi pääl kummi all ja põletas neid `pi̬i̬rga Vil

3. kuumutamisega töötlema või valmistama `telliskive põledetti `ninda kui `lupjagi Lüg; `miili pöletadasse maa sees, tehasse süsi Khk; tegid `törva, lubjakivisi pöledati Mus; Roosipotid on sauest ja tules ää põletud Pöi; `lintri kivid sauest tehasse ja põletatse ää Muh; pöledat viin on arstirohi Rei; paekibidest põletatasse `lupja Mar; ma ole isi ühü ahutäve tökatid `välla põletan Var; `toorest puust oo `süśsa põletud Aud; seda (vikatitera) põletadi, tule tukiga `laśti pialt läbi, kui ta liig vali oli, see `ańdis tagasi Ris; asunikud teevad omale vekesed [lubjaahjud], põletavad öhöksa-kümme `koormat kiva ää Kos; kohvi põletatasse (röstitakse) `prenriga või padas; si̬i̬ õppis viina põletajast Äks; `müiri `tehti ja lubja põletadi Plt

4. tulise esemega kaunistusi või märgistusi tegema valitsus lasi põletada sugu ovostelle `märgid `külge `rauaga Lüg; ennemalt olid vanad kirstud, ilusad põletud roosid olid peal Han; Sai seest ää õenestatud ja oraga põletatud Amb; sie kann oli ikke ilustetud - - põletatud olid märgid `piale VMr; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubakukaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil || juukseid lokkima lokkib ehk tieb lokkisi `rauaga, põletab oma `juuksi Jõh

5. a. väga kuuma või tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama tuline `kardulgi poleta `ambaid VNg; suppi `tarvis jahutada, sie põletab suu Lüg; poiss pöletas oma kääd rakku Khk; Ajand keeva vee poti `ömber ja põletand `eese jala puhas ää Pöi; ää põletag oma `sõrmi ää mitte Muh; pala supp, põletas suu ää, las ta `jahtub vähä Mär; ma põletasi käe ära Hää; ära põleta oma `siĺmi ära JMd; tuline rasv põletas kää pial rakud ülesse Koe; `õerudes ja põletades tuleb rakk Kad; kui paar `korda sai märja luvvaga üle tõmmata, oli `jahtunud, siis ta (ahi) enam ei põletanud, võis leevad `ahju `panna Pal b. kõrvetama (päikesest) pääv põletab näo `pruunist Jõh; päe ää põletand Mar; kuib nõmme maa, siis ta põletab [põuaga] ära kõik Ris; nied `riided piavad palju `rohkem `vastu, mis `päike on sedasi põletand (pleegitanud) KuuK; põesaste vahel ja kus `päike põletas ka, vili ei `kasvand JJn; nahk aab `kõrdu - - nagu suvel pääv ärä põletand Kod; päävast `ruskest põletatud, see oli päävitand naha värv Lai; Suvi olli kuum, põlet́ viĺlä ärä Hls c. kahjustavalt mõjuma (mingitest ainetest) Kui põlluramu paelu külüd, siis põlõtab vilja ää Khn; kui `jälle [lehelist] paĺju panid, siis põletas `kanga ära plekiliseks KuuK; Kui kohe kange pargi sisse naha paned, siis põletab naha ära ja see nahk akkab murduma Trm

6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama Nii `kange valu on, et põletab sihes Pöi; mu `rindus põletab nõnna et Muh; Tuul `vasta nägu talve põletab nagu soolvees Han; nina sees ja pale `końte sees ja kulmude sees põletab nii et Aud; `kurkus põletab Ris; küĺg akkas põletama Pee; küll om valus küĺm, nõnda ku põleteb Hls

7. kihutama; virutama küll aga obone põletas menema, ei saand kätte Jõh; Läks kops üle maksa ja põletas ühü [hoobi] Han; põletasin `talle kohe `vasta nägu Koe; pani obese ette, põletasid kõhe `linna `minnä Kod

Vrd palutama, poltama1

pärl1 pärl g `pär|li Kuu Lüg Jõh Pöi Amb VJg, -le Kul Hag; pärles g `pär|li Khk Kse Koe, -le Kul Mär Tor Hää Ris Juu Ann Pee Koe; `pärg|el g -li Muh Han Mih Khn Kod, -le Mar Vig Aud PJg Krk; pärrel g `pärgli Tõs, `pärli Trm; n, g `pärli Jäm Khk Pöi Trv Hls Ran Puh Kam Ote Rõn Har, `pärdli San, `perli Plv; pl `pärlid Mus Emm Aud Ris JMd Iis Lai Plt, `pärled LNg Vän Lai KJn, `pärdled Vig Tõs helmes `pärlid õlid vist `õrnast `klaasist - - `elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä Lüg; Mõnel on `ambad kui `pärlid suus Jõh; pärles tehasse kivist ning laasist Khk; vesi‿o villel, naakut `pärlid `peele vöttand Mus; Suure `pärlile on pagu `sisse sigind Pöi; `pärglid‿o ellikud õhuksed asjad Muh; sepel, sihane ümarlik, punane kalv oli `ümber ja siis olid öbe ja kuld `pärlid sääl pääl Emm; ei põle `ühte aenukest pärlestki `paeles, ta oo kõik maha ajand Mär; `pärdled olid laasist, rellid olid nist `peened - - igä ühül olid `kaelas Vig; üks pärrel oo kadun Tõs; pisiksed `pärled õmmeldase `ümmer leidi Tor; Mia põle olnu pärlestega ehitud Hää; `enne oli mito rida `pärlid `kaelas, muist `üiti ikke vaha `pärlid, muist olid `jälle klaasist `pärlid Ris; vanasti `äste pailu `kańti `pärlid, ühed olid suured, neid nimetati `elmed Amb; pärlestega kuŕt käis palitu pial Pee; naesed kääsid, suured sõled rinnan, `pärglid kaalan Kod; suured laiad poogad alus`kuubede all, ni̬i̬d olid kõik `pärledega õmmeldud Lai; kudrussed on sihuksed `veiksed `pärlid, nõeluti `riide `piale suured lilled, värvilestest `pärlidest `tehti kokku Plt; aan `pärled lükke `otsa KJn; `taevan om kullast uulitsa ja `pärlist väräva Trv; paĺlu `pärlisid om kaalan Hls; miul olliv õbe `pärgle Krk; aja nööri `perrä `pärli, ma taha õdagu pidule minnä Kam; nu̬u̬ om jaaniussi, nu̬u̬ nigu `pärli paistava Ote; naasil `perlit kaalah, linikeʔ oĺliva kondõni Plv

päss2 päśs Noa, g päśsi Vän Saa VJg Plt KJn SJn, pässi Sa Muh Kse Han Kad; päss Kuu Vig Kse Var Tõs PJg, g pässi Emm Käi Mar, pässu Han Hää Amb Koe, pässa Mih Tor Hää, pässä Trv Krk Hel Ran Rõn San V

1. a. sasimik, pundar; mütsak kase `otses tuulepesad, igavesed pässid, nendega ikka arstiti Jäm; ajand löŋŋa nii `pässi, seda‿p saa pässist `lahti; koer `jooskes, suur päśs suus Khk; `riide päss, kui riie segamini Vll; Oksad olid kõik `pässisi täis Pöi; Linakoonal oli nagu taku päśs Han b. mügar, kühm Inimesel kasub ka vahel `seuke päss `kuskelt `väĺla, valu ei ti̬i̬ Hää c. patakas Tal vöib üsna suur päss [raha] olla, ta on jo nii ihnuskoi Käi

2. a. jändrik, kõverik puu `puudega pöletati - - igavesed pässid olid Mus; `Seiksed pässid, mis einamaas kasusid, nee luhuti irdeks Kaa; kere `metsa siin ei ole, mõni kuuse päss on PJg; kui on vilets mua - - puu nagu päśs Kad; Siin põle `ühtegi `õiged puud kasumas, need kuuse päśsid tulevad kõik maha võtta SJn b. väike, vilets olend või ese Ega sa selle jäära pässu eest midagi saa Mar; mis sihuke vähike oli, pisike sönni päss Kse; seapõrsas ei kasva mette, teśtest paelu pisem, nigu päśs Han; vana päss, lühike jäme mees oli Tõs; selle päśsist pole töötegejad Saa; päss - - temä ei kasva suurepess suguki; mis sa `pässest kuat, kua ottig ilusebe `kinda Krk c. rumal, saamatu inimene On see ikka üks päśs koa Pöi; päśs, pooltolgus Noa; Mõni inimene oo na päśs, et `oska mette `rääkigi Han; `Seuksi `pässusi ei taha `ki̬i̬gi peremi̬i̬s ega Hää

3. pöial Pind läits pässä küidse ala Hel; laits paneb pässä suhu Ran; pässäl om suuŕ küüd́s San; pässä ots valutass Urv; `sõŕmi `vaihõlõ `pańti päss, siss näüdäti `trääsä; Ku˽kinnass `vaĺmis sai, sõ̭ss koŕati pässä mulgu mant nu̬u̬˽silmä˽kolmõ `varda pääleʔ ja˽`koeti päss ka˽`vaĺmis Rõu; pässä küüdsega tapad `täie Vas; `tsuskass pässä söögi `sisse Se; päss um soola`maitsja Lut

4. a. vikati kark sa `väike mi̬i̬śs, sul tulõ päss madalappa `pandaʔ Se; päss um pant varrõ manu, hüä `käega pidä pässäst, a kuŕä `käega varrõst Lut b. vitsutusvahend pässä perä, pässä raud Krk c. puunui anna pässuga `kervele `pihta, siis puu läheb katti Han

5. esemete jäme ots margabu päss oo see, mes taga oo nuia `moodi Mar; nüid kaalub pässu `poole (margapuust) Kse; vart oli kõber puu, üks ots oli libe, sealt `oiti `käega `kinni, teeses `otsas oli päss Mih

pühkima `pühkima (-mä) R(`pühkü- Vai) eP, `pühkmä (-h́-) Khn Kod eL(-me M Krl), (ma) pühi(n); imperf (ma) pöhe V

1. üle libistama, libistades lükkama või tõmbama; selliselt puhastama, kuivatama või midagi eemaldama lagi `tahtu `pühki, lagi one ämäläse äkkisi täüss VNg; puhastab `lõõrid ka, kie `korsna pühib Lüg; `luvvaga pühidä Vai; `pühkis rätiguga nina Ans; tuba `ränkas, midu `aega `pühkimata olnd Khk; see luud äp pühi änam Vll; Vana kulund kaltsuga `pühkind parandad, `luuda polnd majas olemaski Pöi; `luudi läheb `rohkem, luudiga sa pühid `ühte `järge Muh; pruudil olli tanu pεεs, siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema (teat pulmakomme) Phl; nüid põle ahjo `pühkmest Mar; pühi enni enese nina `puhtaks, siis tule `rääkima Mär; ake oo simane, tahab `pühkidä Var; ninärätik, jo sellegä ninä pühitse Tõs; Ää `pühkig `käegä `lauda, lavanarts pliidi müürü piäl Khn; vanasti ariti `käega, kis vanaste narsuga nina `pühkis PJg; pühin märjad kääd ära Ris; mol on kaks `kontrati - - aga Ruudi `ütleb, et need tähändä kedägi, et nendegä pühi perset Juu; päe paśtab täna nõnna, et muud `soagi, kui pühi igi Tür; pialt pääva `luoja ei `tohtind tubasi `pühkida, pidid maea õnne tuast `väĺla `viima VMr; mis reialuse põrandalt saab `pühkida, nied on `pühked Sim; kes ilma `rät́kota ehk tanuta kassab `leibä, selle `piäga pühitävä `põrgu ahaju; pühi enne õma ukseesine `pustass, siis aka tõese ukse esiss `pühkmä (öeld laimajale); `tütred õlid täl ilma ilosad, ni̬i̬d nõnnagu pühiti ärä (said ruttu mehele) Kod; nagu rappid `tehtas, `jalgega `aetse läbi ja luuaga pühitas Vil; tuli - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; põrmat `püh́kmede; ku na (veised) mõtsan akkav `käimä, siss tali karu (karv) ku pühits maha Krk; pühk rõogu aseme nii `puhtass, et sinna mitte terä ka es jää Ran; `tütre `tütrel om joba kolm last ja kõ̭ik põrmandut `pühknävä ja `uhtnava asja Puh; opetaja pedäss ilusa jutusse, naese muku `pühksivä `silmi; maapõrmand olli ka nii tasane nigu laudpõrmand, `pühkset puru ärä, es ole `mõskmist ei midägi Nõo; mina toda ah́o `püh́kmist pelässi, minno `aeti `ahjo noid kama`kaaro `vällä `püh́kmä Võn; tarõ`püh́kmise luuaga ei `tohtin `ahju `püh́kiʔ, siss jääbev kõrva`kuuldmine äräʔ Har; üsädseleib `pühkse soolikist kõ̭iḱ tu̬u̬ lää `vällä Rõu; oĺl kül˽naid ribuliid `mitmasugutsit, a mine˽suud `püh́kmä, sõ̭ss ei olõ üttegi Plv; ma˽pöhe kah mitu kõrd aida i̬i̬st lummõ Vas || piltl (ilma jäämisest) `Pühkige senest poisist suu `puhtaks Rei; teesed sõid eest ää, pühi aga nüid `ammad `puhtaks Juu

2. piltl endaga kaasa kiskuma, ära kaotama Kus jääserv juoks `kaugele `maale, `pühkis iest ede `jääväd tagistused, `suured kived vai `vergumajad Kuu; laits `tuĺli `väŕssi lugema - - läits `ähmi täis, kõik nigu meelest pühitu Ran; kui suure vihmaga sagar tuleb, siss lahub ti̬i̬ ärä ja pühib kõ̭ik minekit Nõo

3. kiiresti liikuma, sööstma, tormama `räägiti tämäst `miski `alba `asja, aga `pühkis kõhe menemä Lüg; `Kauva sa `koiberdad siin, pühi minema IisR; Naised olid vana iŋŋe täis ajand, vana `pühkind tulema Pöi; sõi ja `pühkis minema Vig; [hobused] `pühkisid `leikama, niipaĺlu, kui jalad `ańtsid Ris; tema (sisalik) on väle, pühib kohe põesastesse Kad; kanna pialt `keeras `ümber, `pühkis minema Lai; pühi i̬i̬st minemä, eläjäd tuleväd KJn; es lausu kedägi, püh́ks mineme Krk; mes sä `vahtma jäid `mõtsa, `pühknu edesi Nõo; `pühke minekit inne, es `kaeki `taade Plv

raag1 raag JJn Iis Pil Krk Vas, g rao Mär Kir Var Tõs PJg Vän Tor Ris Nis Plt KJn Vil Trv Kan Urv, rau Kuu Vig Kse Amb IisK Trm, raa Lüg Jõh IisR S Rid Mar Mih Hää Saa Ran Puh San Har Rõu; roag g roa Pöi Juu HJn JMd; ruag Kod, g rua Vll Khn VJg; `raaga g raa VNg Vai; n, g raa Hls; g rao Koe, rau Juu Jür

1. peenike (lehtedeta, kuiv) oks, vitsake Mis neist `paarist `kolmest raust toid, eks tuond `rohkemb Kuu; [lüpsiku] torupesemise raad, mittu `oksa `pandi `rinna ja `tommadi torust läbi VNg; pane vähekene `raagu `alla Lüg; teil on kaig `oue risone ja `raago täis Vai; ma too kasest `raagu ning anna `soole Khk; `lambad söid lehed pεεlt ää ja raad üksköik kus ää pöledeti Mus; Sügise oli üks suurem töö ikka raa raiumine Kaa; Pisike roag jähi jala ede, käńts maha, `sõuke on see vana inimese asi Pöi; nee oo nii raad, neist ep `soagid `vihtu (väheste lehtedega kaseokstest) Muh; korjadaks raad ära, mis tuul puu pεεld maha ajand Käi; nende `raagega on ea tuld tehä Mar; `peened raod põlevad `iäste, aavad paja ruttu `keemä Tõs; Kõik ruad korjatakse kua muast ää põlõtamise näljägä Khn; laps oli `raade `sisse `rõõvad seĺlast ära `lõhkunu Hää; `paĺlad raod järel Ris; paras `raagudest piutäis oli, sellega siis `anti [ihunuhtlust] Nis; raud kua nii `aprad, lähväd kat́ti Juu; mädand raud kukuvad ise puudest maha Amb; eenamoalt korjatakse road ää JMd; ma tahan rua võtta ja `anda `sulle VJg; kanname `kuivand `raagusi metsast Iis; leinakased, raag on peenike ja leht on `veike Vil; puu `raage põrmand täis Puh; hao oss vai raag, tu̬u̬ tulõ üt́s `vällä Kan; Ku˽kägu tulõ `raagu, saa raha Urv; `kõokõsõst raag Har || (ootest) ma söi `raagu `alla; äi raatsi `raagu palju `süia Phl

2. roots; vars `vaarikad, nied on juo nüüd raal kõik Lüg; [Marja] `korjajuid on iga mättä jaust mittu inimest - - `paljad raad vaid [järel] Jõh; kui kauemini pöllal piad, siis `paljad raad jäävad nisudest `järge Khk; `soostra raod Var; ussid [kapsal] lehed kõik ää söön, `paljad raod veel järel Tõs; sellega ei pühi änam kedagi, see va raag mud́u Nis; uśs sõi `kapsad raoks ää Koe; meil on `kapsad viletsad, uśsid sööväd ärä kiik, nigu raod Vil; maŕdika om `kapstalihe nii välläʔ söönüʔ, et `paĺla raa om `perrä `jäänüʔ Har

raagama `raagama Sa/-oa- Pöi, -ua- Vll/ Hi Noa Hää

1. risust puhastama taarist einamaad `raagada Jäm; `Raagasid seal mütu `pääva Kaa; einama tahab `raagamest Krj; koppel `ruagamata Vll; rihad kääs, `raagasime keik ära, suur unnikas Jaa; Änamast naised olid `roagajad Pöi; `mentaks kevade einamad `raagama, korjadaks raad ära, mis tuul puu pεεld maha ajand Käi; Oled sa oma einamal `raagamas käind Rei

2. raiuma, laastama `roagavad lammastele `lehti Pöi; `Raagamine on si̬i̬, ku võsast einamaad `tehtaks, `kirvega raiutaks ära - - si̬i̬sammas `Kalda kruńdi pääl, kus mina `praegu elan, mu oma õemi̬i̬s isi `raagas kõik üksi ära Hää

rahk2 rahk Vll Pöi Vig Han Kad VJg, g raha PJg Saa Iis Trm Kod Lai Plt Pst Hls Krk, `rahka Kuu Hlj Lüg Jõh; n, g `rahka VNg Vai

1. rähk, kiviklibu; rähane pinnas siis `mendi `rahka vedama, kui `sillu `kupjas tuli ja toi sana VNg; `Sõtke jõgi oleks läind `otselt mere, aga meri oli ajand `kõrge kivekari vai `rahka ette Vai; Seal on rahk all - - sellepärast vili äi kasu, kõva kut parand Pöi; ikked õt́sivad [kudemiseks] `niskess `kohta, mes tasane rahk (kiviklibust põhja) Kod; rahk, kas seal ka midagi kasvab Plt; vanast põletive musta (huumuse) päält ärä, jäi rahk ala Hls; kare maa, tal om `pehmepet maad pääl ja rahk om sääl all; ku `mulda `pääle kasvadets ja sõnnikut pannass, siss rahk kand `viĺlä küll Krk

2. sõmer `Kraabi se `suola rahk `enne ärä, ku `tuhlid `pääle `leigud `pannile Kuu; Igavene jäme rahk, `sellega oli ia `suolada liha (jämedast soolast) Jõh; lipet tuleb ikki seĺgutada, mud́u jääb tuha rahk rõõvastele `pääle kui pesed; kui seebiperast `seepi keedeti, siss jäi kuusevaigu rahk `sinna paa `põhja Saa; `tuobri `põhja jääb lubja rahk Iis

raju1 raju Lüg Jõh IisR Khk VJg Trm Äks Lai, rajo Lüg Jõh Vai Kod maru, kange torm rajo ilm, kui `ninda `kangest `vihma tuleb, tuul on ja Lüg; Eks `pärtli`päivä `ümbär õld nied `kanged merud ja saud, rajust `kutsuti Jõh; Raju ajand kattusse õled torakille IisR; rajo löi `vilja maha Vai; ilm läks rajule Khk; kas seda vihma raju vaja on VJg; rajo murrab puid metsän maha; `uassa läbi rajod kääväd, talvel kui suvel Kod; raju - - kui see tuulepuhang kõva on Äks; kui pilve üle lähäb, siis on see raju läbi kah, siis jääb arilik tuul järele Lai || tugev hoog vurriga läks `jõutsast, ta `viskas poole laiemast kui `kääga, `irmsa rajuga `viskas Trm Vrd roju

rikas rikas Jäm Khk Krj Vll Pöi Muh Hi hajusalt L, Ris Juu Amb JMd Pee Koe VMr Kad VJg I VlPõ, rikkas Hlj VNg Lüg Jõh, rigas Kuu Vai, g rikka; rikass g rikka eL(n -śs VId), rikke Krk; rekas g rekka Rid(rõ-) Mar

1. varakas (inimene) rikka kavalieri saad, `kriipsud [käel] `näitavad sidä`viisi Kuu; sie läks `järsku rikkast kõhe Lüg; rigal on `lauda alalde `kaetu Vai; selle `kauplusega nad on ennast rikkaks ajand Khk; Rikka surm ja `vaese õlletegu, nee on kohe öle kihelkonna kuulda Pöi; tama oo rikas oma `riide ja kõege asja poolest Muh; rikkal on `kerge pöli Rei; läks aga ruttu rõkkaks teina Rid; ei sa saa rekkalt suutäit Mar; kis ond rikas mees, sel ond `silku Mär; ma ole elu`aeges rikas olnd Vig; kui `tervis on, siis on inimene kõege rikkam Kir; mis rikastel viga `sõita Kse; `kõiki on `meite `ulkas, rikkud ja `vaesid Mih; `linnas oo paelu rikku mehi Tõs; angeldades oo ta rikkas läin Aud; rikkid on `nüidsel aal paĺlu Saa; mõni talumees oli koa rikas Juu; `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikas VMr; eks sial Nierutis `enne old ikke rikkamad inimesed Kad; õle sa rikas ehk `vaene, kõht tahab ike `süiä Kod; mis rikkal viga elada Pal; eks `mõisikud old keige rikkamad Lai; ega ma teise rikkaks tegija põle Plt; kos sia saat rikaste `mu̬u̬du tetä Trv; `soldani `irmu rikkame talupoja es tunne Pst; nüid ta om lännu rikkess Krk; Rikass elab nigu tahab, vaene nigu võib Hel; `vaesest vallast võta naene, rikkast vallast osta obene Ran; `jummal `oitku minu rikkass saamast Puh; ega mõrdsuk vaest `santi `tapma ei naka, temä otsib rikkimbit Nõo; tu̬u̬ perenaene ja peremi̬i̬s oĺli rikkad ja omava `täämbänigi rikkad TMr; rikkimbil lat́sil oĺl kogoni `saia küdsetü ja üten `pantu Võn; ta om olnu˽ka üt́skõrd rikass inemine Kan; olgu ku rummal, ku aga rikass olet, peetäss iks luku Krl; sinna˽käve rikkõid inemiisi Har; `vaesel um latsõʔ, rikkal um leib Plv; eas taad kiä `vańgi panõ õiʔ, ta‿m rikka mehe poig Vas; mi vanaimä oĺl jo põh́alda rikaśs Se

2. rohke, rikkalik, väärtuslik rikkas orelli jogi oli Hlj; sie oli `rahvarikkas küla siin küll VNg; Pere oli rikkas laste `pualest Jõh; ta on nii vaimurikas inime Khk; nüid õlid jo rikkad ajad mua piäl Kod; siis oli juba `kartulirikas `aasta Pil; sadab `pi̬i̬trepäevän u̬u̬g `vihma, om `lu̬u̬ta `keskmist `saaki, sadab kaits `u̬u̬gu, saab ää saaḱ, ja kui kolm, siss väege rikass Hel; põld um timahhavva rikass Lut

risa-rasa = risa-räsa risa-rasa puha puud; tuul on ajand `vilja risa-rasa Lüg

ruiduma `ruiduma Lüg Jõh roiduma ajand enese `ninda `rammetummast ja `ruidunest, ei maga `millagi Lüg; `nenda väsind ja `ruidund Jõh

rõht rõht Hlj/re-/ Vig Kir Saa Rap Tür, g rõhu Lüg Jõh IisR Mär Kse Var Tõs Khn PJg Nis Juu Amb JMd ViK Iis Trm Kod(n rõst) Lai Plt Pil KJn; rõhk Hää JMd, g rõhu Kse Juu Kos Jür HJn Koe Trm Kod Plt, rõho LNg Mar; röhk g röha, röhu Hi; ruht g ruhu Har; n, g rõhu Lüg Jõh Pöi Muh, röhu Khk Vll Rei Phl, rehu Kuu

1. rõhtaed; püstteivaste vaheline rõhtaia osa; aiateivas, -latt üks rehu on maas Kuu; `luomadel õli `lauda ies `karja`aia rõhu Lüg; Vanast olivad siin külas talud kahel puol tied, `nende vahel olid rõhud IisR; [läks] üle röhu Rei; loomad ajand karjamaal terve aia rõhu maha Mär; tee see rõht `valmis Kir; neli ehk viis latti pannatse `rõhtu Kse; viis jõŕt pannasse teivaste vahele ja see on üks rõht `aida Khn; rõhtaed, rõhu `viisi `laoti PJg; aja rõht kukkund maha Juu; rõhu `viisi aed, üks rõhk on `vaĺmis Jür; tuul aand kaks `rõhku `aeda maha Koe; sial on roigastest rõht ies VMr; nuga on rõhu vahel VJg; Vahest viib maru ka rõhud maha Sim; Kahest kõhast `tehti nii need rõhud, kost latid ära käisid Trm; meil on õõnap̀u aial üks rõst maha `lanknud Kod; kaks `rõhtu moas Pil; üt́s om `ru̬u̬ǵmanõ aid, pikä ruhuʔ Har

2. palkidest, laudadest või roigastest sein; seina osa akende või akna ja ukse vahel ukseedise rõhu, vanust praak `laududest [tehtud] Lüg; seina röhu‿o lühine palginot́t Khk; Rõhu on akende vahelt nii ullusti `välja vajund Pöi; `aknavahe rõhu Muh; kahe posti vahele `tehtakse vεhene röhu ülese Phl; rõhud, `akna ja ukse vahel löhiksed paĺgijäud Jür; vanaste majadel kodasid ies põld, siis oli selle asemel rõht Kad; Ukse ies oli lat́tidest `lautud sein, et tuul ja lumi `sisse ei puhu, `öeldi rõht Sim

3. vara, palgi sisse raiutud renn röhk `tehta sene pärast, et siis teina palk lεheb tihemine `sisse Emm; palgi `sisse `raida röhk Rei; sammal seisab röha sees Phl; rõhk sai paĺgi `sisse raiotud, et üksteise `peale jääb, kui `seina `tehti LNg || pragu laual on rõhk sihis, si̬i̬ laud änam ei süńni Hää

4. lävepakk, made `Istumme `siie rehule vähäks ajaks Kuu