[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minema ▪ leib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel) ▪ lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

.arpume <.arpude, .arpu>
1. eralduma, teistest maha jääma; eksima. Vrd .arbume
2. sassi minema ▪ sii lang om ärä arpun see lõng on sassi läinud. Vrd .saskume, .vassume, .vatskume
3. piltl roiduma, väsima ▪ ta om peris arpunu ta on päris väsinud. Vrd .roidume, .räntskume, .röntskume

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; heitma, paiskama ▪ ta eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja. Vrd .viskame
2. alustama (mingit tegevust) ▪ ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama). Vrd alusteme || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutuma ▪ õhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased [uue] mesipuu sisse
4. alanema, langema, settima ▪ leib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud. Vrd .langeme1
5. loobuma, hülgama, kaotama ▪ sii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud. Vrd .kaoteme

.eldime <.eldide, .eldi> Hel halvaks minema, raisku minema ▪ süük om ärä eldin toit on raisku läinud. Vrd .süändäme

idaneme1 <idante ~ idande, idane>
1. idanema ▪ rügä om ärä idanu joba rukis on juba ära idanenud; sii aaste ei taha siimle summagi idante sel aastal ei taha seemned sugugi idaneda. Vrd idame, ideneme
2. piltl lehte minema, edenema ▪ vana kuju puu änäp ei idane vana kuiv puu enam ei lähe lehte. Vrd .leh´tme

.imbime <.imbide, .imbi> Hel
1. imalduma, hauduma; magusat maitset omandama ▪ leväl om imbinu mek´k man leival on lääge maitse juures; leib lastas imbide leival lastakse imalduda. Vrd .imbume
2. sompuma, pilve minema ▪ ilm imbis, näis mis tule ilm sompub, näib, mis tuleb. Vrd .sondume, .vimbame

.imbume <.imbude, .imbu>
1. imbuma, immitsema ▪ maa om nõnda kuju, et vesi ei imbu sissi maa on nii kuiv, et vesi ei imbu sisse
2. hauduma minema (viljast, toidust); imalduma ▪ teräse om salven ärä imbunu terad on salves ära haudunud. Vrd .imbime

.jääbume <.jääbude, .jääbu> jahtuma, seistes külmaks minema; kustuma ▪ pane peldi pääle, mud´u jääbus ahi õige ärä pane siibrid peale, muidu jahtub ahi päris ära; tuki viil alle, ei ole ärä jääbunu tukid [on] veel alles, ei ole ära kustunud. Vrd .jahtume, .jäädume

kadume <kadude, kao>
1. kaduma, kaotsi minema ▪ väits kat´te ärä nuga kadus ära; poig om sest päeväst kadumen poeg on sellest päevast teadmata kadunud; kadunu nõnda et luud ega pääd ei ole nännu kennigi (knk) kadunud nii, et luud ega pead ei ole näinud keegi. Vrd .suus´tma
2. piltl peitust mängima ▪ sii om kadumine sii mäng, akkam kadume see on peitus see mäng, hakkame peitust mängima
3. kahanema, kuivetuma ▪ ta om nõnda ärä kadunu, et liha ka ei ole enämp luie pääl Hls ta on nii ära kuivetunud, et liha ka ei ole enam luude peal. Vrd kahaneme, kujume
4. surema ▪ temä akkas ärä kadume, õige ärä lõppenu tõine tema hakkab ära surema, üsna otsa lõppenud teine. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme, .ängüme

kasime <kaside, kasi>
1. kasima, puhastama, koristama ▪ ta ei kasi kunagi poja perän ta ei korista kunagi poja järelt. Vrd arenteme, arime1, koristeme1, puhasteme, .ruu´kme2
2. ära minema ▪ kasi mu sil´mä iist, ma ei taha vaate ka su pääle! kasi mu silma eest, ma ei taha vaadata ka su peale!. Vrd mineme

kergäteme <kergäte, kergäde> Hel pisut paranema, kergemaks minema ▪ ätil täembe kergät´s raasike isal läks täna pisut kergemaks (tervis)

kileteme <kilete, kilede> tilgastama; hapuks minema ▪ piim om kiletet piim on tilgastanud; taar´ om kileteme lännu, ülearu apus lännu taar on tilgastama hakanud, liiga hapuks läinud. Vrd agrasteme, .loidume2, mõrateme, mürästeme, tirasteme

kisiseme <kisiste, kisise> Krk kihisema; liiga hapuks minema ▪ taar´ kisisep kapa sehen taar kihiseb kapa sees; piim om kisisem lännu piim on kihisema läinud (st hapuks). Vrd kibiseme, kihame, kihiseme, .kiidume, viriseme2

.kiskume2 <.kiskude, kisu> Hls sassi minema ▪ lõng kiskus´ ärä lõng läks sassi. Vrd .kiskme

kohmateme <kohmate, kohmade> Hls Krk
1. külmast kangeks muutuma, tuimaks minema, kohmetama ▪ käe om ärä kohmaten käed on [külmast kangeks] kohmetanud; tal ollive käe könksin, kangeste ärä kohmadet, es saa õiges aia tal olid käed konksus, kangesti külmast kanged, ei saanud sirgeks ajada. Vrd kohmiteme
2. kohkuma, ehmuma ▪ sia olet kohmaten näoge sa oled kohkunud näoga. Vrd .kohkume, kohmeteme

kohmeteme <kohmete, kohmede>
1. külmast kangeks muutuma, tuimaks minema, kohmetama ▪ käe akassive kohmeteme käed hakkasid kohmetama; kül´m sõrme ärä kohmeten külm [on] sõrmed tuimaks muutnud. Vrd kohmiteme
2. kohmetuma ▪ ma näi äkki, mailma rahvas olli sehen, ma kohmeti peris ära ma nägin äkki, maailmatu palju rahvast oli sees, ma kohmetusin päris ära. Vrd kohmateme

.kolksame <kolksate, .kolksa> Hel kolksudes millegi vastu minema; kolksatama ▪ pada sat´te kolksaten maha pada kukkus kolksatades maha. Vrd koltsateme, loksateme

kopiteme <kopite, kopide> Krk Hel kopitama, niiskuse käes riknema; seistes halvaks minema ▪ rõõvas olli like ja kopiteme akanu riie oli märg ja kopitama hakanud; aida alt tulep rõskus sissi, panep vil´lä kopiteme aida alt tuleb rõskus sisse, paneb vilja kopitama. Vrd .kop´me, koppume, .lumbume, läpästeme, läpäteme1

korbateme <korbate, korbade> Hls Krk korpa minema, korbatama; kõvaks ja krobeliseks muutuma ▪ jala om ommuku kasten ärä korbaten jalad on hommikuses kastes kõvaks ja krobeliseks läinud. Vrd kooberteme2, koorateme

.kosjul ~ kosjul, .kos´sul ~ kos´sul kosjas (olema); kosja (minema) ▪ võ ta selle tüdriku peräst läit´s, iki raha peräst läit´s kos´sul või ta selle tüdruku pärast läks, ikka raha pärast läks kosja. Vt .kosjule

.kosjule ~ kosjule, .kos´sule ~ kos´sule kosja (minema) ▪ nuurmiis läit´s kosjule noormees läks kosja. Vt .kosjul

kulume <kulude, kulu>
1. kuluma, õhemaks, vanemaks v vähemaks muutuma ▪ mis asi liigus, sii ka kulus (vns) mis liigub, see ka kulub; ku liiv ärä kulli, sis raputedi jälle luisal pääle kui liiv ära kulus, siis raputati jälle luisule peale. Vrd .vintsume
2. hõõrduma; sööbima (mällu) ▪ sii om miili kulunu see on mällu sööbinud
3. tarvis olema, vaja minema ▪ vakk kesvi kulus aastege üte inemise pääle ärä Krk vakk otri kulub ühe inimese peale aastaga ära
4. vaja olema ▪ sii õpetus kulus sel poisil ärä see õpetus kuluks sellele poisile ära (seda on tal vaja) || marjas kulume hädasti vaja olema; hästi sobima ▪ vihm kulus marjas ärä vihm kuluks hädasti ära

kupateme2 <kupate, kupade>
1. kedagi kuhugi saatma v ajama; midagi tegema sundima ▪ Karla olevet oma naese mineme kupaten Karla olevat oma naise minema ajanud; perenaene kupat´ tüdrigu lauta lehmi nüsmä perenaine sundis tüdrukut lauta lehmi lüpsma. Vrd .sun´dme
2. kiiresti minema, tormama; kiiresti sõitma ▪ esä kupat´ obesege tohtre manu isa kihutas hobusega arsti juurde. Vrd kippame, leeguteme, .sõrgame
3. loopima; virutama; hooga ajama ▪ ma kupati einä üte kõrrage maha ma niitsin heina ühekorraga maha. Vrd ludime, .luup´me, .pildme
4. lööma; peksma ▪ ta olli naese läbi kupaten ta oli naise läbi peksnud. Vrd kobime2, landsiteme, lobime1, lobuteme, .pesme

kõksateme <kõksate, kõksade> Krk kõksu tegema, kõksatama, kõksuga millegi vastu minema ▪ varras läit´s maha ku kõksati, kõksak olli kuulda varras kukkus kõksatades maha, kõks oli kuulda. Vrd .koks´me, .kõksame, .kõp´sme, kõpsuteme

.kähkume <.kähkude, .kähku> Trv hapuks minema, tilgastama ▪ piim om kähkume minnu, kähkunu piim on hapuks läinud, tilgastanud. Vrd agrasteme, kileteme, .löndume, mürästeme, tirasteme

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikuma ▪ ta tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema) ▪ eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm) ▪ ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käima ▪ ma käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla. Vrd .vaateme
5. läbi käima, sõbrustama ▪ mea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paarituma ▪ ta om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietuma ▪ ta käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgema ▪ tii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlama ▪ laksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest) ▪ peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.laabume <.laabude, .laabu> Hel ladusalt minema, laabuma, edenema ▪ sii tüü laabus äste see töö edeneb hästi. Vrd .laapume

lagume <lagude, lao>
1. lagunema, katki minema (esemest, hoonest vms) ▪ aid akas´ maha laskume ja ärä lagume aed hakkas maha kukkuma ja ära lagunema; amba lakkive ärä hambad lagunesid ära; vanaeit olli lagunu suuge, laste manu es või lasta (knk) vanaeit oli ropu suuga, laste juurde ei võinud lasta. Vrd laguneme, lameme2, lameneme
2. pehmeks minema ▪ erne om paan är lagunu, pehmes keenu herned on pajas ära lagunenud, pehmeks keenud
3. piltl enneaegselt sünnitama ▪ ku rasset jalga inimene eitup või tõst rasset asja, sis lagunes ärä kui rase inimene ehmatab või tõstab rasket asja, siis hakkab enneaegselt sünnitama
4. sulama, lagunema (lumest, jääst) ▪ sii olli lume lagumise aig ku tii olli üles kerkunu see oli lumesulamise ajal, kui tee oli üles kerkinud (ebatasaseks)
5. laiali või lahku minema ▪ latse latse puha lakkiv ja kattev ärä lapselapsed kõik läksid laiali ja kadusid ära. Vt .lahkume, .lahkuneme
6. levima, laiali valguma ▪ sii jutt om rahva kätte lagunu see jutt on juba rahva kätte levinud

laguneme <lagunte, lagune>
1. katki minema, lagunema ▪ esä aal olli kikk uune ärä lagunu isa ajal olid kõik hooned ära lagunenud. Vt lagume
2. laiali minema, koost vajuma, pudenema; piltl sassi minema ▪ vili laos äräde, ei ole kogujet vili pudeneb ära, ei ole kogujat; sii õige lagunu pääge, juuse sassin puha see [on] õige sugemata peaga, juuksed sassis kõik. Vrd .lahkume, pudeneme

.lahku
1. (millestki) lahku; eri suunda ▪ lüüp tõisest lahku lööb teisest lahku. Vrd esi|.paika
2. paremaks (minema) ▪ pias ilm nüid vähä lahku mineme peaks ilm nüüd natuke paremaks minema; tõbi joba lei lahku, joba aas´ silmi valla ja is´t uudin üleven haigus hakkas juba ära minema, juba [ta] lõi silmi lahti ja istus voodi peal

.lahkume <.lahkude, .lahku>
1. ära minema, lahkuma ▪ lahkuden ollive kigel pisäre silman lahkudes olid kõigil pisarad silmis
2. lahku minema, eraldi elama minema ▪ lahkusi naesest äräde läksin naisest lahku
3. lahtuma, laiali minema, hajuma ▪ joba taevas akkas lahkume, pilve lahkuv ärä juba hakkas taevas selginema, pilved hajuvad ära. Vt .lahtume, .sel´güme
4. haigusest paranema ▪ sii aigus akkas iki lahkume sellest haigusest hakkas ikka paranema. Vrd .lahkuneme

.laskume <.lasku, .lasku> Hls Krk
1. allapoole liikuma, langema, laskuma ▪ ku vesi ärä keedets lubi laskus põhja kui vesi ära keedetakse, laskub lubi põhja. Vrd .langeme1, vajome1
2. laiaks minema (kõhuka inimese, tiine looma jms kohta) ▪ ta oo maost laias laskunu, ta iki poiga tuu ta on kõhust laiaks läinud, ta ikka poja toob (sünnitab)
3. ära vajuma, lahjuma ▪ sii om poistege käünü ümmer, om laskunu näoge ta on poistega aelenud, on kurnatud näoga. Vrd kõhnateme

.leh´tme <.lehti, lehi> Hls lehte minema, lehtima ▪ keväde puu lehive kevadel lähevad puud lehte; puu om joba lehtin puud on juba lehte läinud. Vrd idaneme1

lemmeldeme ~ lemmelteme <lemmelte, lemmelde>
1. lehvima ▪ juusse lemmelteve tuule kähen juuksed lehvivad tuule käes. Vrd .leh´vme, .loitme
2. narmendama ▪ ruus´k om är pesset lemmelteme roosk on ära narmendama pekstud. Vrd karvendeme, närmendeme, närvendeme, rapendeme, räpenteme
3. helbeid, lemmeid ajama, lemmendama ▪ lemmeltep osse palutemiseg väl´län lemmit okste põletamisega lemmendab väljas [tuha]kübemeid; lumi lemmelts, sii mis satas suure tuulege tuleb lumehelbeid, neid, mida sajab suure tuulega. Vrd .kiudleme, lemmendeme
4. hooga minema, kiiresti käima ▪ läit´s nõnda ku lemmeltep, nõnda ku jala võtave läks nii kiiresti, nii kuidas jalad võtavad. Vrd .elpäme, vilguteme2

.loidume1 <.loidude, .loidu>
1. loiduma, loiuks muutuma; norgu jääma ▪ obene om kuumage loidunu hobune on kuumaga loiuks muutunud
2. laugema, keerust lahti minema ▪ lõng om ärä loidunu, keerust valla minnu lõng on ära laugunud, keerust lahti läinud. Vrd loiuteme

lokateme <lokate, lokade>
1. maha või longu vajuma; lösakile vajuma; lamanduma ▪ püksi lokateve mahan püksid vajuvad maha. Vrd lokasteme
2. lagunema, laiali minema ▪ sa olet õige lopsak inimest, ei viisi vihke ilust kinni köütä, vihu om puha lokatet sa oled päris lohakas inimene, ei viitsi [vilja]vihke ilusasti kinni köita, vihud on puha laiali läinud. Vrd lagume, laguneme, .lahkume, lameme2, lameneme

lupisteme <lupiste, lupiste> Trv mõlki minema ▪ ratta pääl ollive kikk nõu ärä lupistet jalgratta peal olid kõik nõud mõlki läinud (piimanõude vedamisest). Vrd .mõl´kme

.luuja looja (minema). Vt mineme

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || .lusti .lüümä pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüümä, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid; luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti; .virri .lüümä keerdu või risti minema ▪ kõle koha pääl regi joosep risti, regi lüüp virri lumeta koha peal jookseb regi risti, regi läheb keerdu

mineme <minnä ~ minna, lää>
1. minema ▪ minden mõne pussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; miis lää pikä sammege mees läheb pikkade sammudega; nän´n läit´s kamres vanaema läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!; mine tii, ku sul jõudu ei ole mine tee, kui sul jõudu ei ole (tegevuse võimatusest) || pikäle mineme (liiga) kaua kestma ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väegä pikäle ma tüdinesin ära, see jutt läks väga pikale; .luuja mineme looja minema ▪ päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma; päe lääp varsti luuja, ma tahas iki valge valuge kodu saia päike läheb varsti looja, ma tahan ikka valgel ajal koju jõuda; .randa mineme ehale minema ▪ võtten ratta ja lännu sinna tüdrukul randa Krk võtnud ratta ja läinud sinna tüdrukule ehale; sopal mineme lastek pesema mineme ▪ lait´s lää sopal Krk laps läheb pesema (vanni); tagasi mineme tagasi minema ▪ ärge tulge üten, minge tagasi! ärge tulge kaasa, minge tagasi!; .tuhku mineme katsikule minema ▪ me lääme pühabe tuhku me läheme pühapäeval katsikule; .tulgu mineme tulusele minema; .tähte mineme täide minema ▪ nüid sii asi läit´s tähte nüüd see asi läheb täide; .tälkä mineme pulstuma ▪ villa om tälkä lännü Krk villad on pulstunud. Vt .pulstume; .õiges mineme tõeks minema, täide minema ▪ sõs olli sii unenägu jälle õiges lännu Krk siis oli see unenägu jälle täide läinud
2. ära minema, lahkuma, loovutama ▪ ma müüsi obese ja vankre üten tükin mineme ma müüsin hobuse ja vankri ühes tükis maha. Vt .lahkume, .lahkuneme
3. piltl surema ▪ mes sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe minemen mis sa veel kogud seda pattu endale, sa oled ju iga päev suremas. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme
4. uude olukorda siirduma ▪ ta tahap kangeste mehele minna ta tahab väga mehele minna || .naksu mineme tülli minema ▪ Tiinage lääme ütte puhku naksu, temä tahap asja viimätse riipsuni täädä saia Tiinaga lähme tihti tülli, tema tahab viimase kriipsuni asja teada saada
5. mööduma, kuluma (ajast) ▪ lääp viil raasike aiga läheb veel natuke aega. Vrd kulume || .nihva mineme nurja minema ▪ õllege võip nihva minna, linnasse om kopiteme minnu õllega võib nurja minna, linnased on kopitama läinud; .nurja mineme nurja minema, nurjuma, luhtuma ▪ kikk miu tüü läit´s nurja kogu mu töö läks nurja. Vrd .unssume

.mõl´kma1 <.mõlki, mõlgi> Trv tilgastama, tükki minema (piimast) ▪ piim om kokku mõlkin piim on tükki läinud. Vrd agrasteme, kileteme, .loidume2, mürästeme, tirateme

mädäneme <mädänte, mädäne>
1. mädanema ▪ ubine mädänive kevädes ärä õunad mädanesid kevadeks ära. Vrd .seedume2
2. mäda eritama ▪ nüid aa punatses ja lää mädänem nüüd ajab punaseks ja läheb mädanema (haavast)
3. käärima minema ▪ taluinimese joove mädänut taari taluinimesed joovad käärima läinud taari. Vt .käär´me2

.mürkume <.mürkude, .mürku> Trv tilgastama; veidi hapuks minema ▪ raasike om mürkunu sii piim, ei ole ää natuke on tilgastanud see piim, ei ole hea; sup´p om mürkunu supp on veidi hapuks läinud. Vrd .loidume2, .löndume, mõrateme, mürästeme, tirasteme

müräteme <müräte, müräde> tilgastama, hapuks minema ▪ piim om müräten piim on tilgastanud. Vrd agrasteme, .loidume2, mõrateme, mürästeme, tirasteme

.nuurdume <.nuurdude, .nuurdu> Hel taastuma, uuesti roheliseks minema ▪ kardulepäälitse saive keväde külmä, aga om tagasi nuurdunu kartulipealsed said kevadel külma, on aga uuesti roheliseks läinud

ohateme <ohate, ohade> Trv ohatama, villi minema; paistetama ▪ mokk om üles ohatet huul on villi läinud. Vt .paisteme, paisteteme

paariteme <paarite, paaride>
1. paaritama ▪ ma lätsi lehmä paariteme ma läksin lehma paaritama; luumi paaritedes, sii om loomu sun´d loomi paaritatakse, see on loomusund. Vrd jääruteme, suguteme, sõnniteme, täkuteme
2. paari panema, paari minema ▪ kevadin ajak, nüid akkav linnukse paaritem ja inimese kah kevadine aeg, nüüd hakkavad linnukesed paari minema ja inimesed ka; saime siin endit paarite abiellusime siin

.paindume <.paindude, .paindu>
1. painduma, paindesse minema; kõverduma ▪ puu ladu paindup luuka puu latv paindub looka. Vrd .nõrkme, .painume
2. piltl järele andma, nõustuma ▪ küll sedä om nätä, ka ta siu järgi kah paindus küll seda on näha, kas ta sulle ka järele annab. Vrd .lep´me

palame1 <palade, pala>
1. põlema; tules kahjustuma ▪ tule paladen sai ahi lämmes tule põledes sai ahi soojaks; välk lei maja palame välk lõi maja põlema; tare pal´li maani maha maja põles maani maha
2. käärides kuumaks minema ▪ einä lääve kuhjan palame heinad lähevad kuhjas kuumaks. Vrd tulisteme1, tuliteme2
3. piltl teravalt janutama ▪ kiil´ peris palas suhun kange januge keel päris põleb suus suure januga
4. piltl innuga tegutsema ▪ seande eläve vaimuge, sii eläs ja palas, ei seisä oma naha seen mitti selline elava loomuga, see elab ja põleb, ei seisa oma naha sees mitte

perse <.perse, perset>
1. tagumik, perse ▪ tal ollive persse pääl suure vinni tal olid tagumiku peal suured vistrikud; küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada (knk) küll need tüdrukud on [head] sõbrad, nagu püksid ja tagumik kahekesi, neid ei saa tülli ka ajada; kärsitu nigu tuli persen, ei seisa kunnigi (knk) kärsitu nagu tuli perses, ei seisa kuskil. Vrd ur´v
2. millegi tagaosa, alaosa ▪ sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsit kanakuule seal küüni taga lepikus on varesejalgu ja kraavis kollaseid varsakapju; amme perse om katik kulunu särgi alaosa on katki kulunud
3. piltl halb koht ▪ kos ta mujal jäi, temä persen iki kuhu ta mujale jäi, ikka tema perses (varastamisest) || .perse mineme perse minema, ebaõnnestuma ▪ sii tüü läit´s perse see töö läks perse (ebaõnnestus); .persen oleme nurja, untsu läinud olema ▪ miu täembene päe om küll persen minu tänane päev on küll untsu läinud; .perse paneme ära sööma ▪ sahvrest olli kik´k söögi perse pant sahvrist olid kõik söögid ära söödud; .perse pugeme ~ .perse .tük´me lipitsema ▪ sii om sihandse libeve jutuge, tükip egäle perse see on sellise libeda jutuga, tükib igale ligi (lipitseb igaühega)

piliteme <pilite, pilide> pilvitama, pilve minema; pilves olema ▪ ommukust pääle akas´ piliteme hommikust peale hakkas pilvitama. Vt pilviteme, pilvisteme, Vrd koorusteme, ummisteme, .vimbame, vinguteme2

pilviteme <pilvite, pilvide> pilvitama, pilve minema, pilves olema ▪ egä päe taevas pilvitep iga päev on taevas pilves. Vt piliteme, pilvisteme, Vrd koorusteme, ummisteme

.poeteme <.poete, .poede>
1. poetama, pudeneda laskma ▪ mea ole rahakoti kogemede maha poeten ma olen kogemata rahakoti maha poetanud. Vrd .paeteme || end .poeteme pugeme, kuhugi vargsi minema ▪ poet´s end kah mede manu puges ka meie juurde
2. puistama; pudendama ▪ ma poeti kanadel teri ma puistasin kanadele teri. Vrd .puuteme, .puutme

raksateme <raksate, raksate> raksatama, praksuga katki minema ▪ puu oss raksati katik Trv puu oks raksatas katki; käsi raksat´s üte kõrra Krk käsi raksatas ühe korra. Vrd roksateme

rinnusteme <rinnuste, rinnuste> Hls Krk rindupidi kokku minema, jõudu katsuma, maadleme ▪ me rinnustime kateksi me katsusime kahekesi jõudu; poisikse rinnusteve ussaian poisikesed maadlevad õues; na lätsiv rinnusteme nad läksid rindupidi kokku. Vrd .maadleme, .maidleme, .rääsleme

.saatme ~ .saatma <.saata, saada>
1. midagi saatma, lähetama ▪ ma saadi tal ubinit ma saatsin talle õunu; ka selle kätte sait, mis ma saadi siul? kas said selle kätte, mis ma saatsin sulle?; kari tah´t väl´lä saata kari tuli välja saata || .perrä .saatme järele saatma ▪ ma saadi poisi perrä tal ma saatsin talle poisi järele; sõna .saatme sõna, teadet saatma ▪ temä saat´s miuge sõna, et te puulbe käimä tules tema saatis minuga sõna, et te laupäeval külla tuleks
2. kedagi saatma, koos minema ▪ ma saada siut kodu ma saadan sind koju. Vrd lähäteme
3. muusikapala saatma, kaasa mängima või laulma ▪ kuul´meister saat´s latsi iki viiulige õpetaja saatis lapsi ikka viiuliga (kui lapsed laulsid)
4. aega veetma, mööda saatma ▪ mia saada oma päevä illuksi õhtus ma saadan oma päevad vaikselt õhtusse (ütleb vana inimene)
5. piltl lööma ▪ ku lehm miule saat´ tagumise jalage, sis mia olli pikäli mahan kui lehm mind tagumise jalaga lõi, siis olin ma pikali maas. Vt .lüümä

.saskume <.saskude, .sasku> Krk sassi minema ▪ karva tal nõnda ärä saskunu, ka tal luupaine sel´län käü Krk karvad [on] tal nii sassi läinud, kas tal luupainaja käib seljas. Vrd .arpume, .vassume, .vatskume

.sirgume <.sirgude, .sirgu>
1. sirguma, sirgemaks minema ▪ kangas tõmmati penni pääle sirgume kangas tõmmati penni peale sirguma
2. sirguma, kasvama ▪ nüid vili sirgus silmä nätän peris nüüd vili kasvab päris silmnähtavalt; küll sel poisil om viil aiga mehes sirgude küll sellel poisil on veel aega meheks kasvada. Vrd kasume, venime, .ühmüme

.sondume <.sondude, .sondu>
1. roiduma, väsima ▪ ma ole siande sondunu, es saa üüse magade ma olen selline roidunud, ei saanud öösel magada. Vrd kudeme, .roidume, .räntskume, .röntsume
2. sompuma, pilve minema ▪ taevas olli sondunu taevas oli pilve läinud. Vrd .imbime, ummisteme, .vimbame, vinguteme2

.sõrgame <sõrate, .sõrga> Krk jooksma, kiiresti minema ▪ nüid om aig sõrate nüüd on aeg ära joosta; kae, et sa sõrgame saat! vaata, et sa kiiresti minema saad!; sõrga ruttu, anna jalgel välki! (knk) lippa ruttu, lase jalgadel välkuda!. Vrd kippame, ladime1, .leh´kmä, .lendäme, lüdime1

.süändeme <.süände, .süände> , .süändäme <.süände, .süände>
1. söandama ▪ mia ei süände selle obesege küll minna, sii sihande tormak mina ei söanda selle hobusega küll minna, see [on] selline tormakas; sii tüdruk ei süändä selle poisile minnä, sii om kuri see tüdruk ei söanda sellele poisile minna, see on kuri. Vrd .julgeme, .julgume, .tihkame
2. riknema, pahaks minema Hel ▪ supp om ärä süändän supp on pahaks läinud. Vrd .eldime

taganeme <tagante, tagande>
1. taganema, eest ära minema ▪ mia tagani ärä iist, sis saive tõise kaju manu ma taganesin eest ära, siis said teised kaevu juurde; ku oben vähä taganes, lääp vanker viltu kui hobune [liiga] vähe taganeb, läheb vanker viltu
2. taanduma ▪ aigus akas´ ärä taganeme mant haigus hakkas taanduma
3. välja vajuma ▪ tarel olli sein väl´lä taganu, majak akas´ laguneme tarel oli sein välja vajunud, majake hakkas lagunema
4. usust ära taganema, pöörduma ▪ nende iist palleltes kirikun, ken om usust ärä taganu nende eest palvetatakse kirikus, kes on usust ära taganenud. Vrd .püürme

tingateme <tingate, tingade> Krk tinge täis minema ▪ pää om ärä tingaten pea on tinge täis läinud. Vrd tingiteme, tinguteme

tingiteme <tingite, tingide> Trv tinge täis minema ▪ juusse om kik´k ärä tingitet juuksed on kõik tinge täis läinud. Vrd tingateme, tinguteme

tinguteme <tingute, tingude> Hls Krk tinge täis minema ▪ täie ja tingu om pähän, pää om täiedet ja tingudet, juusse tingudet puha täid ja tingud on peas, pea on täitanud ja tinge täis, juuksed kõik tinge täis. Vrd tingateme, tingiteme

.tonkame2 <tongate, .tonka> Hls konkama, longates minema ▪ tonkap pääle, edesi ei lää konkab pealegi, edasi ei lähe. Vrd .konkame, .tõnkame

tulisteme1 <tuliste, tuliste> Hel
1. niiskusega kuumaks minema, tulitama ▪ einä om tulisteme minnu heinad on tulitama läinud. Vrd palame1, tuliteme1
2. üle hapnema ▪ piim om ärä tulistet, apu ku kisla kunagi piim on üle hapnenud, hapu kui kiisel kunagi. Vt tuliteme2

tälgenteme <tälgente, tälgende> Hls Krk sassi minema, pulstuma ▪ küll om siu juusse tälgendet! küll on sinu juuksed sassi läinud!. Vrd kõdrasteme, .pulstume, tokerdeme, täkeldeme, täkerdeme

ummisteme <ummiste, ummiste>
1. ummistama ▪ einämaa ummistes ärä, ku mõts pääle kasvas heinamaa ummistab ära, kui mets peale kasvab
2. ummistuma, umbe minema ▪ mõni raavitoru om kinni ummisten, tules valla võtta mõni kraavitoru on ummistunud, tuleks lahti võtta; aiavili ummistets einä sissi ärä, sii taht kitsu aiavili ummistub heina sisse ära, seda on vaja rohida
3. pilvitama, sompuma ▪ taevas om jälle ärä ummisten taevas on jälle pilve läinud. Vrd koorusteme, pilviteme, .sondume, .vimbame, vinguteme2

unevume <unevude, unevu> Trv ununema, meelest minema ▪ ta unevusi mul peris ärä meelest ta ununes mul meelest päris ära. Vrd .un´nume

.un´nume <.un´nude, .un´nu> Trv ununema, meelest minema ▪ mul om noorepõlve mälestuse ärä un´nunu mul on noorepõlve mälestused ära ununenud; sii asi un´nup peris ärä meelest see asi ununeb päris ära meelest. Vrd unevume

.unssume <.unssude, .unssu> Krk nurjuma, untsu minema ▪ miu ettevõtmise om kik´k unssunu minu ettevõtmised on kõik nurjunud. Vt mineme

.vaidume <.vaidude, .vaidu> Krk Hel
1. riknema, halvaks minema ▪ mea ei taha seast vaidunet! mina ei taha sellist riknenut! (taari kohta); kardule vaiduve ärä siin vii sihen kartulid lähevad siin vees halvaks. Vrd .vaibume
2. halvasti küpsema, küpsedes kokku vajuma, pooltooreks jääma ▪ leib om vaidunu, kasinest tuld ollu leib on kokku vajunud, vähe on tuld olnud. Vrd .vindsume

.vassume <.vassude, .vassu> Trv sassi minema ▪ pää om är vassunu pea on ära sasitud (juuksed on sassi läinud). Vrd .arpume, .saskume, .vatskume, .vatsume

vastateme <vastate, vastade> Trv vastupidi minema, teistpidi ajama ▪ miu sõr´m om ärä vastatet minu sõrm on teistpidi läinud (tagurpidi läinud, vigastatud); nüid om nõnda paelu vett, tahap veske ärä vastate nüüd on nii palju vett, [et see] tahab veski teistpidi käima panna

.vatskume <.vatskude, .vatsku> Krk sassi minema ▪ lõng vatskus ärä lõng läks sassi. Vrd .arpume, .saskume, .vassume, .vatsume

.vatsume <.vatsude, vatsu>
1. sassi minema ▪ su pää om kik´k är vatsut su pea on täiesti sassi läinud. Vrd .vassume, .vatskume
2. sasima, puistama ▪ tuul´ vats nüid puid, puistas puid tuul sasib nüüd puid, puistab puid. Vrd .puistme

viluteme <vilute, vilude> Trv Hel
1. jahutama ▪ nii lääve viluteme endit väl´lä puie ala need lähevad end jahutama välja puude alla. Vt jahuteme
2. viluks minema, jahenema ▪ ilm vilutes ilm läheb viluks

.vinname <vinnate, .vinna>
1. vinnama, tõmbama ▪ miul olli suur vinnam sel´län, an´ds vinnate mul oli suur seljatäis seljas, andis tirida; ta vinnas´ end vaivage sängü pääle üles ta tõmbas ennast vaevaga voodi peale üles; küll olli rasse kajost vett väl´lä vinnate küll oli raske kaevust vett välja tõmmata. Vrd .tõmbame
2. piltl aeglaselt minema Hls ▪ Kille poole na iki vinnasive Kille [talu] poole nad ikka aeglaselt läksid
3. piltl viha pidama ▪ õel ken vinnas iki ja kiusas tõist taga õel, kes viha peab ja teist taga kiusab; kes pikä vihage, sii om vinnaje, vinnas kava aiga kes on pika vihaga, see on vihapidaja, peab viha kaua aega. Vrd vihaneme

viriseme2 <viriste, virise>
1. podisema, tasakesi keema ▪ liim nakas´ paa veerest illuksi viriseme leem hakkas paja äärest tasakesi podisema; sülti tule il´luksi viriste sülti tuleb vaikselt keeta. Vt podiseme
2. kihisema, hapuks minema ▪ är kiidunu sii pudru tilk, virisem lännü hapuks läinud see pudruraas, kihisema läinud. Vrd kibiseme, .kiidume, kisiseme

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2

.väändume <.väändude, .väändu> Pst Trv kõveraks minema, väänduma ▪ puu om ärä väändunu puu on kõveraks läinud. Vrd .vändüme

õnnisteme <õnniste, õnniste>
1. õnnistama ▪ õpeteje õnnis´t nuur´paari kirikuõpetaja õnnistas noorpaari. Vrd pühenteme
2. õnnestuma, korda minema ▪ mia ole küll neid luuse võtten, aga miul ei õnniste ma olen küll neid loose võtnud, aga mul ei õnnestu; temäl anna parep kui parep, temäl ei õnniste kedägi Krk temale anna paremast parem, temal ei õnnestu midagi. Vrd õnnesteme

äpärdeme ~ äpärteme <äpärte, äpärde>
1. äparduma, ebaõnnestuma; hukka minema ▪ tüü äpärt´s töö äpardus (ebaõnnestus); sii inime om oma eluge küll äpärten see inimene on oma eluga küll hukka läinud. Vrd eperdeme
2. ikalduma, halvasti kasvama ▪ vili om ärä äpärten vili on ikaldunud; ku põld äpärtes, sis tulep näl´g (vns) kui põld äpardub, siis tuleb nälg. Vrd ikaldeme