[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 931 artiklit, väljastan 100.

ajalt ajalt KJn Hls Krk Ote, aealt Saa, ajald Trv Puh Nõo Ote Rõn aegsasti; õigeaegselt `oomugu `jõudnu aealt kellä `kümneks `kohtu pääle Saa; kevädi akkab [töö] juba ajalt `piäle KJn; meil võtap ajalt kardule varre mustass, ku tõistel alle kasuaig Krk; rügä põemeti iki ajald, rügä ei või jättä jo Puh; siga om esänd küll, temäl piab ajald sü̬ü̬k valmiss olema; ommuku vara lähäb tühü ja ajald tuleb kodu kah Nõo; ku ei saa ajalt `pessä toda rükä - - siss `panti küll kuhiligu kah Ote; ajald lätsit joba pereme manu `ti̬i̬nmä, sa‿ss `saaki oṕpi Rõn

all1 all üld

I. adv (välj kohta või liikumissuunda) 1. a. (vertikaalselt kellegi, millegi) all, allpool, alumises osas; sees, varjus mul `käivad `suoled all (songa puhul) Lüg; alus kot́t keib all magada; pia sa all, ma kalla `sisse Khk; piimal põle koort `ühti, mudu vesi all ja kile peal Kse; pialt oo [tõhk] vähe must ja all oo pruunakas kollakas Var; kördil oo pitsid all, pitsidega kört Tõs; jää on koristikus, vett all ei ole Saa; ihu pial kõige all on säŕk JMd; siin natuke `vaesem maa - - saue põhi all Pai; on üks igavene laustik sie saun küll, ei tia kuda nad viel sial all tohivad elada Kad; pudrul on põhja mekk - - kui on `kange tuli all Äks; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kanga kudumine KJn; [õunapuu] oksad oĺlid nii täis, et toed oĺlid all Vil; aga kui kulu all `olli tõesel aenal, niideti üten maha Ran; lumekirmeke `olli pääl ja `nilbe iä `olli all Nõo; puul - - all om tümi, pääl ladu San; tõõsõ kõrra pääl `eĺli esiʔ, all oĺl näil `koŕteriliìsi Vas b. madal, (millestki) madalamal; maas; allalastud asendis `päivä terä on juo all, on `õhta kääs Lüg; Laealuse vötab sojaks, all pole midagi, kas `külma ää; Maja on ölal mää `otsas, kaju all Pöi; suvel jo piab [jõe] tamme all pidama, muidu ei saa `eina teha, kõik vett täis Kad; päev one juba õege all, aga vi̬i̬l paessab Kod; see sügav koht [jões] on muar, all kus vesi keerutab Plt; kui makad, siss om klapi all, `siĺmi pääl Ran; kassipoig om lännu üless posti `otsa ja peni aogup all Nõo; ma˽pańni ärʔ värehti all (rehehoone juures, mis asub elumaja suhtes madalamal) kińniʔ Rõu c. (lähemalt kohta määratlev) [laevas] sai all `puordis `olla VNg; `käisin all (alamjooksu pool) `veskil Lüg; sii all `lahtes on `roogu Kär; `Tahkuse külas all jõe `ääres on kõŕts Vän; all `koples olid [kangad pleekimas]- - kus meil sial ned aavad all kasvavad Amb; vana tarelohak õli all külän Kod; meil tulli vähä peenikest `vihma, aga all järvekuru pu̬u̬l ollev iki kõvasti sadanu Hel; lehm oĺl tah all niidü man; imä jäi `mäele, teḱk mäel süüäʔ, ma˽kammańdi all saana man Vas d. madalas kalda ääres all meress Kuu; täna olid lestad all olnd, mdalas Khk; Pailu `laevi oli all [sadamas] Pöi

2. allküljel, põhjas olemas; küljes, kinni; alla, külge kinnitatud; toeks, toena Jalad punased all `nindagu `pardi `lestad Kuu; alasil on jalad all - - `miska `sõisab pakku `õtsas Lüg; `Ninda jalg `surrud - - kas on `jalga all vai ei õlegi Jõh; `katso et `sumbul ei ole `pohjagi all Vai; varased `valged [kartulid] - - öite agarasti all Jäm; rataste pulk, se ojab ratta all - - et ratas ep tule alt ära; ainus tuhlis, es ole `loodust ka all Khk; obuse raud laksub all, tahab kinnita `sooja Muh; lähäb nõnna et jalad `vilksuvad all `vankri ratas `loopab all Mar; obusel o lume lombid ~ kombid all Kse; puu`kingel oo puutallad all Tõs; mis mütale viga tulla [tuppa], mullast põrmand oĺli all Saa; oleks mul jalad all olevad (liikumisvõimelised) et tulen `vällä ja jalotan Ris; tiel `keltsa viel all, ei võta `sisse Koe; vana põhi all, sie o `jõukas Kod; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; pooliku ravva es kurda all kõlege Krk; kae `päeval om jala all, viśt `ommen läp sadama Nõo; sillal olli kolm või neli tarandust all Ote; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all Rõu; ah́ol om `puunõ vańk all Se

3. (välj olukorda) obene sõit, jäi `saisma, `oĺli ärä `vaibenu - - vars all (imemas) kah, [nõrk] nõrk Ran

II. postp (välj kohta või liikumissuunda) 1. a. (vertikaalselt kellegi, millegi) all, alumises osas; (millegagi) kaetud, varjatud `ukse `lingu all on trikkel, `kergitab `lingu üless VNg; `linnud `lennavad `kõrgel `taiva all Lüg; mei `käisimo jää all `püüdamas ikke `verkoga Vai; keeb maa - - jala all virtsub Jäm; Kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas vöi sada `aastad Pöi; pääva all `sõuke punane parras Muh; kark `kaindla all Rei; munal o koa kile koore all; ja särgil oli kurgo all nööp Mar; tule tukid oo paea all Mär; mää all kasub vili parem kui mää peal Kir; küll ta teab, kus kibi all vähk seisab Var; `särki `kantakse kuue all Hag; [varss] imes poole `vuastad emä all Juu; vili kasvab ärja jala all, ta tegi `talve sõńnikud Kos; koorm kui kägu `persse all Pee; `vihkab nagu `uśsi aja all Pal; kevade kui maa sulab, suland korra all on kelts Lai; padi `oĺli pia all KJn; lot́t lõvva all; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; vahel lähäb ratas `katski `ku̬u̬rma all Nõo; kõjo puu pehastass ärä ruttu, [kui] koore all sais Ote; ei olõ `kuiva kotust `kańgla all Kan; aidal - - om õnnõ kiiʔ `nulkõ all Har; põllõ all oĺl laǵa pit́s Rõu b. (millegi) sees; varjualuses, varjus neli pere`konda ühe kattukse all VNg; vähid ja `lutsud - - `sõisavad jõe `kalda all Lüg; tegid `suuri `koopud maa ala, elasid maa all; seakiha oli roovi all Khk; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja Pha; tuli `iildub tuha alla Muh; metsa all ei kueva ein nii ruttu ää Kir; reheall sai `enne obustega pahmatud Aud; naarits elab niisammute mätta all nagu tõhk Vän; maavitsad `kasvavad toa ullude all Ris; tuli pliida all Amb; pää on `pilve all JMd; vikatid ripuvad kuuri all VMr; iie all on umb aĺlikas Kad; tuli`u̬u̬ne all ärä `aade siast lori; `kaksime lina ja emä sääl siss imet last rõuna all Trv; egä suidsu all (elumajas) om `viina; si̬i̬ makass juba ammu mulla all (surnud) Krk; perve all om uru, kon om `vähju Hel; rii alutse all om ovese Puh; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; pedästiku all kasussõʔ palo seeneʔ Plv; kalaʔ ummaʔ aad́a all Lut

2. (kellegi, millegi) läheduses, juures; (millestki) madalamal alus `seisis Lettiba `nieme all VNg; `peigmes ja pruut `istusivvad - - `tõine `küünäl põles `tõise nenä all Lüg; mere `kalda all olid `karjamaad Vai; `kaapsu jäad oo köögi `akna all Khk; `meitel keige lisem poe on kergu all Vll; Lääve all oli suur vee auk; Ta elab sii sammas mo ääre all (lähedal) Pöi; me `laulsime ikka, kui kiige all ollime; `istusid [peeru] tule all ülal Muh; mei heinamaa `olle ukse all üsna Phl; seal jaanistule all niisa·mate `joodi `viina ja tansitasse Mar; meil oo meri õue all Lih; `ruhnlased köisid sügise `Saastna all `üĺgid `püidmas Kse; ema küĺle all `kasvand JJn; suure `tahvle all sai `käia [vastamas] Ann; paessutab ennäss ahju rinna all Kod; mäe rinna all oli `umbesse tuisand Lai; muist eenamaad on oma all (talu juures) Plt; valu om `rinde all; jõgi olli nurme veere all Krk; sääl Ummuli `mõisa all oli tuu Root́si sõda San; kurgun kõrvõtass, kaala all Krl; sääl oĺl Taheva kõŕdsi all suuŕ paŕv, kost hobõstõga üle `veeti Har; esä oĺl kaŕaga˽sääl `kaldõ (järsk mäekülg) all, ku tuĺliʔ lennugi Rõu; eläss `õkva külje all (väga lähedal) Vas; `kopli oĺl mi kodo all sääne niidükene Lut

3. (allküljel) omal kohal olemas; küljes (kinni); alla, külge kinnitatud obusel on lume `klombid jala all Jõe; sies `kapja all on varekse liha Vai; `eńni oli poistel va końt (uisk) jala all Kul; iä jumikarad `riästä all Khn; suured jää kamakad saabaste all, kudagi `mu̬u̬du ei saa `käia Hää; viies ratas vankri all (üleliigsest) Trm; kardula - - ku `erne terä juure all Krk; `jalgu all umma hobõssal ravvaʔ et nilbahanu‿ss mahaʔ Lut

4. (päri)suunas, pool ema üttel - - iga `tuule all on minu `lapsi Hlj; `tuule all oli `jälle nie samased `pienemad [terad vilja sarjamisel] VNg; Õhta all teeb pilve Kaa; Ait oli oort lahve tule all, aga ikka jõutsid oida [süttimast] Pöi; tuule lae oo aguline, teine ots o vesigare all, teine ots oo `maagare all Muh; (luiged) käivad - - sui pöhja all, kus nad munevad Noa; Lunandi eenam on pääva all Ris; keskoimiku all akkab `mürlain `piale Kad; vualu all VJg; [ta] õli tule all kõhe, kuulid nõnnagu rahe lennänud üle piä Kod; Õdagu saiś `lõuna all suuŕ must piĺv Rõu

5. (välj tegevus- või mõjusfääri) a. tegemisel, tegevussfääris; olukorras, seisundis; mõjus `Talgu `ehtul olid kaik mihed `häürü all Kuu; `kaljasi oli sadamas `purje all (purjed üles tõmmatud, sõiduvalmis) VNg; une all õled juo - - õled unine juo; vaguni `uksed on `plommi all; maja on juo sarikuie ~ kattusse all; meil ühe `kõrra õli juo sie asi juttu all Lüg; luha ein paremb, kui kaks ehk kolm üöd [seisab] `kaste all Jõh; mujal ep tee tööd kut `umbest kepi all, kubja silma ees; järjest istub lapse all, järjest kaps süles; emased on koo maksu all Jäm; `soldadid on püssi all; kalad paers ragede all (verisoolas) Khk; ma ole küll nende (rõugete) all olnd Kär; Oli öhe `öhta `jälle teise [mehe] käe all (käe alt kinni); Eile `öhta - - oli veel lehma all (lüpsmas) Pöi; elab enese elu päävad niukse piina all, mees joob tal ja varastab Mär; oli kihla all (kihlatud) Kir; Lihonetsi mägi `üitase, see oo `kaitse all koa Lih; vana moĺd oli talve all (talv läbi) sii küliti maas Var; Kuhad `oĺlid `mõisast `lahti, müigi all Hää; oli sünnituse all (sünnitamas) HMd; mets - - kõberas kõik lume all Juu; suri aŕsti kää all Kos; [kui] õlut ei ole iŋŋe all, kohe `luhtub ära KuuK; `istus iel`uurimise all JJn; mina olen aga teśte oiu ja varju all Ann; kolm neli `pääva on kardulid äkke all (põld seisab äestatuna); [rukist] ei `vuotud, aga suvivili, sie oli `vuodmise all VMr; olin `leikusel - - unerohu all Kaa; kaup läks `kaĺli inna all `väĺja Trm; kannu kild jäe `püśsi - - kui `lõikad puud ja ladva `raskuse all `murdub Kod; Ta `oĺli Viĺländis `tohtre all seäl KJn; kaks `aastad oĺlin õppuse all Vil; ma ole `justku orja oben, ommukust `õhtuni iki `rańge all; maa olli kik adra all (üles haritud); `rahva naaru all Krk; si̬i̬ om jo piina elu, sa oled sunni `tü̬ü̬line, nuia ja malga all; maja joba roovi all, võib nakata katust `katma Ran; minijäss istup latsõ all, midägi ei taha tetä, munatab last Nõo; `tüt́rik jo tanu all (mehel) Rõu; Vü̬ü̬d, sukka, kinnast `koetass, nuʔ ummaʔ kõ̭ik kudamise all; eelä vana räbäk oĺl kõva kammu all (purjus) Plv; `ratsalõ hopõn um sadola all Lut || vahel; töötlemisel niit `tohkes masina all Kuu; `tangu lõppetused `lassasse kivi all `pienest jahust Lüg; Suivili tambiti obuste jalge all Pöi; `ennemuiste oli käsikibi all jahvatud leiva jahu koa Rid; Ei lagu `amba all Hää; `tänkjas - - maa, äki all ei lää peenikses Saa; [villa] tordid said kroasitud, kää all kroasi koane pial veeretadi Nis; truĺli all said [kangad] siledast küll VMr; koodi all (koodiga pekstes) tuli alvem tera `väĺla Trm; `varba all `kuuŕõ [pasknäär] tammõtõhva arʔ Vas b. (kellegi, millegi) alluvuses, halduses; käsutuses, juhtimisel `meie olime `Tallina all, `orja`polves pole old Jõe; mies on `naise valitsuse all Lüg; nee on teise `möisa all Khk; Param vana [mehe] abeme all kut noore ruusiku all Pöi; need [talud] pole `Taebla valla all old Noa; tä oo ikke mo võimu all, tä peab sedä tegema, mis tahetasse Mar; `Iisaku kiriku all õlen üleväl Iis; tienib pereme all ja käsu all juba Kod; `enne vanast - - kui oli küla kari ühe karjusse all Lai; `enne `olli viiskümmend `aastad pidänü roonu all oleme Hls; egass timä tõsõ all ei olõʔ, timä om õks henne alh (omaette peremees) Har; vabal tü̬ü̬l oĺlit `meiśtre all iks vaba mi̬i̬s; tõõśõ `tahtmisõ all vai tõõśõ käe all; Võrp kreis oĺl kõik timä (arsti) all - - näit (haigeid) saadeti kreis`tohtrõ `kaemisõlõ Räp c. (millegagi) hõlmatud, täidetud; (kellegi, millegi) kasutuses; (millegi) jaoks, tarbeks `suured `karjamaad keik oli `luomade all juo, ega sääl maa `puudu old parunil VNg; meil `musta kesä ei õle, kõik maa on `vilja all Lüg; `raandad on vee all `kinni Khk; pöld on karja all Rei; kolmanda kolmandese all oli kesa Vig; õue all suur tükk maad kohe Tõs; see väli om tänäbu rukki all, see kesa all Juu; õvv kõik õli valgvede all Kod; `Kaśme külä eenamad enamast lepiku all Pal; `toober om solgi all; suur lagendik oli oma all, aga löhike eenäke Trv; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn || (klassifitseeriv) ega sie siis oldki päris `vargus, aga nii et `varguse nime all ige oli Kuu; mis `suuremb, sie on pada nime all, `veike on `katlik Lüg; `väike `ankur oli lassi nime all Tõs; eläb `võõra nime all, `võõra paśsigä Kod; kalu `ru̬u̬kma ~ `kaapma, nu̬u̬ käesivä üte tü̬ü̬ all Ran; kõik, mis nelä jala pääl kääse, om eläjä nime all; `plotnik vai `tiisler, katõ nime all Räp; mi̬ ole üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se

6. (välj mõõtu või määra) egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole Nõo; taluʔ oĺli iks `taadri all (talude suurust arvestati taalritega) Har; Vilä saaḱ oĺl katõ, koĺmõ `si̬i̬mne all Rõu

III. prep 1. a. (millestki) allpool, madalamal all paesu oĺl suur vesi Vän; allmäe tei `aida Pst; irs `oĺli kolmkümmend `sammu piḱk, mes all jää käis Ran; nemä om vi̬i̬l mäe otsan, aga mina ole joba all mäe; kistavaŕs [veskis] on all kivi, ta aab kivi `ümber Ote; mäe otsan oĺl põld sääne sama ku all mäe Krl b. (millegi) sees parep os iki all maa olla ollu, ku pääl maa Krk; ku linamatuss üless tõusess, siss pandass `kivve manu, et ta allvee saisass Ote

2. (päri)suunas allmaa tuul (maatuul); all vuo tiib (vee voolusuunas asetsev noodatiib) Kuu; Alltuule külgis Emm; `sõuke sańt ais, et all tuule ei või `olla Hää; kummass all tuule one, ni̬i̬d one `soemad majad Kod; vikerkaaŕ vaist om enne `vihma, all päevä iki, iki `vastu `päevä Krk; All päevä sinetäp Nõo

Vrd alh

alla1 `alla üld

I. adv 1. a. (ruumiliselt) alla, kaetud või alumisse ossa, (millestki) allapoole `kuiva `atru paneme `luomadele `alla; `loomadel `võetse nahk pealt ää, siis jääb kile kord `alla; kui õlut köib, siis päŕm `korjab `alla Muh; rukid `pańdi parsile, siis `kööti `alla, kuivati kuivaks Rid; ajale `aetasse tugesid `alla, kui aed oo `velto vaond, ja õunpudele `aetasse toed `alla; vanaste sõideti koa `ratsa, `mindi külässe, siis `võtsid obose `alla Mar; ma võtan liidi alt tuha `väĺla ja teen tule `alla Vän; apu leival jääb koa vahest `alla tahu kord; sooled käeväd `alla (songa puhul); ei soand [teda] `tõsta, ei soand - - mitte tuult `allagi Juu; kuhja põhi tehakse `vaĺmis, pannakse agu `alla ehk kiva JõeK; laps kuseb `alla Sim; tule kirjota käsi `alla Kod; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti `peeniksest `riidest Pil; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla Vil; vaea kana `audma panna, muna vaa `alla panna Nõo; timäl oĺl ka - - uma nimi `alla pant Vas b. (millegi) varju võrgud köevad siia `alla (võrgumajja) Muh; `raagjaalune - - pani `tühja kolusid `sinna `alla Mär; varjualutsel om nüid `vastne katuss pääl, kos võip `turbit `alla panna ja puid Nõo

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole; madalasse, maha jah nüid ta roogib ette (väga) ega pää seda lund `alla Vll; nεε kui tuleb tüminal trepist `alla Phl; [meri] möönab, lähäb `alla; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Phl; `maarjakaśk - - on `alla oksadega PJg; pääv akkab `alla `vierema Ris; [silma] laug liigub ülesse ja `alla Kei; lasen mäest `alla iad `truavi Hag; tuule kää vesi joosev sirinal siĺmast `alla Juu; sügise iĺjaks jäänd odrapiad `kieravad `alla, kahekorra [kõrre otsas] JJn; kukkusin lakast `alla Pee; vikerkaaŕ juob, `tõmmab vett ülesse - - [öeld] kui ta ots lähäb üsna `alla `vasta maad VJg; lõng läks voki kõrist `alla Trm; tõssad sõõla üles pää `kõsta, siält lahed teräd `alla `tu̬u̬le `piäle; suured kalaluud süäväd [kanad] `alla Kod; peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; rinna luu om siin rinna i̬i̬n üleväld `alla Ran; `riśti ju̬u̬nt [seelikud] tuĺlivaʔ perän, `alla ju̬u̬nt (pikitriipu) oĺliʔ vanambil Kan; päiv `veerüss jo `alla; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless Har; säńgün `istun tulõ paremb uni, sõ̭ss t́sangahhass pia nõ̭na `alla; `poiskõnõ sattõ puu otsast `alla ku roṕin Rõu; `serbäʔ `piimä `pääle, sõss lätt kaalast `alla; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv; kui [tainas] parass hapu, sõ̭s satass leib `alla Räp; atuss om jo ar `alla sikat; kuu lät́s ar jo `alla Se; [vilja] pääʔ lamenevaʔ `alla ku ummaʔ rasõhhabaʔ `olgõ; [sea] kõrvaʔ är ribahhanu `alla kõrvaʔ, tõõsil um `pistü kõrvaʔ Lut || Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (lohku vajunud) Pöi; võtab `alla tätta nii `kangeste kui lah́aks jääb, kas siis loom või inimene Mar; näust `alla tõmmand Koe; mõne obuse kael on nõdus - - `rangide kohast võtab `alla Lai; küll on aga näost `alla läind Plt || ette, vahele (töötlemiseks) Mis `autud `lasvad pärisest, katsu eest äe. Et äi jää `alla Pöi; sügise olin masina pial `viĺla `alla panemas; `lasksin `viĺla `alla masina kõrisse Kos; meil õli lina masin, lipima (loopisime) `kolkmid `alla Kod; enamast ma ikke maśsina pial olin, ma `laśsin `alla Pal b. (lähemalt kohta määratlev) `ümbrikud - - nee olid `alla ännani Krj; vesi läin [kaevus] `alla madalase Tõs; läind `alla tuppa PJg; `alla `seia kui saue `maasse tegime, siis ernes `kasvas tugev, aga ei kiend `pehmeks Koe; `kanga võllas, kost kangas `alla pakku lähäb Kod; läme `alla sulastare manu; nurme otsa lääve kodu, majade manu `alla; [vihma] u̬u̬ `vaijiv kiḱk `alla `põhja Krk; minev`aasta olli meil küll `alla niidu ilus ein kasunu Hel; säält mäe alt ju̬u̬sk oea `alla `järve Ote; mi˽lät́si `alla jõkkõ hainalõ, Keretü su̬u̬n jõeveeren oĺl meil hainamaa Urv; ma joosi ilma `ammõndõ `alla (all mäeveerul asuva tare juurde) Krl; `alla kua manu `viidi tuli; Mat́simäe tütäŕ tuĺl ka˽siiä `alla `pu̬u̬t́i Har; ku [põlle] nööri˽pikembä, ribatuss kõtu pääle `alla Rõu c. teat suunas või suunast allapoole, kaugemale palgiparved lastasse jõge `mööda `alla Mar; tuul viib laeva `alla, ei soa midagi teha Ris; läks `muandit `alla Juu; või vit́sikud lähnud ku `ti̬i̬derattad müdä vett `alla Kod; Liguski soo, `Reasverest `alla `minna Lai; kõppeterad ehk alusterad, mis tuul `alla lükkas, `kaugemalle Plt; loodsikega käi `kaugele jõe `vi̬i̬rde - - peri vett viib vu̬u̬g esi `alla; Jõesu̬u̬ `luhta pidi `alla minnä Palupõhja poole Ran; ku `tuulama `naati - - sõ̭ss `pańti sari `värrede `pääle, agana˽lät́siväʔ tuulõga `alla Räp; iä lätt `alla (jääminekust); vesi ju̬u̬sk tsoŕri pite `alla Se d. randa, kaldale; sadamasse mere `ummikas käib `alla, siis tuleb mere pääld ida `pohjast kova torm - - `laine käib `alla, `rannale Kuu; Madal, laevad äi saa`alla Pöi; Tuul on küll vaikind, ära `präägu käib veel nii `kange lokse `alla, vastu kallast et Emm; loots jo se, kes laevad `kõrgest mere piält `alla toob Tõs; järve tuul ajab vie `alla; saaniga tuuasse kalad järvelt `alla Trm

3. omale kohale allasendisse; külge, kinni nakid, nee, `missega tallad `alla lüiakse Krj; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla. alane õmmeltse särgi `külge Muh; jεε rovad `panta `alla, `käida noodal ja Emm; mine `rauta obone ää, löö rauad `alla Mar; kui `pastlel on auk sees, `pańdi talokas `alla Kul; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; uurin uied `uurded, siis saab põhe `alla `pantud Aud; jää kambakad - - akkavad `alla, obusel kah Hää; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; `voatame, kas kardulest on koa `alla löönd juba Juu; ma lõin ise omale `saapa tallad `alla Pee; `reele panivad ka kudagi rauad `alla Lai; lumi on sula, obesel akkavad pangad `kangesti `alla KJn; iile jää ei piä `jalgu all, pane jalaravva `alla Ran; servä maha `aada `laudul, siss omm ää põrmandut `alla panna; kui rataste teĺg `katski läits, siss jäi `ku̬u̬rma ti̬i̬ `pääle, seeni‿gu `vastne teĺg `viidi `alla Nõo

4. (välj olukorda, millestki hõivatud olemist) ma pani `eese `kenni `senna `alla ühna (võtsin mingi töö või kohustuse enese peale) Mar

5. (välj suhet, määra, hulka) a. vähem (kui) põle veel kuue `kümnene mette tä `alla ikke Mar; need teĺled on paarisaja `aastased, või on natuke `alla JJn; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm b. vähemaks üks table·t́t ei võtagi änam valu `alla Rid; see võtaks täst tüki `alla (väärikust vähemaks) Mar; juba viiendämä `aasta sui käisid [talupojad] `reńti `alla `teĺlimas Vig; eks sa jäta `alla, eks sa alanda `inda koa natuke Juu; ind läks `alla Plt; kuu `lü̬ü̬di `alla, sai tävvess säntsel pääväl lüvväss kuu alla, kuu jääss jo vähäbäss Se

6. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) kui kaks tükki nönda `jönni aeavad, siis teine jätab `viimaks `järge, eidab `alla, kes targem on Vll; on teina `kangem, sa pead ikka `alla `andma; jähi teisest `alla Emm; `ańtsin nüid `talle `alla, kaua ma ikke `vasta `vaidlen Juu; Mia ole ka `kange, ega `miagi tälle `alla ei anna, ku mul `õiguss om; ku `nääsklevä, siss temä om kõhnemb, jääb iks `alla Nõo; Pätt om üts allakäünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas

7. (välj aega) eel, enne, ette oli sedasi olnd, et pulmad olid [tüdrukul] `iljaks jäänd, kaks tükki oli ̀alla tolemas (kaksikud olid sündimas) Rei; ma anna `raagu `alla (kergest einest enne suuremat söömist) Phl; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale ja Kei; naesed käevad enne saanas, naesed käevad `alla Pal; ańd meele `süvvä ja ańd `viina `alla Nõo

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla, alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale puude `alla on kukkund `öuni Vll; Laudi `päelne arja `alla [põhku] täis Pöi; noorik `pandi ojo `alla, et ta pale‿ss paista Muh; särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni; see oo siss `loodo tä surm kui tä puu `alla jähi Mar; panin `kerve koa ree `põhja eente `alla; mine sa pista tuld natuke pliida ~ paja `alla Mär; säŕgi jätk `aetasse - - säŕgi `alla Kse; tuulispask viis eenasao ülesse `taeva `alla Mih; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; Käi kaśsi saba `alla (tõrjutakse tüütut) Hää; vii si pahn eläde `alla Saa; iline `vaatab saba `alla, varane pugu `alla JõeK; `mõisas käisime tööl, õnneks oli, kui saime tiumehe kuueõlma `alla magama Ann; kerstud - - old kaane `alla `kangid täis; `puhtad terad tulid `sõnna sarja `alla ja tuul aas aganad `eemalle Tür; viis `kirve aseme serva `alla IisK; tapid uśsi ärä agude `alla; ei tiä mes mulle jala põhja `alla sorganud Kod; pind läks küine `alla KJn; ja saeva aenad katusse `alla üless, jälle tõsteti [kuhja] katuss `kõrgõmbale Ran; panni vana `kaskaturgi küĺle `alla; võt́t raamatu `kańgla alla Puh; roti vedäsivä põrmandu `alla kõ̭ik `rõiva Nõo; peenikeist hako‿m hüä paa alla aiaʔ; muldhiŕs kivest `koetass saina `alla Se b. (millegi) sisse `köömne varred pannasse õlle `alla, raba `alla Muh; ma suren ää, lähän mulla `alla Mar; paŕt läks vee `alla Kse; lähäb vee `põhja mere `alla Var; oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; tõene kinnass om kadunu nigu maa `alla Nõo c. varjualusesse, (millegi) varju läksime nabra `alla `varju Vll; vanad `kroami korjati roagealla Pöi; võrgud pannasse `randas maa (võrgumaja) `alla ; lõhu se puu ää, mis ma ula `alla `panni Muh; `oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää; ei ole `kohta, kus lähäd, mine metsa kuuse `alla Ris; pää läks `pilve `alla JMd; tańtsiti - -reie all. läksime aga - - reie `alla kokku Kad; siis ei tõhi tuli`u̬u̬ne `alla `minnä, si̬i̬ kedä [uss] naalanud Kod; lähme sinna sarapuu `alla. sääl om ää varis `istu Nõo

2. (millegi) lähedale, juurde Läks obust Äiukivi `alla viima Pöi; ma vähe lase uulde `alla [viina] Muh; `silmde `alla `panne kui ta luges Phl; kui oli rehkenduse tuńd, saadeti sind suure `tahvli `alla Rid; kui `lähtväd tülisse [öeld], et ää sa mette mo silma `alla εnam tule Mar; eenä saod - - väed kueha alla Vig; `Vatla raba lähäb Pärnu linna `alla `väĺla Kse; Salaja oma nina `alla (omaette, vaikselt) kirub; on käsk, et ärjad `süüma pannass einamaa pääl põllu alla Hää; jääb ukse `alla `seisma, ei tule `kaugemale `ühti Juu; vanal aal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; ikke kiige `alla läksid pühabä ja paupääva `õhta Ann; ujus `kalda `alla Trm; kägo `lendäb `akna `alla ja kukub - - kõhe `kamri; kõik `tüksimä Anne suu `alla magama Kod; tuli `mulle seda nina `alla `ütlema, et mina olema tema koŕvi ära võtt Lai; lähme `köstrei `alla ueuma KJn; valu lei `rindu `alla Ran

3. (päri)suunas; poole `viska `soola iga tuule `alla, siis kaduvad `visked ää Muh; [luiged] panevad sia pöhja `alla Noa; mõnikord kõue elmaga tuul pööräb pilve `alla ja vihm tuleb siis kohe Mar; panima obesed suetsu `alla, üks siäsk ei tullud [hobustele kallale] Kod; tuulutamese all tuule `alla jäävad `kerged perad, tuule aab ni̬i̬d `i̬i̬mal Vil

4. omale kohale või paigale (allasendisse) külge, kinni lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; trits `pantaks menikord teise jala `alla ja jεεraud teise jala `alla Käi; sula lumi jääb `jalgade `alla Kad; `kampel on see, mis obuse jala `alla akkab sula lumega SJn

5. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse vahest `jäite `vihma `alla ja - - `kuivad `einad jäid maha Jõe; sie asi tuleb ühe `kõrra kõne `alla Jõh; `numbri poisid `läksid ikka liisu `alla Khk; [hobune] lähäb maha `löömese `alla, `kautamese `alla Pha; sa lähed selle asja pärast veel `kohtu `alla Vll; Tohi mite `öhta püme `alla `jääja; Talud läksid - - maksu `alla Pöi; ma vii tibud tapu `alla Muh; kõik läks müima `alla, seapoeg või `miskid muu Rid; enni `pańdi soldatid kroonu teenistuses püśsi `alla Mär; va paper [raha], see lüjässe ike `ümmer, ja inimest jääbäd kah́o alla; kimbust läks lina sis `rookmese alla Vig; teist süi `alla aeama (süüdistama) Mih; nekruudid läksid `Pärnu `linna `numri `alla Tõs; Mine siä tänä lehmä `alla (lüpsma) Khn; olen oma `tütred juba tanu `alla pand, `tütred jo mehel kõik PJg; ma jää kurja kubja `alla, kurja kubja kepi `alla rhvl Hää; ta läks `linna `tohtre `alla; kohad läksid ostu `alla Ris; saime maja juba katuse `alla Nis; kõik juadikud ja laisad pannasse tüe alla Iis; annan raha tämä uole `alla; käib `tostri `alla, one vigane ja `aige; kõik kõrvalised ti̬i̬d `pańti nüid `kruusamise `alla Kod; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; oĺli linaarimene, iga ommiku kell kaks lina `alla SJn; kui `oĺli vihmane siis tet́ti lina äǵli `alla, muidu `laśti aŕk adraga õhukseld, `tet́ti adra `alla Ran; nemä jäivä `kohtu alla (kohus jäi pooleli) Puh; emä läits `vande `alla ja vańd Nõo; lat́s tahass nime `alla pana, viimäte sureb ärä TMr; mis `niitmise `alla lät́s, tu̬u̬ olli niidu ain Kam; ma tuĺli naist `palvusõ `alla `panma (et õpetaja kirikus naise eest paluks) Plv || ette, vahele; töötlusse nee oo paljast vilja `uiped, ulata vikati `allagid; mees jähi massina `alla Muh; pane obu äge `alla (ette) Rei; need lenad nii veletsad, ää mädand, need `lähtvad kõik lõugeti `alla Mar; kaks suvet panin `viĺja masina `alla Ann; obused piavad `niuksed olema, et nad `tallavad uńdi `jalge `alla Tür; lased villad uńdi `alla, se kisub `pieneks Sim; vili - - tu̬u̬ läits triigipuu `alla (viljavakk lükati triikpuuga tasaseks) Ran b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele `andis teise ärra `alla, läks teise ärra `juure [teenima] Emm; mina jähin sandi saksa `alla rhvl Phl; `vaenlane võt́tis kańtsi oma `alla Mär; vene kotkas võtn selle `laastõt mua oma `alla, rotsi käest võtn ää Khn; karjakud ja karjanaesed köisid tä (mõisa aidamehe) `alla Aud; kus pere `kohtas oli `rohkem inimesi, siis `pańdi tret́siku `alla `tööle, said raha Juu; vanass lapsed kääsid egä `lauba `ku̬u̬l`meistri `alla, kääsid `näitämä Kod; Kalana käis Pajosi mõisa `alla Plt; piät hinnäst alandamma tõsõ `alla Plv || (klassifitseeriv, osutav) viu `alla läksid veel `ummes viie`kümne sendised [angerjad]; see mõisteti surma süi `alla Muh; kui `kruńti `pańdi siis `Lepnapurre küla jäi Kurgvere küla nime `alla Rak; raba ja eenäm, kõik käib eenämu nime `alla Kod; kui põrsass juba puudane on, siis lähäb kesiku nime `alla Äks; üless`ostja `reńtsiva aia ärä, õonad ja marjad lätsivä üte rendi `alla; soolikud ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran c. (millegagi) hõlmatud, täidetud (olekusse); (kellegi, millegi) kasutusse; (millegi) jaoks, tarbeks Rugi kõrs sahati ikka kõige esiti ää, see läks teise `oasta `jälle odra `alla; Singi leki `ämber piima `alla äi `aita, teeb singi maigu `sisse Pöi; nõu pannasse naa vee `alla, et tä turraks lähäb Mar; kesa jääb `ingama ja päävatama, ei saa mete sui`viĺla `alla `tehtud Vig; kõige jämedamast [takkudest] `tehti siis kotid `kartuli `alla Tõs; see [heinamaatükk] on `kaskede `alla jäänd JJn; pani kõik oma raha `veśkite `alla `kinni VMr; jääb paelu tegemata eenämid, kasvavad metsa `alla ja Kõp; Ta om lai nigu üits ruga - - mitma inimese ruumi võtab endä alla Nõo

6. (välj aega) eel, enne Kiedetud `silgud - - `piimasuppi `alla Jõe; võta `viina koa sööma `alla Muh; löövad `risti ette, söömä `alla ja `söömä `peale Mar; ta jõi sööma `alla Kos; tieme rukid `kortuse `alla VJg; Viis troppi [arstirohtu] süegi `alla Trm

7. (välj umbkaudset mõõtu või määra) elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; inimesile `ańti mua `suurduse järele kas vakaalune ehk puale vaka `alla [vilja koristada], mes üvä sul õli elädä, võta tämäle (mõisnikule) `kartulid puale vaka `alla, `einu kahe vaka `alla, rükkid kahe vaka `alla; kui vakamua vaka `alla teed linud, siis oo muailm näid Kod; siin om kuhja `alla aenamaad küll, siit saab üits kuhi `ainu; siit saab `mitma kuhja `alla `ainu, vai kuhja jagu Rak

8. (välj viisi, korda) Ilma sõa aigu käesivä Nõo vene keŕku papp ja luteri keŕku pastur Elvän tõene tõese alla koolimajan jutust ütlemän Nõo

III. prep 1. a. (millestki) allapoole, madalamassse; allpool, madalamas pää jo `alla lõunat, lõuna mööda (kella 14-16 paiku) Mar; meeste säŕk oli natuke `alla põlve Mär; tüdrukud läksid [jõkke] `piale tammi, aga poiss läks `alla tammi Ann; `ruaśke muad `alla`kalda õli saun Kod; mul onu - - tol `alla `põĺvi `küindusiva käe; [reht] küteti, aur tulli `alla pardepuole Ran b. (millegi) sisse, sees `teised on juo `alla `mulla, mina `üksi`päine ikke olen VNg; lähen linu `matma, et ligu `alla vaos, `alla vett Aud c. (millegi) lähedale, juurde tuli mere piält maha, tuli laevaga või paadiga `mäele, `alla `kalda Tõs

2. (välj suunda) päri, mööda maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse Jõe; `Alla tuult oli purjuga ea `minna, `küĺge tuult sai ka veel kuidagi Pöi; lei külg on `alla tuule parras Emm; kui [võrgu] kiht`voogu ehk `alla`voogu lasen, sis jääb ilusti Rid; parved `lastakse `mõndakümmend `versta alla vett `alla Mär; obusel `kergem `alla mäge `menna Kir; `alla tuule läks kõlu ja aganas Mih; `vastu`pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla`pääva käibad `kinni Nis; köis lähäb - - vie juoksu järel `alla vuod HMd; `peoga küliti `alla tuule Juu; puu, mis `easti `lõhki läheb, soab `alla tuult ja pääva taha `lastud Kos; sial jõepial - - siis läksid [jäätükil] `allavett kista kuhu kohe Koe; `lõime `lõnga - - `alla kää kedrasivad VMr; tie lähäb ülesse mää ja `alla mää VJg; `alla tuule lähäb ike suits Kod; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; `alla tuule ja `piäle tuule KJn; sõ̭ss nakass kõ̭ik elu `allamäge `kiskma (ebaõnnestuma) Nõo; sõidami alla ~ peri kallast San; ku `leibä lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp

3. (välj määra, hulka, suhet) vähem (kui) `alla sadat samu Jõe; Alla möödu mihed (väikesed poisid) kasigu koju; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; kül‿tä täib vist anda jah sool `alla inna Mar; `küine panemesega `saagi allakolme inimese Vig; ma oli `alla kümmet `aastad Pär; sii on `alla naela, põle `naela `täiski mitte Juu; `alla kolme `aasta obune on sälg JõeK; ratas on nõnna `alla jala paksuti Amb; sudakaid `alla kaksteist `tolli ei `lasta `püida Trm; [hargi] vaŕs `olli nii, et parass `tõsta, `alla süllä Ran; ega paĺlu es ole toda `langa, `alla nagla `olli Nõo; `alla üte `küündre ei saaʔ; `alla `aeśta ma `kaupa ei ti̬i̬ Plv; alal nagla om Se

4. (välj aega) eel; enne ma oli ikka `alla `kooli (ei käinud veel koolis) Kse; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kir

Vrd ala4, alahalõ, alale2, alali3, alas2, alle1

alle1 `alle Hlj RId Rak VJg Iis

I. adv 1. alla, kaetud või alumisse ossa; (millestki) allapoole panin `sinne nahad `alle vana `vestile VNg; asu sinä `alle, minä asun `pääle; tule pane `puhtad `nartsud `lapsele `alle ja `kuivad; pisikesed `lapsed kusevad kõik `alle; Vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; ei saand [heina] teha, vana kulu, vana ein jäi `alle Jõh; Kevade `luomad - - `tõussa ei `jaksa `muidu, kui aja `uovad `alle IisR

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole, madalasse sie `justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi; [ei] `tohtind nii `kiiresti `alle `lassa `longa [ketramisel] Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle (vette) VNg; `linnud kui `saavad porodetust (kui mesipuud põrutada), siis kukkuvad `alle (surnult maha); kui `korsna `õtsast suits `alle lüöb ja `korssen ei `tõmma üäst; `istub `kelko ja laseb `alle menemäie; [leib] jääb kõri `kinni, ei lähä `alle, on pali aganu sies Lüg; sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle; Siis akketi `männäga sääl `kirnu sies üläs `alle `liigutamma, kui sie mant läks siis võist Jõh; akkas `kallast `müödä menemä ja kukkus `kaldast `alle; `leivä `taigina `lasko `alle, ku leib on segatu; `päivä `lasko `alle - - `lähtö `luoja Vai; `vanker `vieres määst `alle Iis || ette, vahele; töötlemiseks kui `torgid `vilja `trummalille `alle, `torkad kääd sügävälle, unt `karsib purust kääd Lüg b. (lähemalt kohta määratlev) `kaura `tehti `siiä `alle `õitside küll, aga mina piän siit kõik [muudki viljad] `saama Lüg; siis `laiva kippar toi pudel `viina taas `sinne `alle (laevaruumi) Vai c. (päri)suunas; allapoole, kaugemale keväde kui vesi `lahti lähäb ja jää `alle lähäb juo, siis `aetasse puud jõkke Lüg; ida `tuulega vesi `lähto `alle, `lähto `lääne `puole; kui on `allemenemine, veso `lähto `rannast Vai

3. omale kohale (allasendisse); külge, kinni `kartulid akkavad juo `alle `lüömä, saab `varsti liend; laps võttab jalad `alle juo, akkab `kõndimaie Lüg; tekköd `puused jalad `alle; seppä `rauda tänä ovost, pano `rauad `alle Vai

4. (välj suhet; määra, hulka) a. vähem (kui) en õle viel `seitsekümend viis täis, õlen `alle viel Lüg b. vähemaks sääl on pisikesed `mustlased, nied norivad koleda `alle `inda VNg; `tõmmab `indasi `alle, sie on siis kui `tõine müüb `uodavammast kui `tõine; nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; löi `innad `alle Vai || jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand; nagu pakku õts õli jäme [paistetusest], nüüd on juo `alle `andand Lüg

5. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) mene akka `vasta, ärä `anna `alle VNg; `tõine on `kärmemb tegemä, mina jään ikke `alle Lüg; `Allekäind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; üks iga `anda `toisele `alle, leppivad ka Vai

6. (välj aega) eel, enne, ette `silku `leibä `alle ja siis viel `kartuli ja võid `pääle, siis sie õli üks eht `süömäaig ma `ütlen, äh Lüg; No kui õli karaski, siis `võeti `suala`leiba ehk `silku`leiba `alle, siis `üäldi, et `tiema nüüd `silda `alle Jõh

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla; alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale rukki `alle [pandi sõnnik] VNg; pane nied `kuogid `piatsu `patja `alle; ühe pisikese alukese panin `pliita `alle; mitte palakeist ei `andand `amba `alle; mies jäi `metsäs puu `alle; aluskuub `panna `kleidi `alle; `õmblesin `sieliku `alle `tuoti Lüg; kukkus üle `päide kõhe `meie obuse `saani `alle IisR; `viskas `einä `verko `perse `alle ja läks kodo `puole Vai b. (millegi) sisse, varju mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; sain oma `vilja `õigel ajal kattusse `alle, `sisse `vietost; lähäd kevädel `metsä `alle `kõndimaie; sao kääst sain `räistä `alle `varjule; `jõute `riistad `viedi agerikku ulu`alle Lüg; maod `männöd maa `alle `ussi `maarja `päiväl Vai

2. (kohta märkivalt) (millegi) lähedale, juurde täma läks pere `ukse `alle ja `viskas `saŋŋa `ukse `august pruut́`pulga `sisse Hlj; ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; ärä jää `ukse `alle `sõisama; suri minu `silma `alle, õlin kõhe `juures sel ajal; pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle Lüg; Ei `salli `silma `allegi (sugugi) Jõh; `sõitaja tõi minu‿ss (pruudi) nii`kauagu `siie treppi `alle, ämm oli treppi‿päl `vastas IisR; `istuda ikkuna `alle ilosad `ruosid Vai

3. suunas, poole `Tartu linn `oiab `lõune `alle Lüg

4. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse keik vili `tehti `künni `alle Hlj; `voidasimma `siepi `pääle [pesule] ja panima `vanni `jälle `kuuma vie `alle VNg; kikkerberi `marjad `pannasse `korgi `alle `sõisamaie, ei luhi `vällä siis; siis kokk võttas anel pää maha, kui juo läks prae `alle; jättän siis nüüd `lapse sinu käsu ja `uole `alle; en `maksa `võlgu `vällä egä `sintsisi, `pannasse varandus `pitsati `alle; tieb üks inimine süüd, siis `pannasse vahi `alle; `kartuli vagu, midä ei saa sügise `võetust, jääb `talve `alle; tämä `viedi `tohtre `alle, on tõbine; `viedi `arstimise `alle; `ilma `süütä sain `tühjä juttu `alle; kui laps on jo `kolme `päiväne, siis `panna nime `alle Lüg; sie õli `arvast, kes [vilja] äkke `alle tegi; sie `tarvis kõne `alle võtta, vaja `rääkida Jõh; `Leenu sai tanu `alle Vai || vahele, ette sedä tuleb `tihti, et kääd ja jalad `jääväd `massina `alle Lüg b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele sie `kuulus Vihula `moisa `alle sie `vaprik Hlj; Rio külä käib `Maidli `mõisa `alle Lüg; piab `linna `alle `sisse `möllima Jõh c. (millegagi) hõlmatud, täidetud tegin juo sügise rukki `alle sene `uuvve maa Lüg

5. (välj aega) eel, enne `süömä `alle võttan `viina, `süömä `pääle en taha enämb Lüg

6. (välj umbkaudset mõõtu või määra) kas on sada viistõist tuhat vai on sada kolmkümend tuhat, sene `alle näväd `onvad üless `kirjudetud [tulekirjutusteks] Lüg

7. (välj viisi, laadi, korda) `lüödi `vartaga ~ `vardaga üks ühe `alle VNg

III. prep 1. (millestki) all(a)pool(e), madalamas(se) päiv on juo `alle `lõunet, siis kui `lõune on juo üle, on juo kahe `kolme aig; minu `aigasi vanu enamb ei õle, nied on kõik `alle `mulla juo Lüg; `Lapsukeste `kleidid `käisivad kõik `alle `põlve; `Lapsed `veiked, `alle `põlve keik IisR

2. (päri)suunas läks `viilite `alle `tuule `ranna `puole (laevast) VNg; `alle `tuule piäb `külvämäie, siis vieb `sieme `laiali; `alle tuult ei tõhi `põtrale järele `mennä, siis näväd `tunnevad minu `aisu Lüg; `Allemägä vahi, et `vanker ei käi `kandu Jõh; vei rüsäd mänemä `alle vett `merre; tulimogi sedämodi `alle `lained - - `randa Vai

3. (välj suhet) vähem (kui) sie on viel `alle kuut`kümmet `aastat VNg; minul on raha `alle kaht `kümmend; mõned kalad õlivad `alle `naula, mõned õlivad üle `kolme`naula, kuda `trehvas; `alle `aastat `tienis merel Lüg; vähäse moned kobegad `alle `neljä `rupla läks Vai || sa õled `alle minuda, minu `vasta ikk‿et saa Lüg

Vrd alla1

alt alt üld(ald R)

I. adv (välj kohta või liikumissuunda) 1. a. (ruumiliselt) altpoolt, allpool; alumises(t) osas(t); alumises(t) küljes(t), põhjas(t); (millegi) alt; varjatud, kaetud osast on üks vie riist kuiv, ei jää alt pidämä Lüg; `pesti sie kleid `vällä - - ja siis `tärgeldetti `vällä alt saba Jõh; nii `külmä `ilma et `panno ikkunad alt jähä Vai; naised ju alt `lahti, pole es `püksa jalas ei midad Jäm; kalapüiu paet on pεεlt lai ning alt vahe Kaa; `ümrik oo must ja kurrulene, alt o natuke `kirja koa; iga nädal pidi ika `juuksid `lõikama et alt tasased oo Muh; Äi sest `pääse änam alt ega päält (väljapääsmatust olukorrast) Rei; lina õlmad `löödi alt laiale ja istudedi maha Vig; kui vesi alt ää kuivab, siis jääb iä korge maha Khn; Puud laaksivad ennast isi alt ära Hää; nüid tuli üsna iad `vihma aga maast läbi ei käin, alt oli päris kuiv Ris; [aida] põrandad olid alt `õensad HJn; `riided `lõõgavad alt Amb; piimä pütt õli alt kuńni piält ühe laiune Kod; nõnna `tihkest läind - - et sa ei saa üle ega alt läbi [padrikust] Lai; tuli lõpess ärä alt; altjoosuge `veske (töötamisel liigub alumine veskikivi) Krk; ait tetti `kõrgõdõ - - alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; kui kirn täis sai, `lasti li̬i̬m alt `väĺlä, ku̬u̬r tetti võiss Nõo; mõ̭ni pand pääle mulla lae jaʔ ala `leie toĺlitsist lau˛ust alt `lü̬ü̬dävä lae Har; `lambatat́t om alt haĺaśs, päält veteĺ Räp; `maahhapant (lamandunud) ristkhain mädänes alt hoobiss arʔ Se; võtaʔ alt, kaku˽`hainu alt lihmäle Lut b. alumises(t) suunas(t), altpoolt; madalast, maast mönel juba sööma aeg toleb alt ülespidi, ööldaks `röhtleb Käi; `uhkav alliaks keeb alt vett ülese Kse; Ein `niistub ikki maa pääl, maa annab alt üles [niiskust] Hää; linnarabamise ratas - - olli puulangist tettu - - alt sõksit Trv; opetaja - - tei `kuhja ja `köstre `annu alt kätte Nõo; valujoonõ˽tulõvõ˽tast alt, `si̬i̬ripit́i, nigagu üless `põĺvi `sisse San; ennevanast tet́ti vesirattaʔ alt `lü̬ü̬dävä `viiga `ümbre minema Har c. (lähemalt kohta määratlev) kas `kuskist alt metsa seest ehk alt põllo pealt ehk Mar; ei see suur piĺb ei tuld `siia, see läks sealt alt läbi Mär; kelts all - - `päike akkab päält teda sulatama, aga alt põhjast on kõva Äks; me saime mõne sada neli viiś-kuuskümmend `sarda riśtik`einu siitsa·mast alt eenämäst KJn; Kui ma eńnist alt (saunast, popsimajast) `mööda läksin, `oĺlid seal lapsed üksi kodus SJn; tuuĺ om altt järve pu̬u̬lt Hel; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, tu̬u̬ lät́s likõss Rõu d. jalust, teelt, eest (ära) mine alt ära Jäm; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt kohejoonega Mar; alt ära arjakad, järvakad tulevad Kos; alt ära, muidu ajame `otsa VJg; kui veel pia täis `tõmmab, siis oia alt Lai; pakõ alt Vas

2. omalt kohalt või paigalt (altasendist), küljest `lained `täitasitte `paadi täiss ja, ja siis paat vajus ald ära meil Jõe; vurr`puuri rattas on ald `vällä tul(n)d; `kiera `nössid alt ära [hobuseraual] Lüg; kui sui raavad alt εε on sisi kabjad kuluvad nii öhuseks Khk; see oli mütu `aega kodu `aige, jalad olid alt `otsas Kaa; õlut lõi `ankru põh́a alt ää Mär; kukkusin `järsku maha, jalad nagu `võeti kohe alt ää Juu; `arvad ikke‿t ma enam ei kedra vist, ega sa muedu neid voki `jalgu oleks alt ära võtt Amb; kelsa võtab alt ära [soe vihm] Trm; kui vanger akkas `kräunuma - - `võeti ratas alt, tõmmati miaret `piale Lai; kaits part pidi kõrrage alt ärä lükkäme Krk; oĺl suuŕ pada, tu̬u̬l lät́s põhi alt ärʔ Plv; kapi `vaia är `tassuʔ alt hobõssal Lut

3. (ajaliselt) eelnevalt, enne lepakoordega lepidati enne alt - - siis kahjati riie εε Khk; siis sai põld alt ärä äestätud ja, siis sai külimä `mindud Mär; `maarjaga kollutadi alt - - sss ei lähä [värv] peält ää mete Vig; värnitsega tehaks alt üle Ris

4. teeb `rimmus nägu - - sandi näo, teine on ni alt (vilets, mannetu) ta meelest Vll; noorest peräst tõistest alt, tõiste `jalge alune (lollist, rumalast) Krk; alt (halvasti) lugõma Lut

II. postp 1. a. (ruumiliselt või suunalt) alumises(t) osas(t); alumises(t) küljes(t), põhjas(t); kaetud osast jää akkas ilusti `meie `paadi ald läbi `käima Jõe; umb `aavad on sedäsi, et akkab naha alt mädänemmä; vesi `juokseb [vesiveski] ratta alt läbi Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt Jõh; mie `kardan `kaindla ald kudina; `läksin verävä ald läbi Vai; nεε kus `lähtavad kεε alt `kinni oides Khk; vatid ollid kurgu alt `kinni; keele alt lõigati kile `katki ja, kohe akkas `reakima Muh; Uue ölletäku saab ölletegu aegus ölle alt - - see jεεb keige alla Emm; juuse tort on räti alt `väljes Phl; pliida alt tuleb suits Mar; lina ei taha saue koorukese alt tõusta Vig; `köidi `jälle `vorsti lae alt ää toomas Aud; sul on tänäne pää pikem, teene riie paśtab `väĺla teese alt Juu; sukapael - - ulatas põlve alt `kinni `panna JJn; ema tuli lüpsikuga lehma alt (lüpsmast) VMr; piim korjati kuare alt pudru `kastusess Kod; `kańdla alt akasś si siil; künnapu käüve `risti ri̬i̬ põhja alt läbi Pst; jala põhja alt om katik Krk; võti temä lõvva alt pääd piti `kaińlade Hel; latse kaabiva toda `mäiä sääld lepä koore alt Nõo; säält mäe alt ju̬u̬sk oea `alla ̀järve Ote; sau tulõ paa alt `ussõ Har; susi kaabit́s muldhirre alt `lauta mulgu Rõu; iä alt talvinõ püüḱ om rasõhõmp Se || (millegi) seest maa alt ajab üks roho üless, nagu nüüd on õhakad Lüg; aĺlikast tuleb mua alt vett Kad; lumõ alt saa õs `haina kätte Rõu; maa-alonõ u̬u̬ś, maa lat lätt u̬u̬ś Se b. (millegi) varjust; varjualusest nüüd on juo vana `jaagup `müödä, egä `põõsa ald ei lähägi `kaste `vällä Lüg; `metsä `varjos ja `kalda ald `müödä tulin [sõudes] kodo Vai; vahib kulmu alt Muh; lähen `räästa alt läbi Ris; ega sa‿i saa et sa nüid `uone alt [karjase ööseks] `väĺla aad Kei; aganik oli `reialuse küĺles. `reialt kihuta aganad kohe üle ukse aganikku HJn; ega sa kuuse alt ei lähe, et na kuivalt lähed (kõrtsist kainena lahkumisest) JõeK; `ootan teda nagu `pääva `pilve alt `väĺla tulema Koe; eenad on `lahti lahutetud - - kieritisse paksu alt `väĺla `tuodud VMr; läks õõnapite alt `rosto ajama Kod; poisikse otsiva `kolta alt `vähju Trv; mine˽`tõmba vaŕu alt rattaʔ `ussõ Har; `kulmõ alt kaess Vas

2. (millegi) juures(t), lähedal(t) kiers `ukse alt `ümbär Kuu; `väänäb südäme alt, `püüjäb `õksele ajalda Lüg; kasi silma alt εε Khk; Ma `kohkusi nõnda, et südame alt läks valu läbi Pöi; jala tulid tagasi `Martna kiriku alt Mar; ku siit `Lüitse alt minna [parvega], sis sai `õhtuks `Pärnu Vän; Vasalemma alt kõrts, muist `üitsid Vasalemma Nömme Ris; ei `kästa naist koa oma küĺle alt võtta, siis lähäb ikke ää tene Juu; [kaetamise vastu] kolme ukse alt `jälle pühiti prügi ja siis suitsetati neĺlabä `õhta Koe; kas jõgi talvel teie alt ka `kinni on Kad; aŕjuklased käesid Luuka linna alt; si̬i̬ näppäb kõhe silmä alt ärä Kod; tee `keerab mäe alt paremalle Plt; pitsitä siit `rindualt Ran; minge säält vana ussaja alt läbi Ote; haaŕd leevä tõsõl nõ̭na alt ärʔ; sõidat [parvega] üte kaari (keerise) alt tõsõ kaari alaʔ Har || (millegi) juurde, lähedale kuub oli kainu alt (kaenlani) Jäm

3. (päri)suunas(t), pool(t) `kangest taivas punas siit - - pöhja alt Ans; ädala (lõuna) alt lööb `selgeks, akab `pääva `näitama Khk; jaanibä tõuseb [päike] ea tuule alt Mus; Ajas `öhtu alt vihma pilve öles ja sajab Pöi; müristab siit vesigare alt; koit tuleb ikka ida alt Muh; alam vili - - see võeti sealt tuule alt ää ja jahvatadi `loomele LNg; põh́a ald `koldab, virmalest löövad `taeva Aud; ida alt ja vesigare alt lähvad suured pilved Ris; sa˽piat nää˽rõugu˽tuulõ alt `pandma, muidu lahk tuuĺ laḱka Har

4. omalt kohalt või paigalt (allasendist), küljest jalg tuli ära järi alt, nüid olen iĺma järita Lai; sääl olli obese kabja alt `seante mua kaabak maha jäänu Krk

5. (välja, vabaks mõjusfäärist) a. välja, vabaks mingist olukorrast, seisundist mina sene `maksu alt küll ei `pääsi; ma tahan `lahti `saada sinu `kiustu alt Lüg; meni‿p `saagid `kohtu alt εε Khk; täna `õnne, ta sai vaeva alt `lahti (raskelt haige surmast) VMr; kui juba emä alt ära suavad [põrsad] ja üväd suured, siis oo keesikud Kod; [poiss] olli loosi alt läbi käenu Hel; sai sõ̭aväe alt `valla Nõo; sai sõa alt `vällä Krl b. ära, vabaks (kellegi, millegi) valdusest, alluvusest `Rakvere alt mies, `Rakvere all õlen üleväl; `leimä `mõisnikuje alt - - `lahti Lüg; vooĺat́sura ku võt́t `mõisniga alt naist, siss maśs herralõ kat́skümmend viiś `ruublit Se c. vabaks millegi kasutusest tee kauass tuhliste alt `lahti Khk; lepiku alt saab ruttu maad (uudismaast) Kul d. (tööriista) vahelt, töötluselt [veski] kivi just pika alt tulnd [teritamiselt] Pöi; kui `veśki alt läbi käis, mullad ja aganad `väĺla, sie `üiti koa `pit́simine Jür; kruasiline, mis kruasi alt `väĺla tuleb VMr; `ropsimata linad `võeti masina alt, `pańdi `puntrasse Trm; sasi om si̬i̬, mis masina alt tule, õle ni̬i̬, mis kätege pessets Krk; tõriksest nakab jahu kivi alt tulema Ran; `villo - - kraasiti, tullivaʔ massina alt `vällä, kääneti `kuŕsti Plv

6. (välj aega) eel, enne `kordame ruki küli alt; Üks inktus joua teise alt εε (hingeldamisele ei tule vahet) Emm

III. prep 1. a. (millestki) altpoolt, madalamalt; varjust kuul oli alt ajude läbi läind Jõe; Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks) Kuu; `Laisa obuselle `lüüjässe alt `aisa IisR; ei mõistnd `loogu `võtta, altkäe oli `riisund Mar; alt ratta `veske, vesi jooseb ratta alt - - aab ratta `käimä Tõs; ega ma muidu ei näe kui alt käe (käsi tõstetud silmade kohale) Aud; `vaatab alt silmä ~ `silme kollokille; altkäe ei pühita `lauda, siis tuleb pahanduss Kod; reied `sioti alt põlve püksi paelaga `kinni Lai; sia käisive alt müüri `sissi Trv; alt `siĺme `vaatep - - nagu uńt Hls; [ta] olli alt lavva `kohtuärra `jalga sõkkun Hel; kos pu̬u̬l [hobuse] liht `olli, säält pu̬u̬ld `panti ohja aru alt rooma; kõõrsiĺm, nigu kõveride vaht, vai alt kolmu, sedä`viisi `viltu Ran; alt `põlvõ iks tuĺl `hammõ pikkuśs Kan; ta vahiss nii alt laka, üĺess kavalusi Har; hiit iks `siĺmi alt `kolmõ Rõu; anna alt lõvva üless Plv; Surm võt́t `rätsepäl altkäe kińniʔ ja vei timä `mõtsa Räp; kaõss alt`šiĺmi Lei || (millegi) seest altmua one mes kaevandused ehk `rautid mua alt läbi `võetud Kod b. (maapinnavormilt, asukohalt) madalamalt; juurest ald `maande, noh sie oli nisukene `mulla maa, üle `maande oli `liiva maa VNg; mine too altmεε kajost vett Phl; alt `lõuna [tuul]. (ilmakaarest, kus päike asub kella 16 paiku) Hel; Lät́si alt ua (oapõllu) ja takast kua kooni˽sai muasilla manu˽ ̀vällä Rõu c. piltl sie `vahtib alt `kulmije (ebasõbralikult) Kuu; Mühästäs `miski altsuu (endamisi), mina ei kuuld Jõh; altõlma viin (salakaubaviin) Mar; püiab altõlma tõmmata - - `varguse `moodi Mär; Küll see oo üks paha inimene `mutku annab aga altaisa (tagaselja halba tegema) Han; `käidi alt `käega teretamas (altkäemaksust) Mih; linna lika, see oli altaesa lind (kergete elukommetega) PJg; altkälaps (vallaslaps); `sohkimene on altkäe kaup, sala kaup Plt; alt aisa `vaataja (laisk) Trv; alt alumise ja päält `päälmise, kiḱk sa tahat puha `täädä Krk; Altväreti vahtija sõim Ote; altnaha `käüjä (salakaval) Krl; Tan tää löövät alt `vehmre naidõ meestega jaʔ (abielu rikkumisest) Rõu; viiess oĺl alt`vehmre `lü̬ü̬dü lat́s (vallaslaps) Plv

2. päri, mööda ku oli lage jää - - sis sai `mendud ald `pääva - - ja sis ülged `vaanitud Jõe; lähän alt `tuule, tuul puhub taga; puud `lassasse alt `tuule maha Lüg; (tuulamisel) alttuule vili oli veletsam vili, sedä `võeti segadele ja `loomele Mar; alt tuule pung - - aganatega segamine, kõlu; `vaesele `ööldi ikke, mis sa oled, sa oled se alt tuule pung Juu; alet `testi pitkäli muan, alttuule akati põlema panema Kod; ku alt tuule `mõisa köögist `mü̬ü̬dä lätsit võiset nuusate [toidu lõhna] Hel; alt tuulõ olliva kõhnõmba terä ja aganit kah siän Kam; tu̬u̬ lehmäkene tuĺl alt tuulõ tagasi Rõu

3. (välj määra, hulka, suhet) vähem (kui) Ma sai - - puru uied saapad üsna altinna käde Kaa; see oli alt iga, lapse `pölves Pha; Poisijõmpsikud või alt arssina poisid Aud; eks ma olnd noor siis, alt kahe`kümne aasta Plt; alt kate`kümne om alaiäline Hel; ku rehe`pesmine `oĺli, siss kaits `kõrda `tuĺli iks rehitsedä, ega alt tolle es saa Ote; alt saa [rubla] hääd hobõst is saaʔ Har; alt iä vi̬i̬l om, nu̬u̬r vil om Se

Vrd alahast, alast

hand hand V, and Hel T Urv Krl Lei, g (h)anna

1. saba ku arak kadsatess - - kos pu̬u̬l and om, säält tuvvass `käsku Hel; `kange kuumaga lehmä võtiva anna `säĺgä ja joosiva tanumide; egä peni kergitäb oma `anda - - kes ennäst väega kitt Ran; kuri puĺl tulli ussest `sisse, nu̬u̬ lehmä sarve olli ummeldu pääkoti `külge, vana viht olli annass `pantu (pulmanali) Puh; ja kui kana `anda soputana, siis tulna `võ̭õ̭rit; tuule`veskil om nii et, kui ää tuul om, siss tuleb jahu ku obese annast; last vihuti siss laaleti et, at́a at́a anna pääle, tsopu tsopu tsooru pääle; töbi annaga peni; nüid om [koeral] äbi, tuleb and sorun ja pää norun; `rätsepä obene ravvane, and om taka linane = nõel ja niit Nõo; lõõgaśsi kodu poole minekit nigu and `õigõ takan Võn; kas vai neli viiś obest `pańti `anda üitsütele [rehe tallamise ajal] Ote; Kui and `küindusi końdi manu, pidi ää nüśsilehm olema Rõn; Tuli om nigu pini anna otsah [tulenäitaja ei pea pirdu paigal]; Üt́s iiŕ, kat́s `anda = pastel Urv; no˽timäl om suuŕ juuss nigu hobõsõ hand; timä `tallass õks alasi tõsõ hanna pääle, timä taht alasi `tõisi tüssädaʔ; kasi˽kaśsi hanna alaʔ sõim Har; kas susi soe hanna pääle kunagi˽situss (kelm ei reeda kelmi); T́sia hand hoiõti kesvätegijäle; Hopõń näüdäśs `handa ja˽kattõ (jooksis ära) Rõu; taa sääre hadak um, taa nigu kana hand tuulõ käeh (kerglane inimene); `lamba hand saa kaŕussõlõ [süüa]; vana `loikam [koer] tulõ kodo hand `jalgo `vaihel Plv; jobi hannaga pini; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas; mis teil om müvväʔ, hobõsõ `handu vai haŕaśsit vai `ńartsõ; pini höörätass `handa, hannagaʔ; ku hädä om olõ õi `härgägi hallõ, a kui hädäkõrd `mü̬ü̬dä lätt, siss om `handagi hallõ Se; kaśs situ‿iʔ är umma `handa; hüäl tsial kõõ kõvvõr hand; mõnõl [lehmal] um padi hand ka kui luud - - mõni um harva hannaga Lut || piltl kibu anna all (rutt, ajapuudus) Urv; Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um (rase) Rõu; ei olõ nail nooril häpü ei˽`handa; hanna ku̬u̬h (vabaabielus); Lahke hannaga inemine (kergete elukommetega); om ta mineke kiim, hand `kukro pääl, annaʔ joostaʔ õnnõ kohe taht Räp; kiä `uhkõ om, `viskass hannaga Se; ligõhha hannaga, hüä olõ‿i·ʔ Lut; hannan, hannah jõrel, kannul sa olõt nigu `väikene lat́s imäl alasi hannan Har; Taa pinitüḱk `tirkass ka‿ks alati sul hannan Rõu; oĺli ma˽ka iks suuril hannah `valvma minneh Vas

2. riietuseseme (alumine osa) kördi and Hel; võta and üless, ma anna sulle `vitsu; praḱk (kuub) `olli poolõni `perseni, praki and `olli `lahki; ta‿m talulaits - - om `uhke - - lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdriguannaga maha Nõo; laits om nigu tila emä anna küĺlen Ote; pane oma poig vai anna `sisse, mia ei pane tost tähelegi Ran; imä nõśt säŕgihanna (kuuesaba) üless; kat́s `tuisku väläh, üt́s tõst `handa, tõõnõ aja lummõ `persehe Vas; Kattõ `mu̬u̬do siidi omma, pääsiidi ja hannaʔ - - Nuu˽hanna˽köüdetäse˽`taadõ, naasõ˽`köütva˽linige `küĺge, `tüt́riku˽vanigõ `küĺge; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah Se

3. tarberiista osa, käepide, vars üits aenumane annaga pańn `oĺli, ku vahel liha küd́sätedi, siss `pańti `ahju Ran; `lapju and läits `katski; pöörä annast kääneti pü̬ü̬r ette, siss `olli uiss `kinni; kos vanast olli olusa kopa, `handul kõ̭iḱ naśade taka ja Nõo; `luitsa `pańti `andu piti `varna `pistü, egä üt́s tuuś oma ärä; pää ari `oĺle `öörgune, and `oĺle iks takan Võn; villkopa kõru `olli madalamb ku kipi kõru, säält kõrvast läits and läbi Ote; Üle lapjuhanna ja roobihanna ei tohtev minnä, siis minnev au ahju San; ss‿võedass kas vasara hand vai, mia taht, `minkä˽nii t́ä [kips] peenikesess hõõrutass Urv; vigla and oĺl ka parass piḱk ja jämme, iks hää `peiu võttaʔ Krl; tooli hand om tooli sällä takahn Har; timä näḱk mi̬ ilma hannaldaʔ rihhu, tah́t hinele kah Rõu; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; Hummogo niidete hain `maaha, sü̬ü̬m `aigo `leivä˽naaśõʔ riha hannaga˽haańa ülest vai kaari˽laḱka; prenneĺ, tol hand peräh, puust hand Räp; a tu puu, mis `perrä läbi tsusatass, pulk otsah, tu kutsudass meil ratta hand vai lankhargi hand Se; hand kua um tsiŕbil, lüvväss `vardõ Lut

4. vilja idu; ohakas; lehe, marja, õuna varreke kääneti lade `ümbre, et põhjan mõni konds om `tervess jäänu, kesväl mõni and `persen, uhak küĺlen Ran; `müimise kesvä iväti, et siss lähvä anna takast ärä Puh; kesvil jäi `andu, `keśviga olli tu sõda, kaaral ja rüäl ess jää `andu; anna olliva uhaku kandsu, terä `küĺge jäänü Kam; kesvä anna om vällän, kägu ei kuku siss Ote; lihel om hand, taast timä kasuss Har; ma idudi kardokit, kardokil umma˽jo hanna˽takahn Rõu; keśvil hõõruti hobõsõga hanna˽takast `maaha Räp

5. järve sopp, maatüki ülemõõduline osa Üle jäŕve anna `tuĺlimõ San; hannaga vakamaa, suurõmb kui vakamaa Har; `Uutsõh om üts järvehand Se

6. ühisest töörindest mahajäänüd tükk, tööjärg ku mõni `põimja jäi `taade, siss üteldi et, kae tu̬u̬ jäi `anda, t‿om vana laisk `põimja, lähme kuseme ta anna pääle; tõese `põimja avitiva siss tu̬u̬l `anda `jääjäl ärä `põima, tu̬u̬ `olligi tu̬u̬ anna pääle kusemine; mõni kes äste kärmäss `olli `põimma, laśk `endä `i̬i̬ga minemä, ja tõese jät́t `anda Nõo; kuiss sa nii uma hannaga `perrä jäät Har; tuu jäi `handa uma `i̬i̬gaʔ, niku˽hand jääss `perrä, niku˽siba; timä om kõõ hannah Vas; tää tügüss kõ̭gõ hanna pääle `jäämä Se

7. rida, rivi kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn; Kurõʔ `lindasõ katõhn hannan Rõu; kala˽puhaśti ärʔ, ja `su̬u̬lśsi, siss salid́si `handa Vas; hahe hand ĺätt; sibulahand, `handa saĺlidsa (nööri otsa lükin), ar saĺlidsa sibula `handa (kuivatamiseks) Se

8. kraasimisel saadav villarull(ike) oi õigõʔ mitu `handa `villo sai taast pügüst; Es kraasita˽küll˽sääntsiid nigu noʔ kraasitas `kerrä, siss kraasiti iks hannaʔ Kan

Vrd händ

andma `an(d)ma üld(-me M, `andmõ Krl Har, `andmadõ Har), `anda|ma R(-maie Lüg) Sa; da-inf `anda Hi Lä Mih Khn K I Trv Hel T, `andaʔ V, `andada R SaLä, anda Sa Muh L Äks VlPõ M, andaʔ VLä Se Lut Kra; (ma) anna(n) eP eL, `annan R

1. ulatama, pakkuma; kellegi kätte(saadavusse) või kasutusse toimetama (ka söömiseks, joomiseks jne) `ansivad `toine `toisele käppä (kätt) Lüg; tule `siie mie `annan `siule omena Vai; pere`mamsel `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud Jäm; loomale piab kääst `anma (lisatoitu), väljal nii vähe `süia Khk; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; üks annab rihalt [rukkivihud] kätte, tene ahab parsile Lih; neĺlaba ja pühaba andeti liha [süüa] Var; anna lapsele nisa suhu, laps tahab imeda PJg; üle ukse ja üle aia ei tohi `leiba anda, siss tuleb riid - - kätt ka ei tohi üle ukse anda Saa; ole `terve molle `süia `anmast Juu; karjatselle sai oma leivakot́t `kaasa `antud `lõuneks Amb; kas nad `uostelle einad ette `ańtsid Koe; `kanga kätte `ańmine (niidepanekul lõngaotste ulatamine) Kod; anna kuradille sõŕm, võtab terve kää Plt; anna tuld piibu `piäle KJn; ku sa `kangest `kohkut, siis ei pialatsele `rinda `anme; ken aus inimene, si̬i̬ and kätte [leitud asja] Krk; ei ole eläjile midägi `anda Ran; angõ vanembide kätte si̬i̬ kiri; kanadele `anti liha `eiten võti kätte, siss enämb neele `süvvä es anda (toitsid end väljast) Puh; tolle kätte sai raha `antuss; ańd kańepi karaskiga mulle `jihvtit Nõo; ku sa üle läve annat, sõs annat tulu ja jaku ärä Krl; taalõ tulõ soodad `sisse andaʔ, vaest siss saa `terhvess Har; vahepalla andass nii `lõuna vai õdagu vahepääl; ma‿i anna˽sullõ terehkätt kah Rõu; ańni linno maš́šina ala Se; t́šukõr `oĺli `andmi tõvitsõlõ Lei; jumal`armu andass pääle patu parandamese - - tulõ śjonds jumalarmuga ni pand jumalarmu `suuhhõ Lut; kätt andma (kiriklikult) kihluma, kirikus ”lugemisel käima” keisid krikus kätt `anmas Mar

2. (kinkides, annetades, laenates jne) loovutama, teise omandusse või kasutusse siirma; millestki loobuma `Kergemb `anda kui ottada Kuu; mina küll sedä `aśja kääst `vällä ei `anna, sie lähäb omal `tarvis Lüg; `Sandid `käidi pered `müädä, siis inimised ikke `anneti mis kenegil õli Jõh; Andija tüdib, saaja äi tüdi Kaa; ei ta `eese `õigust kääst anna Mär; Egäüks mehem `võtma kui `andma Khn; vanaisa `ańdis siis pärast koha pojapojale Aud; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast) Hää; ma olen ikka teistele and, kui ma `andja olin Kei; `pulmas `antakse `ańdisi Juu; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿bolt mul lehm Pee; kas sul `täidib mulle natukene raha `anda Kad; egä si̬i̬ sõda tulemata ei jäe, mine `mine `väĺjä kodoss, anna (ohverda) oma elo Kod; akad oma tütart mehele panema, teisele ära `anma Ksi; ta ei täü raha `vällä anda Krk; kas ta om `õige, ma pääd `anda ei saa Ran; ma anni tälle `ulka `langa, aga tagasi es massa; ärä `endä `tarkust anna `tõesele Nõo; `anma ta virk om, aga `tahtma ta‿i lää; ja ańd uma vana saanikõsõ i̬i̬st elu Rõn; anna˽perse tõsõlõ sittu, eś lasõ läbi küĺgluiõ Krl; massa˽ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ; ku `kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭ss mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ma `andnu˽sullõ üsägaʔ, a mul om raha kotoh; ei anna aamõtit käest Vas || anduma, sugulisse ühendusse astuma (naisest) `päiväl vanamor ei `kuule, aga `üöse `kuuleb küll. ma sohistan, `anna `mulle, siis on kõhe `kuuleb iast; Lits kes `annab, mies kes saab Lüg; poistel juba `mitmed εεd korrad `andand, kεε kεind riist (lodevate elukommetega tüdrukust) Khk; kui mina tahan ja tõene annab, muku las käiä Kod || piltl `kulbiga annetud, `molliga `võetud (vähese aruga) Lüg; ep saa akkama mette – `anti undi paśs (lasti töölt vm lahti) Vll; poolest suust (vastu tahtmist) `anma Mar; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga (võimu naisele) Mär || (ihnsast) südä `andaks, aga käsi ei `anna VNg; ei `andand suhu egä `silmä, pala egä `pauki Lüg; Annab näpuotsast (vähe) Kaa; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; mitte mahasadanud `marja ka‿i täü tõisele anda Hls; sikke `seante, kes tõisel ei anna pala ega pu̬u̬lt; ta ei anna küüdse suurust `aśja kah, `seante kidsi; sii ei anna mitte `tingu ka kõrva veerest enne ku ta leeme `vällä lutsiss Krk; temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle, ta‿m nii tihnuss Puh; näpu värisevä, ku `tõesele midä annap; annab `väega veedi nigu eńgvi̬i̬rd jälle Nõo; ihne inemine - - ei anna oma näpu vahelt `pulka kah `perste `pistä Kam; kes ei anna annakust, si̬i̬ ei anna aidast kah Krl; nii sikkõ, et - - ta ei anna tõsõlõ nü̬ü̬p`nõkla kah; ta is annaʔ sullõ mitte musta küüdse väärt kah Har; anda as `siĺmä `piśtä ei suuhõ tsusada Rõu || (heldest) näpidega võtab, kamaluga annab Trm; eĺle ja `lahke, ta annass või `süäme päält ärä asja Krk; ta‿m `elde `anma, annap vai `viimätse ärä käest; mul `kalge süät ei ole, mia anna vai suutävve `pooless Nõo; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; anna antust, murra murtust endale saadust paku teistele – T V emä ütel ike et anna `antust, murra `murtust. kui sa `tõesele annat, siss `tõese annava sulle Nõo; annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust; anna `antust `antut, ala˽võttu `võetut Har

3. tehinguna loovutama, kellegi omandusse või kasutusse siirma a. rentima, müüma, laenama jne aleduse pärast `anneti `puole `innaga Hlj; `ansin oma `lehma `süöma `pääle VNg; vana Jaap ands `meile `eini `võlga Lüg; ema tegi `möisa metstes `eina, etr ärra einamad `andas Kaa; kala müüja tuli, antsid raha eest ja vahetasid vilja `vastu Pöi; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; `aapteegist pidi iad `rohtu `antama Mär; riik annab `lainu Aud; ta `ańdis koha poole tera `peale; `ańtsin selle [maja] `väĺla (üürile) Juu; mõned `ańtsivad talud käest ära, `jät́sivad kõhad maha Pal; and talu rendi pääle `vällä Krk; ega tu̬u̬ `müüja `uupi ei anna kellekile, ta jao`viisi annap; anna mulle odavambaste, mul ei ole niipaĺlu raha; pu̬u̬l ilma ma `vaśkat ärä ei anna Nõo; ańd `kapstõid mullõ, ma˽`koiõ neli `paari sukkõ Har; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ, vaest andasi hopõń tagasi Vas; kaupmi̬i̬ss ańd meehele tu̬u̬ hääteo i̬i̬st kotitävve rahha meelehääst Räp; tü̬ü̬d andass `vällä tetäʔ Se; `võlgu `andma Lei; poolõ `pääle (pooleterale) `andma Lut b. maksma, tasuma keväde `võeti `vilja `lainust, `anti kasudega kättä sügise Lüg; külmediga (külimituga) sai `suilistel `palka `antud Jäm; sihantse mihele‿p tohi ede anda (avanssi maksta), siis ta‿p tee änam Khk; sa pidid ju raha ka kupu `laskmese eest `anma Var; mis `ańti karjatselle, `ańti püt́t rukkid, teine odre Ann; `ańti elu`aegne paiuk Lai; mis sa mulle tasuks annad Plt; `rü̬ü̬vlele andass `rü̬ü̬vle palk Ran; nüid `antana raha palk, egäle ütele tü̬ü̬ `perrä Puh; mul ei ole midägi `söögi i̬i̬st `anda Nõo; taalõ mia palk andass, kõ̭gõ ju̬u̬ `persede; timä ańd raha mullõ veidemb tagasi ku `õiguss oĺl andaʔ mullõ Har; ei ole vald minole abiraha `annu vi̬i̬l Räp

4. a. suunama; kellegi kätte, hoolde jne toimetama, usaldama tämä on ravitsejate `uole all. `tohtrite uolest `antud Lüg; annab teise oiu ala oma raha; `andas oma `tütre `tääle naiseks Khk; Kes teise abeme ää rikkus, see `anti `kohtu `alla Pöi; tädi `ańdis mind karjatses Aud; käisin `ańtsin oma töö üle, sain `tehtud Juu; ega ta‿ss naĺla asi koa põld ikke jo, laste kätte oost `anda Pee; mea anni oma poja sepä selliss Krk; tüdär `antu sugulase kätte kasvate; egäst vallast pidi vallavanemb kaits mi̬i̬st `andma Hel; katekümne `aastani `oĺli alt `iäline, siis `anti `tälle inimese `õiguse kätte Ran; ei sedä suurõmbat [last] ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ Har; teil ka vaja uma sõsaŕ mehele `andaʔ Se b. (hrl koos refleksiivpronoomeniga) kellegi teenistusse hakkama, alluvusse minema; kellelegi või millelegi alistuma, kellegi või millegi mõju alla sattuma on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä; `andas `ennast `Erra `valla `alla, läks siit `vallast `vällä Lüg; ken joomise `sisse `andand on, oma `riide ilbud joob seĺjast εε Khk; kumma `puole ma enese annan, selle `puole ma pian eale koa `andma Hag; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; mine tõiss surmass `piäsmä ja anna ennäss `surma Kod; nüid sa annat ennäst eluaa orjass; si̬i̬ om jumala maha jätten, ilma kätte esiennast `anden; mea nende sekkä ei eidä ennast, nende `parti ei anna Krk; ma ole tü̬ü̬ `kilda `andan ennäst Hel; ta `olli metst `väĺlä `tullu ja esi `endä miilitside kätte `annu Nõo; vana om henne `ju̬u̬mise `hu̬u̬ldõ `andanuʔ; mi ei anna hennest śaksa alaʔ, mi˽`Hitleeri ala õi˽tahaʔ Har; alla andma 1. alistuma, järele andma, vastupanu lõpetama, taganema Sõnast `alle ei `anna, minuperast kasvai kõripite kokku Jõh; Ei anna vanaduses koa `tööle `alla Han; tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; `vaene piäb iks rikkale `alla `anma, `vaene om rukka ru̬u̬g Nõo; naane mehele ala anna aiʔ Se 2. alla jääma, viletsam olema Tehti - - karduli jähust voi rugi püülist lögri valmis - - anna poe kliistrile alla ühtid Emm 3. alanema, tagasi tõmbuma, alla vajuma nagu pakku õts õli jäme (paistetusest), nüüd on juo `alle `andand Lüg; päräst [leivataigen] annab `alla (vajub pärast kerkimist); meri annab `alla Mar; järele, järgi andma 1. nõrgenema, raugema, vaibuma sadu `annab järele juo Lüg; ilm külmale `järge `anma Khk; töbi annab järele Käi; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; kui ise järele ei and tõbi, sisi tuli `surra JJn 2. alanema, tagasi tõmbuma vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle, teeb `kuiva Khk 3. lõdvemale, lahti tulema, minema või laskma; lahti hargnema; mitte vastu pidama minä en õle `jätkust järele `andand, kas munn maha; ega vikkast ise veni, nide `annab järele Lüg; see nii mäda köis, see annab `järgä Khk; Anna köit üks sutike järge Kaa; kõva sõĺm, ei anna järele Tõs; laug [lõng] annab `järgi, keerd `järgi ei anna Plt; `ankur annab järgi Ran 4. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema Järele ei `anna, kas `raiu vai tükkidest IisR; targem annab ikka `järge Vll; süda ei and järele, ma pidin seda teesele ütelda `soama Juu; kes järele annab, sie järjel istub Iis; ei anan järele, võta vai pia MMg; sina anna `järgi, temä om vähep, rumalep Krk; maha andma alanema, mõõnama meri on maha `andand Jäm; perra, päri andma 1. nõrgenema, raugema valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo; tõbi and `perrä Se 2. lõdvemale, lahti tulema või minema võrk om londin, annap `perrä Ran; mul om vana jala, ei anan `perrä, ei saa `astu nii valiste Rõn 3. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema mina annan `perrä, parem tükk tigedälle Kod; kes serände pehme, annap `perrä kõegile; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä Ran; latsele ei või `perrä `anda, ta nakap siss `jonni `amma Nõo; anna no uĺlilõ peri Rõu; ei annaʔ `perrä, rago nigu `rauda `vasta Plv; tagasi andma 1. nõrgenema, raugema, alanema; taanduma Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Kuu; külm `annab tagasi Lüg; valu jääb `soiku, annab tagasi Khk; ilm annab külmast tagasi Kei; ei anna sugugi sinu käsi tagasi (valu ei vähene) Kod 2. endisesse olekusse minema, viima külm on `kartuld näpistand, see `kartul annab tagasi (magus maitse kaob) Mus; Ein küüni pannes oli üsna kui, aga nüd oo tagasi andand, vaada et läheb palavaks veel Kaa; Ära `tömba seda köit nii tebevasti, anna vähe tagasi Rei; vikat kõba, tab tagasi anda Vig; ma ei taha viha kanda südames, ma annan ruttu tagasi Mih; [kõva vikatit] seda põletadi - - see `ańdis tagasi Ris; [heinad] on tagasi `anden `nätskess, ei saa `kuhja `vaĺmi tetä Krk 3. taganema, loobuma mena oma sönast tagasi äi anna, olen `ütlend, olen `ütlend Emm 4. alanema, mõõnama tuulega on meri loe, kui vaaks jääb, siis annab tagasi, mered `andvad tagasi Khk; meri akkab `möönma ~ tagasi `andma Rid 5. kajama Mets - - oli nii suur ja tihe naagu müür, selle sammu pärast `andas ka ääle tagasi Kaa; alkain un aĺlass kivi and eĺü tagaž́di Lei; üle andma raisku, ülekäte minema see (tüdruk) on üle annond `eese jo; üks üleannond ing, kes kedägi ei kuula Mar; ümber andma muutuma elm annab `ümber, ta lεheb solags Emm

5. (saada) võimaldama, (osaks saada) laskma, lubama; millegagi varustama; millegagi mõjustada laskma a. (objektiks hrl käändsõna) lase `alla pidi tuuld [paati] , anna `rohkem tuult Jõe; siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; külm ei `anna `viljale `kasvu VNg; `anna sina `põllule sedä midä põld tahab, põld `annab kõhe `üeksä `vasta; sie jutt ei `anna `kuskilgi `üömaja (ei aita) Lüg; ähk annab völaga `aega (pikendav tähtaega); leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand; `siaste sai [põllule] vähä sönnigud `antud; rehele annad kaks kütti Khk; anna sa `jooni, ma kiigu Mus; Antku jumal εεd ingamist (surnust rääkides) Kaa; lehm äi anna `piima käde Jaa; `Mootur oli `kinni `kõrbend, pole `õigel ajal määret `antud Pöi; mäda puu ei anna valu mitte leva ahule Muh; anna liigendel `sooja Käi; ilm olli nii `sompus et pole näin laevale `koosi `ande Phl; tääl ike terbist `antud Mar; ei tale `anta seal `õlpu `ühti; `ańti `ruĺli ja `jälle äket et tä (muld) `peeneks läks; Anna perse pinki (istu) Mär; aeg annab arutust Han; na ea põli `antasse veel vanainimesele Mih; amet́ kõik mis `leiba annab Aud; ega ned parmud ka anna asu selle lehmale Amb; pool `pääva `ańti siis `teenijatele pühaks Ann; `rahval kõik lu̬u̬g vede siden, ku annab `lu̬u̬gu si̬i̬ ilm; anna mina juassa (lase minul joosta) lehmile järele; naene tämäle mitte uśsi asu (rahu) ep õle `annud Kod; kui tuld kivedast `antasse, siis pada `ästi keeb Äks; pannasse aod `siśse piśtakille si annab alt `õhku kuhjale Ksi; `siia `maale on tervis meil `antud SJn; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; `antke - - tekke `ruumi; ullul ja rumalal anna maad (anna järele); ilmast `ilma sõnutiv, na es anna teśtel ka rahu; ma lää `rätsepa manu `mõõtu `anme Krk; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult pääle ~ kätte tüirist Ran; temä varast paĺlu, toda es saa jo `andiss `anda; amet kõ̭ik mes `leibä annab (ülalpidamist, sissetulekut) Nõo; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; Anna iholõ mis iho nõud; Kolmõlõ asälõ piat tiid anma: haanä kuurmallõ, palgi perä riile ja vanalõ tütrekulõ Räp; kas śoolõ põllulõ tiʔ sitta ka olt `andnu Se; d́ummal `andaga `terrüst un öüä ikä Lei || impers (vihma- või lumesaju, ka tuule ja ilmastiku kohta) akkas pagiti lund `andama Mus; Las aga anda, `vihma lihab taris Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; annab ead `ilma Rid; seal põh́a all annab tugevad `vihma kohe Kse; `Andis `vihma nagu uavarrest Han; `Vaata, kudas `pilvi `vasta tuult kisub, sisi ta ilust `ilma ei taha anda Hää; küll annap vutakit (hooglikust tuulest) Ran; pilve lońdikõnõ, and paĺlo `vihma, lummõ Vas b. (objektiks da-inf; ka impers) laskma, võimaldama; võimalik olema `Annan sulle jau peräst `ingedä Kuu; nüüd `annab `niitä juo küll, on juo `täiest `kasvand; sinu pää ei `anna `sinne `mennä, akkad `enne `õksele Lüg; jumal ei `anna `ennast `pilgada Vai; mu rind ei anna εnam loulda Jäm; kui tuul külje pεεlt, kui annab purjuga kaksi pidi joosetada Khk; `kõrkad o `pehmed nagu piitsa keeled, `andvad ühna veanda Muh; õlle nõud andvad koa ikke ingäta pea `luhti mette Mar; ega lammas `rohkem ei anna `niita ku kaks `korda Kul; Võtab kust võtta annab Han; kui põld akkas `anma teha, siis `tehti küli Aud; anna leida `endele kaĺlis tervis kätte Hää; kõva südamega inime, tema sugugi ennast `murda ei anna Juu; valitsetud puu oli, kes `ańdis `piergu `kiskuda VMr; nuga peab nõnna terav olema et puu annab `vesta Kad; kruu ei anna `koŕki maha jättä, tuleb ühen `väĺjä; südä ei `annud sedä ärä üheldä Kod; kas sääl om enäp Ämmusteʔ – annab `olla, ma ei tää sääl muud nime oleva Trv; kuḿm annab venüde Hls; ega ädä ei anna äbenedä Ran; ta (naise) südä ei anna `lüvvä ja käsi ei lü̬ü̬ kah Puh; si̬i̬ om `jaksa, annap võtta Nõo; nüüd `ańti vi̬i̬l omile siĺmile nätäʔ Võn; ni `kaugu iks elä, ku `päivi elläʔ om ant Urv; ädä ei annaʔ äbende, tühi kõtt kõrgistõ Krl; ku käsil ja jalul `liiku andass, siss võit õks elläʔ Har; sul jo `andõ˽`vaĺmiʔ, ku kosilanõ tulõ, sõ̭ss anna˽minnäʔ inne Rõu; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõ̭ikõ tetäʔ Lut c. mingit olekut, tegevust jne võimaldama; mingiks olekuks või tegevuseks suuteline olema võib `jätkädä `inglis tappiga [palki], siis tämä enämb ühest ärä ei `anna Lüg; reha `seljatäis - - vottasid nii pikkald [heinu], kui reha `andas; kisendi kovast nii pali ku kori `ansi Vai; `veised `kargavad tuhat `nelja nii pailu kut `andvad; tald oo nakkidest lahti `andand Khk; Antku, et seda‿p juhtuks Krj; enne põln inimestel `priiust mette, päräst `anti priiks Mar; `meeste säŕk oli kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; liigetega nuga, mis `kinni `ańdis Mih; `kańdis kõik ää, mis `lahti `ańdis Tor; minul sie sõrm ei anna `sirgesse Amb; [lõpetamisel] paneme [kanga] ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür; kui aeg `ańdis, siis kedrasid päe läbi Plt; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na ei anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass Ran; kõnõlnuʔ, no kiiĺ anna‿iʔ ńoid sõnnu Lut || (koos ma-infinitiiviga) – R eP vie riist on `kallakal̀li, `annab `ümber menemäie; minu kiel ei `anna `ütlemä, kuda sie tuleb `üellä Lüg; ükspuine, `kange seĺjaga, `pöörma‿p anna ennast Jäm; siis nad (linad) olid niikaua leos - - kui nad `ańdsid juba `murma ennast `kat́ki Kei; ega tema ennast `paenduma anna (uhkest) Koe; aśspakk, tema annab `kierama alt VMr; juba annab `nihkuma Kod; kui on vanund ja tükkind vill, ei anna kraas `käima Plt || kokkusaamist või lähenemist võimaldama, lähedale laskma siel on pikkeld [meri] madal ja - - egä `sinne `ühtä maa ligemäss voind `andada - - et `liiga `ranna ligi ei `andand Kuu; kits ei `anna `püssimehe ette, on üks arg luom ja `erkos Lüg; metstuid ep anna nõnna elude likki mitte Muh; Vana kaśs ei annass mio `piiri Khn; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; ta‿mm nii `uhke, ta‿i anna ligigina Nõo | id ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi IisR; ära anna ennast mu `silmi Rei; oia, et sa enam ennast mu `siĺma ei anna Juu; Ku [võla] `masmise aig, es anna˽siĺmilegiʔ; tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; kinni, kätte andma kinni võtta laskma `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (lastest); kui üvägä kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; obo ei anna `kinni Mar; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; virutanu lehmäle takast pengiga `perrä vi̬i̬l, noh, lehm kätte es anna Nõo; tsiga anna‿i kellegi kinniʔ Se; kokku, ühte andma kokkusaamist võimaldama, endaga kokku laskma mihed `kardid neid (sõjalaevu) ja ei `tahtund `laevuega `ühte `anda Kuu; `emmä `andand kokko `tõine `tõisega, õles `menned `riidu Lüg; redutas eest ära, ei annagi kokko Pil; temä ei taha kokku anda, paep ärä i̬i̬st Krk; kudass tu naene temäga kõnelep, ta‿i anna naesega kokkugi Nõo; is `näütägi˽hennest - - is anna˽kokkugi is Har || ulatuma, küündima Jakk jäänd `kitsukaseks, ei `helmad `anna `vaelukute enämb Kuu; [võrk] äi anna sõnna [juhtmete] `kaela mitte, lühike Pöi; luuk (look) oo ää `õigun, ei anna `piäle Var; sured pikad puud mes ülese ikka `antsid puude `peale Kir; Kael pial nagu ärjal, rae nööbid anna kua änam `kinni Han; kangid olid kohe sedasi et (palju) - - ei and kerstu uks `kinni Tür; kas sie palit annab `sulle `kinni VJg; rõivass om liiäst naṕp, ei anna `ümbre Puh || piisav, küllaldane olema Jämmuselt annab möödu täis, aga pidusest jääb veel puudu Kaa; Ikka `kerge veel, äi anna `koalu käde Pöi; see on `raske asi see vist annab kaalu täis küll Juu; välja andma 1. piisav, küllaldane olema enesel ei õle `riiestki `ninda pali, et `vällä `andases Lüg; See paĺk äi anna jämmuselt välja Kaa; `Riśtisi nii pailu [kindakirjas] kudas siĺmad `väĺla annavad Hää; karva piält ańd kualu `väĺja Kod; rõivass ańd `laiusest `vällä Plv 2. kujult, omadustelt jne sobiv või kellelegi, millelegi vastav olema `vöedags üks köver puu, mes obose plaani `välja annab, laigadagse pεε ja körvad veel `senna `otsa Käi; abemega mees annab plaani `väĺla Kei; sõss `anvet moodu `vällä, ku mehel piip suhun ja naisel laits sülen Krk || (vee, õhu jm) liikumist võimaldama; läbi imbuma pane kork `peale et `luhti läbi ei anna VNg; ahi `engäb - - kui praod sies on siis `annab `luhti `vällä Lüg; mattab `inge `kinni, ei `anna `rindust läbi `tulla Jõh; vikk on kiha pεεl, koest ta `inge annab Khk; paat́ lekib, annab vett läbi Tõs; Panõ kaabõlkoi luuk `piäle, iest akkab üle `andma Khn; tegi tugeva paisu, mis mitte vett läbi ei anna Hää; neil (viiskudel) augud olid sies `ańtsid `õhku ja Amb; kuur piab olema, et annab tuule `õhku läbi Tür; puud vajovad `litso, ei anna tuld läbi, `liikta näid Kod; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; ru̬u̬ katuss ei pidänä `vihma. ru̬u̬d om kloredad, annava läbi Ran; iä `lahkõss - - and `luh́ti mano, sõ̭ss ei lõpõ˽kala ärʔ [järves] Plv; prezenta all `kauplõsõ prezent anna‿i `vihma läbi Se

6. karistusena, sunnivahendina või ergutusena osaks saada laskma; lööma, peksma; taguma, kolkima; löögiriistaga töötlema a. hüüds ans kere `pääle Kuu; rabavad rukki vihud `reie tuas `vällä, `viskavad üle `ukse `riiala, sääl siis `annetasse `vartudega `selgä `neile Lüg; Võtta `vemmel ja `anna `ninda‿t kusi kieb Jõh; tεεp killele selle `nuaga oleks `andand siis Jäm; andas körva `pihta nda‿t lärtsatas Khk; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega Jaa; ma annan sool `vasto `vahtlemest Käi; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; [linade] rooge mõõk. sellegä peksetse ja andase Tõs; leili auru sees sai viht `pehmeks `tehtud, siis oli sellega ea `anda, peksa kere nii tuliseks et Juu; saba `alla `andma Koe; annan sulle põrna `piale Sim; `ańdis `kämliga `mööda `kõrvu Ksi; ega ta muidu ei kuule, tulep tupe `piale `anda Lai; `poeskesed ańnid kividegä; nõnna ku [hobune] tagass üles ańd, nõnna jäed mõlemad tagumased jalad `vankri õtslaada `piäle üles Kod; vaade ku ma - - `vastu `ambit anna; ma annass täl nõnda ku puru jut́t taga Krk; `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; molli otsa pääl tõlvatedi, `anti tõlvaga kui plagsub (pesupesemisel) Ran; `anti naha `pääle, ega `vasta‿s tohi `aada; ti̬i̬b mugu `koera ja võldsip, serätsele anna `kaikaga Nõo; ma anna sulle üle kühmä Rõn; [rukki rabamisel] `ańti jäl˽`pinki `vasta, nii et pää˽säält tüve seest `vällä lät́siʔ; Mi‿sa˽lasõt latsõl nii `kirsu anna˽perse˽kuumass Urv; Anna˽tõsõlõ nii et avitass Har; ma anna sullõ suuhõ, mis sa porrat Rõu; anna˽`tallõ ihho pite; ma anna sullõ `hambehe Se b. tr `anna `vitsa tämäle, küll ta siis akkab sõna `kuulamaie Lüg; odan `utja ja `annan `siule `peksa; `andasivad - - `pussi (pussitasid) Vai; `antsi pesule natusse `nuia Khk; laba on seal kos patsud `antakse (viheldakse) Rid; kui töö põlnd easte mette, sis `anti keppi Mar; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; kus `tarvis `raiu, seal andeti kirvest Kse; [vihkudele] sai `varta `pihta `antud Mih; kellu kaks läksi ommiku - - rihile. vart kätte ja valu `anma Tõs; `ańtsin talle `tuupi; kui `jõulus `vihtlesid, siis `ańti `sulle `pliksu ja `plaksu `persse nõnna et, `ańti `jõulu anisi ja `neäri anisi Juu; ühe siraka sain `anda, oligi `kalpsti üle aa Kad; `kange naine teinekord `ańdis mehele tappa ka Plt; ma anni tal üte ää kõrva kiilu Krk; Maasikule ma `andsi suvel küll tappa, karja man `sinder mitte es seisä Hel; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; anna latsele `irmu ja `armu; minule ańd esä puu `luśkaga serätse kõlaku, et silmist lõi tuld Nõo; ma anna sulle üte tsähvi Rõn; `lasknu - - kat́skümmend viiś `välki `andaʔ Urv; taalõ piat `malka `andma, ega taast muud́u inemist ei saaʔ; taheti ka joonikat́si `pükse `andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || tulistama patarei·d - - `antsid `sönna `taamale tuld Ans; Paugu `andis oli jänes kää Pöi; tuid, sai testele `püśsi `anda, siis kadosid ää Lih; olass `meitel äkilene `juures olnd, olass tääl öhö põraka and Mih; tuli riista, nendege andass tuld jänestel Krk; pihta andma kõvasti töötama, [tööd] rabama anna aga `pihta [tööle], küll lähäb Mar; nigu lumi kaoss, andass põllu `teole `pihta Krl; tagant ~ takka andma kedagi tagant sundima, kiirustama; ergutama, ässitama pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; `talvel muutku `ańtsime vokile takka Kos; anna `jalgadele valu, anna valu takka, mine kärmemini JõeK; mina `vitsisin ikke vokile tuld taga `anda Amb; Tüü om kige paremb rohi ku süa valutess - - Mudku anna takka Hel; kas tu̬u̬ ei ole patt, ku mina luba `endäle `otsa tetä, vanatońt annab `u̬u̬gu takast, et ti̬i̬ `otsa Nõo; kül ma anna hõrru takast siss piät iks minemä Plv; annaʔ täĺle kõva käru takast, kül taa siss tü̬ü̬d tege Räp; tu om sääne kärmäss mi̬i̬śs - - and tõõsõlõ valu takast ja esi ka tege [tööd] Se

7. (hrl sg 3 p, koos da-inf) pingutust, vaeva, jõudu, aega jne nõudma; jätkuma no eks sield `Suomest `anna ige `tulla ka juba souss (sõudes) Kuu; `annab `piŋŋutada `enne kui [kivi] üles saab Hlj; `kaŋŋas pidi õlema kõva et `andas pida Lüg; Nii iad inimest `annab `otsida IisR; see eina taridus annab üsna labu `peele upita Kaa; Igavene kuhja mürakas et annab `otsa vaadata; Sügisene öö ön nii pitk et annab ösna öle ajada Pöi; tehasse üks ühessa kümme `leiba, see annab närida Muh; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; küll and `summi läbi lume Kod; kodu`kootud `riided ike annavad `kanda Plt; Tetti lina iki oma terve nuŕm maha, ańd kakku Hls; si̬i̬ aab ańd põdede kah Krk; Kari oĺl mõtsan hajuvilõ, andsõ `otsi inne ku kokku sai Urv || kõlbama, väärt olema sai södise kööringu, ät annab määleta Mus; `Sandle `möisas `andis `teenida küll Vll; kaśs ajab nii kena nuru, εt annab kuulata Krj; Sai keretääve [peksa] et annab maiguta Pöi

8. a. tekitama, põhjustama, esile kutsuma; mingi tulemuseni viima kolm lina `kiskupihu kuas `annab pihu VNg; `Viiburi tikkud, nied `andasivvad kõhe tule üless; `vilja kõlud, ei õle `tuuma sies, ei `anna `kaalu ei kedägi Lüg; ega kõik [vikatid] ei `anna üht ääld Jõh; tee `kεimine annab `sooja Khk; ölut annab verd, viin söögi isu Pha; naised `värvisid vahest viherbo koorega, `andas rugi sina `riidele Kaa; See okk annab [lõngale] `keerdu küll Pöi; päŕt annab `viimse viha umala käbadele Muh; seep ei anna sugugid `vahtu Rei; umalas annab vihatse maegu õllele Vän; köömel `anda ead söögi isu Juu; sie (armastus) piab nii iad mõnu `andma mehele ja naesele Kad; sõna saba annab sõnale teise tähenduse VJg; püśsi kukk - - lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu; `kiissel ei `anma `rohkem jõudu, kui üle aia karata; `mäńni puu annab kõege `rohkem nõge Kod; eläjess and sammasspoolikut, kui `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts; `lahke suu annap `sõpru Krk; kõjopuu tuhk annap `nilbust - - kajo vesi om `väega kale Rõn; kel verd veidikene oĺl, nu̬u̬˽pidi alasi nõgõsõ suṕpi `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ ańd inämb verd Urv; olgu ua vai `herne, kanõbi vai `kapsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ; `ju̬u̬skjõilõ tähile and päiv `valgusõ Har; ju̬u̬ `viina, tu̬u̬ and `julgust Räp; piĺliʔ `andva helü Lut b. (küljest eraldama, levitama okkaspuu `annab sädemeid VNg; karv `annab `vällä ~ `annab `karva Lüg; silm annab tuld (tugeva äralöömise puhul) Ans; [korsten] lagub ää, annab aga peale kild aavalt ääres Pöi; ju keris nõnna `umne oo, ei anna `sooja mitte Muh; värb annab pealt ää Mar; maa oo `niiske, annab `niiskust üless Lih; tulekivi kui raiutse annab tuld Tõs; sai `muśtjas sinine [värv], see maha ei and Pär; tuamikad annavad ead `aisu `väĺja Kad; lumitand moa annab koa ivake valukuma Trm; pada annab sine, tuleb sadu Kod; se riie annab pealt ää (muudab värvi) Plt; kardulevarre annave kah rohekat `värmi Hel; siĺmäkiviga värviti `villu sinitsess, sis `oĺli nii `kińdel ja tu̬u̬ `väŕvi es anna Ran; kui liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä Nõo; keede oĺl `pehme põhjaga [maa], ańd põhja vett `väĺlä Kam; ahi and `karmu Urv; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and lämmind Rõu c. tootma, saaki või toodangut võimaldama; tulu, sissetulekut, kasu tooma küll sie one üvä `rieska `loipu, sie `anda `piergu VNg; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret; nied jahud `annavad pali `leibä `vällä, nie on `kuivadettod rukkid Lüg; kakssada kolm kilo [lõhet] , kolm `kruoni kilo. noh sie juo `anda `kruonisi Vai; neĺja tahuga oder - - nee `andvad änam `järge kut kahe tahalised Khk; lammas annab `aastas kolm `villa Muh; neli `andvad, neli `kandvad, üks on parmu piits = lehm Rei; kui ea ruki oo, siis annab ikke kuus seemet Mar; Tomingate `õitsmese `aegas `tehtud küli annab ilusad linad Han; paiu - - pihelgas - - raag remmelgas annab mett Kse; vahelene leib `pandi seokst peenikest aganad, `olle `pandud [hulka], siis `andis `rohkem järele Var; talu ei anna `sisse JMd; tänavu kehv `väĺla `anmine, rukis annab vähe `väĺla VMr; mõni uassa annab [kask] `rohkem mahla Kod; keerutavad seda juttu, panevad omalt poolt `juure - - mis nisuke keerutamine annab Lai; mes tost kasu, et lehm paĺlu `piimä annab, ku‿da jalaga `ümbre lü̬ü̬b (raiskajast inimesest) Nõo; lammas and talvõĺ paari pokokõìsi; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna `piimä kätte Kan; tiiä˽paĺlu ta˽rüǵä `vällä `andnõss Har; suurõʔ `valgõ kaaraʔ - - `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu Lut

9. a. teatavaks tegema, teatama (ka märkidega, käitumisega jne); (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama; arvamust, suhtumist väljendama `kester `annab `laulu `viisi kättä, `rahvas akkavad `laulamaie Lüg; tämä `oskas igä sana pääle `vastust `anda Vai; mine anna Ansule aru (teata), et teed minnasse tegema Khk; külakubjas tuleb `käsku `andma Vll; udusireenid `andvad `siknaàli Var; `Seuke vihane - - siĺmad pärani vahib `otsa - - akkan sõnu `andma (sõimab) Hää; `praegu nad (neerud) ei anna `märki et nad `aiged on HMd; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; karjane `ańdis seal [karjamaal] pasunad [kui aeg oli lüpsma tulla] Juu; `mõisnikud nemad ei taht talupojale `õigust `anda Kos; aga ma `ańtsin `talle äid äpakaid (pilkamisest) Jür; minä ei `annud `tiädväski, et minä `ütlesin Kod; enne Türgi sõda `naksive undi pardin ulume, neile viśt iks `ańti `tundmine Hel; ku vanast pulma `oĺlivõ, siss `ańti pulma sõna (kutse) San; külävana pidi tiiu edesi `anma `rahvalõ Har; sa mullõ toona ańnidõ aadresa Se; teada andma 1. teatavaks tegema, teatama nad es taha seda tiada anda mette et muhulane nendel `tienijaks `olli Muh; annab suu sõnaga tiada Hag; eks anna `mulle kaa `tiada, kui `linna lähed Lai; ku˽sullõ mid́ä `halva sünnüss, sõ̭ss sullõ andass tu̬u̬ joʔ ette teedäʔ Rõu 2. sõimama, etteheiteid tegema annab teisele tääda, sihantsid sönu `andas tääda Khk; Ma `ańtsi talõ sedäsi tiädä, et śõttus `mieles seesäb Khn; mõista ~ tunda andma (kaudselt, ääri-veeri) teatama `ańtsin seda neile `mõista ~ mõistu tiel tiada - - ei taht just nii lausa teda `väĺla ütelda Hag; minä esin annagi ennäss `tunda (iseendast märku) Kod; võib-olla mõnele andass ka tuta, konass ta kooleb Nõo; kätte andma millestki, kellestki teatama, edasi rääkima suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, missa tõise pääle olet kõnelnu Krk; kätte ańd ärʔ [varguse] Se; välja ~ ära ~ üles andma [millestki, kellestki] teatama; registreerima; reetma egä Uo`nurmes üksteist `vällä ei `anna, nie `onvad ühe`nõulised mehed; `niisuke kahe `kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä Lüg; Varas varast ää ei anna Han; `peimis ja ruut läksid kiriku `juure üles `anma, `üeti `kihlama läksid Mih; kui üks ehk kaks `tińti on [teiste kalade hulgas], ei nää, aga ais annab ära HMd; siis `talle `ańti ülesse, et ta kolib mõisast `väĺla VMr; anna `vargus `väĺjä; suu `anmisegä ańd Juudas `Jeesuse ärä Kod; kellest südä täis, seda suu `andev `vällä Trv; sedä piap üless `andme, et sedäsi sa näit, sedä ei või jättä salussess Krk; `ankõ `vällä, kost tu̬u̬ jutt um `vällä tulnuʔ Rõu || avaldust, tellimust jne ametiasutusele esitama; (kohtus) edasi kaebama meil on ka `palve `sisse `annetud, kas saab `juure maad ehk Lüg; see kes teise [kohtusse] `sisse annab, on `nöudja Vll; lähvad [abiellumiseks] sooviavaldust `anma Lih; oĺl luba kuhut edesi andaʔ. siss kaavass `kuhtu `ümbre Har || ütlema, vastama, soovima (eriti tervituses, soovimistes) `andas jöudu ja teritas ka Mus; ons must siga `vastu tulnd, ep möista tere anda Pha; kes teisel vaderiks oln, see annab terit: tere vader Muh; Anna levale jätku Rei; `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua Vän; ti̬i̬ aga ärä, `aiti·magi ei anda selle edess Kod; timä ańd mullõ söögi i̬i̬st suurõ tenu Har; lakkõ˽`luidsa ärʔ ja `ankõ `ait́umma Rõu; lää śjondsa manu, annam hüä päävä ~ hüvvä `päivä, timä võtt `vasta Lut b. õpetama, juhatama; ülesandeks tegema kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen jõute Lüg; eks sa anna siis juhatust kui ma‿b `oska mette Vll; valitseja annab kubjale ette, kubjas `töölistele Aud; tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi koo `lastel [selgeks] HMd; õpetajaproua tuli kirjutamese `kamre ja akkas siis `töösid `anma, ikka `suĺga noppima Nis; igaühele `ańti oma pośtivahe [vilja] leigata Ann; latsele piab iks õpetust `andma; ei või amatit kätte anda (harjutada) Trv; vanast `anti mõistutada, pögsin kasvap, juurikass taga - - to‿m pähel Puh; maad `ańti vakkalõ `järgi tetäʔ Har; `ańde `plaani, kuiss maat pitäʔ Räp c. omistama, määrama sie one `toisele `kange süüd `andama, iseenese pese `puhtast VNg; seoksele asjale ma tean anda tähenduse PJg; pindad ehk vardad - - kaks nime võis `neile `anda Ann; mea ei tää, mis sel tulep vigass anda Krk; `Klaoss `ańde mullõ üte kuu [vangistust] Võn; sääräst eläjet ma ei olõ vi̬i̬l nännüʔ, taalõ ei mõista ma nimme andaʔ Har; üldäss, et vere `perrä andasõ˽priĺliʔ Vas || impers (ette) määrama kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ku ta miu õnness om ant, sõss ma saa ta Krk; kas ta om `mulle nüid `nuhklusess `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; ni`kaugu iks elä ku `päivi ellä om ant Urv

10. a. korraldama, esitama, ette kandma õppetaja `annab `este oma `tunni, siis `annab `kester Lüg; ni̬i̬ musta mihe `ni̬i̬gri annive `kontsert̀i Hel; śjondz lätt `altrõ manuʔ ni pidä `pallust. ni and jutust (jutlustab) Lut b. õiendama, sooritama, vastama kaks `matsi `andasime eksaà·meni ärä, `vonnid kukkusid läbi Lüg; kes es mõesta päätükke `pu̬u̬ĺba ärä `anda, `anti viis jutti `vitsu sellele Trv; eksamit `anma Räp

11. a. mingis suunas olema, asendama; mingile ajale langema, kalduma kas üks inimine ehk luom on `rasked, siis et sene aja `kõhta `annab sie [sünnitamise] aig Lüg; see pere nagu annaks `veske `kohta Jür; `ańdis nagu `Mustve `kańti Iis; asi annab senna `poole Plt b. kellegagi, millegagi sarnane olema, sarnanema, millegagi võrduma, millelegi vastama `annab emä nägo (lapsest) Lüg; tütar annab emasse Plt Vrd anduma

hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)

1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuud – Lüg Ha Jä Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran

2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se

3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm

4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumänd – Muh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk

5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatama – Hi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1

6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak

7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi

8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut

lõkerdama lõker|dama Muh Mar Han Aud PJg Hää Saa VJg Trm Plt Vil Pst T, -deme Pst Hls Hel(-dõmõ) San, -tem(e) Hls Krk; lõkõrd|ama Ote Kan Urv Krl, -amma Plv Räp, -õmmõ Har; lökerdama Pha Käi

1. (edvistades) naeru lagistama, (naerdes) rääkima; ka laterdama võttis aga lõkerda `peale `terve pääva Muh; Suur naeru lõkerdamene ei lõpe `iaga Han; mis ned tüdrukud veel lõkerdavad, ku magama ei saa Aud; tüdruk lõkerdas mööda küla kõik ära `reakida Trm; pökerdab ühest kohast `teisi, aab juttu, lõkerdab Plt; mis te `irtsade ja lõkerdade Pst; suu laiali ja `amba ütte`puhku `irvi, muudku lõkertep Hls; Tüdriku lõkerdi, kui poisi naid taga aive ja `viige `piĺdseve Hel; ega‿ss vanemba inimese ei lõkerda, nooremba iki Ran; aga ole `rõõmuss ja lõkerda tõśtega üten, lähäp paĺlu parembide asi Nõo; ta mugu lõkerdass ütest tarest `teisi, ta esi ei `mõtle kah, mis ta kõnelass Kam; no mis sa lõkerdet, va etev San; ta lõkõrdass ja ińdsitäss ütte lukku, ei pia˽vahet sukugiʔ Kan; tu̬u̬ lõkõrdass niisama, tu̬u̬st ei olõ i̬i̬n ei takan midägi Har; Sa muud ei `ti̬i̬ke ku jutta lõkõrdat õ̭nnõ Räp Vrd lõketama2, lõkõrdõllõma

2. kõketama kanaʔ kaaritasõʔ, lõõritasõ ja lõkõrdasõ Plv

Vrd kõkerdama

3. lõkendama, helendama kui on `neoke külm, siis oo koi`valge täht nagu suur tulelamp, ühnä lõkerdab Mar

4. logisema üks vana noalõkat́s lõkerdab Hää Vrd lokerdama

elav elav g -a spor R, eP(n -a Jäm Khk; elab Mar Ris); eläv Kuu Lüg Vai Tõs Khn Juu Kod KJn Kõp M spor T, -b LNg Mar, elläv T V, g elävä (-a Juu, -e M); jellav-, p jelavat Lei
1. elus (olev); elujõuline `Langesin tua lagast maha eläväks `kuolevaks (poolsurnuks); Eläväd kalad ujuvad `vasta vett, `surred vade `lähteväd `juoksuga `seltsis; Näge inimist eläväst `ilmast, ei `kuolend `kustagi (öeld, kui tuttavaga harva kohtutakse) Kuu; `sinna (sumpa) `panta elavad kalad `sisse; elava `surnu `reite vahel = voki ratas kahe posti vahel Emm; see laps suri ää küll, äi see elavaks jäänd Rei; Elava kala `ni̬i̬laja (elavaloomulisest inimesest) Hää; rukki kõrre sies on uśs, elavad uśsid kohe VMr; Talve jau sees ei õlnud elavaid lillesid suada Trm; Eläve pildi (kino) Hls; es näe ütte elävet `enge ~ inimest `kunnigil Krk; si põrss eläväst pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kõ̭igil elävil om eńg sehen Nõo; takl om kõo kõrval, kasuss eläväl puul `ülhen, kon jama om Har; täl jala˽`ripsõ joʔ, olõ õs inäp elävä inemise `plaanigiʔ Rõu Vrd elavane || taa elävä (pulbitseva) lätte vesi om `väega puhass ja illoss Räp
2. elavaloomuline, erk; vilgas Eläv `nindagu elävobe Kuu; üks igavene elav inimeselaps, [ei] seisa `kuskil pool vagusi Emm; rapakas obune oo eläv Tõs; Ond üks elävä engegä laps Khn; [hundi kistud lammas] oli tot́akast `moodi, ei oln elava olemisega Ris; nii elav, et ei seisa pudeliski paigal VMr; ta on elav kui säde VJg; elava vaemuga inime Trm; elavad silmad, need on terased silmad Plt; elävä loomuga laps Kõp; korra `oĺli si̬i̬ elu elav [palvemajas] Vil; eläv vigurte `pääle Krk; oi tu laits om nii eläv ja vallatu, ei saesa kotin, ei püsi pütin; ta om iki `lu̬u̬du elävä olekiga; võt́t mõne pitsi ärä, läits paĺlu elävämbäss Ran; serätse nosi iks võtava elävä naese; tu̬u̬ näi ärä, et ma kõ̭igin paegun olli elläv ja pallav Nõo; tu̬u̬ inemine om `väega elläv ja terräv Har; tu̬u̬ latsõkõnõ oĺl elläv nigu tuisk Vas Vrd elavane, elavik, eläväneelä(h)täjä
3. elusataoliselt liikuv a. (suure leegiga) põlev, laus- tule tukiga `laśti pialt läbi, kui ta (vikat) liig vali oli - - elab tule tukk `pańdi `piale; inime peab `joosma elava tule `sisse oma vara järel Ris; ja tol (taelal) om `väega valluśs elläv tuli Räp b. hõõguv must, `kustund öhk [sütel ahjus] - - ise asi mis elava öhk koes tuli `ümber Khk; [kui sead] `Karjusid ja jättasid sööma `molli, `pandi siis öheksa elavad tulesütt sööma ala `molli, siis akkasid `jälle `sööma Kaa; elavad sööd `panti `sönna (triikraua) `sisse Emm; eläb tuhk LNg; siis `võetasse eläb tule süsi, piiratasse kolm `korda `ümber pea, siis kadovad [täid] ää Mar; isa pani elava süe easist `piipu Kos; [teemasina] üd́se`torru `panti elävit `ütsi `alla, ja `külmi `ütsi `pääle, siss luhvitedi nu̬u̬ üd́se palama; ku maa˛alutse säĺlän olliva, siss `võeti ütessä elävät üst, visati küĺmä vi̬i̬ `sisse, väedse otsaga segäti `ümbre ja tõmmati `käega riśt, tu̬u̬d üste vett `anti `juvva ja kallati üle ihu Nõo
Vrd elus
4. puhas, ehtne; selge, läbipaistev eläv vaik, mes läbi paessab, si̬i̬ one `umbuse `vassa Kod; seda `lendävet `kulda kutsuti ka eläv kuld. seda `tu̬u̬di `apteekrist sääntse `väikse lehekse olli nagu `papre lehekse Hls; elläv kuld om pudelikõsõ sisel Krl; Elläv (sula) rasv; Pihtsäŕgiʔ `oĺliʔ eläväʔ (nähtava koekirjaga), is olõ˽ni˽vanõhunuʔ Har; Oĺl `saapa elävä sikkõ saviga kokko `käändnü Rõu
5. vähetöödeldud Nahk `pańti rüä vai kaara hapatustõ. Saiś sääl, nikaguʔ is olõʔ enämb toorass, `üĺti ka et elläv; Ku˽labamassin oĺl, siss `jauhvmisõ manh jäi mõni [lina] kolga siän elävess Har
6. (hüüatustes; kirumissõnana) oh sa elav lit́s Trm; mes eläväd sa jälle ti̬i̬d. mes elävä lõõnat sa jälle ti̬i̬d Kod; ossa elläv imeh ku inemine vannuss nii `hirmsadõ; või elävät imet, ilm lätt hukka Har; [hobusele] toho elläv vaim, via noʔ Se Vrd elus
7. ainustki olis siel üht elävä pudeli siel `küegis old; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Kuu

eledasti eledasti Kos, -e Mar Han Tõs Juu SJn, -st Lüg Juu JMd Ann VJg Lai; eledästi KJn, -e Nõo, -st Kam, -ss Kod
1. heledalt, kirkalt vaest kui pää eledast `luoja lähäb, [öeld] no nüid `omme on ilus ilm VJg; päev `paistis nõnna eledast, et nagu kõrvetas kohe Lai; [loojuv päike] `vaatab väga eledaste veel tagasi `siia veel SJn; kuu `paistnu `väega eledäste Nõo
2. suure leegiga, käredalt kui ahe vahest eledaste põleb, siss `üeldasse, et nüid ta alles `ergab põleda SJn
3. kõrgelt ja kõlavalt, kiledalt eledast `itkub Lüg; Pias ja `kõrvas sedasi eledaste `uugab Han; laps kiirub, `kiirus päris eledaste Tõs; kui ilus iĺm on, eal kostab metsast eledast `vasta Juu; laulab väga eledast, käib läbi pea Ann; kõneleb eledäss nagu piriseb Kod; [lehm] röögib eledast, nõnna‿t mets kajab; aga kui kuĺjuss [lambal] kaelas, see kõliseb eledast Lai
Vrd eledalt, eledäde, helehede, helehehe, helejästi, elesti

helistama elistama spor R eP, -eme Krk, -ämä Kuu(h-) Khn Juu Kod/-ss-/ KJn Nõo; elistämmä Vai, h- Kuu Rõu; helist-, heĺüstä- Se
1. helisema panema, helinat või heledat häälitsust tekitama kes siis `kaige `enne kuo `joudab sield kirikust `joulu`laupä `ehtul, sie akkab siis vigastimmi helistämmä ja sie saab suvel `kaige esimä(se)ks `heinä `tehtud; `Selge `ilma `kerral elistäb `üösel kovaste [kui külm tugevneb] Kuu; keriku mies elisti jo pühä `sisse; mida sa elistid last VNg; kui [surnu] matta oli, siis elistati `kella Jäm; `tornis elistässe eńge `kellä Khn; kirik elistab `sisse [enne jumalateenistuse algust] Ris; iga `lauba `õhta elistakse [kiriku] `kella JMd; mis sa [kannelt] `luśti elistad, mängi parem Trm; [pereheitmisel] `kellä elissäväd, ja kannavad `valged riiet, kui mesiläsed tahavad ärä `minnä; elissämise lat́t – võrud küĺjen, sellegä sorgivad põhõja [kui aetakse kalu võrku] Kod; [pulmas korjati toopi raha] tu̬u̬p käis `ümber, elisteti. si̬i̬ raha sai nuorikulle Pal; kuĺlussid elistämä KJn; [varem koolis] es eliste `kellä `kennigi. nüid kõlistets `kellä Krk; naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä, selle et tõõsõl kuul tuĺl jo adra`raudu helistämä (kündma) `naadaʔ Rõu; `keĺli heĺüstedäss Se
2. u telefoonima no eks vanames saand aru et oma poig oli - - ja eliständ `Sievalti Kuu; kutsudi ära, juba elistadi mine Emm; siis elistädi `siiä-`sõnna Juu; elistasime `senna ja `tänna, tulivad kõik kokku JJn; siss akassid neväd `jäŕgi perima ja elistama `ühte `poole ja teisel poole Vil
3. fig (juttude levitamisest ja rääkimisest) On `teine `kange `teiste `piale `müöda küla `tühja juttusi elistama IisR; elistäb sedä juttu nüid kõigile KJn; ei elistä `uupi `kiäki, kui säl (jutul) `põhja all ei ole; toda `asja om joba niipaĺlu elistedu, et terve külä om jutte täis Nõo; [juttu] vaja heĺüstäʔ, nigu tiidä saa kõ̭igilõ Se
4. heleda(ma)ks või värvika(ma)ks tegema kõllane elissäb, teeb kõhe eledäss, ku tõesse lõngade ulgan; üks [värv] annab tõesele ilo `juure. [värvid] elissäväd üks tõiss; egä rätt, kui uus, on ele, ja elissäb Kod

helkjas `elkj|as Kuu VNg spor eP(-ĺ-), -ss Trv Hel, `heĺkj|ass Rõu, g -a; `eĺkj|äs Kod(-l), -ss Ran ?Nõo Ote Krl, `heĺkj|äss Urv Vas Räp/-l/, g -ä; n `elkjä Hls, `heĺkjä Se
1. tugevat valgust kiirgav; (kõrvetavalt) kuum või külm kui sihand `selge külma `vöitu on, siis `eetasse `elkjas ilm Khk; päev om nõnda `eĺkjas, nüid ta kõrveteb küll `vihma Hel; `olli sääne `eĺkjäss päiv, nii et `õkva nõrgass `võtsõ Ote; päiv väegä `helkjäss, vihma sado tulõ Räp; `väega `heĺkjä päiv om Se
2. heledavärviline; helkiv, selge, särav; valkjas kaik eledad `riided one `elkjad VNg; `elkjas koit, kui sihand `valkjas `kolne on Khk; tule lilled oo `elkjad punased Muh; `värvisin riiet küll, aga jäi nii `eĺkjad `võitu Mär; kel `taeba `karva silmad oo, `elkjad sinised PJg; Lapsel päris elkjad silmad, ei see põle aige ühti Jür; tämä taht́ natuke `eĺkjamad riiet, õli pand pruovi `eĺkjama, aga `mussa ju̬u̬nt õli siden Kod; varese kivi, `valge, `elkjä nagu laasi `mu̬u̬du Hls
Vrd helgas, elk2, helkse, helkäne
3. hele, kõrge ja kõlav ukse link lõgiseb. `seuke vali `elkjas eal Muh; si̬i̬ o õege `eĺkja iälegä Kod

hellasti ellasti Kos Plt KJn, -e Mar PJg; `ellast Vai; elläst Krk, -e Nõo Se/h-/, -ss(i) Kod
1. õrnalt, lahkelt; hellitavalt nii `ellast `rääki Vai; last saab ikke ellaste `oetud Mar; Lapsed paitasid kassi poegi nii ellaste PJg; mies kaesutas naist ellasti Kos; ellässi eläväd. `leplikult ja `süńdlikult Kod; poiśa, sedäsi õigats elläst, kes ei täü `poissi õigade Krk; `poiga oieti ja kasvatedi nii elläste Nõo Vrd ellalt
2. ettevaatlikult, aeglaselt ei tämä kovast ei `piigistand, `ellast vaid `piigisti Vai; paneb `jalga õrnalt ~ ellasti maha Plt; sedä piat elläst `oidme, si̬i̬ lää katik Krk; aga ta (kassipoeg) võtab nii elläste, ta‿i mõesta vi̬i̬l kribidä Nõo; tekk‿i robistõh, ti̬i̬ helläste Se Vrd ellalt, elläkeste

hellätüss ellätu|ss Võn, ellätü|ss Kam Ote San Kan Urv Krl, hellätü|ss Kan Urv Rõu Plv Räp, g -se
1. hrl pl (endisaegsete üleriiete) volt, voldikimp vanast oĺliva puusa pääl ellätuse Võn; mõlembil (meestel ja naistel) oĺl ellätüstega särgi; ellätüse kotuss, kokku kahandõdu Ote; `kaskal katõl pu̬u̬l `puuse pääl hellätüseʔ – kat́s `voĺti tõnõ tõsõ takan Kan; Mu imäl oĺl ka hellätüstega kask, hellätüse˽takan `puusõ pääl; `kampsuniʔ ellätüistega; ellätüse `oĺli piha `kot́sal pääl; `ammõ ellätüss Urv; muʔ esä esäl oĺl säŕk sõ̭ss oĺli hellätüse tett sällä pääle nimete kottalõ; pihtsärgil oĺl kolm hellätüst; hellätüse kotalt köödeti `vüüga kińniʔ. peräst tet́ti ilma hellätüsetä Plv
2. riietusese a. van vaipseelik, ümbrik naaśeʔ `kańdi hellätüseʔ jupka [asemel] Rõu b. ümbervõetav riietusese hellätüss um `lihtne rõõvass mia pääl um. võta mõnõ `rõivatükü üle, ku `vihma satass Rõu
3. põõnake, kerake (õmmeldud teistsuguse lõngaga voldi algusesse) vanast oĺliʔ iks ilosaʔ hellätüseʔ `voltõ pääl Kan
4. „rike, kitsas koht rõival“ ellätüss ei ole mitte ää mõnel `rõival. ellätüse kotuss om alvaste, viga man, ta nigu pitsitäss; `rätsep om tennü ellätüse `siśse Kam

elukas1 elu|kas (-o-) R eP M, -kass Hel San V(-śs Se), -gas Kuu Vai Khk, -k Rei Kod MMg, ellu|kas Khk Mus, g -ka (-ga Khk Rei); elu|ka, -o- g -ga Vai
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; tä (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas

elus elu|s (-o-) R( n elosa Vai) spor eP(h- Phl), Nõo, -ss Puh Nõo, g -sa; eluss ind San Räp/-o-/ (adjektiiv ja sõna elu inessiiv võivad eP alal kokku langeda)
1. elav, elus (olev); elujõuline; elama jäetav, elusalt säilitatav Pane `angerjad `huomigull `sumpi, siel `seisuvad nii `kaua ku tahud, elusad Kuu; kui on `raiumatta siis on elos puu; elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule Lüg; Mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud) Jõh; elosa `kissa; [angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs Vai; elus kala on `liikuv, kallutab `paati Pha; elusad kalad `lastakse sumbuga jõkke ~ vette Mär; Siu telliskivi sabase, mud́u jooseb elusast piast `taeva (öeld väga silmakirjalikust inimesest) Han; sui on ju puu elus (ei kõlba maha võtta) PJg; kõik elusad loomad sigivad; naene olnu varju `surmas, saanu `jälle elusass; me `peśsime [inimest] enne elusast pärast ja pärast seda (surma) `peśsime viinaga Hää; elusinimesest võib paha `riäkidä; ta oli nagu koerde kää old, va talimüt́s peäs, viĺdinuiad `jalges, nagu elus niru Juu; elusast piast `tahtis konna ära `süia Trm; mina ei ole elusalt piast [hunti] nähnud Äks; ega ta koolu es ole, ta‿lli periss eluss inimene; egass eluss lammast ei nüllitä, enne tapetass Nõo; `pandoriga `veetäss elosskallo Räp
2. hõõguv; (suure leegiga) põlev, laus- maja elusa tule `liegi sies Lüg; Valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust) IisR; kadus on elosas tules Vai; tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl Khk; Olid sööd nenda ää `öhkun, et meni elus kübeke veel oli, siis `veeti säält `niiske `otsa [sütt] Krj; ühessa elus tule sütt visati `jälle vee `sisse. `veele `tehti ristid `peale [kui huuled olid katki] Aud; ja üe korraga mina näe elust tuld kõik mede kuhjede vahe täis Hää; elus tule kustutan ära, aga lambi tule lõpetan ära Saa; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; elusad ~ tulised süed Trm; elusad süed `õhkuvad; elus süsi tuli jala pääle ja põletas jala ära Äks; kui pühab `leiba ti̬i̬d, se põleb [pärast surma] elusas tules SJn
3. (hüüatustes, kirumissõnana) tõeline, päris sa elos kurat Mar; elus raibõ Khn; oh sa elus kurat, mes nüid vi̬i̬l `ütles Kod; elus kurat isi KJn
Vrd elav
4. (väga) väike üks elus kiba `leiba sii maas; Sida oo küll elus pire Khk

elutus elutu|s hv Ris Ksi/-d-/, -ss spor T V(-o-; -śs Räp Se), g -se, g -sõ V
1. elukoht a. elamu; (talu)hooned mudu üks elutus (väike koht), pöle ta suur kedagi Ris; meie eludus ei ole suur Ksi; olgu ta nii `väike ku ta om - - aga ta‿m miu elutuss Nõo; `väega paĺlo tarõsit vai elotuisi oĺl Mäkip̀ääl Võn; täl ei ole kedägi elutust – ärä lagunu Kam; Laśnitsa eläsi aida all. Ku `valgõ˽laśnitsa oĺli elutusõn, sõ̭ss üteldi `valgõ hobõsõ häste edesi minnev; Ega rot́i˽tähendäse˽katu, ku neid elutustõ paĺlu sugõnass Urv; mul olõss hää mi̬i̬ĺ olnuʔ, kui ma uma elotusõ olõss raba su̬u̬ pääle tennüʔ - - a ega elotuss ei olõ˽kübäräss ärʔ `nõstaʔ; koh elotusõh sa eläde Plv; tetäss jäl vastast elotust; ei tiiäʔ ma neid elotuise, ei olõʔ siin elänö Räp b. eluase, korter sääl majan om kaits elutust, minijäss eläp sääl tõesen poolen Nõo; sääl [linnas] tõse elutuse man om täl `tutvit `rohkemp Kam; ahu perä nulgan sääl oĺl perreme elutuss [rehetares] Har
2. elulaad, -järg a. majapidamine; talu muud `lu̬u̬ma elutusen ei olna, kikass kanaga kakelnava sääl muru pääl Nõo; Kurõmäel oĺl kah periss suur elutuss – neĺlä hobõsa krunt; Sulasõnaasõl oĺl õks uma osa maad ja pedi `lihmä, oĺl esiʔ hainamaa. Sulasõnaanõ is putuʔ uma elutusõga maja manuʔ; tu̬u̬l om esi elutuss. lihm ja˽t́siga, latsõʔ ja˽miiśs Har; sääne elotuśs oĺl, et es olõ [viljapuu] `aida kohe tetäkiʔ Räp b. elamine, elujärg näide koton om periss iĺloss elotuss Kan; noʔ om kõhnass jäänüʔ, silmä˽`t́sompu sattu, ei olõ `miaki ellu ei elutust eiʔ Har; hüä, halv, rassõ elotuss Se
Vrd elamine
3. korrus tõsõ elutusõ pääl, om tõsõ kõrra pääl Urv; lät́s `päälmäiste elotuistõ; katõ elotusõga `härbäń; `mäemäne elotuss; ja sai kaʔ maja tälle kolmõ elotusõga Se

helähüss helähü|ss Plv, -śs Rõu, -h(h)ü|ss Vas Se, g -se
1. helin, helisemine üt́s helähüss oĺl [kukkumisel] Plv; keĺlä helähhüss Se
2. hoop ma tälle ańni [kaklemisel] üte tolmahhusõ ~ helähhüse Se

ematis ematis g -e Käi Mar; emäte|s Mar, -ss Puh, g -se; g ematsi Mih söögitoru, -kõri emätes on kõri `kõrvas; kardol jäi emätesse `kinni; emätese seest se sööm läbi lähäb Mar; [tapmisel] `lambal pidi `kaema, et väist emätese `sisse ei `suska; ku sü̬ü̬t siss lähäb sü̬ü̬k emätesi Puh Vrd ematus

ematus ematu|s Trm Lai, -du|s Hel, emätu|s Kod, -ss Nõo, g -se; emädü|s g -kse Kuu
1. = ematis süägikõri ehk emätus lähäb ingelihass läbi mao `külge; ingekõri on piäl ja emätus on all. emätusess sinä kõik sü̬ü̬d, [sealt toit] lähäb `kõhtu Kod Vrd ehmätus
2. voki süda, kabi mõni ütel voki emätuss, mõni ütel voki naba Nõo

emis emi|s g -se VNg Sa Hi spor L Ha Jä, VMr, -sse Vig Sim, -kse Jõe Kuu Kos JMd VJg Sim; emi|ss Kse, g -sse Lüg IisR Muh Trm Lai KJn, -kse VNg Vai; eemis g -e Krj; emmi|s Rei Juu(ls) HJn Tür, g -se spor L, JMd(-kse) Iis Hls, -sa Kõp, -sse Iis Trm Kod; emmi|ss g -se Krk, -sse Jõh spor TaPõ VlPõ, Hel T, -ssa Trv; emmü|ss g -se Lei, -sse San; (j)emis(s), jämmiss Lei; iḿmi|ss g -se V(-śs Vas Räp Lut), -sse Võn Urv Rõu Plv; imi|ss g -se Rõu Plv Se(-śs) Lut; all imissele Se; iḿss g -e Plv; iḿs Kra
1. emis minul ei ole elades `porsaga emist old VNg; emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale; mei emiksel on `piened `porsad Vai; emis ikka emis kut ia `latva (sama nimetus on elu lõpuni) Khk; Vana emis läks täna omiku `lauta suu oli `pahna täis, ilmad `lähtvad kurjaks Pöi; paastu `maarjabε emiss `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele Muh; üüläl (indlev) emis Mar; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa `ostmas, näd emisid ei pidan Han; emise liha on parem kui orikal VMr; `põrsad tahavad ära võõrutada emmisse juurest Iis; emmissel on pojad, terve pesakond Äks; emmistel aab küll [kihvad], aga on veḱed nagu otsad Lai; tooja emmiss KJn; viisi emmissa kundi manu Trv; ni̬i̬ `valge suure emmise, ni̬i̬ toove üte tiiruge suure losikonna `põrsit Krk; anna emmissele `süvvä, siss om ilusa `põrsa ku ürdi jälle Ran; emmiss kannap neli kuud ehk kuustõi·st nädälit; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld; täl (naisel) om `poige nigu emmissel jälle Nõo; kui emmiss `põhku ammastega [pesast] `väĺlä tu̬u̬p, läävä ilma `ääle Kam; pahru ja emmüss San; põrsakõsõ˽nud́siva˽vana iḿmise all nissa Kan; suśi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; vanno `iḿssit `peeti kah, nu̬u̬˽kah es `peĺgävä˽sutt Plv; kesik iḿmiss Vas; immiśs tõi meil kurno `poigõ Räp; iḿmiśs `nõśsi pahralõ (paaritamisest); iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ; tiiniss ~ läülä iḿmiss; ku kabõhanõ (rassõ) iḿmist pess, saava latsõl haŕasõʔ Lut Vrd emik, immo
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Nagu emis teeb `poegel aset (ei jõua tööga edasi) Han; Si̬i̬ jusku emmisel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; Naese tülitsevä nigu emmisse paar pureleva; Eläb nigu emmiss põrstega rüäsalven (külluses) Nõo b. (mõistatused) emis tuleb `loutast `välja punased `pörsad järel = ahjuroop, tulised söed; must emis tuleb `välja, punased `pörsad järel = id Emm; Must immiss aja verevid põrssid laudast vällä = id Urv c. (ilmekad ütlused, vanasõnad jm) `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (inimene ei jäta oma halbu harjumusi) Vll; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise (öeld sellele, kes liialdab ise sõnaga) Pöi; elo ku immissel, põli nigu `põrsal (väga hea elu) Rõu | (öeld möödujale, kes ei tereta ega anna jõudu) Oled sa kellaga emmist näind Mar; seda sõimati kellaga emises kis `mü̬ü̬da lõigas, kedagi es `ütle Saa; kas sa meie `musta emmist olet nännu, emmissel `olli kraṕp kaalan Nõo | (lapsed kasvavad vanemate moodi) sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; sukku saava˽soepujaʔ, `immä iḿmiselatsõʔ; `immä `lätvä iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu
3. pej (inimesest) inimesele `üölla paha `mielega ka emiss VNg; kuradi emiss. [ära] lõuguta üht Kse; vana laisk emmis one (laiskurist) Kod; sa kurat iḿmiss ei viisiʔ midägi tetäʔ (logardist) Plv

emptüss `emptü|śs pl -seʔ (kroogitud varrukatega) sitspluus `emptüseʔ vai emptikeseʔ – tsit́si vai liina`rõivast köŕt `käüstega, nigu `ammõʔ - - takast pikemb. peräst kolmõ kõdara `kampsunit tuĺl `emptüseʔ; `emptüseʔ – liina`rõivatsõʔ, noid (varrukaid) possutõdi - - `emptüisile `pańti kurdiʔ, nahatsõʔ, verevä ja mustaʔ rihmaʔ; `emptüseʔ es olõʔ takast kaarin nigu tsit́si kuht́. `emptüisi [kanti] `uńdriku all ja rihm pääl Kan Vrd emptike

enamasti enamasti Jõe VNg Amb Äks Lai Plt, -e Kuu VNg Var Ris Jür KuuK Amb JJn ViK Trm MMg Ksi TMr, -st Jõh Vän HJn Amb Tür Sim spor TaPõ(-ss Lai), Plt; enämästi Vai(-ma-) KJn, -st Kuu KJn, -ss(e) Kod, -mbäste Nõo TMr; änamasti Sa(ε-) spor L(ε-Kul) Ha Jä, Lai Pil, -e Pha Rei spor L HaLä, Tür SJn Vil, -st spor Sa, Muh(ε-) Kir Vän; änämästi Saa Pil, -e Mar(ε-) Vig Tõs; inämbäst Kan Räp Se/-äb-/ suurelt osalt, peamiselt; harilikult kravud `elläd kivede all enämästi Vai; aga sääl (laiul) ikka änamast iga `aasta on rebassi sihes; `saarlased on änamasti puhas meremehed Khk; `veise kohe änamast `öötekse elajas Krj; kel (loomal) peä paelo `valge oo, sel oo ike änämäste koa sõrasilmäd Vig; mul on minev`aastane [oder] enamaste alles JJn; [soos] enamast mäńnid on, vähe `kaske ka Sim; pud́el oo enämäss (peaaegu) täis; vanass seisid obesed talvel enämäss reia all Kod; kaanid on linaleo augus enamasti, kus porine põhi Lai; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos KJn; Suvõl õks `käüdege inäbäst `viisagaʔ Se Vrd enamaks, enamalt, enamani, enamast, enamati, enamesti, enamini, enemmast, enämbi, inämbidi

enese (n puudub) g enese R(-a Lüg; henes[e], [h]enesä Kuu) eP(h- Phl), `eese (ee-) Sa Lä(`eesa LNg, -ä Mar; eesa Rid) Mih Nis Rap, `enda (-ä) Lüg spor L K I, Trv(`eńdä) Pst T(endä hv Nõo) hv Har(`h-), Lei, -e Saa hv Vil, M(-ń- Hel) San, `indä Võn Ote, `(h)indä (-ń-), -e V, `(h)enne, he- Har, `enne, `jennõ Lei, `hinne Rõu Vas(-ńn-) Lut; in hinesehn Rõu; el henesest Har, hi- Rõu, `endäst Kuu; all enesale Kir, änesele Mih, eesele Ris, `endalle VNg, -le Vai, ennele Lei, hi- Räp; ad hinnel Lut Kra; kom enäsegä, heneskäs Kuu, hennega Kra, hinneka Se Lut; p ennast (-ä-) R/`e-/ eP(h- Phl; ä- SaLä; -ss Kod MMg) M T hv Har, -est M hv Ran, Har(h-), (h)innäst (-ńn-), -est V, end hv Lüg Jõh Vig Pär PJg Tor Juu Tür, `enda hv Rei, `endä T hv Plv, `hi- Plv Räp(-ń-), `inde Krl, `endast (-ä-) Kuu(h-) VNg Lüg, `endat Lei, endät hv Nõo, `hindät Plv Räp(-ń), `endasa VNg hv Lüg, `hendäs, henest Kuu, eest Vll;pl enesed hv Jõh Jaa; g eneste R(h- Kuu) Jäm Khk Hi spor L K I(-sse Kod), Trv Pst, `eeste Khk Kaa Vll Mar, `eńdi (-n-) hv Mar, spor K, Pal Äks T, `ende LNg Mar, `eńdide (-n-) Vil Ran Nõo Kam, `hindide Räp; all `eńdile Mär; ad `henneil, kom `henneidega Har; p `eńdid (-n-) IisR Jäm Käi Rei L K I M(-t) T(-t) Har, `hińdit (-n-) spor V, `endasi VNg Lüg(-ä-); (singular esineb sag pluurali tähenduses)
I. refl-pron
1. (objektina) a. (hrl transitiivse verbi laiendina) siis `tehti `jälle kaik nii `uhkeks henest; lase siis `hendäs `kurnada nii `kaua Kuu; `tütrukud `oidasivad `endasi `valgenna (vältisid päevitumist) VNg; unestasin `endasa ~ enese `siie `istumaie; kuusk arib `endäst ise, ajab kävid maha ja tieb `puhtast `endäst Lüg; Siis `pesti `reie tuas siis `puhtast siis enesed Jõh; pidi ännast εε katkestama; paneme ennast `pitka (heidame puhkama) Khk; Sõid ennast täis Pöi; ma räägi nüid ennast ma‿p räägi `teisi Muh; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εε Emm; `vaene `kerjaja toleb, kepp pitkemad `enda Rei; lapsed ei anna `endid kätte Kse; las ta lähäb ja koolib ennast Var; [lapsed] sittusid end täis Pär; angerjas poos enese ää [põhjaõnge otsas] roho `sisse Vän; vana perenaene murd `lammaid, teind eese uńdiks Nis; [karjamaal lambad] `kieravad ket́tidega `kinni, kokku `endid Amb; ta piab ennast `uhkest Rak; mehed jõid ennast `juonust Trm; sa tuled ennast poriga (poriseks) tegema Pal; `ütles Talinnast `enda peri olema Äks; lehmale `pańdi kärbis nina `peale, [sest ta] imes enese ää Pil; me `piame ennast van ~ `endit `rõõviss paneme Krk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miu; mia `paistsi ennäst ahju man Nõo; kui varess vihup ennäst, siss `vihma tulep; `mõisa aeva iks suuress `endit joba Kam; rasse`jalgne ei tohi `enda pahandada Rõn; ei olõ˽ti˽hinnäst nii vaivanuʔ, nigu˽taa Urv; ala˽sa˽`näütü˽hennest mu˽`siĺmi; ma `aiõ `henne ka üless Har; küll um miiss tõist `naarma `hindä ei näeʔ Plv; a oĺliʔ `säändse rahvass, maśsiʔ esändäle ärʔ ni ośti hinnäst `ussõ [teoorjusest] Lut Vrd ennatsi, ennisid b. (refleksiivse verbi asemel või intransitiivse verbi laiendina) [lennuk] `laskis `hendäst `sinne maha Kuu; ennast viina ooleks `andand; mis sa ojad ennast ukse `körva Khk; vääratad, kukud `eese maha Kär; obu `viskab maha ning kikerdab ennast Pha; ning eitnd ennast `riidest ää Pöi; õpped sa pesunaiseks ennast Muh; se üsna pödes jäla pεεl ennast ära Emm; pani minemä eese, ei taha tööd tehä; `vilne riie tõmmab eese `kärtsu Vig; vili loob enese ää Lih; mõni `tõutab ennast teisel truviks jääda Hää; see `pistis ennast `jooksu; koer oli `metsa pugen ennast Ris; mis sa eputad ennast Hag; siis ehmatand end targaks Juu; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist või Trm; nüid ta akkab ennast järele `mõtlema; mis sa nõnna `oopled ennast Pal; `eitlik ilm, muudab ennast ütelugu Pst; siss õṕs ta ennast `piĺtnikuss; ega ta nõnda ei oole, ku ta `kerklep ennast Krk; mis sa targutet ennäst, kõrdsin ja ku̬u̬noleku pääl Hel; küll temä om ää usuga obene - - ei peruta `endä Kam; mul sai mitu kõrd `kronksi tõmmatuss ennäst San; sääl ma˽`külmssi `henne välläʔ; siin om lämmi siiä kogusõ˽kokku henne [kärbsed] Har; mis‿sä `hińdä suurustat Räp; herändä sa hinnäst (üless) Se c. (objektilise atribuudina deverbaalsubstantiivi juures) elu põle ia, sellest need enese`tapjad ja kuŕjategijad tulevad Hag; mies võt́tis enese `kaitseks sõna Kos; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine Nõo; `hindekituss `haisõss Krl
2. (adverbiaalina) `Kutsuga see `toise pere laps ka heneskäs `mängimä Kuu; jalad oli enesel nisused `kanged VNg; poiss läheb nüüd `endale naist kõsimaie Lüg; votti `lapse enesega `kaasa Vai; toome `eestele pingi Khk; Igaüks ei ole selline, vaat see vötab `endase (on kinnise iseloomuga) Mus; `kumpkit sai kolm `paari pesu `eesel Kaa; jättis eesa kätte Rid; me panime `eńdile juba rehe ülesse Mär; iga pere `püidis enesale [kala] Kir; olid käärbud enesel Nis; `kutsus enestelle `kangeste Jür; `tõmmas `endale `kiirest riiet `piale (riietus) JJn; me olime `eńdiga `väĺlas (töö lõpetanud) Ann; sie on üks niesukene nohik miest, enese ette ta pusib ja on Sim; panima õõnad enese tarvis `kersso Kod; kes siiss nõnna `keŕkleb `endaga Pal; mis‿sa nühäd enesest KJn; nevä (koolilapsed) olli vaadige vett vedänu säält alt `ende perän Pst; mea pistä `endel tõise `rõõva ka `seĺgä Krk; ää iki, ku `endä peräld (omaette) majake om Ran; ärä lase `endäle `lüvvä Puh; [toidulaud muutus paremaks] kui joba `kartuld sai `endä täis; mes sä `endäst `vaivad nii paĺlu Nõo; mina lät́si `tahtse näid `eńdidega `kutsu üten Kam; Ma siss `mõt́li `endäman (endamisi) Rõn; tegive˽tüüd, ja˽pedäve `endäst `kõrda San; muidu omma˽mul kõ̭iḱ latsõʔ `ümbre˽`henne, siin saan `ümbre˽`henne elutsõsõʔ; ma olõ õks pallõlnu, et ma õks henne peräst (omal jalal) `väĺlä saa; ta ei hoia medägi henne˽sisen (enda teada); ma võta henele ~ `henne manuʔ; vana elu om sääräne, nii kõnõla henne˽päält (endast) Har; ma `mõt́li `hindält (endamisi) Rõu; nimäʔ võt́i mõtsa rakoʔ `hindälle Vas; herneh om jo˽`hindä koruʔ Räp; kelless maʔ tu̬u̬d `aśja `võidsõ kõnõldaʔ, maʔ pei üteh `hińdäh (enda teada); kae ette `hindäle; ma `lõiksi suurõ leevä pöörändüse, hinneka `pandaʔ (kaasa võtta); ma saa ai `hindäst [kuhugi minna], uma kõrd tuĺl `külge; kuiss saʔ `joudsõt arʔ taad jutto `hińdäh kińni (enese teada) pitäʔ; ta om `hindeviisi ~ umma `viisi `väega; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat, `hindä päält võtaʔ mõõdi Se; paha `pienüʔ linanõ lang, hinnel präädit Lut
Vrd heideste, heineste, hene, ennaste2, ennate, ente
3. (mitmesuguseis väljendeis) `Üksi `endäst, `kaksi käsist (ühe inimese tööjõud) Kuu; Niid akad sa ennast ää lammutama (vastuoksa rääkima) Kaa; eneselle tegemä (magama) KJn; [rase] `hindähe (iseenesest) om ärʔ pudõnuʔ Plv; enda keskel ~ vahel omavahel `enda vahel õleme iast läbi soand Pal; `peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokko Räp; paremb `hindä `keskel ärä lõpõta sjo asi; kiä `mõistsõ mehidse ki̬i̬lt sis kuuĺd ko mehidse˽`hińdä `vaihhõl kõ̭nõlevvaʔ Se; las olkõ timä `hinne `vaihhõl Lut; enese peal iseseisvalt, omaette ta elab enese peal, ega ta isa kääst kedagi enam saa Mär; nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; ku ma sääl henne pääl oĺli, sis taa õks `tõie säält mullõ kah medägina söögipoolõst ja väepoolõst Har; eneses endamisi ma olen metu`korda mõtend eneses Mih; Kõ̭iḱ (kirikulised) `oĺli hinesehn mõtõlnu miä tu̬u̬ opetaja üteĺ Rõu; enesest ~ endast 1. iseenesest, välise tõukejõuta; iseseisvalt pεε valodab, on `vengo vöi säsugest `asja, vöi on ösna enesest pεεvalo Käi; vanad inimest `rääkist seda, äga ta pole enesest neid `asjo teand Rei; `uibu pandass tiku `külge ta‿i püsüʔ `hindäst üleväh Plv; 2. endal, omast käest [angerjat praetakse rasvata] seald tuleb `rasva nii `palju, henesest Kuu; mool oli `endast kõik rahakopikas Kse; sel veśti `taskul oli enesest ka midagi pial vist [enne muutmist] JJn; nüid om iks `endäst katussealune elädä ja olla Nõo; tel om `endäst sü̬ü̬ḱ. `endäst maja illuss kõ̭ik San; tu̬u̬l om esi˽ka henesest hobõsakõnõ Har; esä `tahtse ka `hendäst (iseseisvat) ello Räp; nu̬u̬ (kosilased) tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺ `tüt́rigu imä poolõst Se; 3. endamisi si̬i̬ `vaenõlat́s `hińdäst nii mõtõĺ: olõss tulõsi vana mehekene Se; ennast täis uhke; isekas Ole `pääle `hendäs täüs, ega sie `toistele midägi lue Kuu; Ega senega saa `rääkida, sie on `ennast täis Jõh; Nii ennasttäis mees, et otse loĺl näha Kaa; mis sa tätta räägid, tä tänä ennäst täis (pahane) Mar; nied `jõukad olivad jo nii `kangesti ennast täis VMr; on ennast täis nõnna et ei tule eest ega takka sõna `väĺla Plt; suurõline ja hinnäst täüs kui Räp; ennast vasta ~ vastu rase – spor eP M T kui ma `jälle hennast `vastu läksin Phl; ennast `vastu ~ `raske inime Saa; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; ennäss `vassa Kod; Kui ennast vastu inimene luuüdi sööb, sõs saab laits isune Trv; ennäst`vasta naene piab `oidma kõegest alvast Ran; vanast üteldi iks ramma naese, aga perästpoole nakati `ütlemä ennäst `vasta Nõo | näib jo `vasta ennast olema Kad; hindä kotsilt ~ kottalt 1. ise(seisvalt), omal jõul; omaette sa olõʔ iks nii `hindä`kot́silt (mõtle oma peaga), `kaegu‿iʔ essä ja immä midägiʔ Rõu; kas sa `hindä kottalt saista ei jõvvaʔ, et sa mu `säĺgä `nõ̭atat Plv; kodapoolinõ oĺl, mia sul majah `eĺli, poṕs oĺl esi˽`hindä kottalt Vas; lat́s küll `hindä`kotsõlt `kävvü es saaʔ [rehetoast rehealusesse]. läveʔ oĺli˽`korgõʔ Räp; 2. iseenesest, omast kohast Et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene [räägiti] Räp; hinnäst mööda 1. rase – Urv Krl tu̬u̬ näüss innest`müüdä ollõv Urv; 2. omaette ugalanõ [on see], kiä üt́sindä om, innäst`mü̬ü̬dä Urv; hinnäst piten 1. rase ku naańõ last jäi, sõ̭ss `üĺti et ta um hinnest piten Rõu; pujaga oĺli hinnäst piteh Vas | tiä om joʔ `hindät pite (varsti sünnitamas) Plv; 2. „omaette“ Liisol oĺl ka hinnästpiteh pu̬u̬ĺ tallo Vas; hinnäst sääne rase ku taheta‿i üĺdäʔ, et om rassõ, sis üĺdäss, et timä om hińnäst‿tsääne; naańe oĺ kotoh hińnäst sääne Se
II. poss-pron oma Henes kuub o kaik must `kuidas `sengä `puodi lähäd Kuu; sie inimene mudib seda `süömist `enda `kõhtu Lüg; ma ajasi ta (lehma) `eeste öuest ää Vll; `eese lapsed ja poa (poja) lapsed olen kasvatand LNg; nää ma ole jo eese käte peal (elatun oma tööst); puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale; me pidime siis selle sõnikuga `ende `põldosi rammutama Mar; enese lapsest saadike enese isaga ja‿s nüid enes‿mehega elasin [siin] Rap; `tehke `endi tüö ja süöge `endi leib Amb; anna miul üit́s pisar vett, `ende toobist Krk; `eńdi aena ja kõ̭ik söödivä ärä Nõo; ma `endä latsõ˽panni kõ̭ik lappõ `kakma ja `tü̬ü̬teme San; egä `kiäki henne `halvust ei tunnõʔ Har; kes `hińdä umaga raahu ei olõʔ tõśte umaga hangõldass Räp; ka ku lätt, mutku hörätäss uma ~ `hindä `persegaʔ Se Vrd enen, ennaste2, ennate, ente

ennaste2 pl ennased Jaa; g ennaste Jaa Pöi Muh Kse Han PäLo Sim, -ä- Khn Trv Ote; all ennastele Trm; kom ennästega Kam; p ennasi Jäm Krj, -d Pöi Kse, -ssi Jäm Muh(-d)
1. refl-pron enes(t)e nad töid mu ennaste `juure Jaa; nad `istusid `õues, tulid tuba `sootama ennasid Pöi; see oo kõege suurem mure ennaste eest pidada; ühekorra kaśs ja koer läin ennastele `kohtus `õigut `nõudma Muh; Meie piäme ennästest ette paelu lugu Khn; `katsuge ennastel ka `õuni `viia Aud; õśtivad ennastele kõha tõśed Trm; `kiskleve `pääle ennäste vahel Trv
2. poss-pron oma pojanaene oo sii `sammus ennaste lastega; siiss `tuntsime nagu ennaste `vaimus, et see uńt oo Mih
3. det-pron ise see on `meite ennaste talu moa Pöi; inimesi oo ennassi ise`moodi; `meitid ennassid Muh; ennaste kasvatud vasikas; neil ennastel oo lapsed Mih; tarviss nende ennästega kõnelda Kam

ennatuss ennatu|ss g -se aimus, ettenägelikkus mitte es anda `mulle toda ennatust, et ma kae õge mes‿tu kolksavuss `oĺli Nõo

ennemasti ennemasti Jäm Mus Lih JõeK MMg, -e Rid Mar Vig; ennemast Jäm Pöi Mär Kse Saa K I Pst/-est/, `e- R(-äst Lüg Vai) Hag Kad Plt; ennemäst KJn, -ss Kod, -mbäst Võn; ennepast Hls; en(n)epest, enempest Krk; inne(m)bäst Räp (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. esmalt; kõigepealt pöllud olid ennemast, maja `tehti pärast Jäm; kui tüdruku sirp kukkus, sie sai siis mehele ennemast Amb; kui on ennemast soe old ja külmemast läind, siis `tõmmab märja lume või vihma `jäässe Lai; ennembäst `lü̬ü̬di puu mahaʔ, ossa˽laasiti äräʔ Võn
2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini akkan `ennemäst menemä, et ikke `jõuvan `rongi `pääle Lüg; `pehmem [veski] kivi see kulub ju ennemast ära Pöi; ega‿s ennemast võind maha `panna, kui [rukki] vihk täis oli Hag; `kaeru akkame ennemast tegema JõeK; lähme ruttu. saan kodo ennemast Pil
3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist `ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõprad Lüg; oles te `ennemast küsined Vai; ma `kuulsin ennemast küll seda räsa sõna `Aimres Mär; neil on ennemast varutud HJn; eks neid ed́vistajaid old ennemastki Lai; siul om eläje jo enempest `saantigi (tükk aega) viĺlän; ka ma jälle `sängi käänä enepest `viisi (nagu äsja) Krk
4. vanasti käsitsi meil ei enamb ei tiha `verku, `ennemast `tehti küll Jõe; Ennemasti oli sii `palju maju Mus; tubaka poolnaelad olid ennemaste Rid; ennemasti olid puust lännikud JõeK; sulane ehk tüdruk kutsuti ennemast orjaks JMd; ennemast olid suured ümmargused tikud Äks; kosest katusid tetti ennepast Hls; innebäst ku es olõ˽maśsinet, `teiet kõ̭iḱ käsitside Räp Vrd ennimast
5. pigem(ini); rohkem `ennemäst ikke `püiäb sadu `tulla [kui kuiv ilm] Lüg; ennemasti on koira`perssest kusi `otsas kut töö `otsa saab Jäm; `öötakse ülesse `võt́ja ikke ennemast Mär; poeglaps tieb ennemast `koerust Tür; kaalikad kasvavad ennemast `väĺja maa siest kui maa `sisse VJg; ennemast jäägu laps `tulle, aga järg tõsta ülesse Trm
Vrd ennemalt, ennemiste

hennikäss hennikä|ss g -tse = hennikäne Lina om hennikäss. Hennikätsest linast saa paĺlu linnu Har

eputis eputis spor Sa(-d- Jäm Khk), Muh Han Jür Kad Lai Plt KJn, epotis Mär Mih, eputes KJn, epo- Mar Kul Juu, g -se, g -tse Muh; eputis Jõh; heputi|ss g -sõ Rõu eputaja mis sa `eesega eputad, kut suur epudis Khk; kes `söukse `uhke olemisega, seda `üitse eputiseks. pea väänab `otsas Jaa; üks va epotes inimene Mar; See eputis ei `teagi änam mis tä `seĺga või pähä paneb Han; Va eputis tüdruk `tienijaks meil Jür; Vana inemine käü ku˽heputiss, silmäkarva˽mustass määrit ja˽ńagu värvit Rõu Vrd eputrilla, eputs, eputus

eris eri|s g -se Mus Rei, -sse IisR, -kse Kuu Hlj Kad; eriss g -e Iis heris, kelm, nurjatu – Künnan kelmile kesada, eriksele niidan eina rhvl Hlj; erise loomuga inimine; erise olemisega loom, vaadab teravate ning `erkude `silmadega Mus; mis sa oled nii eris inimene Rei; tieb erikse näu ette Kad; eriss, kes äristab `kõiki Iis Vrd heresk, erik, herits

erkus1 `erkus Hää Kod, -ss Krk; p `erkust Mus Tor; kom `erktusega Muh erksus; reipus obuse `erkust vaadeti kikerdamise pealt küll (kas viskas üle selja või mitte) Mus; Jänese poest obuse `erkust `ostma (vitsa tooma) Hää; mul tuleb `niske `erkus `sisse [et läheksin seenele] Kod; `erkuss om iki `seante `kuulmine Krk

hernes ernes S(h- Phl) L KPõ Iis IisK hv KLõ, spor M/ -ss/, `e- spor R(h- Kuu), ern Lüg IisR, erne VMr spor TaPõ VlPõ M, T(-eʔ San) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erne RId hv JõeK Äks, g `erne (`h- Kuu Phl V; -ŕ- V); pl `erned Lai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, -õ, `järneʔ Lei; ärnes g `ärne Tõs (1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge)
1. hernes a. taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes Lüg; suurdele ernestele pannasse `roekad Khk; ernestel ikka veel lestad pääl Krj; `erne üva ehk tõra Rid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksud Vig; kanad oo `ernis Tõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad kohe Rap; `ernel olid kärbised Ann; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes VMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedud Sim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike erne Pal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutata Lai; `ernile tahava kärbussa `sissi panna Trv; siga läits `erness Hls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage üless Krk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veeren Ran; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mä Puh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬dä Nõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ Ote; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtro Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺlo Räp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõ Lei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔ Lut || fig Tüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel | (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää elu Krk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen Krl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas b. (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka Lüg; rohelised `erned on ka Khk; iiri allid, kure kirjud `erned Rei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaks Kos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valged Trm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `erned Pil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valge Krk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näi Kam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitse Ote; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneid Har; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maad Räp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herne Se; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔ Lut
2. (vili) a. hernetera, -seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvada Jõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest Lüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `erned Vai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaun Jäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse maha Khk; `ernid `poetama Muh; ube `ernid `pandi koa leenisega lekesse Mar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisse Hää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb maha Juu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakse Amb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast kohe VJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täis Trm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `erned Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad on KJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kirivene Krk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erne Nõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulse Kam; puhetu `erneʔ Urv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔ Har; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõga Rõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõ Plv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔ Räp; herneht süvväss ni upa süvväss Se; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siäst Lut || fig `Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõu b. (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `erned Khk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `välja Muh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatud Juu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad maha Ksi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täis Ran; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernit Puh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälle Nõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔ Kan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernit Rõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se
Vrd ermes
3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett Lüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabe IisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut; hernel Lüg Jõh IisR ~ hernes Saa Lai ~ hernen Trv Hls Krk hernetera taolise moodustisena, piiskadena; hernele hernetera taoliseks moodustiseks – IisR kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel Lüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapääl Saa; igi jooseb `ernen Trv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsan Krk
3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies Vai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬pi Har; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsiga Rõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔ Vas
4. hrl pl rõuged a. rõugehaigus; hv rõugevill – Kam Ote V `ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔ Kan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔ van ~ pokaʔ hrl Urv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińti Har; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ Rõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbi Plv; lät́s (jäi) `hernehe Vas; lat́s om `herneh Se; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lut b. kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱ Har; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandma Rõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõtta Se

esimeseks esimeseks Jäm Mus Vll Pöi Muh Mar Kir/-ss/ Koe Pil, -is- Pöi Amb
1. esmalt; esimesena Esimiseks tagumise `järge oli [veski] kivi liivane, siis sai esimiseks ikka `ükski vakk looma `vilja ää `lastud Pöi; kare`pealne `külmab kõege esimeseks `kinni Muh; Siis `õmbles esimiseks uue masinaga minu isale ühed püksid Amb; oli ta `ulka `aega Siberis - - ja kohe esimeseks tuli `meile siis `siia Pil Vrd esimest, esimisest, esimäseks
2. esimest korda Noor oli, läksi esimeseks `kündma Mus; kui nad (mustlased) esimeseks tulid, me olime nönda `irmu täis Vll; Seal (kirikus) olid `öhte teist esimeseks näind Pöi Vrd esimest

esis1 esi|s Rei, -ss, eśü|ss, esü|śs Har, (j)eš́šü|ss, eš́šu|ss Lei, g -se
1. eesolev ala Lauda esis nii lige; Pühi pliida esis `puhtaks Rei
2. esik; katusealune hoone esiküljel Sannal oĺl eśüss, konh `rõivõilõ tet́ti. `Sanna minnen `pańti `rõivaʔ eśüssede orrõ pääle; Panõʔ eśüse uśs kińniʔ; tarõl oĺli esiʔ kooguʔ ja esüssel esiʔ kooguʔ. tu̬u̬ esüśs tet́ti iks perän ku tarõ vaĺmiss; `kambrõ pu̬u̬lt oĺ esüśs vallalõ; külh ma võta eśüsest luua; tol esüssel `pańti `tulpõ `sisse `ki̬i̬lde, saina nii `saadõ otsal ku küllel; egal kõŕdsil om eśüss iihn enne `kõŕtsi `sisse `saamist; aida esüśs, kun oĺl kraaḿ sisen; kat́s ust esüssen üt́s lät́s `aita, tõnõ `kambrõdõ Har; kon om säet katuss `pääle ta kutsutass eš́šüss Lei Vrd esine

etesi etesi Tõs Aud, -ssi Vig Mih Tõs
1. (liikumisel) kaugemale ettepoole; pärisuunas rähäga `tõstsime vilja etesi, vikatiga `antsime juurika `pihta (rautsiga rukkilõikusest); ruun tarib, ei koorm etesi ei lähä; [paelakudumisel] kaks kolm `silma olid `varda piäl ja - - pöörä piäle tänd etessi takasi (edasi-tagasi) Tõs; tuul tõstab [rohtu] etesi Aud
2. üha, endist viisi, (ikka) veel vanad inimest aavad luha ikka oma vanu sõnu etessi - - uiem keel oo järsem Tõs
3. paremuse poole, paremale järjele elu oo naapaelu etesi läin Tõs
4. (suhtlemisel) ühelt teisele kas `võetse mõni asi oma kätte - - [ja] saadetse päräst teesele etesi Tõs
Vrd edesi

ette|pannuss -pannu|ss, u -panu|ss g -sõ loomatoit Noh, kõik mis eläjeile `sü̬ü̬misess ette panõt, om ettepannuss; Timavaesta jääss ettepanust vähäsess Har

ianes ianes Hää, -ss Krk iganes Aga su̬u̬ pääl `vaata mis jäśsakad - - ei saa [neist] `ianes lõmmupuud Hää; siss otsip ta `süüdü, kust ta `ianess saap; sa kirjudet selle üless, mis ma `ianess kõnele Krk

igatsus igatsu|s VNg spor eP(-os), -ss Hel San hv V(-śs Rõu), igätsu|s Kuu/-üs/ Vai Mar Kod KJn Nõo/-ss/, g -se (-sõ V) u igatsus, soov, iha küll mul oli igatsus oma `velje `poiga `vahtima `menna VNg; See `koose igatsus on kõigil Pöi; taal tuln suur igatsus, et ta tuleb mind `vaatama Aud; suure igatsusega lehm `tõmmas piima vähemase Tor; suuremad igatsust ei soa `olla, [kui siis] kui laps ää sureb JMd; minu igatsus ei lähnd `täide; igal ühel oma igatsused Iis; meestel om ike igatsuss poja `järgi Hel; kes Siberide saadeti, noil olna suur kodu igätsuss Nõo; imäl om suur igatsuss `lat́si perrä Krl

higistama igistama R(-mma) eP Trv, -eme Hls, -ämä Vai/-mmä/ Juu Kod/-ss-/ KJn Ran Puh; higistämä Kuu Har/-mmä/ Rõu
1. higi eritama, higine olema sina igistid `vaide ei vihelu(d) `ühtegi VNg; `enne igistan, siis akkan `vihtlemaie Lüg; palavaga igistatse Jäm; seda (kummeliteed) sai `joodud, see ajas tugevaste igistama Rid; jalad, `kainlu augud igistavad Tõs; see pala ajab igistämä. lahjaks igiständ Juu; ma igistasin, kui ma `eina `niitsin Kos; kääd igistavad `irmsast Trm; palav, inimene igissänd ära Kod; kevadete põllu töö aeg, siis obused igistasivad; kui söök palav, igista sial siis `süia Lai; kui juba igistab, siis akkab `aigus `väĺla minema Plt; ihu igisteb õige Hls; kui tare lämmi, siss võtab igistämä nigu sannan Ran; tõpõ `väĺlä higistämä Rõu || (tööga) vaeva nägema, pingutama [kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid selle korraga nahka? IisR; `ańdis `enne igistada, kui `vaĺmis sai JMd; küll igistas sial kallal, ei saand iast akkama Lai Vrd igima
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma Ku `nuore kuu `päiväl panid akkunad ede, siis ne higistid `talvel `ühte`puhku Kuu; `Leiba tuleb `sötkuda niikaua, et levalöime igistab Jäm; kui keedu `aulu tuleb, siis `akned igistavad Khk; kui `vihma teab, siis `aknad igistavad Muh; [tuleb] vanas kuus vundament̀i raeada, siis mõea ei igista Var; kus on akand [kartulid] juba märjaks igistama, sealt akkavad mädanema JJn; mesilased igistavad [kui talvel on mesipuu seintel niiskusekord] Trm; `kirve ja kivi igistase, ku na külmä om ja lämmind saa Ote Vrd eestama2, higitsema, higunema

ihess ihe|ss Trv Kam Plv Räp, -śs Võn Räp Se, ehe|ss Trv Ran Puh TMr, -śs Se, g -sse; ehass Räp peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides) ihess om õige ele `valge juśt ku õbe soomuss seĺlan Trv; ehessed om `siuhkjad kalad, nii viistõist `tolli [pikad]; sügiseld oesiva ihessed `randa; ehessit `tuĺli `arva `väĺlä Ran; ihess kudõ kah märdipäivä `aigo; ihesse `püüdmisest ommaʔ hõrrõ võrguʔ Räp Vrd ies, ikkekala

ihkuss `ihku|ss Har Vas Lut, -śs Se, g -sõ ihk [ta] `ihkass külh muidõ perremihe tütärd hennele, aga noʔ vai kõ̭iḱ `ihkuss kätte saa vai `täüde lätt Har

ihnus1 `ihnus Jõe Vai Aud KuuK VMr HljK, g -a Kuu, -e Jäm Ris, `ihnsa Kos Amb; `ihnu|ss g -se Nõo; ihnus Pöi Hi spor L(-os Mar), Jür Kad Sim Plt, g -e hv Sa, Rei Rid Khn/-õ/ Hää Hls, -sse KJn, -kse JMd, `ihnsa spor L, Jä Kod(-os; g ihinsa) Hls, `ihntsa Kse Han; ihnuss Vil Trv Puh, g -e Muh Trm Lai Nõo(`ihnsa); `ihnus- Kuu IisR Rak, -ss- Lüg Rõu; ihnus- Phl Juu, -ss- Har Rõu
1. ihne (inimene) `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva; `Ihnusa `voitu mies, `viina ei ole `raatsind `miestele `osta Kuu; `ihnuse inimese kääst äi saa sa midagid Jäm; kui isa ihnus siis poeg pillakas Khk; Ta on ju seda ihnuste sugu Pöi; va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda Käi; Kui vanemad oo `ihntsad või laisad, siis õpetavad oma lapsed kua `neukstes Han; Nenda ihnus et ei raatsi ninna nuusata Saa; meil on neid ihnukseid küll JMd; `ihnsa inimise käsi ei käi `iasti Ann; ta oli nii ihnus nigu üks igavene koi VMr; kes peremees nisuke ihnuss oli, ega selle juures `teenijad kaua old Lai; Sedä ihnust ma juba tää Hls; ku ihnuss `pernane `olli, tu̬u̬ es täi jahu panna [küpsetamisel] leevä `alla Nõo Vrd ihnass, ihnur
2. laisavõitu `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [hobune] Mär

ihnus2 `ihnus spor Jä, Trm, g -e Khk Mär Tor Hää Kad Iis KJn; `ihnu|ss Trv, g -se Puh, -sõ Nõo spor V, -sse Lüg; ?ihnus g -e Juu ihnsus tämä on kui `ihnusse auk, tämä ei saa täis `millägi Lüg; `ihnusega `lähtvad inimised rikkaks Khk; ega temal oma `ihnusega `täidi kellelegi `ruasu `anda Kad; ajab `ihnust taga Iis; temä `ihnusel põle enäm `otsa egä aru KJn; elun tulep `kõ̭iki ette, `ihnust ja `ahnust Nõo; taa võisi anda külh, aga `ihnuss ei lasõʔ Har; `ihna ai süvväʔ, `ihnuss kanna ai; oh su `ihnuist Se

ikaldus ikaldus hv eP, ikk- VNg(ls) Vai, -ss Puh Kam Har Rõu/ig-/ Räp(ls), g -se, g -sõ Har Rõu Räp; ikaltuss Krk; ikalduse- Hls Ran, ig- Khk (vilja-, looma)õnnetus, nurjumine ikaldus villal sees Mar; ikaldus võt́tis suiviĺla ära Saa; ta elu ei lähä `easte ika na ikaldust Ris; kui `vastlabä on vana kuu sees, siis on noorte `loomade ikaldus Juu; ikalduse aeg toob `näĺga Kos; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab, või maru rabab [vilja], see on ikke ikaldus Plt; täo `aaste olli viĺläl ikaltuss Krk; vihm and ikaldust, ja põud kah Kam; timahalt oĺl mul suvõviĺlä ikalduss suuŕ Har Vrd ikandus

ikelduss ikeldu|ss g -se „õnnetus“ – Hel Vrd ikelüss, ikerdus

ikelüss ikelü|ss g -se õnnetus, takistus mul oĺl tii pääl üt́s ikelüss; ikelüse peräst saa inime suure kahu Plv Vrd ikelduss

ikäss ikäss, -śs g ikkä Krl Har, `ikjä Krl
1. härjaike [härjad rakendati] ikätega Krl; häŕg `pańti ikkäde, ikäss `saŕvi takka; häŕjäikäss oĺl sääl `vaagusõn Har
2. voki süda voki ikäśs vai naba Krl

ilastama1 ilastama Kuu, spor eP(e- Mar; -ss- Kod), -eme Hls
1. ilane olema; ilaseks tegema `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide sen ärä Kuu; Pisikste lastele `pandi ila lapid kurgu `alla - - siis äi ilastand `riidid ää Pöi; meres [juues hobune] ikka ilastas koa Muh; See levatükk on ää ilastat Rei; Kui lapsel `ambad tulad, siis tä ilastab Han; lapsel nägu on ää ilastud Kos; uńt ilassas ja muris sia ärä Kod Vrd ilama1, ilatama, ilatsema1
2. fig a. (ilataoliselt) venima Aga kui pikalt taaŕ iki kuuma aage ää seisäb, hapneb ruttu ärä, akkab ilasteme Hls b. lohakalt tegema, rikkuma See töö oo ilastud, need mehed `olle - - koa katuse ää ilastan. ooletud Han; mis sa ilastad kui sa üht tüed õieti ei tie VJg; see põle kellegi töö tegemine, see mut́u ilastamine Trm

ilgus `ilgu|s g -se IisR(g -sse) Trm
1. kius, jonn õtst õtsani `ilgust täis tõńe Trm
2. pahur inimene `Ilgussega on `teistel `raske elada, iga `veikest `asjast võttab `kinni; Täma kadund `naine oli `irmus `ilgus IisR Vrd ilgur

ilmas `ilmas R(-ss Kuu) spor Sa Hi, Noa Tõs Hää(-es) spor KPõ, Lai, `e- Rei Mar Juu
1. ilmaski ei elades `eiga `ilmas ma enamb `siie tule VNg; me pea `ilmas `rohkem kut ühe muna pösas Jäm; Nina jooseb ku mahlakask - - tema `ilmes kuivaks ei jää Hää; `õhta ma `ilmas ei old unine Amb Vrd ilmal, ilman
2. (väga) ammu Mönes kohas pole adra nina täit `mulda koa, aga inimesed on ta `ilmas pölluks ajand Pöi; `mõtle, milla `ilmas siin viimati puid maha `võeti VMr; mõni oli `kaevand kunagi `ilmas [augu], ja oli `kińni `kasvand Lai

ilmast|-ilma ilmast `ilma spor Sa, Rei Tõs Hää Saa Jür JõeK VMr Kod/-ss/ Vil M T Har spor VId; `ilmast `ilma spor R, Muh spor Jä, VMr Kod/-ss/ Äks Lai Plt/-ĺ-/ Pil Hls; elmast `elma Rid Vig alati, ühtelugu käib `ilmast `ilma ühest kõhast `tõise Lüg; ilmast `ilma `joonud Khk; angelda elmast `elma, põle `aega maha `istugi Vig; mustad vareksed, nemad `ilmast `ilma karjuvad siin VMr; emä õli ilmass `ilma `aige näil Kod; `ilmast `ilma järvel, ü̬ü̬d kui `pääva Äks; ilmast `ilma vihmane ja `säänte maru Hls; noh ku sa talumajan olet, siss sina olet `tu̬u̬briotsa all ja kaalpuu om sul ilmast `ilma säĺlän Ran; ilmast `ilma `haigõ Räp Vrd ilma|-ilma, ilma|ilmas; ilmast-ilmani

ilmatusti ilmatu|sti KJn, -ss Kod väga palju no läks sedä `aega ilmatuss [kui harkadraga künti] Kod; Kui ma `oĺlin ju `kümne `aastane, siis akasid teopäeväd ärä `jäämä, aga `enne `oĺli ilmatusti KJn Vrd ilmatuhe

ilmsi `ilmsi R spor eP(`e- Mar; -ĺm- Hää KJn), M T Krl Har Rõu, -ssi Jäm Khk Noa; `ilmpsi Jäm Khk Kaa Emm Rei Kse Ris; `ilpsi Pöi
1. tõeliselt, mitte unes kas oli unes vai `ilmsi Kuu; justkui oleks `ilmsi oln Muh; nägi kohe `ilmsi viirastust Juu; unel või `ilmsi Krk; [magades] näen kõik kui `ilmsi, et vanaesä `tuĺli ussest `tarre Ran; näi und niguʔ `ilmsi `õkva Rõu
2. avalikult, suisa no sie õli kõik sala `mahti kui sa pidid [jahil] `käimä, ega `ilmsi `tõhtind Lüg; päris `ilmpsi `vargus kohe Khk; kas tata (piiritust) tohib `ilmsi `müia Muh; täis `elmsi varas juba Mar; `kaotasi nõela `ilmsi (järsku, märkamatult) ää Khn; võtab päris `ilmsi JMd; nüüd sa võĺsit `ilmsi Krl
Vrd ilmse, ilmsilt, ilmu, ilmulikku, ilmusi, ilmuss
3. ilmsiks tuli `ilmsi, et tämä varastas Lüg; se `tarvis `ilmsi (välja, üles) `anda Vai; ükskord tuleb ikke see asi `elmsi Mar; aga kui ta `ilmsiks ~ `ilmsi tuleb, eks siis ole `süidlane kis põle ülesse and Hag; `vargus `tuĺli `iĺmsi KJn; temä tõi `ilmsi küll (sünnitas lapse), ärä es `kaote Krk

ilmsiks `ilmsiks Muh Rei Hag Kos JMd Koe Lai Plt, -mss- Jäm Khk; `ilmpsiks Jäm Khk Kaa Emm Ris; `ilmsis Han KJn/`iĺ-/, -ss Krk Puh avalikuks, teatavaks ta tegi se aśja `ilmssiks Jäm; se söna o `ilmssiks (tarvitusele) saand sedassi; vale tuli `valge ede, tuli `ilmpsiks Khk; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada Muh; sai `ilmsiks, et ta oli `vargil käind Kos; kõik aśjad tulevad ükskord `ilmsiks Lai; ega paĺlu kuritü̬ü̬d `ilmsiss tulemede ei jää Krk Vrd ilmi, ilmsi, ilmsist

iludus iludu|s Kuu Lüg(ls) spor eP(elo- Mar) M, -ss hv T V(ilo-), g -se, g -sõ V
1. ilu, kaunidus `laśsis maha [siniraa], siis ma nägin ta `sulgede iludust Mär; siĺmad on siĺmanäo iludus Saa; iluduse pärast `tahtsivad kadakit [puunõudeks] Äks; tu̬u̬ piab jo `liĺle iludusen olema ja `eńgli `äädusen, kes sinu [maja] kondradi saab Nõo; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ Rõu; [naise] Ilodusõ pääle ka õks kaia as; ilodusõ peräst tuvvass [jõulukuusk] Se
2. kaunistus, ilustus ilus pisuka kell oli ja `oite `pienikäne hobe vai kuld kett viel ka iluduseks Kuu; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all, see pael `oidas kuvve saba laiali, oli änam iluduseks Mus; [seeliku] toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; `nuaga lõegotud iluduisi `ümber Kod; maagõ langaʔ `pańti rätele `vi̬i̬rde ilodusõss Rõu Vrd ilu1
3. kaunitar see (tüdruk) oo päris iludus Khk; iludustele on `antud koa au`indasi Kos; `pi̬i̬ti tõist maailma iludusess Puh; Leeni ollõv mi valla iluduss Krl

ilus ilu|s eP(-o|s; e- spor Hi Lä, Mih; jõ- Khn; u Sa Muh) M hv Ran Nõo Lei, -ss Krk TLä, -s(a) R(ilo|s Vai), g -sa (-e M); illuss (-o-) T(`i- Rõn) V(-oś[s] VId), g ilusa (-o-) (-e- San, -õ San Krl Har); komp ilosõmp Plv (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. meeldiv; nauditav a. (silmale) kaunis, nägus ilusa `silmadega ja ilusa `suuga [inimene]; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, sie ei saa `arvastigi `kaunis `olla; Mies `piibuga nägüsämb, `naine `lapsega ilusamb Kuu; kas tei ise `tiate kui ilusas `luoduses tei elate Hlj; `Ninda `kauva ilus `tütrik majas, kui arakas `aia`teibas Lüg; ennεε· kui ilos mo kleit on Käi; elosad `koltsed lilled Kul; vanaste ilusami plikasi kiusati `mõisa Tõs; Jõlusatõlõ põlõgid jõlusi `riidi taris, nämäd muõdu jõlusad küll; Ilus (tarvitusel vaid loomi meelitades) koõr(koer), tulõ `siia Khn; kase `lehtedega sai väga ilust kollast tiha Ann; nüid on ilusambi `aśsu, kel aga raha on VMr; ilus tüdrik (toalill) Trm; ilosa `paĺgitegä, ümmärguse `näoga mi̬i̬s; kõege ilosam karv on sügise obesel; muss juuks või `ruuge oo ilus Kod; `tehti lühike nurk (puhasnurk), et ta ilusam on SJn; ärä kahetess, es tohi ütelde ütegi asja `pääle ilus, looma ega inimese `pääle, siss juhatedi kohe, kos ilus om, `kintse vahel Trv; ilus jume `põskin Hls; [tüdrukud] `raaṕke pada `puhtess, sõss saat iluse musta abentege mehe; iluss nägu, aga sita tegu Krk; `ammit üteldi oleva täl ilusit Ran; ilusile lastass kõ̭ik usse `valla; illuss nägiss rõevass Puh; kellele armass, sellele illuss; küll si̬i̬ `valge sirel om illuss, `õkva ku naarab aia veeren Nõo; tu̬u̬m om nii `illuss `valge, kõ̭ik `äitsmit täis Rõn; illuss ńagu, sita magu (toidust, halvast inimesest); oi˽ku illuss lat́s om, illuss tiĺlukõni nõ̭na ja, ots üless Krl; ilusõid kõllatsõid `lih́ti latsõ `koŕssi rutatõn Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; illośs ńägo massa ai `ku̬u̬rmat sitta; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, sis saa illośs Se; panõʔ kannulõ illośs rõõv́aśs, `tu̬u̬gi saa illośs Lut || (võrdlustes, peam ilusast olendist) Ilus ku `päiväpuolt õun, `valge klaar näost ja punased põsed Lüg; Ilus nagu sia poig (lapsest) Jõh; Kui [naine, tüdruk] on ise ilus ja `riided ilusad - [öeld] sa oled ilus kui pruut IisR; Nii ilus kui maasikas ja nii `valge kui piimapiisk Mus; Nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; Ilus nagu saksa laps (puhtalt riides); Ilus nagu `taeva ingel Han; ilus nigu karikas (asjast) KJn; iluss ku piĺt kunagi Krk; ilus tütär kui ladvaubin; roosa klaari `näoga, ilus kui ua äedse ~ roosi nupp Ran; ku `äste `süvvä `anti, siss olli obese ilusa nigu pildi; illuss tüdrukene nigu maasikmari; obese olliva ilusa ja siledä nigu `püt́sku; `väega iluss märä, `õkva nigu kätega tettu Nõo; meil oĺl hopõń illośs nigu ujakala Rõu; tiä om nii illośs kui puṕp; illośs `tüt́rik nigu liĺl Vas; illośs t́siga kui pahrukõnõ Räp b. (kõrvale, haistmismeelele) nauditav, meelepärane sireli `öitel ilus ais Käi; küll see oo elos tantso lugo Kul; pagana ilus väärnimi Kir; ilus koirohe õhk; ilus ääl kui tina piĺl PJg; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; on ilos ääl inimesel, kui laalab ehk kõneleb Kod; nõnda iluss tasane kõne Krk; temäl `oĺli iluss eli kah, `õkva `tahtsit kullelda ta `laulmist Ran; `kandlemäng om kah iluss Nõo; oi, illuss om tu lugõmõnõ (palvetunnist) Krl; tu̬u̬ om armõdu illośs laul, `õkva vi̬i̬ võtt `silmä Vas; siska om õks `seĺge sõ̭nolõ, om illoś helüle Se
2. (oma laadilt) korralik, sobiv, kõlblik, paras jne `pandi ikke liha `ahju ja, `tehti ikke ilus süök Lüg; Sie ei õld ilus tegu `ühtigi Jõh; sel kaupmehel on `oige ilosi `arjo Vai; [seemnevili] puhas ja ilust terad Käi; [tuulamisel] esimene vili oo se kõige elosam Mar; rädistab naa ilusad peenikest `vihma Tõs; nii ilus puhas puu et kõlab Tor; nüri nuga ei ti̬i̬ (lõika) ilust `leiba Hää; uus ja ilus ja nägis kirik Rap; oraksed olid ilusad Kos; [lina] tahab niukest ilusad maad JJn; kus ma ilust `piima (täispiima) jõuan `osta Ann; ilos tasane tuul; `tervis ei õle õige ilos; kui ilosad `uassad õlid, siis `kaśvi ilos vili; kui piira `alla lahed tuleb ilosam riie, kui üles tõssad, tuleb sõre riie Kod; kaevus olnud `kangest ilus vesi Pal; luht oli poha seast ilust `einä täis Trv; `marju olli küll mõtsan, mõness kottel olli ilusepit; iluse jahust leib ollu Krk; jah illuss ja kõva si̬i̬p; illuss kesi ku kuld, illuss vahane ja jämme teräga Puh; sääl `olli illuss elukõrd, `kõ̭iki `olli külländ; ilus lume ti̬i̬; sa ti̬i̬d `väega ilusa tü̬ü̬; ilusimbist `nahkust tetti käigi kask Nõo; tä koŕv oĺl ilosit kikka `siini täüs Kan; see sai illuss kuhi, parass magu `õkva nigu kana muna; mul nakass `põrsakõnõ ja ilusambass minemä Har; küll ta `nu̬u̬rusõ aig um illośs Plv; olõ eiʔ illośs ku tütärlatsõl om tätär ette lõõgat Räp
3. soe, selge, päikesepaisteline (ilm) aga siis kui ilus ilm tuleb siis vesi pageneb Kuu; oli ilos `ilda Vai; ilus kina ilm Phl; ilm läheb ilusase Var; täna `näitab ilus omiku olevad Kei; kukk laulab, noo nüid läb `jälle ilusalle VJg; ilm seisab ilus Lai; ilm lähäb ilusamalle Vil; ilm lää ilusepess, pilve lääve `kõrgepess Krk; ilus aenaaig, nüid saab ain ruttu tettuss Ran; illuss sükiss Puh; pühäbä satte ärä ja läits ilusale kuivale; küll om illuss õtak Ote; ilosa ilmaga um susi ilma `julgusõldaʔ Rõu; illoss suvi `väega, lämmi ja illoss Räp; lää kohe ilmal ilosal ja lää pääväl valusal Se
4. uhke, tore, meelepärane `teinekord kui kalu on `palju, on ilusamb `vörku `paati vedada Jõe; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] Kod; kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid, lipud pial ku ilus oĺli `sõita SJn; `olli küll ilus `vahti, noid katussega `kuhje Ran; koodiga oĺl katõkese `väega illuss lüüäʔ Har
5. (küllalt) suur, tubli vanal aal õli `rupla ilus raha Lüg; rubla sai `pääves, ilus raha `oĺli Vän; müis ärä, sai jälle ilusa kopika Ran
6. (hüvastijätu vormelites) Ilust `aega. (vastus( Ilust `aega, (ilust `aega) Rei; ilus tervis Kad
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) Ilus ku pudelipilt `peldiku `seinäl Lüg; teeväd ilosa tüki ärä, ei sua `arvo et äbi one Kod; illoś ḱül noʔ, liud `kat́ski Se
8. ühel ilusal aeal (kord, kunagi) Jaań läind `sinna vesi`veski tammi `peale Mih

ilusasti ilusasti Kuu Rei PJg Amb Tür Lai Plt, -e Kuu Jõh Muh Aud Tor Juu HJn Kad Trm Võn/-o-/ Räp/-õ/; ilusast R Jäm Muh Rei JMd VMr Iis TaPõ(-ss Kod) Plt, jõ- Khn, ilo- Vai Ris van Kod/-ss/, Kan Plv/-õst/
1. meeldivalt, kenasti; toredasti sisokaine `laula ilosast Vai; küll aga mõestab ilusaste vilistada Tor; ilusast `riides nagu nukk JMd; `usklikud pidäväd `ku̬u̬li. imeilosass laalavad ja `loevad Kod; tiä tennäśs `väega ilosast umma immä Kan; kõ̭iḱsugu rahvast oĺl sääl ku̬u̬h - - ja `väega ilosastõ mängite Räp
2. korralikult, hästi; sündsalt `istu ilusasti Kuu; `tõmba ilusast `kanda (king korralikult jalga) Muh; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõ Khn; aab `pahtub ilusasti kokku PJg; siis sai ilusasti kuńst`väätist `panna Amb; karukaar annab ise ilosass `põhku küll riśsikeenä siden Kod; aa nüid `itsmed ilusasti Plt; mi‿sa˽habit. sü̬ü̬ʔ ilosast Kan
Vrd illede, ilusade, ilusahe, ilusalt, ilusalõ, ilusta, ilusti

ilves ilve|s g -kse Kos JõeK KuuK JMd VJg, -se hv Sa L K, Lei, -sse Muh VMr Iis Kod, -sa Kõp; `ilve|s g -kse R(g -se IisR, -sse Vai; -ss g -sse Lüg); ilve|ss g -sse Hää Trm Plt KJn Krk Hel Kam(iĺv-) San Plv, -se spor M, Võn/iĺv-/ Ote V(iĺve|śs g -sse Rõu Räp); ilbe|s g -se Tõs Tor Kei Hag Jür Plt Lut/-ss/; iĺbe|śs Lei; ilves Ans Jaa Rei, `i- Kuu Hlj, g `ilve; ilvis, `i- g -e Ris; elves Mar
1. ilves `enne oli kaks `seltsi `ilvest Hlj; `lähma `ilveksi `püüdämä VNg; `ilves käib puus Lüg; se `lehmä on täis `ilvesse `karva Vai; `ilved `ööti ikka koa `loomade kallale toppind Jaa; laid`moade peal ilvest ei ole Muh; nao sur elves lähäb (jookseb kiiresti) Mar; `ilvised taht `lamma talled ää `murda Ris; [perenaine] `viskas selle ilbese naha selle nuorikulle `ümmer ja soat siis ilbeseks Jür; iilib nagu va ilves KuuK; vanast õli paĺju ilvesseid Iis; ilvessege tett pu̬u̬l nädält `jahti, enne ku kätte `saadi Krk; ilvess ollõv udarõ `kaksaja Har; uba `karva ilvess Se
2. = ilveshain ilvess ~ ilvessain – naid om aenama pääl Kam; ilvesse˽soiõ pääl kasussõʔ; ilvessil ummava˽`valgõ˽`häelmütutuʔ, ku ilvesse˽`väega `häitsäseʔ, tu̬u̬ `näütäss `halva aaśt`aiga Plv; mätäss pää hain ~ ilvess Vas; iĺvesseʔ `kaussõ niidü pääl nigu pummvilla `täträkese peenikese varrõkõsõ otsah Räp; lätt `su̬u̬tsest, ni ilvess kasuss Se; ilveseʔ `valgõʔ, `pat́ju `säetäss [nende „villast“] Lut

imestama imestama spor R(-mma) eP, -eme Hls Hel San, -ämä Kuu Lüg(-a) Kod/-ss-/ KJn T, -ämmä Vai
1. imeks panema, imestust avaldama ku nie `endised inimised üles `tousisid, küll ne imestäsid (imestaksid) Kuu; Küll näväd imesteti, kuda sie sedasi saab `õlla Jõh; külä `rahvas imestäsiväd, kust nämäd sene raha `saivad Vai; se ju üsna imestamese vεεrd, et se poiss on sene tüdruga vetnd Emm; ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; imestab iga aśja üle Pal; rumaluisi `tehtud et imesta ää Plt; ma `õkva imesti, et ta nii ruttu valmiss sai Ran; sedä ei või ärä imestädä mina Kam
2. (imestamisega) kaetama imestämine `mengu haguri `perse (öeld, kui ei usuta nõidust) Kuu; leib on imestettu ei akka `kerkima; `kiegi oli `piima `vahtinu ja imestannu; ku `toine imesta `kanga `välja, sis pida `ütlema [kaetuse vastu]: se olisi `palju ilusamb viel kui sinu sitane nena ei olis üle käinu VNg; tohohh kui `priske laps! (vastatakse kaetuse vastu) imesta `itsi ja `musta `kassi `putsi Jõh; ta imesti `lapse `ninda `vällä, et laps jäi `aigest ja suri Vai; [laps] oli rahutu. `ööldi, et laps on ää imestud Kul; `enne‿i tohitud `luome `võeralle inimesele näidata et pärast imestab äe Kad; võõrasema `ütles, et mina olen isa käe ää imestand Sim; tämäl õli kuri siĺm, nigu `piäle lei, kõhe imessäs ärä Kod
Vrd imeldama1, imetama2, imetsema

himustama imustama (-o-) R(h- Kuu; -mma) Muh spor Hi(h- Phl) L K I(-ss-Kod), M(-em[e]) spor T V(h-; -mma; -õm[m]õ Krl); immustama Sa Hi(h- Rei) LäLõ Hää Saa Kei Kõp T, -õmõ San Krl(h-); himmustam(m)a Har Vas; em(m)ostama Mar
1. (suurt) himu tundma, (väga) tahtma või soovima `Iestläsed olid himustetud `tuplie `laeva`miestenä Kuu; nämä kaik imustivata `käiksi aga ei `saanu VNg; aga juttu `raamatusi en õle imustand lugeda Lüg; kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd Vai; loom immustab paha `pεεle Khk; Vana oli surmani õlle immustaja inimene Pöi; ma immusta `värsked kala Emm; kaera kile, ma imostan ka seda Aud; imustadi noore `kuuga `kõiki tiha Ris; kaanid imustavad mudavees ika `olla HJn; minä en imussa `laubasel pääväl `tü̬ü̬le minnä Kod; ma imustaks küll seda tüdrukud võtta [naiseks] Ksi; siss võide paerast juvva niipaĺlu ku süä imustess Hel; kõllane `oĺli põlatu väŕm, es imustava rahvass Ran; oi ma imosti oppi Võn; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ärä immustõgu˽tõse varra Krl; midä näge, tu̬u̬d ost, ar himostass `kõ̭ikõ Se
2. kedagi ihaldama, iharust tundma mõni poiss imustas `piigada, ke õli tema südäme `kinni `kasvand Lüg; kui tütärlaps paĺlo `poissa emostab ja poesid käeväd, [öeld] jüsku va märä obo Mar; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel; poosi `tahtsiva toda tütärd iks immustiva Nõo; tä toolõ `väega himostass, tä om `väega sõbrah [tüdrukuga] Se

inahuss inahu|ss Se, g -sõ Har; inähüśs Se (lühiajaline) inin ma kuuli, et laudan oĺl üt́s inahuss Har; lehmä inähüśs Se

inetust inetust Lai, -ss Kod halvasti, inetult mõni `ütleb tõesele inetuss Kod; käis inetust `riides Lai Vrd inetumast

inglis(e)- `inglis- spor R(-k- Kuu) eP(-es Hi), -ss- hv M, Võn Rõn Kan Vas/-ń-/; `englis- Lüg Ris/-es/, -ss- Nõo Rõu; `inglise- Khk Muh JõeK VMr Kod Võn, -sse- Lüg
1. Inglismaale või inglastele kuuluv, inglaslik mina oppisin `inglis`kiele `ilma `kuolita Vai; siis ta `sõitis ulga `aega `inglise laeva peal Muh; `ingles (naise) valitsos Phl; ko mina olin `kümme `aastane, siis oli siin merel kaks `engles `laeva Ris; `uhkasivad oma usuga et `inglise usk JõeK; `englissvägi Rõu
2. Inglismaalt pärit või sealt levinud olen `tantsind keik `tantsud, `inglis`tantsud ja - - kaik `vastamisi Kuu; kui panin `inglis tubaka `suuhhu, siis akkasin pugi `nahko `kiskoma Vai; nüid on `inglis `töugu sead Krj; tonn on kuuskümmend kaks `puuda - - `ingles tonn Käi; Inglisnõel (haaknõel); Ingliskruuvõti (tellitav mutrivõti) KuuK; aga `antke `mulle `inglis `virtsi (?nelki); Värviliste loe- vai inglislõngadega ilustati [heegeldatud] tekk ära Trm; `inglise lõng `seisi kava. ta oo küll kuue `keine Kod; Kus sellen talun om obese, raavle inglise riisten Pst; siss oĺl `ingliss alaś - - `inglise alaś, alt laǵa ja sais ilma `sisse `kaivmada paku pääl Võn; `ingliss nit́t om `saapa soŕt Rõn
Vrd inglas(e)-, ingluss-
3. Inglise riik `inglise ja saksa tükiväd kokko minemä Kod

inglismann `inglis|mann, -ńn g -manni, -ńn- hv Sa, Muh Mar Ris Nis JõeK VJg Kad; `inglismann g -i spor R(-k- Kuu; -ss- Vai); pl `englismańnid VNg/-nn-/ Khn; engels|mann g -manne Ris; iŋŋemann Khk; g iŋŋesmani Rei
1. inglane Ei `karda `Inklismanni ega Jaanimigu `lehmä (julgust teesklevast inimesest) Kuu; `inglismańn oli `kange meremees Jäm; iŋŋesmani keeld äi `oska Rei; Meie `arvasimõ, et `englismańnid suavad sellest (saksa keelest) aru kua Khn; `inglismannid on pagilouad JõeK; kuolitud tüdruk, kes `oskas `inglismań̀nidega `riakida seda kielt Kad
2. Inglise riik, laevastik jm `Inglismannil on vägevad `laevad IisR; mis see iŋŋemann üksi änam nokib (sõdib Saksamaaga) Khk; `inglismańn ikke räägitasse sõdivad ja `mässävad Mar; engelsmann tuli merel Ris; `inglismańn oli siis mere pial siin Nis Vrd inglane, inglasman
3. Neeme küla elaniku hüüdnimi neid (Neeme inimesi) `üiti juba vanal ajal `inglismanniks [sest] `inglane on ka, `kuskil `kuuleb [midagi] ko˛e on jäul Jõe

ingluss `inglu|ss San, g -sõ Se(-śs) inglane; Inglise riik `eńglene vai `ingluss San; `ingluśs saksagaʔ `taplivaʔ Se

ingluss- `ingluss- San spor V(-śs- Se; -üss- Plv); ingluss- Hel; `eńgluss- Krl inglis(e)- Inglussriista (ilma loogata rakmed) katõ hobõsõ jaoss Hel; [buurid] sõdiva suurõ `inglussriigi `vasta Har; minevä talvõ oĺl `ingluss `haiguss (gripp) Rõu; `inglusstina um `valgõ; `inglüss sool Plv; Mõ̭nõ˽rikka˽`koiva - - `ingluśslangast `säŕke; Suvõsäŕgi˽`koetevva `ingluśslangast. Ostõt `valgõ niit́ `veete üless ja `inglusslang `koete `sisse Se

hingus `ingu|s Kuu Vai spor eP(-ńg- Lai), `(h)ingüss, -ńg- spor V, `inktu|s Hi(`h- Phl), `engu|s VNg Jõh Vai, -ss Trv Hls, `eńgu|ss Trv Puh Krl, `engü|ss Krk Har/-ńg-/, g -se; `eńguss- Kam; hingu|ss g -sõ Rõu; g `inguse Hel; `eńktus g -õ, -üs g -e, `entus Khn
1. hingamine seeme [juua] on naa suur kut ta öhe `inktusega joob; Üks inktus joua teise alt εε (hingeldab pidevalt) Emm; ku `aige om, `engüss jääss vähepess Krk; `maalise [tulevad], ku maa `inguse kottal [magad] Hel
2. hingamis- või õhutamiskoht `hülge `hinktuse augud [jääs] Phl; suurõ allil põlõ nii paelu `entusi; Siis tuli vana suuraĺl `enktusõ `piäle `engämä Khn; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss, siss üteldäss: `eńguss mulk Kam
3. tuulevinu, -õhk kui on `vaikne, ja tuleb pisikene [tuul] `sinna `ulka, siis on tuule `ińgus Lai; tuulõ `hińgüst um veidü ei ajaʔ aganat `vällä Vas
4. puhkus, rahu sie läks `engusele vähäst ajast; oda omale vähä `aiga `enguse `aiga VNg; nii kava ma ole sii `ingusel Muh; koeril `engust ei ole, inimese käiva `raavi `mü̬ü̬dä Trv; `ankõʔ aholõ `hingüst: `pankõ `katla ala tuli Lut; hingusele minema fig 1. surema kaik on `ingusele mend, on ärä `surred Kuu; Läks varakuld ingusele (suri enneaegu) Emm; Inimene oo vana - - akkab `varsti `ingusel minema Han | lät́s joʔ igäveste `hingustõ Rõu; 2. tegutsemast, olemast lakkama Pailud talu kohjad oo `ingusel läin; Mõisad läksid kõik `ingusel Han Vrd hingüsevahe
5. söögivahe timä `tahtsõ üte `hingüsega taad rüä `olgõ ärä kündäʔ; kolʔ `hińgüst oĺl õks pikä pääväga tetäʔ. sügüse sai kat́s `hingüst enneda vällän hobõsõga tetäʔ; kellä `kümne `aigu nakati `lõunõ `hińgüst tegemä Har

iratsuss iratsu|ss g -se Ran Puh Kam Rõn himu, iha a. (tungiv) soov tuleb tu mińeki iratsuss `pääle, kas pidule, vai `kinnu Ran b. (tugev) sugukihu meie lehmäl es tule iratsuss `pääle Ran; [mees] aap `omma iratsust `küllä pitti takan Kam

hirmsasti `irmsasti Jäm spor L KPõ, KJn, -e Muh spor Lä PäPõ KPõ, Kõp Trv Pst Ran Nõo, -st Jõe IisR Muh Hää Ris spor Jä ViK, Iis spor TaPõ, Pst Võn Kam Kan/h-/, -ss Kod, -est Krk; `(h)irmusast(i) Kuu; `irmssast Jäm, -i Kaa; `jõrmsast Khn; `irmpsasti Ann Mus Kaa, -e Khk Aud Kse, -st Jäm Ans/-est/ Kaa Jaa Tõs; `irpsasti Jäm Khk Kaa Aud, -e Jäm Var, -st Jäm Kaa Mih; `ermsast Rid Vig Kir, -e Rid Juu; `ermpsasti Hi(-st Käi), -e LNg; `erpsast Hi(h- Phl), -e LNg, -esti Emm Käi
1. hirmuäratavalt, koledasti küll tema voib rumalasti `rääkida, nii `irmsast et Jõe
2. (kogust või viisi märkivalt) a. kõvasti, tugevasti, väga (palju) `vihma sadas `hirmusasti Kuu; mul ema `möistis neid `irmpsasti neid `loulusid Ans; [tapmisel seale] Römps `pandi nina `peele et äi `karjund `irmpsast Kaa; `öhtu, kui lamp toas pöleb, siiss tubru tikub `ermpsast tule lisidal Käi; ing täis, kirub ja vannub `irmsasti Mär; kaks `korda `eksisin seenel nii `irmsasti ää et Ann; läkastab `irmsast köhida Trm; ku kaŕjussed `irmsass ekotavad, kõhe sadu tuleb Kod; võerasisa `irmsast `oidis meid Pal; sääse salvava `irmsaste `täembä `õhtu Trv; [mehed] edetaren pusõlnuva ja purõlnuva ja `irmsast `rü̬ü̬ḱnüvä Võn; ja köögi`tüt́rigu, nu `pü̬ü̬rsevä `irmsast `naarma Kam; süä `hirmsast valotass Kan b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult siel oli `hirmusasti `hülge siel `kaljul Kuu; Kivindi tänavas oli nii `irpsasti palju kivisid olnd Jäm; sis‿nad `kuumasid `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; pruudil olid `irmsaste pikad `leieri sabad Mär; `irpsasti oli enne tööd Aud; nii `irmsasti vett oli täis [kartulipõld] Pee; vanger kisendäs `irmsass kõvass nagu kured lähväd sügise Kod; minevasta oli nii `irmsast `õunu Lai
Vrd hirmsade, hirmsahe, irmsald, hirmsalõ, irmu, irmuliselt, hirmutudõ

hirmus irmus Jäm Krj Pöi Muh Mär Var spor Pä Ha, Jä Trm VlPõ, -ss Trv Krk T V(h-; -śs Rõu Se; n `hirmsa); `irmus R(`h- Kuu; n -a VNg Vai) spor Sa, Muh Kse Han PJg Hää Ris JJn ViK Iis TaPõ KJn Kõp, -ss M hv Puh; g `irmsa R eP eL(-e Krk; -õ San; `h- V), -ssa Khk Vll Var, `irmpsa Sa Kse Var Ris Hls/-e/, `irpsa Khk Var Aud HMd, `irmusa Kuu(`h-) VNg Jõh Vai; ermus Kär Hi(h- Phl) Mih PJg spor HaLä, Kos, -os LNg Mar Kul, `ermus Vll, g `ermsa (`h- Phl), g `ermpsa Vll Hi(`h- Phl), `erpse Emm(ε-) Käi, `herpsa Phl; pl `ermsad Tõs; jõrmus g `jõrmsa Khn; -`irmus g -sse IisR (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
I. a
1. hirmuäratav, kohutav, õudne `hirmus oli mend `armasa kosi oma pikke `piibuga ja `laia `kaabuga Kuu; `Röökis `irmpsa äälega Jäm; Poiss vöttis nii `palju `irmsaks (tundis hirmu) Krj; Küll nii `ermpsa inimese surm vöib ermus `olla Rei; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; ta nägi `öösi ermost und Kul; `ärgade kohitsemine oli ühna vanal aal `irmus töö Han; misuksi `jõrmsi `tjõmpa `kloostris `tehtud Khn; meri on täna üsna `irmus näha – ta vahutab keik Ris; eks ned `mõisnikud olid ikka koledad küll `enne. `irmsad inimesed Nis; `irmsamad `aśsa ei või `ollagi kui sie mõrtsuka asi VJg; si̬i̬ on `irmus, teda (kala) õnge otsast ära võtta Äks; nägin `irmsad `looma Lai; mea `peĺgä irmust `asja Krk; aga ta lääp `tolle `irmsa elu seen segätsess ka vi̬i̬l Puh; pojapoig ti̬i̬p `irmsit tüḱke, varastap sõ̭sarõ raha ja ju̬u̬p maha; t‿ollu üits serände irmuss `aiguss et, inimese pasandanu ja ossendanu Nõo; irmuss aig `oĺle, kõ̭iḱ jo `paĺli Võn; huśsi pant om hirmuss Vas; mul `saie irmuss ku ma soe `näie Lei Vrd irmulik, hirmuline
2. ebameeldiv, vastik; inetu tämä `siunas minu nii `irmusal `viisil Vai; sool o nii pitkad `irmsad `ambad Muh; sa nεεd kui `εrpseks on elud majad jεεnd Emm; me pidime ta (paruniproua) kätt jälle `kangesti lakkuma ja `suutlema nii et irmus oli Kos; üks vanamoor räägib oma `irmsa saana urtsikust Pee; `tuiskeb ja sajab kas `tiäte kui `irmus KJn; kole irmuss ilm Krk; ei tohi `kaśsi `sülle võtta, kaśs lääb kõhnass ja `irmsass; vana irmuss kana, küll ta võib vi̬i̬l võhkeldada ütest `tõisi; mia `mõt́li et, mia ole küll vanass ja `irmsass jäänu, a vi̬i̬l `irmsimbit om ku mina ole; küll nüid ti̬i̬b `irmsa näo, moka `tõmbab `kuĺpi (mossitavast lapsest); illuss nägu, irmuss tegu; ni̬i̬ vene nime om `irmsa, ei paenu ki̬i̬l `ütlemä `tõisi; küll om irmuss kuulda, ku `sõimleva ja tülitsevä; kü̬ü̬k om `irmsat `aisu täis Nõo; ku soolikit kaabitass, sõ̭ss tulõ säänest hirmust löt́i vai läḱä mahaʔ Kan; a tu̬u̬ noorõ iä elo kõ̭gõ `hirmsap oĺl tu̬u̬ rehe `pesmine; `hirmsa hais oĺl tu̬u̬l pahru lihal Vas || (hüüatustes) oh sa vana `irmus Vai; uujoh `hirmsa, mis sa hullat Har
3. (kogust või viisi märkivalt) a. (koos substantiiviga) (väga) tugev, kõva, rohke; erakordne, tohutu saab `irmsad `viĺjad sialt (maa) pialt Jõe; ja inimised olid ka nii `hirmusass hädäss; no eks siin on `talve `tuiskud `hirmusad küll; Tubaka nälg on `irmusamb kui `leivä nälg Kuu; selle `irmpsa kuivaga valastab puhas ää [vilja] Jaa; ja poiss külmetäb ja nii `irpsa valude sihes Var; see oli siis suurte `irmsa vaadidega `jälle talve `köidud viina `vooris Tõs; `põrssid jõua `osta `kuskilt, irmus inge `inda tahvad Vän; täna `õhtu lähäb `irpsa joomaks HMd; mesperäss näen minä `irmsad `vaeva Kod; sel linaskil on kole paĺlu verd, `oitku. `irmus veri Äks; kui päevä ümmer `valge rõngass om, siss om sel päeväl suurt `irmust maru `u̬u̬ta Hel; tütär si̬i̬ `rü̬ü̬knu `irmsat päävalu Ran; sina aad minu `irmsa tuesuga `väĺlä tühü Nõo; a `Haanihn oĺl hirmuss räüss ja maru Rõu || (mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, väga (palju), tohutult ta loeb `irmssal viisil Vll; Ühe umigu oli kalameestel erpsemoodi kalu Emm; Neid ounanuppusid on seasta üsna `ermpsa `viisi Rei; vihab küĺl teda `irmsal `kombel kohe HJn; keevitaja - - `irmsad `viisi kisendab Amb; rahvass `naarseva `irmsal viiel `järgi toda, kuiss `Roodna ärräle ütel Kam b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult tema `irmus on kaval Jõe; [hammas] `irmus kovast valuta Vai; `irpsa paelu kala said; see on nii `irmus oma isa nägu Khk; nii `irmpsad suured lestad; [soolakalad] Olid jo ka `irmsa `kallid Kaa; Mees oli ermus iseennast täis (pidas uhkeks) Emm; ermus väga suur must pili PJg; akkas irmus sadama Vän; Vanutsepuud `irmsa suure aavapakudest `oĺlid `tehtu Hää; armastan irmus sind JMd; nied (riisikad) kahanevad nii irmus ära, kui kiedad JJn; eks ta õle siin `irmus kava `aega `seisnud Kod; riiet `irmus vähä kis `ośtis Äks; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pial Lai; vana karu `tuĺli kodo, `oĺli vihane irmus KJn; Miul om `irmus kõtt täüs; Piab `irmpsid `küĺme `ilmu Hls; `täämbä om irmuss `kange tuul Nõo; Ma oĺli ka noorõlt hirmus taa raha pääle Urv; no `hirmsa väsünü oĺl jalaga Riiast kodu tullõn; mul om külh neid `hirmsa hirmudu Har; käsi `hirmsa `haltass Lut c. (kvantumi- ja viisilauseis) ma olen nii `palju olnd `hambavaluss et `hirmus Kuu; ma `maadlesi `tööga mes ermus Käi; vad kardule kuhja õled, `tolmavad `kangesti et irmus Mär; pärnad on nii `õisa täis mis irmus PJg; `viĺla tuli mis irmus (vili kasvas hästi) Tür; ise peĺjäsin nõnnagu `irmus; [kiisal] õkkad `püśsi mis `irmus Kod; lu̬u̬m ahmitseb `süia nagu `irmus MMg; `vihma sajab nii mis `irmus KJn; mõni suvi valab `vihma maha kui `irmus Hel; [hernes] aap kasu taka, om nii lihav mes irmuss Nõo; `tapsõva (peksid) nigu irmuss toda karu TMr; kaits riht pesseti, küteti kui irmuss San; ju̬u̬ ni et hirmuss Se
Vrd hirm, hirmsanõ, hirmune, hirmutu
II. s viirastus taa olõ‿s `kiäkiʔ, taa oĺl hirmuśs täl Se

hirmutis irmutis Jõe/`i-/ Sa(-d- SaLä) Muh spor L Ha, Amb VJg Plt KJn, e- Rei Mar/-o-/ Kul Kos, g -e; irmute|s Jõe/`i-/ Mär Vig Hää spor Ha(-o-) Jä, Ksi spor VlPõ Puh/-ss/, g -se, g -tse Vig Hää Juu KJn SJn; jõrmutõs g -õ Khn (hrl liitsõnades)
1. hirmutaja; hirmuäratav või vastik olend, peletis äkist sedine irmutis kallal Jäm; nää mihand sa oled – kut teiste irmudis [näruste riietega] Khk; silmä `tahma täis nao suur ermotis (inimesest) Mar; vits oo laste irmutis Tõs; [vihmaga] kana on nõnda kui tolgents - - seante irmutis kohe Saa; mina põle näind nisukest irmutest (kodukäijat) JõeK; ärä `määrnud ennäst nagu va irmutes; Ni̬i̬d autud põle muud kui obuste irmutised KJn; näi `väĺlä kui mõni irmutes Puh
2. (hrl inimesekujuline) peletusvahend `erne pöllale pannasse irmudissi kui linnud söövad [herneid] Khk; vilja irmutis Pha; kohutised ja irmutised [lindude peletamiseks] Tõs; irmutised pannase siss `väĺla kui nisud kasvavad Tor; tegi maai·lma sured irmutesed senna [huntidele] Hag; nisu ermutis ermutab `varblasi; loojuksed ei karda ermutist Kos; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn
3. hirmutamine lapsele irmudiseks o pendid Khk; [hernehirmutis] `Löödi erneste `sisse `püsti, `lindude irmutiseks Pöi; [kolumats] oli mud́u üks irmutese sõna Kul; sie sinu tühi irmutes, ega ma seda karda Koe
Vrd hirmutus

hirmutus irmutu|s hv Pä, Hag Jür Kad Rak spor I(-o-), -|ss Trv T V(h-; -d- Plv; -śs Rõu Se), g -se, g -sõ V; `irmutu|s R(-d-; `h- Kuu), g -kse Kuu VNg Vai, -se spor RId; ermutus Hi(h- Phl; -d- Emm Rei) LNg Rid(-otos) (hrl liitsõnades)
1. hirmuäratav olend, hirmutis Kui `toised `lambad nägid sedä `irmudust oma `puole tulema Kuu; Tuas ühe`kõrra mürin, `uksed `kinni, `irmutused, `meie tuas on `marras; kui [hüljes] `miski `irmutust nääb, siis `sumdi vette Jõh; va irmutus käib `teisa irmutamas Hää; koes sa nõnda irmutuse `viisi lääd Trv; poig ollu ku irmutuss, nägu must ja `rõiva kõ̭ik ärä `määrdenu Nõo; taa om külh üt́s kollõ asi, sääräne hirmutuss vai Har; [igrudsa ajal noored] käve kui hirmutusõ, `väega jälehess tennüʔ `hindä Se
2. (hrl inimesekujuline) peletusvahend varekse `irmutus `kartohvli maal Nai; [mets] Siguje `hirmudukseks `täüdü `riide `hempalu `tuhli`kuhjale `ümbär sättidä Kuu; `irmuduksele `panna vana `mütsi lotti pähä; `kaige `irmuduste `riided one `kaige `raakemad VNg; mõni kõrd `pantse lina `sarda sarika `piäle irmutusess mõni räbälä tükk Kod; siss tetti irmutuss, kas `säeti mõni ripendei rõõvass tiku `otsa Trv; ti̬i̬ irmutuss rõogu pääle, et `varblase `viĺlä ärä ei sü̬ü̬ Nõo; kańepi irmutuss. kańepide tetti kah särände Kam; pangõ pińnärde pääle hirmutuśs; pańni `aida (kana) hirmutusõ. jovva aiʔ kanno `kuigi ar `kaitsaʔ Se; kesvähirmutuss Lut
3. hirmutamine; karistus ega see irmutus `lapsa ei paranda Tor; udilaga aena sehest irmutad [kalu], udistad, ta om irmutuse jaoss Ran; `Kamja opetaja `olli, tõestele irmutusess ütelnu [niiviisi] Nõo
Vrd hirmutis, irmuts

hirnahuss hirnahu|ss g -sõ hirnatus ma˽kuuli üte hobõsa hirnahust Har

irvitus irvitu|s Mär Tor Kos Koe Kod(-ŕ-) Plt Puh/-ss/, iŕvitü|ss Har, g -se; hirvitu|śs g -sõ Rõu; `irvidus Vai; -`irvitus Jõh
1. irvitav naer; pilge ken siu `irvidust `karta Vai; nägin irvitust ta näol Mär; teese irvitus tieb miele pahaks Kos; mis irvitus se olgu Plt; tollõ hirvitust ei massaʔ tähele `pandaʔ Rõu Vrd irvistus
2. naerualune isik kas `makina kõ̭gõ maailma iŕvitüss olõ, et minnu kõ̭iḱ iŕvitelleseʔ Har

isahuss isah(h)u|ss Se Lut, -śs Räp, g -sõ; isa˛uss Lei
1. (söögi)isu; himu võta raasakõnõ `leibä, et saat isahusõ är aiaʔ Räp; isahuss süvväʔ, määnest süä kuts; söögi isahhuss tuĺ Se; mul um suur isahhuss tuud ni tuud süvväʔ Lut Vrd isa2, isaldus
2. ootamatu mõte – Lut

isaluss isalu|ss g -se Krk Räp = isaldus isaluss tule `pääle, ku latsel nisa isaluss. piibu isaluss nindsa·mma; ma sü̬ü̬, ku mul isaluss tule Krk; söögi isaluss; ei olõʔ isalust; mul tuĺl joogi isaluss Räp

ise|eneses -eneses VNg Lüg spor eP(-ss- Jäm); -eeses Kaa
1. endamisi; omaette `räägib ise eneses, `üksi `päini Lüg; ta `mõtlend ise eneses, et ma lähä ka lohistes säält läbi Kaa; metu `korda ma `naertsin isieneses Mih; kül‿ta aga manas iseeneses Kod Vrd iseendamisi || (endasse tõmbunud, uhkest või pahasest inimesest) ta on `ennast täis, ehk ise eneses, ei `räägi kenegagi; näss sie on ka `ninda iseeneses, ei `raatsi `tõisele midagi `anda Lüg; Ma läksi nönda iseeneses teed kaudu Kaa; käib na isieneses, ei `vaata `kuskile Tõs; iseeneses või tõhakas, nagu pahane PJg; Käid nii iseeneses `ringi nagu oleks pruudi`aasta Jür; isieneses olek KJn Vrd ise|endas, ise|enestäs
2. iseenesest nee (endisaegsed tikud) `võtsid tuld iseeneses, akkasid põlema Muh; kui õhuke ein, ta kuevab isieneses (kaarutamata) ära Kse

ise|enesest -enesest spor R, hv Sa Hi Lä, spor KPõ, -ss Kod hv Ksi; -eesest LNg Rid
1. ise, välise tõukejõuta Mul sai se selg kohe iseenesest (ravimata) `terveks Kuu; iseenesest nägemine kadus εε, pole valu ega midad Khk; Ise-eesest äi tule kessegile midagist käde; Et sedasi ep tohi teha, see peaks igamehele iseenesest juba arusaadav olema Kaa; täid sigivad pähä iseenesest Mar; tänavu ise enesest on ära murenend nied `ambad VMr; iseenesess akas `kasma, ilma `külvmätä Kod Vrd esihenesest; ise|endast, esihenesest; ise|eneses, esihenesest; ise|enestasa; itseenesest
2. iseseisvalt, omal jõul sie (suur varvas) ei `kergi mitte ülesse, tema iseenesest ei `liigu Hlj Vrd ise-eese
3. tegelikult `kartuli idu saab ise enesest rikkutud, läheb `katki Lüg; `Kople küla on ta ise `eesest (ametlikult) LNg; töö läks iseenesest `äśti Kos Vrd iseendast

ise|keskis -`keskis spor R(-ss Kuu) S L KPõ I; -`keśkis Noa Kul Khn Tor spor KPõ I omavahel, oma perega; omapead ega emal old meid `aega oppeta, mei ise`keskis oppisimma VNg; lapsed ise `keskis kodu Khk; aga midagi `rääkimest nendel (luikedel) on et nad isi`keśkis aru saavad Noa; poisid isi`keskis ajavad roppust suust `väĺle Mär; isi`keśkis, igaüks oma perega, `võt́sid `ohra HMd; aavad ise`keskis juttu JMd; olid käind käsitüed tegemas ise`keśkis sial JJn; tüdrikud ise`keskis vahel `laulsid, põllu pial vahel Pal Vrd esikeskel, esikeste, isekeskes

ise|äranis -äranis spor R(-ss Kuu) S(-ε- Khk) L, Juu KuuK Amb VMr Iis Lai Plt, -ärä- Lüg Jõh Khn, -erä- Kuu
1. eraldi, lahus; lahku; omaette `Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis `metsa `servas Vai; panid teised `tuhlid ise äranis Khk; me võime kahekesi iseäranis juttu aada Muh; `keldred isiäranis, mitte maja `küĺgis Aud; [tuul] `viskas rukki akkjalad nii laiali, et iga vihk oli iseäranis Juu; esi`otsa olid viel `lambad iseäranis [karjas] VMr Vrd esiäränis, iseäranisse
2. eriti, väga; eeskätt mina olen ise äranis närb `süöma VNg; ise äränis siin `nende talu, sie on `niske pae`päälne [maa] Jõh; saju eel iseäranis kajud `kuivavad Khk; [lõnga] Kera veereb, nagad `lostuvad maha ja `saśsi kõik, linane lõng vi̬i̬l isiäranis Hää; naistel olid ka mõnel olid tossud. iseäranis kis karja laudas käisivad KuuK; [vahel] ilm ise on soe, aga tuul on jahe. seda on kevade ise äranis Lai Vrd iseerani
3. (atribuudina) eriline; iseäralik pahu`jutlus, üks isiäranis lugu nendele (armulaual käijatele) Jäm; mis tõrudega söödetud `olla - - `seuke iseäranis mekk oli sihes [sealihal] Pöi; kes `seuksed iseäranis inimesed oo, neil o `kalkunid Muh
Vrd iseäranes

istandus1 istandu|s Khk Pöi Mär Vig Kos Koe VJg spor I, -ss Nõo, issandu|s Kod, `i- Lüg Jõh, g -se; `istendu|s g -kse VNg
1. u istandik `istendukse `aida one `katki VNg; Kari läks `kuuse`issanduse `pääle Jõh; Ranna aruse looma `jalga äi `lasta, seal suur istandus Pöi; obune `viidi istandusse `sööma Mär; noored õõnabud ja kirsid on istanduses Kos; luamad õlid lähnud issanduisi Kod; `aidnik viinu ta `endä istandusi Nõo
2. seemnetaim, ruut – VJg Iis Trm `kapsa istandused, kellest `siemneid saab VJg

istutus istutu|s Kse Tor KJn, -ss Puh Nõo San Krl Har, g -se; issutus Kod, `i- Lüg Jõh, g -e; istutus- Pöi Vig
1. (taimede) istutamine Kui `kapsa`issutus sai läbi, akkati `varsti `piendraid `kitkema Jõh; taal oo taime istutus kääs ~ käsil Kse; õonabude istutus oo läbi Tor; kui piäjuur terve oo, ja trehväb issutus, puu lähäb `kasma Kod; täna on `kapsaistutuse päe KJn; no˽kas sul taa istutuss om ka meele `perrä, kas säĺg `haigõss ei jääʔ Har Vrd istutis
2. istutusviis sääl (metsas) on `mitme `taulist `issutust. sääl on kiil`issutus, sääl on labida`issutus - - `kolme `järku `issutus Lüg
3. istutatav kogus ni̬i̬ `kapsta ussi om jäĺedä - - `oĺli edimätse istutuse söönuva `puhtass Nõo Vrd istutis

ivanasskorona ivanasskorona(ss); ivaa·nosskorona vene õigeusu kiriku tähtpäev (29. VIII vana kalendri järgi) Kat́s nädälet peräh `maaŕa`päivä om ivanasskorona, kerigo pühä ja paastu päiv; [õitsil käidi] Niikavva ko sügüseńniʔ, nii ivanasskoronańniʔ; ivanasskorona, siss `naatass jo rüki tegemä Se

ivänduss ivändu|ss g -se teraviljasaadus mul üits vakk rüä jahu om, `rohkemb mul midägi ivändust ei ole Ran

iätüss `iätü|ss in -seh eluiga mi uma `iätüseh ei tiiäʔ Se Vrd iga1

ja rinnastav konj – üld
I. ühendav konj
1. (seob samaliigilisi lauseliikmeid ja samaväärseid lihtlauseid) `ninda ärgä ävis ja äviski Vai; kεisi metsa `püuti ja pöigeti läbi Khk; ta `niitis ja `niitis Rei; lapsed ikke `korjavad neid sine`lilsid ja toovad tuppa Mar; neil enesel omad usud ja kirikud ja `riśtvad `entid meres Kse; teenekord jäi `luogki maha, sai maha niidetud ja jäi ja jäi ja jäigi Amb; kosa isä emä one? - isä ja emä one saanan Kod; noorik jagaś sõss veime. `kinda ja ja suka ja ja, `ü̬ü̬kse ja ja `taskuräti ja Pst; sääl na `kuulduss jagelevet ja nägelevet Krk; pangi ja `tu̬u̬bri ja, ja `käśku ja ja kopa ja `luitsa kõ̭ik oĺliva puust Võn; lammõśs kõtulõ maahha ja naaśs vett küńütämä Se; ja ei ega mina `käisin merel ja ei `kartand Lüg; `kange tuul oli ja ei saand purjesi pialt maha Koe; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle, ja ei tullugi enämp kõnelemist TMr; vesi väega `ju̬u̬skse ojan. ja ess saa läbi San
2. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) kehv aeg oli, tegid `törva, lubja kivisi pöledati ja Mus; `tuhlikotid ja `terved levad ja, ja liha singid [olid heinamaal kaasas] Muh; sügise sai tütär `mulda `aetod ja Mar; jaanitule `juures kiigutse ja lauldetse ja, tantsitse ja Kse; raiu [võsud] maha, pane tulesse ja, kui `tahtsid `saada uudis maad Amb; `lõngu oli jo perätu, `paklasi ja linatsit ja Trv; oĺliva kõ̭iḱ `nü̬ü̬rega ärä `aetu, punatside `nü̬ü̬rega kõ̭ik `käüsse ja, `ümbre kaala ja Võn
3. (iseseisva lause algul, seostades eelnevat konteksti) ja siss korralese tüdrik `estos teinep̀ol laua ja lõi sedäsi eese jaki õlmad laiale Mar; ja `siiski ma elan viel nõnna vanaks, ehk küll `rasket tüöd olen teind Amb; nigu vaĺl olõssi, ja toda‿i lubata `kündä ja seeniaani ei olõ künnetu ka üless Rõn; ja sis käve timä jäŕve viirt pit́eh́ ja armõdu `veiga iḱk Se
II. vastandav konj (seob tähenduslikult vastandatud lauseliikmeid v lauseid) aga, kuid vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `paĺlu naised jäu pial ei niit ja kui niidid‿ss niidid päävä‿`viisi Rak; `meske ilos naene, ja mi̬i̬s – jumal paraku `valge silmägä Kod; meestel olli kaits `silku ja naeste`rahvil üits silk Puh; timä om joba siin `kõrgen mäe otsan - - ja sina vi̬i̬l makat Ote
III. eraldav konj või aga `muidu ikke üks ja kaks ja [lõhet rüsas] Vai; kolm ja neli part oli kõrvu Amb; katese ja ütese `lehmä meil olli Hls

jaaruss jaaru|ss g -sõ Vas Se; jaar g jaaru Vas
1. hulk, kiht, hunnik jaaruse `haina maha niidi; üt́s jaaruss [heina] kokko pant Vas
2. kivihunnik, -kangur jaaruss, suuŕ ahivarś kivirõuk mõtsah Se

jah
1. mööndussõna a. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust; ant ei) kas jah vai ei? Vai; onss ta kodu? – jah Jäm; [Kas ette ka midagi pandi pruudile?] jah‿jah, suur `valge põll ehk kiri põll Pöi; [Kas mõis härgi nuumas ka?] jah, `mõisas nuumati ka Rap; [Ise õmblesid särgi?] jah jah, ega meil siis rätsepaid old Amb; jah, ma lää kohe Krk; kas käńksepp kodu? – kodu jah TMr; sa nakat noʔ siss väist higuma? – jah, mul om tsiku `tapma mineḱ Har; kas tulõt? – jah Rõu || jaa-sõna, nõusolek abielluda sa olet jah `kostand elost ajast Lüg; Siis ikka `ütles jah ää - - jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi b. (mingit väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ah sie vist oli lehes, sie vist oli lehes jah Jõh; kiitsakas kädistab jah sedasi Vll; jaah, olid jah küll need parunid metsalest Kir; sedasi oli `enne jah, kui ma laps olin alles Nis; nisuke veke [nisu] uńtjalg. jah ei tia, miks tal‿s nisuke nimi oli Amb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magada JJn; latse pillike läits katik jah Trv; tu̬u̬ oĺl kah nigu `tohmań jah, tu `rätsep Kam; Jah, tü̬ü̬st ess saa˽viländ Urv; tu um nii jah, et kat́s munna ta munõvat jah Plv; jaha jah id jah‿a jah, ta ju `katkine Muh; jah ja `aamen (öeld kinnitavalt, nõustuvalt) Hää c. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat hoiakut) sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime Ans; jah kis seda elu `aśsa jõuab`kõiki `reaki Rap; jah temäst nüüd minejat saab Trv; jah, temä nüid `ütless, ei `ütle temä Krk
2. jah ja a. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) ma mäletan sin oli sesa·mmune saun oli jah ja kaks surnud oli korraga tuas ja vanad inimesed olivad mõlemad jah ja - - ja kaks puu`särki oli tuas jah ja Rak; tal olli sõss kolm tüdärt jah ja poig ja Krk b. (iseseisva lause algul, eelmist mõttekäiku siduvalt) `kit́sesit oĺl `kümme tüḱki. jah ja tuĺliva sedä ti̬i̬d‿müdä üless TMr; ja `keśvi oĺl tõnõ vakamaa ja `kaara tõne. jah ja‿ss kolmass olli `kartul Rõn Vrd ahah, jaa1, jaah, jahki

jahmahus jahmahus Vas, g -õ Har; jahma˛u|ss g -se Võn = jahmatus jahma˛uss `ju̬u̬śke küll edimält üle ihu Võn; ma - - kuuli, et kõṕin oĺl ennedä, siss tuĺl tu̬u̬ jahmahus pääle Har

jahmatus jahmatu|s Vll Trm Lai Plt KJn Puh Har/g -sõ/, -ss Nõo San Krl; g -se ehmatus; hirmuvärin, -judin ma vappusin kohe selle jahmatuse `piale Lai; nigu jahmatuss käis üle ihu Nõo; ma kuuli suurõtükü mürähüst ja jahmatus tuĺl pääle Har Vrd jahm1, jahmahus, jahvahuss, jähmätüs

jahutus jahutu|s g -se Lüg Mär Tor Kos HJn Iis San Räp, g -sõ Har; -ss g -se Nõo; jah(h)utus g -e Vas; jaahutu|ss g -sõ Se; jahudus g -e Khk Rei
1. a. jahutamine nüid suvel on [piim] siin jahutus`uones HJn; jahutuse vańn, kus virre `jahtus Iis b. jahutamisseadeldis, -ruum [viinaajamisel] `katla `kaane päält lähäb toro jahutuse `sisse - - sääl on jahutus, tünn ja vesi sies Lüg; hii, konh on Kasa `rahval piimäjahutus. sinna pandass piim toŕbikõidõga `sisse Har Vrd jahutis, jähüdüs
2. fig lahutus (tunnetest) Ls keele|jahutus, meele|jahutus, südamejahutus

jahvatus jahva|tu|s g -se Mär Tor Kos JJn VJg Trm Trv TLä(-ss Nõo) San; -tu|s(s) g -sõ V; -du|s g -se Khk Rei Krl; `jahvadu|s g -kse Kuu; java|tu|s g -se Lüg Jõh IisR I; -du|s g -kse VNg Vai; jauhatu|ss g -sõ Se
1. a. jahvatamine se `veski tieb kaiksugu javadust, sel on kaiksugu javaduksed Vai; rugi jahvadus oo parajete `keimas Khk; püüli javatuse pääv Iis; [mölder] võtab jahvatuse iist matti Trv || fig Pükste jahvatus (lapse karistamisest) Kuu b. jahvatatav; jahvatatu, jahvatamise saadus `veski käi, nüüd on `palju javadust `tuodu VNg; mis jahvatus sul oo Tor; suur javatus eden, ei suanud `kõrda Kod; Jahvatus tulõsi `veśkillõ viiäʔ, kõ̭iḱ om joba otsan Urv; Tiidsal `võetass `vasta kõ̭gõsugumast jahvatust; sulahanõ tuĺl jahvatusõga `veśkilt Har
2. lobisemine siu javadust ei enämb ei taha `kuulla Vai
Vrd jahvatis, jahvats

jalas1 jala|s g -se S(excl Muh; n, g -si Jäm Ans; jälas Vll Pöi Hi; -sõ Khn) L HaLä Jür Jä Ksi VlPõ, -kse Kuu Hlj VNg Vai Kei Kos Amb JMd ViK Plt, -sse Jõe RId Muh Lä Iis Kod; jala|ss g -sse Hää TaPõ(excl Kod) KJn Pst Hel T Krl, -se Hls Krk, -sõ V(n -śs Plv Lut), -ssõ Võn Kan Räp, -ssa Trv, -sa Rõu; d́ala|s(s) g -s(s)õ Lei a. talvesõiduki (ree, saani, kelgu vms) osa: kaks paralleelset eest üles painutatud puud, hilisemal ajal ka rauda, millele sõiduk toetub ja millel libiseb rie jalakse `küĺles on `tallad Kuu; kena kui kelgu jalas Hlj; kui jalakse rind `katki `lähte, siis onegi `otsas; rie, `saani, `kelgu jalaksed VNg; jalassed `painutatti ikke ise; jalasse `paine pakk; jalasse all on viel `rauad Lüg; jalakse `painu Vai; vanasti `eeti puu `talladega ree jalased olnd; `körge ~ järsu joosuga jalas Khk; jalase ots piab ikka kõver olema, kutsutakse ree kärss Pöi; jalased `piavad `keskelt vähe `kummis olema, siis oo ia `kerge; ku regi `ümmer lääb, siis oo teene jalas `rohkem räsas Mih; jalaste `sisse käibad kodarad Nis; jalakse `tõusandes JMd; tammepuu jalastega regi VMr; jalassed ot́siti kõverad puud metsast, vahel juuriti; vanast old jalassed õige tugevad, kui rege ei rautatud Lai; sel jalasel om ää `tõusmine ~ tõus Krk; kui jalass läbi `kullu, s `panti kõeo puust talla ala Ote; ma `karga jalassõ `otsõ pääle Räp || (eri jalasetüüpe) `juurinõ jalaśs Plv; juuritud ~ kasvanud jalas juuritud puust loomuliku kõverusega jalas `kasvand jalassed, kõverad `kasvand kõhe Lüg; isekasond jalas mes juuritod oo, mes täis kasond jalas ikke oli Mar; kasund jalastega regi Vig; juuritud jalas, kasund puu oli Mih; juuritud jalased põle aśsad kedagi Tor; `kasvand jalased Nis; mul omal koa on lakas peris kasnd jalastega regi, jumala paenutetud; juuritud jalastest tehtud regi einavedu tarvis suvel Trm; kasunu jalass Plv; kasunu jalass `saadi kõõv́opuust, saarõl om juuŕ `pistü maa `sisse Räp; kallatud ~ koolutatud ~ murtud ~ painutatud j. painutatud jalas `painetud jalast `üölla Jõh; nüid ikke kallatod jalastega tehässe reed Mar; koolutud jalast saare puudest Mih; `murtud jalased HMd; kallat jalased Nis; nüid on old kallatud jalased Kei; minul on `praegu viel üks paar jalakseid lakas, mis on viel isa `aeksed painutetud jalaksed VMr; paenutetud jalass nisamute kasest ja saare puust Trm; painutõt jalass Har; painutõt jalass om iks painutu; kerä `pääga jalass Räp; keeräśs `pääga jalasõʔ Se b. mitmesuguste esemete (nt adra, toobri vms) vedamise hõlbustamiseks nende alla kinnitatav laud eistokkid on `väiksed `jullad. neil on jalassed all - - ia vedada `müöda jääd Jõe; `tuuri jalasega tuuasse vett. jalas pannasse `tuuri `alla Tõs; mõnel om puu tettu ja raud `sinkli pääle lü̬ü̬d, si̬i̬ pandas adra ala, tu̬u̬ om adra jalas Ote; pluga jalass, jalass om tuu kiä lasõ‿iʔ timmä süvästele, mink pääl timä sõit Lut || adra jalas (raudadra saharaua alumine serv) Kod || isa kävi `metsäst `etsimäs `kätküve jalaksi Kuu; jalasäĺl Trm c. pl suusad – Lut Vrd jalane

jalas2 jalas R(-ss Vai) Jäm Khk Muh Hää Saa Kos Jür JJn Ann Koe VJg Sim Ksi Lai VlPõ, jälas Emm hrl ühendis [püksid, saapad, sukad jne] jalas karbused jalas Khk; pätid olid jalas lagun Muh; karva `nahka `pasled olid jalas Kos; on ühed igavesed korikad jalas, `pasled ja narsud Jür; takune seelik oli seilas, kaltsud jalas jahja labajalas olid tallukad ja viisud Sim; [Käib] justkui viisud ~ pastlad jalas (lohakas kõnnak) Lai; `paĺlad kingäd küll jalas Kõp; nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil || `talvel `käivata `suksed jalas || fig ei õld püksagi jalas (vaesest inimesest) Lüg; püksid naise jalas võim naise käes Ei säel majas `korda ole, kus `püksid `naise jalas IisR; Majas aa püksid naise jälas Emm; sel mehel on püksid naise jalas Ksi; seal talus on püksid naise jalas Plt; kuresaapad jalas paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas Lüg; kui kure`saapad jalas - - määriti rasvaga ja mageda `võiga Sim; kevade on lastel kure`saapad jalas Plt Vrd jalan, jalgas, jalges

jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr

jalus1 jalu|s g -se Sa(ill jaluksi Ans) Käi Mär Vän Tor Juu Plt Vil, -sse Mär; jalu|ss g -sse KJn Hel, -ssõ Vas Räp, -se Hls, -sõ V, -ssa Vil; pl jalossed Vig; jälus g -e Pöi Emm Rei
1. sadula jalaraud saduli jalused Khk; ta `pistis jala jalussesse Mär; jalussa `ü̬ü̬ksed oĺlid oma `koetud Vil; sadula jalusõ omma˽`korgõn, naid om vaia pikembäde `laskõʔ Har Vrd jala|raud, jalg|raud, jalus(e)|raud, jalusti
2. (nöörist) aas, silmus a. obu pannakse jaluksi (st pea seotakse nööriga esimese jala külge) Ans; kui obusel `painaja peel keind oli, siis oli palmidud obuse laka `sisse jalused; `ekli vigati puul on ka jalus; [naha kraapimise] koogul oli aas ~ jalus; Köiele tehakse ajutine jalus, millesse astudes hea selpu tagumist otsa alla tõmmata Khk; vörgu jälused Rei b. üks purju nurk `üita purju jälus Emm
3. silmusekujuline käepide vikahti jaluss oĺl toomõst vai paiost painutõt; mul um mitu jalusõga vikahtit; ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ; panõ vikatile jaluss mano Vas || püśsi jalus (püssipäästiku kaitseraud) – Vil
4. voki jalus (voki ?tallalaud) – Plt
5. kannus sõamehel omma naa takah ravvaʔ `kundsõ man, nu üldäs jalusõʔ ~ kannusõʔ Se
6. van endisaegne mõõtühik kalade tükiviisi müümisel enne osteti jaluse `kaupa kalu. jalus kalu `oĺli viiskümmend tükki Tor

jamahhuss jamahhu|ss g -sõ löök; pauk käve üt́s jamahhuss; ańd `sääntse jamahhusõ, õt tüḱk `aigu liigudas; vidi tõõsõlõ paaŕ jamahhust Se

jamps jamps Khk Rei L HJn Trm Lai Plt KJn; jaḿps Hää M TLä Krl/g jambsi/ Har, g jam(p)si; jam|ss g -si Kos; jämps g jäm(p)si Vll Pöi Muh Emm Rei Kul Juu; n, g `jampsi Vai
1. mõttetus, rumalus; tühi, mõttetu jutt v tegu, veidrus mis `jämpsi sa ilmast-`ilma ajad Vll; ää aa `jamssi suust `väĺlä Kos; ta ei olõ muud ku paĺlass jaḿps Krl
2. nõdrameelne, segane; mõttetu [jutt] älä nüid aja `jampsi juttu Vai; jamps tee (eksitee) Mar; ära aja `niukest jamsi juttu Mär; ta oo päris jamps Kse; `mõistus lähäb jampsis Var; ära aja jamps juttu HJn; kas sa oled peast jamps Plt; jamps inime KJn; esä sõsare lätsiv kiḱk puha jampsiss Krk; tu̬u̬ [inimene] om nigu igävene jaḿps, tollega ka mõni saab `asju `aada Nõo
Vrd jamp

jo jo(o) Kuu Vai S Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Ris Rap Juu Kos Jä VMr Kad Rak I Lai Pil KJn Trv Krk T V; juo R Jür HJn JõeK JJn Koe VMr Rak; jua Hlj Jõh VJg Iis; d́o(o) ~ do Lei
1. ajaadverb juba (hrl lauserõhutus asendis ja kiirkõnes) kui on suur vesi meres, siis [angerjapüük] akkab juo `juuli kuust akkab juo `piale; Juoks sa `jälle tulid `meile, tied kohe tihejä sen `käümisegä Kuu; juo `ammust `aika juo on `aige juo Lüg; `mitmes aasta on siin `olla jo Vai; pöld joo naa `aljaks läind Käi; jõe suu joo `lahti jääst, kebäde jo tuleb Mar; nemä jo üle kuuskümme `oastad surnd Juu; tule joo, ma `ammu `uotan JMd; `valgõ om suuŕ jo väläh Räp; ku saa d́oo äste kuju sõs `pandmin om rukka Lei; juba (...) jo oli juo täielik tüdruk juba juo JJn; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote
2. rõhuadverb kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti juo sie siis sie `ussi pää oli Kuu; kodu jo appendati [koort] ja sis `tehti kodu jo `kuorest võid RakR; tä teeb jo mihele kapedid Khk; joo se pidi nii olema Muh; eks ajad kõik seal [kalendris] sees ole joo Mar; jo ta on `süidlene Ris; siis ei sua juo neid märjalt ää korjata Koe; vend on `ammugi jo surnd jo Kad; joose ta tiäb, aga ei `ütle Kod; joo ni̬i̬ arsti ka ei saa avitada, arvatass et vanaduse viga Puh; kae poiss kõ̭ik kaosi `katski `pessenu, no om jo jabur Nõo; jo‿śs tal seast ei oole, kedä oless võtten [naiseks] Krk Vrd joh, ju, juh

joht joht Hel TLä Ote Rõn San V (joht́ Krl, juht Har) mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt) mina joht es kuulõ tu̬u̬st midägi Ote; ma joht ei taha sinna minnäʔ San; No ega ess kuulõ tedä är `ku̬u̬lõv joht, tiä iks vaest eläs Urv; `õigust ei olõ juht ilmabäl olõman; iss sataʔ juht iss `vihma Har; är koobõrdagu tahn joht; ei ma esi joht ei lä `võtma Plv; ma taha‿i joht säärast `tämbet `sü̬ü̬ki Vas; meelegaʔ ess tapõtaʔ `meh́tset, toda tetä‿ss joht; toovot́ iks mullõ `andaʔ, es annaʔ ka joht Räp; siiä ei või tiḿmä joht `laskõʔ; ma joht hinnäst kita‿i; olõõ‿i tu hüä joht, kadõ siĺmäga om Se