[MUL] Mulgi sõnaraamat

alandeme ~ alanteme <alante, alande>
1. alandama, madaldama ▪ mea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimama ▪ ärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alluma, järeleandlik olema ▪ sa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

ammuteme1 <ammute, ammude> Krk Hel
1. ammuli olema ▪ mis sa suud ammudet, ega pääsuke sul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat (knk) mis sa hoiad suud ammuli lahti, ega pääsuke sul suhu ei tule, kui lõuad laiali ajad
2. ammuli tegema ▪ ei lase suud ammute, pand vastu ku üits ragin ei lase suud lahti teha, paneb vastu kui üks ragin (vaidlejast)

armasteme <armaste, armaste> armastama, kiindunud olema ▪ temä võt´s miut ümmert kaala kinni ja armas´t miut ta võttis mul ümber kaela kinni ja pidas mind kalliks. Vrd armatseme, .uul´me1

armatseme <armatse, armatse> Trv Hel
1. armastama, kiindunud olema ▪ ma siut armatse ma armastan sind. Vrd armasteme
2. meeldivaks pidama ▪ ma armatse päevä nätä mulle meeldib päikest näha. Vrd .miildüme

elutseme <elutse, elutse>
1. elutsema, elunema, kusagil elama ▪ konna elutseve tiigin konnad elutsevad tiigis; mede sahvren elutsep üit´s suur rot´t meie sahvris elab üks uur rott. Vrd eläme
2. elus olema, elumärke ilmutama ▪ kukeari ja paldsam talve ei elutse kukehari ja palsam talvel ei elutse

eläme <eläde, elä, imperf .elli ~ .el´le>
1. elama, elus olema ▪ miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet, sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis läbi elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
2. elunema, asuma ▪ ta latse elliv esä kodun tema lapsed elasid isakodus. Vrd elutseme

.istme ~ .istma <.istu, istu>
1. istuma ▪ istu vankres! istu vankrisse!; taat istun läve pääl taat [olevat] istunud läve peale; istup nagu va kütüs Trv (knk) istub nagu kütis (laiutades). Vrd itsime
2. ühes kohas või olukorras kaua olema; van tallu majutatud olema ▪ ku es ole sõda, ku na soldati isteve taluden kui ei olnud sõda, kui need sõdurid olid taludesse majutatud; ta olli istje velle talun ta teenis kaua venna talus || .kinni .istme vangis olema ▪ mia pidi kait´s aastet kinni istme ma pidin kaks aastat vangis olema

isuteme <isute, isude> Krk isu tundma või tekitama; näljane olema ▪ tillike lait´s isuts iki väike laps tahab kogu aeg süüa

jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelema ▪ ütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelema ▪ tii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast) ▪ ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme

jahateme <jahate, jahade> Krk jaatama; heaks kiitma; nõus olema ▪ muutku jahats pal´t muudkui ütleb ainult jah-jah. Vrd .jaateme

jakkume <jakkude, jakku> jätkuma, piisavalt olema ▪ liha tarvitide esi ärä, par´tse peeti vähä ja müigi jaos es jakku liha tarvitati ise ära, parte peeti vähe ja müügi jaoks ei jätkunud. Vrd jäkkume

jukerdeme ~ jukerteme <jukerte, jukerde>
1. jändama, jaurama ▪ muud ei mõista inimene tetä ku kõrtsi man jukerte muud ei oska inimene teha kui kõrtsi juures jaurata. Vrd .jandame, .jauname, .jaurame
2. jukerdama, töökorrast ära olema ▪ masin jukertep, ei taha äste kävvä masin jukerdab, ei taha hästi käia. Vrd .jup´sme

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .tirri .jääme kängu jääma ▪ kardulevarre om tirri jäänu, kardul ei kasva kartulipealsed on kiduraks jäänud, kartul ei kasva; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ ega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme; kinni .jääme piima andmist lõpetama (lehmast) ▪ lehm til´ks iki seni saandigi, alle nüid akkas kinni jääme lehm andis ikka seniajani natuke piima, alles nüüd hakkab kinni jääma

.kaeme <kaia ~ .kaede, kae>
1. vaatama ▪ sa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela. Vrd .vaateme, valateme
2. katsuma (käega); katsudes tunda olema ▪ kae kas sai om pehme katsu, kas sai on pehme; sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsudeski tunda, et see vale on. Vt .katsme
3. hankima, muretsema, otsima ▪ kae ruttu ruukos´t lavva pääle otsi ruttu pruukost lauale. Vt .ot´sme
4. püüdma, üritama ▪ kae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (st heinamaale) ajada. Vt .püünme

.kaldame <kallate ~ kallade, .kalda>
1. valama, kallama ▪ kalda vesi pangist väl´lä kalla vesi ämbrist välja. Vrd valame
2. kõvasti sadama ▪ vihma kaldap ku ua varrest vihma sajab nagu oavarrest
3. kaldus olema, kalduma ▪ om küll ää maa, kaldap alla on küll hea maa, on kallaku peal. Vt .kaldume

.kiskme ~ .kiskma <kista ~ .kisku, kisu>
1. kiskuma, tõmbama, võtma ▪ kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); mine kisu üit´s korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid. Vrd kakkame2, .villame, .võtme
2. kaklema, kisklema ▪ poisi kisuve kikk sii aig poisid kaklevad kogu aeg. Vt .kiskleme, Vrd .tankleme1
3. sugutama, kannustama ▪ mudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka. Vrd kannusteme, .tallame1
4. kurnama, vaevama, nõrgestama ▪ poja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk. Vrd .utme, .vaevame
5. sassi ajama ▪ ärä lõnga ärä kista ära lõnga sassi aja. Vt .kiskume2
6. välja imema, imama ▪ kupp kisup alape vere väl´lä kupp imeb kehvema vere välja. Vrd imeme
7. sisse murdma, röövima ▪ aida kiskje tulliv, ait olli ärä kist aida röövijad tulid, aita oli sisse murtud. Vrd .murdme
8. puutuma, kätte võtma ▪ ei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda. Vrd .putme
9. muutuma ▪ taevas kisk vingu, päe om ilma el´ute taevas muutub hämuseks, päike on ilma särata. Vrd .muutme, .muutume
10. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ▪ leit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas
11. puud lõhastama ▪ karjatse ja tüdruku kissive pirru karjased ja teenijatüdrukud kiskusid peerge. Vt .kiskume1

kooliteme1 <koolite, koolide>
1. koolitama ▪ ädä koolitep mehe targas häda koolitab mehe targaks. Vrd arime2
2. õppida või koolis käia laskma ▪ ta koolit´ tüdärd linna koolin ta koolitas oma tütart linnakoolis. Vrd .kuul´me3
3. kooliharidust saama; haritud olema ▪ temä poig olli iki kõrgeste koolitet ta poeg oli ikka kõrgelt haritud

.kosjul ~ kosjul, .kos´sul ~ kos´sul kosjas (olema); kosja (minema) ▪ võ ta selle tüdriku peräst läit´s, iki raha peräst läit´s kos´sul või ta selle tüdruku pärast läks, ikka raha pärast läks kosja. Vt .kosjule

kubiseme <kubiste, kubise> kihama, kubisema, (midagi) pungil täis olema ▪ puhma kubiseve marjest põõsad on marju täis; küll om rahvamaja täüs, nõnda ku kubises rahvast küll on rahvamaja täis, justkui kubiseb rahvast. Vrd kihame

kudeme <kudede, koe>
1. viljastama, seemet heitma, kudema ▪ avi ja konna ütelts üte kõrrage kudevet öeldakse, et haugid ja konnad koevad ühel ajal; latiku kut´teve toome äidsnemise aal latikad kudesid toominga õitsemise ajal. Vrd kudeneme
2. piltl roiduma, kurnatud olema ▪ puul´ aiget, kül´mä käest väl´läst tule, är kudenu poolhaige, väljast külma käest tuleb, [on] ära kurnatud. Vrd .arpume, .roidume, .räntskume, .röntskume, .sondume

kul´ateme1 <kul´ate, kul´ade> , kulateme1 <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkuma ▪ tüü aal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi ringi hulkuda. Vrd koodseldeme, .lirkame, .luhkame, löödserteme
2. lamama, lebama; jõude olema ▪ nüid mea kul´ade, maka ja istu nüüd ma olen jõude, magan ja istun. Vrd lamame, lameme1, pikusteme

kulume <kulude, kulu>
1. kuluma, õhemaks, vanemaks v vähemaks muutuma ▪ mis asi liigus, sii ka kulus (vns) mis liigub, see ka kulub; ku liiv ärä kulli, sis raputedi jälle luisal pääle kui liiv ära kulus, siis raputati jälle luisule peale. Vrd .vintsume
2. hõõrduma; sööbima (mällu) ▪ sii om miili kulunu see on mul mällu sööbinud
3. tarvis olema, vaja minema ▪ vakk kesvi kulus aastege üte inemise pääle ärä vakk otri kulub ühe inimese peale aastaga ära
4. vaja olema ▪ sii õpetus kulus sel poisil ärä seda õpetust oli sellele poisile vaja || marjas kulume hädasti vaja olema; hästi sobima ▪ sii lait´s kulus neil marjas ärä seda last oli neil hädasti vaja; vihm kulus marjas ärä vihm kuluks hädasti ära

kurveteme <kurvete, kurvede> Hel kurvastama, kurb olema ▪ kavva ma iks kurvete kui kaua ma ikka kurvastan. Vrd alesteme, kurvasteme

.kuuldume <.kuuldude, .kuuldu> , .kuultume <.kuultude, .kuultu> Krk
1. kostma, kuulduma ▪ elle ilm, kuultup kaugele ku kõnelts selge ilm, kostab kaugele, kui kõneldakse. Vt .kostme
2. kuulda saama, kuulda olema ▪ sii jutt küll miu kõrvu ei ole kuuldunu see jutt küll minu kõrvu ei ole kuuldunud. Vrd kõlame

.kuumame <kuumate, .kuuma> Trv kuumama, hõõgama; kuum olema ▪ lait´s peris kuumas palaviguge laps päris kuumab palavikust. Vrd kuumendeme, tuliteme1

.kõhkleme <kõhelte, .kõhkle> kõhklema, kahtlema, kahevahel olema ▪ kõhkles pääle, ei saa tegijet kedägi kahtleb pealegi, ei saa temast mingit tegijat; mis sa kõhklet sääl, aluste asjale pääle mis sa kõhkled seal, hakka asjaga pihta. Vrd .kahkleme, .kahtleme, kogeleme, .koikleme

kõlame <kõlade, kõla>
1. kõlama, kuulda olema ▪ ku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kõlab. Vrd kolame1
2. helisema; kajama ▪ meeste ääle kõlave kaugel meeste hääled kajavad kaugele. Vrd eliseme, kajame
3. kära tegema, karjuma; valjult lobisema ▪ mis sa nõnda pal´lu kõlat mis sa nii palju lobised. Vt käräme, larame, lämäme

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva>
1. kõlblik olema, kõlbama ▪ sii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse. Vrd .kõlbume
2. sobima, sünnis olema ▪ alape rõõvage ei kõlva kirikus minnä kehvade rõivastega ei sobi kirikusse minna. Vrd sobime1, .sün´dme, .sündüme

.kõlbume <.kõlbude, .kõlbu> Krk kõlbama, millekski sobilik olema ▪ mikes ta kõlbus? milleks ta kõlbab?; kudas sa kõlbusit tõisel sedäsi ütelte? kuidas sul sobis teisele niimoodi öelda?. Vt .kõlbame

kõllendeme ~ kõllenteme <kõllente, kõllende> kollendama, kollane olema, kollasena paistma ▪ põllu joba kõllendeve põllud juba kollendavad. Vt kolleteme

kõtusteme <kõtuste, kõtuste> Hls Krk
1. kõhuli olema, kõhutama, lamama ▪ kõtusteme ka nüid raasik aiga, senigu einä kuivave kõhutame ka nüüd natuke aega, seni kui heinad kuivavad. Vrd kõtuteme
2. pikutama ▪ mes sa kõtustet sääl, ei viisi midägi tetä mis sa pikutad seal, ei viitsi midagi teha. Vrd mõuguteme, pikusteme, pikuteme, siverteme

kõverdeme ~ kõverteme <kõverte, kõverde>
1. kõveraks tegema, kõverdama; lokkima ▪ sepä alase aak´raud kun obese rauda kõverdets sepaalasi terav ots [on], kus hobuserauda kõverdatakse; tütrik kõvertep juusit tüdruk lokib juukseid. Vrd kiverteme
2. piltl kõveriti käima; keerutama, ebasiiras olema ▪ mis sa kõverdet oma juttege mis sa keerutad oma juttudega. Vrd keerenteme, keeruteme

kükiteme1 <kükite, kükide>
1. kükitama, kükki laskuma; kükakil olema ▪ latse kükitive aia veeren, korjassive maasikit lapsed kükitasid aia ääres, korjasid maasikaid. Vrd kükerdeme, kükisteme
2. piltl tegevuseta istuma, passima ▪ mis sa kükitet kodun mis sa passid kodus. Vt .pas´me
3. piltl häda õiendama ▪ läit´s puhma taga kükiteme läks põõsa taha kükitama (st sittuma). Vt .kük´me

küüriteme <küürite, küüride> Hls küürutama, küürus olema ▪ Anu mudku küüritep oma kardule vagude vahel Anu muudkui küürutab oma kartulivagude vahel. Vrd .küüräme, küüräteme, küürüteme, .küüt´smä

küürüteme <küürüte, küürüde>
1. maha küürutama ▪ lina kakmise man om vaja küürüte linakitkumise juures on vaja küürutada. Vt .küüräme, küüräteme
2. küürus olema ▪ sel´g jääs aiges ku küürütet selg jääb aigeks, kui oled küürus. Vt küüriteme
3. kössitama; kössi tõmbama ▪ lamba õige kül´mäge küürüteve lambad on külmaga end päris kössi tõmmanud. Vrd köötsuteme, kügeleme, kükeldeme, .küüt´smä

laineteme <lainete, lainede>
1. lainetama, lainetena liikuma; veega üle ujutatud olema ▪ jär´v akas´ lainetem ja kohiseme, ku suur tuul olli, sis laineti nõnda, et vattu lei viirde väl´lä järv hakkas lainetama ja kohisema, kui suur tuul oli, siis lainetas nii, et vahtu lõi [järve] äärde välja; vesi lainetep niidu pääl vesi lainetab niidu peal (st niit on veega üle ujutatud). Vrd lainenteme
2. õõtsuma, voogama ▪ nüid om ää äitsnemise aig, rügä lainetes nüüd on hea õitsemise aeg, rukkipõld voogab. Vrd .loitme, .lokleme, .õõtsme

.laiskleme <laiselte, .laiskle> jõude olema, laisklema ▪ temä om eluaig laiselte saanu ta on eluaeg jõude olla saanud. Vrd kuliteme, kun´eme, .loikleme, lokerdeme, .maitleme

lamame <lamade, lama> Krk uus pikali olema, lebama ▪ peräst ruugosti tules raasike lamade pärast pruukosti (einet) tuleks natuke pikali olla. Vt lameme1

.lap´me1 ~ .lap´ma1 <lappi, lapi> Hel
1. (raha) kokku panema, klappima ▪ lapime raha kokku ja ostame autu ärä klapime raha kokku ja ostame auto ära
2. (kokku) sobima; kooskõlas olema ▪ me mõtte es lapi kokku, es lää kokku meie mõtted ei olnud kooskõlas, ei läinud kokku. Vrd laaniteme, .laan´ma1, .pas´me

leemendeme <leemente, leemende>
1. leemendama, vedelikuga kaetud olema, märg olema ▪ latsel nõnak leemen´t ilmast ilma lapsel ninake oli ilmast ilma märg; aab leements ja terve käsi om paisten kah haav leemendab ja kogu käsi on paistes ka
2. higist nõretama ▪ mul om nõnda kuum, et pää leemendep otsan mul on nii palav, et pea on higist märg. Vrd leemeteme

.lep´me ~ .lep´mä <leppü, lepü ~ leppi, lepi>
1. rahul olema, leppima; nõus olema ▪ lepü sellege, rohkep anda ei ole lepi sellega, rohkem anda ei ole; na ollive käe löönü ja sellege leppin nad olid käed löönud ja sellega nõus olnud || kokku .lep´me kokku leppima ▪ viimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku
2. tülist või vihapidamisest üle saama, ära leppima ▪ me võiss ärä leppi me võiks ära leppida; temä lep´p miuge joba ärä tema leppis minuga juba ära || .järgi .lep´me järele andma, nõustuma ▪ kudas ma järgi leppi saa, ku mul tuline õigus om kuidas ma järele anda saan, kui mul on tuline õigus
3. kellegagi (kokku) sobima ▪ temä lepüs egä ütege tema sobib igaühega kokku. Vrd .laan´me1, .pas´me

läpästeme <läpäste, läpäste>
1. läpastama, kopitama ▪ läpästet vili ei kõlba kunnigile kopitanud vili ei kõlba kuhugi. Vrd kopiteme, koppume, .lämbume, läppume, läpäteme
2. sumbuma, umbne olema ▪ sehen om läpästet ja kuum, madale korsne ja uune sees on umbne ja kuum, madalad korstnad ja hooned. Vrd summateme

läpäteme <läpäte, läpäde>
1. läpatama, kopitama; riknema ▪ süük ummusen läpätep ärä söök ummuksis rikneb. Vt läpästeme
2. sumbuma, umbne olema ▪ läpätet ais sehen, süäme aap sitas läppunud hais sees, südame ajab pahaks. Vrd summateme
3. lämmatama, hinge matma ▪ peris enge läpätep kinni sii irmus umbne ja rõske luht päris hinge paneb kinni see hirmus umbne ja rõske õhk. Vt lämmäteme, ummuteme

marutseme <marutse, marutse> Krk marutsema, marutama; märatsema; marune olema ▪ täo aaste sügüse meri marutsep pal´lu tänavu sügisel on meri tihti marune. Vrd maratseme, maruteme, tormuteme

.masme <.massa, massa> maksma, tasuma; väärt olema ▪ kätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta; kübär mas´s kümme küläda, saapa mas´s sada saluda Hls (rahvalaulust) kübar maksis kümme küla, saapad maksid sada salu. Vrd tasume1

.mek´me ~ .mek´mä <mekki, meki>
1. maitsma, proovima ▪ ma meki sedä keedüst ma maitsen seda toitu; sa ei ole miu karaskit viil mekkingi sa ei ole minu karaskit veel maitsnudki. Vrd .maitsme
2. maitsev olema ▪ linnumagus mekip lastel äste mesi maitseb lastele hästi

mustendeme ~ mustenteme <mustente, mustende>
1. mustana või tumedana paistma, musta värvi olema, mustendama ▪ mõts mustendes ihen mets mustendab ees. Vt .mustame
2. midagi palju olema ▪ maa peris mustendes murelestest maapind päris mustendab sipelgatest

.mõlkma2 <.mõlku, mõlgu> Trv mõlkuma, kestvalt mõttes olema ▪ mul om nuurus kikk sii aig meelen mõlkun mul on noorus kogu see aeg meeles mõlkunud

.mõurame <mõurate, .mõura> Trv Hel
1. möirgama, mõurama ▪ vihatse pulli mõurave vihased pullid möirgavad; saadan om sel aal mõuranu, ku teid om soetet saatan on sel ajal möiranud, kui teid on soetatud. Vrd .mõirame, .möirgäme, .möügme
2. jändama, püsimatu olema ▪ mis sa ikki mõurat, seisä paegal mis sa ikka jändad, seisa paigal. Vrd .jandame, .jauname, .jaurame, .mölläme, .müüräme

nohuteme1 <nohute, nohude> Pst nohus olema ▪ küll sii sügüs aap nohuteme küll see sügis ajab nohule

noruteme <norute, norude> norutama, norguspäi olema, tujutult konutama ▪ oben noruts, ta terve küll ei oole hobune seisab norguspäi, terve ta küll ei ole; poiss mis sa norutet, tule tan´sme poiss, mis sa norutad, tule tantsima. Vrd konuteme, lümiteme

nõrendeme ~ nõrenteme <nõrente, nõrende> nõretama, tilkuvalt märg olema ▪ tõmba tüüd, et ihu nõrents sel´län tõmban (st rassin) tööd teha, nii et ihu nõretab seljas (on läbimärg). Vrd nõreteme

nõu2 <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõu ▪ mea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu [vastu] ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee || nõuss oleme nõuks, abiks olema ▪ ta pidi miul nõuss oleme ta pidi mul abiks olema
2. plaan ▪ nõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli). Vt laan´3

näkküme1 <näkküde, näkkü> Krk paistma, näha olema ▪ näe, ku kodu akkas joba näkküme näe, kodu hakkab juba paistma. Vrd .näitme1, .paistme, .paistume

närviteme <närvite, närvide> Hel närb olema, isutu olema ▪ sii lait´s närvitep pääle see laps on isutu; ku põrsse närviteve, sis jääve närväs kui põrsad söövad isutult, siis jäävad kehvaks

oleme <olla, ole, (ta) om ~ oo ~ o>
1. olema ▪ om küll pimmese! küll on pimedad!; olli kesvä är pessen ja ärjä ärä tappen oli odra ära peksnud ja härja ära tapnud; os ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kikk üles oleks, et ma oskaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles || lugu oleme tähtsust, vajadust olema; tähendama ▪ sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei ole sellest ei ole suurt tähtsust, kas teda on või ei ole
2. seisma ▪ suurmit surveti kate kirve varrege, senigu sõkla valla lätsiv, sis panti na oleme tangusid suruti kahe kirve varrega, niikaua kui sõklad lahti läksid, siis pandi nad seisma. Vt .kurtme1, .saisme, .seisme
3. puhkama, jõude olema ▪ ku ta mõne päevä olla saa, sis ta jõuss vedäde kui ta mõne päeva puhata saab, siis ta jõuaks vedada (hobusest). Vrd .puhkame

.oskame <osate, .oska> oskama, olema võimeline või oskused omandanud millegi tegemiseks ▪ mia oska sedä laulu mina oskan seda laulu. Vt .mõistme, Vrd .tundme, .täädme

.paastme <.paastu, paastu> paastuma, paastu pidama; söömata olema ▪ enne lihavõttit paastuts enne lihavõtteid paastutakse; mis sa paastut, süü kah! mis sa paastud, söö ka!; mia paastu senigu pada kiis mina olen niikaua söömata, kui pada keeb

.paistme ~ .paistma <.paista, paista ~ pas´ta>
1. paistma, särama ▪ pirla vaat päe pas´tap Trv praegu, vaata, päike paistab. Vrd kirame, siräme1, säräme
2. soojendama ▪ pas´ta ennäst ahju ehen soojenda ennast ahju eest. Vrd lämisteme, lämiteme, lämmitseme, .soendeme
3. pleegitama ▪ ka päe om na sedäsi ärä paistan? kas päike on need niiviisi ära pleegitanud?. Vrd leegiteme, .liik´me2, luiduteme, .süümä
4. paistma, näha olema ▪ sii samagi mis siit paistap om lagunu kikk ärä seesamagi, mis siit näha [on], on kõik ära lagunenud. Vt .näitme1, näkküme1, .paistume

.paistume <.paistude, .paistu> Krk Hel
1. paistma, kumama ▪ tule paistuve nõnda ku säräve tuled kumavad nagu särades; sis om iki pimme ku päe sissi ei paistu siis on ikka pime, kui päike sisse ei paista. Vrd komame1, kumame1, Vt .paistme || läbi .paistume läbi paistma, läbipaistev olema ▪ mis sa läät valge ette, egä sa läbi ei paistu mis sa lähed valguse ette, ega sa läbi ei paista
2. soojendama ▪ mede emä paistus´ aiget põlve ahju ehen meie ema soojendas haiget põlve ahju ees. Vrd lämisteme, lämiteme, lämmitseme, .soendeme

perse <.perse, perset>
1. tagumik, perse ▪ tal ollive persse pääl suure vinni tal olid tagumiku peal suured vistrikud; küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada (knk) küll need tüdrukud on [head] sõbrad, nagu püksid ja tagumik kahekesi, neid ei saa tülli ka ajada; kärsitu nigu tuli persen, ei seisa kunnigi (knk) kärsitu nagu tuli perses, ei seisa kuskil. Vrd ur´v
2. millegi tagaosa, alaosa ▪ sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsit kanakuule seal küüni taga lepikus on varesejalgu ja kraavis kollaseid varsakapju; amme perse om katik kulunu särgi alaosa on katki kulunud
3. piltl halb koht ▪ kos ta mujal jäi, temä persen iki kuhu ta mujale jäi, ikka tema perses (varastamisest) || .perse mineme perse minema, ebaõnnestuma ▪ sii tüü läit´s perse see töö läks perse (ebaõnnestus); .persen oleme nurja, untsu läinud olema ▪ miu täembene päe om küll persen minu tänane päev on küll untsu läinud; .perse paneme ära sööma ▪ sahvrest olli kik´k söögi perse pant sahvrist olid kõik söögid ära söödud; .perse pugeme ~ .perse .tük´me lipitsema ▪ sii om sihandse libeve jutuge, tükip egäle perse see on sellise libeda jutuga, tükib igale ligi (lipitseb igaühega)

peruteme <perute, perude> perutama, peru olema, lõhkuma ▪ autut näten akas´ obene peruteme autot nähes hakkas hobune perutama. Vrd .iukame, .kiiame, .lõhkme1, .pirtsleme

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olema ▪ piat temät meeliteme või vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; piass ta nüid värsket lume viskame, sõs saass rii tiid [kui] peaks ta nüüd värsket lund viskama (sadama), siis saaks reeteed
2. (loomi, talu jms) pidama ▪ ta taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada; vanaesä pidäs´ mõiset vanaisa pidas mõisa || uult pidäme hoolitsema ▪ na piav esi ende iist uult pidäme nad peavad ise enda eest hoolitsema
3. (alal) hoidma ▪ piav vanu kun´tse peavad vanu kombeid; tuba ei pia lämit tuba ei pea sooja. Vt .oidme
4. püsima, seisma ▪ ta sai obese pidäme ta sai hobuse seisma || elu pidäme elama ▪ ku na alva om, ei mõista oma elu pidäde, sis läe sii untsu kui nad halvad on, ei oska oma elu elada, siis läheb see untsu; .kinni pidäme kinni hoidma ▪ ta ei raatsi palka massa, piap raha kinni ta ei raatsi palka maksta, hoiab raha kinni; meelen pidäme meeles pidama ▪ ta om ää inimen ken miut meelen pidä ta on hea inimene, kes mind meeles peab; paigal pidäme kohapeal seisma; sõna pidäme sõna pidama, lubadust täitma ▪ vaate et sa iki sõna piat kah vaata, et sa ikka lubadust pead ka. Vrd pisume, püsüme, .seisme

pigisteme <pigiste, pigiste>
1. pigistama ▪ pigiste nagel kõvaste tange vahel pigista nael kõvasti tangide vahele
2. piltl kitsas olema; kokku suruma ▪ nii saapa pigisteve kõvaste need saapad pigistavad kõvasti. Vt pitsiteme, .pitskume

.piisleme <peeselte, .piisle> Trv
1. peidus olema ▪ latse piisleve ahjukurun lapsed on ahjunurgas peidus. Vrd .peitmä
2. jokutama, jorutama ▪ tal om pikä jutu, nüid jäi piisleme sinna tal on pikad jutud, nüüd jäi sinna jokutama. Vrd mokuteme, mökuteme

pilguteme <pilgute, pilgude> pilgutama ▪ miis pilgut´ valu peräst silmi mees pilgutas valu peräst silmi || .päevä pilguteme hetkeks päikest näha olema ▪ pilgutes, pilgutes päevä pilgutab, pilgutab päeva (kui päikest on hetkeks näha pilvede vahelt) || .silmä pilguteme silma pilgutama ▪ mea pilguti tüdrikule silmä ma pilgutasin tüdrukule silma

piliteme <pilite, pilide> pilvitama, pilve minema; pilves olema ▪ ommukust pääle akas´ piliteme hommikust peale hakkas pilvitama. Vt pilviteme, pilvisteme, Vrd koorusteme, ummisteme, .vimbame, vinguteme2

pilviteme <pilvite, pilvide> pilvitama, pilve minema, pilves olema ▪ egä päe taevas pilvitep iga päev on taevas pilves. Vt piliteme, pilvisteme, Vrd koorusteme, ummisteme

põdeme <põdede, põe>
1. põdema, pikalt või pidevalt haige olema ▪ emä põdes´ perätu kavva ema põdes väga kaua; ta põep silmi tal on silmad haiged. Vrd jugame, .loksleme
2. kehvasti kasvama, kiratsema; kehvasti vilja kandma ▪ lina kurnas põllu äräde, lahjas, põld jääss põdeme lina kurnab põllu ära, lahjaks, põld jääb põdema; ku istudet taimi, edimelt põeve, senigu na ärä juurduve kui istutad taimi, [siis] esmalt kiratsevad, kuni nad ära juurduvad. Vrd koigerdeme, kögiseme

põvvateme <põvvate, põvvade>
1. põuane olema; (põuaga) maad kuivatama ▪ ilm põvvatep joba kolm nädälit ilm on põuane juba kolm nädalat. Vrd kuivateme
2. põua tõttu känguma ▪ ku kuju kavva aiga om, sis põvvats ärä vil´lä kui kaua aega kuiv on, siis jääb vili kängu

pühitseme <pühitse, pühitse>
1. pühitsema, sisse õnnistama ▪ me pühitsime eilä oma uut maja sissi me pühitsesime eile oma uut maja sisse. Vrd pühenteme, õnnisteme
2. austama, lugu pidama ▪ poig ei pühitse enäp sedä pelli, jät´s selle moodu maha poeg ei austa enam seda pelli (majavaimu), jättis selle moe maha. Vrd .austeme, kumardeme
3. tähistama ▪ ka sa nüid oma sünnipäevä pühitset ka täo aaste? kas sa nüüd oma sünnipäeva tähistad ka tänavu?
4. hoolima, kokku hoidma; ettevaatlik olema ▪ egä mia ei pühitse selle man kedäki, mia ütle kik´k väl´lä ega mina ei hooli selle juures midagi, mina ütlen kõik välja. Vrd .uul´me1

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

.seisme ~ .seismä <seistä, seisä>
1. seisma ▪ külälin jäi püstü seismä külaline jäi püsti seisma; temä seisnu sedäsi langu nõal tema seisnud niimoodi plangu najal. Vrd .kurtme1, .saisme
2. püstiasendis olema ▪ jõulukuus´ panti puust jalage kambre nukka seisme jõulukuusk pandi puust jalaga toanurka seisma
3. paigal püsima ▪ lehmäl ütelts ikki seisä, ei ütelde kurda lehmale öeldakse ikka: seisa! (st püsi paigal), ei öelda: kurda! (st 'kurda' ei ole selles tähenduses 'seisa')
4. lamama ▪ ma seisä raasik pikäli ma pikutan natuke. Vrd siverteme
5. asetsema, asuma ▪ mede talu seisäp mäe veeru pääl meie talu asub mäeveerel
6. säilima ▪ sahvren seisäve söögi parempest, sääl om jahe sahvris säilivad söögid paremini, seal on jahe. Vrd pisume, püsüme

sorendeme <sorente, sorende> Trv ripendama, tolknema, sorakile olema ▪ säält sorendep sii rät´t kõrendi pääld maha sealt tolkneb see rätt selle ridva pealt maha. Vrd ripendeme

summateme <summate, summade> Krk
1. sompus olema, leitsene olema ▪ ta om seante summatet, ei ole päevä ta on selline sompus, ei ole päikest (ilmast)
2. läppunud olema, läppuma ▪ õige alb summatet kammer, pää akkas valuteme õige halb läppunud õhuga tuba, pea hakkab valutama. Vrd .lämbume, läppume, .sumpume

.sõitme <.sõita, sõida>
1. sõitma ▪ kesvävuur´ lännu linna ja esä sõiten sõs vanaesäge kige ehen odravoor läinud linna ja isa sõitnud siis koos vanaisaga kõige ees. Vrd vurame || .alli .sõitme külmtõves olema, malaariat põdema ▪ miu emä olevet alli sõiten, tullu sel´gä seante kül´mävärin minu ema olevat olnud külmtõves, [olevat] tulnud peale selline külmavärin; sel´län .sõitme sõnelema, riidlema ▪ mis_sa miu sel´län sõidat, ka sa tõisi võtta ei või? miks sa minuga sõneled, kas sa kellegi teisega riielda ei või?
2. reisima; liikuma ▪ ka ta kodun seisäp, muutku sõidap aga, üttelugu om ta ärä kas ta kodus seisab, muudkui reisib aga [ringi], ühtelugu on ta ära. Vrd .reisme

.sün´dme ~ .sün´dmä <.sündü, .sünnü ~ .sündi, .sünni>
1. sündima ▪ emäkua suu om valla, laits akkas sün´dme Krk emakasuue on lahti, laps hakkab sündima. Vrd .sündüme
2. kokku sobima ▪ nemä sündsiv egädege nemad sobisid kõigiga. Vt sobime1
3. kõlbama, sobilik olema ▪ sii süük´ei sünnü süvvä see söök ei kõlba süüa; sedäsi ei sünnü ütelte niimoodi ei sobi ütelda. Vrd .kõlbame, .pas´me

.tahtme <.tahta, taha>
1. tahtma ▪ ta tahten miut ende pojal naises ta tahtnud mind oma pojale naiseks; temä taht´s miut, mea tahi temät, sedäsi lätsim paari tema tahtis mind, mina tahtsin teda, niimoodi läksime paari; ma tahas te obest ma tahaksin teie hobust. Vrd .uul´me1
2. vaja olema, tarvis olema teha ▪ kammer taht är pühki tuba tuleb puhtaks pühkida; kardule tahav võtta jo kartulid tuleb üles võtta juba; kot´t läit´s lõhki, mih mia nüid taha tetä kott läks katki, mis ma nüüd pean tegema?. Vrd kulume, .nõudme, pidäme
3. juhtuma, kalduma ▪ mea olli väiksen tahten ärä uppude ma oleksin lapsena peaaegu ära uppunud. Vrd .kaldume

.tiidme <teedä, tiiä> Trv Hel
1. teadma, teadlik olema ▪ ma tiiä, kohe sa läät ma tean, kuhu sa lähed. Vt täädme
2. tundma, tuttav olema ▪ ma tiidse küll sedä miist ma teadsin küll seda meest. Vrd .tundme
3. oskama, tundma ▪ esä tiidse säädust, vallavanemb es tiiä isa tundis seadust, vallavanem ei tundnud. Vrd .mõistme

.tiin´me ~ .tiin´mä <.tiini, teeni>
1. teenima, raha, elatise jaoks töötama ▪ temä ei teeni sedä vett ka ärä, mis levä sehen om (knk) tema ei teeni seda vett ka ära, mis leiva sees on; sii ei tii kedägi, sii tiin´ oma mokkege, tal ää moka see ei tee midagi, see teenib oma mokkadega, tal head mokad (inimesest, kes teenib elatist kõnelemisega) || .leiba .tiin´me elatist teenima ▪ mea pidi esi joba akkame leibä tiin´me mina pidin ise juba hakkama elatist teenima
2. kedagi teenima, teenistuses olema ▪ mia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud; tiin´ke te kah, nõndagu mea tiintsi teenige teie ka niimoodi, nagu mina teenisin. Vrd kumardeme, .pas´me || .aiga .tiin´me aega teenima, sõjaväes olema
3. millegi vääriline olema, midagi pälvima ▪ ta tiin´ senigu ta iki ära saa vitsa ta teenib senikaua, kuni ta ikka vitsa saab (pahanduse tegemisel)
4. piltl (sunnitult) kõndima, käima ▪ sõs tiin´dsi üüse iki, kõn´dsi üüse ja kõigudi kätt siis teenisin öösel ikka, kõndisin öösel ja kõigutasin kätt (valutavast käest). Vrd .kõn´dme, .käime

tilgendeme ~ tilgenteme <tilgente, tilgende>
1. ripnema, tilgendama ▪ ubine tilgendeve uibu otsan õunad tilgendavad õunapuu otsas. Vrd ripendeme, .ripneme, .tilkneme
2. nõretama, pilgeni täis olema ▪ marjapõõsa tilgendeve marjest marjapõõsad nõretavad marjadest. Vrd til´lenteme

til´lenteme <til´lente, til´lende> Krk nõretama, pilgeni täis olema ▪ mustigu varre om täo aaste nõnda täüs, et til´lentev puha mustikavarred on sel aastal nii täis, et nõretavad lausa; rügä äitsnit täüs nõndagu tillents puha rukis [on] õisi täis, nii nagu nõretab kõik. Vt tilgendeme

tolgendeme ~ tolgenteme <tolgente, tolgende>
1. ripnema; tolknema; laokil olema ▪ juuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee; mõnel noorel viil armetube rõõva ku miul, rapents ja tolgents mõnel noorel veel armetumad riided kui minul, ripnevad ja narmendavad; koeral om karva valla, tolgendeve sel´län koeral on karvad lahti, tolgendavad seljas. Vrd .kõlkme, ripendeme, .ripneme, sorendeme, .tolkneme
2. jõlkuma, sihitult ringi käima ▪ mih sa tolgendet miul jalun! mida sa tolgendad mul jalus!; mis sa tolgendet sääl, mine tüüle! mis sa jõlgud seal, mine tööle!. Vrd .jõlkme, tilgendeme, .tillame, .ul´kme
3. piltl tilkuma ▪ nõna tolgents ka üttepuhku tal nina tilgub ka pidevalt tal. Vt .tilkme, .tilksme

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

.tundme <tunda, tunne> , .tunme <tunda, tunne>
1. tundma, tajuma ▪ mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme ma tunnen väga kergesti halba õhku ja vingu
2. oskama, mõistma ▪ mitti ütte tähte raamatust es tunne mitte ühtegi tähte [ta] raamatust ei tundnud; temä ei tunne tenäde, temä ei anna ait´uma tema ei oska tänada, tema ei ütle aitäh. Vrd .mõistme, .oskame, .täädme
3. tuttav olema ▪ mea tuusi temät ma tundsin teda; mia tunne külän egät inimest ma tunnen külas iga inimest. Vrd .tiidme
4. tunda olema; tuntav olema, tunduma ▪ olli tunda ku sii änäp ää es ole oli tunda, kui see enam hea ei olnud. Vrd .tundume
5. näha olema ▪ nii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegugi veel natuke näha, need koopaaugud seal. Vrd nägeme

.tundume <.tundude, .tundu> tunduma, (ära)tuntav olema ▪ tundus ärä küll, et ta Kadri om on äratuntav küll, et ta on Kadri. Vrd .tundme

tusserteme <tusserte, tusserde> Krk kohmitsema, omaette olema ▪ ta ei lää tõiste sekkä, ta om ütsinti är õppin tussertem ta ei lähe teiste hulka, ta on ära õppinud omaette kohmitsema. Vrd kohmerdeme, kohmitseme, tokerdeme, tosserteme, tössendeme

tähendeme ~ tähenteme <tähente, tähende>
1. tähendama, mingi tähendusega olema ▪ sii tähentep sis, et pimme aig om otsan, et päe akkap valgempes mineme see tähendab siis, et pime aeg on otsas, et päev hakkab valgemaks minema; kik´k une ei tähente kedägi kõik unenäod ei ole tähendusega
2. silmitsema, üksisilmi vahtima ▪ küll ta tähen´ts, ku läbi vaat´s kunagi küll ta vahtis, nagu päris läbi vaatas. Vt silmitseme
3. sihtima ▪ üte silmage tähents, nõnda om ta õppin ühe simaga sihib, nii on ta õppinud; mõni püssi lasep, sõs piap tähenteme kui keegi püss laseb, siis peab sihtima. Vrd .sih´kme

.täädme ~ .täädmä <.täädä ~ täädä, tää>
1. teadma, millestki teadlik olema ▪ ei tää mea taeva tähtist kedägi ei tea mina taevatähtedest midagi; ta tääs´ sedä ta teadis seda. Vrd .tiidme
2. ära tundma, tuttav olema ▪ mia tää küll, sia olet miu vana tiinder ma tean küll, sina oled minu vana teenija; parep iki täätuve inimen võtta, kedä sa põhjani läbi är täät parem ikka tuttav inimene võtta, keda sa põhjalikult tunned. Vrd .tundme
3. oskama ▪ ku sa kuntsi täät, sõs pia, ku sa ei tää, sõs ei jole kedägi Krk kui sa nõiakunsti oskad, siis nõiu, kui sa ei oska, siis ei ole midagi. Vrd .mõistme, .oskame

.tüüteme <.tüüte, .tüüde> , .tüütäme <.tüütä, .tüüdä>
1. töötama ▪ kes iki äste tüütäp, saap ju kikke omale kes ikka hästi töötab, saab ju kõike endale (st endale lubada); temä tüüt´ seni ku ta sur´re tema töötas seni, kuni suri
2. töökorras olema, toimima ▪ sii ei ole enämp kõrran, ves´ke ei tüüte see ei ole enam korras, veski ei tööta. Vrd .võtme

urviteme <urvite, urvide> urvitama, upakil olema ▪ ku naarit võtave, sis inimese urviteve kui naereid võtavad, siis inimesed urvitavad; mis ta sääl urvits, otselti augu veeren mis ta seal urvitab, otsapidi augu ääres

.valvame <valvate, .valva>
1. valvama ▪ vanast surnukirstu man sai valvat vanasti surnukirstu juures sai valvatud; küll koer mul valvap, kui mõni tulep küll koer mul valvab, kui mõni tuleb. Vrd .vah´kme, valitseme, valume
2. passima, luurama, jälgima ▪ küll tat valvats küll teda jälgitakse. Vrd .luur´me, .pas´me || üüd .valvame ärkvel olema ▪ ta pidi mitu üüd valvame ta pidi mitu ööd üleval olema

.viir´me <veertä ~ veerdä, veere> , .viir´mä1 <.viiri, veeri> Trv
1. veerema ▪ sii kivi veerep uuge see kivi veereb hooga; mis ümärik om, sii veeres puha, laberik ei taha veertä mis ümmargune on, see kõik veereb, lapik ei taha veereda; silmist viiri vesi maha silmadest voolas vett (pisaratest). Vrd .viirdüme; ümmer .viir´me ringi käima; ümberkäimise tõves olema ▪ kõrva siist olli uisk sissi lännu ja ka viiri ümmer ja rõgisti ambit kõrva seest oli uss sisse läinud ja [ta] käis ka ringi ja krigistas hambaid
2. piltl kuluma ▪ ku karu akkas ärä viir´me, ütelti sii ärä rühkün, ei kõlba änäp minnä kui karv hakkab ära kuluma, öeldi, et see on viletsaks jäänud, ei kõlba enam kodust välja minna (kasukast). Vrd .vintsume

.virbume <.virbude, .virbu> Krk
1. poolunes, poolärkvel olema ▪ miul olli uni pääl, temä rüük´mise pääle är´küsi üles, sis jäi virbume, sis mul uni änäp pääle es tule mul oli uni peal, tema röökimise peale ärkasin üles, siis jäin poolunne, siis mul enam und peale ei tulnud. Vrd .ergume
2. virguma ▪ ma ole seante puul´ virbunut ma olen selline pooleldi unes (uimane). Vrd .virgume, .ärkäme, .ärküme

.võime <.võide, või> , .võima <.võida, või>
1. võima, võimalik olema ▪ sääl olli seantse koolitüdruku või mis na võisiv olla seal olid sellised koolitüdrukud või mis nad võisid olla
2. suutma ▪ nii võisiv ka inimest ärä murda need võisid ka inimese ära murda (huntidest). Vrd .sutme
3. tohtima ▪ joba üit´s päe peräst lõikust võisi ma üles tõusta juba üks päev pärast lõikust võisin ma üles tõusta. Vrd .toh´tme

.võrdume <.võrdude, .võrdu> Hls võrdne olema, võrduma ▪ siande tegu võrdup surmage selline tegu võrdub surmaga (on surma väärt)

.väl´kme <.välki, välgi> Krk, .välkmä <.välku, välgu> Trv
1. välku lööma ▪ nüid om mitu üüd järgimüüdä välkin nüüd on mitu ööd järgemööda välku löönud; nõnda pimme olli, et pal´t väl´ks ja müris´t nii pime oli, et ainult välkus ja müristas. Vrd .pälkäme
2. välkuma, küütlema ▪ sil´mä välgiv pähän silmad välguvad peas
3. vilksatama, korraks näha olema ▪ kaugel välgup üit´s tuli kaugel vilksatab üks tuli. Vrd vilksateme
4. piltl kiiresti liikuma, jooksma ▪ nää ku lähve nigu välgive näe, kuidas lähevad, nii et välguvad. Vrd .lõikame, .pistme

.ämmäme2 <ämmäte, .ämmä> Hel ämmaemandaks olema ▪ sii naene mõis´t ämmäte kah see naine oskas ämmaemandaks ka olla